Iqra kuukiri nr.15 - Islam

Lugeja küsib,lugeja vastabKuidas karistad oma lapsi? Kas olete abikaasaga laste karistamises ühel meelel? Kasarvad, et laste karistamismeetodid tulenevad kultuurist?Mina pole oma lapsi kunagi eelistanud füüsiliselt karistada,rohkem ikka noominud ja vestelnud,et see on niija naa, et laps ise lõpuks aru saaks. Meie mõlemi lapsedolid meie abielludes juba ära kasvatatud, seega ma kahjuksseda kogemust teiega jagada ei saa. Igaüks tegelesomal ajal enda lastega ja see oli ammu. Norras on lastefüüsiline karistamine seadusega keelatud – vanem võibnii lihtsalt lapsest ilma jääda.I.Lapse karistamiseks võtan ma teatud ajaks ära midagi,mis väga meeldib (nt. lemmikmäng) või ei lase sõbrannasidega kedagi teist külastada. Ja telekas ning videomängudei tule kõne allagi. Panen käiku ka taolise asja,et saadan lapse oma tuppa, kus ta peab olema üksindakuni luban välja tulla. Väljuda võib ta enne minu lubamistainult siis, kui on vaja näiteks palvetada või tualettruumiminna. Kui lapsed olid väiksemad, saatsin nadsama kauaks nurka seisma nagu nende vanus (nt. neljaaastane neljaks minutiks).Oma teise lapse puhul pean teisiti käituma, kuna ta onnatuke teistsugune ja ei mõista asju samamoodi. Temapuhul aitab lihtsalt ignoreerimine ja teatud ajaks lemmikasjakäest ära võtmine. Teda ma ei saa tuppa ega trepileistuma saata, kuna ta ei saaks sellest aru ja see teeksolukorra veelgi hullemaks.Parim variant on oma lapsega esmalt rääkimine, kui tasaab sinust aru. Asetan selleks oma silmad tema silmadegasamale tasandile. Ja tihtipeale polegi vaja karistusttäide viia, kui laps saab aru oma veast ja parandab end.Jah, võin öelda, et oleme abikaasaga küllaltki ühel meelelkaristamise osas. Leian, et tuleb mehega kokku hoidaja anda parim, et leida see üks meel, isegi kui seda koguaeg ei ole. Arvan, et laste karistamismeetodid ei tulenenii väga kultuurist, pigem kõik sõltub eelkõige inimesestendast.A.Oma last ei ole ma pidanud tutistama ega talle vitsaandma, ta on vanemate piirid ära katsetanud ningteab kuhu maale me midagi lubame ja mida ei luba.Ja mul on selle üle väga hea meel, et olen saanud temagasiiamaani kenasti rääkimise teel asjad selgeksteha. Alhamdulillah!:) Oleme talle alati rääkinud, etkui midagi halba juhutub, ei kardaks ta sellest meilerääkida, sest elus valetamisega kaugele ei jõua.Olen oma eksabikaasaga karistamises ühel meelel, et kuirääkimisega ei saa siis tuleb teised karistusmeetmed kasutuselevõtta, aga ma ei poolda rihma ega vitsa andmist.Kas laste karistamismeetodid tulenevad kultuurist, sellekohta ma ei oska midagi arvata ja öelda, sest kogemuspuudub. Aga selle kohta teada saada oleks tore küll, kuidaskäib laste kasvatamine erinevast kultuurist perekonnas.A.Halvad teod võib jagada laias laastus kolmeks: eksitus,õnnetus ja sigadus. Üksnes viimasel juhul tuleb kõne allakaristamine. Me ei poolda abikaasaga kumbki füüsilistkaristamist, kuid vahest tuleb lapsele mõista anda, et sigadusedei ole lubatud. Peamiselt tähendab see mõningastomaette mõtlemist – hea reegel on nii mitu minutitomaette kui on lapse vanus. Lapsed on tihti palju arukamad,kui me arvame ja saavad ise ka väga hästi aru, et onvalesti toiminud. Last lüües aga õpetame talle füüsiliseltasju lahendama ja nii hakkab ta ka ise seda teiste pealkasutama. Ma arvan, et karistamismeetodid ei tulenemitte niivõrd kultuurist, kui inimeste erinevatest tõekspidamistest,kes mida õigeks peab.N.Minu esimene laps on väga energililne ja temperamentne;sellest tulenevalt teeb ta ka rohkem lollusi kui ükskeskmine laps. Kindlasti tuleks koerust tegevat last karistadaja talle õpetada, mida ja kuidas ta teha võib ja midaja kuidas ei või. Laps kindlasti katsetab, kus on vanematepiirid ja kui alguses olla leebe ja öelda, et „ta on veel väike”või „ta ei saa aru”, siis ollaksegi hiljem suure probleemiees.Meie peres käib karistamine reeglina nii, et kui laps midagipaha teeb, siis kõigepealt ma ütlen lihtsalt, et nii eiole ilus või nii ei tohi teha. Kui ta ikka edasi teeb, siis lä-IQRA | 41