Kindlustuse aastaraamat 2002 (pdf) - Finantsinspektsioon

Kõik 2002. aasta lõpus tegutsenud kindlustusandjad täitsid kindlustustegevuse seadusest tulenevad nõudedkindlustusandja omavahendite suurusele ja seotud varale.Aktsiakapitali mahus on aastate jooksul oluliselt suurenenud mitteresidentide osa ja seega on kasvanudmitteresidentide mõju Eesti kindlustusturule (vt joonis 10).Mitteresidentide poolt kontrollitav otsese kindlustuse turuosaMitteresidentide poolt kontrollitavate kindlustusseltside bilansimaht koondbilansimahustVälisosalusega üle 50% kindlustuseltside aktsiakapital kogu aktsiakapitalisVälisosalus ehk "välisraha" kindlustusseltside aktsiakapitalis100%80%60%40%20%0%1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002Joonis 10. Välisosalus aktsiakapitalis ja mitteresidentide poolt kontrollitav turuosa, 1995—2002Seoses kahe residentide poolt kontrollitava kindlustusandja lahkumisega turult ja mitteresidentide kapitalilpõhineva kindlustusandja turule tulemisega, moodustas 2002. aasta lõpus otsene välisosaluskindlustusseltside aktsiakapitalis 80,5% (2001. a 64,6%). Kahjukindlustusseltside aktsiakapitalistmoodustas välisosalus 91,9%, kusjuures välisosanikud olid kõigil kahjukindlustusseltsidel.Elukindlustusseltside aktsiakapitalist kuulus mitteresidentidele kokku 53,5%. Mitteresidentide pooltotseselt kontrollitav turuosa 2002. aasta brutopreemiate alusel oli kahjukindlustuses 86,4% jaelukindlustuses 32,8%. 2002. aasta lõpu seisuga on suurimad kapitalipaigutused teinud Eestikindlustusseltsidesse Saksamaa, Rootsi, Taani ja Soome investorid.Kindlustusturu stabiliseerumisega viimasel kahel aastal on suurenenud ka seltside puhaskasum(vt joonis 11).mln kr Mitteresidendid Residendid1209060300-30-60-3921995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002Joonis 11. Kindlustusseltside puhaskasum kindlustustegevusest, 1995—2002Kahjukindlustussektori kasum on olnud üldjuhul elukindlustussektori omast suurem ja see on loomulik tänukahjukindlustuse domineerimisele Eesti kindlustusturul. Siiski on puhaskasum varieerunud oluliselt