Ekspertiisiakt Durisoli müratõkkeseinte ... - Koduinfo.ee

EhitustehnikainstituutTeema – ekspertiisiakt: 15774/2004Lehekülg 3DURISOLi müratõkkesein2. Registreeritud leiudKuupäev: 04.08.2004Kohalviibijad: hr Stöckl, pr Riederdipl insener H. Mayr – BTIKonstruktsioonidMõlemad müratõkkeseinad on konstruktsiooni poolest DURISOLi mantelkiviseinad.Kasutatakse kaht erinevat kivipaksust – 20 ja 25 cm ning 30 ja 35 cm.Seinte tagakülg kujutab endast siledat tasapinda, seetõttu moodustub tänavapoolsel küljel 5cm sügavune struktuur. Selline reljeef valiti arhitektuursetest aspektidest lähtuvalt.Puitbetoonseinad ehitati soklile ja ülalt katab neid ligikaudu 5 cm etteulatuv betoonistkatteplaat.Mõlema seina puhul olid DURISOLi kivid värvitud punaseks või kollaseks.1) Objekt A1 Steinhäuseli sõlmpunktAsukoht: kiirtee Westautobahn A1 Salzburgisuunalisesõiduraja kõrval 31,5.ehituskilomeetril, kogukõrgus ligikaudu 4 m,üldpindala ligikaudu 1200 m 2 ,ehitusaasta 1984/85 – vanus 19 aastat,seina paksus 30/35 cm.Vaade seinale tee poolt:edela suunasÜldmuljeÜhtne välisilme, värvid matid, pleekinud, agaühtlased. Suuremaid kahjustusi silma eitorka.

EhitustehnikainstituutTeema – ekspertiisiakt: 15774/2004Lehekülg 4DURISOLi müratõkkeseinÜksikasjalik ülevaatusKollaseks värvitud kivid on ilmastiku mõjul rohkem kahjustunud kui punased.Ilmastiku mõjul on eelkõige kahjustunud etteulatuvate kivide ülaservad ja kõige rohkem onkahjustada saanud alustasapinnast 1 m kõrgusel olev piirkond. Sellest kõrgemal ja eelkõigesiledal tagaseinal ei ole märkimisväärseid ilmastiku mõjul tekkinud kahjustusi peaaegumärgata.Et DURISOLi sein on värvitud, on ilmastiku mõjul kahjustunud või mehaaniliselt kahjustatudpealispinnad näha ainult lähedalt (ligikaudu 1 m).Keskmine ilmastiku mõjul kahjustumine:ainult etteulatuvad servad. Tekibümardumine raadiusega ligikauduR = 10 mm või on selliste kivide korralreljeefsuse vähenemine umbes 25%.Kõige suurem kindlakstehtud mehaanilinekahjustumine ja ilmastiku mõjulkahjustumine: kuni umbes 1,5 cm süvendülemisel horisontaalsel ja umbes 12 mmvertikaalsel nähtaval pinnal. Tegemist onüksikjuhtumitega, osakaal ligikaudu 5%.Kulunud kohtade pealtvaade lähedalt.Nähtavate pindade kulumiseks saadipistelisel mõõtmisel 8 mm, määrdumistei olnud. DURISOL laseb õhku läbi, s.tmüra neeldumine ei ole vähenenud. Kõikpuitlaastud on kaetud tsemendikihiga.

EhitustehnikainstituutTeema – ekspertiisiakt: 15774/2004Lehekülg 6DURISOLi müratõkkeseinVärvitooni vastupidavusFoto müratõkkeseina lõpuosast, mis onehitatud nurga all. Vasakpoolne nurga allolev osa vabastati seal kasvanudtaimedest, parempoolne osa ei olnudkaitstud ning kiirtee ja ilmastik saidtakistusteta mõju avaldada.Värvierinevusi tuleb eri valgusolusidsilmas pidades pidada väikeseks.Seina tagakülgSeina tagakülg on ehitatud siledana.Otsavuuk täideti kivivillaga ja see ontäielikult säilinud.Värv on kaitstud asendi tõttu(põhjakülg ja puud) säilinudpeaaegu muutumatuna.

EhitustehnikainstituutTeema – ekspertiisiakt: 15774/2004Lehekülg 7DURISOLi müratõkkeseinSeina tagakülgDURISOLi betoonmantli kõigealumise osa lähivaade: muutusi eiole näha. Üksikud puitlaastud ontsemendiga kaetud ega olepaljastunud.2) Objekt B1 St. Pölteni läänepoolne väljasõitAsukoht: riigimaantee B1 kõrval, maja Linzerstraße 119 St. Pölteni linnas.Kogukõrgus ligikaudu 2,3 m, kogupindala ligikaudu 300 m 2 ,ehitusaasta 1985 – vanus 18 aastat,seina paksus 20/25 cm.Vaade seinale tänava poolt:põhja suunasÜldmuljeÜhtne välisilme, värvitoon ilus jaühtlane.Suuremaid kahjustusi silma eitorka.Kõnnitee tõttu on näha lokaalseidmehaanilisi kahjustusi, mis jäävadvärvitud kivide tõttu märkamatuks.Osakaal ligikaudu 2%.

EhitustehnikainstituutTeema – ekspertiisiakt: 15774/2004Lehekülg 8DURISOLi müratõkkeseinÜksikasjalik ülevaatusHorisontaalsetel ja vertikaalsetel nähtavatel pindadel ei ole ilmastiku mõjul tekkinudkahjustusi. Ilmastiku mõjul on kergelt kahjustunud ainult etteulatuvad servad – vt ringigatähistatud kohta.Uuritud koht veepritsmete piirkonnas:Alumises osas on etteulatuvadservad ilmastiku mõjulkahjustunud. Kahjustumineilmastiku mõjul kuni u 8 mmraadiuseni või samasugunereljeefsuse kadumine. Selliseltkahjustunud kivide osakaal onligikaudu 20%.

EhitustehnikainstituutTeema – ekspertiisiakt: 15774/2004Lehekülg 9DURISOLi müratõkkeseinVuukidega pealispinna lähivaadeSiledatel vertikaalsetelesikülgedel ei ole näha peaaegumingeid muutusi ja need jäävadalla 5 mm. Kontrolliti ka õhuläbilaskvust ja see vastasstandardile. Määrdumist ei olemärgata, paisumisvuuk ontäidetud kivivillaga. Ka siin eituvastatud olulist ilmastiku mõjulkahjustumist ega paljastunudpuitlaaste.Seina kaetud tagakülgTagakülg on ehitatud siledana.See on lõunasuunaline ja onilmastiku mõjul veidi enampleekinud. Fotol on nähaaiamajakese katuse juurdeehitis.Veepritsmete piirkonda jäämiselevaatamata ei ole muutusi näha.

EhitustehnikainstituutTeema – ekspertiisiakt: 15774/2004Lehekülg 10DURISOLi müratõkkesein3. EKSPERTIISIAKTDURISOLi müratõkkeseinte vastupidavuse hindamiseks vaadati üle kaks umbes 18 aastavanust objekti ja uuriti, kas on tekkinud muutusi ZTV-Lsw 88 nõuete alusel.Tegemist on ilmastiku, liikluse ja kõrge asukoha tõttu väga suure koormuse all oleva seinagakiirtee Westautobahn A1 Steinhäuseli sõlmpunktis ja objektiga riigimaanteel B1 St. Pöltenilinna piirkonnas.Seinad on ehitatud DURISOLi kividest DM 20/DS 25 või DM 30/DM 35. DURISOLi kivid onseinte tagaküljel paigaldatud siledalt ja teepoolsel, mürakoormusele allutatud küljel on neilarhitektuursetest aspektidest lähtuvalt 5 cm sügavune reljeef.Mõlema DURISOLi müratõkkeobjekti puhul tehti kindlaks ainult väikesed muutused.Need olid vaid optilist laadi ja tegemist oli üksikute ilmastiku mõjul tekkinudkahjustustega puitbetoonkivide etteulatuvates servades reljeefsel küljel.Müratõkkeseintele esitatavate oluliste nõuete täitmist (müratõke ja stabiilsus) see eimõjuta ning need on täies ulatuses täidetud.Etteulatuvatel servadel ilmastiku mõjul tekkinud kahjustused on põhjustatud eelkõige külmastning nendeks on ümardumised ja katkised kohad. Neid on näha seina alumises kolmandikusja need puudutavad ainult ligikaudu 25% kividest. Ilmastiku mõjul tekkinud kahjustustesügavus on nendel kividel keskmiselt umbes 8 mm, mis on alla ¼ puitbetoonseinapaksusest.Üksikuid sügavamaid mehaanilisi kahjustusi, näiteks kõnnitee piirkonnas, ei ole värvigaläbiimbumise tõttu peaaegu märgata ja üldisest seisukohast võib need seetõttu kõrvale jätta.Üksikud puitlaastud ei ole paljastunud, vaid on ümbritsetud tsemendikihiga. Seetõttu eipõhjusta värvi kadumine UV-kiirguse mõjul ebaühtlast välisilmet.Laikude teket, näiteks sarruse korrosiooni tagajärjel, kindlaks ei tehtud, samuti ei märgatudloomade ega taimede põhjustatud kahjustusi.Vastupidavuse hinnangIlmastiku mõjul tekkinud mõõdetud kahjustuste ja kindlakstehtud üksikute kahjustustealusel võib järeldada, et kasutusiga kokku on vähemalt kaks korda pikem kuikõnealuste ülevaadatud seinte vanus, seega üle 40 aasta. Nimetatud piiri kehtestamisealuseks ei ole otstarbe täitmise vähenemine, vaid ainult välisilme muutused.EhitustehnikainstituutJuhataja/allkiri/Dipl insener Harald MayrEhitustehnikainstituutRiiklikult akrediteeritud katse- ja kontrollikeskusA 4040 Linz, Karl Leitl-Straße 2, AUSTRIATel +43 70 22 1515Faks +43 70 22 1690E-post: office@bti.ct