Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 2006/25/EÜ rakendusjuhend

Seda trükist toetatakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS (2007–2013) raames.Programmi viib ellu Euroopa Komisjon. Programm on loodud selleks, et toetada rahaliselt Euroopa tööhõive,sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alaste eesmärkide rakendamist ning aidata seeläbi kaasa programmiEuroopa 2020 eesmärkide saavutamisele kõnealustes valdkondades.Seitsmeaastane programm on suunatud kõikidele huvirühmadele, kes aitavad välja töötada asjakohaseid ja tõhusaidõigusakte ning kujundada tööhõive ja sotsiaalpoliitikat Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Euroopa VabakaubanduseAssotsiatsiooni riikides ning Euroopa Liidu kandidaatriikides ja taotlejariikides.Lisateave: http://ec.europa.eu/progress

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi2006/25/EÜ (tehislik optiline kiirgus)rakendamiseksEuroopa KomisjonTööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraatÜksus B.3Käsikiri on valminud 2010. aasta juunis

Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas trükises sisalduva teabe kasutamise eest.© Kaanefoto: 1, 3, 4: Euroopa Liit; 2: Istock1 324Et kasutada või reprodutseerida fotosid, mille autoriõigus ei kuulu Euroopa Liidule, tuleb taotleda luba otse autoriõiguse valdaja(te)lt.Europe Direct on teenus, mis aitab leida vastusedEuroopa Liiduga seotud küsimusteleTasuta infotelefon: (*)00 800 6 7 8 9 10 11(*) Mõned mobiilsideoperaatorid ei võimalda helistamist 00 800 numbritelevõi võtavad neile helistamise eest kõnetasu.Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).Kataloogimisandmed ja kokkuvõte on väljaande lõpus.Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011ISBN 978-92-79-19808-3doi:10.2767/30517© Euroopa Liit, 2011Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Sisukord1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71.1 Juhendi kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71.2 Seos direktiiviga 2006/25/EÜ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91.3 Juhendi kohaldamisala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91.4 Asjakohased eeskirjad ja täpsem teave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101.5 Ametlikud ja mitteametlikud nõustamiskeskused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102. Tehisliku optilise kiirguse allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112.1 Mittekoherentse kiirguse allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112.1.1. Tööga seotud tegevused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112.1.2. Rakendusalad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122.2 Laserkiirguse allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132.3 Triviaalsed valgusallikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143. Optilise kiirguse toime tervisele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164. Tehisliku optilise kiirguse direktiivi nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174.1 Artikkel 4. Kokkupuute määratlemine ja riskide hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174.2 Artikkel 5. Määrused, mille eesmärk on riskide vältimine või vähendamine . . . . . . . . . . . . 184.3 Artikkel 6. Töötaja teavitamine ja koolitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184.4 Artikkel 7. Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184.5 Artikkel 8. Meditsiiniline järelevalve . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194.6 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195. Kokkupuute piirväärtuste kasutamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205.1 Laseritega kokkupuute piirväärtused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205.2 Mittekoherentne optiline kiirgus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 215.3 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246. Riskide hindamine direktiivi kontekstis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 256.1 1. etapp: ohtude ja riskirühma määratlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 256.2 2. etapp: riskide hindamine ja prioriseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 266.3 3. etapp: ennetavate meetmete valimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 266.4 4. etapp: tegutsemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276.5 5. etapp: jälgimine ja ülevaatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276.6 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 277. Optilise kiirguse mõõtmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 287.1 Direktiivi nõuded. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 287.2 Lisaabi otsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 288. Tootja antud andmete kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 298.1 Ohutusklassifikatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 298.1.1. Laserite ohutusklassifikatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 298.1.2. Mittekoherentsete optilise kiirguse allikate ohutusklassifikatsioon . . . . . . . . . . . . . 328.1.3. Masinate ohutusklassifikatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 338.2 Teave ohtliku kauguse ja ohuastme kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 348.2.1. Laserite minimaalne ohutu kaugus silmale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 348.2.2. Optilise kiirguse lairiba‐allikate ohtlik kaugus ja ohuaste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 348.3 Kasulik lisateave. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 353

C.1.4. Kokkupuute piirtasemete puhul kasutatavad suurused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54C.1.5. Spektraalsed suurused ja lairibasuurused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54C.1.6. Radiomeetrilised ja efektiivsed suurused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54C.1.7. Heledus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55LISA D. Uuritud näited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56D.1. Kontor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56D.1.1. Üldise meetodi kirjeldus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56D.1.2. Näidete vorming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61D.1.3. Lakke paigaldatud hajutiga luminofoorlambid.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61D.1.4. Lakke paigaldatud hajutita luminofoorlamp. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62D.1.5. Lakke paigaldatud hajutita luminofoorlampide rühm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63D.1.6. Katoodkiiretoru ekraan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64D.1.7. Sülearvuti ekraan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65D.1.8. Välitingimustes kasutatav metallist halogeniidlambiga üldvalgustav prožektor 66D.1.9. Välitingimustes kasutatav kompaktlambiga üldvalgustav prožektor. . . . . . . . . . . . 67D.1.10. Elektriline putukatapja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68D.1.11. Lakke paigaldatud laikvalgusti. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69D.1.12. Laua‐töövalgusti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70D.1.13. Päevavalguse spektriga laua‐töövalgusti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71D.1.14. Paljundusmasin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72D.1.15. Digitaalne lauaprojektor. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73D.1.16. Digitaalne kaasaskantav projektor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74D.1.17. Digitaalne interaktiivne tahvel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75D.1.18. Süvendis asuv kompaktlaelamp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76D.1.19. LED‐indikaator . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77D.1.20. Pihuarvuti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78D.1.21. UVA‐lamp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79D.1.22. Metallist halogeniidlambiga tänavavalgusti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80D.1.23. Kokkuvõte näidete kohta esitatud andmetest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81D.2. Laseretendus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82D.2.1. Ohud ja ohustatud isikud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82D.2.2. Riskide hindamine ja prioriseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82D.2.3. Ennetusmeetmete valimine ja tegutsemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83D.2.4. Järelevalve ja läbivaatamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83D.2.5. Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83D.3. Optilise kiirguse meditsiinilised rakendusalad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84D.3.1. Töövalgustus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84D.3.2. Diagnostiline valgustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85D.3.3. Ravieesmärgil kasutatavad allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86D.3.4. Spetsiifilised katseallikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89D.4. Autojuhtimine töö ajal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89D.5. Sõjavägi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92D.6. Gaasiga köetavad kõrgele paigaldatavad küttekehad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93D.7. Materjalide töötlemiseks kasutatav laser . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94D.7.1. Ohtude ja riskirühma määratlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94D.7.2. Riskide hindamine ja prioriseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94D.7.3. Ennetusmeetmete valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94D.8. Kuumtöötlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95D.8.1. Terase töötlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95D.8.2. Klaasi töötlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95D.8.3. Lisateave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96D.9. Välguga pildistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 965

1. SissejuhatusDirektiiv 2006/25/EÜ (edaspidi direktiiv) käsitleb kõikitehisliku optilise kiirguse allikaid. Enamik direktiivi nõuetestsarnanevad olemasolevatele nõuetele, nt raamdirektiivi89/391/EMÜ nõuetele. Seetõttu ei tohiks direktiivtööandjatele asetada suuremat koormust, kui teiseddirektiivid seda nõuavad. Kuna direktiiv on kõikehõlmav,on siiski vajalik määratleda tehisliku optilise kiirguserakendusalad, mis tervise seisukohalt on nii ebaolulised,et lisahindamine ei ole vajalik. Juhendi eesmärk on tuuanäiteid triviaalsete rakendusalade kohta, anda juhiseidmitmesuguste muude spetsiifiliste rakendusalade kohta,esitada hindamismetoodikat ja mõnedel juhtudel andasoovitusi lisaabi otsimiseks.Mitmesugused tööstusharud on loonud head juhised,mis katavad optilise kiirguse spetsiifilisi rakendusalasid,ning sellisel juhul viidatakse sellisele teabeallikale.Tehislik optiline kiirgus katab väga laia valikut allikaid,millega töötajad võivad tööl olles ja mujal kokku puutuda.Selliste allikate hulka kuuluvad üld- ja kohtvalgustus, indikaatoritegaseadmed, kuvarid ja muud sellised allikad,mis on töötajate heaolu seisukohalt olulised. Seetõttu eiole mõistlik läheneda ühtemoodi teistele ohtudele, minimeeridestehisliku optilise kiirgusega seotud ohtusid. Vastaseljuhul võivad suureneda töökoha muudest ohtudestvõi tegevustest tingitud riskid. Lihtne näide on see, kuitulede väljalülitamisel kontoriruumis on kõik pimeduses.Mitmesuguseid tehisliku optilise kiirguse allikaid kasutataksetootmisprotsesside, uurimise ja kommunikatsioonisisendina. Optiline kiirgus võib olla ka juhuslik, näiteks kuimaterjal on kuum ja kiirgab optilise kiirguse energiat.On olemas mitmesugused tehisliku optilise kiirguserakendusalad, millega töötajad peavad kokku puutumatasemetel, mis ületavad direktiivis esitatud kokkupuutepiirväärtused. Need rakendusalad kuuluvad meelelahutus-ja meditsiinivaldkonda. Selliste rakendusaladepuhul on vaja kriitilist hindamist, mis tagab, et piirväärtuseidei ületata.Tehislik optiline kiirgus jaotatakse direktiivis laser- jamittekoherentseks kiirguseks. Seda jaotust kasutataksejuhendis juhtudel, kus sellest on vaid selget kasu. Tavaliseltmääratletakse laserkiirgusena ühe lainepikkusegakiirguse voogu. Töötaja võib olla kiirgusrajale vägalähedal, ilma et tal tekiks mingeid tervisehäireid. Kui tasatub aga otse kiire teele, võidakse kokkupuute piirväärtusedkiiresti ületada. Mittekoherentse kiirguse puhulon optiline kiirgus tõenäoliselt vähem kollimeeritud jakui kiirgusallikale lähenetakse, siis kokkupuute ulatussuureneb. Võib väita, et laserkiire puhul on kokkupuutevõimalus väike, kuid tagajärjed võivad olla tõsised; mittekoherentsekiirguse allika puhul on kokkupuute võimalussuur, kuid tagajärjed vähem tõsised. Optilise kiirgusetehnoloogia arenguga muutub traditsiooniline jaotuskomplekssemaks.Direktiiv võeti vastu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepinguartiklile 137, mis ei takista liikmesriikidel otseseltlepingust karmimate kaitsemeetmete säilitamist egasisseviimist.1.1 Juhendi kasutamineEnamikus töökohtades on olemas tehisliku optilise kiirguseallikad. Paljude valgusallikatega kaasneb väikevigastusrisk või see puudub üldse ning mõned võimaldavadohutut töötamist.Juhendit tuleb lugeda koos direktiiviga 2006/25/EÜ(direktiiv) ja raamdirektiiviga 89/391/EMÜ.Direktiiv 2006/25/EÜ sätestab minimaalsed ohutusnõudedtöötajatele, kes puutuvad kokku tehislikust optilisestkiirgusest tulenevate riskidega. Direktiivi artikli 13 põhjalpeab komisjon looma direktiivi jaoks praktilise juhendi.7

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS1.4 Asjakohased eeskirjad jatäpsem teaveJuhendi kasutamine ei taga seadusjärgsete tehislikuoptilise kiirguse kaitsenõuete järgimist kõigis ELi liikmesriikides.Kohustavateks instrumentideks on direktiivi2006/25/EÜ põhjal tehtud seadused ja eeskirjad. Needvõivad ette näha karmimad sätted kui direktiiv, millel seejuhend põhineb.Lisateavet saab riiklikest eeskirjadest ja standarditestning asjakohasest kirjandusest. Lisas F on toodud viitedliikmesriikide pädevate asutuste üksiktrükistele. Siiskiei tähenda trükise olemasolu lisas, et kogu selle sisu onjuhendiga kooskõlas.1.5 Ametlikud ja mitteametlikudnõustamiskeskusedDirektiivi nõuete paremaks rakendamiseks võivad tootjadvalmistada seadmeid, mis emiteerivad Euroopa standarditekohast tehislikku optilist kiirgust. Juhendis viidataksevastavatele standarditele. Selliseid standardeid võib tasueest saada riiklikest standardiasutustest.Kui juhend ei vasta kõigile küsimustele, mis on seotudtehisliku optilise kiirguse ohutusnõuete täitmisega,tuleb suhelda otse riiklike asutustega. Sinna kuuluvadtööinspektsioon, õnnetusjuhtumi kindlustust pakkuvadettevõtted või ühingud ning kommerts-, tööstus- jakäsitööseltsid.10

Tehisliku optilise kiirguse allikad2. Tehisliku optilise kiirguse allikad2.1 Mittekoherentse kiirguseallikadAeglased vahelduvakestusega väljadMitteioniseeriv kiirgusRaadiosagedusväljadOptiline kiirgusRaadiolained Mikrolained Infrapuna Valgus UV2.1.1. Tööga seotud tegevusedIoniseerivkiirgusRöntgenGammakiirgusLainepikkusULTRAVIOLETT NÄHTAV VALGUS INFRAPUNALainepikkusRaske on leida ametikohta, kus töötaja kunagi tehislikuoptilise kiirgusega kokku ei puutu. Kõik, kes töötavadsiseruumides, puutuvad tõenäoliselt kokku valgustusestja arvutiekraanidelt pärinevate optiliste emissioonidega.Õues töötavad töötajad võivad vajada kohtvalgustust, kuiloomulik valgus on ebapiisav. Ka töö ajal reisivad inimesedpuutuvad tõenäoliselt kokku tehisliku valgustusega,isegi kui see pärineb vaid teiste juhtide autotuledest. Kõikneed on tehislikult tekitatud optilise kiirguse vormid javõib juhtuda, et need jäävad direktiivi reguleerimisalasse.Lisaks alati olemasolevatele allikatele, nagu valgustus jaarvutiekraanid, võivad töötajad tekitada tehislikku optilistkiirgust kas tahtlikult mõne tööprotsessi käigus või tekibsee juhuslikult, st tahtmatu kõrvalproduktina. Näiteksselleks, et muuta esemesse tungivat värvainet fluorestsentseks,on vaja tekitada ultraviolettkiirgus ja sellegavärvainet kiiritada. Teisest küljest ei ole suure hulga ultraviolettkiirgusetekitamine kaarkeevituse ajal keevitusprotsessijaoks vajalik, kuid selle tekkimine on vältimatu.Sõltumata sellest, kas optilist kiirgust tekitatakse tahtlikultvõi see tekib ise protsessi kõrvalproduktina, on endiseltvajalik piirata sellega kokkupuudet, vähemalt direktiivigakehtestatud määral. Enamikus töökohtades on tehislikulttekitatud optiline kiirgus olemas, kuid kõige enam kasutatakseseda järgmistes tootmisharudes:• kuumtöötlust kasutavad tööstusharud, nt klaasijametallitööstus, kus ahjud tekitavad infrapunakiirgust;• trükitööstus, kus tint ja värvained tahkuvad sagelivalguse indutseeritud polümerisatsiooni abil;• kunst ja meelelahutus, kus prožektorid, efektvalgus,efektlambid ja välklambid valgustavadotseselt esinejaid ja modelle;• meelelahutus, kus saalis olevaid töötajaid võibvalgustada üldvalgustus ja efektvalgus;• mittepurustav katse, mille käigus võib fluorestseeruvatevärvainete tuvastamiseks vaja minna ultraviolettkiirgust;• meditsiin, kus meedikud ja patsiendid võivadoperatsioonisaalis kokku puutuda kohtvalgustuseganing optilise kiirguse terapeutiliste rakendustega;• kosmeetika, kus kasutatakse lasereid ja välklampe,samuti ultraviolett- ja infrapunakiirguse allikaid;• kaubandus- ja laotööstus, kus suured avatudehitised on valgustatud võimsate üldvalgustitega;• ravimitööstus ja ravimiuuringud, kus võidaksekasutada ultraviolettkiirguse abil steriliseerimist;• kanalisatsioonivee töötlus, kus võidakse kasutadaultraviolettkiirguse abil steriliseerimist;• teadusuuringud, kus võidakse kasutada lasereid jakus ultraviolettkiirguse tekitatud fluorestsents onkasulik abivahend;• metallitöötlus, mille käigus keevitatakse;• plastide töötlemine, kus kasutatakse laserseondamist.Ülaltoodud loend ei ole lõplik.11

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS2.1.2. RakendusaladAllpool olev tabel annab ülevaate eri spektriga valgusekasutusvõimalustest. See näitab ka, milline spektrialategevusega kaasneb, sõltumata sellest, kas seda on protsessijaoks vaja või mitte. Spektrialasid kirjeldab lisa A.Lainepikkus Kasutusala Tekib juhuslikult protsessi käigusUVCUVBUVANähtavvalgusIRAIRBIRCBakteritsiidne steriliseerimineFluorestsents (laboris)FotolitograafiaSolaariumidFototeraapiaFluorestsents (laboris)FotolitograafiaFluorestsents (laborikasutused, mittepurustavkatse, meelelahutusefektid, kriminalistika, võltsimisetuvastamine, omandi märgistamine)FototeraapiaSolaariumidTindi kuivataminePutukalõksudFotolitograafiaÜld- ja kohtvalgustidIndikaatorlambidFooridKarvade ja juusveenide kõrvaldamineTindi kuivataminePutukalõksudFotolitograafiaKoopiamasinadProjektsioonitehnikaTeleri- ja arvutiekraanidValvevalgustusKütmineKuivatamineKarvade ja juusveenide kõrvaldamineKommunikatsioonidKütmineKuivatamineKommunikatsioonidKütmineKuivatamineTindi kuivatamineTeatud üld- ja kohtvalgustidMõned projektsioonilambidKaarkeevitusBakteritsiidsed lambidTindi kuivatamineTeatud üld- ja kohtvalgustidProjektsioonilambidKaarkeevitusBakteritsiidsed lambidÜld- ja kohtvalgustidProjektsioonilambidKaarkeevitusSolaariumidMõned kütte- ja kuivatusseadmedKeevitusTeatud üld- ja kohtvalgustidKeevitusTeatud üld- ja kohtvalgustidKeevitusTeatud üld- ja kohtvalgustidKeevitusVahel võivad mõned spektrialad tekkida tahtmatult vaidseadme tõrke korral. Näiteks töötavad teatavat tüüpi tulvaridkõrgrõhu‐elavhõbedalampidel. See tekitab kõikidessespektritüüpidesse kuuluvat kiirgust, kuid tavaliseltei välju see lambi kestast, mis takistab UVB ja UVC olulistemissiooni. Kui kest on katki ja lamp jätkab töötamist,eraldub ohtlikul määral UV‐kiirgust.12

Tehisliku optilise kiirguse allikad2.2 Laserkiirguse allikadEsimest laserit demonstreeriti edukalt 1960. aastal. Esmaltkasutati lasereid peamiselt teadusuuringutes ja sõjanduses.Tavaliselt kasutasid neid isikud, kes olid nende loojateks jaehitajateks, laserkiirgusega puutusid kokku needsamad inimesed.Nüüd on laserite kasutamine aga üldlevinud. Neidkasutatakse mitmel moel töökohtades, vahel ka seadmetes,kus seade juhib tänu efektiivsele disainile laserkiirgust niihästi, et kasutaja ei pruugi teada, et seade sisaldab laserit.Laserkiirgust iseloomustatakse tavaliselt kui ühe lainepikkusegavõi väikese arvu eri lainepikkustega kiirgust; emissioonilon madal divergents, mistõttu kiir säilitab märkimisväärseteskaugustes teataval pindalal sama võimsusevõi energia kui alguses; laserkiir on koherentne, st kiireüksikud lained liiguvad korraga. Laserkiiri saab tavaliseltfokuseerida väikeseks punktiks, mistõttu on võimalik, etsee põhjustab vigastusi ja kahjustab pindasid. See kõik onüldistus. On olemas laserid, mis tekitavad laserkiire, misjääb laia lainepikkuste vahemikku; need on seadmed, mistekitavad laialt divergeeruvaid kiiri. Mõned laserkiired eiole suuremas osas oma pikkusest koherentsed. Laserkiirteemissioonid võivad olla pidevad – neid nimetatakse pidevlainega(continuous wave, CW) laseriteks – või pulseerivad.Lasereid jaotatakse nn toimeaine järgi, mille põhjal laserkiirtekib. See aine võib olla tahke, vedel või gaasiline. Tahkelainel põhinevad laserid jagatakse kristallilisel ainel põhinevatekslaseriteks, mida nimetatakse tahkislaseriteks, japooljuhtlaseriteks. Järgmises tabelis on loetletud mõnedtüüpilised laserid ja nende tekitatud lainepikkused.Liik Laser Põhiline lainepikkus VäljundHeelium‐neoon (HeNe) 632,8 nm CW kuni 100 mWHeelium‐kaadmium (HeCd) 422 nm CW kuni 100 mWArgooniioon (Ar) 488 514 nm, lisaks sinised jooned CW kuni 20 WGAASKrüptooniioon (Kr)647 nm, lisaks UV,sinine ja kollaneCW kuni 10 WSüsinikdioksiid (CO 2)10 600 nm(10,6 μm)Pulseeriv või CW kuni 50 kWTAHKELämmastik (N) 337,1 nm Pulseeriv > 40 mJKsenoonkloriid (XeCl)Krüptoonfluoriid (KrF)Ksenoonfluoriid (XeF)Argoonfluoriid (ArF)308 nm248 nm350 nm193 nmPulseeriv kuni 1 JRubiinpunane 694,3 nm Pulseeriv kuni 40 JNeodüüm:YAG (Nd:YAG)1064 ja 1319 nm532 ja 266 nmPulseeriv või CW kuni TW, 100W keskmine CWNeodüüm:klaas (Nd:klaas) 1064 nm Pulseeriv kuni 150 JKIULINE Üterbium (Yb) 1030–1120 nm CW kuni 1 kWÕHUKE KETAS Üterbium:YAG (Yb:YAG) 1030 nm CW kuni 8000 WPLOKK Süsinikdioksiid (CO 2)Laserkristall10 600 nm CW kuni 8000 WPOOLJUHTErinevad materjalid – ntGaNGaAlAsInGaAsP400–450 nm600–900 nm1100–1600 nmCW (mõned pulseerivad) kuni30 WVEDEL(VÄRVAINE)Värvaine – lasermeedias kasutatakseüle 100 erineva laservärvi300–1800 nm1100–1600 nmPulseeriv kuni 2,5 JCW kuni 5 WLisateavet laserite kohta leiate lisas K viidatud trükistes.13

Tehisliku optilise kiirguse allikadValgusallikad, millega teatud olukordades terviseriske ei kaasneValgusallikasLakke kinnitatud fluorestsentsvalgustus,kui lampide kohal pole hajuteidMetallhalogeniid-/kõrgrõhu‐elavhõbeda‐tulvaridLauaprojektoridMadalrõhu‐UVA‐mustlampKõik 1. klassi seadmed (vastavalt standardile EN 60825-1)Kõik nn vabastatud rühma tooted (vastavalt standardile EN 62471)Sõidukite esituledOhutu kasutamise olukordOhutu normaalse valgustatuse korral (≈ 600 luksi).Ohutu, kui eesmine katteklaas on terve ja kui valgus polenägemisulatuses.Ohutu, kui valguskiire sisse ei vaadata.Ohutu, kui see pole nägemisulatuses.Ohutu, kui katted on terved. Katete eemaldamisel võibolla ohtlik.Ohutu, kui allikas pole nägemisulatuses. Katete eemaldamiselvõib olla ohtlik.Ohutu, kui välditakse pikaajalist kiire sisse vaatamist.15

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS3. Optilise kiirguse toime terviseleOptiline kiirgus neeldub keha välimistes kihtides ningseetõttu mõjutab see peamiselt nahka ja silmi, kuidesineb ka süsteemset toimet. Eri lainepikkusega optilinekiirgus põhjustab erinevaid toimeid sõltuvalt sellest,milline naha- või silmaosa kiirgust neelab ning millineon koostoime liik: ultraviolettkiirguse spektris domineerivadfotokeemilised ning infrapunakiirguse spektristermilised toimed. Laserkiirgus võib põhjustada lisatoimeid,mida iseloomustab energia väga kiire neelduminekudedes; eriti ohtlik on see silmadele, kus lääts võib kiirtfokuseerida.Bioloogilise toime saab üldiselt jagada ägedaks (kiirelttekkiv) ja krooniliseks (tekib pikaajalise ja korduva kokkupuutetulemusena pika ajaperioodi järel). Tavaliselttekib äge toime vaid juhul, kui kiirgus ületab teatud läve,mis tavaliselt on eri inimestel erinev. Enamik kokkupuutepiirväärtusi põhinevad ägeda toime läviväärtuste uuringutelning on saadud läviväärtuste statistilistest arvutustest.Seetõttu ei pruugi piirtaseme ületamine tingimatatoimet anda. Kõrvaltoimete tekkerisk suureneb, kuikokkupuute tase ületab piirväärtuse. Tervetel töötavateltäiskasvanutel tekib enamik allpool mainitud toimetesttasemetel, mis jäävad direktiivis määratletud piiridest kõrgemale.Siiski võib suurema valgustundlikkusega isikuteltekkida toime ka kokkupuute piirtasemest allpool.Kroonilisel toimel ei ole tavaliselt läve, millest allpool sedaei esine. Seetõttu ei saa sellise toime tekkeriski nullinivähendada. Riski saab vähendada – vähendades kokkupuutemäära – ja lubatud piirväärtuste järgimine peaksvähendama tehislikest optilise kiirguse allikatest tingitudriske allapoole määra, mida ühiskond on loodusliku optilisekiirguse puhul aktsepteerinud.Lainepikkus (nm) Silm Nahk100–280 UVC FotokeratiitFotokonjunktiviitErüteemNahavähk280–315 UVB FotokeratiitFotokonjunktiviitKataraktErüteemElastoos (fotovananemine)Nahavähk315–400 UVA FotokeratiitFotokonjunktiviitKataraktVõrkkesta fotokahjustusErüteemElastoos (fotovananemine)Kiire päevitusNahavähk380–780 Nähtav valgus Võrkkesta fotokahjustus(sinise valguse oht)PõletusVõrkkesta põletus780–1400 IRA KataraktPõletusVõrkkesta põletus1400–3000 IRB Katarakt Põletus3000–10 6 IRC Sarvkesta põletus Põletus16

Tehisliku optilise kiirguse direktiivi nõuded4. Tehisliku optilise kiirguse direktiivinõudedDirektiivi täielik tekst on toodud juhendi lisas L. Peatükison toodud kokkuvõte põhilistest nõuetest.Direktiiv sätestab minimaalsed nõuded, mis peaksidkaitsma töötajate tervist ja ohutust kokkupuute korraltöökohal esineva tehisliku optilise kiirgusega. Seetõttu onvõimalik, et liikmesriigid rakendavad rangemaid nõudeidvõi neil on sellised juba olemas.Tööandjad saavad seda näidata eri allikate kaudu edastatudteabe, nende endi või teiste isikute tehtud üldisteanalüüside, teoreetiliste analüüside või mõõtmiste kaudu.Direktiiv ei määratle metoodikat, mis tähendab, et tööandjaotsustab, kuidas eesmärk saavutatakse. Tööandjalpalutakse toetuda olemasolevatele avaldatud standarditeleja, juhul kui need ei sobi, siis olemasolevatele riiklikelevõi rahvusvahelistele teaduspõhistele suunistele.4.1 Artikkel 4. Kokkupuutemääratlemine ja riskidehindamineDirektiiv rõhutab tööandjate kohustust tagada, et töötajaei puutuks kokku tehisliku optilise kiirgusega, mis ületabdirektiivi lisades mainitud kokkupuute piirväärtusi.Paljud direktiivi nõuded sarnanevad direktiivi 89/391/EMÜ nõuetele ja kui tööandja juba täidab selle direktiivinõudeid, on tõenäoline, et asjaomase direktiivi nõuetetäitmiseks ei ole tõenäoliselt märkimisväärset lisatöödvaja teha. Riske analüüsides peab tööandja siiski tähelepanuosutama alltoodule (artikkel 4.3).Kaalumist vajavada) tehisliku optilise kiirguse allikategakokkupuute kestus, määr ja lainepikkusevahemik;b) kokkupuute piirväärtused, milleleviitab direktiivi artikkel 3;c) kõik eriti tundlikku riskirühmakuuluvate töötajate tervist ja ohutustpuudutavad toimed;d) kõik võimalikud toimed töötajatetervisele ja ohutusele, mis tulenevadtöökohal kasutatava optilise kiirguseja valgustundlike keemiliste ainetekoostoimest;KommentaarTegemist on olulisima teabega kaalutava stsenaariumi puhul. Kui kokkupuutetase on märkimisväärselt madalamal piirväärtusest, mille puhul kokkupuudeleiab aset kogu tööpäeva jooksul (eeldatavalt 8 tundi), ei ole lisaanalüüsi vaja, kuitegemist pole mitme allikaga korraga. Vt punkti h.Punktis a toodud teabe alusel peaks kehtivate kokkupuute piirväärtuste tuvastamineolema võimalik.Arvatakse, et lähenemine peaks olema pigem reaktiivne kui proaktiivne. Onvõimalik, et mõned töötajad oskavad öelda, et nad on tundlikud näiteks vilkuvavalguse suhtes. Sellisel juhul peab tööandja kaaluma, kas on võimalik teha vajalikkemuudatusi tööprotsessis.Töötajatel soovitatakse eriti kaaluda töökohal leiduvate keemiliste ainete valgustundlikkusevõimalust. Nagu punkti c puhul, peab tööandja reageerima, kuitöötajad tõstatavad probleemi, mille kohaselt põhjustavad valgustundlikkusttöökohast väljaspool asuvad keemilised ained.17

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSKaalumist vajavade) kõik kaudsed toimed nagu ajutinepimestamine, plahvatus või põlemine;f) asendusseadmete olemasolu tehislikuoptilise kiirguse määra vähendavateseadmete jaoks;g) tervisekaitsest on hangitud kõikvõimaliksobiv teave, sh publikatsioonid;h) kokkupuude tehisliku optilise kiirgusemitme allikaga;i) laseri klassifikatsioon vastavaltstandardile Cenelec ning kui tegemiston muu tehisliku valgusallikaga, mispõhjustab 3B või 4. klassi laserigasarnaseid kahjustusi, tuleb arvestadavastava seadme klassifikatsiooni;j) optilise kiirguse allikate ja nendegaseotud töövahendite tootjateedastatud teave, mis vastab EuroopaÜhenduse direktiividele.KommentaarMõnes töökohas võib probleemiks olla silmade kokkupuude ereda valgusega.Tavaline reaktsioon peaks tagama kaitsetaseme tasemetel, mis jäävad allapoolelubatud piiväärtusi. Kuid tööandja peaks siiski arvesse võtma tehisliku optilisekiirguse allikaid, mis häirivad nägemist, tekitavad sädemeid, kuma ja järelkujutisi,kui selline kokkupuude võib töötaja või teiste isikute ohutust vähendada.Teatud tehisliku optilise kiirguse allikatest pärinev optiline kiirgus võib põhjustadaplahvatuse või põlengu. See kehtib eriti 4. klassi laserite kohta, kuid sedaohtu tuleb kaaluda ka teiste allikate puhul, eriti keskkondades, kus esineb süttimis-või plahvatusohtlikke aineid.Seda tuleb arvestada kohtades, kus on võimalik töötajate kokkupuude piirväärtusiületava tehisliku optilise kiirgusega.See teave võib pärineda tööandja asutuselt, tööstusharu esindusrühmadelt võirahvusvahelistelt organisatsioonidelt, nagu Maailma Terviseorganisatsioon jaMitteioniseeriva Kiirguse Vastase Kaitse Rahvusvaheline Komisjon (the InternationalCommission on Non‐Ionizing Radiation Protection).Punktides a ja b hangitud teabe puhul võib olla iga tehisliku optilise kiirguseallika puhul võimalik kokkupuute piirväärtust proportsionaalselt määrata. Lihtsustatudlähenemise korral tuleb arvestada allikate arvu, millega töötajad kokkupuutuvad, ja korrutada see proportsiooniga. Kui summa on väiksem kui üks, siispole tõenäoline, et piirväärtusi ületataks. Kui summa on ühest suurem, on vajaüksikasjalikum hindamine.3B ja 4. klassi lasertooted emiteerivad juurdepääsetavat laserkiirgust, mis võibpõhjustada kokkupuute piirväärtuste ületamise. Siiski võib mõnes olukorrasmadalama ohuklassi laser samuti hindamist vajada. EN 62471 määratlebtehisliku optilise kiirguse allikad, mis ei ole laserid, muu klassifikatsiooni järgi.3. riskirühma seadmeid tuleb hinnata, kuid arvestada tuleb ka tõenäolisikokkupuute viise madalama riskirühma seadmetega.Selleks et teha direktiivis nõutud hindamisi, peavad tööandjad tehislikeoptilise kiirguse allikate ja toodete tootjatelt ning tarnijatelt nõudma piisavaltteavet. Sellise teabe kättesaadavus võiks olla soovitatavalt reguleeritudhankepoliitikatega.4.2 Artikkel 5. Määrused, milleeesmärk on riskide vältiminevõi vähendamineOn oluline tunnistada, et erinevalt paljudest muudestohtudest võib tehisliku optilise kiirguse vähendamineteatud tasemest allapoole vigastusriski tegelikult suurendada.Ilmne näide sellest on üldvalgustus. Indikaatorlambidja signaalid peavad oma otstarbe tõttu emiteerimapiisaval määral optilist kiirgust. Seetõttu keskendub 5.artikkel riskide ennetusele või vähendamisele. Kõnealunelähenemisviis sarnaneb direktiivis 89/391/EMÜkasutatuga ning neid põhimõtteid käsitletakse täpsemaltjuhendi 9. peatükis.4.3 Artikkel 6. Töötajateavitamine ja koolitusArtikli 6 nõuded sarnanevad direktiivi 89/391/EMÜnõuetele. On oluline, et riske osataks ette näha. Töötajadpeavad olema teadlikud, et mitu tehisliku optilise kiirguseallikat töökohal ei ohusta nende tervist ning et paljudneist tagavad töötajate heaolu. Kui riskid on aga tuvastatud,tuleb tagada piisav teavitamine ja koolitus. Sedakäsitletakse täpsemalt 9. peatükis.4.4 Artikkel 7. Töötajategakonsulteerimine ja nendeosalemineSee artikkel viitab direktiivi 89/391/EMÜ nõuetele.18

Tehisliku optilise kiirguse direktiivi nõuded4.5 Artikkel 8. MeditsiinilinejärelevalveArtikkel 8 põhineb direktiivi 89/391/EMÜ nõuetel. Paljudspetsiifilistest üksikasjadest sõltuvad tõenäoliselt liikmesriikidesjuba rajatud süsteemidest. Mõned meditsiinilisejärelevalve juhised on esitatud juhendi 11. peatükis.4.6. KokkuvõtePaljud direktiivi nõuetest on juba muude direktiividegakaetud, eriti direktiiviga 89/391/EMÜ (vt lisa E). Spetsiifilisedjuhised direktiivi artiklite järgimiseks on toodudjuhendi peatükkides.19

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS5. Kokkupuute piirväärtustekasutamineDirektiivi I ja II lisa sisaldavad kokkupuute piirväärtusi mittekoherentseoptilise kiirguse ja laserkiirguse jaoks. Piirväärtustepuhul arvestatakse optilise kiirguse bioloogilistmõju eri lainepikkustel, optilise kiirgusega kokkupuutekestust ja sihtkude. Kokkupuute piirväärtused põhinevadrahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmisekomisjoni (International Commission on Non‐IonizingRadiation Protection, ICNIRP) avaldatud juhenditel. Lisateavetpiirväärtuste põhjenduste kohta leiate juhenditest,mis on saadaval veebilehel www.icnirp.org (vt viiteid).Tuleb märkida, et ICNIRP võib neid juhendeid muuta: selliseljuhul võidakse muuta ka direktiivis käsitletud kokkupuutepiirväärtusi.Sarnased, kuid mitte identsed kokkupuute piirväärtusedon avaldanud ka Ameerika Riiklik TööstushügieenikuteKonverents (American Conference of GovernmentalIndustrial Hygienists, ACGIH).Õige kokkupuute piirväärtuse valimiseks peab teadmaoptilise kiirguse lainepikkuste vahemikku. Tuleb märkida,et antud lainepikkuste vahemiku kohta võib kehtidarohkem kui üks piirväärtus. Laserkiirgusega kokkupuutepiirväärtused on tavaliselt lihtsamalt määratletavad, kunaemissioon toimub vaid ühe lainepikkuse juures. Siiskivõib rohkem kui ühe lainepikkusega laserkiirgust emiteerivatelasertoodete puhul vajalikuks osutuda lisaefektidearvestamine.toimub kindlates mõõtmistingimustes. 1. klassi lasertootedpeaksid tavapärase kasutamise korral olema ohutudning seetõttu ei pea neid rohkem hindama. Siiski on hindaminevajalik, kui 1. klassi lasertoodet hooldatakse ja kuiselle koostisse kuulub kõrgema klassi laser. Kui vastupidistteavet ei ole edastatud, peavad tööandjad eeldama, et 3Bja 4. klassi laseritest pärinev kiirgus võib silmi kahjustada.4. klassi laserid võivad põhjustada nahakahjustusi.Kompetentne isik, näiteks laseritele spetsialiseerunudohutusametnik, peab teadma, kus 3B ja 4. klassi lasereidkasutatakse.Kui lasertoode on määratud 2. klassi, määratakse kokkupuutepiirväärtused eeldusel, et juhuslik kokkupuude eikesta üle 0,25 sekundi. Kui toote kasutamine tähendab,et töötaja silmad puutuvad korduvalt laserkiirega kokku,tuleb teha täpsem hindamine piirväärtuste võimaliku ületamisesuhtes.1M, 2M ja 3R klassi lasereid tuleb hinnata tõenäoliste kokkupuutevõimalustejärgi.Laserkiirgusega kokkupuute piirväärtused on tooduddirektiivi II lisas, mis on lisatud ka juhendi lisasse L. Piirväärtusiväljendatakse kiiritustiheduse (vatti ruutmeetrikohta, W m -2 ) või kiirgussäritusega (džauli ruutmeetrikohta, J m -2 ).Töötaja kokkupuute ja piirväärtuste täielik analüüs võibolla keerukas ja ulatuda kaugemale selle juhendi käsitlusalast.Allpool toodud teave on mõeldud selleks, et tööandjadoskaksid otsustada, kas lisaabi on vaja otsida.Laserkiirguse kiiritustiheduse ja kiirgussärituse arvutamiseltuleb keskmistada nende väärtused, mis on mõõdetudseadme ava (nimetatakse piiravaks avaks) juures, nagu ontäpsustatud direktiivi II lisa tabelites 2.2, 2.3 ja 2.4.5.1 Laseritega kokkupuutepiirväärtusedLaserite klassifikatsioon (vt ptk 8.1.1) võimaldab kasutajatelhinnata laserkiirest lähtuva ohu ulatust, kui hindamineTabel laseriga kokkupuute õige piirväärtuse leidmiseksKokkupuude silmaga – lühiajaline (< 10 s) – tabel 2.2Kokkupuude silmaga – 10 s või kauem – tabel 2.3Kokkupuude nahaga – tabel 2.420

Kokkupuute piirväärtuste kasutamineKokkupuuteaja leidmisel tuleb arvestada sellega, kas kokkupuudeon juhuslik või sihilik. Juhuslikuks kokkupuuteksloetakse silma puhul 400–700 nm lainepikkusega laserkiirtekorral üldiselt 0,25 sekundit ja kõigi teiste lainepikkustegalaserkiirte korral 10 kuni 100 sekundit. Kui kokkupuudetoimub vaid nahaga, on kõikide lainepikkustepuhul soovitatav arvestada 10 kuni 100 sekundiga.Nende kokkupuute kestuste korral on võimalik arvutadaava läbiva kiire maksimaalne kiirgusvõimsus enne kokkupuutepiirväärtuste ületamist. Allpool on esitatud sellistearvutuste tulemused silma kokkupuute korral pidevalaserkiirgusega, mille allikas on väike.Lainepikkustevahemik (nm)Piirav avaus (mm)Kokkupuute kestus(s)Kokkupuute piirväärtused(W m -2 )Maksimaalnekiirgusvõimsus avaläbimisel (W)Maksimaalnekiirgusvõimsus avaläbimisel (mW)180–302,5 1 10 3,0 0,0000024 0,0024≥ 302,5–315 1 10 3,16–1000 0,0000025–0,00079 0,0025–0,79305 1 10 10 0,0000079 0,0079308 1 10 39,8 0,000031 0,031310 1 10 100 0,000079 0,079312 1 10 251 0,00020 0,20≥ 315–400 1 10 1000 0,00079 0,79≥ 400–450 7 0,25 25,4 0,00098 0,98≥ 450–500 7 0,25 25,4 0,00098 0,98≥ 500–700 7 0,25 25,4 0,00098 0,98≥ 700–1050 7 10 10–50 0,00039–0,39–1,90,0019750 7 10 12,5 0,00049 0,49800 7 10 15,8 0,00061 0,61850 7 10 19,9 0,00077 0,77900 7 10 25,1 0,00097 0,97950 7 10 31,6 0,0012 1,21000 7 10 39,8 0,0015 1,5≥ 1050–1400 7 10 50–400 0,0019–0,015 1,9–15≥ 1050–1150 7 10 50 0,0019 1,91170 7 10 114 0,0044 4,41190 7 10 262 0,010 10≥ 1200–1400 7 10 400 0,015 15≥ 1400–1500 3,5 10 1000 0,0096 9,6≥ 1500–1800 3,5 10 1000 0,0096 9,6≥ 1800–2600 3,5 10 1000 0,0096 9,6≥ 2600–10 5 3,5 10 1000 0,0096 9,6≥ 10 5 –10 6 11 10 1000 0,095 95Lisateavet kokkupuute piirväärtuste hindamise kohta onesitatud standardis IEC TR 60825-14. Tuleb märkida, etdokumendis on kasutatud väljendi „kokkupuute piirväärtus”asemel väljendit „maksimaalne lubatud mõjutus”.5.2 Mittekoherentne optilinekiirgusKokkupuute piirväärtuste kasutamine mittekoherentseoptilise kiirguse puhul on üldiselt keerukam kuilaserkiirguse puhul. See on tingitud sellest, et töötajapuutub tõenäoliselt kokku teatud vahemikku jäävatemitmesuguste lainepikkustega kiirgusega, mitte ühe lainepikkusegakiirgusega. Siiski on võimalik teha mitu lihtsustust,halvimal juhul võib eeldada, et vajalik on täpsemhindamine.Direktiivi I lisa tabelites 1.2 ja 1.3 on toodud kolm ühikutetamuudatustegurit. Kaalumisfunktsiooni S(λ) kohaldataksevahemikus 180–400 nm ja seda kasutatakse spektrikiiritustiheduse ja kiirgussärituse andmete muutmiseks, et21

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSarvestada sõltuvust lainepikkusest nahal ja silmades tekkivatetervisehäirete puhul. Kaalumisfunktsiooni kohaldamiselviidatakse saadud andmetele tavaliselt kui efektiivselekiiritustihedusele või efektiivsele kiirgussäritusele.Joonis 5.1. Kaalumisfunktsioon S(λ)10,10,01S(λ)0,0010,00010,0000 1180 230 280 330 380Lainepikkus (nm)S(λ) tippväärtus 270 nm juures on 1,0. Lihtsa lähenemisekorral eeldatakse, et kõik emissioonid vahemikus180–400 nm tekivad 270 nm juures (kuna S(λ) funktsioonimaksimaalne väärtus on 1, on see samaväärnefunktsiooni mittekasutamisega). Kuna kokkupuute piirväärtustväljendatakse kiirgussäritusega (J m -2 ), siis saabjuhul, kui allika kiiritustihedus on teada, vaadata allpoololevast tabelist maksimaalset aega, mille kestel töötajavõib kiirgusega kokku puutuda, eeldusel, et see ei ületapiirväärtust (seatud 30 J m -2 juures).Kui seda aega ei ületata ja eeldatakse, et kõik emissioonidtoimuvad 270 nm juures, pole täiendav hindamine vajalik.Kui kokkupuute piirväärtus ületatakse, on vajalik spektritäpsem hindamine.Kokkupuute kestus 8-tunnise tööpäeva puhul Kiiritustihedus (efektiivne) (W m -2 )8 tundi 0,0014 tundi 0,0022 tundi 0,0041 tund 0,00830 minutit 0,01715 minutit 0,03310 minutit 0,055 minutit 0,11 minut 0,530 sekundit 1,010 sekundit 3,01 sekund 300,5 sekundit 600,1 sekundit 30022

Kokkupuute piirväärtuste kasutamineFaktorit B(l) kohaldatakse lainepikkuste 300–700 nmjuures, et võtta arvesse silma fotokeemilist kahjustustpõhjustavaid lainepikkusi. Sõltuvus lainepikkusest onvälja toodud allpool.Joonis 5.2. Kaalumisfunktsioon B(λ)10,1B(λ)0,010,001300 350 400 450 500 550 600 650 700Lainepikkus (nm)Kaalumisfaktori tippväärtus on lainepikkuste 435–440 nmjuures 1,0. Kui kokkupuute piirväärtust ei ületata eeldusel,et kõik emissioonid vahemikus 300–700 nm toimuvadumbes 440 nm juures (kuna B(λ) funktsiooni maksimaalneväärtus on 1, on see kokkuvõttes samaväärne funktsioonimittekasutamisega), ei leita piirväärtuse ületamist kaüksikasjalikuma hinnangu teostamise korral.Kaalumisfaktor R(λ) määratletakse vahemikus 380–1400 nm ja see on kokku võetud allpool.Joonis 5.3. Kaalumisfunktsioon R(λ)10,001,000,10R(λ)0,010,000380 580 780 980 1180 1380Lainepikkus (nm)23

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSR(λ) tippväärtus tekib vahemikus 435–440 nm. Kui kokkupuutepiirväärtust ei ületata eeldusel, et kõik emissioonidvahemikus 380–1400 nm toimuvad umbes 440 nm juures(kuna R(λ) funktsiooni maksimaalne väärtus on 10, on seekokkuvõttes samaväärne kõikide kaalumata väärtustekümnekordse korrutisega), ei leita piirväärtuse ületamistka üksikasjalikuma hinnangu teostamise korral.Revision of the Guidelines on Limits of Exposure to Laserradiation of wavelengths between 400nm and 1.4µm.Health Physics 79 (4): 431-440; 2000Guidelines on Limits of Exposure to Broad‐Band IncoherentOptical Radiation (0.38 to 3µm). Health Physics 73 (3):539-554; 1997Direktiivi I lisa tabelis 1.1 on toodud kokkupuute piirväärtusederi lainepikkuste korral. Mõne lainepikkusegapiirkonnas kehtib rohkem kui üks piirväärtus. Ühtegi asjakohastpiirväärtust ei tohi ületada.5.3 ViitedGuidelines on UV Radiation Exposure Limits. HealthPhysics 71 (6): 978; 1996Guidelines on Limits of Exposure to Ultraviolet Radiationof Wavelengths Between 180 nm and 1 mm HealthPhysics 71 (5): 804-819; 1996Guidelines on Limits of Exposure to Ultraviolet Radiationof Wavelengths Between 180 nm and 400 nm (IncoherentOptical Radiation). Health Physics 87 (2): 171-186; 200424

Riskide hindamine direktiivi kontekstis6. Riskide hindamine direktiivikontekstisRiskide hindamine on direktiivi 89/391/EMÜ üldnõue. Siinkirjeldatav lähenemisviis põhineb Euroopa TöötervishoiujaTööohutusagentuuri (European Agency for Safety andHealth at Work) etapiviisilisel riskide hindamisel.Etapiviisiline riskide hindamine1. etapp: ohtude ja riskirühma määratlemine2. etapp: riskide hindamine ja prioriseerimine3. etapp: ennetavate meetmete valimine4. etapp: tegutsemine5. etapp: jälgimine ja ülevaatusEdasise riskide hindamise käigus tuleb arvestada kõikitööga seotud tegevusest tulenevaid ohte. Direktiivi eesmärgitõttu käsitletakse siiski vaid optilise kiirguse ohtu.Teatud rakenduste korral on tootja andnud piisavaltteavet, mille abil saab järeldada, kas riski on piisavaltkäsitletud. Seetõttu ei pruugi riskide hindamine olla liigakoormav. Kui riiklikud õigusaktid seda ei nõua, ei tule triviaalsetevalgusallikate puhul riskide hindamise tulemusikirjalikult üles märkida. Tööandja võib siiski otsustadakirjaliku riskide hindamise kasuks, et näidata, et see ontehtud.6.1 1. etapp: ohtude jariskirühma määratlemineLeida tuleb kõik optilise kiirguseallikad. Mõned allikad onseadmetesse nii paigutatud, ettöötaja nendega normaaltingimusteskokku ei puutu. Siiskion vajalik arvestada, kuidastöötajad võivad kogu valgusallikaelutsükli jooksul sellegakokku puutuda. Kui töötajadtoodavad optilist kiirgust emiteerivaidtooteid, võib kokkupuuterisk nende puhul ollasuurem kui tavakasutajatel.Optilist kiirgusallikat sisaldavatoote tavapärane elutsükkel onjärgmine.Toote elutsükkel1. Tootmine2. Katsetamine3. Paigaldamine4. Projekteerimine jakujundamine5. Käikulaskmine6. Normaalne töö7. Tõrkeseisundid8. Regulaarne hooldus9. Teenindus10. Muudatused11. KõrvaldamineKokkupuude optilise kiirgusega tekib tavaliselt siis, kuitoode on kasutusel. Punktid 1–3 võivad aset leida muutööandja valdustes. Punktid 4–10 leiavad tavaliselt asetnormaalses töökeskkonnas. Tuleb märkida ka seda, etmõned elutsükli osad on tõepoolest tsüklilised. Näiteksvõib tööl kasutatav seade vajada iganädalast hooldust.Teenindusse tuleb see viia kord kuue kuu jooksul. Pärastiga teenindust võib olla vajalik olla teatud ulatuses käikulaskmine.Muudel aegadel on seade nn tavalisestöökorras.Tööandja peab arvestama, millised töötajate või lepingupartneriterühmad elutsükli igas osas tootest pärinevaoptilise kiirgusega tõenäoliselt kokku puutuvad.1. etappMärkige üles kõik tõenäolised tehisliku optilise kiirgusegakokkupuuteallikad ning mõelge, kes võiks sellega kokkupuutuda.25

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS6.2 2. etapp: riskide hindamine japrioriseerimineDirektiivi nõuete kohaselt peab töötajate kokkupuudeoptilise kiirgusega jääma allapoole direktiivi I ja II lisasmääratletud kokkupuute piirväärtust. Paljud töökohalolevad optilise kiirguse allikad on triviaalsed. Juhendi lisasD on esitatud juhised teatud rakenduste kohta. Otsustamaks,kas optilise kiirguse allikas on triviaalne või mitte,tuleb hinnata, mitme allikaga töötaja tõenäoliselt kokkupuutub. Kui ühe allika puhul on töötaja kokkupuudevähem kui 20% kogu tööpäeva kokkupuute piirväärtusest,võib optilise kiirguse allika lugeda triviaalseks. Kuiselliseid allikaid on aga 10, peab kokkupuude iga allikapuhul olema vähem kui 2%, et piirväärtust saaks lugedatriviaalseks.On oluline rõhutada, et direktiiv nõuab riskide kõrvaldamistvõi miinimumini viimist. See ei tähenda tingimata,et optilise kiirguse hulk tuleks miinimumini viia. Kõikidetulede kustutamine võib näiteks ohutust vähendada javigastusriski suurendada.Enamikus töökohtades ei ole kokkupuute riski määramisenõue õigustatud ja riskid tuleb nn terve mõistuse seisukohaltmääratleda kas kõrgeks, keskmiseks või madalaks.2. etappDirektiiv ei määratle neid tõenäolistena, st sellisteksriskideks, millel kokkupuute tõenäosus onolemas. Seetõttu on nn tervel mõistusel põhinevhinnang piisav, kui riiklikud nõuded ei näe ettevastupidist.Kaaluge triviaalsete optilise kiirguse allikate ülesmärkimist.Märkige üles optilise kiirguse allikad, mille puhul esinebkokkupuute piirväärtuse ületamise risk.Hinnake riski suurust.Leidke töötajad, kes võivad olla eriti valgustundlikud.Seadke pingeritta meetmed, mis reguleerivad selliseidoptilise kiirguse allikaid, mis võivad mõjutada töötajaidpiirväärtusi ületavatel tasemetel.Riskide hindamine peab toimuma järgmiselt.:Leidke, millised optilise kiirguse allikad on triviaalsed.Vaja on kaaluda, kas selline otsus tuleb ka kirjalikultvormistada.xLeidke, millised kokkupuute stsenaariumid vajavad lisahindamist.xVõrrelge kokkupuudet ja piirväärtust.xKaaluge kokkupuudet mitme optilise kiirguse allikaga.xKui kokkupuute piirväärtus tõenäoliselt ületatakse, rakendagevajalikke meetmeid (vt etapid 3 ja 4).xMärkige olulised järeldused üles.Kuigi ultraviolettkiirgusega kokkupuute piirväärtusi saabkasutada töötajat tööpäeva kestel mõjutava maksimaalsekiiritustiheduse määramiseks, pole korduv kokkupuudeigal tööpäeval töötajale just sobivaim. Pigem tulebkaaluda ultraviolettkiirgusega kokkupuute võimalusevähendamist mõistlikul määral rakendatavatele väärtustelekui piirväärtuse enda leidmist.6.3 3. etapp: ennetavatemeetmete valimineJuhendi 9. peatükis on antud juhised rakendatavatemeetmete kohta, mida võib kasutada tehisliku optilisekiirgusega kokkupuute riski vähendamiseks. Isiklikulekaitsele eelistatakse üldiselt kogu kollektiivi kaitsmist.Kokkupuuteriski määramine (st kui tõenäoline on kokkupuude),ei pruugi olla alati ühesugune. Töökohal võibesineda kollimeeritud laserkiirgust ning kokkupuutetõenäosus laserkiirgusega võib olla väike. Siiski võivadtagajärjed kokkupuute korral olla tõsised. Seevastu võibkokkupuude mitmest mittekoherentsest tehisliku optilisekiirguse allikast pärineva kiirgusega olla palju tõenäolisem,kuid tagajärjed on kerged.3. etappLeidke sobiv ennetav meede.Märkige otsuse põhjendus üles.26

Riskide hindamine direktiivi kontekstis6.4 4. etapp: tegutsemineVajalik on rakendada ennetusmeetmeid. Tehisliku optilisekiirgusega kokkupuute riski analüüs määrab, kas töödtuleb jätkata ettevaatusega kuni ennetavate meetmeterakendamiseni või tuleb töö peatada.4. etappLeidke, kas töö võib jätkuda.Rakendage ennetavad meetmed.Teavitage töötajaid ennetavatest meetmetest.6.5 5. etapp: jälgimine jaülevaatusOluline on leida, kas riskide hindamine oli efektiivne ningkas ennetavad meetmed on piisavad. Samuti on olulineriskihindamise tulemused üle vaadata, kui tehisliku optilisekiirguse allikad muutuvad või kui tööprotsess muutub.Töötajad ei pruugi teada, et nad on valgustundlikud,samuti võib valgustundlikkus tekkida pärast riskide hindamist.Kõik kaebused tuleb üles märkida ja vajadusekorral tuleb rakendada meditsiinilist järelevalvet (vtjuhendi 11. peatükki). Vajalikuks võib osutuda tehislikuoptilise kiirguse allika(te) väljavahetamine või tööprotsessimuutmine.5. etappLeidke sobiv intervall rutiinseks ülevaatuseks – näiteks12 kuud.Veenduge, et ülevaatust teostataks ka olukorra muutumisel,näiteks uute optilise kiirguse allikate paigaldamisel,tööprotsessi muutumisel või ohujuhtumite korral.Märkige ülevaatused ja järeldused üles.6.6 ViitedEuroopa Töötervishoiu- ja Tööohutusagentuur:http://osha.europa.eu/en/topics/riskassessment.27

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS7. Optilise kiirguse mõõtmine7.1 Direktiivi nõudedOptilise kiirguse mõõtmist saab teha riskide hindamiseosana. Direktiiv sätestab 4. artiklis nõuded riskide hindamisele.Seal on kirjas:• riiklikud tervise ja ohutusega tegelevad asutused;• uurimisasutused (nt optikaosakonnaga ülikoolid);• optiliste mõõtmisseadmete tootjad (ja tõenäoliseltnende esindajad);• asjatundjatest tervise ja ohutuse erakonsultandid.„Kui töötajad puutuvad kokku tehislike optilise kiirguseallikatega, peab tööandja […] hindama ja vajaduse korralmõõtma ja/või arvutama optilise kiirgusega kokkupuutetasemeid, millega töötajad tõenäoliselt kokku puutuvad…”See fraas võimaldab tööandjal määratleda töötaja kokkupuutemäära, kasutades muid meetodeid kui mõõtmine,nt arvutuslikult (kasutades kolmanda osapoole, nt tootja,antud andmeid).Kui on võimalik hankida andmeid, mis sobivad riskidehindamise jaoks, pole mõõtmine vajalik. See on soovitatav,sest optilise kiirguse mõõtmine töökohal on keerukasülesanne. Mõõtmisseadmed on tõenäoliselt suhteliseltkallid ning neid oskab õigesti kasutada vaid kompetentneisik. Kogenematu kasutaja võib teha vabalt vigu, mis põhjustavadväga ebatäpsete tulemuste saamise. Sageli ontöökoha protseduuridele, mille riske hinnatakse, vajaliklisada ka kellaaja ja liikumise andmed.7.2 Lisaabi otsimineKui pöördute mõne mainitud abiallika poole, tasubmeeles pidada, et olemas peavad olema:• teadmised kokkupuute piirväärtuste ja nenderakendamise kohta;• seadmed, mis mõõdavad kõiki huvipakkuva lainepikkusegapiirkondi;• kogemused seadmete kasutamisel;• kalibreerimismeetod, mis võimaldab seadet mõneriikliku standardi järgi kohandada;• võimalus hinnata kõikide tehtud mõõtmisteebatäpsust.Kui vastav asutus kõikidele mainitud kriteeriumidele eivasta, on võimalik, et saadud riskide hindamise tulemusedon vigased, kuna:• õigeid piirväärtusi ei suudetud rakendada või eisuudetud rakendada õigesti;• ei suudetud hankida andmeid, mida võrreldakõikide kehtivate piirväärtuste suhtes;• on suured vead andmete numbrilistes väärtustes;• saadi andmed, mida ei saa võrrelda sobivate piirangutega,et järeldus oleks üheselt mõistetav.Kui tööandja pole nõus ostma optilise kiirguse mõõtmiseseadmeid ja tal ei ole nende kasutamiseks eriteadmisi,vajab ta abi. Vajalikke mõõteseadmeid võite leidajärgmistest kohtadest (kus on lisaks eriteadmised nendekasutamiseks):28

Tootja antud andmete kasutamine8. Tootja antud andmete kasutamineKuna optilist kiirgust emiteerivaid allikaid on väga mitmesuguseid,on nendest tulenev risk samuti väga erinev.Optilist kiirgust emiteerivate seadmete tootjate antudandmed aitavad kasutajaid ohtude hindamisel ja vajalikeennetavate meetmete leidmisel. Eriti kasulikuks võivadriskide hindamisel osutuda laserit sisaldavate ja laseritmittesisaldavate optilise kiirguse allikate klassifikatsioonning andmed ohtliku kauguse kohta.8.1 OhutusklassifikatsioonKasulik teave meelespidamiseksM‐täht 1M ja 2M klassi seadmete tähistuses tulenebsõnast „Magnifying” (ee suurendama). Tegemist on suurendavateoptiliste instrumentidegaR‐täht 3R klassi seadmete tähistuses tuleneb sõnadest„Reduced” või „Relaxed” (ee vähendama või pingestvabastama). Tegemist on nõuetega seadmetele:vähendatud nõudmised nii tootjale (nt puudub lüliti,kiire peataja või neelaja ja vajalik vahepistmik) kui kakasutajaleB‐täht 3B klassi tähistuses on ajaloolise tähendusegaLaserit sisaldavate ja mittesisaldavate optilise kiirguseallikate klassifikatsioonid näitavad tervisemõjude võimalikkuriski. Sõltuvalt kasutustingimustest, kokkupuuteajastja keskkonnast võivad need tervisele mõjuavaldada või mitte. Klassifikatsiooni abil saavad kasutajadvalida sobivad ennetavad meetmed nende riskidevähendamiseks.8.1.1. Laserite ohutusklassifikatsioonLaserite klassifikatsioon põhineb juurdepääsetavateemissioonide piirväärtuse põhimõttel. Need on iga laseriklassipuhul määratletud. Juurdepääsetavate emissioonidepiirväärtuse puhul arvestatakse lisaks laserseadmeväljundile ka inimese juurdepääsuga laserkiirguse emissioonile.Laserid on jagatud 7 klassi: mida kõrgem klass,seda suurem on laseri võimalus kahjustusi tekitada. Riskivähendavad suuresti kasutaja rakendatud lisakaitsemeetmed,sh ka täiendavad tehnilised kontrollid (nt kaitsetase).Laseri klass1 1M 2 2M 3R 3B 48.1.1.1. 1. klassOhtLasertooted, mida peetaksekasutamisel ohutuks, sh ka siis,kui pikka aega vaadatakse otsekiire sisse isegi optiliste vaatlusseadmetepuhul (monokulaaridvõi binoklid). 1. klassi lasertoodete kasutajad ei peavõtma normaaltöö korral optilisest kiirgusest tulenevaohu ennetusmeetmeid. Kasutushoolduse või teeninduseajal võib kiirgus olla suuremal määral juurdepääsetav.Sellesse klassi kuuluvad tooted, mis sisaldavad suurevõimsusega lasereid, mis asuvad kestas, mis takistabinimese kokkupuudet kiirgusega ja mida ei saa avadailma laserit välja lülitamata või mille puhul on laserkiirejuurde pääsemiseks vaja tööriistu:• laserprinterid,• CD- ja DVD‐mängijad ja salvestid,• materjale töötlevad laserid.29

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS8.1.1.2. 1M klass8.1.1.5. 3R klassOhutud paljale silmale mõistlikult ettenähtavate kasutustingimustejuures, kuid võivad olla ohtlikud, kuikasutaja kasutab kiire teele jäävat optikat (nt luubid võiteleskoobid).Otsene kiire sisse vaatamine on potentsiaalselt ohtlik,kuid praktiliselt on vigastusrisk enamasti lühiajalise jatahtmatu kokkupuute tõttu suhteliselt madal. Siiski võibseade olla ohtlik, kui ettevalmistuseta inimene kasutabseda valesti. Risk on piiratud loomuliku reaktsiooni tõttuereda valguse käes, kui tegemist on nähtava kiirgusega,ja reaktsiooni tõttu sarvkesta kuumenemisel, kui tegemiston infrapunakiirgusegaNäide: lahtivõetud fiiberoptiline kommunikatsioonisüsteem1 ja 1M klassi kuuluvate lasertoodete kiire sissevaatamine võib ikkagi põhjustada sädelust silmeees, eriti kui ümbritsev valgus on hämar.3R klassi lasereid tuleb kasutadavaid juhtudel, kus otsenekiire sisse vaatamine on ebatõenäoline.Näited: mõõdistusseadmed, suure võimsusega laserviibad,joondamislaseridLoomulik reaktsioon ei leia alati aset.8.1.1.3. 2. klassNähtavat kiirgust emiteerivad lasertooted, mis on lühiajalisekokkupuute puhul ohutud isegi optiliste vaatlusseadmetekasutamisel, kuid need tooted võivad olla ohtlikud,kui sihilikult laserkiire sisse vaadata. 2. klassi lasertootedei ole silmadele oma olemuseltohutud, kuid eeldatakse, et loomulikestreaktsioonidest, nt peapööramisest või silmapilgutusesttulenev kaitse on piisav.2., 2M või nähtava kiirega 3R klassi lasertoote kiiresisse vaatamine võib põhjustada sädelust silmeees, sähvatusest tingitud pimestust ja järelkujutisi,eriti ümbritseva hämara valguse korral.Ajutise nägemishäire või ehmumisreaktsioonitõttu võib see kaudselt ohutust mõjutada. Nägemishäiredvõivad probleemiks osutuda toimingutel,kus ohutus on ülioluline, nt masinatega võikõrgustes või kõrgepingega töötamisel või autojuhtimisel.8.1.1.6. 3B klassNäited: triipkoodilugejad8.1.1.4. 2M klassLasertooted, mis emiteerivad nähtavaidlaserkiiri ja on lühiajalisel kokkupuutelpalja silmaga ohutud. Võimalik silmakahjustusvõib tekkida luupide või teleskoopidekasutamisel. Silma kaitse ontavaliselt tagatud normaalse reaktsiooniga,nt silmapilgutusega.Näited: nivelleerimis- ja joondamisseadmed ehitusrakendustejaoksOhtlik silmadele, kuisilmad puutuvad otsesekiirgusega kokku minimaalselohutul kauguselsilmale (nominalocular hazard distance,NOHD – vt 8.2.1). Difuussete peegelduste vaatamineon tavaliselt ohutu, kui silm pole difundeerivale pinnalelähemal kui 13 cm ja kokkupuute kestus on vähem kui10 s. 3B klassi laserid, mille omadused jäävad oma klassiülemiste piirväärtuste juurde, võivad põhjustada kergeidnahakahjustusi ja esineda võib isegi risk süttimisohtlikematerjalide süttimiseks.Näited: füsioteraapialaserid; teadusuuringutes kasutatavadlaboriseadmed30

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLaserite klassifikatsiooni piirangudLaserite ohutusklassifikatsioon käsitleb juurdepääsetavatlaserkiirgust – see klassifikatsioon ei arvesta lisaohte,nt elektrist, kollateraalkiirgusest, udust, mürast tingitudohtusidLaserite ohutusklassifikatsioon käsitleb toote normaalsetkasutamist – see ei pruugi kehtida hoolduse või teenindusekorral või kui seade on osa keerukast seadmestikustLaserite ohutusklassifikatsioon käsitleb ühte toodet –see ei arvesta mitmest allikast tingitud akumulatiivsetkokkupuudet8.1.2. Mittekoherentsete optilise kiirguseallikate ohutusklassifikatsioonMittekoherentsete optilise kiirguse (lairiba-)allikate ohutusklassifikatsioonon määratletud direktiivis EN 62471:2008 ja see põhineb maksimaalsel juurdepääsetaval emissiooniltoote kõigi funktsioonide ulatuses selle kasutamiseajal suvalisel hetkel pärast tootmist. Klassifikatsioonarvestab optilise kiirguse hulka, lainepikkuste jaotuvustja inimese juurdepääsu optilisele kiirgusele. Optilised lairiba‐allikadon jaotatud 4 riskirühma: mida kõrgem riskirühm,seda suurem on laseri võimalus kahjustusi tekitada.Klassifikatsioon näitab võimalike tervisekahjustusteriske. Sõltuvalt kasutustingimustest, kokkupuuteajastja keskkonnast võivad need riskid tervisele mõju avaldadavõi mitte. Klassifikatsiooni abil saavad kasutajadvalida sobivad ennetavad meetmed nende riskidevähendamiseks.Riski suurenemise järjekorras kasutatakse järgmist jaotustriskirühmadesse:• erandrühm – ettenähtavate tingimuste korral fotobioloogilisedohud puuduvad;• 1. riskirühm – madala riskiga rühm, riski piirataksenormaalse käitumusliku piiranguga kokkupuutekorral;• 2. riskirühm – mõõduka riskiga rühm, riski piirabkaitsereaktsioon väga ereda valgusega optilise kiirguseallikate suhtes; sellised reflektoorsed reaktsioonidei leia siiski alati aset;• 3. riskirühm – kõrge riskiga rühm; risk võib esinedaisegi hetkelise või lühiajalise kokkupuute korral.Optilise kiirguselairiba‐allika riskirühmOhtErand 1. riskirühm 2. riskirühm 3. riskirühmIgas riskirühmas on eri ohtude puhul sätestatud eri ajakriteeriumid.Need kriteeriumid on valitud nii, et vastavatkokkupuute piirväärtust valitud aja puhul ei ületataks.8.1.2.1. ErandrühmMõistlikult ettenähtavaid otseseid optilise kiirguse riske eiesine isegi pideva ja piiramatu kasutamise korral. Nendeoptilise kiirguse allikatega ei kaasne ühtegi järgmistestfotobioloogilistest ohtudest:• aktiin‐ultraviolettkiirgusest tulenev oht 8-tunnisekokkupuute korral;• UV‐kiirguse lähedane oht 1000 s jooksul;• võrkkestale sinisest valgusest tingitud oht 10 000 sjooksul;• võrkkestale temperatuurist tingitud oht 10 sjooksul;• silmale infrapunakiirgusest tingitud oht 1000 sjooksul;• infrapunakiirgusest tingitud oht ilma tugevavisuaalse stiimulita 1000 s jooksul.Näited: kodune ja kontorivalgustus,arvutimonitorid, seadmete kuvarid,indikaatorlambid.8.1.2.2. 1. riskirühm – madal riskNeed tooted on enamikus rakendustesohutud, v.a väga pikaajalisekokkupuute korral, kus võib oodataotsest kokkupuudet silmaga. Nendeoptilise kiirguse allikate kasutamisegaei kaasne tänu tavapärastelekäitumuslikele piirangutele järgmisiohtusid.• aktiin‐ultraviolettkiirgusest tulenev oht 10 000-sekundilise kokkupuute korral;• UV‐kiirguse lähedane oht 300 s jooksul;• võrkkestale sinisest valgusest tingitud oht 100 sjooksul;Näide: taskulamp32

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSTabel 8.3. Emissioonide piirangud standardis EN 12198 ette nähtud masinateklassifikatsioonide kaupaE effE BL BE RKategooria(kui α < 11 mrad) (kui α ≥ 11 mrad)≤ 0,1 mW·m -2 ≤ 1 mW·m -2 ≤ 10 W·m -2·sr-1 ≤ 33 W·m -2 0≤ 1,0 mW·m -2 ≤ 10 mW·m -2 ≤ 100 W·m -2·sr-1 ≤ 100 W·m -2 1> 1,0 mW·m -2 > 10 mW·m -2 > 100 W·m -2·sr-1 > 100 W·m -2 28.2 Teave ohtliku kauguse jaohuastme kohtaMõnede rakenduste korral on kasulik teada, kui kaugeleoptilisest kiirgusest tulenev oht ulatub.Kuigi olukorra võib keeruliseks muuta see, et kaugus onsuur või kiir pole ümar, on alljärgneva valemi abil võimalikminimaalset ohutut kaugust silmale tõhusalt arvutada.Kaugust, mille puhul kokkupuute määr on langenudpiirväärtuseni, nimetatakse ohtlikuks kauguseks: sellestkaugemal kahjustuste risk puudub. Vastav tootjapoolneteave võib olla kasulik riskide hindamise jaoks ning ohututöökeskkonna tagamisel.8.2.1. Laserite minimaalne ohutu kaugussilmaleTeatud kaugusel toimub laserkiire divergents ning kiiritustiheduson võrdne silmade puhul kohaldatava kokkupuutepiirväärtusega. Seda kaugust nimetatakse minimaalseksohutuks kauguseks silmale (Nominal OcularHazard Distance, NOHD). Kaugemal kokkupuute piirväärtustei ületata – laserkiirt peetakse alates sellest kaugusestohutuks.Toote tehniliste andmete seas on tootja sageli esitanudka minimaalse ohutu kauguse silmale. Kui teave puudub,on võimalik minimaalne ohutu kaugus silmale arvutadatootja antud laserkiirguse järgmiste parameetrite abil:• kiirgusvõimsus (W)• kiire algne läbimõõt (m)• divergents (radiaanides)• kokkupuute piirväärtus (W m -2 )8.2.2. Optilise kiirguse lairiba‐allikate ohtlikkaugus ja ohuasteKaugust, mille puhul kokkupuute määr on langenudpiirväärtuseni, nimetatakse ohtlikuks kauguseks (HazardDistance, HD): sellest kaugemal kahjustuste risk puudub.Ohtlikku kaugust tuleb arvestada, kui määratletakse piirkonda,milles tuleb juhtida optilist kiirgust ja personalitegevust, et töötajaid optilise kiirguse eest kaitsta. Ohtlikkukaugust võib määratleda silmade või nahaga kokkupuutumisejärgi.Optilisest kiirgusest tulenevaid ohtusid võib kirjeldada kaohuastmega (Hazard Value, HV), mis on teatud kauguselmõõdetud kokkupuute taseme ja samal kaugusel mõõdetudkokkupuute piirväärtuse suhe:Ohuastmel (HV) on praktikas väga oluline tähtsus. Kuiohuaste on suurem kui 1, tuleb võtta vajalikke ennetavaidmeetmeid: kas piirata kokkupuute kestust või juurdepääsuoptilise kiirguse allikale (neeldumiskaugus). Kuiohuaste on väiksem kui 1, siis sõltumata kokkupuute ajastei ületata kokkupuute piirväärtust antud kohas.Toote tehniliste andmete seas on tootja sageli esitanudohtliku kauguse ja ohuastme väärtused. Teave aitab kasutajalhinnata riski ja valida sobivad ennetavad meetmed.34

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKS9. Ennetavad meetmedEnnetavate meetmete hierarhia aluseks on põhimõte, etohu leidmisel tuleb seda vähendada juba seadme ülesehituseplaneerimisel. Ainult juhtudel, kus see pole võimalik,tuleb kasutada alternatiivseid kaitsemeetmeid. Väga väheon olukordi, kus on vaja toetuda isikukaitsevahenditele jaadministratiivsetele lahendustele.Sobivate meetmete valik peab põhinema riskide hindamisetulemustel. Kokku tuleb koguda kõik olemasolevteave optilise kiirguse allikate ja võimaliku kokkupuutekohta. Üldiselt võimaldab seadme tehniliste andmetehulgast saadud kiirgusega kokkupuute parameetritevõrdlemine mõõdetud andmetega koos kehtivate kokkupuutepiirväärtus(t)ega hinnata isiku võimalikku kokkupuudetoptilise kiirgusega töökohal. Eesmärgiks on saadaüheselt mõistetavad tulemused, mis näitavad, kas kehtivaidpiirväärtusi tõenäoliselt ületatakse või mitte.Kui selgelt saab väita, et kokkupuude optilise kiirgusegaon ebaoluline ja et kokkupuute piirväärtusi ei ületata,pole edasine tegevus vajalik.Ennetavatel meetmetel, mida on rakendatud juba seadmeloomise ja paigaldamise ajal, on ohutuse ja kasutamiseseisukohalt märkimisväärsed eelised. Selliste ennetavatemeetmete hilisem lisamine võib olla kulukas.9.1 Ennetavate meetmetehierarhiaKui kokkupuute piirväärtuste ületamine on tõenäoline,tuleb ohtusid vähendada, rakendades vajalike ennetavatemeetmete kombinatsiooni. Need ennetavad prioriteedidon riskide juhtimisel üldkasutatavad.Ohu kõrvaldamineAsendamine vähem ohtliku protsessi või seadmegaTehnilised meetmedAdministratiivsed meetmedIsikukaitsevahendidKui emissioonid on ebaolulised ja/või tööhõive suur, võibpiirväärtuste ületamine olla võimalik ja tuleb rakendadamõningaid kaitsemeetmeid. Pärast kaitsemeetmeterakendamist tuleb riske uuesti hinnata.Mõõtmiste ja hindamiste kordamine võib olla vajalik, kui:• kiirgusallikas on muutunud (nt kui paigaldatudon muu allikas või kui allikat kasutatakse muudestingimustes);• töö iseloom on muutunud;• kokkupuute kestus on muutunud;• kaitsemeetmeid on rakendatud või need on tühistatudvõi neid on muudetud;• viimasest mõõtmisest ja riskide hindamisest onmöödunud palju aega, nii et tulemused ei pruugienam kehtida;• rakendada tuleb teistsuguseid kokkupuute piirväärtuseid.9.2 Ohu kõrvaldamineKas ohtliku optilise kiirguse allika kasutamine on tõestivajalik?Kas need tuled peavad tõesti põlema?x36

Ennetavad meetmed9.3 Asendamine vähem ohtlikuprotsessi või seadmegaKui juurdepääs on vajalik, saab selle tagamiseks kasutadaliigutatavat/avatavat lukuga tõket.Kas ohtlik optiline kiirgus on hädavajalik?NB!Tõkked peavad olema piisavalt tugevad.Tõkked ei tohi lisariske põhjustada ega tohi vägapalju ette jääda.Tõketest möödaminek või nende kõrvaldamine eitohi olla lihtne – kui tegu on püsitõkkega.Kas need tuled peavad nii eredad olema?x9.4 Tehnilised meetmedKas seadmed tuleb ümber konstrueerida, et ohtlik optilinekiirgus kontrolli alla saada või seda vähendada jubaselle tekkimisel (allikas)?Kui kõrgema prioriteediga meetme (kõrvaldamine võiasendamine) rakendamine ei ole võimalik, tuleb eelistadakokkupuudet vähendavaid meetmeid, mida võetaksejuba seadme loomisel Koos kõrgema taseme reguleerimismeetmetegavõib kasutada administratiivset reguleerimist.Kui isiku kokkupuute vähendamine ei ole võimalik,on ebapraktiline või ebatäielik, tuleb viimase võimalusenakaaluda isikukaitsevahendite kasutamist.Kaitsev korpusKestadLukudViitlülitidHoiatustuledHelisignaalidKaugjuhtimispuldidJoondamisvahendid9.4.1. Juurdepääsu takistamineNeelavad katikudVaateavad jafiltriga avadPeegeldustekõrvaldamineSeda saab rakendada kas püsitõketega või lukustatavateliigutatavate tõketega. Püsitõkked rakendatakse tavaliseltseadmetele, mille puhul regulaarset juurdepääsu polevaja ning mis on püsivalt kinnitatud.Tõke peab asuma ohutsoonist piisavalt kaugel –kui tegu on püsitõkkega.9.4.2. Kaitse kasutamine piiramise abilKui seadmele tuleb sageli füüsiliste tõkete kaudu juurdepääseda, peetakse neid enamasti liiga piiravaks, eriti kuikasutaja peab laadima/maha laadima või seadet kohandama.Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt andureid, mistuvastavad kasutaja juuresolekut või puudumist ning misannavad vajaduse korral seiskamiskäsu. Neid võib lugedaturvaseadmeteks, mis ei takista juurdepääsu, vaid tuvastavadselle. Anduri asukoha või läheduse määrab aeg, mismasinal kulub ohutusse seisundisse lülitumiseks.9.4.3. HädaseiskamisnupudKui personalil on juurdepääs ohtlikku keskkonda, onoluline kavandada masinale hädaseiskamisnupp, juhukskui mõni isik satub ohutsoonis hätta. Masin peab hädaseiskamisnupulekiiresti reageerima ning ohutsooniskogu tegevuse peatama. Enamik inimesi tunneb punastseenekübarakujulist hädaseiskamisnuppu. Need peavadasuma kogu osakonnas sobivates kohtades ja neid peabolema piisavalt, et need oleksid vajaduse korral käeulatuses.Alternatiiviks on hädaseiskamisnupuga seotudtraathaarats, mis on sageli mugavam viis ohupiirkonnaskaitset tagada. Liikuvate osade ümbrusse võib paigutadamuud sarnased turvaseadmed, mis tuvastavad ootamatutkohalolu. Need võivad olla lülitid, ohutushoovad või-vardad.9.4.4. LukustusLukustuslüliteid on erinevaid ning igaühel neist on eriomadused. On oluline, et rakenduse jaoks valitaks õigeseade.37

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSNB!Lukustus tuleb hästi konstrueerida ja see peabolema usaldusväärne kõigis ettenähtavates äärmuslikestingimustes.Lukustussüsteem peab olema vea- ja löögikindel.Lukustussüsteemi olek peab olema selgeltnähtav, nt suured tähised lülituselementidel jaolekuindikaatorid paneelidel.Kuni turvaluuk ei ole täielikult suletud, peablukustus kasutamist piirama.Kasulik lisateave• EN 953: 1997 The Safety of Machinery, Guards,General requirements for the Design and Constructionof Fixed and Moveable Guards• EN 13857: 2008 Safety of Machinery, safetydistances to prevent danger zones being reachedby upper and lower limbs• EN 349: 1993 Masinate ohutus. Minimaalsed vahekaugusedvältimaks inimese kehaosade muljumisohtu• EN 1088: 1995 Interlocking Devices Associatedwith Guards• EN 60825-4: 2006 Laser Guards9.4.5. Filtrid ja vaateavadPaljud tööstusprotsessid saab kas osaliselt või täielikultkestaga katta. Seejärel on võimalik protsessi eemaltjälgida läbi sobiva vaateava või kaamera abil. Ohutusesaab tagada sobivate filtritega, mis blokeerivad optilisekiirguse edastamise ohtlikul tasemel. Sel juhul polevaja kaitseprille ning töötaja ohutus ja töötingimusedparanevad.Ka optilise kiirguse edastamist akende ja muude optilisekiirguse suhtes läbipaistvate paneelide kaudu tulebhinnata kui võimalikku riski. Kuigi optiline kiirgus eipruugi võrkkestale otseselt ohtlik olla, võivad lühiajalisedsähvatused põhjustada sekundaarseid ohutusprobleememuude läheduses olevate protseduuride tegemisel.9.4.6. JoondamisvahendidKui seadme rutiinse hoolduse käigus on vaja kasutadajoondamisseadmega komponente, peab rakendamamõnda ohutusmeedet. Need võivad olla järgmised:• madalama võimsusega lasersihiku kasutamine, misjärgib suurema võimsusega kiirt;• maskid või sihtmärgid.NB!Vaatluspaneelid turvaalasJoondamisel ei tohi kunagi kasutada inimesesilma või nahka.Need võivad olla väga erinevad: alates suurte mõõtmetegajuhtimisruumidest kuni vaatlusakendeni, mis onsobitatud kiirguspiirkonna ümber ehitatud kesta.NB!Filtrimaterjal peab olema sobiv ja vastupidav.Filtrimaterjal peab olema löögikindel.Filtrimaterjal ei tohi vähendada kasutusohutust.38

Ennetavad meetmed9.5 Administratiivmeetmed9.5.1. Kohalikud eeskirjadAdministratiivmeetmed on riskikontrolli hierarhias teiselkohal. Sellistel juhtudel on tavaliselt vaja inimesi teavitajaksja seetõttu on need meetmed just nii efektiivsedkui needsamad inimesed. Siiski on teatud olukordadesvõimalik ainult selliseid meetmeid kasutada ning needvõivad osutuda peamisteks meetmeteks: nt käikulaskmiseja hoolduse korral.Sobivad administratiivmeetmed sõltuvad riskist ja nendehulka kuuluvad ohutust tagavate inimeste määramine,juurdepääsu piiramine, märgid ja pealdised ning vastavadtegevused.Heaks tavaks on koostada ametlikud korraldused, ettagada mitmekülgne lähenemine optilise kiirguse riskijuhtimisele.Need korraldused tuleb dokumenteerida,et oleks kirjas, milliseid meetmeid rakendada ja miks.See dokumentatsioon võib osutuda kasulikuks õnnetusjuhtumiteuurimisel. Sinna võivad kuuluda järgmiseddokumendid:• optilise kiirguse ohutust tagava strateegia põhimõtted;• kokkuvõte põhilisest organisatoorsest korraldusest(määratud isikud ja mida selliselt isikult oodatakse);• riskide hindamise dokumenteeritud koopia;• tegevusplaan, kus on välja toodud kõik lisameetmed,mida riskide hindamise põhjal soovitataksekoos nende rakendamise ajakavaga;• rakendatud ennetusmeetmete kokkuvõte kooslühikese põhjendusega;• optilise kiirguse alas töötavat isikut puudutavatekirjalike kokkulepete või kohalike eeskirjadekoopiad;• volitatud kasutajate register;• ennetusmeetmete säilitamise plaan; see võibhõlmata tegevusplaane ennetusmeetmete säilitamiseksvõi katsetamiseks;• formaalsete korralduste üksikasjad, mille abil hallataksekoostööd väliste töötajatega, nt hooldusinseneridega;• situatsiooniplaanide üksikasjad;• auditiplaan;• auditiaruannete koopiad;• olulise kirjavahetuse koopiad.Programm tuleb regulaarselt (nt kord aastas) auditiaruannete,õigusaktide ning standardite muudatuste aluselüle vaadata.Kui riskide hindamise käigus tuvastati ohtliku optilisekiirgusega kokkupuute võimalus, tuleb rakendada kirjalikeohutusjuhiste (või kohalike eeskirjade) süsteem, misreguleerib optilise kiirguse tsoonis tehtavat tööd. Needpeavad hõlmama piirkonna kirjeldust, optilise kiirguseohutusega tegeleva töötaja kontaktandmeid (vt 9.5.4),üksikasju seadet kasutama volitatud isikute kohta, üksikasjuvajalike kasutuseelsete katsete kohta, kasutusjuhiseid,ohtude kirjeldust ja tegevuskorralduse üksikasju.Kohalikud eeskirjad peavad olema kättesaadavad kohtades,millele need rakenduvad, ning need tuleb väljastadakõigile vajalikele isikutele.9.5.2. Kontrollitud piirkondKontrollitud piirkondades võib olla vaja määrata kindlaks,kus juurdepääsetav optiline kiirgus võib ületada kokkupuutepiirväärtust. Kontrollitud piirkonnaks peab olemapiiratud juurdepääsuga ala, kuhu võivad siseneda vaidvolitatud isikud. Piirangud peavad eelistatult olema füüsilised,nt ruumi seinad ja uksed. Juurdepääsu saab piiratalukkude, klahvistike või barjääride abil.Need korraldused peab tegema juhtkond, määrates kasutajateametlikud volitused. Vaja on ametlikku protsessi,mille käigus hinnatakse personali sobivust enne volitusteandmist, ning selle käigus tuleks hinnata nende koolitust,kompetentsust ja teadmisi kohalikest eeskirjadest. Sellehinnangu tulemused tuleb üles märkida ja kõikide volitatudkasutajate nimed tuleb lisada ametlikku registrisse.9.5.3. Ohutusmärgid ja -teatedOhutusmärgid ja -teated moodustavad olulise osa administratiivsestjuhtimisest. Ohutusmärgid on efektiivsedvaid juhul, kui need on selged ja üheselt mõistetavadning kui need on paigaldatud vaid siis, kui need on vajalikud– vastasel juhul neid sageli eiratakse.39

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSHoiatusmärgid võivad sisaldada teavet kasutatavatevahendite tüüpide kohta. Kui personal peab kandma isikukaitsevahendeid,tuleb see samuti ära märkida.Hoiatusmärgid on efektiivsemad, kui need on nähtavadvaid seadme kasutamise ajal. Nähtavuse maksimeerimisekstuleb kõik ohutusmärgid asetada silmade kõrgusele.Juurdepääs ainultvolitatud personalileETTEVAATUST!ULTRAVIOLETTKIIRGUS!Kanda näokatetLoata juurdepääskeelatudLASERI TÕTTUPIIRATUD PIIRKONDLaseri töötamise ajaltuleb kanda kaitseprilleTüüpilised märgid, mida kasutatakse töökeskkonnas ohtudest teavitamiseks ja isikukaitsevahendite soovitamiseks.Kõik ohutusmärgid peavad vastama ohutusmärkide direktiivile (92/58/EMÜ).9.5.4. Määratud isikudOptilise kiirguse ohutusega peab tegelema sama juhtimisstruktuur,mis tegeleb teistegi tõenäoliselt ohtlikeolukordadega. Organisatsioonilise korralduse üksikasjadvõivad sõltuvalt organisatsiooni suurusest ja struktuuristolla erinevad.Mitme rakendusala puhul ei pruugi optilise kiirguse ohutusegategeleva eksperdi koolitamine olla õigustatud.Lisaks võib personalil osutuda raskeks jälgida uuendusioptilise kiirguse ohutuse alal, kui nad tegelevad antudteemaga vaid harva. Seetõttu kasutavad mitu ettevõtetoptilise kiirguse ohutusele spetsialiseerunud väliste nõustajateabi. Nad võivad nõustada järgmistel juhtudel:• tehnilise kontrolli lahendused;• kirjalikud protseduurireeglid seadmete ohutukskasutamiseks, kasutamise ja tööga seotud ohutusmeetmed;• isikukaitsevahendite valimine;• personali haridus ja koolitus.Optilise kiirguse igapäevaste aspektide jälgijaks töökohalvõib määrata piisavate teadmistega töötaja.40

Ennetavad meetmed9.5.5. Koolitus ja konsultatsioon9.5.5.1. KoolitusDirektiiv (artikkel 6) nõuab selliste töötajate (ja/või nendeesindajate) teavitamist ja koolitamist, kes puutuvad kokkutehislikust optilisest kiirgusest tulenevate riskidega. Seeon vajalik eriti järgmiste teemade osas.Direktiivi rakendamiseks kasutatud meetmedKokkupuute piirväärtused ja nendega seotud võimalikudriskidDirektiivi artikli 4 järgi teostatud tehisliku optilise kiirgusegakokkupuute taseme analüüsimise, mõõtmiste ja/võiarvutuste tulemused koos selgitusega nende olulisuse ningvõimalike riskide kohtaKuidas ära tunda kokkupuutest tingitud kõrvaltoimeid jakuidas nendest teatadaOlukorrad, mille puhul töötajad peavad tervisekontrolliläbimaOhutud töötavad kokkupuutest tingitud riskideminimeerimiseksSobivate isikukaitsevahendite õige kasutamineSoovitatav on hoida koolituse tase tasakaalus tehislikustoptilisest kiirgusest tuleneva riskiga. Kui kõik valgusallikadon hinnatud triviaalseks, piisab sellest, kui töötajaidja/või nende esindajaid sellest lihtsalt teavitada. Siiskituleb töötajaid ja nende esindajaid teavitada eriti tundlikestriskirühmadest ning nendega tegelemise protsessist.personali kogemus ja teadlikkus tehislikust optilisestkiirgusest tulenevate riskide vallas;olemasolevate riskide hindamised ja nende tulemused;kas töötajad peavad abistama riskide hindamise võiülevaatuse ajal;kas töökeskkond on stabiilne ja kas riske on sobivalmääral hinnatud või kas keskkond muutub sageli;kas töötajal on riskide hindamisel juurdepääs väliseleabile;kas töötajad on töökohal uued või kas nad peavadtöötama tehisliku optilise kiirgusega.On oluline, et riske osataks ette näha. Näiteks ametlikekoolituskursuste nõue 2. klassi laserviipade kasutamiseksei ole õigustatud. Peaaegu alati nõutakse 3B ja 4. klassilaserite ja 3. riskirühma mittekoherentse kiirgusega valgusallikatekasutajate koolitamist. Siiski ei ole võimalikmääratleda koolitusprogrammi pikkust ning seda,kuidas see peab välja nägema. Seetõttu on oluline riskidehindamine.Ideaalis tuleb koolitusnõuded ja -viisid määratleda ennetehisliku optilise kiirguse kasutamist.9.5.5.2. KonsultatsioonDirektiivi artikkel 7 viitab üldnõuetele direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 11.Kui on võimalik, et juurdepääsetav optiline kiirgus ületabtöökohal kokkupuute piirväärtuse, tuleb kaaluda spetsiifilisiülesandeid täitvate töötajate määramist ja koolitamist.Vajaliku koolitustaseme kindlakstegemiseks peab tööandjakaaluma järgmist:41

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSArtikkel 11Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine1. Tööandjad annavad töötajatele ja/või nende esindajatele nõu ning võimaldavad neil osaleda kõikides diskussioonides,mis puudutavad ohutust ja tervist töökohal.Ülalnimetatu eeldab järgmist:– töötajatega konsulteerimist,– töötajate ja/või nende esindajate õigust teha ettepanekuid,– tasakaalustatud osalust vastavalt riiklikele seadustele ja/või tavadele.2. Töötajad või töötajate ohutus- ja tervisealaste kohustustega esindajad osalevad tasakaalustatud moel ja kooskõlas riiklikeseaduste ja/või tavadega või tööandja annab neile eelnevalt ja õigeaegselt järgmistes aspektides nõu:a) kõik meetmed, mis võivad ohutust ja tervist mõjutada;b) artikli 7 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 ning artikli 7 lõikes 1 mainitud töötajate määramine;c) teave, millele viitavad artikli 9 lõige 1 ja artikkel 10;d) ettevõtteväliste kompetentsete teenuste või isikute loetelu (kui on vajalik), millele viitab artikli 7 lõige 3;e) artiklis 12 viidatud koolituse planeerimine ja organiseerimine.3. Töötajate tervise ja ohutuse eest vastutavatel töötajate esindajatel peab olema õigus paluda tööandjal rakendada vajalikkemeetmeid ning teha talle ettepanekuid, mis vähendaksid ja/või eemaldaksid töötajatele mõjuvaid ohtusid.4. Lõigus 2 viidatud töötajad ja lõikudes 2 ja 3 viidatud töötajate esindajad ei või lõikudes 2 ja 3 viidatud tegevuste tõttuebasoosingusse sattuda.5. Tööandjad peavad lubama töötajate ohutuse ja tervise eest vastutavatel töötajate esindajaid töölt ära ilma töötasuvähendamata ning tagama neile vajalikud vahendid, selleks et esindajad direktiivist tulenevaid õigusi ja tegevusi rakendadasaaksid.6. Töötajad ja/või nende esindajad võivad vastavalt riiklike seaduste ja/või tavadega töökoha ohutuse ja töötajate terviseeest vastutavatele asutustele kaebusi esitada, kui nad arvavad, et tööandja rakendatud meetmed ja vahendid on töökohaohutuse ja töötajate tervise hoidmisel olnud ebapiisavad.Töötajate esindajatele tuleb anda võimalus oma tähelepanekuid edasi anda, kui kompetentne asutus ülevaatust teeb.IEC TR 60825-14: 2004 annab soovitusi minimaalsete koolitusnõuete kohta laserite kasutajate jaoksEN 60825-2: 2004 määratleb lisanõuded kasutajatele, kes töötavad kiudoptiliste suhtlussüsteemidegaEN 60825-12: 2004 määratleb lisanõuded kasutajatele, kes töötavad vaba asetusega informatsiooni ülekandeks mõeldudkommunikatsioonisüsteemidegaCLC/TR 50448: 2005 annab juhised laserohutuses vajaliku kompetentsi kohta9.6 IsikukaitsevahendidSeadme projekteerimise lähteandmetesse tuleb lisadaoptilise kiirgusega tahtmatu kokkupuute vähendamisemeetmed. Kokkupuudet optilise kiirgusega tuleb füüsilistetõkete, nt tehniliste meetmete abil vähendadanii palju, kui seda on mõistlik teha. Isikukaitsevahenditekasutamisega tuleks arvestada vaid juhul, kui projekteerimiselloodavad ja administratiivsed meetmed ei ole praktilisedvõi täielikud.Isikukaitsevahendite eesmärgiks on vähendada optilistkiirgust määrani, mis ei põhjusta sellega kokku puutunudinimesel tervisekahjustusi. Optilise kiirguse põhjustatudkehavigastused ei pruugi kokkupuute ajal nähtavad olla.Tuleb märkida, et kokkupuute piirväärtused sõltuvadlainepikkusest, mistõttu peab ka isikukaitsevahenditepakutav kaitse sõltuma lainepikkusest.Kuigi optilisest kiirgusest tingitud nahakahjustus vähendabväikse tõenäosusega selle all kannatava isiku elukvaliteeti,tuleb tunnistada, et nahakahjustuse tõenäosus võibolla suur, eriti kätel ja näol. Eriti suureks probleemiks onnaha kokkupuude optilise kiirgusega, mille lainepikkuson alla 400 nm ja mis võib põhjustada nahavähi tekkeriski.42

Ennetavad meetmedNB!Isikukaitsevahendid tuleb valida riske arvestadesja nii, et isikukaitsevahendid ise riske eipõhjustaks.Isikukaitsevahendid peavad sobima töökohatingimustega.Isikukaitsevahendid peavad arvestama töötajatervise- ja ergonoomiliste nõuetega.9.6.2. SilmakaitsevahendidKui kokkupuude ületab piirväärtused, on oht, et optilinekiirgus kahjustab silma. Kui muud meetmed pole piirtasemeidületava kiirgusega kokkupuuteriski vähendamisekspiisavad, tuleb kanda seadme tootja või optilise kiirguseohutusnõustaja soovitatud silmakaitsevahendit, mis onloodud vastava lainepikkuse ja väljundi jaoks.9.6.1. Kaitse muude ohtude eestSobivate isikukaitsevahendite valimisel optilise kiirguseeest kaitsmiseks tuleb kaaluda ka järgmisi, optilise kiirgusegamitteseotud ohtusid.• Löögid • Kuumus/külm• Kehasse tungimine • Kahjulik tolm• Kompressioon • Bioloogilised ohud• Keemilised ohud • ElektriohtNäited on toodud allpool tabelis.IsikukaitsevahendidSilmade kaitsevahendid:kaitseprillid,näokatted,visiiridKaitseriietus jakindadHingamisvarustusKuulmiskaitsmedFunktsioonSilmade kaitsevahendid võimaldavadtöötajal näha töökohal kõike,kuid piiravad optilist kiirgust kuniaktsepteeritava tasemeni. Sobivatekaitsevahendite valik sõltubmitmest faktorist, sh lainepikkusest,võimsusest/energiast, optilisesttihedusest, kontaktläätsede vajadusest,mugavusest jne.Optilise kiirguse allikad võivad ollatuleohtlikud ning seetõttu võib ollavajalik kaitseriietus.UV‐kiirgust tekitavad seadmedvõivad olla nahale ohtlikud ningnahk tuleb katta sobivate kaitseriieteja kinnastega. Keemiliste võibioloogiliste ainetega töötamiseltuleb kanda kindaid. Kaitseriietusevõi kinnaste nõue võib olla seadmetehnilistes andmetes.Töötlemise ajal võib tekkida toksilisija kahjulikke aure või tolmu.Era korraliseks kasutamiseks võivadolla vajalikud hingamisseadmed.Mõnede tööstusrakenduste puhulvõib ohuks olla müra.Silmade kaitsevahenditele peab olema selgelt märgitudlainepikkuste vahemik ja vastav kaitsetase. See on eritioluline, kui tegemist on mitmesuguste optilise kiirguseallikatega, mille puhul on vajalik kasutada silmade eritüüpi kaitsevahendeid, näiteks eri lainepikkusega laserid,mille puhul on vaja silmade unikaalseid kaitsevahendeid.Lisaks on soovitatav rakendada silmade kaitsevahenditeüheselt mõistetavat ja selget markeerimismeetodit, misnäitab selget seost seadmete ning vajalike isikukaitsevahenditevahel.Silmade kaitsevahenditega tagatud optilise kiirguse neeldumisemäär peab ohtliku spektriga piirkonnas olemapiisav, et vähendada kokkupuute taset kehtivast piirväärtusestallapoole.Helendav valgus ja keskkonna värv, mis paistavad läbikaitseprillide, on kaitsevahendite puhul olulised, kunaneed võivad mõjutada kasutaja võimet teha vajalikketegevusi, ilma et see mõjutaks mitteoptilise kiirgusegaseotud ohutust.Silmade kaitsevahendeid tuleb õigesti säilitada, regulaarseltpuhastada ning üle vaadata.Mida kaaluda silmadekaitsevahenditevalimiselK: KaitsemäärK: Helendav valgus?Nägemise kvaliteet?kkValige prillid, milleneelamisvõime on suuremkokkupuute määrkuipiirväärtusedValige kaitseprillid, misvähendavad helendavavalguse edastamist > 20%Kui need pole saadaval, suurendageümbritsevat valgustKontrollige filtreid kriimustusteja hajuvuse suhtes43

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSK: Värvitajutöökeskkonnas?K: Liiga paljupeegeldumist?K: Kas silmadekaitsevahend saabtoidet vooluvõrgustvõi akudelt ja kasolukord on ohtlik,kui toide katkeb?kkkKontrollige, et seadmetejuhtnupud ja hädaolukorratähised oleksid läbi kaitsevahendihästi nähaVältige peegelduvat viimistlustvõi väga läikivaid filtreidja raameValige filter, mille neelamisvõimeon voolukatkestusekorral maksimaalne9.7.2. Standardid tooteliigi järgiEN 169: 2002 – Isiklikud silmakaitsevahendid. Keevitamiselkasutatavad filtrid ja sellega seonduvad tehnikad.Läbistusvõimet ja kasutamist puudutavad soovitusedEN 170: 2002 – Isiklikud silmakaitsevahendid. Ultraviolettfiltrid.Läbistusvõime nõuded ja soovitatavkasutusvaldkondEN 171: 2002 – Isiklikud silmakaitsevahendid. Infrapunasedfiltrid. Läbistusvõime nõuded ja soovitatavkasutusvaldkond9.6.3. Naha kaitsmineKui töötaja puutub töökohal kokku optilise kiirgusega, onkõige suuremas ohus tavaliselt käed, nägu, pea ja kael,kuna tavaliselt on ülejäänud piirkonnad riietega kaetud.Käsi saab kaitsta kinnastega, mis lasevad ohtlikku optilistkiirgust vähe läbi. Nägu saab kaitsta absorbeeriva näokattevõi visiiriga, mis võib kaitsta ka silmi. Pead ja kaelakaitseb sobiv peakate.9.7.3. KeevitusEN 175: 1997 – Personal protection - Equipment for eyeand face protection during welding and allied processesEN 379: 2003 – Personal eye‐protection – Automaticwelding filtersEN 1598: 1997 Health and safety in welding and alliedprocesses – Transparent welding curtains, strips andscreens for arc welding processes9.7.4. LaserEN 207: 1998 – Filtrid ja silmakaitsed (lasersilmakaitsed)kaitseks laserkiirguse eestEN 208: 1998 – Laserite ja lasersüsteemide justeerimiselkasutatavad silmakaitsevahendid (laserite justeerimisesilmakaitsevahendid)9.7.5. Intensiivsed valgusallikad9.7 Kasulik lisateaveNõukogu direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahenditekasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutusemiinimumnõuete kohtaBS 8497-1: 2008. Eyewear for protection against intenselight sources used on humans and animals for cosmeticand medical applications. Part 1: Specification forproductsBS 8497-2: 2008. Eyewear for protection against intenselight sources used on humans and animals for cosmeticand medical applications. Part 2: Guidance on use9.7.1. PõhistandardidEN 165: 2005 – Isiklikud silmakaitsevahendid. SõnastikEN 166: 2002 – Isiklikud silmakaitsevahendid. SpetsifikatsioonidEN 167: 2002 – Isiklikud silmakaitsevahendid. OptilisedkatsemeetodidEN 168: 2002 – Isiklikud silmakaitsevahendid. Mitteoptilisedkatsemeetodid44

Ohujuhtumite haldamine10. Ohujuhtumite haldamineJuhendi kontekstis on ohujuhtumid sellised, kus keegisaab vigastada või haigestub (õnnetused) või kiirguseleohtlik lähenemine või soovimatud asjaolud (juhtumid).Kollimeeritud laserkiirte kasutamisel on kiirega kokkupuutumiseoht üldiselt väike, aga kokkupuute tagajärjedvõivad olla tõsised. Teistpidi aga võib paljudest mittekoherentsetesttehislikest allikatest pärineva optilisekiirgusega kokkupuute oht olla suur, kuid kokkupuutetagajärjed võivad olla tühised.Tehisliku optilise kiirguse osas soovitatakse ette valmistadasituatsiooniplaanid, mis võtavad arvesse etteaimatavaidkõrvalnähte. Üksikasjalisus ja keerukus sõltuvadriskist. On tõenäoline, et tööandjal on olemas üldised käitumisjuhisedootamatuste puhuks, nii et sarnast lähenemisviisisaab kasutada ka optilise kiirguse puhul.Soovitatakse ette valmistada üksikasjalikud situatsiooniplaanidtööolukordade jaoks, kus tõenäoliselt esineb kokkupuudetoptilise kiirgusega järgmistest allikatest:3B klassi laserid4. klassi laserid3. riskirühma mittekoherentsed allikadSituatsiooniplaanid peaksid käsitlema tegevust ja kohustusijärgmistel juhtudel:töötaja puutub tegelikult kokku piirväärtust ületavasulatuses;arvatakse, et töötaja puutub kokku piirväärtust ületavasulatuses.45

Meditsiiniline järelevalve• tööandjat tuleb teavitada, pidades kinni meditsiinilisestkonfidentsiaalsusest,• tööandja peaks läbi vaatama riskide hindamisetulemused,• tööandja peaks läbi vaatama kehtivad ennetusmeetmed(see võib hõlmata asjatundjalt abi otsimist),• tööandja peaks korraldama vajaliku edasise tervisekontrolli.47

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA A. Optilise kiirguse olemusValgus on lihtne igapäevane näide optilisest kiirgusest– tehislikust optilisest kiirgusest, kui seda tekitab lamp.Mõistet „optiline kiirgus” kasutatakse, kuna valgus on ükselektromagnetilise kiirguse vorme, mis avaldab mõju silmadele,st valgus siseneb silma, teravustatakse seal ja siisteeb silm selle kindlaks.Valgus esineb paljudes eri värvitoonides lilladest jasinistest roheliste ja kollaste ning oranžide ja punasteni.Värvid, mida meie valguses näeme, määratakse kindlaksvalgusspektris esinevate lainepikkustega. Lühemad lainepikkusedasuvad spektri sinises ja pikemad lainepikkusedpunases otsas. Lihtne on ette kujutada, et valgus koosnebfootoniteks nimetatavate massita osakeste joast, millestkõigil on oma iseloomulik lainepikkus.Kiirguse lainepikkusest sõltub, millises ulatuses kiirguskehasse tungib ja milline on selle mõju. Näiteks ei kanduUVA‐kiirgus võrkkesta nii tõhusalt kui roheline valgus.Mõiste „optiline kiirgus” hõlmab ka mõningaid elektromagnetilisespektri nähtamatuid osi, nagu ultraviolett- jainfrapunaspektri piirkonnad. Kuigi neid ei ole võimaliknäha (võrkkestal ei ole nende lainepikkuste jaoks detektoreid),võib osa nendest spektripiirkondadest suuremal võivähemal määral silma tungida. Mugavuse mõttes on optilisekiirguse spekter lainepikkuste järgi jagatud järgmiselt:Ultraviolett‐C (UVC): 100–280 nmUVB280–315 nmElektromagnetilise kiirguse spekter ulatub palju kaugemalelainepikkustest, mis on meile nähtavad. Infrapunakiirgus,mikrolainekiirgus ja raadiolained on näited vägapikkade lainepikkustega elektromagnetilisest kiirgusest.Ultraviolettkiirguse, röntgeni- ja gammakiirte lainepikkusedon väga lühikesed.Elektromagnetilise kiirguse lainepikkust saab kasutadamuu kasuliku teabe väljaselgitamiseks.Kui elektromagnetiline kiirgus puutub kokku materjaliga,jätab see kokkupuute hetkel tõenäoliselt maha veidi energiat.See võib materjalile mõju avaldada – näiteks jätabvõrkkesta jõudev nähtav valgus maha piisavalt energiat, etkäivitada biokeemiline reaktsioon, mis väljastab signaali,mis saadetakse nägemisnärvi kaudu ajju. Sellise koostoimekäigus saadaoleva energia hulk sõltub nii kiirgusekogusest kui ka kiirguse energiahulgast. Elektromagnetiliseskiirguses leiduva energia kogus sõltub lainepikkusest.Mida väiksem lainepikkus, seda suurema energiaga onkiirgus. Seega sisaldab sinine valgus rohkem energiat kuiroheline valgus, mis omakorda sisaldab rohkem energiatkui punane valgus. Ultraviolettkiirgus sisaldab rohkemenergiat kui kõik nähtavad lainepikkused.UVA315–400 nmNähtav valgus380–780 nmInfrapuna‐A (IRA) 780–1400 nmIRB1400–3000 nmIRC3000–1 000 000 nm(3 μm – 1 mm)Direktiiv sisaldab piirväärtusi, mis katavad mittekoherentseoptilise kiirguse spektripiirkonda ulatuses180–3000 nm ja laserkiirguse piirkonda ulatuses 180 nmkuni 1 mm.48

LISA BOptilise kiirguse bioloogiline toime silmadele ja nahaleLISA B. Optilise kiirguse bioloogilinetoime silmadele ja nahaleB.1. SilmB.2. NahkJoonis B.1.1. Silma ehitusJoonis B.2.1. Naha ehitusSarvrakudBasaalrakudMelanotsüüdidSarvkihtMarrasnahkPärisnahkSilma sisenev valgus läbib sarvkesta, vesivedeliku,muutuva ava (pupilli) ning läätse ja klaaskeha, koondudesvõrkkestale. Nägemisnärv edastab signaalid võrkkestafotoretseptoritest ajule.Joonis B.1.2. Eri lainepikkuste silma tungimineNaha pealmine kiht epidermis sisaldab palju keratotsüüte(sarvrakke), mida toodetakse basaalkihis ja mis liiguvadnaha pinnale, kus need maha heidetakse. Pärisnahkkoosneb peamiselt kollageenkiududest ja see sisaldabnärvilõpmeid, higinäärmeid, karvanääpse ja veresooni.Joonis B.2.2. Eri lainepikkuste nahka tungimine49

LISA BOptilise kiirguse bioloogiline toime silmadele ja nahaleKrooniline kokkupuude UV‐kiirgusega aitab oluliseltkaasa sarvkesta ja sidekoe häirete tekkimisele. Sellistehäirete hulka kuuluvad klimatoloogiline tilk‐keratopaatia(kollase/pruuni sette kogunemine sidekesta ja sarvkesta),tiibkile (kasvav kude võib katta sarvkesta) ja tõenäoliseltka pinguecula (kollane eenduv haiguskolle sidekestal).B.3.2. Nähtav kiirgusToime nahaleNähtav kiirgus (valgus) tungib nahka ja võib kokkupuutekohastõsta temperatuuri nii palju, et see põhjustab põletuse.Keha kohandab end järk‐järgult tõusva temperatuuriga,kiirendades verevoolu (kannab kuumuse eemale) jahigistamist. Kui kiirgus pole piisav, et põhjustada ägedatpõletust (vähem kui 10 s jooksul), kaitseb kiirgusega kokkupuutunudisikut loomuomane kuumusega kokkupuudetvältiv käitumine.Kui kokkupuude on pikaajaline, on põhiliseks kahjustavaksmõjuks termilisest stressist (kehatemperatuuri tõus)tingitud kuumuse põhjustatud pinge. Kuigi direktiiv sedatäpsemalt ei hõlma, tuleb arvesse võtta ümbritseva õhutemperatuuri ja töökoormust.Toime silmadeleKuna silmad koguvad ja koondavad nähtavat kiirgust, onoht võrkkestale suurem kui nahale. Eredasse valgusallikassevaatamine võib kahjustada võrkkesta. Kui kahjustusasub tsentraallohus, st kui vaadatakse otse piki laserikiirt,võib tulemuseks olla raske nägemishäire. Loomuomastekaitsemeetmete hulka kuuluvad ereda valgusega kokkupuutevältimine (kokkupuute vältimine toimib umbes0,25 sekundi vältel; pupill tõmbub kokku ja võib võrkkestakiiritustihedust vähendada umbkaudu 30 ühikut; inimenevõib pea tahtmatult kõrvale pöörata).vahemikku 435–440 nm jäävate lainepikkuste juures jaseetõttu kutsutakse seda mõnikord nn sinise valguseohuks. Krooniline kokkupuude nähtava kiirgusega kõrgeltasemel võib põhjustada võrkkesta rakkudele fotokeemilisikahjustusi, mille tulemuseks on kehv värvide eristamineja pimedas nägemine.Kui kiirgus siseneb silma põhiliselt paralleelkiirena (stkaugel asuva allika või laseri kõrvalekalle on väga väike),võidakse see võrkkestale kuvada väga väikese alana, agaseda kontsentreeritumalt, põhjustades tõsiseid kahjustusi.Selline teravustamine võib teoreetiliselt suurendadavõrkkestale mõjuva kiiritustiheduse kuni 500 000 korda,võrreldes silmale langeva valgusega. Sellisel juhul võibereduse ulatus ületada kõigi teadaolevate looduslike jainimese ehitatud valgusallikate kiirguse. Suurem osa laserikahjustusteston põletused: ülivõimsad impulsslaseridvõivad põhjustada temperatuuri nii kiire tõusu, et rakudsõna otseses mõttes plahvatavad.B.3.3. IRAToime nahaleIRA‐kiirgus tungib kudedes mitme millimeetri sügavusele,mis tähendab, et see ulatub pärisnahani. See võibavaldada samalaadset termilist mõju kui nähtav kiirgus.Toime silmadeleNagu nähtava kiirguse puhul, teravustavad sarvkest jalääts ka IRA‐kiirgust ning edastavad selle siis võrkkestale.Seal võib see põhjustada samasugust termilist kahjustustnagu nähtav kiirgus. Võrkkest ei suuda aga IRA‐kiirgusttuvastada ning seega ei kaitse loomuomane kokkupuudetvältiv käitumine seda kiirguse eest. Spektrivahemikku380–1400 nm (nähtav valgus ja IRA) kutsutakse mõnikordnn võrkkesta ohustavaks vahemikuks.Võrkkesta temperatuuri tõus 10–20 °C võib põhjustadapöördumatut kahjustust valkude denatureerumise tõttu.Kui kiirgusallikas katab suure osa nägemisväljast, nii etkujutis võrkkestal on suur, on kujutise keskosas asuvatelvõrkkesta rakkudel raske kiiresti kuumust tõrjuda.Krooniline kokkupuude IRA‐kiirgusega võib põhjustadaka katarakti moodustumist.IRA‐kiirguse footonitel pole piisavalt energiat, et põhjustadafotokeemilisi kahjustusi.Nähtav kiirgus võib põhjustada samalaadseid fotokeemilisikahjustusi nagu UV‐kiirgus (kuigi nähtaval lainepikkuselvõib kokkupuudet vältiv käitumine toimidakaitsemehhanismina). See mõju on kõige märgatavam51

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSB.3.4.IRBB.3.5.IRCToime nahaleToime nahaleIRB‐kiirgus tungib kudedesse vähem kui 1 mm ulatuses.See võib avaldada samalaadset termilist mõju kui nähtavkiirgus ja IRA‐kiirgus.Toime silmadeleLainepikkusel umbes 1400 nm juures on vesivedelikväga tugevaks kiirgusneelajaks: pikemad lainepikkusedhajuvad klaaskehas ja võrkkest on sel moel kaitstud.Vesivedeliku ja võrkkesta kuumutamine võib tõsta ümbritsevatekudede temperatuuri, mõjutades sealhulgas kaläätse, milles ei asu veresooni ja mis ei saa ise oma temperatuurireguleerida. See koos asjaoluga, et lääts neelabIRB‐kiirgust, põhjustab katarakti moodustumist. Katarakton teatud inimrühmades, näiteks klaasipuhujate jakettide valmistajate hulgas, oluline kutsehaigus.IRC‐kiirgus tungib surnud naharakkude pealmisse kihti(sarvkihti). Võimsad laserid, mis suudavad eemaldadasarvkihi ja kahjustada selle all asuvaid kudesid, on IRC‐lainepikkusejuures tõsiseim akuutne oht. Kahjustus on peamiselttermiline, aga ülivõimsad laserid võivad põhjustadaka mehaanilist/akustilist kahju.Nähtavate, IRA- ja IRB‐kiirguse lainepikkuste osas tulebarvesse võtta termilisest stressist tingitud kuumuse põhjustatudpinget.Toime silmadeleIRC‐kiirgus neeldub sarvkestas ja seepärast on siin kõigesuuremaks ohuks sarvkesta põletus. Sarvkesta ümbritsevatekudede temperatuur võib soojusjuhtivuse tõttutõusta, aga seda protsessi mõjutavad kuumuse vähenemine(aurustumise ja pilgutamise teel) ning suurenemine(tänu kehatemperatuurile).52

LISA CTehisliku optilise kiirguse kogused ja ühikudLISA C. Tehisliku optilise kiirgusekogused ja ühikudNagu märgitud lisas A „Optilise kiirguse olemus”, sõltuboptilise kiirguse toime kiirguse energia- ja kiirgushulgast.Optilise kiirguse koguse määramiseks on mitu viisi: direktiiviskasutatavaid viise kirjeldatakse lühidalt allpool.C.1. PõhisuurusedC.1.1. LainepikkusSee viitab optilisele kiirgusele omasele lainepikkusele.Seda mõõdetakse meetri väiksemates alajaotustes –tavaliselt nanomeetrites (nm), mis võrdub ühe miljondikugaühest millimeetrist. Pikemate lainepikkuste korralon mõnikord mugavam ühikuna kasutada mikromeetrit(μm). Üks mikromeeter on 1000 nanomeetrit.Paljudel juhtudel emiteerib uuritav optilise kiirguse allikasfootoneid paljudel lainepikkustel.Valemite kirjutamisel tähistatakse lainepikkus sümboligaλ (lambda).C.1.2. EnergiaEnergiat mõõdetakse džaulides (J). See võib viidata igafootoni energiale (mis on seotud footoni lainepikkusega).Lisaks võib see viidata ka antud footonite koguse energiale,näiteks laseri impulsile.Energia tähistamiseks kasutatakse sümbolit Q.C.1.3. Muud kasulikud suurusedTasanurkSee on eseme (tavaliselt optilise kiirguse allika) nähtavlaius teatud kauguselt (tavaliselt mõõtmise läbiviimisepunktis. Selle arvutamiseks jagatakse eseme tegelik laiuskaugusega esemest. Oluline on jälgida, et mõlemad väärtusedoleksid esitatud samades ühikutes. Olenematanende väärtuste puhul kasutatud ühikutest, esitataksesaadav tulemus radiaanides (r).Kui ese asub vaataja suhtes nurga all, tuleb tasanurk korrutadanurga koosinusega.Tasanurka tähistatakse direktiivis sümboliga α (alfa).RuuminurkSee on tasanurga kolmemõõtmeline ekvivalent. Esemepindala jagatakse kauguse ruuduga. Ka siin võib teljekõrvalt vaatamise korrigeerimiseks kasutada vaatenurgakoosinust. Ühikuks on steradiaan (sr) ja sümboliksω (oomega).Kiire kõrvalekalleSee on nurk, mille ulatuses optilise kiirguse kiir allikastkaugemale liikudes kõrvale kaldub. Selle arvutamiseksmõõdetakse kiire laius kahes punktis ja jagatakse laiuseerinevus punktidevahelise kaugusega. Seda mõõdetakseradiaanides.53

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSC.1.4.Kokkupuute piirtasemete puhulkasutatavad suurusedC.1.5.Spektraalsed suurused jalairibasuurusedKiirgusvõimsusVõimsust defineeritakse siin kiirusena, millega energialiigub ruumis läbi teatud koha. Seda mõõdetakse vattides(W) – 1 vatt võrdub 1 džauliga sekundis. Seda tähistataksesümboliga Φ (fii).Mõiste „võimsus” võib viidata määratletud optilise kiirgusekiirgusvõimsusele, sellisel juhul nimetatakse sedasageli CW võimsuseks. Näiteks väljastab kiirgusvõimsusega1 mW CW laser igas sekundis footoneid koguenergiaga1 mJ.Võimsust võidakse kasutada ka impulss- või optilise kiirgusekirjeldamiseks. Kui näiteks laser väljastab eraldiseisvatimpulssi, mis sisaldab 1 mJ energiat 1 ms kohta,on impulsi võimsus 1 W. Kui impulsi väljastamine toimuslühema aja, nt μs jooksul, oleks võimsus olnud 1000 W.KiiritustihedusKiiritustihedus on kiirus, millega energia kindlasse kohtajõuab (ühe pindalaühiku kohta). See sõltub optilise kiirgusevõimsusest ning kiire pindalast pinnal. Selle arvutamiseksjagatakse võimsus pindalaga, saades tulemuseksühiku, mis on teatud arv vatte ruutmeetri kohta (W m -2 ).Seda tähistatakse sümboliga E.KiirgussäritusKiirgussäritus on kohalejõudnud energiahulk pindalaühikukohta kindlas kohas. Selle arvutamiseks korrutataksekiirgustihedus (W m -2 ) särituse kestusega sekundites.Selle ühikuks on džauli ruutmeetri kohta (J m -2 ). Sedatähistatakse sümboliga H.KirkusKirkus on hulk, mida kasutatakse optilise kiirguse kontsentreeritusekirjeldamiseks. Selle arvutamiseks jagataksekiiritustihedus antud kohas valgusallika ruuminurgaga(vaadeldud antud kohast). Selle ühikuteks on vatti ruutmeetrija steradiaani kohta (W m -2·sr-1 ). Seda tähistataksesümboliga L.Kui optilise kiirguse allikas, nt laser, emiteerib ainult ühelainepikkusega (nt 633 nm) kiirgust, kirjeldavad kõiknimetatud suurused vaid selle lainepikkuse juures tehtudemissioone. Näiteks Φ = 5 mW.Kui kiirgusel on mitu lainepikkust, on igal eraldi lainepikkuseloma suurus. Näiteks võib laser emiteerida 3 mW 633nm juures ja 1 mW 1523 nm juures. See kirjeldab spektrivõimsuse jaotust, mida sageli tähistatakse kui allika Φ λ.Samuti on õige väita, et laseri Φ = 4 mW, kuna see on kogukiirgusvõimsus: tegemist on lairiba väärtusega.Lairiba andmete arvutamiseks liidetakse kokku kõikspektraalsed andmed huvipakkuval lainepikkusel.C.1.6.Radiomeetrilised ja efektiivsedsuurusedKõik siiani mainitud suurused on radiomeetrilised suurused.Radiomeetrilised andmed kvantifitseerivad ja kirjeldavadkiirgusvaldkonna teatud aspekte. Need ei osuta tingimatakiirguse mõjule bioloogilisest seisukohast. Näitekson kiiritustihedus 1 W m -2 270 nm juures sarvkestale ohtlikumkui 1 W m -2 400 nm juures. Kui on vaja bioloogilisemõjuga seonduvaid andmeid, tuleb kasutada efektiivseidsuurusi. Paljusid piirväärtusi väljendatakse efektiivsetessuurustes, kuna nende eesmärgiks on bioloogilise toimevältimine.Efektiivsed suurused on olemas vaid juhul, kui teadlastelon aimu, kuidas antud toime tugevus sõltub lainepikkusest.Näiteks suureneb kiirguse mõju fotokeratiidipõhjustamisel 250 nm‐lt 270 nm‐le ja langeb siis kiiresti400 nm‐le. Kui on teada suhteline spektraalne efektiivsus,määratakse sellele sageli sümbol, nt S λ, B λ, R λ. Need onvastavalt suhteline spektraalne efektiivsus fotokeratiidi/erüteemi, võrkkesta fotokeemilise kahjustuse ja võrkkestatermilise kahjustuse põhjustamisel.Suhtelise spektraalse efektiivsuse väärtusi võib kasutadaspektraalsete radiomeetriliste andmete mitmekordistamiseksja spektraalsete efektiivsete andmete leidmiseks.Need efektiivsed andmed võib seejärel kokku liita efek-tiivse lairibasuuruse saamiseks, millele sageli lisatakse kasutatudspektraalse efektiivsuse väärtusele viitav ala indeks.Näiteks tähistab sümbol L Blairiba kiiritustihe dust (L),54

LISA CTehisliku optilise kiirguse kogused ja ühikudmis on spektraalselt kaalutud, kasutades B λspektraalsekaalumise väärtusi.C.1.7. HeledusÜks siiani mainimata bioloogiliselt mõjuv suurus onheledus. Kuigi seda ei kasutata ühegi kokkupuute piirtasemepuhul, on see väga kasulik, et eelhinnata valgevalguse lairiba‐allikate silma võrkkesta kahjustamisepotentsiaali.mõõdetakse luksides), mis on tuttav paljudele valgustusegategelevatele inseneridele.Suhet võib kirjeldada kui L ν= E ν/ω. Heledust on võimaliklihtsalt välja arvutada, võttes arvesse valgustustiheduseallikast pinnale, kauguse allikani ja allika suuruse.Heleduse sümbol on L νja selle mõõtühik on kandelat ruutmeetrikohta (cd m -2 ). Seda kirjeldatav bioloogiline mõjuon valgustus, nagu seda näeb päevavalgusega kohanenudsilm, ja see on seotud valgustiheduse suurusega (E ν,55

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA D. Uuritud näitedD.1. KontorAllpool kirjeldatud näited hõlmavad mitut üldlevinudoptilise kiirguse allikat, mida leiab enamikust või vähemaltpaljudest töökeskkondadest.Nende lihtsate allikate riski hindamiseks kasutatakse ühesugustlähenemisviisi. Seda kirjeldatakse üksikasjalikumaltallpool ja seda on ülevaatlikult järgitud kõigi järgnevaltesitatud näidete puhul.D.1.1. Üldise meetodi kirjeldusTuleb otsustada, millisel kaugusel riske hinnatakse:valitud mõõtekaugus on tavaliselt realistlikult, kuigi veidipessimistlikult, valitud lähim punkt, kust inimene allikagakokku võib puutuda – see ei tähenda, et valitakse allikalekõige lähemal asuv punkti.Kokkupuute piirtasemete valikMillised piirtasemed on sobivad? Kui võtta arvesse halvimatkokkupuutestsenaariumi, mille järgi keegi vaatab allikassekaheksa tundi järjest, ja viidata direktiivi tabelile 1.1,siis:Üldine meetod tugineb standardile EN 62471 (2008), agateeb igaks juhuks igal võimalikul juhul võrkkestaohtudepuhul lihtsustavaid oletusi. Allpool esitatud kirjeldus onüsna täielik, kuna see peab hõlmama kõiki edaspidi esitatudnäiteid. Riskide hindamine toimub astmeliselt:Kirjeldage allikatxValige kohaldatav kokkupuutekaugusxOtsustage, milliseid kokkupuute piirtasemeid kohaldadaxArvutage välja kõik piirtasemete jaoks nõutudgeomeetrilised teguridxVajaduse korral tehke kiire eelhindaminexTeostage hindamine, kasutades lihtsustatud oletusixKui hindamine viitab võimalikule lubamatule riskile,teostage realistlikum hindamineEsmalt kirjeldatakse allikat ja esitatakse selle mõõdud.Neid mõõte läheb vaja, kui allikas väljastab kiirgustIRA‐spektri nähtavates piirkondades.56

LISA DUuritud näitedRegister Lainepikkus (nm) Ühikud Kehaosa Oht Sobivusa180–400(UVA, UVB, UVC)J m -2silma sarvkestsidekestläätsnahkfotokeratiitfotokonjunktiviitkatarakti tekeerüteemelastoosnahavähkJah, kui allikas emiteeribUV‐kiirgustb315–400(UVA)J m -2 silmalääts katarakti tekeJah, kui allikas emiteeribUV‐kiirgustc300–700(sinine valgus)(kus α ≥ 11 mrad jat ≤ 10 000 s)-1W m-2·sr silmaEi, halvim variant on pikaajalinekokkupuudedefghi300–700(sinine valgus)(kus α ≥ 11 mrad jat > 10 000 s)300–700(sinine valgus)(kus α < 11 mrad jat ≤ 10 000 s)300–700(sinine valgus)(kus α < 11 mrad jat > 10 000 s)380–1400(nähtav valgus ja IRA)(t > 10 s )380–1400(nähtav valgus ja IRA)(t 10 μs kuni 10 s)380–1400(nähtav valgus ja IRA)(t < 10 μs)Jah,-1W m-2·sr W m -2W m -2võrkkestfotoretiniitEi,-1W m-2·sr silma võrkkest võrkkesta põletusW m -2·sr-1 -1W m-2·sr kui allikas emiteeribnähtavat valgust.See piir katab halvimaljuhul kaheksatunnisekokkupuuteMitte sageli, kuna tavaliselton allikad üsna suuredJah, kui allikas emiteeribnähtavat valgust.See piir katab halvimaljuhul kaheksatunnisekokkupuutehalvim variant on pikaajalinekokkupuudej780–1400(IRA)(t > 10 s )W m -2·sr -1 silma võrkkest võrkkesta põletusklmno780 -1400(IRA)(t 10 μs kuni 10 s)780–1400(IRA)(t < 10 μs)780–1400(IRA, IRB)(t ≤ 1000 s)780–3000(IRA, IRB)(t > 1000 s )380–3000(nähtav valgus, IRA, IRB)-1W m-2·sr -1W m-2·sr W m -2W m -2silma sarvkestläätssarvkesta põletusJ m -2 nahk põletusHarva, kuna tavaliseltemiteerivad valgusallikadnähtavat valgust, mismuudab piirtasemed g,h ja I sobivamaksHarva, kuna see onprobleem vaid võimsatesoojust tekitavate tööstuslikeallikate puhul57

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSSeega näib, et tavaliselt kohaldame piirväärtusi a ja b (kuiallikas emiteerib UV‐kiirgust) ja/või väärtusi d ja g (kuiallikas emiteerib nähtavat kiirgust ja IRA‐kiirgust).Erandjuhtudel võivad sobida ka teised kokkupuute piirtasemed,näiteks kasutatakse piirväärtust c, kui väärtusd tõenäoliselt ületatakse, ja piirväärtust h, kui väärtusg tõenäoliselt ületatakse. Sellised asjaolud ilmnevadainult riskide hindamise edenedes.Nende piirväärtustega on seotud spektraalsete kaalumiskõverateS(λ), B(λ) ja R(λ) kasutamine. Neid tegureid käsitletaksetäpsemalt jaotises 5.2. Nende kasutamine viitabspektraalsete andmete vajadusele.Geomeetrilised teguridKui valgusallikas emiteerib nähtavat valgust ja/või infrapunakiirgust,sõltuvad sobivad kokkupuute piirtasemedja radiomeetrilised suurused geomeetrilistest teguritest,mis tuleb välja arvutada. Mõned nimetatud teguriteston määratletud direktiivis, teisi on kirjeldatud standardisEN 62471 (2008). Kui allikas emiteerib ainult UV‐kiirgust,on kõik need tegurid ebaolulised.Geomeetrilised tegurid on:θ (nurk, mis jääballika pinnagaristi oleva jooneja mõõtmisekskasutatava vaateväljavahele), (vt paremal esitatud diagramm)Z (allika keskmine suurus)α (allika tekitatav tasanurk)Cα (α‐st sõltuv tegur)ω (allika tekitatav ruuminurk)Enne nimetatud tegurite väljaarvutamist on oluline kindlaksteha, kas allikas emiteerib suhteliselt ruumiliselthomogeense välja või mitte. Kui allikas on homogeenne,tuleb eeldada, et kõik mõõtmed (pikkus, laius jne) viitavadkogu allika pindalale. Kui on ilmne, et allikas ei ole homogeenne(näiteks ere lamp nõrga reflektori ees), tuleks neidmõõtmeid pidada ainult kõige eredama ala kohta kehtivaks.Kui allikas koosneb kahest või enamast identsestkiirgusallikast, võib neid käsitada eraldi allikatena, panustadesmõõdetud kiirguse proportsionaalsesse kogusesse.Z arvutamiseksallika nähtav pikkus l = tegelik pikkus × cos θallika nähtav laius w = tegelik laius × cos θZ on l ja w keskmineMärkus:• kui allikat vaadeldakse selle pinna suhtes risti, siiscos θ = 1• kui allikas on ringikujuline ja seda vaadatakse 90°nurga all, on Z võrdne läbimõõdugaAllika nähtav pindala A võrdub:tegelik pindala × cos θ (ringikujulise allika puhul) võil × w teiste allikate puhulKui kaugus allikast = r ja kui kõik mõõdud on mõõdetudsamades ühikutes, siis:α = Z / r, radiaanides (rad)ω = A/r2, steradiaanides (sr)Cα põhineb α‐l ja seda kasutatakse ainult võrkkesta termiliseohuga kokkupuute piirtaseme arvutamiseks. Kunakõik siintoodud hinnangud põhinevad allpool selgitatudlihtsustatud oletustel, siis Cα ei arvutata.EelhindaminePiirtasemed väljatöötanud asutuse ICNIRP järgi ei olemingit vajadust teostada spektri täielikku hindamistseoses võrkkestale avalduvate ohtudega üldvalgusallikapuhul, mis emiteerib valget valgust heledusega< 10 4 cd m -2 . Seda väidetakse filtrita hõõglampide, luminofoorlampideja kvartslampide puhul.Seda suunavat piirväärtust ei kasutata ultraviolettkiirguseriskide hindamiseks. Küll võib seda aga kasutada, et otsustada,kas on vaja täielikult hinnata nähtavast valgusest jainfrapunakiirgusest tulenevaid riske.Selle suunava piirväärtuse kohaldamiseks võib spektraalsetkiirgusintensiivsust vahemikus 380–760 nm kasutadaCIE fotoopilise spektraaltõhususe kõveraga V(λ) ja liita siiskokku fotoopilise efektiivse kiirgusintensiivsuse E varvutamiseks.Seda tähistatakse W m -2 ja see korrutatakse standardsevalgusefektiivsuse teguriga 683 lm W -1 , mis annabtulemuseks valgustustiheduse luksides. Heleduse leidmiseksjagatakse valgustustihedus ω‐ga.Siiski ei ole spektraalsed mõõtmised valgusti valgustustiheduseleidmiseks vajalikud – selle väärtuse määramisegapeaks toime tulema kõik hästi kavandatud ja kalibreeritudnn luksmeetrid. See muudab eelhindamise kiireks jalihtsaks.58

LISA DUuritud näitedVajalikud andmedÜldiselt on vaja leida andmed, mis katavad kõigi kohaldatavatepiirtasemete täieliku spektraalse piirkonna. Äärmiseljuhul on selleks vaja andmeid vahemikus 180–1400nm.Spektraalset piirkonda, mille ulatuses andmeid vajatakse,võib vähendada. See on ilmne, kui teatud piirtaset eikohaldata: kui allikas ei emiteeri UV‐kiirgust, on vaja vaidvahemikust 300–1400 nm pärinevaid andmeid.Samuti on võimalik, et allikas ei emiteeri teatud spektraalsespiirkonnas üldse kiirgust. Näiteks:• LED‐lambid emiteerivad sageli kiirgust ainult üsnakitsas lainepikkuste vahemikus. Rohelist LED‐lampihinnates võib osutuda piisavaks ainult umbkaudsevahemiku 400–600 nm mõõtmine ja sellest väljapoolejäävad andmed loetakse nulliks;• allikad, mis emiteerivad kiirgust lainepikkusega alla254 nm, on väga harvaesinevad ja neid enamikustöökohtades tõenäoliselt pole;• paljudel valgustitel on klaasist katted, mis takistavadalla 350 nm lainepikkusega kiirguse emiteerimist;• kui välja arvata hõõglambid, on enamiku levinudallikate infrapunakiirgus ebaoluline.Igal juhul peab pärast andmete spektraalpiirkonna kindlaksmääramistandmed kokku koguma (mõõtes võimuude meetoditega). Kõige kasulikumad on andmedspektraalse kiirgustiheduse kohta. Neid andmeid võibkaaluda funktsioonide (S (λ), B (λ), R (λ) ja tõenäoliselt V(λ))abil, eeldusel, et need sobivad kohaldatavate piirväärtustega.Seejärel tuleks kaalutud andmed kokku liita.Oletuste lihtsustamineNeid oletusi on kasutatud mõõtmis- ja hindamisprotsessilihtsustamiseks spektri nähtavas piirkonnas. Neidei ole vaja kasutada, kui ainus arvessevõetav oht pärinebUV‐kiirgusest.eeldatav kestus kaheksa tundi. Piirtaseme g puhul onsuurim arvessevõetav kokkupuute kestus kümme sekundit,kuna piirang on selle kestuse ajal püsiv.Direktiivi tabelis 2.5 esitatakse γ asjakohased väärtused:• g = 110 mrad võrkkesta fotokeemilise ohu piirväärtustekorral (st väärtus d 10 000 s kokkupuutepuhul)• g = 11 mrad võrkkesta termilise ohu piirväärtustekorral (st väärtus g 10 s kokkupuute puhul)Nende vaatevälja kohta esitatavate nõuete puhul võibjääda mulje, nagu oleks vaja eri mõõtmisandmete komplekte.Kui tegelik allikas tekitab nurga, mis on suurem kuig, kogub piiritlemata vaatevälja mõõtmine kiirgusintensiivsusekohta ja toimib nii igaks juhuks riskide hindamiseeesmärgil. See võimaldab teha kõik arvutused üheainsapiiritlemata vaatevälja abil koostatud mõõtmisandmetekomplekti põhjal.Kirkuse arvutamiseks kiiritustiheduse põhjal tuleb kiiritustihedusjagada ruuminurgaga. See ruuminurk peaksolema kas ω tegelik väärtus või g‐l põhinev väärtus, olenevaltsellest, kumb on suurem.• Piirtaseme d puhul oleks vaateväli pidanud olemag = 110 mrad, mis vastab ruuminurgale 0,01 sr.• Piirtaseme g puhul oleks vaateväli pidanud olemag = 11 mrad, mis vastab ruuminurgale 0,0001 sr.Allpool toodud näidetes viidatakse nimetatud väärtustelejärgmiselt:ω = allika tekitatav tegelik ruuminurkω B= 0,01 sr või ω, olenevalt sellest, kumb on suuremω R= 0,0001 sr või ω, olenevalt sellest, kumb on suuremNeed lihtsustavad oletused võivad anda tehislikultkõrgeid tulemusi mittehomogeensete valgusallikatepuhul, mis on suuremad kui g. Kui sellist allikat hinnatakseja kokkupuute piirväärtus näib olevat ületatud, võib ollasoovitatav mõõtmist korrata, piiritledes vaatevälja sobivaväärtusega g.Kõik spektri kiirgustiheduse mõõtmised tuleb tehakohaste instrumentidega: võrkkestaga seotud piirväärtustepuhul peab instrumendi vaateväli olema piiritletudg eriväärtustega olenevalt kokkupuute eeldatavast kestusest.Kokkupuute piirtaseme d juures on kokkupuute59

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSVõrdlus kokkupuute piirtasemegaKokkupuute piirtase on H eff= 30 J m -2Väärtus aKui efektiivse kiiritustiheduse E effühikuks on W m -2 , on maksimaalse lubatava kokkupuute aeg sekundites = 30 J m -2 / E eff.Kui see on > 8 tundi, ei ole ohtu, et piirtaset kaugusel r ületataksKokkupuute piirtase on H UVA= 104 J m -2Väärtus bKui efektiivse kiiritustiheduse E UVAühikuks on W m -2 , on maksimaalse lubatava kokkupuute aeg sekundites = 10 4 J m -2 / E UVA.Kui see on > 8 tundi, ei ole ohtu, et piirtaset kaugusel r ületataks-1Kokkupuute piirtase on 100 W m-2·sr Väärtus dKui efektiivne kirkus L Bon piirtasemest väiksem, siis puudub piirtaseme ületamise oht. See kehtib kõikide kauguste kohta,kuni θ jääb samaks.Väärtus gKokkupuute piirtase on 2,8 x 10 7 / C αSellisel juhul sõltub C α. α‐st. Kõige piiravam piirtase saadakse, kui α ≥ 100 mrad. Sellisel-1juhul on C α= 100 mrad ja piirtase on 280 000 W m-2·sr Kui efektiivne kirkus L Ron piirtasemest väiksem, siis piirtaseme ületamise oht puudub. See kehtib kõikide kauguste kohta,kuni θ jääb samaks.Kui kokkupuute piirtase ületatakseICNIRP heleduse piirangKui valgusallika heledus ületab 10 4 cd m -2 , tuleb hinnangut korrata piisavate andmetega, et võimaldada võrdlust piirtasemetegad ja g.Väärtus aKui maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg < 8 tundi, on vaja näidata, et personali tegelik viibimine r juures on väiksem kuimaksimaalne lubatud kokkupuuteaeg.Väärtus bKui maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg < 8 tundi, on vaja näidata, et personali tegelik viibimine r juures on väiksem kuimaksimaalne lubatud kokkupuuteaeg. Sellisel juhul ei pea kasutus hõlmama aega, mil nägu oli allikast eemale pööratud.Kui allikas on väga ere, võib eeldada, et kokkupuudet vältiva käitumise tagajärjel piirdub ühe kokkupuute kestus0,25 sekundiga.Väärtus dKui L Bon suurem kui kokkupuute piirtase, tuleb arvutada maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg. See põhineb piirtasemel c.Piirtase c on L B≤ 10 6 /t. Seetõttu on maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg (sekundites) t max≤ 10 6 /L B. Seejärel tuleb näidata,et tegelik isiklik kasutus otsenähtavuse θ korral on väiksem kui t max. Sellisel juhul ei pea kasutus hõlmama aega, mil nägu onallikast eemale pööratud.Kui allikas on väga ere, võib eeldada, et kokkupuudet vältiva käitumise tagajärjel piirdub ühe kokkupuute kestus0,25 sekundiga.Kasutada võib ka piirtaset e: suhteid α = Z/r ja L B= E B/ω tuleks kasutada kauguse arvutamiseks, kus α = 11 mrad. Kui siin võisuurema kauguse puhul on E B≤ 10 mW·m -2 , siis piirtaset enam ei ületata.Väärtus gKui L Ron suurem kui kokkupuute piirtase, võis tase olla liialt piirav: Kui allika tegelikult tekitatav α < 100 mrad, arvutagepiirtase uuesti.Kui L Ron suurem kui uus kokkupuute piirtase, tuleb arvutada maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg. See põhineb piirtasemelh.Piirtase h on L R≤ 5 × 10 7 /c αt 0.25 . Seetõttu on maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg (sekundites), t max≤ (5 × 10 7 / c αL R) 4 . Kasutagevõrdust c α= α. Seejärel tuleb näidata, et tegelik isiklik kasutus otsenähtavuse θ korral on väiksem kui t max. Sellisel juhulei pea kasutus hõlmama aega, mil nägu oli allikast eemale pööratud.Kui allikas on väga ere, võib eeldada, et kokkupuudet vältiva käitumise tagajärjel piirdub ühe kokkupuute kestus0,25 sekundiga.60

LISA DUuritud näitedD.1.2.Näidete vormingAlltoodud näited esitatakse sarnaselt eespool kasutatudanalüüsile. Lihtsustatud oletuse tegemise korral on näidesiiski lõpuni läbi töötatud, aga sammud, mida oletustekinnitamise korral vaja ei lähe, on märgitud hallina, võimaldadesnii näidata kõigi algsete oletuste sobilikkust.Kokkuvõte siintoodud näidete tulemustest on lisa lõpus.D.1.3.Lakke paigaldatud hajutigaluminofoorlambid3 × 36 W üldvalgustavad luminofoorlambidon paigaldatud laevalgustisse,mille suurus on 57,5 × 117,5cm. Lampe katab täielikult plastisthajuti. Seetõttu on allikas üpris homogeenne.Kokkupuute piirtasemete valikSeda tüüpi lamp ei emiteeri märkimisväärses kogusesinfrapunakiirgust. Oht tekib vaid kokkupuutel nähtavavalguse või ultraviolettkiirguse lainepikkustega. Plastisthajuti summutab ka ultraviolettkiirguse lainepikkusi.Kohaldatakse ainult väärtust d.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 100 cmkaugusel otse lampi vaadates.Allika keskmine suurus on 87,5 cm.Seega α = 0,875 rad.Allika pindala on 6756 cm 2 .Seega ω = 0,68 sr.Seega ω B= 0,68 sr ja ω R= 0,68 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 1477mW·m -2 , mis võrdub valgustustihedusega 1009 luksi.Selle allika heledus on seega 1009/0,68 = 1484 cd m -2 .Edasine hindamine ei ole vajalik.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff< 10 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 17 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus), E B= 338 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus), E R= 5424mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus), L B= 338 mW·m -2 /0,68 sr = 0,5 W m -2·sr -1 .Efektiivne kirkus (termokahjustus), L R= 5424 mW·m -2 /0,68 sr = 8 W m -2·sr -1 .Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff< 10 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 17 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 0,5 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 8 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata61

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.4.Lakke paigaldatud hajutitaluminofoorlampSeega ω = 0,03 sr.ω B= 0,03 sr ja ω R= 0,03 sr.58 W üldvalgustav luminofoorlamp suurusega 153 × 2 cmon paigaldatud laevalgustisse, mille suurus on 153 × 13cm. Lambi taga on peegeldi ja valgusti on eest lahtine.Valgusti ei ole homogeenne ja lamp on selle eredaim osa.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 1640mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 1120 luksi.Selle allika heledus on seega 1120/0,03 = 37 333 cd m -2 .Näib, et ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata.Hinnata tuleb ka UV‐kiirgust.Vt ka näidet D.1.5.Kokkupuute piirtasemete valikSeda tüüpi lamp ei emiteeri märkimisväärses kogusesinfrapunakiirgust. Oht tekib vaid kokkupuutel nähtavavalguse või ultraviolettkiirguse lainepikkustega. Kasutatakseväärtusi a, b ja d.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 100 cmkaugusel otse lampi vaadates.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 600 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 120 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 561 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 7843 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 561 mW·m -2 / 0,03 sr = 19 W m -2·sr -1 .Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 7843 mW·m -2 / 0,03 sr = 261 W m -2·sr -1 .Lambi keskmine suurus on 77,5 cm.Seega α = 0,775 rad.Lambi pindala on 306 cm 2 .Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 600 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 120 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 19 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 261 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata62

LISA DUuritud näitedD.1.5.Lakke paigaldatud hajutitaluminofoorlampide rühm18 W üldvalgustavad luminofoorlambidsuurusega57 × 2 cm on paigaldatudlaevalgustisse, millesuurus on 57 × 57 cm.Lampide taga on peegeldi ja valgusti on eest lahtine. Seevalgusti on väga sarnane näites D.1.4 toodud valgustiga,ainsaks erandiks on teine lampide tootja. Allikas ei olehomogeenne ja valgusti neli lampi on kõige eredamadkiirgusallikad.Kokkupuute piirtasemete valikSeda tüüpi lamp ei emiteeri märkimisväärses kogusesinfrapunakiirgust. Oht tekib vaid kokkupuutel nähtavavalguse või ultraviolettkiirguse lainepikkustega. Kasutatakseväärtusi a, b ja d.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 100 cmkaugusel otse lampi vaadates.Iga lambi keskmine suurus on 29,5 cm.Seega α = 0,295 rad.Iga lambi pindala on 114 cm 2 .Seega ω = 0,011 sr.ω B= 0,011 sr ja ω R= 0,011 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 1788mW·m -2 . See pärineb neljast lambist. Kuna iga lamp oneraldi valgusallikas, annab igaüks 447 mW·m -2 . See annabvalgustustiheduseks lambi kohta 305 luksi.Iga lambi heledus on seega 305/0,011 = 28 000 cd m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata. Hinnatatuleb ka UV‐kiirgust.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 1,04 mW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 115 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus), E B= 555 mWm -2 , mis on iga lambi kohta 139 mW m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus), E R= 8035mW m -2 , mis on iga lambi kohta 2009 mW m -2 .Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus), L B= 139 mW·m -2 / 0,011sr = 13 W m -2·sr -1 .Efektiivne kirkus (termokahjustus), L R= 2009 mW·m -2 /0,011 sr = 183 W m -2·sr -1 .Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 1,04 mW·m -2 kMaksimaalne lubatud kokkupuuteaeg on 8 tundi.See on piirtaseme ületamisele lähedal.Kuigi praktikas on pidev kokkupuude 100 cm kaugusel ebatõenäoline, tuleb seda meeles pidada, kui keskkonnas on veelUV‐kiirguse allikaid.Väärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 115 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 13 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 183 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata63

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.6.Katoodkiiretoru ekraanAllika keskmine suurus on 17 cm.Seega α = 1,7 rad.Allika pindala on 250 cm 2 .Seega ω = 2,5 sr.Seega ω B= 2,5 sr ja ω R= 2,5 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 64mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 43 luksi.Selle allika heledus on seega 43/2,5 = 17 cd m -2 .Edasine hindamine ei ole vajalik.Lauaarvutil on katoodkiiretoruga ekraan.Kokkupuute piirtasemete valikKatoodkiiretorud ei emiteeri märkimisväärses kogusesultraviolett- või infrapunakiirgust. Oht tekib vaid kokkupuutelnähtava valguse lainepikkustega. Kasutatakseväärtust d.Geomeetrilised teguridEkraan segab värvilise pildi edastamiseks kokku kolmpõhivärvi. Kõige raskem on olukord siis, kui esinevadkõik kolm põhivärvi – valge ekraan. Spektraalset kiiritustihedustmõõdetakse homogeensest valgest ristkülikust10 cm kaugusel otse sellesse vaadates.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 130 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 8 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus), E B= 61 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus), E R= 716mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 61 mW·m -2 / 2,5 sr = 24 mW·m -2·sr -1 .Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 716 mW·m -2 / 2,5 sr = 286 mW·m -2·sr -1 .Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 130 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 8 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 24 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 286 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata64

LISA DUuritud näitedD.1.7.Sülearvuti ekraanAllika keskmine suurus on 13 cm.Seega α = 1,3 rad.Allika pindala on 173 cm 2 .Seega ω = 1,7 sr.Seega ω B= 1,7 sr ja ω R= 1,7 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 134mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 92 luksi.Selle allika heledus on seega 92/1,7 = 54 cd m -2 .Sülearvutil on vedelkristallekraan.Kokkupuute piirtasemete valikVedelkristallekraanid ei emiteeri märkimisväärseskoguses ultraviolett- või infrapunakiirgust. Oht tekib vaidkokkupuutel nähtava valguse lainepikkustega. Kasutatakseväärtust d.Geomeetrilised teguridVedelkristallekraan segab värvilise pildi edastamisekskokku kolm põhivärvi. Kõige raskem on olukord siis, kuiesinevad kõik kolm põhivärvi – valge ekraan. Spektraalsetkiiritustihedust mõõdetakse homogeensest valgest ristkülikust10 cm kaugusel otse sellesse vaadates.Edasine hindamine ei ole vajalik.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 70 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 4 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus), E B= 62 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 794 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 62 mW·m -2 / 1,7 sr = 36 mW·m -2·sr -1 .Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 794 mW·m -2 / 1,7 sr = 467 mW·m -2·sr -1 .Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 70 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 4 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 36 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 467 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata65

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.8.Välitingimustes kasutatav metallisthalogeniidlambiga üldvalgustavprožektor70 W metallist halogeniidlamp on paigaldatudvalgustisse, millel on olemas katagumine peegeldi mõõtmetega 18 × 18cm ja läbipaistev kate. See on mõeldudpaigaldamiseks hoonete rinnatistele, etvalgustada lambi alla jäävat ala. Valgusallikas ei ole homogeenne– selle eredaim osa on kaar ise, mis on oletatavaltenam‐vähem ümmargune ja umbes 5 mm laiune.Kokkupuute piirtasemete valikOht tekib vaid kokkupuutel nähtava valguse või tõenäoliseultraviolettkiirguse lainepikkustega. Metallhalogeniidlambidtoodavad suures koguses ultraviolettkiirgust:lambil on väline kest, mis võib kiirgust vähendada, ja valgustilon kate, mis kindlasti kiirgust vähendab, aga lampemiteerib siiski murettekitavas koguses UVA‐kiirgust.Kasutatakse väärtusi b, d ja g.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 100 cmkaugusel otse lampi vaadates.Kaare keskmine suurus on 0,5 cm.Seega α = 0,005 rad. See on < 11 mrad ja seega võib väärtused asendada väärtusega f, kui kavas on valgusallikatainiti vaadata. Nii see antud juhul ei ole ja seetõttu kasutataksehindamiseks väärtust d. Vt märkust 2 direktiivitabelis 1.1.Allika pindala on 0,2 cm 2 .Seega ω = 0,00002 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0001 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 4369mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 2984 luksi.Selle allika heledus on seega 2984/0,00002 = 149 000 000cd m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata ja hinnatatuleb ka võimalikku UV‐kiirgusest tulenevat ohtu.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 110 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 915 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 2329 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 30172 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 2329 mW·m -2 / 0,01 sr = 233 W m -2·sr -1 .Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 30172 mW·m -2 / 0,0001 sr = 302 kW·m -2·sr -1 .Võrdlus kokkupuute piirtasemega66Väärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 110 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 915 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg on 3 tundiSiiski on tõenäoline, et intensiivse heledusega lamp piirab iga kokkupuute 0,25 sekundile.Väärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 233 W m -2·sr -1 k Piirtase ületatakseSeetõttu tuleb maksimaalse lubatud kokkupuuteaja arvutamiseks kasutada väärtust c.Piirtase on L B< 10 6 /t W m -2 k t max= 10 6 / L B kVäärtus cSelle valgusallika maksimaalne lubatud kokkupuude onumbes 70 minutitSiiski on tõenäoline, et intensiivse heledusega lamp piirab iga kokkupuute 0,25 sekundile.Fikseeritud vaatamise korral põhineb t maxväärtusel e = 100/ E Bvõi on u 40 sekundit.Väärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 302 kW·m -2·sr -1 k Piirtase ületatakse, aluseks on lihtsustatud oletus, et α > 0,1 radKui me arvutame kokkupuute piirtaseme uuesti tegeliku α (= 5 mrad) põhjal, oleks realistlikum piirtase 5600 kW·m -2·sr -1 .Sellisel juhul piirtaset ei ületata.

LISA DUuritud näitedD.1.9.Välitingimustes kasutatavkompaktlambiga üldvalgustavprožektor.Allika keskmine suurus on 8 cm.Seega α = 0,08 rad.Allika pindala on 39 cm 2 .Seega ω = 0,0039 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0039 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 366mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 250 luksi.Selle allika heledus on seega 250/0,0039 = 64 000 cd m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 10 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 2 mW·m -226 W kompaktlamp suurusega 3 × 13 cm on paigaldatudvalgustisse, mille juurde kuuluvad ka optiliselt töötlematatagapeegeldi ja läbipaistev kate. See on mõeldud paigaldamisekshoonete rinnatistele, et valgustada lambi allajäävat ala. Lamp on selle mittehomogeense allika tugevaimkiirgusallikas.Kokkupuute piirtasemete valikSeda tüüpi lamp ei emiteeri märkimisväärses kogusesinfrapunakiirgust. Oht tekib vaid kokkupuutel nähtavavalguse või ultraviolettkiirguse lainepikkustega. Plastisthajuti summutab ka ultraviolettkiirguse lainepikkusi.Kasutatakse väärtust d.efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 149 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 1962 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 149 mW·m -2 -1/ 0,01 sr = 15 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 1962 mW·m -2 -1/ 0,0039 sr = 503 W m-2·sr Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 100 cmkaugusel otse lampi vaadates.Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 10 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 2 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 15 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 503 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata67

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.10. Elektriline putukatapjaGeomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse elektrilisestputukatõrjevahendist 100 cm kaugusel otse sellesse vaadates.Kuna allikas on paigaldatud seinale, mõõdetaksekiiritustihedust umbes pea kõrgusel. Seetõttu on andursuunatud üles putukatapja poole horisontaalselt umbes30° nurga all. Kuna elektrilise putukatapja lambid on läbilõikeltringikujulised, võib oletada, et neid vaadeldaksenende pinna suhtes 90° nurga all.Iga lambi keskmine suurus on 13,5 cm.Seega α = 0,135 rad.Iga lambi nähtav pindala on 26 cm 2 .Seega ω = 0,0026 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0026 sr.Elektrilistes putukatapjates kasutatakse sageli madalrõhu‐elavhõbedalampe,mis emiteerivad kiirgust spektriUVA ja sinises osas, et meelitada lendavaid putukaid kõrgepingerestijuurde. See allikas tarbib 25 W ja selles onkaks lampi, kumbki 26 × 1 cm, mis on paigaldatud horisontaalseltüksteisest 10 cm kaugusele.Kokkupuute piirtasemete valikElektrilised putukatapjad peaksid olema kooskõlas tootestandardigaEN 60335-2-59, mis täpsustab, et UVR effkiirgustihedus1 m juures peaks olema £ 1 mW·m -2 . Seetõttuei ole vaja kaaluda väärtuse a kasutamist. Kasutatakse jätkuvaltväärtust b. Kuna tegemist ei ole valge valguse allikaga,ei ole kohane heleduse kasutamine ennetusmeetmena.Elektriliste putukatapjate põhjustatud visuaalnestiimul on tavaliselt väga väike, seega ei pea arvessevõtma ohtu võrkkestale.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 10 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 34 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 17 mW·m -2 , mis on iga lambi kohta 8,5 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 172 mW·m -2 , mis on iga lambi kohta 86 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 8,5 mW·m -2 -1/ 0,01 sr = 0,85 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 86 mW·m -2 -1/ 0,0026 sr = 33 W m-2·sr Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 10 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 34 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 0,85 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 33 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata68

LISA DUuritud näitedD.1.11. Lakke paigaldatud laikvalgustiSeega α = 0,04 rad.Allika pindala on 13 cm 2 .Seega ω = 0,001 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,001 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 484mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 331 luksi.Selle allika heledus on seega 331/0,001 = 331 000 cd m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:Lakke paigaldatud laikvalgustil on suletud valgustis 50 Wvolframhalogeenlamp, kahevärviline peegeldi ja klaasistesikülje kate. Suletud valgusti läbimõõt on 4 cm. Valgustatunanäib allikas homogeenne.Kokkupuute piirtasemete valikOht tekib vaid kokkupuutest nähtavate lainepikkustega(volframhalogeenlambid toodavad veidi ultraviolettkiirgust,aga sellel allikal on esikülje kate, mis vähendab kiirgust).Kasutatakse väärtuseid d ja g.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 100 cmkaugusel otse lampi vaadates.Allika keskmine suurus on 4 cm.efektiivne kiiritustihedus, E eff= 30 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 12 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 129 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 2998 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 129 mW·m -2 -1/ 0,01 sr = 12,9 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 2998 mW·m -2 / 0,001 sr = 2998 W m -2 srVõrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 30 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 12 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 12,9 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 2998 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata69

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.12. Laua‐töövalgustiLaual asuval töövalgustilon eest avatud valgustistavaline volframlamp. Valgustiläbimõõt on 17 cm.Hajutiga 60 W lambi läbimõõton 5,5 cm. Allikas eiole homogeenne ja lampon tugevam kiirgusallikaskui peegeldi.Seega ω = 0,0096 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0096 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 522mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 357 luksi.Selle allika heledus on seega 357/0,006 = 37 188 cd m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 50 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 18 mW·m -2Kokkupuute piirtasemete valikOht tekib vaid kokkupuutest nähtavate lainepikkustega(volframkiud toodavad veidi ultraviolettkiirgust, kuidnende klaasümbris toimib filtrina). Kasutatakse väärtuseidd ja g.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 50 cmkaugusel otse lampi vaadates.Allika keskmine suurus on 5,5 cm.Seega α = 0,11 rad.Allika pindala on 24 cm 2 .efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 92 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 4815 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 92 mW·m -2 -1/ 0,1 sr = 0,92 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 4815 mW·m -2 -1/ 0,0096 sr = 501 W m-2·sr Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 50 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 18 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 0,92 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 501 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata70

LISA DUuritud näitedD.1.13. Päevavalguse spektrigalaua‐töövalgustiLaual asuval töövalgustilon eest avatud valgustis60 W volframlamp. Lampon päevavalguse imiteerimisekstoonitatud, aga sellepind ei edasta valgust hajutatult.Valgusti läbimõõt on14 cm. Allikas ei ole homogeenne.Kui valgus on süüdatud,on hõõgniiti selgeltnäha. Hõõgniidi mõõtmeidon keeruline kirjeldada, agaselle pikkus on umbkaudu 3 cm ja läbimõõt 0,5 mm.Kokkupuute piirtasemete valikOht tekib vaid kokkupuutest nähtavate lainepikkustega(volframkiud toodavad veidi ultraviolettkiirgust, kuidnende klaasümbris toimib filtrina). Kasutatakse väärtuseidd ja g.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 50 cmkaugusel otse lampi vaadates.Seega ω = 0,00006 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0001 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 559mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 383 luksi.Selle allika heledus on seega 382/0,00006 = 6 000 000cd·m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 110 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 26 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 138 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 5172 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 138 mW·m -2 -1/ 0,01 sr = 14 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 5172 mW·m -2 -1/ 0,0001 sr = 52 kW·m-2·sr Hõõgniidi keskmine suurus on 1,5 cm.Seega α = 0,03 rad.Hõõgniidi pindala on 0,15 cm 2 .Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 110 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 26 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 14 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 52 kW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata71

LISA DUuritud näitedD.1.15. Digitaalne lauaprojektorpõhivärvi – valge ekraan. Spektraalset kiiritustihedustmõõdetakse lambist 200 cm kaugusel otse lampi vaadates.Allika keskmine suurus on 3 cm.Seega α = 0,02 rad.Allika pindala on 7 cm 2 .Seega ω = 0,0001 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0001 sr.150 W projektori esiosas asub lääts läbimõõduga 4,7 cm.Vt ka näidet D.1.16.Projektor loob kujundeid kolme põhivärvi segamise teel.Kõige raskem on olukord siis, kui esinevad kõik kolm põhivärvi– selle tulemusena edastatakse valge kujutis. Tühjavalge kujutise loomiseks võib kasutada graafikatarkvarapaketti. Spektraalset kiiritustihedust mõõdetakse projektorist200 cm kaugusel, kui projektor on seadistatud edastamaväikseimat võimalikku teravustatud kujutist nimetatudkaugusele. Projektori läätse nähtav läbimõõt on4,7 cm. Peamise valgustatud ala läbimõõt on 3 cm.Kokkupuute piirtasemete valikSeda tüüpi allikas ei väljasta mõõdetavas koguses ultraviolett-või infrapunakiirgust ja nii tekib oht vaid kokkupuutestnähtava lainepikkusega valgusega. Kasutatakseväärtuseid d ja g.Geomeetrilised teguridVärvilise pildi edastamiseks segatakse kolm põhivärvi.Kõige raskem on olukord siis, kui esinevad kõik kolmEelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 2984mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 2038 luksi.Selle allika heledus on seega 2038/0,0001 = 20 000 000cd·m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 30 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 1,0 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus), E B= 2237mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus), E R= 24 988mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 2237 mW·m -2 -1/ 0,01 msr = 224 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 24988 mW·m -2 -1/ 0,0001 msr = 250 kW·m-2·sr Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 30 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 1 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 224 W m -2·sr -1 k Piirtase ületataksePiirtase on L B< 10 6 /t W m -2Seetõttu tuleb maksimaalse lubatud kokkupuuteaja arvutamiseks kasutada väärtust c.kVäärtus ct max= 10 6 / L BkSelle valgusallika maksimaalne lubatud kokkupuudeon umbes 70 minutitSiiski on tõenäoline, et intensiivse heledusega valgusallikas piirab iga kokkupuute 0,25 sekundile.Väärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 250 kW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata73

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.16. Digitaalne kaasaskantav projektormõõdetakse lambist 200 cm kaugusel otse lampivaadates.Allika keskmine suurus on 3,5 cm.Seega α = 0,02 rad.Allika pindala on 9,6 cm 2 .Seega ω = 0,0002 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0002 sr.180 W projektori esiosas asub lääts läbimõõduga 3,5 cm.Vt ka näidet D.1.15.Projektor loob kujundeid kolme põhivärvi segamise teel.Kõige raskem on olukord siis, kui esinevad kõik kolm põhivärvi– selle tulemusena edastatakse valge kujutis. Tühjavalge kujutise loomiseks võib kasutada graafikatarkvarapaketti. Spektraalset kiiritustihedust mõõdetakse projektorist200 cm kaugusel, kui projektor on seadistatud edastamaväikseimat võimalikku teravustatud kujutist nimetatudkaugusele. Projektori läätse läbimõõt on 3,5 cm ja seeon kasutamisel homogeenne.Kokkupuute piirtasemete valikSeda tüüpi allikas ei väljasta mõõdetavas koguses ultraviolett-või infrapunakiirgust ja nii tekib oht vaid kokkupuutestnähtava lainepikkusega valgusega. Kasutatakseväärtuseid d ja g.Geomeetrilised teguridVärvilise pildi edastamiseks segatakse kolm põhivärvi.Kõige raskem on olukord siis, kui esinevad kõik kolmpõhivärvi – valge ekraan. Spektraalset kiiritustihedustEelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 681mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 465 luksi.Selle allika heledus on seega 465/0,0002 = 2 325 000cd·m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= > 10 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 0,5 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 440 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 5333 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 440 mW·m -2 -1/ 0,01 msr = 44 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 5333 mW·m -2 -1/ 0,0002 msr = 27 kW·m-2·sr Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 30 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 1 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 44 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 27 kW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata74

LISA DUuritud näitedD.1.17. Digitaalne interaktiivne tahvelAllika pindala on 7345 cm 2 .Seega ω = 0,18 sr.Seega ω B= 0,18 sr ja ω R= 0,18 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on11 mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 8 luksi.Selle allika heledus on seega 8/0,18 = 44 cd m -2 .Edasine hindamine ei ole vajalik.Radiomeetrilised andmedSeinale kinnitatud digitaalse interaktiivse tahvli suurus on113 × 65 cm.Kokkupuute piirtasemete valikSeda tüüpi allikas ei väljasta mõõdetavas koguses ultraviolett-või infrapunakiirgust ja nii tekib oht vaid kokkupuutestnähtava lainepikkusega valgusega. Kasutatakseväärtust d.Geomeetrilised teguridInteraktiivne tahvel segab värvilise pildi edastamisekskolm põhivärvi. Kõige raskem on olukord siis, kui esinevadkõik kolm põhivärvi – valge ekraan. Spektraalset kiiritustihedustmõõdetakse allikast 200 cm kaugusel otselampi vaadates.Mõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff< 10 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 250 μW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 10 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),EB = 10 mW·m-2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 112 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 10 mW·m -2 -1/ 0,18 sr = 56 mW·m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 112 mW·m -2 -1/ 0,18 sr = 0,6 W m-2·sr Allika keskmine suurus on 89 cm.Seega α = 0,45 rad.Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff< 10 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 250 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 56 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 0,6 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata75

LISA DUuritud näitedD.1.19. LED‐indikaatorRohelisi LED‐lampe kasutatakse arvutiklaviatuuril signaallampidena.Iga LED‐lamp on eraldiseisev allikas suurusega1 × 4 mm.Valgusti pindala on 4 mm 2 .Seega ω = 0,16 sr.Seega ω B= 0,16 sr ja ω R= 0,16 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on30 mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 20 luksi.Selle allika heledus on seega 20/0,16 = 125 cd m -2 .Edasine hindamine ei ole vajalik.Vajalikud andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff< 10 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 40 μW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 190 μW·m -2Kokkupuute piirtasemete valikLED‐lambid emiteerivad kitsa lainepikkuste vahemikugakiirgust: kuna kiirgus on roheline, puuduvad ultraviolett-ja infrapunakiirguse emissioonid. Kasutatakse ainult väärtustd.Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse LED‐lambist5 mm kaugusel otse lampi vaadates.efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 35 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 190 μW·m -2 -1/ 0,16 sr = 1,2 mW·m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 35 mW·m -2 -1/ 0,16 sr = 0,22 W m-2·sr Valgusti keskmine suurus on 2,5 mm.Seega α = 0,5 rad.Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff< 10 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 40 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 1,2 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 0,22 W m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata77

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.20. PihuarvutiPihuarvuti ekraani suurus on 5 × 3,5 cm.Allika keskmine suurus on 4,25 cm.Seega α = 2,1 rad.Allika pindala on 17,5 cm 2 .Seega ω = 4,4 sr.Seega ω B= 4,4 sr ja ω R= 4,4 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 47mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 32 luksi.Selle allika heledus on seega 32/4,4 = 7,3 cd m -2 .Edasine hindamine ei ole vajalik.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff< 10 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 30 μW·m -2Kokkupuute piirtasemete valikPihuarvuti ekraan ei emiteeri märkimisväärses kogusesultraviolett- ega infrapunakiirgust. Oht tekib vaid kokkupuutelnähtava valguse lainepikkustega. Kasutatakseväärtust d.Geomeetrilised teguridEkraan segab värvilise pildi edastamiseks kolm põhivärvi.Kõige raskem on olukord siis, kui esinevad kõik kolm põhivärvi– valge ekraan. Spektraalset kiiritustihedust mõõdetaksevõimalikult valgest ekraanist 2 cm kaugusel otsesellesse vaadates.efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 27 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 330 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 27 mW·m -2 -1/ 4,4 sr = 6 mW·m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 330 mW·m -2 -1/ 4,4 sr = 75 mW·m-2·sr Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff< 10 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 30 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 6 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 75 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata78

LISA DUuritud näitedD.1.21. UVA‐lampUVA‐lambid on sageli madalrõhu‐elavhõbedalambid, misemiteerivad UVA‐kiirgust väga väikeses nähtavas ulatuses.Neid kasutatakse fluorestsentsi tekitamiseks paljudeleri kasutusaladel (kontroll pakendit avamata, võltsingukindlakstegemine, vara märgistamine, meelelahutuslikudefektid). Allikas sisaldab üht 20 W lampi suurusega 55 ×2,5 cm. Lamp on paigaldatud avatud kandurliistule (stlampi ei kata klaasist ega plastist kate).Geomeetrilised teguridSpektraalset kiiritustihedust mõõdetakse lambist 50cm kaugusel otse sellesse vaadates.Lambi keskmine suurus on 29 cm.Seega α = 0,575 rad.Iga lambi nähtav pindala on 138 cm 2 .Seega ω = 0,055 sr.Seega ω B= 0,055 sr ja ω R= 0,055 sr.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 30 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 176 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 3 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 14 mW·m -2Kokkupuute piirtasemete valikSee allikas sarnaneb luminofoorlambile, aga selle nähtavaksväljundiks on UVA‐kiirgus. Seega ei ole vaja arvestadaohtu võrkkestale ja kasutatakse väärtuseid a ja b.Kuna tegemist ei ole valge valguse allikaga, ei ole kohaneheleduse hindamine.Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 3 mW·m -2 -1/ 0,055 sr = 55 mW·m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 14 mW·m -2 -1/ 0,055 sr = 255 mW·m-2·sr Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 30 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 10 4 J m -2 k E UVA= 176 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 55 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 255 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata79

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.1.22. Metallist halogeniidlambigatänavavalgusti(st otse läbi avauste vaatamine) võimalik ainult 7 m kauguselt.Spektraalset kiiritustihedust mõõdetakse aga lambist100 cm kaugusel, vaadates läbi selle avauste ülespoole.Tänavalambis on 150 Wm e t a l l h a l o g e n i i d -lamp, mis asub hõbe-tatud metallkestas, mil-les on avaused. Avau -sed on suunatud alla -poole ja asuvad üksteisest2,5 cm kaugusel.Lambi enda suuruson umbes 1 × 2 cm jasee asub lisakesta sees,mille suurus on 8 × 5 cm. Tervet valgustit ümbritseb lisaksveel ilmastikukindel silinderjas plastümbris. Allikas ei olehomogeenne – selle eredaim osa on sisemine lambipirn.Võimalik on vaadata otse lampi, selleks tuleb sobiva nurgaall vaadata läbi avauste üles.Kokkupuute piirtasemete valikOht tekib vaid kokkupuutel nähtava valguse või tõenäoliseultraviolettkiirguse lainepikkustega. Metallhalogeniidlambidtoodavad suures koguses ultraviolettkiirgust:lambil on väline kest, mis võib kiirgust vähendada, ja valgustilon kate, mis kindlasti kiirgust vähendab, aga lampemiteerib siiski murettekitavas koguses UVA‐kiirgust.Kasutatakse väärtuseid b, d ja g.Geomeetrilised teguridKuna lambiümbris on mõeldud kasutamiseks lambipostiotsas, on kõige halvem kiirgusega kokkupuute stsenaariumKaare keskmine suurus on 1,5 cm.Seega α = 0,015 rad.Allika pindala on 2 cm 2 .Seega ω = 0,0002 sr.Seega ω B= 0,01 sr ja ω R= 0,0002 sr.EelhindamineMõõdetud fotoopiline efektiivne kiiritustihedus on 327mW·m -2 . See võrdub valgustustihedusega 223 luksi.Selle allika heledus on seega 223/0,0002 = 1 115 000 cd m -2 .Ohtu võrkkestale on vaja täpsemalt hinnata ja hinnatatuleb ka võimalikku UV‐kiirgusest tulenevat ohtu.Radiomeetrilised andmedMõõdetud efektiivse kiiritustiheduse väärtused on:efektiivne kiiritustihedus, E eff= 7 μW·m -2UVA‐kiiritustihedus, E UVA= 29 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (sinine valgus),E B= 86 mW·m -2efektiivne kiiritustihedus (termokahjustus),E R= 1323 mW·m -2Oletuste lihtsustamineEfektiivne kirkus (sinine valgus),L B= 86 mW·m -2 -1/ 0,01 sr = 8,6 W m-2·sr Efektiivne kirkus (termokahjustus),L R= 1323 mW·m -2 -1/ 0,0002 sr = 6,7 kW·m-2·sr Võrdlus kokkupuute piirtasemegaVäärtus aPiirtase on H eff= 30 J m -2 k E eff= 7 μW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus bPiirtase on H UVA= 104 J m -2 k E UVA= 29 mW·m -2 k Maksimaalne lubatud kokkupuuteaeg > 8 tundiVäärtus dPiirtase on 100 W m -2·sr -1 k L B= 8,6 mW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületataVäärtus gPiirtase on 280 kW·m -2·sr -1 k L R= 6,7 kW·m -2·sr -1 k Piirtaset ei ületata80

LISA DUuritud näitedD.1.23. Kokkuvõte näidete kohta esitatudandmetestÜlaltoodud 18 näite kohta esitatud andmeid võib võrreldakokkupuute piirtasemetega, jagades efektiivsekiiritustiheduse või kaheksatunnise kiirgussäritusevastava piirtasemega. Need väärtused on toodud tabelisallpool: väärtusi, mis olid piirtasemest < 1%, üksikasjalikultei käsitleta. Väärtused, mis on > 1, on tehtud punaseks.Valgusallikas Kaugus Ohu tugevus (emissioonide suhe kokkupuute piirtasemesse)Heledus EfektiivneUVR(väärtus a)UVA(väärtus b)Sinisest valgusesttulenev oht(väärtus d)Võrkkesta kahjustuseoht(väärtus g)Luminofoorlambid (hajutiga) 100 cm 0,15 < 0,01 0,05 0,01 < 0,01Luminofoorlamp (hajutita) 100 cm 3,7 0,58 0,35 0,19 < 0,01Neli luminofoorlampi (hajutita) 100 cm 2,8 1,0 0,33 0,13 < 0,01CRT‐kuvar 10 cm < 0,01 0,12 0,02 < 0,01 < 0,1Sülearvuti kuvar 10 cm < 0,01 0,07 0,01 < 0,01 < 0,01Metallhalogeniidprožektor 100 cm 15 000 0,1 2,6 2,3 1,08Kompaktne fluorestsentslamp 100 cm 6,4 0,01 < 0,01 0,15 < 0,01Putukatapja 100 cm – 0,01 0,10 < 0,01 < 0,1Volfram‐halogeen‐kohtvalgusti 100 cm 33,1 0,03 0,04 0,13 0,01Töövalgusti 50 cm 3,7 0,05 0,05 < 0,01 < 0,01Töövalgusti (päikesespektriga) 50 cm 600 0,11 0,08 0,14 0,19Koopiamasin 30 cm 0,96 0,01 0,06 0,06 < 0,01Lauaprojektor 200 cm 2000 0,03 < 0,01 2,2 0,89Kaasaskantav projektor 200 cm 233 < 0,01 < 0,01 0,44 0,10Interaktiivne tahvel 200 cm < 0,01 < 0,01 < 0,01 < 0,01 < 0,01Üldvalgustavad kompaktlambid 100 cm 20 0,04 0,16 0,16 < 0,01LED‐indikaatortuli 0,5 cm < 0,01 < 0,01 < 0,01 < 0,01 < 0,01Pihuarvuti 2 cm < 0,01 < 0,01 < 0,01 < 0,01 < 0,01UVA‐lamp 50 cm – 0,03 0,51 < 0,01 < 0,01Tänavavalgusti 100 cm 112 < 0,01 0,08 0,09 0,02Tabelist selgub, et kõigil juhtudel, kui heledus oli < 10 4cd·m -2 , ei ületatud kumbagi võrkkesta puhul kohaldatavatpiirtaset (d ja g). Isegi kui allika heledus oli suurem kui10 4 cd m -2 , ei avaldanud suurem osa allikatest võrkkestalekahjulikku mõju.Uuritud näidetest võisid ainult metallhalogeniidlambigaprožektor ja lauaprojektor piirtasemeid ületada. Enamastioli tegemist võrkkesta kaitsmiseks kehtestatud kokkupuutepiirtasemega: järgnevad arvutused (vt üksiknäiteid)viitavad sellele, et piirväärtuste ületamine ei oletegelikult tõenäoline kokkupuudet vältiva käitumise jaalghindamise väga konservatiivsete tingimuste tõttu. Seeei tähenda sugugi, et kõnealuseid allikaid ei peaks ettevaatlikultkäsitlema, kuna on võimalik, et kokkupuudetvältivast käitumisest ei piisa. Kui allikas asub vaateulatuseäärealal, ei pruugi kokkupuudet vältiv käitumine toimida.Selle tulemuseks võib olla piirväärtuse ületamine.Siin uuriti kaht väga sarnast eest lahtist luminofoorlampidegalaevalgustit. Tuleb märkida, et 1100–1200 luksiniulatuva valgustustaseme juures jõudis üks valgusti vägalähedale efektiivsele UV‐kiirgusele ja teine mitte. See erinevuson tingitud asjaolust, et luminofoorlampidel on eritootjad, ning see näitab, et pealtnäha sarnaste lampidetahtmatu kiirguse tase on väga erinev.Sarnaste allikate erinev kiirguse tase on näha ka kaheuuritud projektori võrdlemisel. Kuigi lauaprojektorivõimsus on väiksem, näib see olevat ohtlikum kui kaasaskantavprojektor (seda allika piirkonna osas tehtud oletustepõhjal).81

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.2. LaseretendusSee hindamine näitab, et kiirt ei tohi suunata otse töötajatesilma, enne kui kiir on piisavalt hajunud ja selle kiiritustiheduson langenud alla 25,4 W m -2 .Allpool on toodud nimekiri töötajatest, keda võib laseriinstallatsioonielutsükli teatud osade jooksul oht ähvardada.Arvesse võetakse vaid elutsükli neid etappe, millejooksul emiteeritakse laserikiirgust.Lasereid on meelelahutuses otse esitatava ja salvestatudmuusika ettekandmisel kasutatud alates 1970. aastatest.Põhimureks on olnud üldsuse kokkupuude laserikiirgusegaulatuses, mis ületab piirväärtuseid. Direktiiv nõuabaga ainult töötajatega arvestamist. Selles näites arvestatakselaseretenduse paigaldamist ja esitamist konkreetsesündmuse raames. Põhimõtteid tuleks aga kohaldadakõigile laseretendustele.D.2.1.Ohud ja ohustatud isikudAinsaks arvestatavaks ohuks on siin laserikiir. Muud ohudvõivad põhjustada tõsisemaid riske või isegi surma.Paljudel laseretendustel kasutatakse 4. klassi lasereid.Määratluse järgi ületab kiirgusvõimsus 500 mW. Võttesarvesse silma ühekordset juhuslikku kokkupuudet laserikiirega,on võimalik direktiivi II lisas toodud tabeli 2.2põhjal määratleda kokkupuute piirväärtus.Lainepikkuste vahemikus 400–700 nm on kokkupuutepiirväärtus 18 t 0.75 J m -2 . Asendades t = 0,25 s, on piirväärtus6,36 J m -2 . Kuna laserikiirt emiteeritakse tõenäoliseltpideva kiirena, on kasulik teisendada kiirgussäritus kiiritustiheduseks,jagades selle kokkupuute kestusega (0,25s). See annab piirväärtuseks kiiritustiheduse osas 25,4W m -2 .Nähtavate laserikiirte kokkupuutel silmaga on piirav ava 7mm. Seega on võimalik kindlaks määrata seda 7 mm avaläbiv suurim võimsus, mis tagab kokkupuute piirväärtusejärgimise. Selle arvutamiseks korrutatakse piirväärtus 7mm ava pindalaga. Eeldatavalt on ava ringikujuline, mistähendab, et pindala on 3,85 × 10 -5 m 2 . Kui korrutada 25,4W m -2 väärtusega 3,85 × 10 -5 m 2 , on tulemuseks umbes0,001 W ehk 1 mW.Kui laserikiire läbimõõt on 7 mm või vähem, ületataksekokkupuute piirtase vähemalt 500 võrra,st selle mW hulga võrra, mis jääb üle 1 mW.Kiire joondamineLaseretendusLaseri paigaldustehnikLaseri käitajaMuud paigaldustehnikudTurvatöötajadEtenduspaiga töötajadLaseri käitajaValgus- ja helitehnikudEsinejadTurvatöötajadEtenduspaiga töötajadMüüjadLaseretenduste ajal kasutatakse staatilisi laserikiiri harva.Kiire liikumise muster pannakse paika laserikiirt liigutades,tavaliselt arvutiga juhitavate ortogonaalsete peegliteabil, mis on paigaldatud galvanomeetrile. Paljude mustritepuhul tuleb aga sama asukohta mitu korda skaneerida,nii et kui muster liigub üle inimese näo, võib temasilm vastu võtta laserimpulsside voo.Kui kasutatakse impulsslaserit, tuleks hindamisel arvestadaasjaolu, kas laserikiirgusele juurdepääsetavateskohtades ületatakse kokkupuute piirväärtust tõenäoliseltühe laserimpulsiga kokkupuute tagajärjel või tekib sealhoopis impulsside jada.D.2.2. Riskide hindamine ja prioriseerimineVõimaliku kokkupuute hindamine piirväärtuse suhtesnäitab, et selle väärtuse ületamine on tõenäoline. 500mW laseri puhul on võimalik kindlaks määrata ka aeg, mison vajalik ennetusmeetme tõhusaks toimimiseks. IEC TR60825-3 soovitab arvesse võtta aega rikkehetkest ennetusmeetmetõhusa toimimiseni.Eeldagem, et kiire kiiritustihedus on 0,5 W/3,85 × 10 -5m 2 või umbes 13 000 W m -2 . Kuna kokkupuute piirväärtusedon väljendatud kiirgussäritusena (J m -2 ) vähemkui 10 s kestva kokkupuute korral, saab kiiritustiheduse82

LISA DUuritud näitedteisendada kiirgussärituseks, kui kiiritustihedus korrutadakokkupuute kestusega: 13 000 × t J m -2 .Teguri t väärtus määratakse kõigi piirväärtuste lahendamiseteel aja funktsioonina, kuni t jääb piirväärtuse kehtivassepiirkonda. See määratletakse järgmiselt: 3,8 × 10 -7 s,kasutades kokkupuute piirväärtust 5 × 10 -3 J m -2 ajavahemikus10 -9 kuni 1,8 × 10 -5 s.400 mW pidevlainega laseri puhul peaks igasilmadega kokkupuute piirväärtuse mitteületamisttagav ennetusmeede olema efektiivne 38 µsvältel.See järeldus viitab sellele, et laserikiirega kokkupuute vältiminepeab olema esmase tähtsusega.D.2.3.Ennetusmeetmete valimine jategutsemineKuna laserikiire vigastusrisk on suur, on oluline vähendadasilma kokkupuudet laserikiirgusega. Soovitud meelelahutuslikeefektide saamiseks peab laserikiir aga olemanähtav kas õhus või ekraanilt peegelduvana. Seega tulebriski hallata kontrollides, et töötajad ei asu laserikiirte teel.Allpool on toodud mõned soovitused riski haldamiseks.Laseri käitajad ja abitöötajad peavad olema piisavaltkoolitatud.Laseri joondamise juures peaks viibima võimalikult väheinimesi.Kõik kiired tuleb suunata asustamata aladele.Laserid ja abiseadmed, kaasa arvatud kiirt tagasipeegeldavadpeeglid, peavad olema kohaselt kinnitatud, et ennetadasobimatut liikumist etenduse käigus.Kiire tee tuleb füüsiliselt tõkestada, et tagada hõivatudalade puutumatus. Tarkvaralist tõkestamist tulekskasutada ainult juhul, kui seda tõendavad asjakohasedohutusnormid.Laseri käitajad peavad asuma paigas, kust nad saavadjälgida kõikide kiirte teed ja on vajaduse korral võimelisedemiteerimise peatama.Välitingimustes tuleks arvesse võtta lennuliikluse ohutust.Siin võidakse kohaldada riigisiseseid nõudeid.D.2.4.Järelevalve ja läbivaatamineTöötajad peavad joondamise ja etenduse ajal pidevaltjälgima laserikiirte teed ja olema vajaduse korral valmisrakendama õigeaegseid parandusmeetmeid. Kui laseron püsivalt paigaldatud, tuleb hindamine regulaarseltläbi vaadata ja tõenäoliselt kasutada etenduse‐eelseidkontrollnimekirju.D.2.5.KokkuvõteEtenduse kavandamine nii, et ükski töötaja ei puutukskokku laserikiirega, tähendab seda, et ei ole vaja kohaldadatavalist üksikasjalikku ja aeganõudvat kokkupuutepiirtasemete hindamist. Käitajate koolitamine ja konkreetsedkontrollmeetmed peaksid tagama piirväärtustepüsimise ettenähtud piirides.83

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.3. Optilise kiirgusemeditsiinilised rakendusaladMeditsiinis kasutatakse tehislikku optilist kiirgust vägapaljudel eri eesmärkidel. Teatud allikaid võib kohataigapäevaselt teistes keskkondades ja neid käsitletaksejuhendi teistes osades. Sellised allikad on üldvalgustus,kuvamisseadmed (vt fotot), märgutuled, fotograafia,laborianalüüs ja sõidukituled. Eeldusel, et allikaid ei olemuudetud ja et neid ei kasutata täiesti erineval moel, eileidu nende allikate puhul mingit põhjust, miks kokkupuudepeaks oluliselt erinema üldisemas keskkonnas esinevastkokkupuutest.D.3.1. TöövalgustusKõige võimsamaid valgusteid töövalgustite seas kasutatakseüldiselt operatsioonisaalis. Tabelis D3.1 tuuaksenäitena eri operatsioonisaali lampide hindamised ja siiton näha, et üks hinnatud valgustitest võib otse allikassevaatamisel põhjustada sinise valguse ohu.Näited operatsioonisaali valgustusestTabel D.3.1. Saali valgustuse hindamineotse valgusallikasse vaatamisel*Kuvarite kasutamine röntgenoloogiasOn aga mitu konkreetselt meditsiiniliseks kasutamiseksväljatöötatud erialast kasutusvõimalust. Sealhulgas:TöövalgustusOperatsioonisaalivalgustidSünnituse ajalkasutatavad valgustidLaikvalgustidNegatoskoobidDiagnostiline valgustusLooteuuringutekskasutatav läbivalgustiPilulambid ja muud oftalmilisedinstrumendidDiagnostilised laserseadmednagu võrkkestaskaneerijadWoodi lambidRavieesmärgil kasutatavadallikadFototeraapias kasutatavadultraviolettkiirguse allikadFototeraapias kasutatavadsinise valguse allikadFotodünaamilise ravi allikadFüsioteraapias kasutatavadlaseridKirurgilised laseridOftalmilised laseridIntensiivse impulssvalguseallikadSpetsiifilised katseallikadPäikesesimulaatoridValgusallikasHanalux3210HanaluxOsloHanalux3004MartinML702HXMartinML 1001AktiinseUV‐kiirguseohtUVA‐kiirguseohtSinisestvalgusesttulenev ohtPuuduvad Puuduvad Otse valgusallikassevaatamiselvõidakseületada~ 30 minutijooksulPuuduvad8-tunnisekokkupuutepuhulallpoolkokkupuutepiirtasetOtse valgusallikassevaatamiselvõidakseületada~ 30 minutijooksulPuuduvad Puuduvad < 20%kokkupuutepiirväärtusestPuuduvad Puuduvad < 20%kokkupuutepiirväärtusestPuuduvad Puuduvad < 20%kokkupuutepiirväärtusestMuuoptilisekiirguseohtPuuduvadPuuduvadPuuduvadPuuduvadPuuduvad* Hindamisandmete allikas: Medical Physics Department,Guy’s & Thomas’ NHS Foundation Trust, London84

Kiiritustihedus (mW/m 2 )LISA DUuritud näitedTuleb märkida, et lampe kasutatakse valgustamiseksülevalt ja seega ei ole tõenäoline, et keegi lähedalt otsevalgusallikasse vaataks. Lisaks on tuled heledad ja pikkaaega otse valgusse vaatamine oleks ebamugav. Seetõttuon tegelikkuses kiirgusega kokkupuude tabelis D.3.1toodust palju väiksem ja kokkupuude ei ole ohtlik.Teine meditsiinisektorile omane töövalgustus hõlmabläbivaatuste ajal kohalikuks valgustamiseks kasutatavaidlaikvalgusteid ja sünnitusel kasutatavaid lampe. Mõlemavalgusallika tüübi puhul tekivad operatsioonisaali valgustuseprobleemidega sarnased probleemid kokkupuutepiirnormi võimaliku ületamise osas. Mõlemad valgustid onsuunatavad allikad, mida kasutatakse kohaliku valgustusetagamiseks ja on ebatõenäoline, et keegi pika aja jooksulüksisilmi neisse vaataks. Üldiselt on laikvalgustid ja sünnituselkasutatavad lambid nõrgemad kui operatsioonisaalilambid ja sellele tuginedes ei peeta neid ohtlikeks.kohaldatavast kokkupuute piirnormist. MärkimisväärneUVA‐kiirguse oht ja termiline oht puudus. On tõenäoline,et muude sarnaste seadmete risk on sama madal.Negatoskoobid tekitavad suhteliselt madala intensiivsusegadifuusse valguse. Guy’s & Thomas’ NHS FoundationTrusti meditsiinifüüsika osakonnas teostatud hindaminenäitas, et allika lähedal otse allikasse vaatamine, mis onselle seadme kasutamisotstarbe puhul tõenäoline, annabtulemuseks kokkupuute sinise valgusega, mis moodustabvähem kui 5% kokkupuute piirnormist. Puudus märkimisväärneaktiinse UV‐kiirguse, UVA‐kiirguse või termilistemehhanismide põhjustatud oht.D.3.2. Diagnostiline valgustusLooteuuringutel kasutatavaid läbivalgusteid kasutatakseüldiselt loote tervise eest hoolitsevates osakondadesja neid võib kasutada organismi sisemiste struktuuridevisualiseerimiseks abivahendina diagnoosimisel või veresoonteleidmisel. Seetõttu peavad need allikad tavaliseltvalgustama väikest ala, kuid peavad olema piisavalt intensiivsed,et läbida kudesid ning olla väljumisel nähtavad.Näiteid sünnituse ajal kasutatavatest valgustitestValgustatud luupe kasutatakse meditsiinis ulatuslikult japeamiselt on need kohaliku valgustuse allikaks, millel onlisaks olemas veel suurendav lääts, nagu näha alltoodudfotol.AKiiritustihedus (mW/m2)2520151050300 400 500 600 700 800Lainepikkus (nm)2015105B0300 400 500 600 700 800Lainepikkus (nm)Fotod looteuuringuteks kasutatavatest läbivalgustitest koosmõõdetud väljundi spektritega. (A) Neonate 100. (B) Wee SightNäide valgustatud luubist, valgustist Luxo Wave PlusGuy’s & Thomas’ NHS Foundation Trusti meditsiinifüüsikaosakonnas teostatud hindamine näitas, et Luxo WavePlusi luubi valgustite kiirgus esines spektri ultraviolettkiirguseja nähtava valguse piirkondades. Pidev kokkupuudevalgusti läheduses viibides ei ületa aga aktiinse UVkokkupuute piirnormi väärtust. Kuigi oli märgata sinisevalguse märkimisväärset emissiooni, ei ületa see 1%Neonate 100 läbivalgusti väljundkiirguse spektris esinevadulatuslikud emissioonid kogu nähtava valgusespektris, lisaks toimub mõningane emissioon UVA- jaIRA‐spektrivahemikes. Hindamine näitab, et isegi allikalähedal toimuv kokkupuude UV‐kiirgusega ei kujutaendast ohtu (tabel D.3.2). Sinise valguse kiirgus on agamärkimisväärne ja see kujutab endast ohtu kokkupuutekorral, mis kestab kauem kui 10 minutit. Nagu ülaltoodudfotolt näha, on allikas väga ere ja võib eeldada, etkokkupuudet vältiva käitumise tagajärjel piirdub ühe85

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSkokkupuute kestus 0,25 sekundiga. Need kumuleeruvadühe tööpäeva jooksul, aga seadet kasutatakse suhteliseltvähe, nii et isegi pessimistlike oletuste puhul moodustavadeeldatavad kumuleerunud kokkupuuted alla 5%kokkupuute piirnormist. Kuna kiirgus on tugev üle kogunähtava piirkonna ja ulatub ka lähiinfrapunakiirgusepiirkonda, on vaja hinnata ka võrkkestale põhjustatavattermilist ohtu. Seda piirab aga kokkupuudet vältiv käituminening see ei ületaks 2% kokkupuute piirnormist isegijuhul, kui kiirgusallikasse vaadatakse pikka aega järjest,ja see oleks äärmiselt ebamugav. Seade Wee Sight TMväljastab kiirgust suhteliselt kitsaste LED‐allikate kauduega kujuta endast eeldatavalt mingit optilist ohtu.Tabel D.3.2. Looteuuringuks kasutatavate läbivalgustite hindamine *ValgusallikasAktiinse UV‐kiirguseohtUVA‐kiirguse ohtSinisest valgusesttulenev ohtTermiline ohtNeonate 100PuuduvadPuuduvad< 5% kokkupuutepiirväärtusest~ 2% kokkupuutepiirväärtusestWee Sight TM Puuduvad Puuduvad Puuduvad Puuduvad* Mõõtmiste allikas: Radiation Protection Department, Royal Berkshire NHS Foundation Trust, ReadingPilulambid ja muud oftalmilised instrumendid sisaldavadpilulampe, kuid on mõeldud kasutamiseks oftalmiliseläbivaatuse käigus ja peaksid seega kujutama endastminimaalset ohtu. Lisaks on neid võimalik konkreetseltsuunata ja seetõttu on nende puhul soovimatu kiirgusegakokkupuude töökohal suhteliselt ebatõenäoline.Samuti võivad laserirallikaid sisaldada uuemad diagnostilisedoftalmilised instrumendid, nagu võrkkesta skaneerijad,kuid neid on hinnatud tahtliku kokkupuute suhtesja nende puhul on üldiselt tegemist 1. klassi seadmetega.Seepärast peaks ka töötajate kiirgusega kokkupuudeolema minimaalne.Diagnostilistel eesmärkidel võib kasutada Woodi lampe,mis on olemuselt elavhõbelambid, mis sisaldavad Woodiklaasifiltrit, mis kõrvaldab nii lühikese lainepikkuse UV‐kiirgusekui ka nähtava kiirguse. Seepärast võib arvata, etnende lampide puhul on võimalik UVA‐kiirguse oht ningsõltuvalt filtreerimise tõhususest on võimalik ka aktiinseUV‐kiirguse oht. Guy’s & Thomas’ NHS Foundation Trustimeditsiinifüüsika osakonnas teostatud hindamisest selgus,et otsene kokkupuude Woodi lambi kiirgusega enam kui50 minuti jooksul tooks kaasa UVA‐kiirguse kokkupuutepiirnormi ületamise. Sama hindamine näitas, et aktiinseUV‐kiirguse puhul kuluks kokkupuute piirväärtuse ületamiseks7,5 tundi, samas kui muud optilisest kiirgusest tulenevadohud olid ebaolulised. Woodi lampe kasutatakseläbivaatuste käigus ning kasutaja väljaõpe ja silmakaitsevahenditekasutamine peaks piirama nii otsest kokkupuudetallikaga kui ka kokkupuudet hajunud UVA‐kiirgusega.Võttes arvesse, et kokkupuute piirnorm ületatakse aktiinseUV‐kiirguse puhul alles pärast pikka aega kestnud otsestkokkupuudet kiirgusallikaga, on ebatõenäoline, et hajunudaktiinne UV‐kiirgus kujutaks endast märkimisväärset ohtu.D.3.3. Ravieesmärgil kasutatavad allikadFototeraapias kasutatakse mitut eri optilise kiirguseallikat. Ultraviolettkiirgusega fototeraapilisi allikaid kasutataksenahakahjustuste ravimiseks ning sinise valgusegaallikaid üldiselt vastsündinute hüperbilirubineemiaravimiseks; hüperbilirubineemia võib esineda kuni 60%-lvastsündinutest.86

Kiiritustihedus (mW/m 2 )LISA DUuritud näitedABKiiritustihedus (mW/m 2 )16012080400300 400 500 600 700 800Lainepikkus (nm)200150100500300 400 500 600 700 800Lainepikkus (nm)Ülalmainitud spektritest nähtub, et ultraviolettkiirgusegafototeraapilised allikad (näited A ja B) emiteerivad üldiselttugevat kiirgust spektri UV‐kiirguse piirkonnas ja võivadkiirgust emiteerida ka nähtava valguse, eriti selle siniseosa piirkonnas. Oodatult selgub ohu hindamisel (tabelD.3.3), et nimetatud üksustest tulenevad peamised ohudon seotud kas aktiinse UV‐kiirgusega või UVA‐kiirgusega.Näites C on esitatud sinise valgusega fototeraapilise allikaspekter ja oodatult emiteerib see tugevat kiirgust nähtavavalguse spektri sinises piirkonnas, aga väga vähe või üldsemitte ultraviolett- või lähiinfrapunakiirguse piirkonnas.CKiiritustihedus (mW/m 2 )200150100500300 400 500 600 700 800Lainepikkus (nm)Fotod fototeraapiaseadmetest koos mõõdetud väljundispektritega. (A) Waldmann UV 7001 UVB. (B) WaldmannUV 181 BL. (C) Dräger PhotoTherapy 4000Tabel D.3.3.Fototeraapiaseadme optilise kiirguse allikate hindamineValgusallikasWaldmann UV 7001UVB*Waldmann TL01UV5000†Waldmann UV6UV5001BL†Waldmann UV 181 BL*Waldmann UV 7001UVA†Sellamed UVA1 24000†Aktiinse UV‐kiirguseohtVõimalik ületamine~ 5 h jooksulVõimalik ületamine~ 7,5 h jooksulVõimalik ületamine~ 4 h jooksulKokkupuute piirtasemestallpoolPuuduvadPuuduvadUVA‐kiirguse ohtKokkupuute piirtasemestallpoolKokkupuute piirtasemestallpoolKokkupuute piirtasemestallpoolKokkupuute piirtasemestallpoolVõimalik ületamine~ 5 h jooksulVõimalik ületamine~ 45 min jooksulSinisest valgusesttulenev ohtKokkupuute piirtasemestallpoolPuuduvadPuuduvadKokkupuute piirtasemestallpoolKokkupuute piirtasemestallpoolKokkupuute piirtasemestallpoolMuu optilise kiirguseohtPuuduvadPuuduvadPuuduvadPuuduvadPuuduvadPuuduvadDraeger 4000*† Puuduvad Kokkupuute piirtasemestKokkupuute piirtase-Puuduvadallpoolmest allpool* Mõõtmiste allikas: Radiation Protection Department, Royal Berkshire NHS Foundation Trust, Reading† Hindamisandmete allikas: Medical Physics Department, Guy’s & Thomas’ NHS Foundation Trust, LondonEnimkasutatavad ultraviolettkiirgusega fototeraapia kabinetidei luba seadmete kasutamise ajal juurdepääsu otseselekiirgusele. Võib aga esineda leket (vt näidet A eespool),mis võib töötajatele muret valmistada. Et ruumi õhutadaja vältida suletud ruumis tekkida võivat klaustrofoobiat,jäetakse kabineti ülemine osa sageli lahti. See võib põhjustadamärkimisväärses ulatuses UV‐kiirguse hajumist laest.Üldiselt on kiirgusoht suhteliselt madal, kuna ei ole tõenäoline,et töötajad kogu kabineti töötamise aja selle lähedalseisavad. Siiski on olemas pikaajaliste kahjustuste oht,mida põhjustab kumulatiivne kokkupuude UV‐kiirgusega,ning seda saab vähendada konkreetsete projekteerimismeetmetega,mille hulka kuuluvad: konkreetsed ravitoad,kabinetti ümbritsevad kardinad ja tööjaamade jälgimine87

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSkaugemalt. Ülaltoodud näite (A) puhul suurendas kabinetiümber paigaldatud kardin aktiinse UV‐kiirgusega kokkupuutepiirväärtuse ületamiseks kulunud aega 5 tunnistpeaaegu 13 tunnini. Mõne teise fototeraapiaseadmepuhul, nagu näites (B) toodud seade kätel ja jalgadelkasutamiseks, on töötajate kiirgusega kokkupuute vähendamiseksvaja kasutusele võtta ulatuslikke protseduurimeetmeid.Sel juhul asetavad töötajad seadet kasutadessellele mustad käterätikud, et vähendada keskkonda sattuvatUV‐kiirgust. Seda meedet saab hõlpsasti täiendada,paigutades seadmed kardinatega piiratud boksi. Aeg‐ajalton haigla töötajatel vaja viibida töötava seadme lähedalkvaliteedi tagamise kontrolliks. Ohuennetus nõuab, et nadkannaksid UV‐kiirguse eest kaitsvat näokaitset, sobivaidkindaid ja riietust. Kui sõltutakse olulisel määral protseduurimeetmetest,tuleks need selgelt dokumenteerida.Sinise valgusega fototeraapilised seadmed paigaldataksevastsündinute voodite kohale umbes 0,3 m kõrgusele. Üldiseltennetab see otse kiirgusallikasse vaatamist ja töötajadkontrollivad imikuid regulaarselt igas tunnis umbes 10 m i-nuti jooksul, nii et kokkupuude on seetõttu veelgi vähemtõenäoline. Isegi kui võtta arvesse mõne üksuse 12-tunniseidvahetusi, annaks see ikkagi tulemuseks kokkupuute,mis moodustab vähem kui 1% kokkupuute piirnormist.Fotodünaamiline ravi hõlmab optilise kiirguse kasutamistfotokeemiliste reageeringute tekitamise eesmärgil ningsageli tehakse keemilist eelravi valgustundliku ainega. Üldiselton ultraviolettkiirguse lainepikkused väga tõhusad valgustundlikeainete stimuleerimisel, aga need ei ole laialdaseltkasutusel, kuna need tungivad kudedest läbi halvasti.Võib eeldada, et valgustundlikul ainel on väiksem mõju töötajale,kel ei ole varem sellist kokkupuudet olnud, kuigi sellekinnitamiseks oleks vaja rakendada vastavaid meetmeid.ABFotodünaamilise raviseadme valgusallikad: (A) UV‐X, (B) AktiliteCL128Tabel D.3.4.Fotodünaamilise raviseadme valgusallikate hindamineValgusallikas Aktiinse UV‐kiirguseohtUVA‐kiirguse oht Sinisest valgusesttulenev ohtUV‐XKokkupuute piirtasemestallpool tasemest allpoolKokkupuute piir-PuuduvadAktilite CL128 lamp*< 3% kokkupuutePuuduvadPuuduvadpiirväärtusest* Hindamisandmete allikas: Medical Physics Department, Guy’s & Thomas’ NHS Foundation Trust, LondonTermiline ohtPuuduvadPuuduvadTabelis D.3.4 esitatud hindamistest nähtub, et oodatult eikujuta fotodünaamilise ravi allikad endast valgustundlikeainete puudumisel peaaegu üldse mingit ohtu.3B klassi lasereid võidakse füsioteraapias kasutada energiasuunamiseks otse kahjustatud kudedesse. Sellised laseridohustavad silmi (tavaliselt esineb termiline oht võrkkesta le),kuid on üldiselt väga divergentsed ja seetõttu ohtlikudsuhteliselt lühikese vahemaa tagant. Riski juhitakse tavaliseltprotseduurimeetmete abil (kardinatega ümbritsetudbokside ja märgistuse kasutamine ning töötajate väljaõpe)ja silmi laseri eest kaitsvaid vahendeid kasutades.Kirurgilisi lasereid kasutatakse laialdaselt paljudeks eri protseduurideksja tavaliselt on siin tegemist 4. klassi seadmetega,mis ohustavad tõsiselt silmi ja nahka. Ka siin juhitakseriske tavaliselt protseduurimeetmete abil ja laseri eestkaitsvaid vahendeid kasutades. Mõnikord juhitakse laserikiirkehasse endoskoopi sisestatud kiu abil. Sellisel juhul onrisk palju väiksem, eeldusel, et kiud ei lähe katki. Lasereidkasutatakse palju ka oftalmoloogias ja seal on tavaliselttegu 3B või 4. klassi seadmetega. Laserite muude meditsiinilistekasutusalade puhul juhitakse silmade ja vajadusekorral ka nahaga kokkupuute riski protseduurimeetmete jasilmi laseri eest kaitsvate vahendite kasutamise abil.Kuna kujutised võivad endoskoobi kiule tagasi peegelduda,tuleb kasutada sobivaid filtreid ja/või tuleks endoskoopivaadelda läbi kaamera.Naharavis on laialdaselt kasutusel intensiivse valgusegaimpulssallikad. Need seadmed põhinevad tavaliselt88

LISA DUuritud näitedksenoonvälklambil, millele on lisatud filter lühikeste lainepikkustekõrvaldamiseks spektri ultraviolettkiirgusepiirkonnast. Kuna need seadmed on ülivõimsad, võivadneed põhjustada silmadele ja nahale termilisi kahjustusi.Seda riski juhitakse tavaliselt protseduurimeetmete abil,et vältida töötajate otsest kokkupuudet kiirgusega, jasilmi laseri eest kaitsvate vahendite kasutamise abil. Filtrikvaliteedist olenevalt võib nimetatud seadmete puhulesineda ka sinise valguse oht.D.3.4. Spetsiifilised katseallikadTeatud meditsiinivaldkondades võidaksediagnoosimiseks ja uuringutekskasutada spetsiifilisemaid allikaid.Üldiselt on tõenäoline, et neidhinnatakse ükshaaval. Tabelis D.3.5Päikesesimulaator toodud näitest nähtub, et lairiba‐allikate,näiteks päikesesimulaatori puhul võib olla vajahinnata eri võimalikke optilisest kiirgusest tekkivaid ohte.Tabel D.3.5.Päikesesimulaatori hindamine*ValgusallikasOriel 81292 SolarSimulator: otsenekokkupuudeOriel 81292 SolarSimulator: peegeldubkehaltAktiinse UV‐kiirguseohtVõimalik ületamine~ 6 min jooksulKokkupuute piirtasemestallpoolUVA‐kiirguse ohtVõimalik ületamine~ 3 min jooksulKokkupuute piirtasemestallpoolSinisest valgusesttulenev ohtKokkupuute piirtasemestallpoolKokkupuute piirtasemestallpool* Hindamisandmete allikas: Medical Physics Department, Guy’s & Thomas’ NHS Foundation Trust, LondonTermiline ohtPuuduvadPuuduvadÜldiselt ei kujuta meditsiinis kasutatav koht- ja diagnostiline valgustus endast normaalsel kasutamisel märkimisväärset ohtu.Ravieesmärgil kasutatavad allikad võivad teatud asjaoludel olla ohtlikud. Paljude selliste allikate puhul võivad kokkupuutedultraviolettkiirguse ja sinise valguse ohu piirkondades kumuleeruda tööpäeva jooksul ja põhjustada pikaajalisi tervisekahjustusi.Seepärast on kokkupuute hindamisel oluline hinnata tegelikke juhtumeid ning sellele lisaks võtta kokkupuutekoguhulga hindamiseks arvesse töögraafikuid. Märkimisväärsete riskide tuvastamisel tuleks neid juhtida, piirates võimalusekorral kokkupuudet kiirgusega. Tuleb toetuda protseduurimeetmetele, mis peavad olema jõulised ja kirjalikult ülestähendatud.D.4. Autojuhtimine töö ajalInimesed võivad tööl autodest tuleneva optilise kiirgusegakokku puutuda, kui nad:• sõidavad autoga;• töötavad teepeenral, näiteks liikluspolitseinikud jateetöölised;• hooldavad ja remondivad töökodades autosid.Nagu allpool selgub, esindavad kaks esimestnäidet kiirgusega kokkupuute igapäevasttaset: kokkupuute vähendamiseks ei ole vajalikohustada nähtavust ega liiklusohutust. Autodehoolduse ja teeninduse käigus esineva võimalikuoptilise kiirgusega kokkupuute piirtasemeületamise haldamiseks tuleks kohaldada sobivattöökorda ja kohalikke eeskirju.Optilise kiirgusega kokkupuute taseme kindlaksmääramisekshinnati nelja autot:• kõrgjõudlusega Mazda RX8 (ksenoonesituledega),• keskmise suurusega pereauto Mercedes A180,• kompaktne Fiat 500,• väikebuss.Hindamistingimused valiti nii, et need kajastaksid tööajaletteaimatava kiirgusega kokkupuutumise halvimat stsenaariumi:vt tabelit D.4.6 ja joonist D.4.1.89

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSTabel D.4.1.Autovalgustuse hindamistingimusedAsukoht lambi suhtes Kaugus Millal on inimestel kokkupuute ohtEsilatern: lähituli jakaugtuliSilmatasandLambi tasand:otse valgusvihku vaadatesLampi vaadatesHorisontaalselt vaadates0,5 m,1 m,2 m ja 3 m1 mHooldus ja remont: auto on tõstetudplatvormilSõitmise ajalHooldus ja remont: auto on põrandatasandilTeetöölised, liikluspolitseiSuuna-, piduri-, tagurdus-ja udutuledLambi tasand:otse valgusvihku vaadates0,5 mSõitmise ajalHooldus ja remontTeetöölised, liikluspolitseiJoonis D.4.1. Autotulede mõõtmise skeemOptilise kiirgusega seotud ohutuse hindamiseks ja selle võrdlemiseks kokkupuute piirväärtustega kasutati spektraalsetkiiritustihedust ja autotulede konkreetset konfiguratsiooni.Tabel D.4.2.Kokkuvõte autotuledest pärineva optilise kiirguse ohustOht RX8 A180 F500 VäikebussAktiin‐UV Puuduvad Puuduvad Puuduvad PuuduvadUVA Puuduvad Puuduvad Puuduvad PuuduvadSinine valgusVõidakse ületadaTäpsemalt vt tabelD.4.8Võidakse ületadaTäpsemalt vt tabelD.4.9Võidakse ületadaTäpsemalt vt tabelD.4.8Võidakse ületadaTäpsemalt vt tabelD.4.8Võrkkesta põletus< 30% kokkupuutepiirväärtusest< 10% kokkupuutepiirväärtusest< 3% kokkupuutepiirväärtusest< 2% kokkupuutepiirväärtusest90

LISA DUuritud näitedTabel D.4.3.Auto esitulede põhjustatud sinise valguse ohtSinise valgusega kokkupuute piirväärtuseületamiseks kuluv aegRX8 A180 F500 VäikebussLambi tasand: otse valgusvihku vaadates ~ 3 min ~ 5 min ~ 30 min ~ 1 hSilmade kõrgusel: valgusvihku vaadates ~ 2 h ~ 8 h > 8 h > 8 hSilmade kõrgusel: horisontaalselt vaadates > 8 h > 8 h > 8 h > 8 hTabel D.4.4.Mercedes A180 tulede põhjustatud sinise valguse ohu taseAutotuledEsilatern, lambi kõrgus 1 m, otsevalgusvihku vaadates – jooniselD.4.1 asend BEsilatern, lambi kõrgus 1 m, otsevalgusvihku vaadates – jooniselD.4.1 asendid A ja C = 0,5 mEsilatern, silmade kõrgus 1 m,lampi vaadatesEsilatern, silmade kõrgus 1 m,horisontaalselt vaadatesSinise valgusega kokkupuute piirväärtuseületamiseks kuluv aegLiigse kokkupuute risklähitulikaugtuli~ 45 min~ 15 minVähetõenäoline. Otse kiire sisse vaatamist peakstakistama väga ereda valgusega kokkupuudetvältiv käitumine. Soovimatu kokkupuute vähendamisekstuleb kasutusele võtta töökordlähituli > 8 h Puuduvadkaugtuli> 8 hlähituli > 8 h Puuduvadkaugtuli> 8 hlähituli > 8 h Puuduvadkaugtuli> 8 hUdutuli > 8 h PuuduvadPidurituli > 8 h PuuduvadSuunatuli > 8 h PuuduvadTagurdustuli > 8 h PuuduvadEsilaterna tasandil otse valgusvihku vaatamine võib kaasatuua sinise valguse ohu ja kokkupuute piirtaseme ületamiseohtu. Siiski on piirtaseme ületamine ebatõenäoline,sest:• otse kiire sisse vaatamist peaks takistama vägaereda valgusega kokkupuudet vältiv käitumine;• ohu tase väheneb valguskiire keskpunktist eemaldumiselväga kiiresti;• ohu tase väheneb silmade kõrgusel oluliselt.kNB!Autotuled ei kujuta endast UV‐kiirguse ohtu, kuilampide esiklaasid ja filtrid on terved. Esiklaasitavõi katkise esiklaasiga autolaternatega töötaminevõib suurendada UV‐kiirgusega kokkupuute riski.Katkise esiklaasiga autolaternate või filtritega töötamiselkokkupuute vältimiseks tuleb kehtestadatöökord.Esilaternate ja nende optika muutmine võibmuuta ohu taset.Kuigi otse auto esilaternatesse vaatamisesttulenev kokkupuute piirväärtuste ületamise ohton väike, tuleks soovimatu kokkupuute vältimiseksvõimaluse korral kehtestada töökord.Autotulede puhul ei esine teel liiklejatele, nende hulgasautojuhtidele, liikluspolitseinikele ja teetöölistele optilisekiirgusega kokkupuute piirtasemete ületamise ohtu. Kuikonkreetse tegevuse tulemusel vaadatakse esilaternaidlampide tasandil pikemat aega, võib siiski esineda madalsinise valguse oht.91

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.5. SõjavägiSõjaväes on tehisliku optilise kiirguse allikad laialdaseltkasutusel. Lahinguoperatsioonide käigus peavad ülemadlangetama otsuseid tegevuse kasu/riski suhte osas javõrdlema väikest tõelise vigastuse saamise ohtu kokkupuutepiirtaseme ületamisel muude ohtude põhjustatudtõsise või surmava vigastusega. Seega käsitletakse siinkohalainult lahinguväliseid juhiseid, sealhulgas väljaõpet.Sõjaväes võidakse optilist kiirgust kasutada järgmisteleesmärkidel:LaikvalgustidValgustus sõjaväelennuväljadelInfrapunasidesüsteemidSihtmärgi valgustamineinfrapunakiirguse abilkokkupuutemäära tagamine. Seega on üheks selles sektoriskasutatavaks lähenemisviisiks riski tõenäosuslikhindamine, mida võib kasutada mõiste „tõenäoliselt”kvantifitseerimiseks artikli 4 alusel. Riskide tõenäosuslikuhindamise osana võidakse kehtestada eri väärtusi. Sündmust,mille tõenäosus on 10 -8 , loetakse aga vastuvõetavaks,isegi kui tegu on kahjuliku sündmusega, mille toimumisekorral võivad tagajärjed olla katastroofilised.Sündmust, mille toimumise tõenäosus on väiksem kui10 -8 , ei peeta tõenäoliseks.Riskide tõenäosusliku hindamise kasutamine on keerulineja nõuab asjatundjate teadmisi. Sõjaväe kasutegurikson aga see, et seal võidakse lubada tehisliku optilisekiirguse kasutamist olukordades, mida leebem analüüs eilubaks.LasersihikudRelvade simulatsioonisüsteemidInfrapuna vastumeetmedMagneesiumist signaalraketidPlahvatusest tulenev optilinekiirgusSuurem osa neist rakendustest kasutab tehislikku optilistkiirgust avatud keskkonnas ja tavaliselt välitingimustes.See tähendab, et tavapärane ohumeetmete rakendamisejärjekord, mille kohaselt on primaarseks optilise kiirguseennetusmeetmeks selle katmine kestaga, siin tõenäoliseltei sobi. Suuresti toetutakse väljaõppele: sõjaväelased onkoolitatud juhistele ja käskudele kuuletuma.Direktiivi artikli 4 nõuete kohasel riskide hindamiseltuleb arvestada sõjaväes ja mujal töötavate isikutega.Alati ei pruugi olla võimalik piirväärtusest allapoole jääva92

LISA DUuritud näitedD.6. Gaasiga köetavad kõrgelepaigaldatavad küttekehadHindamised toimusid tänu Euroopa ühingule ELVHIS.kus:a k– inimese neeldumistegurf p– suunategurη r– kiirgusviljakuse tegurP u– küttekeha võimsusd – inimkeha ja küttekeha vaheline kaugusInimesed võivad kokku puutuda optilise kiirgusega, mispärineb gaasiga köetavatest kõrgele paigaldatavatestküttekehadest, mida kasutatakse paljudes eri keskkondadesjärgmiste hoonete kütmiseks:• tööstushooned• üldkasutatavad hooned• logistikahooned• tuletõrjedepood• näitusehallid• sisetingimustes asuvad spordibaasid• restoranide ja baaride ning muude ettevõteteterrassidToote valmistajate esitatud tehniliste andmete kohaseltpaigaldatakse sellised küttekehad minimaalsele kõrguseletöötajate pea kohale, nii et need ei asuks töötajateotseses vaateväljas.Suurimad väärtused (tootjaettevõtte SBM antud halvimavõimaluse väärtused):a k= 0,97f p= 0,10η r= 0,65P u= 27 000 WHalvimat stsenaariumit inimkeha ja küttekeha vahelisekauguse d, küttekeha võimsuse P ja maksimaalse kaldenurgaI = 35° puhul näitab järgmine arvutus:d = h i– 1, kusja see võrdub väärtusega d = 6,4 m.Halvim kokkupuutestsenaarium on sel juhul:E IR max= 29,1 ≈ 30 W m -2 .Lainepikkuste 780–3000 nm ja kokkupuuteaja t > 1000 sjuures on piirväärtused järgmised:E IR= 100 W m -2Gaasiga köetav kõrgele paigaldatav küttekeha (helendav)Gaasküttega helendavad küttekehad ei kujuta endastoptilise kiirgusega kokkupuute puhul ohtu ning neid võibpidada nn triviaalseteks allikateks: nendest küttekehadestpärinev suurim etteaimatav kiirgus on oluliselt väiksemkui vastavad kokkupuute piirväärtused.Gaasküttega helendava küttekeha pindmine temperatuuron vahemikus 700–1000 °C ja see vastab lainepikkuseleλ maxvahemikus 2275–2980 nm. Wieni seaduse põhjal:[m °K]Vastavalt AICVF‐i soovitusele annab see tulemuseks järgmiseemissiooni:E IR[W m -2 ] = 0,71 x α kx f px η rx P u/ d 2 ,LisateaveAICVF: Association des Ingénieurs en Climatique, Ventilationet Froid – FranceELVHIS: Association Europeenne Principale des Fabricantsde Panneaux Radiants Lumineaux a GazRecommendation 01-2006; „CHAUFFAGE: déperditionsde base” based on the EN 12831 – March 2004: Heatingsystems in buildings; Methods for calculation of thedesign heat loadSBM International – 3 Cottages de la Norge – 21490Clenay – France93

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.7. Materjalide töötlemisekskasutatav laserLasereid kasutatakse paljudel eri eesmärkidel tegevusvaldkonnas,mida võib kokkuvõtlikult nimetada materjalidetöötlemiseks. Siintoodud näide käsitleb metalli lõikamisekskasutatavat laserit, kuid põhimõtted on samad niilaserkeevituse, -puurimise kui ka -märgistamise korral.Elutsükli teatud hetkel võivad laserit käitada teiste organisatsioonidetöötajad, nt tarnija- või teenindusettevõttetöötajad. Siiski tuleb kindlaks teha mainitud tegevustesttulenev risk töökohas viibivatele töötajatele.Kasutatud laserikiirte omaduste tõttu ületatakse otseselaserikiire vahetus läheduses alati kokkupuute piirväärtus.Siiski võib vajalikuks osutuda ka hajunud kiire hindamine.Eeldatakse, et laseri kiirgusvõimsus või impulsi energiakuulub 4. klassi laserile. Sellisel juhul põhjustab silmavõi naha juhuslik kokkupuude laserikiirega tõenäoliseltraskeid vigastusi.Kui töödeldav detail on väga suur, nt laevaehituses, võibminimaalne ohutu kaugus silmale olla töödeldavastdetailist väiksem.D.7.2. Riskide hindamine ja prioriseerimineKõige lihtsam on eeldada, et laserikiir ületab alati kokkupuutepiirväärtuse ja seetõttu tuleks juurdepääsu kiirelepiirata. Ka muud protsessiga seotud ohud võivad tingidaselle, et protsess peaks toimuma piiritletud alal. Mõnedneist ohtudest võivad olla töötajatele suuremaks ohukskui laserikiir.Kaitsemeetmete kindlaksmääramisel võib vajalikuksosutuda laserikiire kiiritustiheduse ja kiirgussärituse hindamine.Kõige halvemal juhul eeldatakse, et kollimeeritudlaserikiir langeb asjaomasesse piirkonda.D.7.3.Ennetusmeetmete valimineEuroopas kasutatakse igapäevaselt tuhandeid selliseidlasereid. Selle hindamise puhul arvestatakse vaid laserikiirt.Muud ohud võivad põhjustada tõsisemaid riske võisurma.D.7.1. Ohtude ja riskirühma määratlemineTöötajad võivad kiirgusega kokku puutuda materjalitöötluseskasutatava laseri elutsükli jooksul mitmel korral:käikulaskminetavaline töörežiimtehniline hooldamineteenindusEnnetusmeetmeid käsitlevate otsuste langetamisel tulebarvesse võtta vajaliku kaitse ulatust ja nõudeid töötajateleeriomaseks tegevuseks. Tööd takistavad ennetusmeetmedei ole tõhusad.Lisaks tuleb mainida, et materjali töötlemise rajatise ümbritseminepiiretega ei ole kohustuslik. Nõuda võib vaidotsese töötlemisala ümbritsemist piiretega.Eesmärgiks peaks olema kõigi tööalaste tegevuste, sealhulgashoolduse ja teeninduse teostamine isikukaitsevahendeidkasutamata. Kui protsessi tuleb jälgida, võibkasutada sobiva filtriga vaatlusaknaid või abivahendeideemalt vaatamiseks, nt kaameraid.Kaitsemeetmete valimisel võib vajalikuks osutuda protsessikäigus tekitatud optilise kiirguse hindamine. Seekiirgus võib esineda optilise spektri muus osas kui kasutatavlaserikiir ja tõenäoliselt on see mittekoherentne.94

LISA DUuritud näitedD.8. KuumtöötlemineSiinkohal edastame tänusõnad M. Brose’ile (FachbereichElektrotechnik, Referat Optische Strahlung, BerufsgenossenschaftElektro Textil Feinmechanik, Saksamaa).• meditsiinilise järelevalve sisend riskide hindamisel;• töötajate esindajate kaasamine töötervishoiu ja-ohutuse korraldamisse.D.8.2. Klaasi töötlemineD.8.1.Terase töötlemine(Saarstahl AG, Völklingen, Saksamaa)Saarstahl AG on spetsialiseerunud valtstraatide, teraslattideja eri töötlusastmega pooltoodete tootmisele.Völklingenis paiknevate rajatiste hulka kuuluvad terasetootmise tehased, valtspingid ja seal toimub kuni 200-tonnistestvaluplokkidest sepistamine.Optilise kiirguse ohutus on ettevõtte ohutuse korraldamiseoluline osa.Klaasi töötlemisel ja vormimisel emiteeritakse ohtlikultasemel optilist kiirgust, peamiselt spektri ultraviolett- jainfrapunakiirguse piirkondades. Manuaalne tegevus eeldabinimeste juurdepääsu ohtliku kiirguse allikale, nt põletile.Kuna kiirguse tase, millega töötajad kokku puutuvad,ületab eeldatavalt kokkupuute piirväärtuse, tuleb optilisekiirguse ohtude sobivaks haldamise tagamiseks hinnatariske. Sel juhul võib piirväärtuse ületada rohkem kui üheoptilise kiirguse ohu korral ning kohaldada tuleb kõigekarmimaid tingimusi.Kuigi terase tootmist ja töötlemist saadab alati optilisekiirguse (peamiselt infrapunakiirguse) väga kõrge tase,vähendavad rakendatud kontrollimeetmed inimeste juurdepääsuohtlikule optilisele kiirgusele ja tagavad ohututöökeskkonna. Nimetatud meetmed on järgmised:• et vähendada inimeste juurdepääsu ohtlikule optiliselekiirgusele, juhitakse ja jälgitakse tootmisprotsessikaugemalt;• kehtestatud töökord piirab kuuma keskkonnatingimustes töötamise 15 minutile, misjärel onkohustuslik tegevust muuta;• ülekuumenemise ennetamiseks plaanitakse töötajatekehatemperatuuri kaugjälgimist;• töötajate ulatuslik töö- ja ohutusalane koolitus;• kui tootmisprotsessi käigus on vajalik inimestekokkupuude kiirgusega, nõutakse kogu kehakatvate isikukaitsevahendite kasutamist;Riskide hindamisel peab arvesse võtma järgmist:• seadmete, ka lisapõletite emiteeritav kiirgustöötaja asukohas, nt kokkupuude näo ja kätega;• ettenähtav kokkupuute kestus vahetuse ajal –UV‐kiirguse piirväärtused kumuleeruvad 8 tunnijooksul;• kiirguse neeldumine kaitsmetes ja isikukaitsevahendites.UV‐kiirgusega kokkupuute piirtasemed on kumulatiivsed.Kui need tõenäoliselt ületatakse, tuleb piirata inimestejuurdepääsu kiirgusallikale: kas kiirguse taseme(kaitsmed, ohutusprillid, käte kaitsmine) või kokkupuutekestuse (pikim lubatud kestus) vähendamise teel.Kui silmakaitsevahend on seadmega kaasas, tuleks sellesobivust uuesti hinnata, kui kasutatakse lisapõleteid võikui kehtestatakse uus töökord.Kui seadmed emiteerivad aktiinse UV‐kiirguse ohupiirkonda(180–400 nm) jäävat optilist kiirgust, kus kokkupuutepiirtasemeid kohaldatakse nii nahale kui ka silmadele,tuleb hinnata ka käte kokkupuudet kiirgusega. Kuikaitsekinnaste kasutamine ei ole praktiline või kui needpõhjustavad lisaprobleeme, tuleb kokkupuudet kiirgusegaajaliselt piirata.95

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSD.8.3.LisateaveBGFE • Informationen für die Glasbearbeitung mit Brennern– SD 53D.9. Välguga pildistamineTehisliku optilise kiirguse allikad on professionaalse stuudiofotograafialahutamatuks osaks. Neid kasutatakse üldjatöövalgustuseks, tausta valgustamiseks ja välguna.Siin tuleb arvesse võtta kaht inimrühma, kes võivad töökäigus kiirgusega kokku puutuda:Tabel D.9.1. Halvim võimalikkokkupuutestsenaarium samaaegselt otsevalguskiirde vaatamiselValgusthajutavallikasStuudiovälkProfikaameravälkKoduskasutatavafotoaparaadivälk• fotograaf,• pildistatav isik (nt modell).Fotograaf√ √ – –Modell √ √ √ √Profistuudios võib kohata järgmist:• valgust hajutav allikas,• stuudiovälk,• profikaamera välk,• kodus kasutatava fotoaparaadi välk.96

LISA DUuritud näitedHalvima võimaliku kokkupuutetaseme hindamiseks ja selle võrdlemiseks kohaldatavate kokkupuute piirväärtustegakasutati iga allika puhul kauguse ulatuses spektraalset kiiritustihedust ja ajalisi andmeid (välgu kestus).UV‐kiirguse ja sinise valguse piirväärtuste puhul on halvim kokkupuutestsenaarium selline, mis koguneb 8-tunnisekokkupuuteperioodi ajal ja millele võivad lisanduda mitu allikat: neid väärtusi väljendatakse kohaldatavate kokkupuutepiirväärtuste ületamiseks vajalike fotoülesvõtete (välk või valgustus) arvuga.Võrkkestale põhjustatav termiline oht ei muutu, kui kokkupuude kestab kauem kui 10 sekundit ja on piiritletud 100 mradsuuruse vaateväljaga: sellise ohu hindamiseks võetakse arvesse ainult üht ülesvõtet ühest allikast.Kõigi katsetatud allikate UV-, UVA- ja infrapunakiirguse ohutasemed olid ebaolulised.Tabel D.9.2.Suurimad võimalikud välguga pildistamise tagajärjel tekkiva ohu tasemedValgust hajutavallikasStuudiovälk Profikaamera välk Kodus kasutatavafotoaparaadi välkSinise valgusega kokkupuutepiirväärtuse ületamiseks vajalikeülesvõtete arvVõrkkestale termilist ohtu põhjustavakokkupuute piirväärtuse% ühe ülesvõtte ajal> 10 7 > 10 6 > 20 000 > 13 000< 0,03% < 1% < 1% < 1%Fotograafia ei kujuta endast tõsist liigse kokkupuute ohtu ei fotograafile ega pildistatavale isikule: halvima võimaliku kokkupuutestsenaariumikohaselt peab välkude arv sinise valgusega kokkupuute piirväärtuste ületamiseks samaaegselt otsevalguskiirde vaatamisel olema tuhandetes.97

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA E. Euroopa Liidu muudedirektiivide nõudedEuroopa Liidu direktiivide aluseks on liikmesriikidestehtud mitmepoolsed siduvad otsused. Liikmesriike esindavadvalitsuste ministrid (Euroopa Liidu Nõukogu) jaEuroopa Parlamendi liikmed. Mõlemad organid peavadühesugustel tingimustel direktiivi teksti heaks kiitma.Direktiiv kehtestab liikmesriikidele eesmärgid, kuid onpaindlik nende saavutamise vahendite osas. Kuidas igaliikmesriik direktiivi rakendab, sõltub selle riigi õigusstruktuurist,mis võib igas riigis olla erinev. Euroopa Liit adresseeribdirektiivid kõikidele liikmesriikidele ning määrabkuupäeva, millal direktiiv peab olema liikmesriikidesrakendatud.1989. aastal avaldati direktiiv 89/391/EMÜ töötajatetöötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavatemeetmete kehtestamise kohta. See direktiiv käsitles töötervishoiduja tööohutust ning seadis kohustused, mislähtuvad töötervishoiu ja -ohutuse juhtimise põhimõtetest.Direktiivi laialdase rakendussala tõttu ei ole sedavõimalik lühidalt kokku võtta, mistõttu tuleks soovitadatutvumist kogu direktiivi ja seda ülevõtvate liikmesriikideõigusaktidega. Direktiiv sätestas kohustuse riskide hindamiseksvastavalt teatud üldpõhimõtetele.Töövahendite direktiivi on parandatud direktiiviga 95/63/EÜ (ka töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutusenõuded).Et järgida tehisliku optilise kiirguse kohta sätestatut,peavad tööandjad järgima vähemalt nelja ülalmainituddirektiivi nõudeid. Siiski võivad liikmesriigi kohalikudseadused lisada kohustusi, mida nimetatud direktiivid eisätesta.Seega, kui tööandja soovib järgida tehisliku optilise kiirgusedirektiivi, tuleb meeles pidada, et on olemas ka muidoptilise kiirguse tervisemõjude ja ohutuse haldamist puudutavaidkohustusi.Direktiivile 89/391/EMÜ viidatakse sageli kui raamdirektiivile.See on tingitud asjaolust, et ühe selle artikli raamesloodi mitu eri direktiivi, mis laiendavad teatud ohuvaldkondadetervise ja ohutuse juhtimist: need eraldiseisvaddirektiivid järgivad raamdirektiivi põhimõtteid.Direktiiv 2006/25/EÜ (tehisliku optilise kiirguse direktiiv)on üks direktiivi 89/391/EMÜ alusel koostatud direktiividest.Muud asjakohased direktiivid on 89/654/EMÜ, mispuudutab töökohale esitatavaid tööohutuse ja töötervishoiumiinimumnõudeid (töökoha direktiiv), ja direktiiv89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditeleesitatavate ohutuse ning tervishoiu miinimumnõuetekohta (töövahendite direktiiv).98

LISA EEuroopa Liidu muude direktiivide nõudedRaamdirektiivVõimaluse korral tuleb riske vältida.Vältimatuid riske tuleb analüüsida.Riske tuleb vähendada nende allikatestlähtuvalt.Töötavad peavad olema kohandatudüksikisiku järgi.Töötavad peavad olema kohandatudtehnika arengu järgi.Ohtlik tuleb asendada ohutu võivähem ohtliku alternatiiviga.Välja tuleb töötada üldine ennetusstrateegia,mis hõlmab tehnoloogiat,korraldust, töötingimusi ja sotsiaalseidsuhteid.Kollektiivsed kaitsemeetmed onindividuaalsete kaitsemeetmete suhtesülimuslikud.Töötajaid tuleb õigesti juhendada.Töökoha direktiivSeadmeid tuleb tehniliselt hooldada jatõrked võimalikult kiiresti kõrvaldada.Ohutusvarustust tuleb regulaarselthooldada ja kontrollida.Töötajaid (või nende esindajaid) tulebteavitada töökohal rakendatud töötervishoiuja tööohutuse meetmetest.Töökoht peab olema töötaja tervise jaohutuse tagamiseks piisavalt valgustatud,sõltumata sellest, kas töökohton siseruumides või välitingimustes.Kui looduslik valgus pole piisav, tulebkasutada tehislikku valgust.Töövahendite direktiiv(muudetud kujul)Seadmeid, mille kasutamisega kaasnevadspetsiifilised terviseriskid, tohivadkasutada vaid isikud, kellele see onülesandeks tehtud.Seadmete parandust, muutmist jahooldust tohivad teostada vaid selleksettenähtud isikud.Töötajad on seadmete kasutamise osassaanud piisava koolituse.Ohutust tagavad juhtnupud peavadolema selgelt nähtavad.Juhtnupud peavad asuma ohutsoonistväljaspool.Seadme kasutaja peab nägema, etohutsoonis ei ole kedagi; kui seadehakkab ohtlikuks muutuma, tuleb andaohusignaal.Juhtimissüsteemi tõrge ei tohi põhjustadaohtlikku olukorda.Seadmed peavad käivituma vaid juhtnuputahtliku kasutamise tulemusena.Seadmed peavad taaskäivitumavaid juhtnupu tahtliku kasutamisetulemusena.Seadmel peab olema juhtnupp, misselle täielikult ja ohutult peatab.Seadmetega töötamise piirkond peabolema sobivalt valgustatud.Hoiatused peavad olema ühemõttelised,selgelt tajutavad ja kergestimõistetavad.Hoolduse teostamine peab olemaohutu.Seadmetel peavad olema hoiatusedvõi märgised, mis tagavad töötajateohutuse.Kui ohutu kasutamine sõltub paigaldustingimustest,tuleb seadmed pärastkokkupanekut ja enne kasutamist ülevaadata.Seadmed, mis töötavad kahjustusi tekitavatestingimustes, tuleb regulaarseltüle vaadata ja tulemused üles märkida.Lisaks on veel viis direktiivi, mis teatud määral käsitlevadohutut töötamist tehisliku optilise kiirgusega. Need kõikkäsitlevad seadmeid, mis võivad tekitada optilist kiirgustvõi imiteerida selle toimet. Seega puudutavad need peamiseltselliste seadmete tootjaid ja tarnijaid, mitte nendekasutajate tööandjaid.Siiski peab tööandja olema teadlik nende direktiivideolemasolust ja kõik Euroopa turul olevad tööstus- võitootmisseadmed või kaitsevahendid peavad neile direktiividelevastama. Kaks direktiividest kohustavad tarnijatandma kasutajale üksikasjalikku teavet kiirguse olemuse,kasutaja kaitsevahendite, väärkasutamise vältimise ja paigaldamiselettetulevate ohtude kõrvaldamise kohta.99

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSTarnijaid puudutavad direktiivid on:• direktiiv 2006/42/EÜ masinate kohta (masinatedirektiiv);• direktiiv 2006/95/EÜ teatavates pingevahemikeskasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikideõigusaktide ühtlustamise kohta (madalpingedirektiiv);• direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeidkäsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisekohta (isikukaitsevahendite direktiiv);• direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta(meditsiiniseadmete direktiiv);• direktiiv 98/79/EÜ in vitro diagnostikas kasutatavatemeditsiiniseadmete kohta (in vitro direktiiv).100

LISA EEuroopa Liidu muude direktiivide nõudedMõned nende direktiivide olulised sätted on kokku võetud allpool.Masinate direktiiv Madalpinge direktiiv IsikukaitsevahenditedirektiivMeditsiiniseadmete direktiiv,in vitro direktiivMasinatel peab olema piisavsisseehitatud valgustus,mis võimaldab ohututkasutamist.Soovimatud emissioonidtuleb kõrvaldada või neidtuleb vähendada tasemeni,mis inimest ei mõjuta.Seadmete paigaldamise,kasutamise ja puhastamiseajal tekkivad funktsionaalsedemissioonid tulebpiirata tasemeni, misinimest ei kahjusta.Kui masin sisaldab lasereid,ei tohi tekkida juhuslikkeemissioone.Laserid peavad olema paigaldatudnii, et peegeldusevõi difusiooni teel tekkinudemissioon või sekundaarnekiirgus inimese tervist eikahjusta.Laserikiirte vaatamiseksvõi justeerimiseks kasutatavadoptilised seadmedpeavad olema loodud nii,et nendega ei kaasneksterviseriske.Kui masin on projekteeritudnii, et see vastab ülaltoodule,tuleb viidata vastavalestandardile.Madalpinge direktiiv kehtibkõikidele töökoha seadmetele,mis töötavad vahelduvpingega50–1000 V võialalispingega 75–1500 V.Tegemist on normiga, millekohaselt ükski selline seadeei tohi tekitada ohtlikkukiirgust.Isikukaitsevahendid peavadkasutajat kaitsma nii, etneed ei kahjustaks muudeisikute tervist või ohutust.Enamik tõenäoliselt ohtlikustkiirgusest peab neeldumavõi peegelduma, ilmaet see kahjustaks kasutajanägemist.Isikukaitsevahendidpeavad olema valitud nii, etkasutaja silmad ei puutuksmingil juhul kokku kiirgusega,mis ületab maksimaalselubatud kokkupuutepiirtaseme.Isikukaitsevahendite optilisedosad ei tohi ettenähtavatekasutustingimustejuures kahjustuda selle kiirgusegakokkupuute toimel,mille eest kaitsmiseks needon mõeldud.Seadmed peavad olemaloodud nii, et vähendataksepatsientide, kasutajate jamuude isikute kokkupuudetkiirgusega.Kasutajal peab olemavõimalik kontrollidaemissioonide taset.Seadmetel peavad olemanähtavad ja kuuldavadhoiatused emissioonidekohta.Kasutusjuhendid peavadsisaldama üksikasjalikkuteavet kiirguse olemuse,kasutaja kaitsevahendite,väärkasutamise vältimise japaigaldamisel ettetulevateohtude kõrvaldamise kohta.101

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA F. ELi liikmesriikide eeskirjad,millega võetakse üle direktiiv 2006/25/EÜ(kuni 10. detsember 2010) ja juhisedRiik Praegune õigusakt Praegused juhisedAustria Oö. Landes- und Gemeinde‐Dienstrechtsänderungsgesetz 2007 [Landesgesetzblatt(LGBl.) , 25/07/2007, 56/2007].Verordnung der Landesregierung über den Schutz der Landes- und Gemeindebedienstetenvor der Gefährdung durch künstliche optische Strahlung [Landesgesetzblatt (LGBl.),18/02/2010, 4/2010].Landesgesetz, mit dem das Oö. Gemeinde‐Dienstrechts- und Gehaltsgesetz 2002, dasOö. Gemeindebedienstetengesetz 2001; das Oö. Statutargemeinden‐Beamtengesetz2002, das Oö. Gemeindebediensteten‐Schutzgesetz 1999, das Oö. Gemeinde‐Gehandlungsgesetz, das Oö. Landesbeamtengesetz 1993 und das Oö. Landes‐Vertragsbedienstetengesetzgeändert werden (Oö. Gemeinde- und Landes‐Dienstrechtsänderungsgesetz2008) [Landesgesetzblatt (LGBl.), 29/08/2008, 73/2008].Verordnung der Wiener Landesregierung, mit der die Verordnung der Wiener Landesregierungüber den Schutz der in Dienststellen der Gemeinde Wien beschäftigtenBediensteten vor der Einwirkung durch optische Strahlung erlassen und die Verordnungder Wiener Landesregierung über die Gesundheitsüberwachung am Arbeitsplatzin Dienststellen der Gemeinde Wien geändert wird [Landesgesetzblatt (LGBl.), 51/2010,24/09/2010].Verordnung der Oö. Landesregierung, mit der die Verordnung über den Schutz derDienstnehmerinnen und Dienstnehmer in der Land- und Forstwirtschaft vor der Einwirkungdurch künstliche optische Strahlung (Oö. VOPST‐LF) erlassen wird und mit der dieVerordnung über die Gesundheitsüberwachung in der Land- und Forstwirtschaft und dieVerordnung über Beschäftigungsverbote und -beschränkungen für Jugendliche in landundforstwirtschatlichen Betrieben geändert werden [Landesgesetzblatt (LGBl.), 65/2010,30/09/2010].Gesetz, mit dem die Dienstordnung 1994 (28. Novelle zur Dienstordnung 1994), dieBesoldungsordnung 1994 (36. Novelle zur Besoldungsordnung 1994), die Vertragsbedienstetenordnung1995 (32. Novelle zur Vertragsbedienstetenordnung 1995), die Pensionsordnung1995 (20. Novelle zur Pensionsordnung 1995), das Ruhe- und Versorgungsgenusszulagegesetz1995 (9. Novelle zum Ruhe- und Versorgungsgenusszulagegesetz1995), das Unfallfürsorgegesetz 1967 (17. Novelle zum Unfallfürsorgegesetz 1967), dasWiener Bedienstetenschutzgesetz 1998 (5. Novelle zum Wiener Bedienstetenschutzgesetz1998), das Wiener Personalvertretungsgesetz (16. Novelle zum Wiener Personalvertretungsgesetz),das Wiener Bezügegesetz 1995 (10. Novelle zum Wiener Bezügegesetz1995), das Wiener Verwaltungssenat‐Dienstrechtsgesetz 1995 (11. Novelle zum WienerVerwaltungssenat‐Dienstrechtsgesetz 1995) und das Gesetz über den UnabhängigenVerwaltungssenat Wien (8. Novelle zum Gesetz über den Unabhängigen VerwaltungssenatWien) geändert werden und das Wiener Eltern‐Karenzgeldzuschussgesetz aufgehobenwird [Landesgesetzblatt (LGBl.), 42/2010, 17/09/2010].Verordnung der Salzburger Landesregierung vom 1. Juli 2010 über Schutzvorschriftenvor Gefährdung durch künstliche optische Strahlung (S.koS‐V) [Landesgesetzblatt (LGBl.),55/2010, 06/08/2010].Verordnung des Bundesministers für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz, mit derdie Verordnung über den Schutz der Arbeitnehmer/innen vor der Einwirkung durchoptische Strahlung (Verordnung optische Strahlung – VOPST) erlassen wird und mit derdie Verordnung über die Gesundheitsüberwachung am Arbeitsplatz und die Verordnungüber Beschäftigungsverbote und -beschränkungen für Jugendliche geändert werden[Bundesgesetzblatt für die Republik Österreich (BGBl.), II Nr. 221/2010, 08/07/2010].Sicherheitsinformationder AllgemeinenUnfallversicherungsanstalt:Sicherheit Kompakt:M 014 UV‐Strahlenbelastung amArbeitsplatzM 080 Grundlagen derLasersicherhetBelgia FEDERALE OVERHEIDSDIENST WERKGELEGENHEID, ARBEID EN SOCIAAL OVERLEG -22 APRIL 2010. - Koninklijk besluit betreffende de bescherming van de gezondheid ende veiligheid van de werknemers tegen de risico’s van kunstmatige optische stralingop het werk [Moniteur Belge, 06/05/2010, 25349-25386].102

LISA FELi liikmesriikide eeskirjad, millega võetakse üle direktiiv 2006/25/EÜ(kuni 10. detsember 2010) ja juhisedRiik Praegune õigusakt Praegused juhisedBulgaaria Наредба № 5 от 11 юни 2010 г. за минималните изисквания за осигуряване наздравето и безопасността на работещите при рискове, свързани с експозиция наиз куствени оптични лъчения [Държавен вестник, 49, 29/06/2010, 00035-00048]Кодекс на труда [Държавен вестник, 15, 23/02/2010]Закон за здравословни и безопасни условия на труд [Държавен вестник, 12,12/02/2010]Наредба № 7 от 23.09.1999 г. за минималните изисквания за здравословнии безопасни условия на труд на работните места и при използване на работнотооборудванe [Държавен вестник, 40, 18/04/2008]Küpros Οι Περί Ασφάλειας και Υγείας στην Εργασία (Τεχνητή Οπτική Ακτινοβολία) Κανονισμοίτου 2010 [Cyprus Gazette, 4433, 11/06/2010, 01473-01493]Tšehhi Vabariik Zákon č. 320/2002 Sb., o změně a zrušení některých zákonů v souvislosti s ukončením činnostiokresních úřadů [Sbirka Zakonu CR, 18/07/2002].Zákon č. 20/1966 Sb., o péči o zdraví lidu [Sbirka Zakonu CR, 30/03/1966].Zákon č. 111/2007 Sb., kterým se mění zákon č. 20/1966 Sb., o péči o zdraví lidu, ve zněnípozdějších předpisů a některé další zákony [Sbirka Zakonu CR, 15/05/2007].Zákon č. 309/2006 Sb., kterým se upravují další požadavky bezpečnosti a ochrany zdravípři práci v pracovněprávních vztazích a o zajištění bezpečnosti a ochrany zdraví při činnostinebo poskytování služeb mimo pracovněprávní vztahy (zákon o zajištění dalšíchpodmínek bezpečnosti a ochrany zdraví při práci) [Sbirka Zakonu CR, 22/06/2006].Nařízení vlády č. 106/2010 Sb., kterým se mění nařízení vlády č. 1/2008 Sb., o ochranězdraví před neionizujícím zářením [Sbirka Zakonu CR, 19/04/2010].Zákon č. 14/1997 Sb., kterým se mění a doplňuje zákon č. 20/1966 Sb., o péči o zdraví lidu,ve znění pozdějších předpisů, a zákon České národní rady č. 36/1975 Sb., o pokutách zaporušování právních předpisů o vytváření a ochraně zdravých životních podmínek, veznění zákona České národní rady č. 137/1982 Sb. [Sbirka Zakonu CR, 24/02/1997].Zákon České národní rady č. 548/1991 Sb., kterým se mění a doplňuje zákon č. 20/1966 Sb.,o péči o zdraví lidu, ve znění zákona České národní rady č. 210/1990 Sb. a zákona Českénárodní rady č. 425/1990 Sb. [Sbirka Zakonu CR, 30/12/1991].Nařízení vlády č. 1/2008 Sb., o ochraně zdraví před neionizujícím zářením [Sbirka ZakonuCR, 09/01/2008].Zákon č. 392/2005 Sb., kterým se mění zákon č. 258/2000 Sb., o ochraně veřejného zdravía o změně některých souvisejících zákonů, ve znění pozdějších předpisů, a některé dalšízákony [Sbirka Zakonu CR, 27/09/2005].Zákon č. 274/2003 Sb., kterým se mění některé zákony na úseku ochrany veřejného zdraví[Sbirka Zakonu CR, 27/08/2003].Zákon č. 258/2000 Sb., o ochraně veřejného zdraví a o změně některých souvisejícíchzákonů [Sbirka Zakonu CR, 11/08/2000].Zákon č. 262/2006 Sb., zákoník práce [Sbirka Zakonu CR, 07/06/2006].Zákon č. 48/1997 Sb., o veřejném zdravotním pojištění a o změně a doplnění některýchsouvisejících zákonů [Sbirka Zakonu CR, 07/03/1997].Zákon č. 362/2007, kterým se mění zákon č. 262/2006 Sb., zákoník práce, ve zněnípozdějších předpisů, a další související zákony [Sbirka Zakonu CR, 28/12/2007].Taani Bekendtgørelse om beskyttelse mod udsættelse for kunstig optisk stråling i forbindelsemed arbejdet [Lovtidende A, 29/05/2010].Bekendtgørelse om beskyttelse mod risici ved udsættelse for kunstig optisk stråling påoffshoreanlæg m.v. [Lovtidende A, 21/04/2010].Guidance for work with lasers No. 61UV Zareni poster (warning of dangers of UV radiation)ICNIRP juhisedTaani Töökeskkonna seadus (Danish Working Environment Act) on mõeldud ohutu ja tervisliku töökeskkonnatagamiseks. Seetõttu võetakse juhistena arvesse ICNIRP soovitusi optilise kiirguse kohta koos vastavateEuroopa Liidu normidega (nt EN 60825 ja EN 207/208).Eesti TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUS [Elektrooniline RiigiTeataja, RTI, 16.01.2007, 3, 11].Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas,tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord1 [ElektroonilineRiigi Teataja, RTI, 22.04.2010, 16, 84].103

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSRiik Praegune õigusakt Praegused juhisedSoome Valtioneuvoston asetus työntekijöiden suojelemiseksi optiselle säteilylle altistumisestaaiheutuvilta vaaroilta / Statsrådets förordning om skydd av arbetstagare mot risker somuppstår vid exponering för optisk strålning [Suomen Saadoskokoelma (SK), 05/03/2010,00703-00720, 146/2010]Prantsusmaa Décret no 2010-750 du 2 juillet 2010 relatif à la protection des travailleurs contre lesrisques dus aux rayonnements optiques artificiels [Journal ciel ciel de la République publiue Française(JORF), 04/07/2010]Saksamaa Verordnung zur Umsetzung der Richtlinie 2006/25/EG zum Schutz der Arbeitnehmervor Gefährdungen durch künstliche optische Strahlung und zur Änderung von Arbeitsschutzverordnungenvom 19. Juli 2010 [Bundesgesetzblatt Teil 1 (BGBl.), 38, 26/07/2010,00960-00967]Information BGI 5006: „Exposure Limit Values for Artificial Optical Radiation”Mitteioniseeriva kiirguse juhis: „Laser Radiation”Mitteioniseeriva kiirguse juhis: „Ultraviolet Radiation from Artificial Sources”Mitteioniseeriva kiirguse juhis: „Visible and Infrared Radiation”Tehislikest allikatest pärineva optilise kiirguse riskide hindamise meetodeid kirjeldatakse alljärgnevatesdokumentides:Accident Prevention Regulation BGV B2: „Laser Radiation”DIN EN 60825-1: 2008: „Safety of Laser Products - Part 1: Equipment Classification, Requirements and User’sGuide”DIN EN 14255-1: 2005: „Measurement and Assessment of Personal Exposures to Incoherent Optical Radiation -Part 1: Ultraviolet Radiation Emitted by Artificial Sources in the Workplace”IEC 62471: 2006: „Photobiological Safety of Lamps and Lamp Systems”DIN EN 12198-1:2000 „Safety of Machinery – Assessment and Reduction of Risks Arising from Radiation Emittedby Machinery – Part 1: General Principles”Mitteioniseeriva kiirguse juhis: „Ultraviolet Radiation from Artificial Sources”BGR 107: Safety Rules for Dryers of Printing and Paper Processing MachinesTehislikest allikatest pärinevast optilisest kiirgusest tulenevate riskide vähendamise meetodeid kirjeldataksealljärgnevates dokumentides:Accident Prevention Regulation BGV B2: „Laser Radiation”Information BGI 5006: „Exposure Limit Values for Artificial Optical Radiation”Information BGI 5007: Laser Devices for Shows and ProjectionsDIN EN 12198-3:2002 „Safety of Machinery - Assessment and Reduction of Risks arising from radiation emittedby machinery - Part 3: Reduction of Radiation by Attenuation or Screening”Mitteioniseeriva kiirguse juhis: „Laser Radiation”Mitteioniseeriva kiirguse juhis: „Ultraviolet Radiation from Artificial Sources”Riskide vähendamise meetodeid ka madalamal tasemel kirjeldatakse järgmistes dokumentides:Accident Prevention Regulation BGV D1: „Welding, Cutting and Related Methods”„UV‐Drying”, Professional Association Printing and Paper ConversionMerkblatt über Betrachtungsplätze für die fluoreszierende Prüfung mit dem Magnetpulver- und Eindringverfahren– Ausrüstung und Schutzmaßnahmen bei Arbeiten mit UV‐StrahlungInformation BGI 5092: Auswahl von Laser‐Schutzbrillen und Laser‐JustierbrillenInformation BGI 5031: Umgang mit Lichtwellenleiter‐Kommunikations‐Systems (LWKS)Voldikud ja infolehed:Leaflet of the Federal Institute for Occupational Safety and Health: „Damit nichts ins Auge geht... - Schutz vorLaserstrahlung”Flyer of the Federal Institute for Occupational Safety and Health: „Dazzle: Blind for a Moment. Protection AgainstOptical Radiation”Flyer of the Federal Institute for Occupational Safety and Health: „Hand‐held Lasers to Work Materials”Kreeka Ελάχιστες προδιαγραφές υγείας και ασφάλειας όσοναφορά στην έκθεση τωνεργαζομένων σε κινδύνουςπροερχόμενους από φυσικούς παράγοντες (τεχνητή οπτικήακτινοβολία), σε συμμόρφωση με την οδηγία 2006/25/ΕΚ [Εφημερίς της Κυβερνήσεως(ΦΕΚ) (Τεύχος Α), 145, 01/09/2010, 03075-03094]104

LISA FELi liikmesriikide eeskirjad, millega võetakse üle direktiiv 2006/25/EÜ(kuni 10. detsember 2010) ja juhisedRiik Praegune õigusakt Praegused juhisedUngari 1991. évi XI. törvény az Állami Népegészségügyi és Tisztiorvosi Szolgálatról [MagyarKözlöny, 00753-00759].2/1998. (I. 16.) MüM rendelet a munkahelyen alkalmazandó biztonsági és egészségvédelmijelzésekről [Magyar Közlöny, 16/01/1998, 174-192, 2].A Kormány 218/1999. (XII. 28.) Korm. rendelete az egyes szabálysértésekről [MagyarKözlöny, 28/12/1999, 08942-08968, 1999/125].Az egészségügyi miniszter 22/2010. (V. 7.) EüM rendelete a munkavállalókat érő mesterségesoptikai sugárzás expozícióra vonatkozó minimális egészségi és biztonságikövetelményekről [Magyar Közlöny, 14597-14614].1997. évi XLVII. Törvény az egészségügyi és a hozzájuk kapcsolódó személyes adatokkezeléséről és védelméről [Magyar Közlöny, 05/06/1997, 03518-03528, 1997/49].2009. évi CLIV. Törvény az egyes egészségügyi tárgyú törvények módosításáról [MagyarKözlöny, 47035-47090].1993. évi XCIII. tv. a munkavédelemről [Magyar Közlöny, 03/11/1993, 9942-9953, 160].33/1998. (VI. 24.) NM rendelet a munkaköri, szakmai, illetve személyi higiénés alkalmasságorvosi vizsgálatáról és véleményezéséről [Magyar Közlöny, 24/06/1998, 4489-4516, 54].Iirimaa S.I. No. 176 of 2010SAFETY, HEALTH AND WELFARE AT WORK (GENERAL APPLICATION) (AMENDMENT) REGU-LATIONS 2010[Iris Oifigiúl, 04/05/2010, 00628-00629, 176 of 2010]Itaalia Attuazione dell'articolo 1 della legge 3 agosto 2007, n. 123, in materia di tutela dellasalute e della sicurezza nei luoghi di lavoro [Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana,30/04/2008, S.O. N.108/L - GU N. 101].Läti Ministru kabineta 2009. gada 30. jūnija noteikumi Nr. 731 “Darba aizsardzības prasībasnodarbināto aizsardzībai pret mākslīgā optiskā starojuma radīto risku darba vidē” [LatvijasVēstnesis, 07/07/2009, 105]Leedu LIETUVOS RESPUBLIKOS ADMINISTRACINIŲ TEISĖS PAŽEIDIMŲ KODEKSO 5, 41, 51(3),51(12), 55, 58, 70, 76, 77, 77(1), 81, 82, 84(1), 87, 89(1), 91, 99(8), 183, 188(4), 188(9), 189(1),214(3), 221, 224, 225, 232(1), 237, 242, 244, 246(2), 259(1), 262, 263, 268, 320 STRAIPSNIŲPAKEITIMO BEI PAPILDYMO IR KODEKSO PAPILDYMO 42(4), 51(18), 51(19), 51(20), 51(21),51(22), 56(2), 58(1), 78(1), 89(2), 99(9), 99(10), 148, 173(20), 173(21) STRAIPSNIAIS ĮSTATY-MAS Nr. X-691 [Nouvelles de l’Etat, 30/06/2006, 73].Lietuvos Respublikos socialinės apsaugos ir darbo ministro ir Lietuvos Respublikos sveikatosapsaugos ministro 2007 m. spalio 5 d. įsakymas Nr. A1-277/V-785 „Dėl 2007 m. birželio20 d. Europos Parlamento ir Tarybos direktyvos 2007/30/EB, iš dalies keičiančios Tarybosdirektyvą 89/391/EEB, jos atskiras direktyvas ir Tarybos direktyvas 83/477/EEB, 91/383/EEB, 92/29/EBB bei 94/33/EB, siekiant supaprastinti ir racionalizuoti praktinio įgyvendinimoataskaitas, įgyvendinimo” 2007 m. spalio 5 d. Nr. A1-277/V-785 [Nouvelles de l’Etat,11/10/2007, 105]Lietuvos Respublikos socialinės apsaugos ir darbo ministro ir Lietuvos Respublikos sveikatosapsaugos ministro 2007 m. gruodžio 14 d. įsakymas Nr.A1-366/V-1025 „Dėl darbuotojųapsaugos nuo dirbtinės optinės spinduliuotės keliamos rizikos nuostatų patvirtinimo”[Nouvelles de l’Etat, 22/12/2007, 136]Lietuvos Respublikos administracinių teisės pažeidimų kodekso pakeitimo ir papildymoįstatymas Nr. VIII-1543 [Nouvelles de l’Etat, 15/03/2000, 22]Euroopa standardid kehtivad ka Ungaris, st:IEC 60825 -1, -2, -4, -12,IEC 60335-2-27IEC 60601-2-22EN 12198-1EN 14255-1, -2, -4ICNIRP juhisedLäti standard: Measurement and assessment of personal exposures to incoherent optical radiation – Part 2:Visible and infrared radiation emitted by artificial sources in the workplaceLuksemburg Règlement grand‐ducal du 26 juillet 20101. relatif aux prescriptions minimales desécurité et de santé relatives à l’exposition des salariés aux risques dus aux agents physiques(rayonnements optiques artificiels et rayonnement solaire)2. portant modificationdu règlement grand‐ducal modifié du 17 juin 1997 concernant la périodicité desexamens médicaux en matière de médecine du travail [Mémorial Luxembourgeois A, 131,12/08/2010, 02164-02182]105

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSRiik Praegune õigusakt Praegused juhisedMalta L.N. 250 of 2010 OCCUPATIONAL HEALTH AND SAFETY AUTHORITY ACT (CAP. 424) WorkPlace (Minimum Health and Safety Requirements for the Protection of Workers from Risksresulting from Exposure to Artificial Optical Radiation) Regulations, 2010[The Malta government gazette, 30/04/2010, 02403-02450, 18586]Madalmaad Besluit van 1 februari 2010 tot wijziging van het Arbeidsomstandighedenbesluit, houdenderegels met betrekking tot de blootstelling van werknemers aan de risico’s vankunstmatige optische straling [Staatsblad (Bulletin des Lois et des Décrets royaux),09/03/2010, 00001-00021, Stb. 2010, 103]Poola Rozporządzenie Ministra Pracy i Polityki Społecznej z dnia 27 maja 2010 r. w sprawie bezpieczeństwai higieny pracy przy pracach związanych z ekspozycją na promieniowanieoptyczne [Dziennik Ustaw, 2010/100/643, 09/06/2010]Rozporządzenie Ministra Pracy i Polityki Społecznej z dnia 29 lipca 2010 r. zmieniające rozporządzeniew sprawie najwyższych dopuszczalnych stężeń i natężeń czynników szkodliwychdla zdrowia w środowisku pracy [Dziennik Ustaw, 2010/141/950, 06/08/2010]Portugal Assembleia da República‐Estabelece as prescrições mínimas para protecção dos trabalhadorescontra os riscos para a saúde e a segurança devidos à exposição, durante o trabalho,a radiações ópticas de fontes artificiais, transpondo a Directiva n.º 2006/25/CE, doParlamento Europeu e do Conselho, de 5 de Abril [Diaro da Republica, 168, 30/08/2010,03770-03782].Assembleia da RepúblicaRectifica a Lei n.º 25/2010, de 30 de Agosto, que estabelece asprescrições mínimas para protecção dos trabalhadores contra os riscos para a saúde ea segurança devidos à exposição, durante o trabalho, a radiações ópticas de fontes artificiais,transpondo a Directiva n.º 2006/25/CE, do Parlamento Europeu e do Conselho,de 5 de Abril, publicada no Diário da República, 1.ª série, n.º 168, de 30 de Agosto de2010 [Diaro da Republica I, 209, 27/10/2010, 04849-04859].Rumeenia Hotărârea Guvernului privind cerinţele minime de securitate şi sănătate în muncă referitoarela expunerea lucrătorilor la riscuri generate de radiaţiile optice artificiale [MonitorulOficial al României, 427, 25/06/2010, 00002-00015].Slovakkia Zákon č. 355/2007 Z. z. o ochrane, podpore a rozvoji verejného zdravia a o zmenea doplnení niektorých zákonov [Zbierka zákonov SR, 31/07/2007, 154].Nariadenie vlády Slovenskej republiky č. 410/2007 Z. z. o minimálnych zdravotnýcha bezpečnostných požiadavkách na ochranu zamestnancov pred rizikami súvisiacimis expozíciou umelému optickému žiareniu [Zbierka zákonov SR, 01/09/2007, 178].Sloveenia Uredba o varovanju delavcev pred tveganji zaradi izpostavljenosti umetnim optičnimsevanjem [Uradni list RS, 34/2010, 30/04/2010, 04892-04909]Optische straling in arbeidssituatiesOn olemas mõned publikatsioonid, milles on esitatud optilist kiirgust hõlmavad tööohutuse riskide hindamisemeetodid ja juhised. Need on:„Occupational risk assessment. Part I :Methodological basis”. ed. M.W Zawieska, CIOP‐PIB, Warszawa 2004(3-rd edition)„Occupational risk assessment. Part 2. STER‐computer aided support”. ed. M.W Zawieska, CIOP, Warszawa2000„Occupational risk. Methodological basis of evaluation” ed. M.W. Zawieska, CIOP‐PIB Warszawa, 2007.106

LISA FELi liikmesriikide eeskirjad, millega võetakse üle direktiiv 2006/25/EÜ(kuni 10. detsember 2010) ja juhisedRiik Praegune õigusakt Praegused juhisedHispaania Real Decreto 486/2010, de 23 de abril, sobre la protección de la salud y la seguridad delos trabajadores contra los riesgos relacionados con la exposición a radiaciones ópticasartificiales [Boletín Oficial del Estado ( B.O.E), 24/04/2010, 36103-36120, 99/2010].Corrección de errores del Real Decreto 486/2010, de 23 de abril, sobre la protección de lasalud y la seguridad de los trabajadores contra los riesgos relacionados con la exposicióna radiaciones ópticas artificiales [Boletín Oficial del Estado ( B.O.E), 06/05/2010, 40171-40171, 110/2010].Rootsi Arbetsmiljöverkets föreskrifter om artificiell optisk strålning (AFS 2009:7).[Arbetsmiljöverkets författningssamling (AFS), 10/11/2009, 2009:7].Ühendkuningriik The Control of Artifical Optical Radiation at Work Regulations 2010 [Her Majesty’s StationeryOffice (HMSO), 06/04/2010, GB SI 2010 No. 1140].The Control of Artificial Optical Radition at Work Regulations (Northern Ireland) 2010 [HerMajesty’s Stationery Office (HMSO), SR of NI 2010 No.180].Factories (Protection of Workers from Physical Agents) (Artifical Optical Radiation) Regulations2010 [Gibraltar Gazette, 3801, 29/07/2010].STANDARDIDUNE‐CR 13464: 1999 „Guía para la selección, utilización y mantenimiento de los protectores oculares y facialesde uso profesional”.UNE EN 166: 2002 „Protección individual del ojo. Requisitos”.UNE EN 169: 2003 „Protección individual de los ojos. Filtros para soldadura y técnicas relacionadas. Especificacionesdel coeficiente de transmisión (transmitancia) y uso recomendado”.UNE EN 170: 2003 „Protección individual de los ojos. Filtros para el ultravioleta. Especificaciones del coeficientede transmisión (transmitancia) y uso recomendado”.UNE EN 207 „Filtros y protectores de los ojos contra la radiación láser (gafas de protección láser)”. (Esta normatiene ampliaciones y modificaciones).UNE EN 208 „Gafas de protección para los trabajos de ajuste de láser y sistemas láser (gafas de ajuste láser)”.Esta norma tiene ampliaciones y modificaciones).UNE‐EN 60825 „Seguridad de los productos láser” esta norma tiene varias partes y numerosas correccionesUNE‐EN 14255 Medición y evaluación de la exposición de las personas a la radiación óptica incoherente. (Estanorma tiene varias partes)PLAKATIDLa Directiva 2006/25/CE sobre exposición laboral a radiaciones ópticas artificiales.Methodology to assess occupational exposure to optical radiations.Spectralimit: an Application to Assess the Occupational Exposure to UV & Visible Radiation.MUUD INSHTi DOKUMENDIDNTP 755: “Radiaciones ópticas: Metodología de evaluación de la exposición laboral”.NTP 654: Láseres: nueva clasificación del riesgo (UNE EN 60825-1 /A2: 2002).NTP 261: Láseres: riesgos en su utilización.FDN-17: Selección de pantallas faciales y gafas de protección.FDN-23: Comercialización de las Pantallas de Protección para Soldadores.Guídas orientativas para la selección y utilización de EPI - Protectores oculares y faciales.CD_R. Prevention of Labour Risks. Advanced training course for the performance of functions of SuperiorLevel. Version 2.Algunas cuestiones sobre seguridad Láser. (Some topics about laser safety).Evaluación de las Condiciones de Trabajo en la pequeña y mediana empresa.Riesgos por radiaciones ópticas procedentes de fuentes luminosas.La exposición laboral a radiaciones ópticas.MHRA DB2008(03) Guidance on the safe use of lasers, intense light source systems and LEDs in medical,surgical, dental and aesthetic practices.HSG95 The radiation safety of lasers used for display purposes.107

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA G. Euroopaja rahvusvahelised standardidOn olemas mitmesugused Euroopa standardid, miskäsitlevad optilist kiirgust emiteerivaid tooteid, annavadteavet emissioonide ja kaitsemeetmete kohta. Lisaks onolemas mitmesugused rahvusvahelised ISO, IEC ja CIEstandardid, mida pole Euroopa standarditena avaldatud.Kolmandaks on olemas juhised, mis on rahvusvaheliseltasemel avaldatud, kuid mida kõik liikmesriigid pole kasutuselevõtnud.Dokumendi mainimine käesolevas lisas ei tähenda tingimataseda, et tööandja peab vastava dokumendihankima ja seda lugema. Siiski võivad mõned neistdokumentidest olla tööandjale abiks riskide hindamiselja haldamisel.G.1. EuronormidEN 165: 2005 Silmakaitsevahendid. SõnastikEN 166: 2002 Isiklikud silmakaitsevahendid. SpetsifikatsioonidEN 167: 2002 Isiklikud silmakaitsevahendid. OptilisedkatsemeetodidEN 168: 2002 Isiklikud silmakaitsevahendid. MitteoptilisedkatsemeetodidEN 169: 2002 Isiklikud silmakaitsevahendid. Filtrid keevitamiseleja sellega seotud meetoditele. Läbilaskvusenõuded ja soovitatav kasutusEN 170: 2002 Isiklikud silmakaitsevahendid. Ultraviolettfiltrid.Läbilaskvuse nõuded ja soovitatav kasutusEN 175: 1997 Isikukaitsevahend. Keevitamisel ja sellegaseonduvatel töödel kasutatavad silmade ja näo kaitsevahendidEN 207: 1998 Filtrid ja silmakaitsed (lasersilmakaitsed)kaitseks laserikiirguse eestEN 208: 1998 Laserite ja lasersüsteemide justeerimiselkasutatavad silmakaitsevahendid (laserite justeerimisesilmakaitsevahendid)EN 349: 1993 Masinate ohutus. Minimaalsed vahekaugusedvältimaks inimese kehaosade muljumisohtuEN 379: 2003 Isiklikud silmakaitsevahendid. AutomaatsedkeevitusfiltridEN 953: 1997 The Safety of Machinery, Guards, Generalrequirements for the Design and Construction of Fixedand Moveable GuardsEN 1088: 1995 Interlocking Devices Associated withGuardsEN 1598: 1997 Health and safety in welding and alliedprocesses - Transparent welding curtains, strips andscreens for arc welding processesEN ISO 11145 2001 Optika ja optikamõõteriistad. Laseridja laseriga seonduvad seadmed. Sõnastik ja sümbolidEN ISO 11146-1: 2005 Lasers and laser‐related equipment.Test methods for laser beam widths, divergence anglesand beam propagation ratios. Stigmatic and simpleastigmatic beamsEN 171: 2002 Isiklikud silmakaitsevahendid. Infrapunakiirgusefiltrid. Nõuded läbilaskvustegurile ja soovitatavkasutamineEN ISO 11146-2: 2005 Lasers and laser‐related equipment.Test methods for laser beam widths, divergence anglesand beam propagation ratios. General astigmatic beams108

LISA GEuroopa ja rahvusvahelised standardidEN ISO 11149: 1997 Optics and optical instruments. Lasersand laser‐related equipment. Fibre optic connectors fornon‐telecommunication laser applicationsEN ISO 11990: 2003 Optika ja optilised instrumendid.Laserid ja laseritega seotud seadmestik. Hingetoru tüvelaserikindluse kindlaksmääramineEN ISO 11151-1: 2000 Lasers and laser‐related equipment.Standard optical components. Components for the UV,visible and near‐infrared spectral rangesEN ISO 11151-2: 2000 Lasers and laser‐related equipment.Standard optical components. Components for the infraredspectral rangeEN ISO 11252: 2004 Lasers and laser‐related equipment.Laser device. Minimum requirements for documentationEN ISO 12005: 2003 Lasers and laser‐related equipment.Test methods for laser beam parameters. PolarizationEN ISO 12100-1: 2003 Masinate ohutus. Põhimõisted,konstrueerimise üldpõhimõtted. Osa 1: Põhiterminoloogia,metoodikaEN ISO 12100-2: 2003 Masinate ohutus. Põhimõisted,konstrueerimise üldpõhimõtted. Osa 2: Tehnilised põhimõttedEN ISO 11254-3: 2006 Laserid ja laseriga seonduv seadmestik.Laseri poolt optilistele pindadele põhjustatudkahjustuste piirmäärade kindlaksmääramine. Laserenergiakäsitlemise suutlikkuse hindamineEN ISO 11551: 2003 Optics and optical instruments. Lasersand laser‐related equipment. Test method for absorptanceof optical laser componentsEN ISO 11553-1: 2005 Masinate ohutus. Lasertöötlusseadmed.Üldised ohutusnõudedEN ISO 11553-2: 2007 Masinate ohutus. Lasertöötlusseadmed.Käeshoitavale lasertöötlusseadmete ohutusnõudedEN 12254: 1998 Ekraanid laseriga töökohtades. Ohutusnõudedja katsetamineEN ISO 13694: 2001 Optics and optical instruments. Lasersand laser‐related equipment. Test methods for laser beampower (energy) density distributionEN ISO 13695: 2004 Optics and photonics. Lasers andlaser‐related equipment. Test methods for the spectralcharacteristics of lasersEN ISO 13697: 2006 Optics and photonics. Lasers andlaser‐related equipment. Test methods for specularreflectance and regular transmittance of optical lasercomponentsEN ISO 11554: 2006 Optika ja optilised mõõteriistad. Laserja laseriga seonduvad seadmed. Katsemeetodid laserikiirevõimsuse, energia ja ajutiste parameetrite määramiseksEN ISO 11670: 2003 Lasers and laser‐related equipment. Testmethods for laser beam parameters. Beam positional stabilityEN ISO 11810-1: 2005 Lasers and laser‐related equipment.Test method and classification for the laser resistance ofsurgical drapes and/or patient protective covers. Primaryignition and penetrationEN ISO 11810-2: 2007 Laserid ja laseritega seotud seadmestik.Laseriga kasutamiseks sobivad kirurgilised eesriidedja/või patsiendi kaitsekatted. Teisene süttimineEN 13857: 2008 Masinaohutus. Ohutusvahemikud, misväldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasseEN ISO 14121-1: 2007 Masinate ohutus. Riskide hindamine.Osa 1: PõhimõttedEN 14255-1: 2005 Measurement and assessment ofpersonal exposures to incoherent optical radiation -Part 1: Ultraviolet radiation emitted by artificial sources inthe workplaceEN 14255-2: 2005 Measurement and assessment of personalexposures to incoherent optical radiation - Part 2:Visible and infrared radiation emitted by artificial sourcesin the workplace109

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSEN 14255-4: 2006 Measurement and assessment ofpersonal exposures to incoherent optical radiation -Part 4: Terminology and quantities used in UV-, visible andIR‐exposure measurementsG.2. Euroopa juhisdokumentCLC/TR 50488: 2005 Guide to levels of competence requiredin laser safetyEN ISO 14408: 2005 Laserkirurgias kasutatavad trahheotoomiavoolikud.Nõuded märgistusele ja kaasnevaleinformatsioonileEN ISO 15367-1: 2003 Lasers and laser‐related equipment.Test methods for determination of the shape ofa laser beam wavefront. Terminology and fundamentalaspectsG.3. ISO, IEC ja CIE dokumendidISO/TR 11146-3: 2004 Lasers and laser‐related equipment.Test methods for laser beam widths, divergence anglesand beam propagation ratios. Intrinsic and geometricallaser beam classification, propagation and details of testmethodsEN ISO 15367-2: 2005 Lasers and laser‐related equipment.Test methods for determination of the shape of a laserbeam wavefront. Shack‐Hartmann sensorsEN ISO 17526: 2003 Optics and optical instruments. Lasersand laser‐related equipment. Lifetime of lasersISO TR 11991: 1995 Guidance on airway managementduring laser surgery of upper airwayISO TR 22588: 2005 Optics and photonics. 2004 Lasers andlaser‐related equipment. Measurement and evaluation ofabsorption‐induced effects in laser optical componentsEN ISO 22827-1: 2005 Acceptance tests for Nd:YAG laserbeam welding machines. Machines with optical fibre delivery.Laser assemblyEN ISO 22827-2: 2005 Acceptance tests for Nd:YAG laserbeam welding machines. Machines with optical fibre delivery.Moving mechanismEN 60601-2-22: 1996 Medical electrical equipment Part 2.Particular Requirements for Safety. Section 2.22. Specificationfor diagnostic and therapeutic laser equipmentIEC TR 60825-3: 2008 Safety of Laser Products. Part 3: Guidancefor laser displays and showsIEC TR 60825-5: 2003 Safety of Laser Products. Part 5:Manufacturer’s checklist for IEC 60825-1IEC TR 60825-8: 2006 Safety of Laser Products. Part 8: Guidelinesfor the safe use of laser beams on humansIEC TR 60825-13: 2006 Safety of Laser Products. Part 13:Measurements for Classification of Laser ProductsEN 60825-1: 2007 Lasertoodete ohutus. Osa 1: Seadmeteklassifikatsioon ja nõudedIEC TR 60825-14: 2004 Safety of Laser Products. Part 14:A user’s guideEN 60825-2: 2004 Lasertoodete ohutus. Osa 2: Kiudoptilistesidesüsteemide ohutusIEC 62471: 2006 Photobiological safety of lamps and lampsystemsEN 60825-4: 2006 Lasertoodete ohutus. Osa 4: LaservalveseadmedEN 60825-12: 2004 Lasertoodete ohutus. Osa 12: Vabaasetusega informatsiooni ülekandeks mõeldud optilistekommunikatsioonisüsteemide ohutusEN 61040: 1993 Power and Energy Measuring Detectors,Instruments, and Equipment for Laser RadiationCIE S 004-2001: Colours of Light SignalsISO 16508/CIE S006.1/E-1999: Joint ISO/CIE Standard:Road Traffic Lights - Photometric Properties of 200 mmRoundel SignalsISO 17166/CIE S007/E-1999: Joint ISO/CIE Standard: ErythemaReference Action Spectrum and Standard ErythemaDose110

LISA GEuroopa ja rahvusvahelised standardidISO 8995-1: 2002(E)/CIE S 008/E: 2001: Joint ISO/CIE Standard:Lighting of Work Places - Part 1: Indoor [incl. TechnicalCorrigendum ISO 8995:2002/Cor. 1:2005(E)]CIE S 009/D: 2002: Photobiologische Sicherheit vonLampen und LampensystemenISO 23539: 2005(E)/CIE S 010/E: 2004: Joint ISO/CIE Standard:Photometry - The CIE System of Physical PhotometryCIE S 015: 2005: Lighting of Outdoor Work PlacesISO 8995-3: 2006(E)/CIE S 016/E: 2005: Joint ISO/CIE Standard:Lighting of work places - Part 3: Lighting Requirements forSafety and Security of Outdoor Work PlacesISO 28077: 2006(E)/CIE S 019/E: 2006: Joint ISO/CIE Standard:Photocarcinogenesis Action Spectrum (Non‐MelanomaSkin Cancers)ISO 23603: 2005(E)/CIE S 012/E: 2004: Joint ISO/CIE Standard:Standard Method of Assessing the Spectral Qualityof Daylight Simulators for Visual Appraisal and Measurementof ColourISO 30061: 2007(E)/CIE S 020/E: 2007: Emergency Lighting111

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA H. ValgustundlikkusH.1. Mis on valgustundlikkus?Nähtava valguse või UV‐kiirguse vallandatud keemilisedreaktsioonid on loomulikud protsessid ja elusorganismideellujäämise seisukohalt üliolulised. Neid nimetatakseka fotokeemilisteks reaktsioonideks: rakk või molekulneelab energiat, mis seda stimuleerib, ja tulemuseks onreaktsioon.Tavalises olukorras on toime positiivne ega kahjusta organismi(antud juhul nahka).Siiski võib teatud ainete imendumine naha kaudu, allaneelaminevõi sissehingamine põhjustada tugeva võimendusefektija tekitada reaalse ohu, mis sarnaneb ägedapäikesepõletusega. Neid aineid nimetatakse valgustundlikeksaineteks.Mõnikord võib kahjustus (nagu päikesepõletus, villid, torkimistunne)tekkida peaaegu kohe.Valgustundlike ainetega korduva kokkupuute pikaajalisedtagajärjed võivad mõnel juhul suurendada kroonilistehaiguste tekkeriski (nt naha kiirem vananemine võinahavähk).Enamik valgustundlikke aineid stimuleerivad UVA‐kiirguseneeldumist ja vähemal määral UVB‐kiirguse võinähtava valguse neeldumist. Neid esineb keskkonnaskõikjal.Igapäevaelus: teatud ravimid, nt südame- või vererõhuravimid,mõned köögiviljades leiduvad ained, puidukaitsevahendid,nagu karboniileum, aiataimed, parfüümid jakosmeetika.Meditsiinis: valgusravi, antibakteriaalsed ained, rahustid,diureetikumid, infektsioonivastased ravimid.Need loetelud ei ole lõplikud. Lisaks võivad igapäevaelusvõi meditsiinis kasutatavad valgustundlikud ainedmõjutada inimese tundlikkust ainetega kokkupuutumiseltöökohal.Kahjustused sõltuvad neeldunud/allaneelatud/sissehingatudvalgustundliku aine kogusest, kokkupuute intensiivsusestja kestusest ning iga inimese pärilikest omadustest(nt nahatüüp).H.2. Kas see on tingimata seotudtööga?Nagu näete, võib kokkupuude UV‐kiirguse või nähtavavalgusega, mis toimub valgustundlike ainete juuresolekul,mõjutada igaüht ning see võib tuleneda nii töögaseotud kui ka mitteseotud tegevusest.Lisaks tekitab loomulikku kiirgust peamiselt päike.Kuna looduslikust kiirgusest põhjustatud toimeid antuddirektiiv ei käsitle, on loodusliku kiirguse mõju siinkohalvaid informatsiooni mõttes mainitud.H.3. Mida peaksite tööandjanaette võtma?Direktiivi kohaselt peab tööandja hindama riske, arvestadestehislikust optilisest kiirgusest tulenevate ohtude jariskidega.Töökeskkonnas: värvained, pestitsiidid, trükkimisel kasutatavadtindid, loomade toidulisandid.112

LISA HValgustundlikkusTööandja kohuseks on personali teavitamine kõigist võimalikestriskidest. Teadlikkuse tõstmine valgustundlikeainetega seotud võimalikest ohtudest ja riskidest onülioluline.H.4. Mida teha, kuitöökohal esinebkokkupuude tehislikuoptilise kiirgusegakoos valgustundlikeainetega?Kui tööandja hindab riske, ei saa ta olla teadlik eriolukordadest,nt töötajast, kes saab valgustundlikku ainetsisaldavat ravimit ja kasutab valgustundlikku ainet omakodu remontimisel või kasutab selliseid aineid hobidegategelemisel (värvid, tindid, liim) jne.Kui inimene alustab ravi teatud valgustundlike ravimitega,hoiatab arst tavaliselt võimalikest kõrvaltoimetestpäikesekiirgusega kokkupuutumisel. Kokkupuude päikesevalgusegavõib mõnel juhul olla selgelt keelatud. Sellisesolukorras on soovitatav vältida ka liigset kokkupuudettehisliku (ja loodusliku) valguse või UV‐kiirguse allikategatöökohal. Lugege alati etikette! On tungivalt soovitatavtööandjat sellest otse teavitada või kasutada muid teavituskanaleid,mida riigis kasutatakse.Kui märkate nahal kõrvaltoimeid, pöörduge viivitamatultarsti poole. Kui kahtlustate, et tegu on kutsetegevusegaseotud probleemiga, teavitage sellest arsti. Kui onpõhjust kahtlustada kutsetegevusega seotud probleemi,on jällegi tungivalt soovitatav tööandjat sellest otse teavitadavõi kasutada muid teavituskanaleid, mida riigis kasutatakse.Vaid sellisel juhul on võimalik teie töötingimustesobiv kohandamine.113

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA I.AllikadI.1. InternetNeed loendid ei ole lõplikud; veebilehtede sisu suhtes ei anta soovitusi ega heakskiitu.I.2. Soovituslikud/normatiivsedEuroopa LiitRiik Organisatsioon KodulehtAustria AUVA www.auva.atBelgia Institut pour la Prevention, la Protection et le Bien‐Etre au Travail www.prevent.be/net/net01.nsfKüpros Ημερίδα με θέμα: Ασφαλής Πρόσδεση Φορτίων www.cysha.org.cyTšehhi Vabariik National Institute of Public Health, Czech Republic www.czu.czCentrum bezpečnosti práce a požární ochranywww.civop.czTaani Danish Working Environment Authority www.at.dkEesti TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.eeSoome Työterveyslaitos www.occuphealth.fiPrantsusmaa Agence Française de Sécurité Sanitaire de l’Environnement et du Travail www.afsset.frSaksamaa Bundesanstalt für Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin www.baua.deBerufsgenossenschaft Elektro Textil Feinmechanikwww.bgetf.deKreeka Hellenic Institute for Occupational Health and Safety www.elinyae.grUngari Public Foundation for Research on Occupational Safety www.mkk.org.huIirimaa Health and Safety Authority www.HSA.ieItaalia National Institute of Occupational Safety and Prevention www.ispesl.itLäti Institute of Occupational and Environmental Health home.parks.lv/ioehLuksemburg Inspection du Travail et des Mines www.itm.lu/itmMalta Occupational Health and Safety Authority www.ohsa.org.mtMadalmaad TNO Work and Employment www.arbeid.tno.nlPoola Central Institute for Labour Protection http://www.ciop.plPortugal Autoridade para as CondiçÕes do Trabalho www.act.gov.ptRumeenia Institute of Public Health www.pub‐health‐iasi.roSlovakkia Public Health Authority of the Slovak Republic www.uvzsr.skSloveenia Ministry of Labour, Family and Social Affairs www.mddsz.gov.siHispaania National Institute of Safety and Hygiene at Work www.insht.es/portal/site/InshtAssociation for the Prevention of Accidentswww.apa.esRootsi Swedish Radiation Protection Agency www.ssi.seÜhendkuningriik Health Protection Agency www.hpa.org.ukHealth and Safety Executivewww.hse.gov.uk114

LISA IAllikadRahvusvahelisedOrganisatsioonRahvusvaheline Mitteioniseeriva Kiirguse Eest Kaitsmise Komisjon (International Commission onNon‐ionizing Radiation Protection)Rahvusvaheline Valgustuskomisjon (International Commission on Illumination)Maailma TerviseorganisatsioonAmeerika Riiklik Tööstushügieenikute Konverents (American Conference on Governmental IndustrialHygienists)Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (European Trade Union Confederation)Euroopa Rahvatervise Liit (European Public Health Alliance)Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (The European Agency for Safety and Health at Work)Rahvusvaheline Töötervishoiu Komisjon (International Commission on Occupational Health)Kodulehtwww.icnirp.dewww.cie.co.atwww.who.intwww.acgih.orgwww.etuc.orghesa.etui‐rehs.orgwww.epha.org/r/64osha.europa.eu/www.icohweb.orgÜlejäänud maailmRiik Organisatsioon KodulehtUSAUSAUSAAustraaliaUSA Toidu- ja Ravimiameti Seadmete ja Radioloogilise Tervise Keskus (USFood and Drug Administration Center for Devices and Radiological Health)USA Toidu- ja Ravimiameti Meditsiiniõnnetuste Andmebaas (US Food andDrug Administration Medical Accident Database)USA Armee Terviseedenduse ja Ennetava Meditsiini Keskus, laserite ja optilisekiirguse programm (United States Army Center for Health Promotionand Preventive Medicine, Laser/Optical Radiation Program)Austraalia Kiirguskaitse ja Tuumaohutuse Agentuur (Australian RadiationProtection and Nuclear Safety Agency)www.fda.gov/cdrh/www.accessdata.fda.govchppm‐www.apgea.army.mil/laser/laser.htmlwww.arpansa.gov.auI.3. StandardidOrganisatsioonRahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (International Electrotechnical Commission)Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komitee (European Committee for ElectrotechnicalStandardization)Euroopa Standardimiskomitee (European Committee for Standardization)Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (International Organization for Standardization)Ameerika Riiklik Standardiinstituut (American National Standards Institute)USA Laserohutuse Standardid (US Laser Safety Standards)Kodulehtwww.iec.chwww.cenelec.euwww.cen.euwww.iso.orgwww.ansi.orgwww.z136.org115

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSI.4. Assotsiatsioonid/veebikataloogidOrganisatsioonEuroopa Optikaühing (European Optical Society)SPIEAmeerika Optikaühing (Optical Society of America)Ameerika Laseriinstituut (Laser Institute of America)Laserikasutajate Ühing (Association of Laser Users)Füüsikainstituut (Institute of Physics)Füüsika- ja Meditsiinitehnika Instituut (Institute of Physics and Engineering in Medicine)Briti Lasermeditsiini Assotsiatsioon (British Medical Laser Association)Euroopa Gaasküttekehade Tootjate Juhtiv Assotsiatsioon (European Leading Association of LuminousRadiant gas heaters Manufacturers)Kodulehtwww.myeos.orgwww.spie.orgwww.osa.orgwww.laserinstitute.orgwww.ailu.org.ukwww.iop.orgwww.ipem.org.ukwww.bmla.co.ukwww.elvhis.comI.5. Ajakirjadwww.optics.orgOpto & Laser Europewww.health‐physics.comAjakiri „Health Physics”www.oxfordjournals.org/our_journals/rpd/about.htmlOtsige laseritega seotud publikatsioonide kokkuvõtteidajakirjast „Radiation Protection Dosimetry”lfw.pennnet.com/home.cfm„Laser Focus World” – igakuine optikateemaline ajakiriUSAswww.photonics.comAjakirjad „Photonics Spectra”, „Europhotonics” ja„BioPhotonics”scitation.aip.org/jla/Ajakiri „Journal of Laser Applications”www.springerlink.com/content/1435-604X/Ajakiri „Lasers in Medical Science”fibers.org/fibresystems/schedule/fse.cfmAjakiri „Fibre Systems Europe”www.laserist.org/Laserist/Organisatsiooni International Laser Display Associationajakiri „Laserist”www.ledsmagazine.comElektroonikaajakiri, mis käsitleb valgusdioodide (LED‐ide)rakendusalasidwww.ils‐digital.comAjakiri „Industrial Laser Solutions”www.rp‐photonics.com/encyclopedia.htmlLasereid ja optikat käsitlev veebientsüklopeediaI.6. CD‐d, DVD‐d ja muud allikadAllikas Tarnija MärkusedLimits CDAustrian Research Centers Interaktiivne koolitussüsteem (inglise ja saksa keeles) laserohutusest(Austria Uurimiskeskused) tööstuses ja teadustöös. CD‐l on 30-minutiline video, mis võtab kokku9 peatükki. Peatükke saab vaadata ka eraldi. Lisaks on CD‐l testide osa(valikvastustega küsimused) ja sõnastik.LIA – MasteringLight – Laser SafetyDVDLaser Safety inHigher Education onDVDLIA – CLSOs’ BestPractices in LaserSafety on CDPrevention of LabourRisks on CDLIAUniversity of Southampton(Southamptoni Ülikool)Käsitleb laserite rakendusalasid, laserite tüüpe, laseritega seonduvaidohtusid, kontrollmeetmeid, märke ja pealdisi, silmakaitsete hooldustjne. Sisaldab laserite endise klassifikatsiooni üksikasju.Käsitleb laserikiirguse toimet organismile, ohutusmeetmeid, neutraliseerivaidfiltreid jne. Sisaldab laserite endise klassifikatsiooni üksikasju.LIA Raamat + CD. CD‐l on PowerPointi esitlus peatükkidest 5.2.1.1 ja 5.2.1.3.Raamat on mõeldud kasutamiseks vahendina laserohutuse programmidearendamisel.INSHTGuide to Laser Safety LaservisionLaser‐AugenschutzFilter‐SelectBGETFKoolituskursus laseri funktsioonide kohta edasijõudnutele. 2. versioon.Brošüür (inglise ja saksa keeles). Brošüür keskendub peamiselt laserohutusegaseotud kaitseprillidele ja filtritele.ACCESSi laseritega kasutatavate silmakaitsete interaktiivne andmebaas.116

LISA JSõnastikLISA J.SõnastikHeledussuurus on määratud valemigaSamamoodi on kiirgustiheduse E integraal antud punktisantud ajaperioodi Dt jooksulkus:dF von elementaarkiirena edastatud valgusvoog, misliigub läbi kindla punkti ja levib ruuminurgas dW, missisaldab antud suunda;dA on selle kiire ristlõike pindala, mis sisaldab antudpunkti;q on selle elementaarpinna normaali ja kiire suuna vahelinenurktähis: LVühik: cd·m -2Infrapunakiirgus (IR)optiline kiirgus, mille lainepikkus on nähtava valguse lainepikkusestpikemInfrapunakiirguse puhul jagatakse lainepikkus vahemikus780–10 6 nm tavaliselt järgmiselt:IRA (780–1400 nm)IRB (1400–3000 nm)IRC (3000–10 6 nm)Kaitsereaktsioon, tahtlik või tahtmatusilma sulgemine, silma liigutamine, pupilli aheneminevõi pea liigutamine, et vältida kokkupuudet optilisekiirgusegaKiirgussärituspinnaelemendile langeva kiirgusenergia dQ ja selle elemendipindala dA jagatis antud ajaperioodilSI‐süsteemi ühik: J×m -2Kiiritustihedus (pinna teatud punktis)pinnaelemendile langeva kiirgusvoo dF ja elemendipindala dA jagatis, stSI‐süsteemi ühik: W×m -2Kirkus(kindlas suunas tegeliku või kujuteldava pinna kindlaspunktis)suurus on määratud valemigakus:dF von elementaarkiirenaedastatudkiirgusvõimsus(voog), mis liigub läbiteatud punkti ja levib ruuminurgasdW, mis sisaldabantud suunda;dA on selle kiire ristlõikepindala, mis sisaldabantud punkti;ε on nurk selle elementaarpinna normaali ja kiire suunavaheline nurktähis: LSI‐süsteemi ühik: W×m -2 ×sr -1Vektor on pinnaga ristiKirkuse definitsiooni skeemVektor on pinnaga risti117

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSKokkupuute piirväärtussilma või nahaga maksimaalne kokkupuute määr, mis eeldatavaltei põhjusta bioloogilist kõrvaltoimetMittekoherentne kiirgusigasugune optiline kiirgus, v.a laserikiirgusNähtav kiirgusigasugune optiline kiirgus, mis tekitab otseseltnägemisaistinguMärkus: nähtava kiirguse spektraalse vahemiku jaokspole seatud täpseid piire, kuna need sõltuvad võrkkestalejõudvast kiirgusvõimsusest ja võrkkesta reageerivusest.Alumiseks piiriks loetakse tavaliselt lainepikkust vahemikus360–400 nm, ülemiseks piiriks lainepikkust vahemikus760–830 nmOhtlik kaugusminimaalne kaugus kiirgusallikast, mille juures kiiritu s-tihedus/kirkus jääb allapoole kokkupuute piirväärtustOhutu kaugus nahalekaugus, mille puhul kiiritustihedus ületab naha kaheksatunnisekokkupuute piirtasemeühik: mOhutu kaugus silmale (OHD)kaugus, mille juures kiire kiiritustihedus või kiirgussäritusvõrdub silma vastava kokkupuute piirväärtusegaOptiline kiirguselektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb röntgenkiirguse(lainepikkus u 1 nm) ja raadiolainete (lainepikkusu 10 6 nm) vaheleSinisest valgusest tulenev ohtvõrkkesta fotokeemilise kahjustuse tekke võimalus, millepõhjustajaks on kokkupuude optilise kiirgusega lainepikkustevahemikus 300–700 nmSinisest valgusest tuleneva ohukaalumisfunktsioonspektraalne kaalumisfunktsioon, mis näitab ultraviolettkiirguseja nähtava valguse fotokeemilist toimet võrk-kestal.tähis: B(l)SI‐süsteemi ühik: puudubUltraviolettkiirgus (UV)optiline kiirgus, mille lainepikkus on nähtava valguse lainepikkusestlühemUltraviolettkiirguse puhul jagatakse lainepikkus vahemikus100–400 nm tavaliselt järgmiselt:UVA, 315–400 nmUVB, 280–315 nmUVC, 100–280 nmÕhus leiduv hapnik neelab suure osa ultraviolettkiirgust,mille lainepikkus on alla 180 nm (vaakumi UV‐kiirgus)Ultraviolettkiirgusega seotud ohtsilma ja naha ägeda ning kroonilise kahjustuse tekke võimalus,mille põhjustajaks on kokkupuude optilise kiirgusegalainepikkuste vahemikus 180–400 nmUltraviolettkiirgusega seotud ohukaalumisfunktsioonspektraalne kaalumisfunktsioon, mis on loodud tervisekaitseeesmärkidel ja mis kajastab ultraviolettkiirgusekombineeritud ägedat toimet silmale ja nahaleValgustustihedus (Ev)(pinna teatud punktis)pinnaelemendile langeva valgusvoo dFv ja selle elemendipindala dA jagatisühik: lux (lx)118

LISA JSõnastikVõrkkesta termokahjustuse ohtvõimalik silmakahjustus, mille põhjustab kokkupuudeoptilise kiirgusega lainepikkuste vahemikus 380–1400 nmVõrkkesta termokahjustuse ohukaalumisfunktsioonspektraalne kaalumisfunktsioon, mis näitab nähtavavalguse ja infrapunakiirguse termilist toimet võrkkestaletähis: R(l)SI‐süsteemi ühik: puudubVõrkkestakahjustuse vahemikspektrivahemik 380–1400 nm (nähtav valgus ja IR‐A),mille piires silma tavapärase ehituse tõttu jõuab optilinekiirgus võrkkestani119

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA K. BibliograafiaK.1. Laserite ajaluguHow the Laser Happened – Adventures of a Scientist.Charles H Townes. Oxford University Press, 1999.The Laser Odyssey. Theodore Maiman. Laser Press, 2000.The History of the Laser. M Bertolotti. Institute of PhysicsPublishing, 2005.Beam: The Race to Make the Laser. Jeff Hecht. Oxford UniversityPress, 2005.Laser: The Inventor, the Nobel Laureate, and the Thirty‐YearPatent War. Nick Taylor. iUniverse.com, 2007.K.2. Meditsiinilised laseridMedical Lasers and their Safe Use. D Sliney and S Trokel.Springer‐Verlag, New York, 1993.Laser‐Tissue Interactions - Fundamentals and Applications.Markolf H. Niemz. Springer, 2004.K.3. Laserite ja optilise kiirgusegaseotud ohutusSafety with Lasers and Other Optical Sources. D Slineyand M Wolbarsht. Plenum, New York, 1980.Practical Laser Safety. D C Winburn. Marcel Dekker Inc.New York, 1985.The Use of Lasers in the Workplace: A Practical Guide.International Labour Office, Geneva, 1993.Laser Safety. Roy Henderson and Karl Schulmeister. Instituteof Physics Publishing, 2003.Laser Safety Management. Ken Barat. CRC Press/Taylor &Francis, 2006.Schutz vor optischer Strahlung. Ernst Sutter. VDE VerlagGmbH, 2002.K.4. Lasertehnoloogia ja -teooriaIntroduction to Laser Technology. Breck Hitz, J J Ewing &Jeff Hecht. IEEE Press, 2001.Handbook of Laser Technology and Applications• Volume 1: Principles• Volume 2: Laser Design and Laser Systems• Volume 3: ApplicationsColin Webb and Julian Jones, Editors. Institute of PhysicsPublishing, 2004.Principles of Lasers and Optics. William S C Chang. CambridgeUniversity Press, 2005.Field Guide to Lasers. Rüdiger Paschotta. SPIE Press, 2008.K.5. Juhised ja avaldusedGuidelines on Limits of Exposure to Ultraviolet Radiationof Wavelengths Between 180 nm and 400 nm (IncoherentOptical Radiation). Health Physics 87 (2): 171-186; 2004.Revision of the Guidelines on Limits of Exposure to Laserradiation of wavelengths between 400nm and 1.4µm.Health Physics 79 (4): 431-440; 2000.Guidelines on Limits of Exposure to Broad‐Band IncoherentOptical Radiation (0.38 to 3µm). Health Physics 73 (3):539-554; 1997.Guidelines on UV Radiation Exposure Limits. HealthPhysics 71 (6): 978; 1996.Guidelines on Limits of Exposure to Ultraviolet Radiationof Wavelengths Between 180 nm and 71 nm (IncoherentOptical Radiation). 804-819; 1996.Proposed Change to the IRPA 1985 Guidelines on Limitsof Exposure to Ultraviolet Radiation. Health Physics 56 (6):971-972; 1989.Guidelines on Limits of Exposure to Ultraviolet Radiationof Wavelengths Between 180 nm and 400 nm (IncoherentOptical Radiation). Health Physics 49 (2): 331-340; 1985.ICNIRP Statement on Far Infrared Radiation Exposure.Health Physics 91 (6):Adjustment of guidelines for exposure of the eye tooptical radiation from ocular instruments: statementfrom a task group of the International Commission onNon‐Ionizing Radiation Protection. Sliney D, Aron‐Rosa D,DeLori F, Fankhouser F, Landry R, Mainster M, Marshall J,Rassow B, Stuck B, Trokel S, West T, and Wolfe M. AppliedOptics 44 (11): 2162-2176; 2005.120

LISA KBibliograafiaHealth Issues of Ultraviolet Tanning Appliances used forCosmetic Purposes. Health Physics 84 (1): 119-127; 2004.Light‐Emitting Diodes (LEDS) and Laser Diodes: Implicationsfor Hazard Assessment. Health Physics 78 (6): 744-752; 2000.Laser Pointers. Health Physics 77 (2): 218-220; 1999.Health Issues of Ultraviolet Tanning Appliances used forCosmetic Purposes. Health Physics 61 (2): 285-288; 1991.Fluorescent Lighting and Malignant Melanoma. HealthPhysics 58 (1): 111-112; 1990.UV exposure guidance: a balanced approach betweenhealth risks and health benefits of UV and Vitamin D.Proceedings of an International Workshop. Progress inBiophysics and Molecular Biology, Vol 92, Number 1; September2006 - ISSN 0079-6107.Ultraviolet Radiation Exposure, Measurement and Protection.Proceedings of an International Workshop, NRPB,Chilton, UK, 18-20 October, 1999. AF McKinlay, MH Repacholi(eds.) Nuclear Technology Publishing, Radiation ProtectionDosimetry, Vol 91, 1-3, 1999. ISBN 1870965655.Measurements of Optical Radiation Hazards. A referencebook based on presentations given by health andsafety experts on optical radiation hazards, Gaithersburg,Maryland, USA, September 1-3, 1998. Munich: ICNIRP /CIE‐Publications; 1999. ISBN 978-3-9804789-5-3.Protecting Workers from UV Radiation. Munich: InternationalCommission on Non‐Ionizing Radiation Protection,International Labour Organization, World Health Organization;2007. ISBN 978-3-934994-07-2.Documents of the NRPB:Volume 13, No. 1, 2002. Health Effects from UltravioletRadiation: Report of an Advisory Group on Non‐IonisingRadiation. Health Protection Agency. ISBN 0-85951-475-7Documents of the NRPB: Volume 13, No. 3, 2002. Adviceon Protection Against Ultraviolet Radiation. Health ProtectionAgency. ISBN 0-85951-498-6.121

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSLISA L. Direktiiv 2006/25/EÜL 114/38 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/25/EÜ,5. aprill 2006,töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistestmõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiivdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 137 lõiget 2,võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 ) mis esitati pärasttööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist,võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,( 2 )pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 3 )arvestades lepituskomitee poolt 31. jaanuaril 2006. aastalheaks kiidetud ühist tekstining arvestades järgmist:(2) Komisjoni teatis ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõigusteharta rakendamist käsitleva tegevusprogrammikohta näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuetekehtestamise seoses töötajate kokkupuutegafüüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega. 1990. aastaseptembris võttis Euroopa Parlament vastu seda tegevusprogrammikäsitleva resolutsiooni, ( 4 ) milles kutsutaksekomisjoni üles eelkõige koostama eridirektiivi töökohalmürast ja vibratsioonist ning muudest füüsikalistestmõjuritest tulenevate riskide kohta.(3) Esimese sammuna võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu25. juunil 2002. aastal vastu direktiivi 2002/44/EÜtöötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohtaseoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest(vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnesüksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1tähenduses) ( 5 ). Järgmisena võtsid Euroopa Parlament janõukogu 6. veebruaril 2003. aastal vastu direktiivi 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuetekohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest(müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnesüksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1tähenduses) ( 6 ). Seejärel võtsid Euroopa Parlament janõukogu 29. aprillil 2004. aastal vastu direktiivi 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuetekohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest(elektromagnetväli) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnesüksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli16 lõike 1 tähenduses) ( 7 ).(1) Asutamislepingu kohaselt võib nõukogu direktiividegavastu võtta miinimumnõuded, et soodustada eelkõigetöökeskkonna parandamist töötajate tervise ja ohutuseparemaks kaitsmiseks. Sellised direktiivid hoiduvadhaldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisestviisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusegaettevõtjate (VKEde) loomist ja arengut.(4) Nüüd peetakse vajalikuks kehtestada meetmed töötajatekaitseks optilise kiirgusega seotud riskide eest seosesnende mõjuga töötajate tervisele ja ohutusele ning eritiselle kahjustava toime tõttu silmadele ja nahale. Needmeetmed ei ole mõeldud üksnes iga üksiku töötajaisikliku tervise ja ohutuse tagamiseks, vaid ka selleks, etluua kõikidele ühenduse töötajatele teatav minimaalnekaitsetase, hoidmaks ära võimalikke konkurentsimoonutusi.( 1 ) EÜT C 77, 18.3.1993, lk 12 ja EÜT C 230, 19.8.1994, lk 3.( 2 ) EÜT C 249, 13.9.1993, lk 28.( 3 ) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 1994. aasta arvamus (EÜT C128, 9.5.1994, lk 146), kinnitatud 16. septembril 1999 (EÜT C54, 25.2.2000, lk 75), nõukogu 18. aprilli 2005. aasta ühineseisukoht (ELT C 172 E, 12.7.2005, lk 26) ja EuroopaParlamendi 16. novembri 2005. aasta seisukoht (Euroopa LiiduTeatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 14. veebruari2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon (Euroopa LiiduTeatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. veebruari 2006. aastaotsus.122(5) Käesoleva direktiivi üheks eesmärgiks on õigeaegseltavastada optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevaidkahjulikke tervisemõjusid.( 4 ) EÜT C 260, 15.10.1990, lk 167.( 5 ) EÜT L 177, 6.7.2002, lk 13.( 6 ) ELT L 42, 15.2.2003, lk 38.( 7 ) ELT L 159, 30.4.2004, lk 1.

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/39(6) Käesoleva direktiiviga sätestatakse miinimumnõuded,millega antakse liikmesriikidele võimalus säilitada võikehtestada töötajate kaitseks rangemaid sätteid, eelkõigemäärata kindlaks madalamad kokkupuute piirväärtused.Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohi õigustadaliikmesriigis juba valitseva olukorra halvenemist.(7) Optilise kiirguse ohtude eest kaitsev süsteem peabpiirduma taotletavate eesmärkide, järgitavate põhimõtetening põhiväärtuste määratlusega, mis ei lasku liigseltüksikasjadesse, et liikmesriikidel oleks võimalik kõnealuseidmiinimumnõudeid ühtselt kohaldada.mida tootja on juba teinud, et määrata, kas sellisedseadmed vastavad kohaldatavate ühenduse direktiividegasätestatud olulistele ohutusnõuetele, tingimusel et seadmeidon nõuetekohaselt ja regulaarselt hooldatud.(13) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999.aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestataksekomisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 2 ).(14) Kokkupuute piirväärtusest juhindumine peaks andmakõrge kaitsetaseme optilise kiirgusega kokkupuutesttulenevate võimalike tervisemõjude puhul.(8) Optilise kiirgusega kokkupuutumise taset on võimaliktõhusalt vähendada, kui võtta juba töökohtade loomiselennetusmeetmeid ning valida sellised töövahendid, -kordja -meetodid, mille esmaseks eesmärgiks oleks riskidevähendamine nende tekkimisel. Seega aitavad töövahendeidja -meetodeid käsitlevad sätted kaasa asjaomastetöötajate kaitsmisele. Vastavalt nõukogu 12. juuni 1989.aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu jatööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamisekohta ( 1 ) artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldisteleennetuspõhimõtetele eelistatakse kollektiivseid kaitsemeetmeidüksikult võetavatele kaitsemeetmetele.(9) Tööandjad peaksid kooskõlas tehnika arenguga jateaduslikult põhjendatud teadmistega optilise kiirgusegakokkupuutest tulenevate riskide kohta tegema ümberkorraldusi,et parandada töötajate ohutust ja tervisekaitset.(15) Komisjon peaks koostama praktilise juhendi, et aidatatööandjatel, eelkõige VKEde juhtidel käesoleva direktiivitehnilistest sätetest paremini aru saada. Komisjon peaksüritama juhendi võimalikult kiiresti valmis saada, etlihtsustada liikmesriikidel käesoleva direktiivi kohaldamiseksvajalike meetmete vastuvõtmist.(16) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelisekokkuleppe ( 3 ) punktiga 34 julgustatakseliikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühendusehuvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suuresulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi jaülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama,ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:(10) Kuna käesolev direktiiv on üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, kohaldataksenimetatud direktiivi töötajate kokkupuute puhul optilisekiirgusega, ilma et see piiraks käesolevas direktiivissisalduvaid rangemaid ja/või spetsiifilisemaid sätteid.I JAGUÜLDSÄTTEDArtikkel 1(11) Käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalsemõõtme väljaarendamisel.(12) Täiendavat lähenemisviisi, mis edendab parema reguleerimisepõhimõtet ning tagab kaitstuse kõrge taseme, võibsaavutada, kui optilise kiirguse allikate ja nendega seotudseadmete tootjate tooted vastavad ühtlustatud standarditele,mille eesmärk on kaitsta kasutajate tervist ja ohutustsellistest toodetest tulenevate ohtude eest; sellest tulenevaltpole tööandjatel vaja korrata mõõtmisi ega arvutusi,Eesmärk ja reguleerimisala1. Käesolev direktiiv, mis on üheksateistkümnes üksikdirektiivdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses,sätestab miinimumnõuded töötajate kaitseks tehisliku optilisekiirgusega kokkupuutest tulenevate või tuleneda võivateriskide eest nende tervisele ja ohutusele töö ajal.2. Käesolev direktiiv osutab töötajate tervise- ja ohutusriskile,mis tuleneb tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutekahjulikest mõjudest silmadele ja nahale.( 1 ) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L284, 31.10.2003, lk 1).( 2 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.( 3 ) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.123

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/40 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.20063. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikunakogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piirakskäesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või täpsematesätete kohaldamist.g) kokkupuude kiirgusega (H) – kiirgusintensiivsuse ajaintegraal,mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (Jm -2 );Artikkel 2MõistedKäesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:h) kiirgustihedus (L) – kiirgusvoog või väljundvõimsusruuminurgaühiku ja pindalaühiku kohta, mida väljendataksevattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m –2 sr -1);i) tase – kiirgusintensiivsuse, kiirguse ja kiirgustihedusekoostoime/koosmõju, millega töötaja kokku puutub.a) optiline kiirgus – elektromagnetkiirgus, mille lainepikkuson vahemikus 100 nm kuni 1 mm. Optilise kiirgusespekter jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseksja infrapunakiirguseks.Artikkel 3Kokkupuute piirväärtusedi) ultraviolettkiirgus – optiline kiirgus, mille lainepikkuseväärtus on vahemikus 100 nm kuni 400 nm.Ultraviolettpiirkond jaguneb: UV-A (315-400 nm),UV-B (280–315 nm) ja UV-C (100-280 nm);1. Muudest, kui looduslikest optilise kiirguse allikatestpärineva mittekoherentse kiirgusega kokkupuute piirväärtusedon sätestatud I lisas.ii)nähtav valgus – optiline kiirgus, mille lainepikkuseväärtus on vahemikus 380 kuni 780 nm;2. Laserkiirgusega kokkupuute piirväärtused on sätestatud IIlisas.iii)infrapunakiirgus – optiline kiirgus, mille lainepikkuseväärtus on vahemikus 780 nm kuni 1 mm.Infrapunapiirkond jaguneb: IR-A (780-1 400 nm),IR-B (1 400–3 000 nm) ja IR-C (3 000 nm-1 mm);II JAGUTÖÖANDJATE KOHUSTUSEDb) laser (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu) –seade, mida saab, peamiselt juhitava stimuleeritudemissiooni tõttu, kasutada optilise kiirguse lainepikkusevahemikus oleva elektromagnetkiirguse tekitamiseks võivõimendamiseks;Artikkel 4Kokkupuute kindlaksmääramine ja riskianalüüsc) laserkiirgus – laserist lähtuv optiline kiirgus;d) mittekoherentne kiirgus – optiline kiirgus mis ei olelaserkiirgus;e) kokkupuute piirväärtused – optilise kiirgusega kokkupuutepiirväärtused, mis põhinevad otseselt kindlaksmääratudtervisemõjule ja bioloogilistele kaalutlustele. Vastavusnimetatud piirväärtustele tagab, et optilise kiirgusetehisallikatega kokkupuutuvad töötajad on kaitstudkõikide teadaolevate kahjulike tervisemõjude eest;f) kiirgusintensiivsus (E) või võimsustihedus – kiirguse võimsuspindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetrikohta (W m -2 );1. Kui töötajad puutuvad kokku tehislike optilise kiirguseallikatega, peab tööandja direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiselhindama ja vajaduse korral mõõtma ja/või arvutama optilisekiirgusega kokkupuute tasemeid, millega töötajad tõenäoliseltkokku puutuvad, et oleks võimalik kindlaks määrata jajõustada vajalikud meetmed kokkupuute piiramiseks kohaldatavatepiirväärtusteni. Hindamise, mõõtmise ja/või arvutamisemetoodika järgib laserkiirguse osas Rahvusvahelise ElektrotehnikaKomisjoni (IEC) standardeid ja mittekoherentsekiirguse osas Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) jaEuroopa Standardikomitee (CEN) soovitusi. Kokkupuutesituatsioonides,mis ei ole hõlmatud nimetatud standardite jasoovitustega ja kuni asjakohased EL standardid või soovitusedmuutuvad kättesaadavaks, kasutatakse hindamisel, mõõtmiselja/või arvutamisel kasutusel olevaid siseriiklikke või rahvusvahelisiteaduspõhiseid juhiseid. Mõlemas kokkupuutesituatsioonisvõib hindamisel arvesse võtta seadme valmistaja pooltesitatud teavet, kui seade on hõlmatud asjakohaste ühendusedirektiividega.124

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/412. Lõikes 1 osutatud hindamist, mõõtmist ja/või arvutusikavandavad ja teostavad pädevad teenistused või isikud kohasetihedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artiklite7 ja 11 sätteid pädevate teenistuste või isikute ning töötajategakonsulteerimise ja nende osalemise kohta. Lõikes 1 nimetatudkokkupuute taseme hindamisel saadud andmed, sealhulgasmõõtmisel ja/või arvutusel saadud andmeid, säilitataksesobival kujul nii, et neid oleks hiljem võimalik kasutada.3. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörabtööandja riskianalüüsil erilist tähelepanu järgmisele:4. Tööandja valduses peab olema riskianalüüs, mis vastabdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a, ning ta teebkindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesolevadirektiivi artiklitega 5 ja 6. Riskianalüüs kantakse vastavaltsiseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale; sellesvõib sisalduda tööandja põhjendus selle kohta, et optilisekiirgusega seotud riskide laad ja ulatus teeb edasise üksikasjalikuriskianalüüsi tarbetuks. Riskianalüüsi ajakohastataksekorrapäraselt, eriti siis kui on toimunud olulisi muudatusi,mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrollitulemused näitavad, et see on vajalik.Artikkel 5a) tehislike optilise kiirguse allikatega kokkupuute tase,lainepikkuste vahemik ja kestus;b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuutepiirväärtused;Riskide vältimisele või vähendamisele suunatud sättedl. Arvestades tehnika arengut ja meetmete kättesaadavustriski kontrollimiseks selle tekkimisel, kõrvaldatakse tehislikuoptilise kiirgusega kokkupuutest tulenevad riskid või vähendatakseneid võimalikult madalale tasemele.c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajatetervisele ja ohutusele avalduv mõju;d) optilise kiirguse ja valgustundlike kemikaalide omavahelisekoostoime poolt töökohal töötajate tervisele jaohutusele avalduv mõju;Tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate riskidevähendamine toimub direktiivis 89/391/EMÜ sätestatudüldiste ennetuspõhimõtete alusel.2. Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud riskianalüüs näitab tehislikeoptilise kiirguse allikatega kokku puutuvate töötajate osasvõimalust, et kokkupuute piirväärtused võivad olla ületatud,loob ja rakendab tööandja piirväärtusi ületava kokkupuutevältimiseks mõeldud tehniliste ja/või korralduslike meetmetetegevuskava, võttes eelkõige arvesse järgmist:e) kaudsed mõjud nagu ajutine pimestamine, plahvatus võitulekahju;a) muud töömeetodid, mis vähendavad optilisest kiirgusestpõhjustatud riske;f) tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamisekskavandatud asendusseadmete olemasolu;g) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed,sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik;b) vähem optilist kiirgust tekitavate seadmete valik, võttesarvesse tehtavat tööd;c) tehnilised meetmed optilise kiirguse vähendamiseks,sealhulgas vajaduse korral blokeerimisseadmete, varjestusseadmetevõi nendega sarnaste tervisekaitse seadmetekasutamine;h) kokkupuude mitme tehisliku optilise kiirguse allikaga;d) töövahendite, tööruumide ja töökohasüsteemide sobivadhooldusprogrammid;i) asjakohase IEC standardi kohane laserile kohaldatavklassifikatsioon ja kõik vastavad klassifikatsioonid kõikidetehislike allikate kohta, mis võivad tekitada sarnastkahju kui 3b või 4 klassi laser;e) tööruumide ja töökohtade kujundus ja paigutus;f) kokkupuute kestuse ja taseme piiramine;g) asjakohaste isikukaitsevahendite kättesaadavus;j) optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahenditetootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomasteleühenduse direktiividele.h) seadme tootja juhendid, kui seade on hõlmatud asjakohasteühenduse direktiividega.125

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/42 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.20063. Artikli 4 kohaselt tehtud riskianalüüsi alusel tähistataksetööruumid, kus töötajad võivad kokku puutuda tehislikestallikatest eralduvate optilise kiirguse tasemetega, mis ületavadkokkupuute piirväärtusi, asjakohaste märkidega vastavaltnõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivile 92/58/EMÜtöökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkidemiinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). ( 1 ) Asjaomasedpiirkonnad tähistatakse ning neile ligipääsu piiratakse kui seeon tehniliselt teostatav ja kui on olemas kokkupuutepiirväärtuste ületamise risk.e) asjaolusid, mille korral on töötajatel õigus tervisekontrollile;f) ohutut töökorraldust kokkupuudest tingitud riskidevähendamiseks;g) asjakohaste isikukaitsevahendite nõuetekohast kasutamist.4. Töötajate kokkupuude ei tohi ületada kokkupuutepiirväärtusi. Kui hoolimata tööandja poolt käesoleva direktiivinõuete täitmiseks tehislike optilise kiirguse allikate osasvõetavatele meetmetele kokkupuute piirväärtusi ületatakse,võtab tööandja igal juhul kohe meetmeid, et vähendadakokkupuudet allapoole piirväärtusi. Tööandja teeb kindlakskokkupuute piirväärtuste ületamise põhjused ja kohandabvastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida piirväärtustetaasületamist.5. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandabtööandja käesolevas artiklis nimetatud meetmeid vastavalt erititundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate vajadustele.Artikkel 7Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemineTöötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine janende osalemine käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustestoimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.III JAGUArtikkel 6Töötajate teavitamine ja koolitusIlma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikleid 10 ja 12,tagab tööandja, et tööl tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutuvadtöötajad ja/või nende esindajad saavad vajalikku teavet jakoolitust, mis on seotud käesoleva direktiivi artiklis 4sätestatud riskianalüüsi tulemustega, mis käsitleb eelkõige:a) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid;MUUD SÄTTEDArtikkel 8Tervisekontroll1. Liikmesriigid võtavad direktiivi 89/391/EMÜ artikli 14kohaselt vastu sätted töötajate asjakohase tervisekontrollitagamiseks, eesmärgiga vältida ja õigeaegselt avastada optilisekiirgusega kokkupuutest tulenevaid kahjulikke tervisemõjusid,samuti vältida pikaajalisi tervise riske ja krooniliste haigusteriske.b) kokkupuute piirväärtusi ja nendega seotud võimalikkeriske;2. Liikmesriigid tagavad, et tervisekontrolli teeb arst,töötervishoiuspetsialist või tervisekontrolli eest vastutavmeditsiiniasutus, kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga.c) käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud tehislikuoptilise kiirgusega kokkupuute tasemete hindamise,mõõtmise ja/või arvutuste tulemusi koos nende tähenduseja võimalike riskide selgitusega;d) seda, kuidas avastada kokkupuute kahjulikke mõjusidtervisele ja kuidas neist teatada;( 1 ) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.3. Liikmesriigid loovad korra tagamaks, et iga töötaja kohta,kes läbib lõike 1 nõuete kohaselt tervisekontrolli, koostatakseindividuaalne sanitaarraamat, mida hoitakse ajakohastatuna.Sanitaarraamat sisaldab läbitud tervisekontrollide kokkuvõtet.Neid peetakse sellisel kujul, et neid oleks võimalik kasutada kahiljem, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Pädevale asutuseleantakse taotluse korral asjassepuutuvate sanitaarraamatutekoopiad, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Tööandjavõtab asjakohaseid meetmeid, et arstil, töötervishoiuspetsialistilvõi tervisekontrolli eest vastutaval meditsiiniasutusel,nagu liikmesriik on määranud, kui see on asjakohane, oleksjuurdepääs artiklis 4 nimetatud riskianalüüsi tulemustele, kuineed on tervisekontrolli tegemiseks vajalikud. Töötajal ontaotluse korral õigus tutvuda oma sanitaarraamatuga.126

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/434. Juhul kui avastatakse piirväärtusi ületav kokkupuude,võimaldatakse asjaomas(te)le töötaja(te)le arstlik läbivaatluskooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga. Tervisekontrolli tehakseka siis, kui tervisekontrolli tulemusena leitakse töötajalkindlaksmääratav haigus või kahjulik tervisemõju, mis arstivõi töötervishoiuspetsialisti arvates on tööl optilise kiirgusegakokkupuutumise tagajärg. Mõlemal juhul, kui piirväärtusi onületatud või kui tehakse kindlaks kahjulik tervisemõju(sealhulgas haigus):a) teatab arst või mõni muu piisavalt kvalifitseeritud isiktöötajale isiklikult temaga seotud tulemusest. Eelkõigepeab ta saama teabe ja soovitused tervisekontrolli kohta,mis tal tuleks pärast kokkupuute lõppemist läbida;b) tööandjat teavitatakse kõikidest tervisekontrolli olulistesttulemustest, kooskõlas arstisaladuse põhimõttega;c) tööandja:— vaatab läbi artikli 4 kohaselt tehtud riskianalüüsi,— vaatab läbi meetmed, mis on artikli 5 kohaselt ettenähtud riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks,— võtab arvesse töötervishoiuspetsialisti või muuvastava kvalifikatsiooniga isiku või pädeva asutusesoovitusi, rakendades riski kõrvaldamiseks võivähendamiseks nõutavaid meetmeid kooskõlasartikliga 5, ja— korraldab tervisekontrolli jätkamist ja tagab teistesarnases kokkupuutes viibinud töötajate tervislikuseisundi kindlakstegemise. Sellistel juhtudel võibpädev arst või töötervishoiuspetsialist või pädevasutus teha ettepaneku, et kokkupuutunud isikläbiks arstliku kontrolli.2. Lisade rangelt tehnilist laadi muudatused, mis onkooskõlas:a) töövahendite ja/või tööruumide kavandamist, ehitamist,valmistamist või konstrueerimist käsitlevate direktiividevastuvõtmisega tehnilise ühtlustamise ja standardiseerimisevaldkonnas;b) tehnika arenguga, muudatustega kõige asjakohasematesühtlustatud Euroopa standardites või rahvusvahelistesspetsifikatsioonides ning uute teaduslike avastustegaoptilise kiirgusega kokkupuute kohta töökeskkonnas,võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 sätestatud menetlusekohaselt.Artikkel 11Komitee1. Komisjoni abistab direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17osutatud komitee.2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8sätestatut.Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajakskehtestatakse kolm kuud.3. Komitee võtab vastu oma töökorra.IV JAGUArtikkel 9LÕPPSÄTTEDKaristusedArtikkel 12Liikmesriigid näevad ette piisavad karistused, mida tulebkohaldada vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetudsiseriiklike õigusaktide rikkumise korral. Karistused peavadolema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.Artikkel 10Tehnilised muudatused1. Lisades sätestatud kokkupuute piirväärtuste muudatusedvõtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu asutamislepinguartikli 137 lõikes 2 sätestatud korras.AruandedLiikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruandekäesoleva direktiivi praktikas rakendamise kohta, näidatesselles ära tööturu osapoolte arvamuse.Komisjon teavitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamenti,nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ningtööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteed nimetatud aruannetesisust, oma hinnangust nimetatud aruannetele, kõnealusesvaldkonnas toimunud arengust ja kõigist meetmetest,mis võivad olla õigustatud uusi teaduslikult põhjendatudteadmisi silmas pidades.127

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/44 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006Artikkel 13Praktiline juhendKäesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks koostabkomisjon artiklite 4 ja 5 ning I ja II lisa kohta praktilisejuhendi.Artikkel 14Ülevõtmine1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseksvajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 27 April 2010.Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nadnendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurdeviite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad etteliikmesriigid.2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivigareguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate võijuba vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.Artikkel 15JõustumineKäesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisepäeval.Artikkel 16AdressaadidKäesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.Strasbourg, 5. aprill 2006Euroopa Parlamendi nimelpresidentJ. BORRELL FONTELLESNõukogu nimeleesistujaH. WINKLER128

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/45I LISAMittekoherentne optiline kiirgusBiofüüsikaliselt asjakohased optilise kiirgusega kokkupuute väärtused on võimalik määrata allpool toodud valemitega.Kasutatav valem sõltub kiirgusallikast eralduva kiirguse lainepiirkonnast ja tulemusi tuleks võrrelda tabelis 1.1.esitatud vastavate kokkupuute piirväärtustega. Ühe optilise kiirguse allika kohta võib olla rohkem for üks kokkupuuteväärtus ja sellele vastav kokkupuute piirväärtus.Numeratsioon a–o viitab vastavale reale tabelis 1.1.a)t λ = 400 nmHeff = ( ,∫ ∫0 λ = 180 nmE λ t ) . S( λ). dλ . dtλ (H eff on asjassepuutuv ainult vahemikus 180 kuni 400 nm)b) H UVA=t∫0λ = 400 nm(λ, t) . dλ . dt∫ E λλ = 315 nm(H UVA on asjassepuutuv ainult vahemikus 315 kuni400 nm)λ = 700 nmc), d) L B= L λ (λ) . B(λ) . dλ∫λ = 300 nm(L B on asjassepuutuv ainult vahemikus 300 kuni 700 nm)e), f)λ = 700 nmE B∫λ = 300 nm= E (λ) .λB (λ) . dλ(E B on asjassepuutuv ainult vahemikus 300 kuni 700 nm)g–l) L R= L .∫ λ(λ) R(λ). dλλ 2λ 1(Vaata tabelist 1.1 asjakohased λ 1 ja λ 2 väärtused)λ = 3000 nmm), n) EIR= E ⋅∫λ(λ) dλλ = 780 nmt λ = 3000 nmo) Hskin= E ⋅ ⋅∫ ∫λ(λ, t) dλ0 λ = 380 nmdt(E IR on asjassepuutuv ainult vahemikus 780 kuni3 000 nm)(H skin on asjassepuutuv ainult vahemikus 380 kuni3 000 nm)Käesoleva direktiivi eesmärkidel võib ülalpool esitatud valemid asendada järgmiste avaldistega ja kasutades järgmistestabelites esitatud diskreetseid väärtusi:λ = 400 nma) E eff= ∑ E λ · S(λ) · ∆λλ = 180 nmja H eff ¼ E eff· Δtλ = 400 nmb) E UVA= ∑ E λ· ∆λλ = 315 nmja H UVA ¼ E UVA· Δtc), d)Lλ = 700 nm= B ∑ Lλλ = 300 nm. B(λ) . ∆λe), f)EB=λ = 700 nm∑Eλλ = 300 nm. B( λ). ∆λg–l) L R=λ 2∑λ 1. R(λ) . ∆λL λ(Vaata tabelist 1.1 asjakohased λ 1 ja λ 2 väärtused)m), n)EIR=λ = 3 000 nmE .∑ λλ = 780 nm∆λ129

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/46 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006λ = 3 000 nmo) E skin= ∑ E λ· ∆λλ = 380 nmja H skin ¼ E skin· ΔtMärkused:Eλ (λ,t), Eλ spektraalne kiirgusintensiivus ehk võimsuse spektraaltihedus – teatud pinnale langeva kiirguse võimsuspindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja nanomeetri kohta [W m -2 nm -1 ]; Eλ(λ,t) ja E λ väärtused saadakse mõõtmise teel või võib need anda seadme valmistaja;E eff efektiivne kiirgusintensiivsus (UV piirkond) – S (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus UVlainepikkuste vahemikus 180 kuni 400 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m -2 ];H kokkupuude kiirgusega – kiirgustiheduse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m -2 ];H eff efektiivne kokkupuude kiirgusega – S (λ) järgi spektraalselt kaalutud kokkupuude kiirgusega, midaväljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m -2 ];E UVA kogukiirgusintensiivsus (UVA) – arvutuslik kiirgustihedus UV-A lainepikkuse vahemikus 315 kuni 400 nm,mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m -2 ];H UVA kokkupuude kiirgusega – kiirgustiheduse integraal aja ja lainepikkuse järgi või kiirgustiheduse summa UV-A lainepikkuse vahemikus 315 kuni 400 nm, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m -2 ];S (λ) spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse silmadele ja nahale suunatud tervisemõju sõltuvuse UV kiirguselainepikkusest, (tabel 1.2) [ühikuta suurus];t, Δt aeg, kokkupuute kestus, mida väljendatakse sekundites [s];λ lainepikkus, mida väljendatakse nanomeetrites [nm];Δ λ ribalaius, mida väljendatakse nanomeetrites [nm], arvutus- või mõõteintervallid;Lλ (λ), L λ allika spektraalne kiirgustihedus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta, steradiaani kohta jananomeetri kohta [W m -2 sr -1 nm -1 ];R (λ) spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse nähtava valguse ja IR-A kiirguse poolt silmadele põhjustatudtermilise kahjustuse sõltuvuse lainepikkusest (tabel 1.3) [ühikuta suurus];L R efektiivne kiirgustihedus (termiline kahjustus) – R (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus,mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [W m -2 sr -1 ];B (λ) spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse sinise valguse poolt silmadele põhjustatud fotokeemilisekahjustuse sõltuvuse lainepikkusest (tabel 1.3) [ühikuta suurus];L B efektiivne kiirgustihedus (sinine valgus) – B (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus, midaväljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [W m -2 sr –1 ];E B efektiivne kiirgusintensiivus (sinine valgus) – B (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgusintensiivsus,mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m -2 ];E IR kogukiirgusintensiivsus (termiline kahjustus) – arvutuslik kiirgustihedus infrapunakiirguse lainepikkusevahemikus 780 kuni 3 000 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m -2 ];E skin kogukiirgusintensiivsus (nähtav valgus, IR-A ja IR-B) – arvutuslik kiirgustihedus nähtava valguse jainfrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 380 kuni 3 000 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetrikohta [W m -2 ];H skin kokkupuude kiirgusega – kiirgustiheduse integraal aja ja lainepikkuse järgi või kiirgustiheduse summanähtava valguse ja infrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 380 kuni 3 000 nm, mida väljendataksedžaulides ruutmeetri kohta (J m -2 );α nägemisnurk – nurk, mille all paistab nähtav allikas vaatepunktist ümbritsevas ruumis, mida väljendataksemilliradiaanides (mrad). Nähtav allikas on tõeline või virtuaalne objekt, mis moodustab võrkkestaleväikseima võimaliku kujutise.130

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/47Tabel 1.1Kokkupuute piirväärtused mittekoherentsele optilisele kiirguseleIndeks Lainepikkus nm Kokkupuute piirväärtus Ühikud Märkused Kehaosa Ohta. 180-400(UV-A, UV-B ja UV-C)H eff = 30Päeva kestus 8 tundi[J m -2 ] silma sarvkestsilma sidekestläätsnahkvalgusest põhjustatud sarvkestapõletikfotokeratiitsidekestapõletik/konjunktiviitkae moodustumine/kataraktogeneeserüteemiaelastoosnahavähkb. 315-400(UV-A)H UVA = 10 4Päeva kestus 8 tundi[J m -2 ] silmalääts kaemoodustumie/kataraktogeneesc. 300-700(sinine valgus) vt märkus 1LB ¼ 106tkui t ≤ 10 000 sL B :[W m -2 sr -1 ]t: [sekundit]kui α ≥ 11 mradd. 300-700(sinine valgus)vt märkus 1L B = 100kui t > 10 000 s[W m -2 sr -1 ]e. 300-700(sinine valgus)vt märkus 1EB ¼ 100tkui t ≤ 10 000 sE B : [W m -2 ]t: [sekundit]kui α < 11 mradvt märkus 2silma võrkkestvalgusest põhjustatud võrkkestapõletik/fotoretiniitf. 300-700(sinine valgus)(vt märkus 1)E B = 0,01t >10 000 s[W m -2 ]131

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/48 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006Indeks Lainepikkus nm Kokkupuute piirväärtus Ühikud Märkused Kehaosa Ohtg. 380-1 400(nähtav valgus ja IR-A)h. 380-1 400(nähtav valgus ja IR-A)LR ¼2,8 · 107Cαkui t >10 sLR ¼ 5 · 107Cαt 0,25kui 10 μs ≤ t ≤ 10 s[W m -2 sr -1 ] C α = 1,7 kuiL R :[W m -2 sr -1 ]t: [sekundit]α ≤ 1,7 mradC α = α kui1,7 ≤ α ≤ 100 mradC α = 100 kuiα > 100 mradλ 1 = 380; λ 2 = 1 400 silma võrkkest võrkkesta põletusi. 380-1 400(nähtav valgus ja IR-A)LR ¼8,89 · 108Cαkui t 10 sLR ¼ 5 · 107Cαt 0,25kui 10 μs ≤ t ≤ 10 s[W m -2 sr -1 ] C α = 11 kuiα ≤ 11 mradC α = α kui11≤ α ≤ 100 mradC α = 100 kuiL R : [W m -2 sr -1 ]t: [sekundit]á > 100 mrad(mõõtevaateväli 11 mrad)λ 1 = 780; λ 2 = 1 400silma võrkkest võrkkesta põletusl. 780-1 400(IR-A)LR ¼8,89 · 108Cαkui t < 10 μs[W m -2 sr -1 ]m. 780-3 000(IR-A ja IR-B)n. 780-3 000(IR-A ja IR-B)E IR = 18 000 t -0,75kui t ≤ 1 000 sE IR = 100kui t > 1 000 sE: [Wm -2 ]t: [sekundit][W m -2 ]silma sarvkestläätssarvkesta põletuskae moodustumine132

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/49Indeks Lainepikkus nm Kokkupuute piirväärtus Ühikud Märkused Kehaosa Ohto. 380-3 000(nähtav valgus, IR-A)ja IR-B)H skin = 20 000 t 0,25kui t < 10 sH: [J m -2 ]t: [sekundit]nahk põletusMärkus 1: Vahemik 300 kuni 700 nm hõlmab osa UV-B kiirgusest, kogu UV-A kiirguse ja enamuse nähtavast valgusest; siiski viidatakse üldjuhul nendega seotud ohtude korral “sinise valguse” ohule. Rangeltvõttes hõlmab sinine valgus ainult umbes vahemikku 400 kuni 490 nm.Märkus 2: Eriti väikeste allikate fikseerimise korral (nägemisnurk α < 11 mrad), võib L B ümber arvestada E B -ks. Tavaliselt kohaldatakse seda vaid oftalmoloogiliste instrumentide puhul või liikumatu silmakorral anesteesia ajal. Maksimaalne “vaatamise aeg” leitakse: t max = 100 / E B kus E B väljendatakse ühikuga W m -2 . Tavaliste nägemisülesannete ajal ei ületa see silma liikumise tõttu 100 s.133

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/50 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006Tabel 1.2S (λ) [ühikuta suurus], 180 nm kuni 400 nmλ (nm) S (λ) λ (nm) S (λ) λ (nm) S (λ) λ (nm) S (λ) λ (nm) S (λ)180 0,0120 228 0,1737 276 0,9434 324 0,000520 372 0,000086181 0,0126 229 0,1819 277 0,9272 325 0,000500 373 0,000083182 0,0132 230 0,1900 278 0,9112 326 0,000479 374 0,000080183 0,0138 231 0,1995 279 0,8954 327 0,000459 375 0,000077184 0,0144 232 0,2089 280 0,8800 328 0,000440 376 0,000074185 0,0151 233 0,2188 281 0,8568 329 0,000425 377 0,000072186 0,0158 234 0,2292 282 0,8342 330 0,000410 378 0,000069187 0,0166 235 0,2400 283 0,8122 331 0,000396 379 0,000066188 0,0173 236 0,2510 284 0,7908 332 0,000383 380 0,000064189 0,0181 237 0,2624 285 0,7700 333 0,000370 381 0,000062190 0,0190 238 0,2744 286 0,7420 334 0,000355 382 0,000059191 0,0199 239 0,2869 287 0,7151 335 0,000340 383 0,000057192 0,0208 240 0,3000 288 0,6891 336 0,000327 384 0,000055193 0,0218 241 0,3111 289 0,6641 337 0,000315 385 0,000053194 0,0228 242 0,3227 290 0,6400 338 0,000303 386 0,000051195 0,0239 243 0,3347 291 0,6186 339 0,000291 387 0,000049196 0,0250 244 0,3471 292 0,5980 340 0,000280 388 0,000047197 0,0262 245 0,3600 293 0,5780 341 0,000271 389 0,000046198 0,0274 246 0,3730 294 0,5587 342 0,000263 390 0,000044199 0,0287 247 0,3865 295 0,5400 343 0,000255 391 0,000042200 0,0300 248 0,4005 296 0,4984 344 0,000248 392 0,000041201 0,0334 249 0,4150 297 0,4600 345 0,000240 393 0,000039202 0,0371 250 0,4300 298 0,3989 346 0,000231 394 0,000037203 0,0412 251 0,4465 299 0,3459 347 0,000223 395 0,000036204 0,0459 252 0,4637 300 0,3000 348 0,000215 396 0,000035205 0,0510 253 0,4815 301 0,2210 349 0,000207 397 0,000033206 0,0551 254 0,5000 302 0,1629 350 0,000200 398 0,000032207 0,0595 255 0,5200 303 0,1200 351 0,000191 399 0,000031208 0,0643 256 0,5437 304 0,0849 352 0,000183 400 0,000030209 0,0694 257 0,5685 305 0,0600 353 0,000175210 0,0750 258 0,5945 306 0,0454 354 0,000167211 0,0786 259 0,6216 307 0,0344 355 0,000160212 0,0824 260 0,6500 308 0,0260 356 0,000153213 0,0864 261 0,6792 309 0,0197 357 0,000147214 0,0906 262 0,7098 310 0,0150 358 0,000141215 0,0950 263 0,7417 311 0,0111 359 0,000136216 0,0995 264 0,7751 312 0,0081 360 0,000130217 0,1043 265 0,8100 313 0,0060 361 0,000126218 0,1093 266 0,8449 314 0,0042 362 0,000122219 0,1145 267 0,8812 315 0,0030 363 0,000118220 0,1200 268 0,9192 316 0,0024 364 0,000114221 0,1257 269 0,9587 317 0,0020 365 0,000110222 0,1316 270 1,0000 318 0,0016 366 0,000106223 0,1378 271 0,9919 319 0,0012 367 0,000103224 0,1444 272 0,9838 320 0,0010 368 0,000099225 0,1500 273 0,9758 321 0,000819 369 0,000096226 0,1583 274 0,9679 322 0,000670 370 0,000093227 0,1658 275 0,9600 323 0,000540 371 0,000090134

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/51Tabel 1.3B (λ), R (λ) [ühikuta suurused], 380 nm kuni 1 400 nmλ (nm) B (λ) R (λ)300 ≤ λ < 380 0,01 –380 0,01 0,1385 0,013 0,13390 0,025 0,25395 0,05 0,5400 0,1 1405 0,2 2410 0,4 4415 0,8 8420 0,9 9425 0,95 9,5430 0.98 9,8435 1 10440 1 10445 0,97 9,7450 0,94 9,4455 0,9 9460 0,8 8465 0,7 7470 0,62 6,2475 0,55 5,5480 0,45 4,5485 0,32 3,2490 0,22 2,2495 0,16 1,6500 0,1 1500 < λ ≤ 600 10 0,02·(450-λ) 1600 < λ ≤ 700 0,001 10,002·(700 - λ)700 < λ ≤ 1 050 – 101 050 < λ ≤ 1 150 – 0,21 150 < λ ≤ 1 200 – 0,2· 100,02·(1 150 - λ)1 200 < λ ≤ 1 400 – 0,02135

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/52 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006II LISAOptiline laserkiirgusOptilise kiirgusega kokkupuute biofüüsikaliselt asjakohased väärtused võib määrata allpool esitatud valemite abil.Kasutatav valem sõltub allikast eralduva kiirguse lainepikkusest ja kestusest ja tulemusi tuleks võrrelda tabelites 2.2–2.4 esitatud vastavate kokkupuute piirväärtustega. Ühe optilise laserkiirguse allika kohta võib olla rohkem kui ükskokkupuute väärtus ja sellele vastav kokkupuute piirväärtus.Koefitsiendid tabelites 2.2–2.4 osutatud summade arvutamiseks on loetletud tabelis 2.5 ja korduva kokkupuuteparandustegurid on loetletud tabelis 2.6.E =dP [ W m -2 ]dAtH = ∫ E(t) · dt [ J m-2 ]0Märkused:dPvõimsus, mida väljendatakse vattides [W];dA pindala,mida väljendatakse ruutmeetrites [m 2 ];E (t), Ekiirgusintensiivsus või võimsustihedus – teatud pinnale langeva kiirguse võimsus pindalaühiku kohta, midatavaliselt väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m -2 ]. E(t), E väärtused saadakse mõõtmise teel või võibneed anda seadme valmistaja;H kokkupuude kiirgusega, kiirgustiheduse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m -2 ];tλγγ mαaeg, kokkupuute kestus, mida väljendatakse sekundites [s];lainepikkus, mida väljendatakse nanomeetrites [nm];mõõdetavat vaatevälja piirav koonusnurk, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad];mõõdetav vaateväli, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad];allika avanemisnurk, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad];piirav ava – ringikujuline ala, mille ulatuses arvutatakse kiirgusintensiivsuse ja kiirgusega kokkupuutekeskmised;Gintegraalne kiirgustihedus – kiirgustiheduse integraal antud kokkupuute aja jooksul, mida väljendataksekiirgusenergiana kiirgava pinna pindalaühiku kohta ja emissiooni ruuminurga ühiku kohta, džaulidesruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [J m -2 sr -1 ].136

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/53Tabel 2.1Kiirguse ohudLainepikkus [nm]λKiirguse vahemikMõjutatudelundOhtKokkupuute piirväärtusetabel180 – 400 UV silm fotokeemiline kahjustus ja termilinekahjustus2.2, 2.3180 – 400 UV nahk erüteemia 2.4400 – 700 nähtav silm võrkkesta kahjustus 2.2400 – 600 nähtav silm fotokeemiline kahjustus 2.3400 – 700 nähtav nahk termiline kahjustus 2.4700 – 1 400 IR-A silm termiline kahjustus 2.2; 2.3700 – 1 400 IR-A nahk termiline kahjustus 2.41 400 – 2 600 IR-B silm termiline kahjustus 2.22 600 – 10 6 IR-C silm termiline kahjustus 2.21 400 – 10 6 IR-B, IR-C silm termiline kahjustus 2.31 400 – 10 6 IR-B, IR-C nahk termiline kahjustus 2.4137

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/54 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006Tabel 2.2Silmade laseriga kokkupuute piirväärtused – Lühike kokkupuuteaeg < 10 s138

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/55Tabel 2.3Silmade laseriga kokkupuute piirväärtused – Pikk kokkupuuteaeg ≥ 10 s139

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/56 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006Tabel 2.4Naha suhtes kohaldatavad laseriga kokkupuute piirväärtused140

LISA LDirektiiv 2006/25/EÜ27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/57Tabel 2.5Kohaldatavad parandustegurid ja teised arvutusparameetridICNIRP-i loetelu kohaneparameeterKehtiv spektrivahemik(nm)VäärtusC Aλ < 700 C A = 1,0700 – 1 050 C A = 100,002(λ - 700)1 050 – 1 400 C A = 5,0C B400 – 450 C B = 1,0450 – 700 C B = 100,02(λ - 450)C C700 – 1 150 C C = 1,01 150 – 1 200 C C = 100,018(λ - 1 150)1 200 – 1 400 C C = 8,0450 – 500 T 1 = 10 · [10 0,02 (λ - 450) ] sT 1λ < 450 T 1 = 10 sλ > 500T 1 = 100 sICNIRP-i loetelu kohaneparameeterKehtiv bioloogilise toime korralVäärtusα min kõik termilised mõjud α min = 1,5 mradICNIRP-i loetelu kohaneparameeterKehtiv nurgavahemik (mrad)VäärtusC Eα min < α < 100C E = α/α minα < α min C E = 1,0α > 100C E = α 2 /(α min · α max ) mrad with α max = 100mradT 2α < 1,5 T 2 = 10 s1,5 < α < 100 T 2 = 10 · [10 (α - 1,5) / 98,5 ] sα > 100T 2 = 100 s141

MITTESIDUV HEADE TAVADE JUHEND DIREKTIIVI 2006/25/EÜ(tehislik optiline kiirgus) RAKENDAMISEKSL 114/58 ET Euroopa Liidu Teataja 27.4.2006ICNIRP-i loetelu kohaneparameeterKehtiv kokkupuuteaeg (s)Väärtust ≤ 100γ = 11 [mrad]γ100 < t < 10 4 γ = 1,1 t 0, 5 [mrad]t > 10 4γ = 110 [mrad]Tabel 2.6Korduva kokkupuutumise parandusteguridKõiki kolme järgnevat üldreeglit tuleb kohaldada kõikide korduvate kokkupuudete korral, mis tekivad korduvasrežiimis töötavate impulsslaserite või skaneerivate lasersüsteemide puhul.1. Impulsside rea igast üksikust impulsist põhjustatud kokkupuude ei tohi ületada sellise impulsikestusegaüksikimpulsi kokkupuute piirväärtust.2. Igasuguse impulsside rea (või impulsside rea alarühma) tekitatud kokkupuude aja t jooksul ei tohi ületadakokkupuute piirväärtust aja t jaoks.3. Impulsside rea igast üksikust impulsist põhjustatud kokkupuude ei tohi ületada üksikimpulsi kokkupuutepiirväärtust, mis on korrutatud kumulatiivse termilise toime parandusteguriga C p =N -0,25 , kus N on impulssidearv. See reegel kohaldub vaid kokkupuute termilise kahjustuse piirväärtuste suhtes, kusjuures kõik vähem kuiT min jooksul antud impulsse käsitletakse ühe impulsina.T minParameeter Kehtiv spektrivahemik (nm) Väärtus1 400

27.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 114/59NÕUKOGU AVALDUSNõukogu avaldus sõna “penalties” kasutamise kohta Euroopa Ühenduse õigusaktide ingliskeelsetes tekstidesNõukogu on arvamusel, et Euroopa Ühenduse õigusaktide ingliskeelsetes tekstides kasutatakse sõna“penalties” neutraalses tähenduses ning see ei ole otseselt seotud kriminaalkaristustega, vaid võib samutihõlmata rahalisi ja halduskaristusi ning muud liiki karistusi. Kui liikmesriigid kohustuvad vastavalt mõneleühenduse õigusaktile karistusi (penalties) kehtestama, määravad nad kooskõlas Euroopa Ühenduste Kohtupraktikaga ise asjakohase karistuse liigi.Ühenduse terminoloogiaandmebaasis on sõna “penalties” tõlgitud teistesse keeltesse järgmiselt:tšehhi keeles “sankce”, hispaania keeles “sanciones”, taani keeles “sanktioner”, saksa keeles “Sanktionen”,eesti keeles “sanktsioonid”, prantsuse keeles “sanctions”, kreeka keeles “κυρώσεις”, ungari keeles“jogkövetkezmények”, itaalia keeles “sanzioni”, läti keeles “sankcijas”, leedu keeles “sankcijos”, maltakeeles “penali”, hollandi keeles “sancties”, poola keeles “sankcje”, portugali keeles “sanções”, sloveeni keeles“kazni”, slovaki keeles “sankcie”, soome keeles “seuraamukset” ja rootsi keeles “sanktioner”.Kui õigusaktide ingliskeelses muudetud tekstiversioonis on algselt kasutatud sõna “sanctions” asendatudsõnaga “penalties”, ei kujuta see endast sisulist muudatust.

Euroopa KomisjonMittesiduv heade tavade juhend direktiivi 2006/25/EÜ (tehislik optiline kiirgus) rakendamiseksLuxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus2011 – 143 lk – 21 × 29,7 cmISBN 978-92-79-19808-3doi:10.2767/30517Enamik tööruume sisaldab tehisliku optilise kiirguse allikaid ning direktiiviga 2006/25/EÜ sätestataksetöötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuded seoses töötajate kokkupuutega selliste allikatega.Euroopa Komisjoni soovituslikus häid tavasid käsitlevas juhendis, mis on mõeldud direktiivi 2006/25/EÜ rakendamiseks, määratakse kindlaks vähimat riski kujutavad rakendused ning jagatakse nõuandeidmuude rakenduste kohta. Juhendis kavandatakse hindamise metoodika ning kirjeldatakse üldjoontesmeetmeid, mille abil ohtusid vähendada ning kontrollida tervisele avalduvaid kahjulikke mõjusid.Trükitud kujul on käesolev väljaanne saadaval inglise, prantsuse ja saksa keeles ning elektrooniliselkujul kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Samuti on võimalik saada 22 keeles esitatud versiooneCD‐l (katalooginumber: KE-32-11-704-1X‐Z, ISBN 978-92-79-19829-8).

KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?Tasuta väljaanded:• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonidest. Nende kontaktandmed saab veebisaidilthttp://ec.europa.eu või saates faksi numbrile +352 2929-42758.Tasulised väljaanded:• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).Tasulised tellimused (nt Euroopa Liidu Teataja aastatellimused ja Euroopa Liidu Kohtu kohtulahenditekogumikud):• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse edasimüüjate kaudu(http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm).

KE-30-10-384-ET-NKas olete huvitatud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalsekaasatuse peadirektoraadi väljaannetest?Kui olete, siis saate neid alla laadida või end tasuta tellijaksregistreerida aadressilhttp://ec.europa.eu/social/publicationsSamuti võite end registreerida tellijaks Euroopa Komisjonitasuta väljaandele Sotsiaalse Euroopa E-uudiskiri aadressilhttp://ec.europa.eu/social/e-newsletterhttp://ec.europa.eu/socialwww.facebook.com/socialeurope