Kindlustuse aastaraamat 2002 (pdf) - Finantsinspektsioon

ELUKINDLUSTUS, 2002ELUKINDLUSTUSTURGMajanduskeskkondElukindlustus kasvas 2002. aasta jooksul preemiamahult 25,3%, tarbijahinnaindeks 3,6%, 2001. aastal olidvastavad suurused 17,1% ja 5,8% (vt joonis 17). Peamiselt mõjutas elukindlustuse preemiamahuloodetavast aeglasemat kasvu II pensionisamba käivitumine, mis pidurdas III samba pensionikindlustusekasvu elukindlustusturul.Tarbijahinnaindeksi muutusBruotopreemiate kasvu ja inflatsiooni vaheBrutopreemiate kasvBrutopreemiate suhe sisemajanduse koguproduktiTarbijahinnaindeksi muutus, brutopreemiate kasvning nende vahe70%60%50%40%30%20%10%0%1998 1999 2000 2001 20020,4%0,4%0,3%0,2%0,2%0,1%0,1%0,0%Brutopreemiate suhe sisemajandusekoguproduktiJoonis 17. Elukindlustusturu kasv (brutopreemiate mahu alusel) ja inflatsioon, 1998—20022002. aasta jooksul oli keskmine brutopalk tööhõives oleva inimese kohta 73 728 krooni ning keskmineelukindlustusmakse aastas 1 932,6 krooni. Seega keskmine kulu elukindlustusele kindlustatud isikutehulgas oli 2002. aastal 2,6% brutopalgast. 2001. aastal oli keskmine brutopalk 66 120 krooni (kasv14,9%), keskmine aastane kindlustusmakse 1 643,7 krooni (kasv 17,6%) ning seega keskmine kuluelukindlustusele 2% (kasv 0,6 protsendipunkti) (vt joonis 18).Seisuga 31. detsember 2002. a on Eesti rahvastiku arvuks 1 361 242 inimest, kellest 59,6% ehk 810 911on tööealised. Töötavaid inimesi on 575 747 inimest, see on 71,4% tööealisest elanikkonnast. Seisuga31. detsember 2002. a oli jõusolevaid põhikindlustuslepinguid elukindlustusturul 128 161 jalisakindlustuslepinguid 102 640. Arvestades jõusolevate lepingute suhet tööhõivesse saame kindlustatusetasemeks 2002. aasta lõpuks 22,1%. Tegelik kindlustatuse tase on madalam, kuna ühel kindlustusvõtjalvõib olla mitu elukindlustuslepingut (vt joonis 19).Klientide hoiused pankades olid seisuga 31. detsember 2002. a suuruses 20 596,1 miljonit krooni,kindlustustehnilised eraldised e kohustused kindlustusvõtjate ees 814,6 miljonit krooni, seegakindlustustehniliste eraldiste suhe hoiustesse oli 3,9%. Aasta jooksul on hoiused suurenenud 12,5%,kindlustustehnilised eraldised 47,6% (vt joonis 20).