Harku valla TEATAJA - Harku vald

Tiraaz 4000 september 2005 NR. 16 (158) TASUTA www.harku.ee3Harku ajaloo areenil18.-19. saj vahetuseks on Harkus väljakujunenud laial territooriumil paiknev rikkalikhoonetekompleks. Lisaks eelpoolnimetatudkivist härrastemajale loetlebmaamõõtja S. Dobermann sel ajal Harkusveel hulgaliselt kõrvalhooneid: kivistviinaköök, kaks aita, kolm kivist rehehoonet,üks puidust tuuleveski, üks kivisttuuleveski, kivist tall, kaks kivist lehmalauta,kivist viljaküün ja piimakamber. Harkumõisa ehituslikust küljest kaunist ilmetkiidab 19. saj algul Joh.Chr. Petri – härrastemajakoos ilusate kõrvalhoonetega mõjubväikese linnana.Alates 1834. aastast on Harku keerukatepärimissuhete objektiks. Harku omanikukssaab mereväe kapten-leitnantConstantin Baron Ungern-Sternberg. 1835.a loetleti Harku mõisas juba 387 meest ja426 naist. Mõisal oli 4 kõrtsi, valitseskolmeväljasüsteem. Harku moodustas koosRannamõisaga ühe suurematest mõisakompleksidestKeila kihelkonnas. Tähelepanupöörati karjamajandusele (piimakari,meriinolambad), rajati tööstusettevõtteid(villaveski).1893-1908 omas mõisa jalaväekindralFriedrich Wilhelm von Weymark, 1908-1911 parun Knorring, 1911. a ostis Harkumõisa Hermann Richard von Harpe. 20. sajalgul kuulus Harku mõisale 3417 dessantiinimaad. Mõisa tulukust tõstis villa- javiinavabrik, friisi ja hollandi tõugu karja piim10.-24. septembrini on Lucca restoranis võimalik astuda sügisekülluslike andide maailma. Kahe nädala jooksul pakub restorankülastajatele lisaks tavamenüüle spetsiaalset seenemenüüd.Restorani peakoka Michael Bhoola ja restorani töötajate ideedestsündinud mitmekülgne ja tervislik menüü pakub maitseelamusi niiseenesõbrale kui ka inimesele, kes seni seentest mööda onvaadanud. Oma armastusest erinevate metsaseente vastu võibeestlasi julgelt võrrelda itaallastega, on itaalia toite pakkuva Luccarestorani töötajad veendunud. Metsaseene risotto, lasange kukeseentega,kana ja seene vormipirukas, grillitud seenevardad –need on vaid mõned isuäratavas nimekirjas. Et Eestis keegivarem oleks eraldi seenetoite pakkunud või sarnast seenefestivalikorraldanud, poleteada. Seenehooajavärsketeseente valikutoleks aga pattkasutamata jätta.Seenefestivaliturustati värskena Tallinnas. Märkimisväärneoli sel perioodil ka aianduse (juurviljakasvatuse)osatähtsus.Kodanliku Eesti maareformiga 1919. akuulus ka Harku mõis võõrandamisele.1919-1939 paiknes Harku mõisas alaealistekurjategijate koloonia ja paar aastatTallinna keskvangla osakond. 1957. a kolismõisa Eksperimentaalbioloogia Instituut.Lucca restorrestoran – sügisesse seenefestiestivaligaraames alustabrestoran uut traditsiooni– 15.septembril toimubveiniõhtu, misLillede ja uute õpikute päev1. septembril alustas oma esimest kooliteed üle 1200 Harjumaalapse. See on sisuliselt sama palju kui varasematel aastatel.Kokku alustas Harjumaal uut õppeaastat üle 15 500 õpilase.Tabasalu Ühisgümnaasiumis läks esimesse klassi 62 õpilast,Harkujärve Lasteaed-algkoolis 7 ja Vääna Lasteaed-algkoolis 11õpilast. Avaaktused toimusid 60 Harjumaa koolis.Tabasalu Ühisgümnaasiumis ulatasid väikestele tüdrukutelepoistelenende esimese aabitsa vallavanem Sulev Roos ja värskekoolidirektor Harri Kõo. Tervitussõnad lastele ja lastevanemateleütlesid volikogu esimees Allan Kiil, abivallavanem Ott Kasuri jaHarku mõisapark – kalliskivi, mis ootablihvimistMõisa pargikujunduse aluseks on 18.sajandi (või varasem) planeering. Põhiosaspärineb aga tänapäeva park 19. sajandist.Looduslikus stiilis kujundatud parki iseloomustablagendike ja puudegruppidevaba asetus. Tiikide ja saarekeste süsteemialuseks on peetud kunagist klintjärve. Ilmseltpidid saarekestele varem viima sillad.Hetkel on 25-hektarilise pargi ja kogumõisakompleksi omanik Eesti Põllumajandusülikool,kellel aga puudub visioon pargiedasisest saatusest. Pargi on oma südameasjaksvõtnud MTÜ Harku Mõisapark,kuid neid takistab jällegi omaniku huvipuudus.Selleks, et MTÜ saaks pargigategeleda, on vaja sõlmida leping maaomanikuga.Vastava ettepanekuga on Harkuvallavalitsus pöördunud EPMÜ poole, kuidvastust ja huvi asja vastu nende poolt pole.Praegu on MTÜ esitanud taotluse, etsaada toetust pargi rekonstrueerimisprojektikoostamiseks. Taotlused vaadatakse läbikäesoleva aasta lõpus. Esialgsete arvutustekohaselt läheb kogu pargi rekonstrueerimisprojektikoostamine maksma ca 270000 krooni.„Kuni pole kokkulepet maaomanikuganing puudub muinsuskaitselisi eritingimusija kogu mõisakompleksi arengut arvestavprojekt, saab pargis teha vaid hädapäraseidheakorratöid,” selgitab MTÜ HarkuMõisapark juhatuse esimees Laur Lumet.Tulevikus näeb ta parki korrastatu ningkülastajatele avatuna, et dendroloogiliselthea kuulsusega park muutuks aleviku suurimaksvaatamisväärsuseks.Mõisa aitLucca restorani juhi Delmar Koksi arvates on omamoodi väljakutse,kuna seente ja veini kombineerimine nõuab tundlikkumeelt. Järgmistel veiniõhtutel on kavas tutvustada eri piirkondadeveine ning luua vastavat meeleolu.Seenefestival ei ole Lucca restorani esimene temaatiline üritus,kooli alguse puhul korraldatud perepäeval külastas restoraniüle kolmesaja inimese. Populaarsust on alles kolm kuud avatudrestoran kogunud kiiresti, seetõttu oleks hea laud eelnevalt kinnipanna.Lucca restoran avas uksed 11. juunil. Restoranis on 85kohta, päikesepaistele ja kaunitele sügisilmadele avatud terrassmahutab 80 inimest. Lucca restoran meenutab kõige rohkemitaaliapärast trattoriat, kus toit on lihtne ja nauditav, õhkkondhubane ja familiaarne. Interjööri muudab kordumatuks antiigiäristpärit mööbel, meistrite töö. Kel restoranis veel oma lemmiklaudavõi -tooli pole, leiab selle kindlasti seenetoitude mitmekülgsusegatutvudes.Oma käekirja säilitamist, vaba ja mõnusat õhkkonda ningavatust uutele mõtetele, peab Delmar Koks Lucca restorani juuresväga tähtsaks. Isikupära ja modernset lähenemist lisab iiri ja indiajuurtega peakokk Michael Bhoola, kes on gastronoomiakonkursiHõbelusikas 2004 parima peakoka tiitli võitja.Lucca restoran ootab kõiki seenehooaja maitsest osa saama!direktor Harri Kõo. „Mul on hea meel olla Eesti koolide TOP 100kuuluva kooli juht,” ütles Kõo. Ott Kasuri rõhutas omavalitsusevastutust hariduselu korraldamisel. Selle kinnituseks, et Harkuvald hoolitseb nii koolide, õpetajate kui ka õpilaste eest, kinkisabivallavanem direktorile paki haridusteemaliste raamatutega.„Kooli taset tõstavad kaasaegsed õpitingimused, lai ringidevalik, sportimisvõimalused ning turvaline ümbrus,” rääkis volikoguesimees Allan Kiil. Hea uudisena sai ta lapsevanematele teatadapeagi algavast algklasside korpuse ehitusest ning plaanitavastkoolimaja remondist.Vääna mõisas on ülevalTiit Hundi fotonäitusVääna Lasteaed-algkoolis on kuni 23.septembrini väljas loodusfotograaf TiitHundi fotod Eestimaa loomadest ja lindudest.Näitus on avatud tööpäeviti kella12.00-15.45. Tiit Hunt on tuntud loodusfotograaf,mitmete looduseteemalistenäituste ning loomafotovõistluse „Veretajaht” üks korraldajatest, kelle töögi EestiLoodusmuuseumis tihedalt seotudloomade ja loodusega. Sel aastal ilmustema raamat „Eestimaa. Looduse teejuht.”Vääna Lasteaed-algkooli hoolekoguesinaise Anu Kihulase esialgne idee olikorraldada näitus fotovõistluse „Veretajaht” fotodest, kuid kuna võistluse tulemusedolid alles selgumas, ei olnudajaliselt võimalik näitust septembrialguseks kokku seada ja üles panna.Seetõttu on Vääna mõisas üleval valik TiitHundi fotodest, millel näeb peamiseltmeie mitmekesist looma- ja linnuriiki, agaka maastikufotosid. Seekordse „Veretajahi” fotod pannakse aga üles EestiLoodusmuuseumis.Tiit Hunt soovitab näitust vaadatesmõtiskleda selle üle, et looduse mitmekesisussõltub meist endist. „Loodus onmeie vahetu osa ja igaüks saab midagiteha selle säilitamiseks. Looduses saabringi käia mitut moodi: klapid silmade eesja avatud pilguga. Ka väikeses pargisvõib leida suurel hulgal elusat loodust,mida jälgida,” arvab Tiit Hunt.Rannavolle vihmasTürisalu Rannavolle võitsid nelja paariseast Heli Feldman ja Allan Lähker, 2.Külli Vassus ja Jüri Kaerpõld, 3. AnuNiitsoo ja Eivo Kruutman. Vaatamatatuulele ja vihmasabinale pakkus mängosalistele palju lusti. Loodame tulevalaastal päikest ja rohkem rahvast.Türisalu Kuulijännileootame jälle pühapäeval, 25.09 kell16. Kavas kuulijänn ja kettaheidemeestele, naistele ja juunioridele ningpallivise lastele. Ja muidugi auhinnad.Tule testi vormi!Eddi Tomband, Türisalu SK,tel 5695 7822Harku Vallavalitsus ja klubi“Hõbehall” korraldavad pensionäridekoosviibimise.Ürituse raames klubi liikmete pooltsügisandide väljapanek, isevalmistatudkookide-pirukatega tee- ja kohvilaud.Parimatele koogi-pirukaküpsetajateleauhinnad. Meelelahutuseks seekordkitarrimuusika koos solistiga.Üritusel osalevad Harku vallavanemSulev Roos, abivallavanem Ott Kasuri,sotsiaalhoolekande osakonna juhatajaTiia Spitsõn.Üritus toimub 24. septembril 2005. a,algusega kell 15.00 TabasaluÜhisgümnaasiumi saalis.Bussigraafik:Kumna 14.00Vääna 14.05Türisalu 14.15Vääna-Jõesuu 14.25Suurupi tee ots 14.30Muraste 14.30Eek 14.40Kuusiku tee ots 14.45Tabasalu bensiinijaam 14.45Tabasalu Ühisgümnaasium 14.45Vastuvõtt koolitrepil oli täis üllatusi.TÜG uusi Tootse ja Teelesid tervitamas volikogu esimeesAllan Kiil. Esireas TÜG direktor Harri Kõo, vallavanemSulev Roos ja abivallavanem Ott Kasuri.Esimene aabits vallavanem Sulev Roosilt.Kohal olla 10 minutit varem.Ootame üritusele kõiki Harku vallavanaduspensionäre!!!Info telefonil 600 3867 Tiia Spitsõn