KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGUM Ä Ä R U SKohtla-Järve 18. juuni 2008 nr 145Kohtla-Järve linna 2007. aastakonsolideeritud majandusaastaaruande kinnitamineMäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, § 39 1 lg 2, Valla- jalinnaeelarve seaduse § 26, Kohtla-Järve linna põhimääruse § 60, Audest Audiitorteenuste OÜ 11. juuni2008. a järeldusotsuse, Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt esitatud Kohtla-Järve linna 2007. aasta eelarvetäitmise materjalide ja Kohtla-Järve Linnavolikogu alatise revisjonikomisjoni aruande alusel.§ 1. Kinnitada Kohtla-Järve linna 2007. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne vastavalt lisale.§ 2. Määrus jõustub 23. juunil 2008. a.Arne BerendsenVolikogu esimees

määruse nr 145 juurdeKOHTLA-JÄRVE LINNA2007. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNEAruandekohustuslase nimetus:Kohtla-Järve linnAsutuse registrikood: 75001017Juriidiline aadress:Keskallee 19, 30395 Kohtla-JärveTelefon: +372 3378500Faks: +372 3378503E-post:Interneti kodulehekülg:Audiitor:linnavalitsus@kjlv.eewww.kjlv.eeAUDEST AUDIITORTEENUSTE OÜMajandusaasta algus ja lõpp: 01.01.2007 – 31.12.2007Dokument koosneb 109-st leheküljest.SISUKORD

Tegevusaruanne .............................................................................................................. 4-59Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne ................................................... 60-107Tegevjuhtkonna deklaratsioon .................................................................................. 60Konsolideeritud bilanss ............................................................................................. 61-62Konsolideeritud tulemiaruanne .................................................................................. 63Konsolideeritud rahavoogude aruanne ....................................................................... 64Konsolideeritud netovara muutuste aruanne .............................................................. 65Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................ 66-91Eelarve täitmise aruanne ................................................................................................. 92-107Reservfondi kasutamise aruanne .................................................................................... 106-107Audiitori järeldusotsus .................................................................................................... 108Allkirjad majandusaasta aruandele ................................................................................. 109

I TEGEVUSARUANNE1.1 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUURKäesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmisedüksused:KonsolideerimisgruppKohtla-Järve linnAMETIASUTUSEDLinnavolikogu KantseleiLinnavalitsusLINNAVALITSUSE HALLATAVAD ASUTUSEDLasteaiad 14Põhikoolid 3Gümnaasiumid 7Täiskasvanute Gümnaasium 1Spordiasutused 2Sotsiaalhoolekandekeskus 1Vanurite Hooldekodu 1Lastekodu 1Kultuurihoone ja klubid 3Koolinoorte Loomemaja 1Kurtna Noortelaager 1Noortekeskus 1Keskraamatukogu 1Kunstide Koolid 2Põlevkivimuuseum 1Linnaorkester 1Valitsev mõjuSA Ida-Viru KeskhaiglaSA Kohta-Järve ArenduskeskusSA Kohtla-Järve LinnaelamuOÜ Oru KoduOÜ Sompa MajaOÜ Kukruse MajaOluline mõjuIda-Viru Kiirabi SABiopuhastus OÜEttevõtluse Arenduskeskus ASJõhvi Lennuväli SAPeale nende osaleb Kohtla-Järve linn Sihtasutuses Tööstusala Arendus 8%-ga.2007.aastal asutasid Kohtla-Järve linn, Jõhvi ja Toila vald Sihtasutuse Jõhvi Lennuväli, milles Kohtla-Järvelinna osalus on 33%.Tegevusaruanne 4

A. Konsolideeriv üksus Kohtla-Järve LinnavalitsusAllüksuse nimetusTöötajate keskminearv majandusaastalTöötasudekogusummamajandusaastal(tuhandeteskroonides)1.Linnavolikogu kantselei 2 4832.Linnavalitsus 114 16 6673.Linnavalitsuse hallatavad asutused3.1 Lasteaiad (14) 595 3 4 1553.2 Gümnaasiumid (7) 628 56 9943.3 Põhikoolid (3) 136 11 0753.4 Täiskasvanute Gümnaasium 22 2 1793.5 Spordiasutused (2) 62 4 1933.6 Sotsiaalhoolekandekeskus 66 6 4173.7 Vanurite Hooldekodu 75 5 4723.8 Lastekodu 53 4 1863.9 Kultuurihoone ja klubid (3) 93 5 9683.10 Koolinoorte Loomemaja 30 2 3663.11 Noortekeskus 10 7373.12 Keskraamatukogu 70 4 4833.13 Kunstide koolid (2) 78 7 0973.14 Põlevkivimuuseum 10 7563.15 Linnaorkester 1 4433.16 Kurtna Noortelaager 26 1 424B. Konsolideeritud üksusedÜksuse nimetusKohtla-JärveLinnavalitsuseosalusemäär(%)Töötajatekeskmine arvmajandusaastalTöötasudekogusummamajandusaastal(krooni)SA Ida-Viru Keskhaigla 964 153 203SA Kohtla-Järve Arenduskeskus 0 0SA Kohtla-Järve Linnaelamu 3 210 816OÜ Oru Kodu 100 28 2 078 084OÜ Sompa Maja 100 18,5 950 384OÜ Kukruse Maja 100 13 586 286Tegevusaruanne 5

1.2 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA KONSOLIDEERIMISGRUPIFINANTSNÄITAJATESTLinna konsolideerimisgrupi aruanne koostati rida-realt meetodil konsolideerituna esmakordselt2005. majandusaasta kohta. Sellest tulenevalt on võimalik esitada võrreldavaid konsolideeritud andmeidainult kolme aasta kohta.Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (tuh.kr)2005 2006 2007BilansinäitajadVarad aasta lõpuks 626 302 635 882 660 397Kohustused aasta lõpus 200 591 186 284 202 512Netovara aasta lõpus 425 711 449 598 457 885Tulemiaruande näitajadTegevustulud 572 203 653 227 776 825Tegevuskulud 608 040 635 885 774 137Tulem -35 837 17 342 2 688Muud näitajadPõhivara investeeringute mahtLikviidsus 0,83 0,85 1.23Lühiajaline maksuvõime 0,85 0,92 1,26Kohustuste osakaal varadest 32% 29% 30%Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on mahaarvatud sihtfinantseerimine30,3 16,3 16,9Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, milleston maha arvatud sihtfinantseerimine3,8 16,2 1,51.3 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST2007.aasta esimene poolaasta oli Eesti majandusele endiselt edukas, majanduse kohandamine algassisenõudluse toel 2007.aasta keskpaiku. Seetõttu oli areng esimesel ja teisel poolaastal erinev. Teiselpoolaastal majandusaktiivsuse kasvukiire aeglustus. Vähenes investeerimisaktiivsus ja eratarbimine kasvasaeglasemini.2007.aasta SKP reaalkasv oli esimesel poolaastal 9%, teisel poolaastal langes 5%-ni, aasta keskmisekskasvutempoks kujunes 7,1%, mis on 4,1% madalam kui 2006.aastal. 2000-2007 aastate keskmine SKPreaalkasv oli 8,6%. Sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades ulatus 243,3 miljardi kroonini (2000.aastapüsivhindades 169,1 miljardit krooni). 2005-2006 aastate ülikiire majanduskasv tugines peamiselt kinnisvarasektori arvelt. 2007.aasta majanduskasv tugines esimesel poolaastal kasvavale sise- ja välisnõudlusele.Sisenõudlus püsivhindades oli aasta lõpuks 5%. Investeerimisaktiivsus alanes teisel poolaastal järsult japõhivarainvesteeringute maht jäi poolaasta kokkuvõttes eelneva aasta tasemele. Sise- ja välismaisthinnatõususurvet soodustas nõudluse ja sissetulekute kiire kasvutempo. 2007.aasta suvel hakkas eratarbimisekasvutempo alanema. Kuni sügiseni toetas sisemaist inflatsioonisurvet ka sissetulekute jõuline kasv. Aastatiseloomustas ka uute töökohtade loomine, kuigi see toimus aeglustuvas tempos. Statistikaameti andmetel oli2007.aastal Eestis tööga hõivatute aasta keskmine arv 655,3 tuhat inimest. Eelmise aastaga võrreldes suurenestööhõive 9,3 tuhande inimese võrra ehk 1,5%. Tööpuuduse määr vähenes 4%-ni ja registreeritud töötute arvvähenes IV kvartali lõpuks 28,1 tuhande inimeseni. Keskmine palk oli 2007.aastal Statistikaameti andmetel12 270 krooni, kasvades aastaga 20,4%. Reaalpalgakasv oli 15,1%. Keskmine vanaduspension oli 3 540krooni, kasvades aastaga 17%. 2007.aasta teisel poolaastal kallinesid EURIBORi tõusu tõttu Eestiseluasemelaenud 1,8% ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2% võrra. See koos majanduskasvuaeglustumise väljavaatega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006.aasta keskel alguse saanudkasvutempo alanemist. Krediidi nominaalkasv oli 34,6%. Riigieelarve laekumised kasvasid 20,8% jaTegevusaruanne 6

väljamaksed 17,7%, mis tähendab, et tulud ületasid kulusid 5,9 miljardit krooni. Eelarve tasakaalu % SKPstoli 2,8%.1.4 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA ARENGUSUUNDADESTKohtla-Järve elanikkond moodustab Eesti rahvastiku koguarvust 3%. Rahvastikuregistri andmetel elasseisuga 1. jaanuar 2008 Kohtla-Järvel 42 580 inimest. Aastaga vähenes registrijärgne elanikkond 693 inimesevõrra. Kohtla-Järve demograafilist olukorda iseloomustab, nii nagu Euroopas ja Eestis tervikuna, vähenevrahvaarv ja vananev rahvastik. Vanuserühmas 19-64 aastat on Kohtla-Järve elanike osatähtsus 65,2 %, Eestistervikuna 62,6%.Seoses viimaste aastate kiire majanduskasvuga on tööhõive Kohtla-Järvel suurenenud ning tööpuudusvähenenud. Statistikaameti andmetel oli 2007.aastal Ida-Virumaal tööga hõivatud inimeste keskmine arv 77,4tuhat inimest, neist 25,6 tuhat avalikus sektoris ja 51,7 tuhat erasektoris. Kohtla-Järvel oli 2007.aastalkeskmine tööga hõivatud inimeste arv 17 872 inimest, kasvades aastaga 428 inimese võrra ehk 2,5%. Töötusemäär langes Kohtla-Järvel 2006.aastal 8,2%-lt 2007.aastal 4,5%-le. Selle tulemusena suurenes Maksu- jaTolliameti andmetel tulu saajate keskmine arv Kohtla-Järvel 575 inimese võrra. Kohtla-Järve tööjõuturgutäiendavad edaspidi tööstusettevõtete arendamine ning mõningal määral ka välismaa tööjõuturulttagasipöördujad, milleks loob vajaliku eelduse keskmise palga jätkuv kasv. 2007.aastal oli Statistikaametiandmetel keskmine palk Kohtla-Järvel 8 467 krooni, kasvades aastaga 1 569 krooni ehk 22,6%. Negatiivseltavaldab Kohtla-Järvele mõju kõrgema sissetulekuga inimeste elamaasumine Tallinna, Tartusse ja teistessepiirkondadesse, kus on suuremad sissetulekud, tuues kaasa linna tulubaasi maksutulude kasvutrendiaeglustumise.Kohtla-Järve jätkusuutliku ja tervikliku arengu seisukohalt on äärmiselt oluline linna arengu kavandamine.Kohtla-Järve arengukavas on eesmärgipäraselt sõnastatud võtmevaldkonnad, mis arvestades hetkeolukorraanalüüsi ja linna reaalseid arengu- ja majanduslikke eeldusi, võimaldavad kindlustada sotsiaalselttasakaalustatud linna arengu. Selleks, et kasutada linna käsutuses olevaid vahendeid võimalikult tõhusalt linnajätkusuutliku arengu saavutamiseks, on vajalik luua järjepidevus linna hetke ja tulevaste poliitikate vahel.Linna pikemaajaliste arengueesmärkide saavutamiseks tuleb tagada linna tulubaasi stabiilsus, tuludemitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine. Linna infrastruktuuri ja sotsiaalprobleemidelahendamiseks ei piisa ainuüksi linna omavahenditest. Linn peab kaasama enam välisrahastust infrastruktuuriarendamiseks ning üha kriitilisemaks saab olema ka riigi toetus linna infrastruktuuri arendamiseks ja teistekslinna arengu seisukohast olulisteks investeeringuteks. Samuti peab linn kaaluma võimalusi erasektorikaasamiseks kasvava nõudluse tingimustes linnaelanikele kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. Seatudeesmärkide täitmisel muutub üha olulisemaks olemasolevate ressursside säästlik ja otstarbekohanekasutamine.Kohtla-Järve majandusliku arengu ümber tekkinud probleemid sõltuvad suurel määral põlevkiviga seotudtootmisalade (mäendus, keemiatööstus, energeetika) töötulemustest ja sellega seotud sotsiaalsest jaökoloogilisest püsivusest.Alates möödunud aastatest põhines nende tootmisharude arenguperspektiiv täielikult optimaalsel tehnilisellahendusel – põlevkivi ja sellega kaasnevate loodusvarude komplekssel käsutamisel. Seda tõendabpõlevkivigaasitehase rajamise projekt (1920.a) Kohtla-Järve läheduses tehisnafta juhtimisega torustikukaudu Paldiski sadamasse. 1946.a koostati Ahtme põlevkivigaasikompleksi projekt, mis nägi ettepaigutada ühisele tööstusväljale 3 tehnoloogiliselt seotud tootmist – SEJ, põlevkivitöötlustsehh ja Ahtmepõlevkivikaevandus. Lõpuks, 70-ndatel aastatel koostati UTT-seadmel põhinev keemilis-energeetilisepõlevkivikompleksi projekt võimsusega 16 miljoni tonni/aastas asukohaga Ida-Virumaa keskosas.Kahjuks ühtki neist projektidest ei viidud lõpuni ega juurutatud. Põlevkiviettevõtted (tehased,kaevandused, elektrijaamad ja SEJ) rajati eri tööstusväljadele, tehnoloogiad ei ühildunud,põlevkivienergeetika alustehnoloogiaks oli põlevkivi otsene põletamine. Sellise praktika tulemuseks olienergeetilise ja keemilise põlevkivitoodangu kvaliteedi ja konkurentsivõime alanemine, looduskasutusetingimuste rikkumine ja ümbritseva keskkonna seisundi halvenemine.Tegevusaruanne 7

Praegu ei suuda ükski põlevkiviharu ettevõte oma tehnobaasi ja tehnoloogiat uuendamata järgneva 5 aastajooksul jõuda Euroopa Liidu maadele kehtestatud looduskasutuse tingimuste täitmisele.Kohtla-Järvest sai sisuliselt nende tootmisharude otstarbekate skeemide hülgamise pantvang.Ainuüksi viimase 6 aasta jooksul kaotas linn võimsuste vähendamise ja ettevõtete sulgemise tulemusena üle7000 töökoha, linna ümbruses ja elamurajoonides halvenes ökoloogiline seisund. Selle tulemusena kasvaselanike ränne.Viimase kolme aasta jooksul on saanud selgeks, et põlevkivitööstuste omanikud suures osas juhinduvadmonopoolsetest majandushuvidest, jättes kõrvale linna sotsiaalse ja ökoloogilise püsivuse huvid. Just seeasjaolu sai Kohtla-Järve administratsioonile üheks põhiliseks eelduseks esineda ettepanekutega omakeemilis-energeetilise kompleksi arenguks ja need teoks teha.Koostatavad ettepanekud põhinevad konkreetsetel tingimustel ja nõuetel:Keemilis-energeetiliste põlevkivitootmiste praeguse tööstusstruktuuri uuendamine ja uue loomine, käsutadeslinna ja Ida-Virumaa keskosa loodus- ning tööjõuvarusid.Endiste monofunktsionaalsete asulate Kukruse, Oru, Sompa ja nendega külgnevate Kohtla ja Toila vallamaade alusel uue majandusstruktuuri loomine.Ettevõtlusstruktuuride baasil väljaarendatud ülelinnalise infrastruktuuri moodustamine, mis täidaks Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa tööstuslikke, majanduslikke ja olmetellimusi.Linna ja selle territoriaalsete allüksuste maadel keemilis-energeetilise tehnopargi loomine, mis onvõimeline lahendama kogu siin tegutseva tootmiste kompleksi tehnilise ja majandusliku arengu probleeme.1.5 LINNA JUHTIMINEKohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohalikuomavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist,samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teisepädevusse.Kohtla-Järve omavalitsusorganid on:linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seadusealusel;linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.Kohtla-Järve Linnavolikogu on Kohtla-Järve kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakselinna hääleõiguslike elanike poolt seaduses sätestatud korras neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsusepädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanikehuvides ja nende nimel.Volikogu XXVI koosseisu valimised toimusid 16. oktoobril ja koosseisu volitused algasid 11. novembril2005.Linnavolikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung.2007.aastal pidas linnavolikogu 13 istungit, võttis vastu 102 otsust ja 47 määrust. Linnavolikogu praegunekoosseis on moodustanud 5 komisjoni (hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon, noorsoo- ja spordikomisjon,kommunikatsiooni- ja keskkonnakomisjon, eelarvekomisjon ja revisjoni komisjon), komisjonid pidasid2007.aasta jooksul kokku 38 koosolekut.Linnavolikogu praeguses koosseisus on 21 liiget. Linnavolikogu liikmetele arvestati 2007.aastal tasusidkokku summas 889,8 tuhat krooni.Linnavolikogu asjaajamise korraldamist, majanduslikku teenindamist, tema eestseisuse, komisjonide töötagab Linnavolikogu Kantselei.Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle Riigi jaKohtla-Järve õigusaktidega pandud ülesandeid. Kohtla-Järve linna tegevjuhtkond on 5-liikmeline,Linnavalitsust juhib Linnapea. Linnavalitsuse koosseisu kuulub 4 liiget (aselinnapead). Linnavalitsuseliikmed (aselinnapead) on üheaegselt teenistuste juhid (majandus-, finants-, arengu- ja sotsiaalteenistuse) jalinnakantseleid juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Teenistustesse ja linnakantseleissekuuluvad vastava tegevusala teenistujad. Linnakantselei tagab organisatsioonilise ja tehnilise Linnavalitsusetöö-, õigus-, personali-, infotehnoloogia-, avalike suhete tegevust.Piirkondlikele elanikele osutavad teenust 3 abilinnapead linnaosade kaupa.Tegevusaruanne 8

Linnavalitsus korraldab ka rahvastiku arvestust.Linnavalitsuse liikmete töötasu üldsumma oli 2007.aastal 2 miljonit 508 tuhat krooni (2006.aastal 2 miljoni54 tuhat krooni). Linnavalitsuse töövorm on istung. 2007.aastal toimus 58 istungit, millel võeti vastu 43määrust, 1799 korraldust. Linnavalitsus juhib hallatavate asutuste tegevust.Linna asutused on:linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu (2);linnavalitsuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu (41).Peale eeltoodu on linn asutanud 100%-lise osalusega 3 osaühingut ja 3 sihtasutust ning omab osalust 5-ssihtasutuses.Linna asutused osutavad avalikke teenuseid, lähtudes riigi ja linna õigusaktides ning asutuse põhimäärusessätestatust.2007.aastal töötas Kohtla-Järve linna asutustes 2 018 ja linna valitseva mõju all olevates üksustes kokkukeskmiselt 1 028 töötajat - 2007.aastal oli linna ametiasutustes 116 teenistujat, mis on 2006.aasta tasemel.Ametiasutuste töötasu oli 17 miljonit 150 tuhat 139 krooni (2006.aastal 12 miljonit 926 tuhat 585 krooni),ning keskmine töötasu oli töötajatel 12 tuhat 320 krooni (2006. aastal 9 tuhat 826 krooni).Linnavalitsuse hallatavates asutustes oli keskmine töötasu 6 770 krooni ja valitseva mõju all olevate asutustetöötajate keskmine töötasu oli 2007.aastal 9 908 krooni.2007.aastal teostati Linnavalitsuse hoones ruumide remont, mille maksumus oli 1 miljon 9,6 tuhat krooni.Linnavalitsuse hoone on ehitatud 1977.aastal. Peale katuse remondi ei ole hoonet ühelgi aastal renoveeritud.Linna organisatsiooni struktuuri ja tegevusvaldkondade kohta saab täpsemat informatsiooni linna veebileheltwww.kjlv.ee.1.6 LINNA ARENG VALDKONNITIAlljärgnevalt on esitatud ülevaade linna tegevustest 2007.aastal linna tegevusvaldkondade lõikes.1.6.1 Linna tugiteenusedLinnavalitsuses registreeriti 7 252 kirja (kokku sissetulnud ja väljaläinud kirjad) ja 3 058 avaldust.Aasta jooksul on teostatud 850 notariaaltoimingut.Parema teenuse osutamise eesmärgil toimub avalike teenistujate ametialase pädevuse tõstmine ja täiendaminekoolituse teel. 2007.aastal kulutati koolitusteks 357 563 krooni, koolitust sai 111 inimest.Avalikkust teavitatakse linnavõimude tegevusest ja vastuvõetud otsustest linna ametlikul koduleheküljel.Infot edastavad ka ajakirjad Infopluss ja Panorama ning kohalik ajaleht Põhjarannik. Regulaarseltkorraldatakse pressikonverentse. Linna juhtivad töötajad esinevad sageli kohalikus telekanalis LITeS s.h kaotsesaadetes, kus elanikel on võimalus esitada küsimusi ja saada kohe vastused.Iga nädal koostatakse linna teenistuste ja organisatsioonide poolt planeeritavate ürituste plaan, misedastatakse Ida-Viru Maavalitsusele, IVOL-le, BNS-le, DELFI-le, Raadio-2 ja Raadio-4-le, ajalehtedeleÄripäev, Postimees, venekeelne Postimees, Põhjarannik ja Narva leht.2007.a jätkati infotehnoloogiasüsteemi uuendamist. Lisati juurdepääs koolide ja lasteaedaderaamatupidajatele lokaalprogrammi PMEN. Osteti 6 litsentsi elektroonilist sõnastikku ABBYY Lingvo 12, 5litsentsi optilise tekstituvastuse süsteemi ABBYY FineReader 8,0 Professional Edition, 3 litsentsigraafikaprogrammi Adobe Photoshop Elements 5, 1 litsents graafikaprogrammi Corel Draw 12. Osteti uusserver IBM, 10 uut arvutit ja 1 sülearvuti.1.6.1.1 Rahvastiku arvestusAastal 2006 oli elanike arv – 43 273.2007.aastal oli elanike arv – 42 580.Arhiivist väljastati 485 dokumenti, tõestust elukoha aadresside kohta ajavahemike lõikes.Nimemuutmine toimus 18 korral.Elukohateate tõendi väljastamine – 2450 tõendit.Elukohaandmete muutmine toimus 1528 peres.Elukohaandmete muutmine omavalitsuse algatusel toimus 150 korral.Elukohaandmete muutmine omaniku soovil toimus 248 peres.Tegevusaruanne 9

Välismaalastele isikukoodi andmine - 12 inimest.1.6.1.2 ArhiivindusLinnavalitsuses asub hooneregistriarhiiv, mis tegeleb hooneregistri arhiivimaterjalide haldamise ja jooksvakorrashoiuga.2007.aasta jooksul on sisestatud ehitisregistrisse 3 752 dokumenti.neist:ehitusloa taotlused - 91ehitusloa alus - 91kasutusloa taotlused - 80kasutusloa alus - 80kirjaliku nõusoleku taotlused - 21kirjaliku nõusoleku taotluse alus - 21Ehitise teatised – 3 360 (katastritunnuse sidumine objektiga, tehniliste andmete korrigeerimine, aadressideparandamine ja sisestamine, uute objektide sisestamine, andmeprobleemide kõrvaldamine, omanikuandmetekorrigeerimine ja sisestamine, garaažibokside sisestamine seoses GÜ-te ümberregistreerimisegahooneühistuteks).Väljastatud väljavõtteid ehitisregistrist - 243.Väljastatud hooneregistri arhiivimaterjalidest lepingute koopiaid notariaaltehinguteks - 362.Lihtkoopiaid kohtumenetluse juurde - 1007 (põhiliselt AS Kohtla-Järve Soojus).Väljastatud hoonete plaanide koopiaid - 142 (ümberprojekteerimiseks, konkursside korraldamiseks,korteriühistutele kasutamiseks).Jaotusplaanide valmistamine esitamiseks Viru Maakohtu registrile garaažikooperatiivideümberregistreerimisel hooneühistuteks - 121.Väljastatud korterite plaane korterite ümberplaneerimiseks – 88.1.6.2 Haridus1.6.2.1 Alusharidus1. Üldandmed:Kohtla-Järve linnas tegutses 2007.aastal 15 koolieelset lasteasutust: neist 14 munitsipaallasteaeda ja1 eralasteaed.1.1. Andmed laste/rühmade kohta seisuga detsember 2007:Koolieelseid lasteasutusi- sh eralasteaeduLaste arv- sh eralasteaias1511 94486Rühmade arv- sh. eralasteaias1054Erirühmade arv 9Keelekümblusprogrammiga liitunudlasteaedade arvkeelekümblusrühmade arvTerviseedenduslike lasteaedadevõrgustikuga liitunud lasteaedade arv(liitusid 2007) 236Vanemate poolt kaetava kulude osamäärToidukulu tasu90 krooni kuussõimerühmas 16 krooni,lasteaiarühmas 18 krooni päevasTegevusaruanne 10

1.2. Kooliminevate laste arv:- Kooli läks linna koolieelsetest lasteasutustest 01.09.2007 - 320 last(Võrdluseks: 01.09.2006 - 336 last).1.3. Teiste omavalitsuste lapsi Kohtla-Järve linna lasteaedades ja Kohtla-Järve linna lapsi teiste omavalitsustelasteaedades:- Kohtla-Järve linna lasteaedades käis 01.12.2007.a seisuga 104 teiste omavalitsuste last 13-st erinevastomavalitsusest.- Kohtla-Järve linna lapsi käis teiste omavalitsuste lasteaedades 42 last.1.4. Koolieelsete lasteasutuste lapsekoha keskmise tegevuskulu maksumus – 26 721 krooni.Erinevates lasteaedades lapsekoha tegevuskulu maksumus vahemikus 22 996 – 45 442 krooni.2. Ametikohad: koolieelsetes lasteasutustes ametikohti 562,32, neist pedagoogide ametikohti 267,141ametikohta (seisuga 01.09.2007).Vanempedagoogi nimetusele atesteeritud pedagooge – 2.3. Projektid: lasteaedade poolt esitatud projektidest on finantseeritud 13 projekti, toetusi on eraldatud 210 885krooni (siinjuures ei ole arvestatud jätkuprojekte, millele toetused eraldati 2006.a.).Toetuste eraldajad: Ida-Viru Maavalitsuse Tervisenõukogu, SA MEIS, Hasartmängumaksu Nõukogu(Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kaudu).3.1 Projektitegevuste eesmärgid:1) terviseedendus lasteaias: täiendavate vahendite kaudu korraldada terviseedenduslikke tegevusi(spordipäevad, tervisepäevad, väljasõidud lastele ja ühistegevused koos lastevanematega), soetada vahendeidterviseedenduslikuks tegevuseks.2) integratsioonialane tegevus: eesti keele, kultuuri tutvustamine erinevate tegevuste kaudu (teemapäevad,väljasõidud, kohtumised erineva õppekeelega lasteasutuste lastele).3) töö erivajadustega lastega: võimaldada erirühmade lastele täiendavaid võimalusi ja tegevusi arenguks(väljasõite loodusesse, lisavahendite soetamine erirühmadele korrektsioonitegevuseks), toetada erivajadustegalaste vanemaid (ühistegevused, üritused lastele koos vanematega, spetsialistide konsultatsioonid, loengud).4) liikluskasvatuse alane töö lasteaias: liiklusväljaku kujundamine lasteaia õuealal, liikluskasvatusalasedtegevused lastega, liikluskasvatusalaste õppevahendite soetamine.3.2. Finantseeritud projektidLasteaedProjekt,Eesmärk/tegevus1) Pääsuke “Eeskujulik jalakäija”.E:Liikluskasvatus2) Pääsuke “Sport on tervisesõber”E:Terviseedendus3) Pääsuke “Mina elan Eestis”E: Eesti kultuuritutvustamine4) Kirju-Mirju “Päike, vesi, õhkterviselerõhk”E:Terviseedendus5) Kirju-Mirju “Õpime ja mängime”E: Eesti kultuuritutvustamine.6) Kirju-Mirju “Koos on lõbusamõppida”E: Eesti kultuuritutvustamine.7) Rukkilill “Meil on terveperekond”E: Terviseedendus8) Lepatriinu “Terviseprojekt”E:TerviseedendusFinantseerija Summa MärkusedHasartmängumaksu9 380.00Nõukogu,SotsiaalministeeriumIda-Viru Maavalitsus 3 500.00IntegratsiooniSihtasutus22 055.00Ida-Viru Maavalitus 4 320.00IntegratsiooniSihtasutusIntegratsiooniSihtasutus36 000.00Ida-Viru Maavalitsus 4 442.00Ida-Viru Maavalitsus 2 500.009) Aljonuška “Sõbralik ja ohutu Hasartmängumaksu 33 045.0049 950.00 Projekt algas2006.a., kestis31.07.2007Tegevusaruanne 11

maailm erivajadustegalastele”E: toetadaerivajadustega lastetegevust10) Aljonuška “Kingi mulle naeratus”E: Töö erivajadustegalastega11) Aljonuška “Terviseprojekt”E: Terviseedendus12) Punamütsike Lasteaia liiklusväljak.E: Kujundada lasteaiaõuealal liikulusväljak13) Aljonuška “Saa nägijaks”E:korrektsioonivahenditesoetaminenägemispuudegalastele.NõukoguSotsiaalministeeriumHasartmängumaksuNõukoguIda-Viru Maavalitsus 4 500.00SEB Ühispank 10 000.00Lions kubi Kohtla-Järve osakondMitterahaline toetus:korrektsioonivahendid,õppevahendid,arendavadmänguasjad.39 500.00 Projekti lõpp2008.a.:(31.01.2008)219 192.00 Sh. 2006.a.alanud projektnr 6)4. Ülelinnalisteks haridusüritusteks (alusharidus) on eraldatud 130 000 krooni.Suurematest üritustest korraldatud:1) Mudilaste laulu- ja tantsupidu /osavõtjaid 400 last/: eelarve 13 794 krooni;2) Laste laulu- ja tantsukonkurss, Emadepäeva kontsert /esinejaid eelvoorudes ja lõppkontserdil kokku 210last/ : eelarve 17 394 krooni;3) Laste liikumispidu /osavõtjad 700 last/: eelarve 11 370 krooni;Ülejäänud summad kasutatud: laste suvised väljasõidud – 45 960 krooni, lasteaedade pedagoogide erinevadtöökogemuslikud väljasõidud – 14 228 krooni, muud üritused – 27 254 krooni.1.6.2.2 Põhi- ja üldkeskharidus2007. aastal tegutses Kohtla-Järvel 11 munitsipaalkooli, nendest 1 Täiskasvanute Gümnaasium ja 1Humanitaarne Eragümnaasium. Kokku oli Kohtla-Järve koolides 4426 õpilast (algklassides 1365, 5.-9.klassides 2029, gümnaasiumis 1032). Kohtla-Järve munitsipaalkoolide õpilaste arv oli 2007. aastal 4277õpilast. Võrreldes 2006. aastaga on õpilaste arv vähenenud 430 õpilase võrra ehk 8,85 %.Kevadel 2007 lõpetasid gümnaasiumi 408 õpilast, nendest 45 õpilast hõbemedaliga ja 36 õpilastkuldmedaliga, 85,5% lõpetanutest astusid õppima edasi kõrgkooli.Kolmes koolis (Vahtra Põhikoolis, Ühisgümnaasiumis ja Tammiku Gümnaasiumis) töötavadkasvatusraskustega õpilaste klassid, kus õpib 33 õpilast. Keelekümblusklassid töötavad neljas gümnaasiumisja ühes põhikoolis.Suur tähelepanu 2007.aastal oli pööratud erivajadustega lastele. Aasta jooksul vaatas Erivajadustega LasteNõustamiskomisjon läbi 72 lapse dokumendid ja võttis vastu terve rida otsusi. Lasteaialastest suurem arv olineid lapsi, kes vajasid suunamist logopeedilisse rühma – 24 last, silmarühma – 9 last, kehapuudega lasterühma – 8 last; koolilastest oli kõige rohkem neid lapsi, kes vajasid õppimist lihtsustatud õppekava järgi – 11last.Üldhariduskoolides tegutsevates 121 huviringide töös osalesid 2007. aastal 1924 õpilast (45,2%);spordiklubides – 1302 õpilast ( 30,5%), Koolinoorte Loomemaja ringitöös osales – 624 õpilast (14,6%);teistes ringides osales 529 õpilast.Jätkus koolide varustamine personaalarvutite ja sülearvutitega, samuti interaktiivsete tahvlite, printerite,projektorite ja digitaalkaameratega.Kohtla-Järve gümnaasiumilõpetajate riigieksamite tulemused on kolmel viimasel aastal 60 punkti ringis.2007. aastal oli Eesti keskmine riigikeele riigieksamite tulemus 63,2 punkti, Kohtla-Järvel aga 71,66 punkti(2005. aastal Eesti keskmine riigikeele riigieksamite tulemus 62,7 punkti, Kohtla-Järvel – 73,98 punkti).Riiklikud tasemetööd on aastal 2007 toimunud 3. ja 6. klassides erinevates ainetes: emakeeles 3. klassiskeskmised tulemused on 4,26 punkti, matemaatikas 3. klassis – 4,57 punkti, emakeeles 6. klassis keskmisedtulemused on 3,82 punkti, riigikeeles 6. klassis – 3,48 punkti, muusikas – 3,63 punkti.Tegevusaruanne 12

2006/07. õppeaastal tegutses Kohtla-Järvel 2 huvikooli. Kohtla-Järve munitsipaalsetes huvikoolides õppis2007. aastal 590, sh. muusika osakonnas 377 õpilast; kunstiosakonnas 213 õpilast, estraadiosakonnas36 õpilast.2007.aastal investeeriti koolide õpikeskkonna parendamiseks 3,265 miljonit krooni, jooksvaks remondiks1,69 miljonit krooni; kapitaalremondiks 17,267 miljonit krooni, infotehnoloogiale 2,2 miljonit krooni.01. septembriks 2007 renoveeriti Tammiku Gümnaasiumi söökla ja söögisaal, varustati uue mööbliga, oliteostatud elektrikilpide ja tulekahjusignalisatsiooni vahetamine, Slaavi Gümnaasiumis oli tehtudaknaplokkide vahetus ja spordisaali remont, Kesklinna Gümnaasiumis oli teostatud akende vahetamine,töökoja ja tualettide remont, Vahtra Põhikoolis – akende vahetamine, Täiskasvanute Gümnaasiumis – akendevahetamine, koridori ja garderoobi remont, Järve Vene Gümnaasiumi – duširuumide remont, JärveGümnaasiumis on renoveeritud spordisaal, tehtud fassaadi ja katusekatte remont, Ahtme Gümnaasiumis ontehtud raamatukogu remont, oli projekteeritud spordiväljak ja teostatud ehitustööde I osa,sadeveekanalisatsioon oli liidetud linna trassiga, Oru Põhikoolis oli paigaldatud tsirkulatsiooni pump,Ühisgümnaasiumis on teostatud spordiploki fassaadi viimistlemine, fuajee remont, ehitatud lisaduširiietusruumid.Väga aktiivne ja mitmekesine oli Kohtla-Järve koolide osalemine projektitöös. Need olid linna-, vabariigi jarahvusvahelise tähtsusega projektid, kokku 80 projekti üldsummale 3,83 miljonit krooni, kus linnaosalus oli1,6 miljonit krooni ja teistest allikatest ja fondidest saadud 2,66 miljonit krooni. Kõige aktiivsemadprojektitöös osalejad olid Järve Vene Gümnaasium, Ahtme Gümnaasium, Ühisgümnaasium ja JärveGümnaasium.Kõik Kohtla-Järve koolide 1.-9.klassi õpilased said tasuta lõunasööki, lisaks sellele 94 ―Pikapäevakooli―õpilast Tammiku, Kesklinna ja Ahtme gümnaasiumidest said tasuta toitlustamist õppepäeva teisel poolel.Kohtla-Järve linna lastevanemate avalduste alusel sotsiaalabi toitlustamiseks, õppevahendite soetamiseks,riiete ostmiseks ja kooliekskursioonile said 515 õpilast, millele oli eraldatud ja jaotatud 286 729 krooni.Haridusteenuse osutamise eest teiste omavalitsusüksuste lastele esitati arveid summas 4,7 miljonit krooni.Teistest omavalitsusüksustest käis 2007.aastal Kohtla-Järve munitsipaalkoolides 286 õpilast (2005.a - 659õpilast). Teiste omavalitsusüksuste koolides õppis 286 Kohtla-Järve õpilast (2005. aastal - 384 õpilast).2007. aastal Kohtla-Järve tasus teistele omavalitsusüksustele Kohtla-Järve lastele haridusteenuse osutamiseeest 2,646 miljonit krooni.1.6.2.3 Kutseharidus ja kõrgharidusKutseharidust on võimalik saada Jõhvi linna territooriumil tegutsevas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.60% õpilaste üldarvust on Kohtla-Järve linnas elavad õpilased. Kõrghariduse omandamise võimalust pakuvadTTÜ Virumaa Kolledž ja Majandus- ja Juhtimisinstituudi filiaal.1.6.2.4 HuviharidusI Huvihariduse edendamine Kohtla-Järvel on üks võimalustest toetada noore arengut kujundades nooresteadmisi ja oskusi ettetulevate väljakutsete, valikute ja võimalustega positiivseks toimetulekuks. Huvihariduslisaks üld- ja kutseharidusele loob täiendavaid eeldusi isiksuse arenguks.Kohtla-Järve huvikoolid tegutsevad noorsootöö valdkonnas ning loovad huvihariduse omandamise jaisiksuse mitmekülgse arengu, sh oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevatesvaldkondades.Huvikoolide tegevuse eesmärgiks on:● anda rahvakultuuri tasandil võimalikult paljudele lastele sihipärane, mõtestatud ja arendavtegutsemisvõimalus, et laps-õpilane:- avastaks oma anded;- sisustaks oma vaba aega sihipäraselt, ennast arendava tegevusega;- ei hakkaks ajaviiteks ega pingete maandamiseks otsima mõnuaineid (alkohol, narkootikum);- ei ütleks, et Kohtla-Järvel ei ole tegutsemisvõimalusi;- esindaks oma kodulinna õpitud tegevusega ning esindaks ja võistleks Kohtla-Järve huvides.Tegevusaruanne 13

II Huviharidus on õppekava alusel toimuv tegevus noorega tema isiksuse mitmekülgse arenguvõimaldamiseks. Huvikoolide tegevust reguleerib huvikooli seadus. Koolitusloaga huvikoole on Kohtla-Järvel kokku 3 :● Kohtla-Järve Kunstide Kool,● Ahtme Kunstide Kool,● Koolinoorte Loomemaja,1) ning neis õpib seisuga 01.01.2008 1289 noort, neist 631 muusika- ja kunstikoolides ning 658Koolinoorte Loomemaja erinevates ringides. Lisaks külastab aastas Loomemaja mängude tuba ligi 500 last.Huviharidus on finantseeritud olulisel määral Kohtla-Järve linna omavalitsuse eelarvest, mis teeb sellest ühestabiilsema, jätkusuutliku ning pikaajalise traditsiooniga noorsootöö valdkonna.Huvikoolide õpilaste arv on püsinud stabiilsena, märgata on huvikoolides õpilaste arvu tõusu.HuvikoolLaste arv2005.aLaste arv2006.aLaste arv2007.aKohtla-Järve Kunstide Kool 246 272 280Ahtme Kunstide Kool 313 307 310Koolinoorte Loomemaja 566 590 624Kokku 1 125 1 169 1 2142) Alad, tegevused, mille vastu on noortel huvi:- muusika (sh. süntesaatori- ja kitarriõpe, löökpillid, klaver, estraadimuusika);- laulmine, sh. ansamblid;- näitlemine, teater;- tants, sh. kaasaegne tants, breiktants;- kunst, sh. kaasaegne kunst, vitraažikunst;- käsitöö;- tehnikaringid.3) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on eelkõige huvihariduse spetsialistid ning õpetajad.Huviharidusega tegelevate õpetajate ja huvihariduse spetsialistide ametikohti on seisuga 01.01.2008.a85,6 kohta.HuvikoolÕpetajate jaspetsialistidearv 2005.aÕpetajate jaspetsialistidearv 2006.aÕpetajate jaspetsialistidearv 2007.aKinnitatudametikohtiseisuga01.02.2008Kohtla-Järve Kunstide Kool 25 25 27 31Ahtme Kunstide Kool 34 35 39 38Koolinoorte Loomemaja 17 20 19 16,64) Valdkonna noorte huviharidus ja huvitegevus tulemusnäitajaks on see, et Kohtla-Järvel:- suureneb huvihariduse kättesaadavus noortele;- areneb huvikoolide infrastruktuur ning uueneb varustus;- tõuseb huvikoolide tegevuse ühtlustatus.III 1. Koolide õpikeskonna parandamiseks investeeriti:Huvikool 2005.a (tuh.2006.a 2007.akrooni)Kohtla-Järve Kunstide Kool 53,7 48,7 133668.00Ahtme Kunstide Kool 47,1 206719.00Koolinoorte Loomemaja 115 500.00Kohtla-Järve Kunstide Koolis soetati inventari: kunstiosakonna arvutiklassi mööbel (5 lauda, õpetaja laudprojektirahadest), rulood, 10 kappi, laoriiulid kunstiosakonnale, võimendi estraadiosakonnale, noodid,õpikud; õppevahendid kunstiosakonnale, 2 akordioni muusikaosakonnale.2. Jooksvaks remondiks investeeriti:Huvikool 2005.a(tuh. krooni)2006.a 2007.aTegevusaruanne 14

Kohtla-Järve Kunstide Kool 7,1 63,3 190,6Ahtme Kunstide Kool 4,3 1,5 9,8Koolinoorte Loomemaja 61,8 34,4 159,4Kokku 73,2 99,2 359,83. Kapitaalremondiks investeeriti:Huvikool 2005.a 2006.a 2007aKohtla-Järve Kunstide Kool - - 1 397 322.00Ahtme Kunstide Kool - 653 400.00 599 900.00Koolinoorte Loomemaja 297 200.00 536 100.00 2 423 300.00Kokku 297 200.00 1 189 500.00 4 420 522.003.1 Kohtla-Järve Kunstide Koolis on remonditud järgnevad ruumid:skulptuuriklass, joonistusklass, kunstiajaloo ja arvutigraafika kabinet, 2 maaliklassi, 2 kompositsiooniklassi,laoruum;Vahetati 100 000 krooni eest aknaid, hoonest on praegu vaid ¼ kooli kasutuses, ülejäänud onRehabilitatsioonikeskusele ära antud.Remont jätkub 2008.a jaanuarist administratsiooniruumide remondiga, õpilaste ja õpetajate garderoobideehitusega, lisandub kunstiosakonna juhataja kabinet ja õpetajate tuba.- renoveeritakse projekti alusel Kalevi 37 muusikaosakonnaplokk (muusikaosakonna individuaalõpperuumid, grupitundide ruumid, mudilaste muusika- ja kunstiringi ruumid, estraadiosakonna ruumid,harjutusklassid) - kokku 11 135 217 krooni.3.2 Kohtla-Järve Loomemajas renoveeritud ja remonditud ruumid on:- aula, lava ja lavatagused ruumid, keldrikorruse 2 ruumi lennumudelistide ringile.Planeeritav remont 2008.a:- fuajee, keldrikorruse ruum kostüümide jaoks, kab.14 — breiktantsuringile riietusnurga tegemine.3.3 Ahtme Kunstide Koolis vahetati aknad välja, remonditud on aula, kooliruumid jt.4. Infotehnoloogia arenguks investeeriti 2007.a:1) Kohtla-Järve Kunstide Kool – 151 984.00 krooni;2) Ahtme Kunstide Kool – 21 424.00 krooni.IV1. 2008.aastal jätkatakse tööd noorte huvihariduse arendamisel.Kohtla-Järve linna omavalitsuse prioriteetsed valdkonnad huvialahariduses on seotud noorte sisuka ningarendava vaba aja veetmisvõimaluste loomisega.Need on:-noorte vaba aja sisustamine, sh. sihitu hulkumise vähendamise eesmärgil;- huvitegevus, huviharidus;- noorsootöösse ja huviharidusse kaasatuse säilitamine vähemalt samal tasemel;- huvikoolis kallimate erialade piiramine (eelkõige muusikakoolis), et selle arvelt pakkuda võimalikultpaljudele noortele huvitegevust;- kooli maine kujundamine ja hoidmine;- huvikoolide renoveerimine.2. Huviharidus on finantseeritud olulisel määral Kohtla-Järve linna omavalitsuse eelarvest, mis teeb sellestühe stabiilsema, jätkusuutliku ning pikaajalise traditsiooniga noorsootöö valdkonna.Olulisemad traditsioonilised üritused.2.1. Kohtla-Järve Kunstide Kool: Iga aasta oktoobri 3. kolmapäev – Ida- ja Lääne-Virumaa pianistide Etüüdiralli (toimunud 10 korda); Detsember – Advendikontserdid lugemissaalis, Linnagaleriis, Jõulukontsert koolis võiKultuurikeskuses;Tegevusaruanne 15

Rahvusvaheline kitarriansamblite konkurss „Duo― (aprillis - toimunud 10 aasta jooksul üle 2 aastakokku 5 korda);Aprilli teisel poolel „Vaba Lava Rock― – piirkonna rockansamblitele, toimub sel aastal teist korda;Emadepäeva kontsert;Mai II poolel „Mudilaste muusikahommikud― – külas on lasteaedade 5-6-aastaste rühmad, toimubkontsert, tutvustatakse pille, vaadatakse diplomitööde näitust (toimunud 5 aastat, igal aastal 3 kontsertikell 10.00);Kontserdid üldhariduskoolides mai II poolel – ladina-rütmide ansambel „Maestria― ringreis 6-s linnakoolis, solistide kontserdid, orkestri kontserdid – igal aastal erinev);Kevadkontsert juuni alguses Kohtla-Järve Kultuurikeskuses;Meistriklassid Peterburgi Konservatooriumi professoritelt (V.Suslov, N.Serjogina – koos õpilastegaIda- ja Lääne-Virumaa pianistidele näidistunnid, kontserdid, anname koolitustunnistused, toimubaprillis kolmandat korda). Osalevad 18 muusikakooli, ~ 80 pedagoogi ja 20 parimat klaveriõpilast erikoolidest;Klaasikunstipäev linnaelanikele (toimunud 3 korda juunikuus ja augustis (kord aastas));Näitused koolis;Näitused Linnagaleriis ja Kohtla-Järve Linnavalitsuses – iga-aastased.2.2. Koolinoorte Loomemaja:● Jaanuar Vabariikliku breiktantsuturniiri korraldamine.Festival «Meid sidus muusika».Uusaastapidu loomemaja ringidele.● Veebruar Loomemaja ringide laste tööde näitus, pühendatud Eesti Vabariigi aastapäevale.● Märts Vastlapäev (märts-veebruar).Ida-Virumaa intellektuaalsete mälumängude festival.Teatri kapustnik linna koolide ja huvikeskuste näiteringidele.● Aprill Aruandekontserdid ja näitused.● Mai Emadepäevapidu.Akrobaatikafestival «Zagadka kutsub külla».Direktori vastuvõtt lõpetajatele.● Juuni Lastekaitsepäevaüritus.Üritused linnalaagritele.Spordipidu.● September Tere kool!Loomemaja ringide pidulik avamine.● Oktoober Meist said koolilapsed - üritus I klasside õpilastele.2.3. Ahtme Kunstide Kool (AKK):● Jõhvi Püha Mihkli kirikus Ida-Virumaa huvikoolide kontsert „Talvekontsert‖.● Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Ahtme Kunstide Kooli õpilaste kontsertAhtme klubis.● Naistepäeva kontsert, AKK.● Vabariiklikel ja regionaalsetel klaveri- ja puhkpilliõpilaste konkurssidel osalenud õpilastekontsert-autasustamine AKK-s.● Emadepäeva kontsert, AKK-s.● Koolisisene ―Solfedžo konkurss‖ AKK-s.● Ahtme Kunstide Kooli kollektiivide kontsert ja kunsti meistriklass linna elanikele ―Teresuvi‖ kunstiosakonna aias.● I Ida-Virumaa Keelpillimuusika päev.● Kohtla-Järve linna aastapäeva tähistamisele pühendatud kultuuriprogramm kunstiosakonnaaias.● Koolisisene etüüdide konkurss.● VII Rahvusvahelise laste kunstitööde konkursi ―Kunst-mäng või looming?‖ võitjateautasustamine ja näituse avamine.Tegevusaruanne 16

●●●Advent. AKK-i õpilaste kontsert Ahtme Klubis.AKK-i õpilaste Jõulukontsert.Kunstiosakonna igakuised näitused.V Projektides osalemine5.1. Kohtla-Järve Kunstide Kool (KJKK):Projekt, eesmärk 2006.aeelarve2007.aeelarvesummasummaSt.Peterburg`i Konservatooriumi klaveriprofessori N. Serjogina meistriklassi 14 600ja tema õpilaste kontsertide korraldamineX etüüdiralli korraldamine Ida- ja Lääne-Virumaa muusikakoolide 2 500klaverieriala õpilasteleOsalemine I rahvusvahelisel J.Obrastsova nim. noorte vokalistide konkursil 2 000Sankt-PeterburgisKohtla-Järve Kunstide Kooli 5 puhkpilliõpilase osalemine Ivangorodi 2 000(Venemaa) ja Rujena (Läti) konkurssidelKohtla-Järve Kunstide Kooli 55.aastapäeva jäädvustamine meenetena, 11 000voldik ja kunstitööde kogumikKontsertide sari KJKK vilistlastelt seoses Kohtla-Järve Kunstide Kooli 4 70055.aastapäevagaViienda vabariikliku kitarriansamblite konkursi "DUO` 2007" korraldamine, 16 000Stanislav Tjaguri osalemine St. Peterburgi ja Daniil Golubevi osalemine12 000Rujiena (Läti) rahvusvahelistel konkurssidelAnsambli „Maestria“ plaadi salvestamine 4 000Noorele ja andekale kitarristile Deniss Moroz`ile kitarri muretsemine 3 000Avatud Lava Rock Kohtla-Järve ja Jõhvi rockansamblitele 3 000Igor Proskurjakovi osalemine Kaunases Rahvusvahelisel Noorte solistidekonkursil (II koht)„Köitev kunst tänapäeva noorele“ (Haridus- ja Teadusministeeriumi projektdets. 2007Kohtla-Järve Kunstide Kooli mudilaskoorile ühtse vormi muretsemine2008.a. Peipsi-äärsete maakondade laulupeoksIda-ja Lääne-Virumaa muusika- ja kunstide koolide ühisüritus "Mehedomavahel..." läbiviimine, osalesid 12 kooli, külalisesineja Tartu Tünnipunt –kariibimere muusika bensiinivaatidel)10 000129 537II N.Serjogina Meistriklassi, soolokontserdi ja tema õpilaste kontsertidekorraldamine Ida- ja Lääne Virumaa 18 muusikakooli pianistideleKohtla-Järve Noorte ja andekate puhkpillimängijate osalemine Ivangorodi(Venemaa) “Prinarovje” ja Ruijena (Läti) Rahvusvahelistel konkurssidelKokku 36 800 177 5372008.aeelarvesumma5 00018 00020 0003 000Toetust on saanud Eesti Kultuurkapitalilt ja Kohtla-Järve LinnavalitsuseltKooli väikesemad projektid:- Kohtla-Järve linna päevad 2007 juunis;- „Siidikäppade päev― – koolis;- suur maalritöö ―Minu linn―(2m x 10 m) ühismaal lastele, oli välja pandud Linnavalitsuse fuajees;- kunstiallee Keskalleel – suure „Doomino― koostamine.Suvelaagrites osalemised:- Põltsamaa puhkpillilaager 15.-20. juuli 9 õpilast ja Mihkel Haljaste;- X Noorte Laulu- ja Tantsupidu: big-band ja mudilaskoor 29.06.-01.07.07. Tallinnas;- Rakvere Suvekool pianistidele 13.-17.08. (3 klaveriõpetajat ja 2 õpilast);- Põltsamaa solfedžokursus – 2 solfedžoõpetajat.Lisaks osalemised ja korraldamised:- 10.02.-08.03. Rahvusvahelise projekti „Rahvaste laulud üle VIA Baltika― Eesti-Läti-Leedu-Poola festivaliraames õppisid kunstiosakonna õpilased puulillede voolimist Poola käsitöömeistri käe all.Tegevusaruanne 17

- Ervin Lemberi Roopillipäevad Kohtla-Järve Kunstide Kooli muusikaosakonna õpilastele (kokku ~ 80-leõpilasele) detsembris 2006, jaanuaris 2007 ja detsembris 2007.Kavas osaleda 2008.a :- Rahvusvahelised konkursid 15.03. – puhkpilliõpilased;- Regionaalsed konkursid erialapillidele Ahtmes ja Kiviõlis 05. ja 07.03.;- Vabariiklikud voorud erialapillidele;- Löökpillikonkurss Raplas 24.04.;- 2.-4.mai Rujienas (Läti) – puhkpilliõpilased;- Rahvusvaheline IV Laste- ja Noorte Vokaali konkurss Kohtla-Järvel aprillis;- 07.juuni Peipsi-äärsete maakondade Laulupidu (mudilaskoor).5.2. Ahtme Kunstide Kool:Projekt, eesmärk1. Jõhvi Püha Mihkli kirikus Ida-Virumaa huvikoolidekontsert „Talvekontsert”.2. Veebruar-märts `07 Ahtme Kunstide Kooliõpetajate psühholoogiline koolitamine “Loominguliseinimese psühholoogia” – 3-päevane koolisisenekoolitus.3. Puhkpilliõpilaste vabariikliku konkursi regionaalseeelvooru läbi viimine.4. I Ida-Virumaa Keelpillimuusika päev.5. VII Rahvusvahelise laste kunstitööde konkursi“Kunst-mäng või looming?” võitjate autasustamine janäituse avamine.2006.a,summa2007.a, summaKooli eelarve omatuludKooli eelarve omatuludOsalustasud, sponsorabi.Kooli eelarve omatulud,sponsorabi.Toetused: 8 400 krooniSponsorabi:12 300 krooniVI Huvialahariduse finantseerimineHuvikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikoolipõhimääruses sätestatud huvikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.Huvikooli kulud kaetakse kooli pidaja poolt kinnitatud eelarve alusel.Kohtla-Järve linna omavalitsus toetab laste õppimist huvikoolides (oma ja teiste). Toetus huvihariduseleulatub kohamaksu kompenseerimisest kuni õppemaksu 50%-100%-lise kompenseerimiseni.Võimalused huvialakoolides õppimise toetamisel:- õppemaksu osaline või täielik kompenseerimine, sh. vähekindlustatud peredele;- toetuse liik ja suurus määratakse vastavalt vajadusele ning laekunud avalduste alusel.6.1. Eraldatud õppemaksu toetust:Huvikool 2005.a 2006.a 2007.aKohtla-Järve Kunstide Kool 10 000.00 10 000.00 10 000.00Ahtme Kunstide Kool 10 000.00 10 000.00 10 000.00Koolinoorte Loomemaja 5 000.00 5 000.00-( ei kasuta) (ei kasuta)VIIHuvihariduse valdkonna tulemuslikkuse näitajadkool ja piirkond.Huvihariduse valdkonna tulemuslikkusenäitajad käsitletakse kolmel tasandil: indiviid,Näitajad.Indiviidi tasandil- huvi ja tahe, huvi süvenemine;- rahulolu; isiksuse areng, vaimsete ja füüsiliste võimete areng;- oskuste ja teadmiste omandamine;- erialane tase, võistlustest ja konkurssidest osavõtt, saavutused ja tunnustused;Tegevusaruanne 18

- kohusetundlik suhtumine oma valitud tegevusse;- avaramad valikud edasiõppimisel;- valitud valdkonnaga jätkamine (individuaalne tegevus; huvialakoolides; professionaalina);- oskus oma aega otstarbekamalt kasutada.Kooli ning piirkonna tasandil:- seotus üldhariduskooliga lisaks tavaprogrammile (eeldusel, et huvialane tegevus ei takistaüldhariduskoolis õppimist), kaasatus koolivälisesse tegevusse;- noorte rahulolu ja jätkuv huvi huviringide vastu;- süvenenud oskuste, teadmiste täiendamine;- huvikooli esindamine, sh. ka kooli maine kujundamine, ja osavõtt piirkondlikest, vabariiklikest jarahvusvahelistest võistlustest, konkurssidest, näitustest;- saavutused, tunnustused koolis, piirkonnas, mujal;- kultuurhariduslik kasvatustöö, sh. ka kontserdi- ja näitusepubliku kasvatamine;- suurem võimalus tegeleda tunnivälise meelepärase arendava tegevusega, mõtestatud vaba aja sisustamine;- rohkem valikuvõimalusi, võimaluste mitmekesistamine;- sõprussuhted teiste huvikoolide/-ringidega.Kokkuvõtteks:Huviharidusse kaasatuse positiivne mõju noorte jaoks:- Omandatakse täiendavaid teadmisi ja praktilisi oskusi.- Õppimine toimub läbi tegevuse.- Huvialahariduses ja -tegevuses osalemine arendab vaimseid ja füüsilisi võimeid, sotsiaalseid teadmisi,oskusi ning kogemusi. Üldhariduskool annab teadmistebaasi, aga ei anna piisavalt praktilisi ning sotsiaalseidoskusi. Need oskused saavad lapsed ringitegevustest, huvikoolidest.- Läbi huvihariduse ja -tegevuse arenevad olulised isikuomadused nagu töökus, sihikindlus,saavutusvajadus, vastutustunne, kohusetunne.- Huvihariduse ja -tegevuse kaudu saavutatakse enam tunnustust, eduelamusi.Eriti positiivne ja oluline on selle mõju üldhariduskoolis tõrjutud, vähese õpiedukusega või õpiraskusteganoorte jaoks.- Huvialahariduses ei ole ranget hindamissüsteemi ega kriteeriume, seetõttu on õhkkond nii õpilase kuijuhendaja poolt vabam. Huvikoolides toimuv hindamine on rohkem seostatud võimetega.- Eduelamus ning tunnustatus huvitegevuses võib kaasa tuua ka õppeedukuse tõusu.- Huviharidus ning huvitegevus lähendavad lapsi. Huvitegevusel on ka integreeriv funktsioon erinevaterahvusgruppide vahel.- Kaasatus huvitegevusse vähendab üldhariduskoolist väljalangemise tõenäosust, asotsialiseerumisevõimalust, seda eriti poiste osas. Huvitegevusel on seetõttu ka kuritegevust ennetav funktsioon.- Huvitegevus toetab iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivikust, aktiivsust.- Kaasatus huviharidusse ja -tegevusse toetab noorte seas piirkonna identiteedi tugevdamist, mis on eritioluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu jaoks:Tugevnenud kodukohatunne aitab kaasa noorte spetsialistide tagasipöördumisele, pikemas perspektiivis kapiirkonna igakülgsele arengule (ettevõtlus, kultuurielu jm.).Investeerimisprojektid2007.aastal tehti kõikides koolides ja lasteaedades renoveerimistöid. Kokku kulutati haridusobjektiderenoveerimiseks 21 miljonit 834,9 tuhat krooni. Käesoleval aastal lõpetati koolide sööklaterenoveerimisprogramm Tammiku Gümnaasiumi söökla renoveerimisega, milleks kulutati 2 miljonit 856,6tuhat krooni. Söökla sisustuseks kulutati 1 miljon 343 tuhat krooni ja 704 tuhat krooni söögisaali mööblisoetamiseks. 2006.aastal alustati energiasäästuprogrammi (akende, uste vahetamine ja seinte soojustamine).2007.aastal vahetati aknad Slaavi Gümnaasiumis, Kesklinna Gümnaasiumis, Ahtme Gümnaasiumis, VahtraPõhikoolis ja Täiskasvanute Gümnaasiumis. Ühisgümnaasiumis tehti spordiploki fassaadi remont. KesklinnaGümnaasiumis teostati tualettide ja töökoja remont. Järve Vene ja Ühisgümnaasiumis remonditi duširuumidja fuajee. Järve Gümnaasiumis renoveeriti spordisaal. 2007.aastal alustati Ahtme Gümnaasiumi staadionirenoveerimist, milleks kulutati 3 miljonit 254 tuhat krooni. Koolide renoveerimiseks eraldas Haridus- jaTegevusaruanne 19

Teadusministeerium 600 tuhat krooni ja pearahast suunati investeeringuteks 6 miljonit 328,2 tuhat krooni.Lasteaedade hoonete renoveerimist teostati 6 miljoni 850 tuhande krooni eest. 7-s lasteaias vahetati aknad,2-s lasteaias teostati otsaseinte soojustamist, 3-s lasteaias teostati katuse remonti, 2-s lasteaias remondititualette, 1-s lasteaias teostati saali remont. Kõikides lasteaedades renoveeriti lastemänguväljakud, millekseraldas Haridus- ja Teadusministeerium 1 miljon 400 tuhat krooni.2007.aastal alustati hoone aadressil Kalevi 27 renoveerimist, milleks kulutati 1 miljon 397 tuhat krooni.Renoveeritud ruume hakkab kasutama Kohtla-Järve Kunstide Kool. 2007/2008 õppeaastat alustas oma tööduutes ruumides kunstiosakond.Ahtme Kunstide Kooli hoones vahetati aknaid summas 600 tuhat krooni.1.6.3 SotsiaalhoolekanneOlulised tegevused2000.aasta maikuust tegutseb linnas reorganiseeritud sotsiaalhoolekandekeskus, mille struktuuriüksusteks on: Sotsiaalabikeskus, kes teostab toimetulekutoetuse arvestamist ja maksmist ning ühekordsetesotsiaaltoetuste taotluste vastuvõtmist ja maksmist. Laste Varjupaik, mis annab ajutist peavarju vanemliku hoolitsuseta jäetud lastele. Pensionäride päevakeskused Järve ja Ahtme linnaosades, mis tegelevad vanurite ja puuetega isikutenõustamise ja vabaaja organiseerimisega koostöös Pensionäride Liidu ja ühendusega. Eraldiseisvaks sotsiaalobjektiks on Sotsiaalmaja Järve linnaosas, kus pakutakse riskirühma kuuluvatele jasotsiaalset kaitset vajavatele isikutele eluaseme- ja toetatud elamiste teenust. Linnas tegutsevadsotsiaalvaldkonnaga seotud erinevad MTÜ-d.Sotsiaalhoolekande arengu üldpõhimõtted: Kliendikeskne lähenemisviis teenuste osutamisel ja administreerimisel. Nende teenuste arengu eelistamine, mis on suunatud elanikkonna ühiskonnaelus igakülgse osalemisetagamisele ning mis võimaldavad ennetada ja vältida ööpäevaringsele institutsionaalsele hoolduselesattumist. Hoolekande erinevate sihtgruppide iseseisva toimetuleku igakülgne toetamine. Oma eluga iseseisva toimetuleku toetamiseks minimaalselt vajalike teenuste olemasolu tagamine.Tähtsaks teguriks sotsiaalhoolduse planeerimisel on linna rahvastiku vanuseline jaotus. Kuna linnaelanikkond väheneb, on karta lähemas tulevikus, et praegune töötavate elanike ja pensionäride suhe muutubtulevikus veelgi halvemaks.Sotsiaalhoolekande süsteemi järkjärguline väljaarendamine peab tagama isiku või perekonnatoimetulekuraskuste ennetamise, kõrvaldamise või kergendamise abi osutamisel ning üksikisikutele jasotsiaalsete erivajadustega inimestele turvalisuse, arengu ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamise.Põhilised subjektid on lastega perekonnad, puudega või eakad inimesed ning toimetulekuraskustega inimesed.Sotsiaaltöötajad annavad nõu, konsulteerivad, lahendavad pere- ja kooliprobleeme, abistavad dokumentidetäitmisel ja vormistamisel, hoiavad sidet eakate inimeste ja nende peredega. Üksi elavad eakad inimesed onsotsiaaltöötajate jälgimisel, vajadusel abistatakse neid koduteenuseid osutades.Toimetulekutoetuse saajaid oli 2007.aastal 6989 taotlejat, nendest 992 oli perekondi, sealhulgas 151pensionäriga peret, 19 üliõpilasega peret, 365 tööotsijaga ja 144 töötuga ning 313 lastega perekonda. 2007.aastal maksti toimetulekutoetust summas 10 719 588 krooni, täiendavat toimetulekutoetust sai üksikvanemaga1692 taotlejat summas 338 400 krooni.1.6.3.1 Eakate hoolekanneVanurite hoolekandes tuleb lähtuda eelkõige Eesti vanuripoliitika põhialustest põhimõttel ―Ühiskond kõigile‖:- tagada eakatele õigus saada väärikalt koheldud, eluruumiõigus, õigus võtta osa kultuurielust, täiendadateadmisi ning rääkida kaasa ühiskonna asjades;- luua eakatele võimalused iseseisvaks toimetulekuks ning emotsionaalseks heaoluks, aidata kaasasobiva elukeskkonna loomisel;Tegevusaruanne 20

- osutada ja arendada teenuseid eelkõige neile eakatele, kellel on hinnatud teenuse vajadus, kuid puudubseadusjärgne hooldaja-ülalpidaja;- arendada ööpäevast hooldust hoolekandeasutuses, kusjuures peetakse oluliseks, et seal elavaidvanureid ei jäetaks ilma õigusest ise otsustada oma igapäevaelu puudutavaid küsimusi;- arendada välja vanurite ja puudega inimeste hooldussüsteem perekondades.Linnas tegutseb kaks pensionäride päevakeskust külastajaid 2007.aastal oli 1751 nendest 797 eakat onpüsivad külastajad.Linnale kuuluvas Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus on 150 kohta, 2007.aastal suunati läbisotsiaalkomisjoni ööpäevaringsele hooldusele 27 abivajavat inimest. Ööpäevaringset hooldusteenust ostetiveel MTÜ-lt Turvakodu Rudolf 20-le linna elanikule, 1 inimene asub hooldusteenusel OÜ HÄCKE AAHooldekodus, 2 abivajavat asuvad teenusel Kiviõli Tervisekeskuses ja 1 inimene on teenusel TabivereSotsiaalkeskuses ning 1 teenusel Vahtra Hooldemajas Kiviõlis.Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspäraseskeskkonnas toime tulla. Koduteenuseid osutatakse reeglina täielikku või osalist kõrvalabi vajavale 131kliendile. Teeninduskulude katmine aruandeaasta jooksul oli tagatud linnavalitsuse poolt ja 5 kliendile olitagatud tasuline hooldus, tasu tagasid seadusjärgsed ülalpidajad. Koduhoolduse sotsiaaltöötajaid oli 16vastava ettevalmistusega ja 1 ilma erialase ettevalmistuseta.1.6.3.2 Puuetega inimeste hoolekannePuudega inimestele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamine:- muuta linna ühiskondlikud hooned, tänavad, ühissõidukid jm. puudega inimese sõbralikumaks;- toetada iseseisvat toimetulekut võimalikult vähese kõrvalise abiga;- koostöös Puuetega Inimeste Koja ning teiste invatranspordiga seotud puudega inimesteorganisatsioonidega arendada invatransporditeenust ning töötada välja teenuse osutamise kriteeriumidja kord;- juhtida avalikkuse tähelepanu puudega inimeste piiratud võimalustele ühiskonnaelus osaleda;- arendada koostöös kolmanda sektoriga välja päevateenus raske ja kerge vaimupuudega ningliitpuudega inimestele;- arendada koostöös kolmanda sektoriga välja ajutine päeva- ja ööpäeva-hoiuteenus raske ja sügavavaimupuudega täiskasvanutele;- toetada puudega inimeste integreerimist avatud tööhõivesse, tõsta rahva teadlikkust puudegainimestest;- luua sotsiaalmajas võimalused liikumispuudega isikute iseseisvaks liikumiseks;- arendada ja toetada tugiisiku ja isikliku abistaja teenust;- arendada koostöös kolmanda sektoriga välja päevahoiuteenus raske ja kerge vaimupuudega jaliitpuudega isikutele;- toetada puudega isikute tööhõivet ja arendada toetatud töö võimalusi;- laiendada Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu, tagamaks psüühilise erivajadustega isikuteleööpäevaringse hoolduse ja järelevalve;- arendada ja toetada Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses ja MTÜs Turvakodu Rudolf psüühiliseerivajadusega isikute igapäevaelu ning toetatud elamise teenust.Hooldaja vajaduse hindamisega tegeleb 2 erialase ettevalmistusega sotsiaaltöötajat.2007.aasta seisuga Kohtla-Järve linnas oli määratud hooldaja 943 puudega inimesele, nendest 778 oli raskepuudega ja 207 sügava puudega. Hooldajaid oli 734, nendest naisi 568 ja mehi 166. Hooldajatest tööealisi281.Psüühilise erivajadusega isikule osutati 17 igapäevaelutoetamise teenust ja toetatud elamise teenust 6-lekliendile, kokku 2007.aastal sai teenust 23 inimest, nendest 11 oli naised ja 12 mehed.Invatransporditeenust osutati 53-le puudega inimesele summas 20 786 krooni. Esmatasandi meditsiini teenustvajas 193 inimest 79 572 krooni ulatuses. Muid ühekordseid toetusi ja teenuseid osutati 1765-le inimeselesummas 398 066 krooni.Tegevusaruanne 21

1.6.3.3 LastehoolekanneVäljaspool bioloogilist perekonda elava lapse abistamine:- koolitada ja nõustada hooldusperesid riigieelarve vahenditest;- toetada hooldusperesid rahaliste vahenditega;- arendada välja hooldusperede infobaas;- töös probleemsete lastega seada eesmärgiks laste probleemide kiire väljaselgitamine ning lahendaminekoostöövõrgustiku abil;- arendada välja rehabilitatsioonitöö ja leida rehabilitatsioonivõimalusi narkosõltuvuses olevatelelastele;- toetada jätkuvalt laste vaba aja veetmise võimalusi;- jätkata laste varjupaiga tegevust.Lastekaitsega tegeleb vastava erialase ettevalmistusega 3 lastekaitse töötajat.Asenduskoduteenusel oli 104 alaealist. Perekonnas hooldusel oli 52 vanemliku hoolitsuseta jäänud last,nendest 6 last olid teises omavalitsuses. Hoolduspere teenus lõpetati 20 lapsega, nendest 7 suundusasenduskodu teenusele, 6 last naasis bioloogilisse perre, 2 lapsendati, 5 sai täisealiseks.24-l juhul oli esitatud avaldus kohtusse perekonnast eraldamise ja vanemlike õiguste ära võtmise nõudes.5-le alaealisele määrati kohtuotsusega eestkoste. Eestkostel oli 2007.aastal kokku 106 alaealist. Paljulapselisiperekondi oli 4 lapsega 44 peret, 5 lapsega 89, 6 lapsega 5, 7 lapsega 4, 8 ja enam lapselisi 3 peret.Esimesse klassi minevate laste vanematele maksti ranitsatoetust 318-le lapsele summas 318 000 krooni,vastsündinud vanematele maksti sünnitoetust 342-le perele summas 653 000 krooni, paljulapselistele peredelemaksti ühekordset toetust 8000 krooni ulatuses 20-le perele. Psühholoogilise nõustamise teenust osutati 21-lelapsele summas 58 800 krooni. Samuti osutati lastega perekondadele abi lasteaia ja kooli toitlustamise eesttasumiseks 777-l korral summas kokku 379 056 krooni. Materiaalselt toetati koolis käivaid lastega peresid384-l juhul summa 225 600 krooni ulatuses. Laste suvevaheaja veetmiseks osutati abi lastelaagrite tuusikutemaksumuse tasumisel 22-le lapsevanemale summas 15 694 krooni eest.Osalus projektides2007.aastal jätkati „Keskealiste madala konkurentsivõimega töötute tööturule Kohtla-Järve regioonis 2006-2007‖ projekti raames inimeste ümberõpetamist. 2007.aastal läbisid koolituse 247 inimest, nendest rakendatitööle 99 inimest.2007.aastal projekti ‖Noored vabatahtlikud-sotsiaaltöötajad‖ raames teostasid Kohtla-Järve linna ja Rootsilinna Ljusdali noored vanurite hooldekodudes Rootsis ja Kohtla-Järvel puuetega inimestele sotsiaalteenusteosutamist. Projekti finantseeriti Rootsi SALA IDA fondist.2007.aasta aprillist osaleb Kohtla-Järve linn Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.3 ―Võrdsed võimalusedtööturul‖ IV taotlusvoorus Tööturuameti peadirektori 30.03.2007.a otsusega nr 5 rahuldatud projektis nr1.0301.07-0260 ―Naiste tööturule tuleku ja naasmise takistuste vähendamiseks suunatud meetmeterakendamine Kohtla-Järve – Jõhvi linnalises piirkonnas‖. Projekti abikõlblikud kogukulud on kokku 4 828606 krooni, sh. toetus – 3 825 991 krooni ning Eesti avaliku sektori finantseering – 1 002 615 krooni, millestKohtla-Järve linna osalus moodustab 83 495 krooni. Projekti partneriks ja kaasfinantseerijaks onTööturuamet. Projekti raames viidi läbi Kohtla-Järve regiooni töötute 55-aastaste kuni vanaduspensioniealiste pikaajaliste töötute ning mitte-eestlastest noorte 16-24-aastaste töötute naiste, sh. väikelaste emade,ümberõpe lapsehoidja ja küünetehniku erialal. 2007.aastal osales projektis kokku 45 töötut. Projekt jätkaboma tegevust 2008.aasta septembrini.Investeerimisprojektid2007.aastal ei olnud võimalust eraldada vahendeid sotsiaalobjektide renoveerimiseks. Ruumide remontiteostati Vanurite Hooldekodus majandustegevusest saadud vahendite arvelt 337,2 tuhande krooni eest.Vanurite Hooldekodu hoone on lõpetamata ehitis, kus kasutatakse Aja B plokke.B plokki ehitustööde lõpetamiseks oleks vaja üle 30 miljoni krooni.Tegevusaruanne 22

1.6.4 KultuurOlulised tegevusedKohtla-Järve linna kultuurielu kannavad ja hoiavad Kohtla-Järve Kultuurikeskus ja tema filiaal Sompalinnaosas ning Ahtme ja Oru klubid. Linnas on Keskraamatukogu, 6 haruraamatukogu, lasteosakond,lugemissaal, põlevkivimuuseum ja linnaorkester.Linna kultuurikalendris on välja kujunenud traditsioonilised maineüritused:Siinkohal võib ära märkida: rahvusvaheline laste- ja noorte akadeemilise vokaali konkurss VIRU OOPER,regionaalne lillepidu, solistide ja ansamblite lauluvõistlus VIRU KELLUKE, VIRU LAULUKE, VIRULAUL, mudilaste laulu- ja tantsupäev, vabaõhuetenduste sari „Teater tuleb tänavale‖, loomingulaatKUNSTIALLEE, Ahtme linnaosa pidupäev, eakate laulupäev VABARIIGI LAULUD, vanadeseltskonnatantsude festival MINJOON ja folklooripidu JAURAM.Linna elanikele pakutakse põhiline osa kultuuriteenust linna kultuuriasutuste kaudu.2007.a. korraldasid kultuuriasutused 729 üritust, mida külastas ligemale 143 tuhat külastajat. (Aastal 2006üritusi 534, (+195) külastavus 130 tuhat (+ 13 000).Kohtla-Järve Kultuurikeskus täidab linna suurima kultuuriasutuse rolli.Kultuurikeskuse põhieelarve oli 9 miljonit 483 tuhat 204 krooni. Omatulu laekumine oli 391 tuhat 745 tuhatkrooni. Kokku oli esitatud 27 erineva ürituse kohta 58 taotlust, neist edukaid oli 29, summas 407 tuhat 439krooni. Kultuurikeskuses tegutseb 33 erinevat kultuurikollektiivi, kus osaleb 689 lauljat-tantsijat-pillimeest.Korraldati 448 erinevat üritust 79 900-le osavõtjale.Oru Klubis toimus 83 üritust 7 204 osavõtjaga. Kokku osales 12 huviringi tegevuses 169 inimest. Oru Klubieelarve oli 1 miljon 435 tuhat 359 krooni, omatulu laekumine oli 1000 krooni.Ahtme Klubis viidi läbi 198 erinevat üritust, millel osales 55 607 osavõtjat. Klubi ringitegevuses osales 293taidlejat. Ahtme Klubi põhieelarve oli 2 miljonit 458 tuhat 580 krooni, omatulu 197 tuhat 105 krooni.Kohtla-Järve Keskraamatukogul koos oma haruraamatukogudega oli aasta lõpuks 9 340 lugejat, 161 150külastust ja 654 189 laenutust.Keskraamatukogu ja tema osakonnad korraldavad regulaarselt kaaslinlastele mitmekülgseid üritusi jakohtumisi, näitusi, kus osales ligemale 2000 külastajat.Keskraamatukogu põhieelarve oli 7 miljonit 815 tuhat 664 tuhat krooni, sellest omatulu 48 271 tuhat krooni.Riigieelarvest eraldati Keskraamatukogule 1 miljon 164 tuhat 340 krooni teavikute soetamiseks, sh. 5000tuhat krooni majanduskuludeks.Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum oma asukohaga Kukruse klubis säilitas oma ekspositsiooni ka omapraeguses asukohas. Kukrusel on väljas ainult põlevkivitööstusega seotud näitused, muu – käsitöö ja kunst –jääb Linnagaleriisse ja Linnavalitsuse fuajeesse. Muuseumis on üle 600 kunstiteose, tööstustehnilisi esemeid275. Virtuaalmuuseumi videoteegis on üle 60 programmi. Põlevkivimuuseumi põhieelarve oli 1 miljon 577tuhat 327 tuhat krooni, omatulu 18 tuhat 614 krooni. Laekumine projektidest 10 000 krooni.Muuseum korraldas aastal 2007 kokku 149 erinevat üritust, millest sai osa 6 023 külastajat:näitusi 17 - külastajaid - 2 658kontsert 9 - külastajaid - 405virtuaalseid programme- 120 vene keeles- 3 inglise keeles- külastajaid - 2 290püsiekspositsiooni külastas 670 inimest.Kohtla-Järve Linnaorkester tegutseb 1994.aastast. Orkestris mängib 30 pillimeest, mis võimaldab pakkudaerinevaid koosseise: puhkpilliorkester, big-band, instrumentaalansambel. Kollektiiv viljeleb erinevas stiilismuusikat, mis võimaldab üles astuda linna- ja maakondlikel suurüritustel ja linna kultuuriasutustes.Linnaorkestri põhieelarve oli aastal 2007 - 733 000 krooni, omatulu 25 810 krooni.Tegevusaruanne 23

Kokku eraldati linna kultuuriasutuste ülalpidamiskuludeks ligemale 24 miljonit krooni.Kultuuriürituste eelarve moodustas 1 200 000 krooni.1.6.5 Sport ja vaba aegOlulised tegevusedSpordi ja liikumisharrastuse edendamine Kohtla-Järvel 2007.aastal oli eelkõige suunatud tema elanike terviseja elukvaliteedi parandamisele. Kohtla-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, milledetegevust toetati linna eelarvest.Spordivaldkonnas jätkas linn laste- ja noorte sporditegevuse toetamist. 2007.aastal eraldas Kohtla-Järve linnnoortespordi toetust 39-le spordiklubile summas 4 728 000 krooni ligi kahe tuhande lapse ja noore (vanuses 7.kuni 19.aastat kaasa arvatud) organiseeritud sporditegevuse korraldamiseks.Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil on kõik toetatavad spordialad jagatud gruppideks:I grupi spordialad: ujumine, kergejõustik, jalgpall, jäähoki, tõstmine, judo, poks, korvpall ja maadlus.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 2 500 krooni.II grupi spordialad: võrkpall, suusatamine, male, jõutõstmine, akrobaatiline võimlemine ja allveeujumine.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 2 000 krooni.III grupi spordialad: kabe, karate, kick-boxing, võistlustants, iluuisutamine, aeroobika, automudelisport jatennis. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 500 krooni.Kohtla-Järve 2007.aasta spordikalender oli küllaltki tihe ja linnas oli korraldatud üle 100 rahvusvahelise,vabariikliku- ja ülelinnalist spordiüritust. Linn toetas spordiürituste korraldamist summas 676 290 krooni.Suuremad toetused eraldati traditsioonilistele üritustele nagu VI Rahvusvahelised Vitali Špenkovimälestusvõistlused tõstmises, Hans Kaiva mälestus-poksiturniir, IX Rahvusvaheline noorte korvpalliturniir―Järve Karikas‖, Eino Niineste mälestusvõistlused vabamaadluses, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir―Alutaguse Mõmmi‖, motokross ―Sinivoore Cup 2007‖, Mart Vildi auhinnavõistlused kergejõustikus,II Kalevi Karikas naiste jäähokis. Rahvusvahelist tunnustust on leidnud 1980.aastast korraldatavadRahvusvahelised Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.Koostöös Eesti Poksiliiduga korraldati 08.-11.märtsil Kohtla-Järve linnas Eesti 2007.a Meistrivõistlusiolümpiapoksis täiskasvanutele.01.-04.novembril 2007.a viidi Kohtla-Järve linnas ellu uus projekt – Rahvusvaheline sportaeroobika võistlus―AEROBIC GYMNASTICS KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2007‖, milles osalesid osa kuue välisriigivõimlejad.Kohtla-Järve linna spordiklubid pakkusid ka linlastele võimalust osaleda tervisespordi üritustel:X Ahtme rahvajooksul, Kohtla-Järve linna kepikõnnipäevadel, jalgratta- ja suusamatkadel.Kohtla-Järve linn on tunnustanud ka 2007.aasta parimaid sportlasi. Parimate sportlaste toetamiseks jaaastalõpu spordipeo korraldamiseks linnaeelarvest on eraldatud 50 000 krooni.Koostöös spordiklubidega on 2007.aastal korraldatud Kohtla-Järve linnas üle 40-ne koolidevahelist võistlustja Kohtla-Järve Koolispordi eelarve 2007.aastal moodustab 206 895 krooni, sh. ka HasartmängumaksuNõukogu poolt eraldatav toetus (95 000 krooni).Kohtla-Järve linna spordiklubidele võistlustel osalemiseks ja spordimeisterlikkuse tõstmiseks eraldati2007.aastal – 762 000 krooni.Sportimisvõimalusi pakkus linn ka oma spordibaaside kaudu. Nendeks olid linna asutused – Kohtla-JärveSpordikeskus ja Ahtme Spordihall. Spordibaaside ülalpidamiseks 2007.aastal eraldati linnaeelarvest 13 461035 krooni.2007.aastal investeeringud sporti olid suunatud olemasolevate spordibaaside renoveerimiseks. Olulisemaksneist oli Ahtme Gümnaasiumi staadioni renoveerimine. I osa ettevalmistustööde üldmaksumus oli 3 215 278krooni. II osa renoveerimistööd on kavas teostada järgmisel aastal.2007.aastal 1 454 186 krooni on investeeritud jäähalli. Remonditööde käigus on teostatud peafassaadivooderdamine metallprofiiliga ja akende vahetamineKa väiksemaid renoveerimistöid on teostatud Spordikeskuse võimlas ja Ahtme Spordihallis.Tegevusaruanne 24

2007.aastal investeeringud olid suunatud ka üldhariduskoolide spordibaaside renoveerimiseks:on renoveeritud Järve Gümnaasiumi võimla. Tööde maksumus koos ajakohase inventari soetamisega oli1 985 881 krooni.Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis on välja ehitatud spordisaali dušši- ja riietusruumid ja uuendatud võimlafassaad. Tööde maksumus – 1 996 788 krooni.Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumis on renoveeritud spordisaal. Tööde maksumus – 687 791 krooni.InvesteerimisprojektidKohtla-Järve linna Järve linnaosas on kaks ujulat, üks nendest on kooli ujula ja teine Spordikeskuse ujula.Kooli ujula renoveeriti 2004.aastal. Spordikeskuse ujula vajab renoveerimist. 2005.aastal peale ujula ehituseekspertiisi teostamist tuli linnavalitsus järeldusotsusele uue spordihoone ja ujula ehitamiseks.2005. ja 2006.aastal teostati detailplaneeringut ja 2007.aastal sai valmis uue spordihoone eskiisprojekt.2008.aastal on kavas tellida tehniline projekt. 2006.aastal alustati Spordikeskuse jäähalli hoone renoveerimistkatuse remondiga ja akende vahetamisega. 2007.aastal vahetati aknad ja teostati peafassaadi vooderdaminemetalliprofiiliga. 2006.aastal remonditööde maksumus oli 1 miljon 518 tuhat krooni ja 2007.aastal 1 miljon898 tuhat krooni, millest 685 tuhat krooni Spordikeskuse majandustegevusest saadud tulu arvelt.1.6.6 NoorsootööOlulised tegevusedKohtla-Järve noorsootöö valdkonnas peamisteks tegevusaladeks on:1 selgitustöö noorte ja nende vanemate seas,2 sotsiaal-psühholoogilise abi osutamine erinevatele inimgruppidele (noored, kes omavad esmastnarkootikumide tarvitamise kogemust, terved noored, vanemad, kelle lapsed tarvitavad uimasteid,vanemate grupp ―Harmooniline perekond‖ psühholoogiline abi sportlastele, kes tegelevad erinevatevõitluskunstidega),3 töö probleemsete laste ja peredega,4 individuaalse sotsiaal-psühholoogilise abi osutamine abivajajatele,5 noorte vaba aja sisustamine (sealhulgas vabatahtlike liikumise organiseerimine).Neid ülesandeid täidab linnavalitsuse hallatav asutus Noortekeskus, mis tegutseb aadressil Maleva tn 49endise lasteaia ruumides. Hetkel on ruumides ebapiisavad tingimused psühholoogide tööks (vajalik onruumide remont), suured soojakulud suurte kadude tõttu (kõikides ruumides on vajadus vahetada välja aknadja uksed). Kõikides ruumides on kas vananenud või puudub täielikult tuletõrjesignalisatsioon javentilatsioon.Kohtla-Järve Noortekeskuse tegevusse on vähesel määral kaasatud Kohtla-Järve passiivsed noored, kes eitegele ega osale koolivälistes üritustes ning tegevustes (huviringid, spordiklubid, huvikeskused,noorteühendused).Passiivsuse põhjused on: rahalised raskused peres; huvi puudumine (tingitud eelkõige sotsiaalsetest probleemidest):Noorsootöövaldkonnas peamised eesmärgid on:1. Preventiivne töö2. Sotsiaal-psühholoogiline töö3. Huvitegevuse arendamine4. Noorte tervislik ja arendav puhkus5. Vaba aja veetmise võimalused6. Õppe- ja kasvatustöö7. Projektitöö8. Rahvusvaheline töö1. Preventiivne töö2. Sotsiaal-psühholoogiline töö3. Huvitegevuse arendamine4. Noorte tervislik ja arendav puhkus5. Vaba aja veetmise võimalused6. Õppe- ja kasvatustöö7. Projektitöö8. Rahvusvaheline tööTegevusaruanne 25

Eesmärkide täitmiseks 2007.a. oli eraldatud ca 768 000 krooni.Linnas korraldatakse traditsiooniliselt suvetöölaagrit, mis tegutseb linna territooriumil, kuhu on kaasatud 100noort, laagri tööks on eraldatud 100 000 krooni noorteürituste eelarvest.Toetust saab linna noorteklubi „Lõbusad ja Leidlikud‖ konkursside läbiviimiseks ja väljasõiduturniiridekorraldamiseks.InvesteerimisprojektidNoortega tegelevate asutustesse investeeriti 2007.aastal 2 miljonit 423,2 tuhat krooni Koolinoorte Loomemajaaula renoveerimiseks, 408 tuhat krooni Noortekeskuse ruumide renoveerimiseks ja 140,6 tuhat krooni saadudmajandustegevusest vahendite eest teostati Kurtna Noortelaagri maja nr 6 remonditöid.1.6.7 VälissuhtlusPraegu on Kohtla-Järvel sõprus- ja koostöölepingud alljärgnevate linnadega:Soome: OutokumpuSaksamaa: NorderstedtUkraina: KorostõševLeedu: KedainiaiVenemaa: Saransk, Slantsõ, Veliki NovgorodPoola: WyszkowOn töös koostööleping Soligorski linnaga Valgevenest.Lisaks teeb Kohtla-Järve rahvusvaheliste projektide raames viljakat koostööd linnadega:Soome: Lempälä, Turu, KotkaRootsi: Ulricehamn Kommuna, Umea ja LjusdalVenemaa: PeterburiLäti: Riia, Daugavpils, LudzaLeedu: Visaginas, Vilnius.2001.aastast on Kohtla-Järve rahvusvahelise organisatsiooni ESAD (Euroopa linnad narkootikumide vastu)aktiivne liige.2005.aasta maikuus avati Kohtla-Järvel Peterburi Ärikontaktide Keskuse filiaal BIZKON KOHTLA-JÄRVE,mis aitab arendada Peterburi ettevõtjate ja riiklike struktuuride koostööd ettevõtjate ja organisatsioonidega,kellel on BIZKONi filiaalid Kotkas ja Turus (Soome), Brüsselis (Belgia), Rakveres ja Kohtla-Järvel (Eesti).Infopunkti avamise tulemuseks võib arvata Vene Riikliku Muuseumi Virtuaal filiaali avamine Kohtla-Järvelinnas, mis tegutseb Põlevkivimuuseumi struktuurüksusena. Filiaali avamine võimaldas laiendadakultuuripiire Kohtla-Järve linna ja Sankt-Peterburgi vahel. 2007.a külastas muuseumi 2,7 tuhat inimest.Tihedat koostööd teostatakse muuseumi, lasteaedade ja koolide vahel. Virtuaal filiaali baasil viiakse läbikonkursse IT-vahendite abil, võitjaid premeeritakse linna eelarves ettenähtud vahenditest või volikogukultuuri-, hariduse- ja sotsiaalkomisjoni vahenditest.Rahvusvaheline koostöö 2007. aastal1. Jätkus projekti „Keskealiste madala konkurentsivõimega töötute integratsioon tööturule Kohtla-Järveregioonis 2006 – 2008‖ elluviimine. Finantseerimine Sotsiaalministeeriumist läbi ESF. Antud projektiraames läbisid Kohtla-Järve regiooni töötud õppe erialadel, mis olid tööturul nõutud. Osal õppuritest olivõimalus läbida praktika ettevõtetes, mõned lõpetajad olid tööle võetud abirahadega (toetusega).2. Kolmepoolses projektis „ Noored vabatahtlikud – sotsiaaltöötajad‖ osales Kohtla-Järve linn partnerina,Rootsi Ljusdali Linnavalitsus oli avaldaja, projekt sai finantseerimise SALA IDA fondist. Kolmandapartnerina oli Veliki Novgorodi linn (Venemaa). Projekti raames noored vabatahtlikud Rootsi Ljusdali jaKohtla-Järve linnast töötasid Kohtla-Järve linna asutustes, mille tegevusvaldkonnaks oli puuetega inimesteleabi osutamine. Kohtla-Järve noored külastasid 2-l korral Ljusdali linna. Noored ei teinud ainult tööd, neilekorraldati ka ühiseid ekskursioone, kontserdikülastusi, matkasid. Projektis ei olnud ettenähtud, kuidarvestades ühist huvitatust, toimusid Kohtla-Järve linna lasteaedade vaegarenguga laste erigruppidepedagoogide ja sotsiaaltöötajate nädalased visiidid Ljusdali linna.Tegevusaruanne 26

3. Jätkati tööd projektis „Kohtla-Järve ja Slantsõ tööstuslinnade elukeskkonna moderniseerimine läbilinnakeskuste arendamist‖. Vastavalt tellimusele oli korraldatud 2 rahvusvahelist seminari ja üksrahvusvaheline foorum. Omavalitsuste töötajad tegid läbi kolm kahepäevast õpet linna planeerimise ja linnaskorra loomise küsimustes. Toimus õppekülastus Tampere ja Lempälä linnadesse, mille käigus kolleegidülalnimetatud linnadest jagasid oma kogemusi oma linnade ümberkujundamises ja arendamises. Projektipeamiseks tooteks on Järve linnaosa kesklinna ümberkujundamise (rekonstrueerimise) tehniline projekt,mille koostajateks olid firma K&H.4. Veebruari- ja aprillikuus toimusid Sankt-Peterburgi, Veliki Novgorodi ja Kohtla-Järve linna tervishoiuvaldkonna töötajate delegatsioonide vahetamine.5. Oli korraldatud kaks visiiti MTÜ Invaühingu liikmetele sõpruslinnadesse Kedainiai (Leedu) ja VelikiNovgorodi (Venemaa).6. 04. septembrist alustati tööd projektis „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides‖/ EstRuClusters Development‖. Novembris toimus projekti partnerite kokkusaamine.7. Kohtla-Järve ja Staffanstorpi (Rootsi) linnade ametlike delegatsioonide vahetamine. Märtsis oli Kohtla-Järve linna delegatsioon tutvumisvisiidil Staffanstorpis ning septembris ja oktoobris külastasid Kohtla-JärvetRootsi delegatsioonid.8. Tšehhi Eesti Suursaatkonna algatusel korraldati linna näitustegaleriis Valge Saal Tšehhi kirjaniku MarekTomani raamatu „Saaremaad vallutamas‖ illustratsioonide näitus.9. Septembris külastas Kohtla-Järve linna delegatsioon Poola sõpruslinna Wyszkowi, võttes osa Saagi Peopidustustest.10. Ukraina Suursaatkonna Eesti esinduse algatusel korraldati linna näitustegaleriis kontsert.11. Juunis - Valgevene Vabariigi Peakonsulaadi algatusel toimus Ahtme haruraamatukogus Valgeveneskirjastatud raamatute näitus.12. Veebruarikuus võõrustas Kohtla-Järve linn Veliki Novgorodi sõpruslinna folkansamblit „Kudesõ‖(Võlujad), mis on kantud Unesco „Maailma kultuuripärandi meistriteoste‖ nimekirja.13. Märtsis allkirjastati Kohtla-Järve linna ja Ülevenemaalise A.S.Puškini nimelise Muuseumi vahelinekoostööleping. Oli korraldatud Puškini muuseumi kompleksile pühendatud fotonäitus. Muuseumi algatuselkorraldati novembrikuus kaks üritust :- Nadja Ruševa teoste näitus tsüklist „Puškiniaad‖;- Loominguline kohtumine raamatukogu-fondi „Välisvenemaa‖ esindajatega.Loomingulisel kohtumisel anti linnale üle kingitus – 700 Venemaal kirjastatudraamatu eksemplari.14. Oktoobris andis Vene Föderatsiooni Peakonsul Narvas üle kingituse - 2500 eksemplari Venemaalkirjastatud raamatut – linna ja koolide raamatukogudele.1.6.8 Linnamajandus1.6.8.1 MaakorraldusKohtla-Järve linn jääb Kirde-Eesti lavamaa maastikurajooni, mille keskmine absoluutne kõrgus on 40-60 müle mere pinna. Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve vahel.Reljeef on tasane ning piirkonna maapinna üldine langus on loode ja lääne suunaline.Linna üldpindala on 41,77 km², sellest Järve linnaosas on maad 1351,51 ha, riigimaad 58,28 ha,munitsipaalmaad 175,37 ha ning eramaad 1117,86 ha. Ahtme linnaosas on maad 551,39 ha, sellest riigimaad187,56 ha, munitsipaalmaad 31,95 ha ning eramaad 331,88 ha. Sompa linnaosas on maad 282,43 ha, sellestriigimaad 78,89 ha, munitsipaalmaad 1,34 ha ning eramaad 202,2 ha. Kukruse linnaosas on maad 39,92 ha,sellest riigimaad 3,61 ha, munitsipaalmaad 0,89 ha ning eramaad 35,42 ha. Oru linnaosas on maad 32,43 ha,sellest riigimaad 9,73 ha, munitsipaalmaad 5,28 ha ning eramaad 17,42 ha. Viivikonna linnaosas on maad103,18 ha, sellest riigimaad 38,22 ha, munitsipaalmaad 0,16 ha ning eramaad 64,8 ha. Sirgala linnaosas onmaad 11,81 ha, sellest riigimaad 0,8 ha, munitsipaalmaad 1,24 ha ning eramaad 9,77 ha. Kokku riigimaad377,09 ha , munitsipaalmaad 216,23 ha ning eramaad 1779,35 ha, linna katastrisse on kantud 1712,32 ha, mismoodustab 72% üldisest mast. Kõigil linnaosadel on olemas arenguks, sh. ehituseks sobivad reservmaad.Tegevusaruanne 27

1.6.8.2 SoojamajandusSoojamajanduse seisukohast on oluline piirkonna kliima, mis on mõõdukalt niiske. Aasta keskmineõhutemperatuur regioonis on +4,1˚C, kütteperioodi keskmine välisõhutemperatuur on +2,0˚C. Tuule kiirusületab sageli puhangutes 20 m/s. Kõige külmem kuu on veebruar.Kohtla-Järve linna hulka kuuluvad 6 eraldiasetsevat linnaosa (Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa jaViivikonna).Järve linnaosaJärve linnaosa regiooni varustab soojusenergiaga OÜ VKG Energia koostootmisjaam, mis töötab põlevkiviõlitootmise tehnoloogilise protsessi kõrvalproduktil generaatorgaasil. OÜ-le VKG Energia kuulub 48 kmsoojustrasse.Järve linnaosas on ka põhiliselt individuaalelamute rajoonides paiknevaid ja OÜ-le VKG Energiamittekuuluvaid soojustrasse, millised rajati elamuehituse käigus vastavuses elamute projektiga, nad läbivaderamute territooriume ja sellega seoses esineb veel ka servituutide probleem ning mis pole kunagi olnuderaldi bilansil. Neid soojustrasse ei hoolda ega korrasta keegi ja omavalitsus oli sunnitud tunnistama needperemehetuteks ning võtma oma bilansile. Mainitud trasside teemal oli OÜ VKG Energia ja omavalitsusevahel peetud läbirääkimisi soojustrasside renoveerimise osaluse ja OÜ VKG Energia bilansile üleandmisekohta, millest võtsid osa ka individuaalelamute omanikud.On koostatud soojustrasside renoveerimine Kohtla-Järvel, Endla tänaval PÕHIPROJEKT P-09-07.MWh hinna määrab OÜ VKG Energia Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. Tänapäevane MWhhind on 383 krooni/MWh, millele lisandub EV-s kehtiv käibemaks 18% .Ahtme linnaosaAhtme linnaosa regiooni varustab soojusenergiaga AS Kohtla-Järve Soojus koostootmisjaam, mis töötabpõlevkivil. AS-le Kohtla-Järve Soojus kuulub 69 km soojustrasse.Ahtme linnaosas on ka põhiliselt individuaalelamute rajoonides paiknevaid ja AS-le Kohtla-Järve Soojusmitte kuuluvaid soojustrasse, millised rajati elamuehituse käigus vastavuses elamute projektiga, nad läbivaderamute territooriume ja sellega seoses esineb veel ka servituutide probleem ning mis pole kunagi olnuderaldi bilansil. Neid soojustrasse ei hoolda ega korrasta keegi ja omavalitsus oli sunnitud tunnistama needperemehetuteks ning võtma oma bilansile. Mainitud trasside suhtes olid AS Kohtla-Järve Soojus jaomavalitsuse vahel toimunud läbirääkimised, millest võtsid osa ka individuaalelamute omanikud,soojustrasside renoveerimise osaluse ülevõtmise kohta ja AS-le Kohtla-Järve Soojus bilansile üleandmisest.Koostatud on Kohtla-Järvel, Ahtme linnaosas Sõpruse ja Võidu põik tänavatel soojusvarustusEELPROJEKT.MWh hinna määrab AS Kohtla-Järve Soojus Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. TänapäevaneMWh hind on 383 krooni/MWh, millele lisandub EV kehtiv käibemaks 18%.Oru linnaosaOru linnaosa varustab soojusenergiaga OÜ Oru Kodu. Oru gaasikatlamaja on ehitatud 1996. aastal.Soojustrasside pikkus on 2452 m. Trassid on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ja nõuavad väljavahetamist.Oleks vaja üle vaadata terve asula soojusvarustussüsteem, et optimeerida soojustrasside uued paigalduskohadja suunad.Oru linnaosas 2007.aastal kehtis MWh maksumus - 778,30 krooni/MWh.Faktiliselt 2007.aasta lõpus seoses maagaasi hinna tõstmisega MWh hind maksis 821 krooni/MWh kohta.2007.aasta lõpus paigaldati Virmalise tänaval kahe soojuskambri vahel 50 m soojustrassi – 262 000 krooni.Virmalise 7, 9, 11 elumajadele paigaldamine soojusmõõturid – 125 000 krooni.Osteti Oru katlamajja tagasilöögiklapp – 88 000 krooni.Mõõtureid on vaja paigaldada veel 26 tükki.2008 aasta eelarves on ettenähtud soojustrasside kap.remondiks, katlamaja remondiks, mõõturite ostmiseks japaigaldamiseks 500 000 krooni.Sompa linnaosaSompa linnaosa soojusenergia varustamisega tegeleb Sompa Maja OÜ. Sompa katlamajas töötavad seadmedkütteõli põletamisel.Kütteõli ostetakse 05.11.2007 hankelepingu alusel.Tegevusaruanne 28

Sompa kaugküttevõrk on rajatud aastatel 1970-75, millega seoses on torustikuvanus üle 25 aasta.Sompa kaugküttetrassi pikkus 6,74 km. Soojustorude isolatsioon on mineraalvatist ja peaaegu lagunenud,mille tõttu moodustuvad ka suured trassikaod.2006/07.a. kütteperioodiks OÜ-le Sompa Maja oli kooskõlastatud soojusenergia piirhinnaks 781krooni/MWh.2007.aastal vahetati välja Ülase tänaval 40 m trassi (isoleerimata terastoru) – 23 000 krooni.Kannikese12a kuni Kannikese 26, 330 m trassi väljavahetamine – 211 000 krooni.Oli teostatud katelde ja kütusemahutite keemiline pesemine – 200 000 krooni + 200 000 krooni.2008.aasta eelarves on ettenähtud soojustrasside kap.remondiks, katlamaja remondiks, mõõturite ostmiseks japaigaldamiseks 500 000 krooni.Kukruse linnaosaKukruse kaugküttevõrgu soojus toodetakse amortiseerunud katlamajas. Katlad töötavad põlevkiviõliga.Katlamaja töötab suure kahjumiga.Kütteõli ostetakse 05.11.2007 hankelepingu alusel.Kaugküttevõrgu trasside pikkus on 2,7 km. Trassid vajavad väljavahetamist ja selleks on vaja tellidaoptimaalsete soojustrasside projekteerimine.2006/07.a. kütteperioodiks OÜ-le Kukruse Maja oli kooskõlastatud soojusenergia piirhinnaks925 krooni/MWh.13. novembri 2007 nr 1569 määrusega tunnistati riigihanke „Kukruse katlamaja rekonstrueerimine‖ edukakspakkumuseks OÜ PortlifGrupp pakkumusega 1 999 560 krooni (käibemaksuta).Kukruse linnaosas ei ole paigaldatud ühtegi mõõturit, seega ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust jasoojuskadusid eraldi.2008 aasta eelarves on ettenähtud soojustrasside kap.remondiks, katlamaja remondiks, mõõturite ostmiseks japaigaldamiseks 00,00 krooni.1.6.8.3 Teed ja tänavadTeede ja tänavate kogupikkus on 165,395 km.Teede ja tänavate hooldamiseks ja arendamiseks on kinnitatud „Kohtla-Järve teehoiukava aastateks 2004-2014‖.2007.aastal teostati järgmisi remondi- ja hooldustöid:Järve linnaosas teostati kap.remont teelõikudel: Tuuslari tn, Kalevi tn, ja Torujõe tn vahelisel lõigul, Kalevitn, Olevi tn ja Metsapargi tn vahelisel lõigul, Mõisa tee 3 ja Olevi tn vahelisel lõigul.Ahtme linnaosas teostati kap.remont teelõikudel: Estonia pst, Altserva tn ja Puru tee vahelisel lõigul, Ahtmemnt, Altserva tn ja Puru tee vahelisel lõigul.Linna tänavatel oli teostatud auguremont.Olulised tegevusedKohtla-Järve linna arengukavas valdkonna eesmärgiks on tagada hooldatud ning väljaehitatudkergliiklusteede võrgustik.Linna tegevus teede ja tänavate valdkonnas on seotud majandusteenistuse poolt korraldatava teede ja tänavatejooksva ja kapitaalremondiga, tänavapuhastuse ja tänavavalgustusega.TeetöödAlates 1. jaanuarist 2007.aasta korraldab Kohtla-Järve majandusteenistus heakorratöid linna omandis olevatelteedel, parklates, eraldiseisvatel jalgratta-kõnniteedel, teemaal asuvatel haljasaladel ningühistranspordipeatustes. Teerajatiste puhastustöid teostati 14 463 ruutmeetril, millele lisandub teemaal asuvahaljastuse hooldus 124 024 ruutmeetril. Hooldusnõuetele vastas 100% hooldatavate teerajatiste pindalast.2007.a Riiklikus teeregistris on täiendatud kohalike teede andmebaasi 7 469 m võrra. Seisuga 01.01.2008.akogu teede pikkus moodustab 165 395 m.Väljastati 3 raieluba: teostati teekaitsevööndi hooldusraie 40 000 m 2 ja Rahvapargi territooriumi sanitaarraie15 000m 2 .Tegevusaruanne 29

Investeerimisobjektid2007.a teostati kap.remont teeobjektidel:1. Tuuslari tn;2. Kalevi tn lõigul Olevi tn – Metsapargi tn;3. Mõisa tee lõigul Mõisa tee 3 – Olevi tn;4. Estonia pst lõigul Altserva tn – Puru tee;5. Ahtme mnt lõigul Altserva tn – Puru tee.Renoveeriti:6. tee RAUDI kalmistul.Olulisemad arengusuunad 2008.aastal1) renoveerimistöid on kavas teostada Kalevi tn, Järveküla teel, Ahtme mnt;2) ehitada liikumiskasvatuse õppeväljakud lasteaedades „Punamütsike― ja „Tareke―.3) kalmistu RAUDI heakorrastamine ja laiendamine.InvesteerimisprojektidAlates 2002.aastast vastavalt linna arengukavale alustati linnateede renoveerimist, milleks riigipoolne toetusoli väga tagasihoidlik, suurem oli 2006.aastal 4 miljonit 990 tuhat krooni. Vajadus aga on üle 20 miljonikrooni igal aastal.TEEDE KAPREMONT AASTATEL 2003-2007 (tuhat krooni)2003 2004 2005 2006 2007KOKKU 13440 10790 15553 17277 20468KOHALIK 13134 9895 13334 12287 11700EELARVERIIGIEELARVE306 895 2219 4990 876825000200001500010000KOKKUKOHALIK EELARVERIIGI EELARVE500002007.aastal renoveeriti Ahtme linnaosas Estonia puiestee ja Ahtme maantee; Järve linnaosas –Tuuslari,Mõisa tee, Kalevi ja Olevi tänavad.1.6.8.4 ÜhistranspordikorraldusKohtla-Järve linn koosneb 6-st linnaosast: Järve, Ahtme, Sompa, Oru, Kukruse ja Viivikonna. Linnaadministratiivhoone asub Järve linnaosas. Linn on geograafiliselt väga hajutatud, mistõttu linnaosade vahelliikudes tuleb läbida isegi teisi omavalitsusüksusi. Ka on linnaosade vahelised vahemaad Eesti kontekstisväga suured, nt. Järve linnaosast Viivikonnani on ca 40 kilomeetrit. Ühe liinikilomeetri keskmine maksumuson 12,0 krooniÜhistransporditeenust osutas firma Ekspress Auto L OÜ.Ühistransport on korraldatud 10-l autobussiliinil. Bussiliinid kulgevad mööda Kohtla- Järve linna, läbiKohtla, Jõhvi ja Vaivara valla ja Sillamäe linna. Aastaga tagati liiniläbisõit 1 362 252 kilomeetrit (shliiniläbisõit Kohtla-Järve linnas on 527 415 kilomeetrit) ja teenindati 4 583 700 sõitjat. Saadud tulu piletitemüügist oli 9 890 202 krooni. Kuupileteid müüakse sularaha eest müügipunktis, sõidupileteid aga autojuhikäest. Müügipunktid asuvad igas linnaosas. Piletikontrolli osutas vedaja. Riigieelarvest saadud ühistranspordikulude doteerimiseks 3 205 500 krooni, linnaeelarvest dotatsioon moodustas 3 744 492 krooni.Tegevusaruanne 30

Valdade ja linnade vahelise ühistranspordi koosfinantseerimise küsimuses korraldati läbirääkimisi.On väljastatud raskeveokite linna sissesõidulubasid – 686 tk, kommertsliiniluba Iidla – Kohtla- Järve 1 tk,ühistranspordiload – 5 tk, taksoveoload – 4 tk. On väljastatud sõidukikaarte rahvusvaheliseks bussiveoks – 11tk, sõidukikaarte siseriiklikuks bussiveoks – 20 tk, sõidukikaarte taksoveoks – 6 tk.Load on väljastatud alljärgnevalt4) kommertsliiniluba OÜ-le Fremanti liinile nr 5 Iidla (Kaubanduskeskus) – Kohtla-Järve (Lõunarajoon);5) ühistranspordiload: OÜ-le Rusette, OÜ-le Vojage, OÜ-le Vikalinas, OÜ-le Fremanti ja FIE-leSvetlana Semtšenkova;6) taksoveoload: FIE-le Sergei Mitin, OÜ-le Aallium Est, FIE-le Indrek Dolgonossov, FIE-le AnatoliGribatšjov;7) sõidukikaart rahvusvaheliseks bussiveoks nr-st 70 – nr-ni 80;8) sõidukikaart siseriiklikuks bussiveoks nr-st 432-322 – nr-ni 451-322;9) sõidukikaart taksoveoks nr-st 025/07-322 – nr-ni 030/07-322.1.6.9 KeskkonnakaitseKohtla-Järve arengukava sisaldab terve rida konstruktiivseid lahendusi, mis võivad mõjutada linna keskkonnaolukorda, samuti tulevikus ära hoida ökoloogilisi katastroofe. Peamisteks õhusaastajateks linnas onkeemiaettevõtted, millede arvele langeb 90% saasteaineid. Linnas teostatakse pidevalt õhu saastatuse seiretseirejaamade abil.Tõsist tähelepanu pööratakse linna haljastusele, olemasolevate veekogude renoveerimisele, jäätmehooldusesealhulgas radioaktiivseid ja ohtlikke keemilisi aineid sisaldava prügi sortimisele ja nende kogumispunktideloomisele.Osalus projektidesJärve linnaosa ja Kohtla valla ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamise projekt sai valmis koostöös KohtlaVallavalitsusega. Hiljem oli kirjutatud projekt ka Ahtme linnaosa jaoks „Ahtme linnaosa ohtlike jäätmetekogumispunkti rajamine―. Mõlemad projektid on saanud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskustoetuse.1.6.9.1 Jäätmekäitlus2008.aastast hakkas kehtima jäätmekäitluses jäätmete sorteerimine. Linn täiendas ja korrigeeris 2007.aastajooksul jäätmehoolduseeskirja, mis kinnitati Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.märtsi 2008.a määruseganr 134, vaatamata hilisemale kinnitamisele asusid linnakodanikud jäätmeid sorteerima vana eeskirja alusel.Pakendi ettevõtjate poolt oli linna paigaldatud segapakendi konteinerid. Momendil käivad ettevalmistusedkonkursi korraldamiseks jäätmevedaja leidmiseks. Koostatakse jäätmete register, selleks on ostetudarvutiprogramm ning on olemas ametnik, kes hakkab seda tööd tegema. Oleme pöördunud SihtasutuseKeskkonnainvesteeringute Keskus poole taotlusega rahastada 22 jäätmepunki väljaehitamist. Investeeringusuuruseks on 7,7 miljonit krooni.Saaste vähendamine (puude istutamine).2005.aastal linna juhtkond nägi oma programmis ette istutada linna territooriumile 1000 puud ja põõsast.2007.aasta seisuga oli istutatud 456 puud. Käesoleval aastal alustati väävlipüüdmis-seadme ehitust VKGLõuna soojuselektrijaamas, mille tagajärjel saavutatakse normatiivne saastamine, mis vastab euronõuetele.1.6.10 ElamumajandusAlates 01.05.2007.a kehtib uus Linnavara eeskiri (Kohtla-Järve Linnavolikogu 02.05.2007.a määrus nr 85).2007.aastal oli sõlmitud 82 linnavara kasutuse lepingut (sh. 77 üüri- ja 5 tasuta kasutuslepingut).05.10.2007.a oli müüdud 2 mitteeluruumi (Keskallee 22 ja Järveküla tee 71).2007.aasta eluruumide arvu muutmine linnaosade lõikes on toodud Tabelis 1 "Munitsipaalkorterid".2007.aastal moodustatud korteriühistute arv on toodud Tabelis 2 "Korteriühistud".Tegevusaruanne 31

Munitsipaalkorterid Tabel 1LinnaosaTulnud 2007.a 2007.aastal 2007.a mahakantud MunitsipaalkorteriteMunitsipaalkorterite arv pärimisõiguse müüdud kasutamiskõlbmatute korterite arv01.01.2007.a seisuga tunnistuste alusel korterite arvarv01.01.2008.a seisugaAhtme 42 4 12 34Järve 123 2 61 9 55Kukruse 3 1 2Oru 227 89 138Sompa 134 6 14 114Viivikonna 293 11 29 253Kokku 822 6 180 52 596Korteriühistud Tabel 2LinnaosaKorteriühistute arv 01.01.2007.aKorteriühistute arvseisuga Moodustatud KÜ arv 2007.a 01.01.2008.a seisugaAhtme 188 12 200Järve 95 16 111Kukruse 0 1 1Oru 0 4 4Sompa 2 0 2Viivikonna 1 0 1Kokku 286 33 319Investeerimisprojektid2007.aastal teostati kahes munitsipaalkorteris kap.remonti, milleks eraldati vahendid sihtasutuselt KredEx180,9 tuhat krooni. Linnapoolne osalus oli 205 tuhat krooni. Kortereid kasutavad noored spetsialistid –õpetajad, kellega on sõlmitud üürilepingud.1.6.11 Kommunaalmajandus1.6.11.1 VeevarustusValdkonna põhieesmärgiks on vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi tõstmine ja linnaelanikelekättesaadavuse kindlustamine.Kohtla-Järve linna veevarustusega ja heitvee kanaliseerimisega tegeles 2007.a rendilepingu alusel AS ViruVesi. Alates 01.01.2008 määrati vee-ettevõtjaks OÜ Järve Biopuhastus.Sademeveekanalisatsiooni hooldab AS N&V.2007.aastal puhastati sademeveekanalisatsiooni Järve linnaosas Tuuslari tänaval ja Ahtme linnaosas Malevatänaval. Järve linnaosas renoveeriti 25m sademeveekanalisatsiooni Kalevi tänaval.Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16.oktoobri 2007 määrusega nr 28 kehtestati Järve, Ahtme, Sompa ja Kukruselinnaosade tegevuspiirkonnas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnaks 22,52 krooni/m³.Osalus projektidesKohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi renoveerimise projekti I etapi tööde täitmise hilinemise tõttu,II etapi tööd (kuhu kuulub Järve ja Ahtme linnaosade reovee- ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimine)alustamine on lükatud edasi 2008.aastaks.Projekti kogumaksumus oli 39 923 843 EUR.Seisuga 24.08.2007.aasta oli sõlmitud ehitustööde lepingute maht 24 918 562 EUR.Perioodi 2000-2006 kallinemise tõttu on projekti puudujääk 11 000 000 krooni. (Kohtla-Järve linnarahastamine on 1 000 000 krooni ning Riigieelarve ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 10 000 000krooni).Tegevusaruanne 32

Projekti KOHTLA-JÄRVE PIIRKONNA VEEVARUSTUSSÜSTEEMI RENOVEERIMINE raames Kohtla-Järve linnas renoveeritavate/ehitatavate veevarustussüsteemide kaasfinantseerimise aja- ja maksegraafikseisuga 30.08.2007 on:2008 0% 0,002009 5% 8 151 665, 84Projekti kogumaksumus Kohtla-Järve linnale 558 276 746,60 krooni, millest 154 642 658,81 krooni kaetakseKohtla-Järve linna eelarvelistest vahenditest ligikaudu kuue aasta jooksul.Oru linnaosaOru linnaosa piirkonnas teenindab elanikkonda veevarustusega ja heitvee kanaliseerimisega OÜ Oru Kodu.2007.aastal oli Oru linnaosa elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnaks 12,60 krooni/m³kohta (käibemaksuga).1.6.11.2 Tänavavalgustus2007.aastal teostati tänavavalgustuse renoveerimistöid Ahtme linnaosas Ahtme maanteel, Järve linnaosasKatse ja Sinivoore tänavatel ja Rahvapargis. Seda iseloomustab hästi alljärgnev tabel.TEGEVUS 2007Ahtme mnt õhuliinikaabli vahetaminemaakaabli ja tsingitudpostide vastuKeskallee õhuliinikaabli vahetaminemaakaabli ja tsingitudpostide vastuKukruse linnaosasõhuliini kaablivahetamine maakaablija tsingitud postidevastuSompa linnaosasõhuliini kaablivahetamine maakaablija tsingitud postidevastuViivikonna ja Sirgalalinnaosadesseõhuliini kaablivahetamine maakaablija tsingitud postidevastuOutokumpu jaSinivoore t õhuliinikaabli vahetaminemaakaabli ja tsingitudpostide vastu1 579 5831 713 829TÄITMINE(mis? ja kus?)1 716 245Ei ole tehtud50 000 Ei ole tehtud40 000 Ei ole tehtud20 000Ei ole tehtud1 007 449 917 632MÄRKUSED(kui ei ole tehtud, mis põhjusel)On vaja teha linnakeskuserekonstrueerimine.Praegu on väljatöötamisel Kukruselinnaosa detailplaneering seega ei oleotstarbekas enne detailplaneeringukehtestamist vahendeid kulutada.Praegu on väljatöötamisel Sompalinnaosa detailplaneering seega ei oleotstarbekas enne detailplaneeringukehtestamist vahendeid kulutada.On lükatud2009.a.Sinivoore ja Katse tänav välisvalgusteuuendamine.1.6.11.3 Haljastus2007.aastal pöörati suuremat tähelepanu meie linna heakorrastusele ja kaunistamisele nii suvel, kui ka talvel.Jätkasime tööga, mis on suunatud vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks ja vaba aja veetmisevõimaluste laiendamiseks. Püüdsime teha kaunimaks meie linna territooriumid, eriti linnaosade keskused.Tegevusaruanne 33

HaljastusLähtudes nendest eesmärkidest istutati väga palju lilli Ahtme linnaosas, täiendati keskväljakut 32lillevaasiga, pöörasime tähelepanu ka linna ääristele: paigaldasime Purul 8 lillevaasi, Vanas Ahtmes 8,Sompas 6. (Lillede istutamine Sompa - 9000 krooni, Ahtme - 192 368.30 krooni)Kuna meie linnaosade asumid on erinevad ja on välja kujunenud erineval ajal, siis ka puude istutamise jalangetamise probleemidele läheneti lähtudes vajadusest. Purul, Vana Ahtmes, Sompas pigem tegeleti sellega,et kärbiti ja formeeriti puude kroone, langetati maha kuivanud puud, kuna on palju papleid, mis olid istutatudüle 50 aasta tagasi, uues elamurajoonis Tammikus istutati 2.osa Puru tee kastani alleest (üle 70 puu), täiendatipuudega Tammiku okaspuude parki. Istutati puud linnaosavalitsuse hoone juures (8 tk), Sompas alustataksepuude istutamisega 2008.aastal.Puude kärpimine (185 latva), maha langetamine (65 latva), Sompas – 70 000 krooni.Puhkealad (pargid, mänguväljakud).Sel aastal pöörati tähelepanu samuti ka meie väiksematele linnaelanikele. Püstitati uued laste mänguväljakudigas lasteaias. Täiendasime lastemänguväljakut Ahtme Spordihalli juures uute atraktsioonidega: vedrukiik,pingid, väga kaasaegne, lastele huvi pakkuv köisronila. Kuna ka Puru elanikkond nooreneb, tekkis vajaduspüstitada veel 1 uus mänguväljak (Sõpruse 7 maja juures): mängumaja liumäega, kiiged, pink, kaalukiik.Uued laste mänguväljakud Ahtmes 153 000 krooni. Sompas see aasta uut lastemänguväljakut ei ehitatud,kuna antud momendil jätkub olemasolevatest. Kuid jalgpalliklubi ALKO paigaldas tasuta jalgpalliväravadendisele koolistaadionile, kuna Sompa poisid olid sellest väga huvitatud.Olime sunnitud raha kulutama ka olemasolevate mänguväljakute remondiks. (Sompa – 4012 krooni, Ahtme –2891 krooni, kiikede remont Maleva 37 juures, Ahtme – 6062 krooni).Planeerisime ühe haljasala, tõime liiva mänguväljakute liivakastidesse (Ridaküla 8, Pargitaguse 5 maatükilplaneeritud haljasala, liiv Maleva 35, Estonia 38, Toome pst 14 juures asuvatesse liivakastidesse, Ahtme –16 867 krooni).Paigaldasime sel aastal Ahtmes Estonia puiesteel üle 150 m 7 diivanpinki, 13 diivanpinki puhkepargis Malevatänaval, 5 pinki Puru teel raamatukogust kuni Jõhvi mikrorajoonini, kus tavaliselt armastavad jalutada meieelanikud. Iga pingi juurde paigaldasime ka prügiurnid.Endise Sompa kaevanduse peatuses paigaldasime pingi ja urni. 6 pinki oli paigaldatud KurtnaNoortelaagrisse, kus puhkavad Ahtme linnaosa lapsed. Samuti paigaldasime Sompa linnaosas kahes peatusesbussipaviljonid (32 000 krooni), Ahtmes Maleva tänaval paigaldasime ühe klaaspaviljoni ja sellegakorraldasime ümber mikrobusside ja taksode liikluse. Taastasime bussipaviljoni Tartu maanteel, mis olilikvideeritud maantee renoveerimistööde käigus (59 826 krooni). Pidevalt mitmekordselt oli teostatudrannilast paviljonide remont Ahtmes (Ahtme Spordihalli vastas, Puru tee ja Ahtme mnt ristmikus, Sõprusetänaval Ida-Viru Keskhaigla juures, Estonia pst 1 vastas, Raamatukogu juures), Sompa paviljonid olid ülevärvitud üks kord suve jooksul.Jõuluajaks ostsime juurde jõulukaunistusi: jõulukaunistused Ahtmes (38 tk) – 100 000 krooni (2007), 92 194(2008). Jõulukaunistused Vana-Ahtme ja Sompa 24 tk - 49 446.70 krooni eest.Heakorraks ettenähtud vahenditest soetati Järve ja Kukruse linnaossa 27 istepinki nendest 6 diivanistepinki.Pingid paigaldati Lõuna mikrorajooni ja Kukruse parki. Samuti bussipeatustesse, kuna seal olid pingidosaliselt lõhutud ja vananenud. Istepinkide juurde paigaldati ka prügiurnid.Vanalinna paigaldati suur püramiidlillevaas. Väiksemaid lillevaase paigaldati kahe linnaosa peale kokku 43tükki. Kukruse linnaossa paigaldati kuulutustepost. Veel korrastati vanu ja paigaldati 2 uut lastemänguväljakut. 2007.aasta jooksul istutati 96 puuistikut ning paigaldati 2 uut bussiootepaviljoni.Paigaldati 69 postiga uut ja vahetati välja 83 vananenud liiklusmärki. Linnaosade kaunistamiseks telliti 60jõulukaunistust.1.6.11.4 TänavavalgustusInvesteerimisprojektid2007.aastal teostati tänavavalgustuse renoveerimistöid Ahtme linnaosas Ahtme maanteel, Järve linnaosasKatse ja Sinivoore tänavatel ja Rahvapargis. Kokku tööde maht oli 2 miljonit 696,6 tuhat krooni.Tegevusaruanne 34

1.6.11.5 Kalmistud2006.aastal oli linnal probleem surnute matmiste kohtadega, kuna oli lõppemas matmiste all olev territoorium.Viimasel hetkel Riigikogu majanduskomisjon siiski rahuldas meie taotluse suurendada surnuaia maa-ala üle20 ha. Eraldatud maa-ala kuulub metsamaa alla, seoses sellega tuleb rajada teid, eelnevalt eemaldada puudkoos kändudega. Linn näeb ette oma eelarves igal aastal nende tööde läbiviimiseks 100 000 krooni, mis võibkesta kuni 2015.aastani.1.6.11.6 LoomakaitseLinn on viinud läbi konkursi omanikuta koerte ja kasside püüdmiseks ja hooldamiseks. Valitud firmaksosutus MTÜ Loomade Varjupaik GREY DOGS. Linn doteerib igal aastal ettevõtet 250 000 krooniga. Iga kuupüütakse 9-14 koera ja kassi, keda hooldatakse.1.6.11.7 Puhkealad (linnapark)Pargiala keskel paikneb Pargi järv, mida ümbritseb olemasolev pargiala. Pargist lõunasse jäävad olemasolevaderamud, korterelamu ning koolihooned. Projekteeritava ala loodenurgas paikneb olemasolevspordikompleks koos staadioniga, pargi idakülge jäävad olemasolev kultuurimaja ning laste huvikeskus.Tiigist läänepoolne pargiala on liigniiske - seal paiknevad endise kaevanduse kuivenduskraavid ja basseinid.Juba 50-ndatel aastatel alustati ulatuslikku tiigiga maastikupargi rajamist. Rahvapark piirneb lõunastKeskalleega, läänest Tehnika tänavaga, põhjast raudtee ja Pärna tänavaga ning idast Torujõe tänava äärsetemajadega. Põhiteedevõrgustik on uue asfaltkattega; leidub ka vananenud kattega jalgteid. Valgustus pargispuudub, välja arvatud Keskalleel. Pargis asub ca 2 ha suurune pargijärv. Kõik pargi veekogud ja veeäravoolukraav on puhastatud ning kaldaalad korrastatud. Leidub nii kõrghaljastust kui madalhaljastust.Kohtla-Järve Järve linnaosas teeäärse ala võsast puhastamine ja ala tarastamine ning tekkinud prahiäraveokulud moodustavad summa 49 640 krooni;• Välikaardi paigaldamine koos valgustusega ja EL sümboolikaga Kohtla-Järve Rahvaparki summas45 000 krooni.Järgmisel majandusaastal on planeeritud Kohtla-Järve linna Rahvapargi arendamise tegevus.1.6.11.8 Spetsiifilised matuseteenusedOmasteta isikute matmiseks on linn sõlminud lepingu OÜ-ga Igavik. Leping sõlmitakse igal aastal, mis algabjaanuarist ning lõpeb 31.detsembriga. 2007.aastal maeti 37 omasteta isikut. Linna kulutused moodustasidsumma 137 178,01 krooni, keskmiselt kulus ühe toimingu tegemiseks 3 707,51 krooni.1.6.12 Miljööalade kaitse2007.aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt olid määratud miljööväärtuslikud alad meie linnas. 14.-15.09.2007.aastal koostöös Eesti Planeerijate Liiduga korraldati seminar “Kohtla-Järve linnamiljööväärtuslikud alad”, mille eesmärgiks oli miljööväärtuslike alade teemaplaneeringu lähteseisukohtade japiirkondade väljaselgitamine. Aasta lõpus alustati miljööväärtuslike alade teemaplaneering.2008.aastal miljööväärtuslike alade teemaplaneeringu käigus teostatakse arhitektuuriliste erinõuetemääramine Järve linnaosa stalinismiaja majade renoveerimisel.1.6.13 MuinsuskaitseArhitektuurimälestisteks meie linnas on tunnistatud Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone (Keskallee 31),Kohtla-Järve õigeusu kirik (Järveküla tee 3), Järve mõisa tuuleveski (Järveküla tee 125a) ja Kohtla-Järvekoolihoone (Spordi tn 2). Ka K.Lutsu tänava elumajad on tunnistatud arhitektuurimälestisteks.Kultuurikeskuse hoone ja Kohtla-Järve koolihoone on munitsipaalomandis. Eelmisel aastal õnnestus tehaKohtla-Järve Kultuurikeskuse katuse remont ja Spordi 2 asuva hoone teise korruse parema tiiva remont.1.6.14 LinnaplaneerimineOlulised tegevused2007.aastal oli kavandatud suurem osa Kohtla-Järve linna linnaosade üldplaneeringu koostamise katmiseks:Tegevusaruanne 35

- on valminud Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneeringu eskiis ning üldplaneeringu KSH aruanne, mison esitatud Keskkonnateenistusele heakskiitmiseks. Kuna KSH aruande tulemusel eeldab Ahtmelinnaosa areng olemasoleva raudteeharu mahavõtmist, korraldati mitmeid arutelusid vastavateinstitutsioonidega ja kõnealust raudteeharu kasutatavate ettevõtetega üldplaneeringu lähteseisukohtadeväljatöötamise eesmärgil;- Järve linnaosa üldplaneering kooskõlastati seadusega ettenähtud valdkondade poolt, on vastu võetudning suunatud avalikule väljapanekule;- Algatati Oru linnaosa üldplaneering ja üldplaneeringu Keskkonnamõju strateegiline hindamine –KSH (30.05.2007 otsus nr 183);- Algatati Kukruse linnaosa üldplaneering ja üldplaneeringu Keskkonnamõju strateegiline hindamine –KSH (02.05.2007 otsus nr 173);- Algatati suuremat tähtsust omavat Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosamiljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering.Kõikide algatatud üld- ja teemaplaneeringute koostamiseks oli läbi viidud teostaja leidmiseks konkursid jasõlmitud lepingud.Kohtla-Järve üldplaneeringu käigus on määratud tööstuspiirkondade alad. Järgmisel etapil tuleb alustadatööstusparkide detailplaneeringute koostamist.2007.aastal algatati 12 detailplaneeringut. Aasta jooksul võeti vastu 12 DP ja kehtestati 10 DP. Olulisemadmenetlemisel olevatest detailplaneeringutest on Järve linnaosa Spordikeskuse DP, Järveküla tee 50 maa-alaDP, Põhja allee 16 krundi DP, Ahtme mnt 74, 74D, 74E, 74F ja 74G kruntide maa-ala DP.Planeeringute korraldamiseks ja menetlemise käigus avaldati 22 ajalehe kuulutust ning korraldati 24 arutelu.Linnapildi kujundamiseks viidi läbipaigalduse projekt.linnakaartide ja suunaviitade valmistaja otsing ja koostati nendeAasta jooksul viidi lõpuni Järve linnaosa Linnakeskuse rekonstrueerimise projekt, mis oli tehtud „Kohtla-Järve ja Slantsõ tööstuslinnade elukeskkonna moderniseerimine läbi linnakeskuste arendamine‖ projektiraames. Projekti raames on teostatud detailplaneering ja tehniline projekt Järve linnaosa keskuserekonstrueerimiseks. Töö käigus korraldati 8 tutvustamist ja arutelu koos erinevate spetsialistidega ja linnaelanikega. Projekti koostas AS K & H.14.-15.09.2007.aastal koostöös Eesti Planeerijate Liiduga korraldati seminar ―Kohtla-Järve linnamiljööväärtuslikud alad‖, mille eesmärgiks oli miljööväärtuslike alade teemaplaneeringu lähteseisukohtade japiirkondade väljasegitamine.Välisreklaami osas käib pidev töö, mis on suunatud linna ja reklaamiandja vaheliste paigalduslepingutesõlmimisele ja paigaldatud reklaami eest reklaamimaksu tasu linna tuludesse korjamine. Aasta jooksul olisõlmitud umbes 30 reklaamipaigalduslepingut.Suur töö käib ka hoonete välisviimistluspasside koostamisel. Aasta jooksul oli väljastatud 98 passi.Investeerimisprojektid2006.aastal algatati projekti „Kohtla-Järve ja Slantsõ tööstuslinnade elukeskkonna moderniseerimine läbilinnakeskuste arendamine‖, mis jätkus 2007.aastal. Projekti raames on teostatud detailplaneering ja tehnilineprojekt Järve linnaosa keskuse rekonstrueerimiseks. Projekti maksumus 2007.aastal oli 4 miljonit 355,4tuhat krooni, millest 3 miljonit 266,6 tuhat krooni oli ettenähtud EL struktuurfondidest (INTERREG IIIA)407,5 tuhat krooni Siseministeeriumilt ja 681,4 tuhat krooni Kohtla-Järve linnaeelarvest.2007.aastal finantseeriti projekti linnaeelarve vahenditest 4 miljoni 150,8 tuhande krooniga jaSiseministeeriumi vahenditest 203,4 tuhande krooniga. Struktuurfondide ja ülejäänud Siseministeeriumivahendid peavad laekuma 2008 aastal.Tegevusaruanne 36

2008.-2009.a. on plaanis teostada Kohtla-Järve Järve linnaosa keskuse rekonstrueerimine kogumaksumusega100 000 miljonit krooni.1.6.15 EhitustegevusPõhiliseks tegevuseks ehituses on meie ettevõtete hoonete renoveerimine. Alustades hoone katusterenoveerimisest kuni keldrini välja. Suurem rõhk oli suunatud soojuse säästmiseks st. hoonetel akendevahetamine, mis jääb kestma veel hulk aastaid.2007.aastal vahetati aknad Kohtla-Järve Kunstide Koolis – 17 tk, Ahtme Kunstide koolis – 43 tk, Oru Klubis– 12 akent ja 3 terasvälisust. Slaavi Gümnaasiumis – 96 tk, Kesklinna Gümnaasiumis – 72 tk, AhtmeGümnaasiumi filiaalis – 42 tk, Vahtra Põhikoolis – 31 tk, Täiskasvanute Gümnaasiumis – 34 tk, lasteaiasPunamütsike – 10 tk, lasteaias Kirju-Mirju – 4 tk, lasteaias Tuhkatriinu – 19 tk, lasteaias Muinasjutt – 29 tk,lasteaias Buratino – 10 tk, lasteaias Rukkilill – 9 tk, lasteaias Pääsuke – 4 tk. 2008.aastal jätkatakse akendevahetust 1,8 miljoni krooni ulatuses. Peale selle teostatakse väiksemaid remonte trepikodades, duširuumides,tualettides, riietusruumides. Lasteaedadele on väljaehitatud uued mänguväljakud ning rajatud spordiplatsid.Kokku on ehitustegevuseks linnaasutuste hoonetes kulutatud 33 miljonit 890 tuhat krooni.1.6.15.1 EhitusjärelevalveEhitusjärelvalvet organiseerivad ehitusspetsialistid ja kaasatud on ehitusfirmad, kes teostavad järelvalvetehitusobjektidel ning omavad ehitusjärelvalve litsentsi.Väljastatud dokumente:antud ehituslube – 91kasutuslube – 80kirjalikke nõusolekuid – 21ülevaatuse akte – 80arhitektuuri komisjonil läbivaadatud – 190 projektiLinnavalitsuse istungile ettevalmistatud - 171 eelnõud kasutusloa, ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku saamiseks,tehtud ettekirjutusi – 24tehtud hoiatusi – 8korraldatud ülevaatuse komisjone – 80läbi viidud väärteomenetlusi – 21ehituslubade ja kasutuslubade avalduste vastuvõtmine ja kontrollimine – 191kontrollitud ehitisi (kohapeal) – 620läbi vaadatud täitevdokumentatsiooni kasutuslubade saamiseks – 80kodanike jooksvad konsultatsioonid - 2, 3 tundi päevastegelemine ehitisregistrigauute ehitusnormidega ja standarditega tutvumine.1.6.16 EttevõtluskeskkondOlulised tegevusedLinnas on registreeritud 44 aktsiaseltsi, 935 osaühingut, 10 tulundusühistut, 6 täisühingut, 2 usaldusühingut ja209 füüsilisest isikust ettevõtjat.2007.aastal jätkub projekt „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides‖. Projekti eesmärk onEesti Ida-Viru ja Venemaa Põhja-lääne ettevõtete vaheliste majandusklastrite määramine ja arendamine.Projekti partnerid on Kohtla-Järve Linnavalitsus, Sankt-Peterburgi välissuhete komitee, Kingisepa ja Slantsõlinnade munitsipaliteedid ja Munitsipaalfond „Ивангородский центр устойчивоо развития‖ . Projektiüldmaksumus on 268 tuhat 353 EUR. Projekti finantseerijateks on TASIS ja Venemaa partnerid.Osalemine projektides2006.aastal alustati projekti „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides‖, mida jätkati 2007.aastal.Projekti eesmärk on Eesti Ida-Viru ja Venemaa Põhja-lääne ettevõtete vaheliste majandusklastriteTegevusaruanne 37

määramine ja arendamine. Projekti partnerid on Kohtla-Järve linnavalitsus, Sankt-Peterburgi välissuhetekomitee, Kingiseppa ja Slantsõ linnade munitsipaliteedid ja Munitsipaalfond „Ивангородский центрустойчивоо развития‖ Projekti üldmaksumus on 268 tuh 353 EUR. Projekti finantseerijateks on TASIS jaVenemaa partnerid.1.6.16.1 Ettevõtluse arendamineTööstuspiirkonna arendamiseks on kehtestatud Järve ümbersõidutee detailplaneering. 2007.aasta jooksul onäri laiendamiseks ja loomiseks alustatud 4 detailplaneeringut Järve linnaosas ja 1 üldplaneeringtsemenditehase ehitamiseks ning 4 detailplaneeringut Ahtme linnaosas eraettevõtete taotlusel.INTERREGi programmi raames oli väljastatud tööstusalade kaardid. Oma tööd jätkab arenduskeskusBIZKON.Kahjuks ei ole 2007.aasta jooksul tööd alustanud Kohtla-Järve initsiatiivil loodud SA Kohtla-Järve TööstusalaArendus.Osalemine projektides4.septembrist 2007.a alustati tööd projektiga „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides―.„Kohtla-Järve ja Slantsõ tööstuslinnade elukeskkonna moderniseerimine läbi linnakeskuste arendamist―projekti raames 21.-22.09.2007.a oli korraldatud rahvusvaheline infofoorum.―Täisealise töövõimelise elanikkonna ümberõppe korraldamine‖ programmi eesmärgi saavutamiseks jätkusteise sarnase projekti „Keskealiste madala konkurentsivõimega töötute integratsioon tööturule Kohtla-Järveregioonis 2006 – 2008‖ elluviimine, mida finantseerib Sotsiaalministeerium läbi Euroopa Sotsiaalfondi.Projektis osaleb üle 200 inimese. Kuni augustini 2008.a osaleb linn projektis ―Naiste tööturule tuleku janaasmise takistuste vähendamiseks suunatud meetmete rakendamine Kohtla-Järve-Jõhvi linnalisespiirkonnas―.1.6.17 TarbijakaitseKohtla-Järve linna ettevõtete struktuuris on suur osakaal kaubandusettevõtetel. Linnas on registreeritud 522ettevõtet, mis teenindavad linnaelanikke, nendest on 179 füüsilisest isikust ettevõtjat, 272 osaühingut(mõnedel firmadel on 2 kuni 9 ettevõtet). Suurimad toidukauplused on firmadel MAXIMA EESTI OÜ, OGELEKTRA AS. Järve linnaosas tegutseb Virula Kaubakeskus, Prestone Kaubamaja, Ahtme linnaosas –Ahtme Kaubakeskus, Iidla Kaubanduskeskus ja Kaubakeskus Astar. Linnas tegutsevad: 83 toidukauplust, 26ilusalongi, 8 arvutisalongi, 7 tanklat, 20 toitlustusettevõtet, 6 mööblitsehhi, hotell „Alex― ja kaksKülalistemaja jne.2007.aasta jooksul oli registreeritud majandustegevuse registris 90 uut ettevõtet; selle alusel oli laekunud 27000 krooni linna eelarvesse. Järve linnaosas hakkas tööle kohvik „Sparenburg―, kosmeetika kauplus,mööblitsehh ja mööblikauplus, Ahtme linnaosas – autotöökoda, mööblikauplus.2007.aasta jooksul firma Assoll korraldas Kevade-, Kooli- ja Jõululaadad.Tarbijakaitse alal nõustati linnaelanikke ja lahendati esitatud kaebusi 190-l korral. Kontrolliti järelvalvekorras158 jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja tänavakaubanduse müügikohta.Tarbijate informeerimise, nõustamise ja järelvalve tulemusel on vähenenud kaubandustegevust reguleerivateja tarbijate kaitset sätestavate nõuete eiramine müügikohtades. Läbi oli viidud jõuluvaateakende ja kaunimatekohtade ülevaatus. Parimaid ettevõtteid on premeeritud rahaliselt linna eelarvest.1.6.18 TervishoidTervishoiuteenuseid osutavad Kohtla-Järve linnas SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Ahtme Haigla japerearstikeskused.SA Ida-Viru Keskhaigla jätkas oma tegevust personali ja raviteenuste arendamisel ning patsiendikesksesuhtumise süvendamisel. 2006.aastale iseloomulikud tegevused olid seotud haigla töö optimeerimisegaarvestades Eesti Haigekassaga sõlmitud lepinguid, haigla tulude ja kulude tasakaalustamisega,meditsiiniseadmete investeeringuteplaani täitmisega ja jätkuvalt haiglate ühendamisest tuleneva teenuste tööümberkorraldamisega.Arvestades ambulatoorsetöö osakaalu kasvu meditsiinis avati Sillamäel polikliiniku hoones SA Ida-ViruKeskhaigla üksus koos registratuuri ja mitmete eriarstikabinettidega. Lisaks kohapeal pakutavatele teenusteleTegevusaruanne 38

on Jõhvis ja Sillamäel võimalus registreerida kõikide ambulatoorset ravitööd teostavate arstidevastuvõttudele.Meditsiiniseadmete investeeringuplaani koostamist ja elluviimist mõjutas eelkõige oluline käibemaksu tõusalates 01.01.2007.a. Sellest tingituna on 2006.aastal investeeritud meditsiiniseadmetesse kokku 18 miljonitkrooni, ligikaudu 33,6% enam kui 2005.aastal.Maksumuselt suurimate hangetega soetati röntgenpiltide digitaliseerimise seadmed, ehhakardiograaf,hematoloogia analüsaatorid, veregaaside analüsaator, kliinilise keemia analüsaator, mammograaf,neurofüsioloogia diagnostikaseadmed, 4 hingamisaparaati ja 5 hambaraviseadet.Jätkusid teenistuste töö ümberkorraldamised. Patoloogiateenistuse töö koondati Puru ravikorpusesrenoveeritud ruumidesse. Toitlustusosakond lõpetas toidu valmistamise Kohtla-Järve korpuses, tööd jätkatiPuru korpuses asuvas köögihoones.2006.a. teises kvartalis vähendati mitmetel statsionaarsetel erialadel voodide arvu, eesmärgiga viia haiglaravivoodite arv vastavusse Haigekassaga sõlmitud lepinguga. Aasta teisel poolel taasavati osa eelnevaltsuletud vooditest. Tulenevalt Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingute muudatustest peab haigla olema valmiskorraldama paindlikult plaanilist statsionaarset ravitööd.Haigla töötajate arv 2006.a oli 955 inimest, neist arste 142, õenduspersonali 373, hoolduspersonali 131, teisitöötajaid 309.1.6.19 Avalik kordKohtla-Järve linn ei ole moodustanud eraldi korrakaitseüksust ning väärteomenetlust viivad läbi vastavatesvaldkondades järelvalvet teostavad ametnikud. Alates 2006.aasta oktoobrist kuni aprillini 2007.aasta onväärteomenetlus läbi viidud 10-s väärteoasjas ning määratud hoiatusi ja kiirmenetluse käigus rahatrahvekokku summas 14 750 krooni, millest 2006.aastal laekus 1 150 krooni. Enim on väärtegusid toime pandudehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning Kohtla-Järve linna avaliku korra jaheakorraeeskirjade vastu eksides.20.detsembril 2006.aastal kinnitas Kohtla-Järve Linnavolikogu Kohtla-Järve linna ühtse väärteoasjaderegistri, mis võeti kasutusele juba 2007.aasta veebruaris.Menetluste seis 2007.aMenetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlustel5 tkTrahv hoiatusmenetluses 750.00Trahv kiirmenetluses 9 620.00Trahv üldmenetluses -Hoiatusotsus trahvi määramata4 XMenetlus avatud2 tkTrahvide summa kokku 2 670.00KOKKU 10 370.001.7 ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISESTKohtla-Järve linna arengu üldeesmärk on muuta linn inimkeskseks, haridust, kultuuri ja sporti väärtustavaks,koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga ja konkurentsivõimeliseks linnaks Eestis.Kõik eesmärgid valdkondade kaupa on suunatud põhieesmärgi saavutamiseks.1. Tehniline infrastruktuur.1.1. Veevarustus, olmekanalisatsioon ja sademeveesüsteemÜldised eesmärgid:- linna tehniliste infrastruktuuride järjepidev arendamine ja moderniseerimine,- linna veevarustussüsteemi rekonstrueerimine, elanikkonna varustamine kvaliteetse joogiveega,- linna kanalisatsioonivõrgu ja puhastusseadmete rekonstrueerimine,- sademeveekanalisatsiooni arenguskeemi koostamine ja hoolduse põhimõtete väljatöötamine.Tegevusaruanne 39

Antud eesmärkide saavutamiseks oli 2007.aastal plaanides:- tegutsevate puurkaevude renoveerimine ja mittevajalike tampoonimine;- veepuhastusjaamade rajamine Ahtme ja Järve linnaossa, tagamaks raua ja teiste lisandite eemaldamisejoogiveest ning joogivee euronõuetega vastavusse viimise;- sademeveesüsteemi väljaarendamine.2007.aastaks püstitatud eesmärke kahjuks ei saavutatud.Puurkaevude tamponeerimine tehakse veevarustussüsteemi renoveerimise käigus (täpset aega ei oska öelda2010-2015). Sademeveesüsteemi rekonstrueerimist ja uue ehitamist plaanitakse reoveesüsteemiderekonstrueerimise projekti käigus (2008 – 2009).1.2. SoojamajandusÜldised eesmärgid: soojuse alternatiivallikate leidmine, soojusvõrkude renoveerimine.Soojusvõrkude renoveerimine on pidev ja pikaajaline töö, millega tegeletakse igal aastal.2007.aastal on koostatud soojustrasside renoveerimine Kohtla-Järvel, Endla tänaval PÕHIPROJEKT P-09-07.Soojusvarustuse eelprojekt on koostatud Kohtla-Järvel, Ahtme linnaosas Sõpruse ja Võidu põik tänavatele.2007.aasta lõpus paigaldati Virmalise tänaval kahe soojuskambri vahele 50-meetrine soojustrass 262 000krooni väärtuses.Virmalise 7, 9, 11 elumajadele paigaldati soojusmõõturid 125 000 krooni väärtuses.Osteti Oru katlamajja tagasilöögiklapp 88 000 krooni väärtuses.Veel on vaja paigaldada 26 mõõturit.2007.aastal vahetati väljaÜlase tänaval 40 m trass (isoleerimata terastoru) – 23 000 krooni.Kannikese 12a kuni Kannikese 26, 330 m trass – 211 000 krooni.Teostati ka katelde ja kütusemahutite keemiline puhastus – 200 000 krooni + 200 000 krooni.„Kukruse katlamaja rekonstrueerimine‖ riigihanke edukaks võitjaks sai OÜ Portlif Grupp pakkumusega1 999 560 krooni käibemaksuta (13. november 2007 Linnavalitsuse määrus nr 1569) .Kukruse linnaosas pole veel paigaldatud ühtegi mõõturit, mistõttu ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust jasoojuskadusid. Mõõturite paigaldus on planeeritud aastateks 2009-2010.Soojustrasside täielik renoveerimine pole võimalik ainult linnaeelarve rahadega, vaid nõuab rahastamisterinevatest fondidest.1.3. VälisvalgustusÜldised eesmärgid: tagada linna tänavate valgustamine öisel ajal, tagada tehnopargi territooriumi elektrivarustus.Vanade valguspostide sihipärane vahetamine uute tsingiga kaetud postide vastu toimus 2007.aastal vastavaltlinna arengukavale.2007.aastal teostati tänavavalgustuse renoveerimistöid Ahtme linnaosas Ahtme maanteel, Järve linnaosasKatse ja Sinivoore tänavatel ja Rahvapargis, mille maksumus kokku oli 2 696 600 krooni.Lisapostid valgustuse tarbeks olid paigutatud sisehoovidesse.1.4. KeskkondÜldised eesmärgid:Tegevusaruanne 40

keskkonnaseisundi pidev järelevalve,ettevõtete heitmete (õhku ja pinnasesse) vähendamine minimaalseks,keskkonnasõbralikkuse populariseerimine,jäätmemajanduse korrastamine linnaosade lõikes,jäätmeseaduse täitmise kontrolli tagamine,linnakeskkonna viimine vastavusse Euroopa Liidu normatiividega.2007.aastal oli alustatud 8 keskkonnamõju hindamise aruande koostamist.Oli väljastatud 8 luba puurkaevu tegemiseks. Pidevalt toimub jäätmelubade kooskõlastamine.Koostöös Kohtla vallaga on avatud Järve külas ohtlike jäätmete kogumispunkt. Koostati ja rahastati 340 000krooni ulatuses projekti, mis annab meile võimaluse rajada ka Ahtme linnaosas ohtlike jäätmetekogumispunkti.Suur rõhk on pandud seletustööle elanikele jäätmete sorteerimise uue korra juurutamiseks. Oli läbi viidudjäätmehooldusalane küsitlus.1.5. ElamumajandusÜldised eesmärgid:Luua tingimused, et iga linnaelanik võiks elada sanitaar-, tuleohutus- ja ehitusnormidele vastavas majas.Selleks peab looma: piisavalt heakorrastatud ja mitmekesise struktuuriga elamufondi, tingimused elamufondi uuendamiseks ning elamuehituseks, munitsipaaleluruumide, sotsiaalkorterite, -majade ja varjupaikade süsteemi.Seisuga 01.01.2007.a. oli linnas 154 munitsipaalkorterit Ahtme ja Järve linnaosades, enampakkumuse teel on2007.aasta jooksul ära müüdud 70 korterit.Munitsipaalkorterite haldamisega tegeleb SA Kohtla-Järve Linnaelamu. 2007.a. sõlmiti 32 üürilepingut.Munitsipaalkorterite üüriarvete üldsumma on 46 789 krooni. Teenustetarnija firmadele, korteriühistutele jakorteriomanike ühisustele on ülekandnud 449 494 krooni, sh. Ahtme linnaosas 113 602 krooni ja Järvelinnaosas 335 892 krooni.Oma tegevusperioodi jooksul teostas SA Kohtla-Järve Linnaelamu võlanõudmisetöid. 50-le üürnikule onsaadetud hagiavaldused üldnõudega summas 93 103 krooni.SA Kohtla-Järve Linnaelamu ja endiste üürnike vahel sõlmitud võla tagastamise graafikute alusel on tagasisaadud 91 361 krooni.Igakuiselt on korraldatud õppeseminare kõigis linnaosades korteriühistute ning korteriomanike ühisusteesindajate jaoks. Aasta jooksul oli moodustatud 14 uut korteriühistut.Linna hoonete välisilme parandamiseks vajaliku toetus- ja stimuleerimissüsteemi väljatöötamiseks jaelluviimiseks kulutati eelmine aasta 1 967 632 krooni (fassaadide renoveerimine).ESTONIA 19 KÜ, Maleva 35 KÜ ja Kalevi 28 KÜ said peaministrilt vimpleid ja kiituskirju kuiheakorrastatud elamute omanikud.1.6 Linna hooldaminelinna haljastuse ja kujunduse arengukava väljatöötamine,arhitektuurimälestiste säilitamine ja korrastamine,linna kalmistu korrastamine.Pidevalt käib töö haljasalade korrastamiseks (puude ning põõsaste formeerimine, lõikamine, pinkide ja urnidepaigaldamine ja remont).Tegevusaruanne 41

2007.aastal oli Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt määratud miljööväärtuslikud alad. Aasta lõpus alustatimiljööväärtuslike alade teemaplaneeringuga.AS K & H koostas projekti Järve linnaosa Linnakeskuse rekonstrueerimiseks, mis aasta jooksul lõpuni viidi.Linnapildi kujundamiseks otsiti linnakaartide ja suunaviitade valmistajat ja koostati paigalduse projekt.Suur töö käib ka välisviimistluse passide koostamisel. Aasta jooksul oli väljastatud 98 passi.Raudi kalmistul oli teostatud tee remont.1.7. Teed, liiklus, transportÜldised eesmärgid: teede ja tänavate järjepidev hooldamine, remont ja rekonstrueerimine, parkimisvõimaluste loomine, ühiskondliku transpordi optimeerimine.Järve linnaosas teostati kapitaalremont teelõikudel: Tuuslari tn, Kalevi tn, ja Torujõe tn vahelisel lõigul,Kalevi tn, Olevi tn ja Metsapargi tn vahelisel lõigul, Mõisa tee 3 ja Olevi tn vahelisel lõigul.Ahtme linnaosas teostati kapitaalremont teelõikudel: Estonia pst, Altserva tn ja Puru tee vahelisel lõigul,Ahtme mnt, Altserva tn ja Puru tee vahelisel lõigul.Linna tänavatel parandatakse pidevalt auke.2007.aastal renoveeriti Ahtme linnaosas Estonia puiestee ja Ahtme maantee; Järve linnaosas – Tuuslari tn,Mõisa tee, Kalevi tn ja Olevi tn.Ümbersõidutee projekt ei saanud toetust KOIT-kavast, kuna selles projektis Kohtla-Järve partnerina osalevKohtla vald ei suutnud otsustada omaosaluse suurust.2. MaakasutusLinna üldpindala on 41,77 km², millest Järve linnaosas on maad 1351,51 ha, riigimaad 58,28 ha, munitsipaalmaad 175,37 ha ningeramaad 1117,86 ha. Ahtme linnaosas on maad 551,39 ha, sellest riigimaad 187,56 ha, munitsipaalmaad 31,95 haning eramaad 331,88 ha. Sompa linnaosas on maad 282,43 ha, sellest riigimaad 78,89 ha, munitsipaalmaad 1,34 ha ningeramaad 202,2 ha. Kukruse linnaosas on maad 39,92 ha, sellest riigimaad 3,61 ha, munitsipaalmaad 0,89 ha ningeramaad 35,42 ha. Oru linnaosas on maad 32,43 ha, sellest riigimaad 9,73 ha, munitsipaalmaad 5,28 ha ningeramaad 17,42 ha. Viivikonna linnaosas on maad 103,18 ha, sellest riigimaad 38,22 ha, munitsipaalmaad 0,16 haning eramaad 64,8 ha. Sirgala linnaosas on maad 11,81 ha, sellest riigimaad 0,8 ha, munitsipaalmaad 1,24 ha ningeramaad 9,77 ha.Kokku riigimaad 377,09 ha , munitsipaalmaad 216,23 ha ning eramaad 1779,35 ha, linna katastrisse onkantud 1712,32 ha, mis moodustab 72% üldisest maast. Kõigil linnaosadel on olemas arenguks, sh. ehitusekssobivad reservmaad.Maa munitsipaliseerimise protsess jätkub.3. LinnaplaneerimineEesmärgid Kõigi linnaosade üldplaneeringute koostamine ja lõpetamine. Pideva kontrolli korraldamine ehitiste omanike planeerimis- ja ehitusseaduse täitmisest. Miljööväärtuslike alade ja sinna kuuluvate üksikobjektide määramine linnas.Tegevusaruanne 42

Arhitektuuriliste erinõuete määramine Järve linnaosa stalinismiaja majade renoveerimisel.Kinnistute omanike seas selgitustöö tegemine kinnistute kinnistusraamatusse kandmiseks.2007.a. oli kavandatud suurem osa Kohtla-Järve linna linnaosade üldplaneeringu koostamise katmiseks:- on valminud Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneeringu eskiis ning üldplaneeringu KSH aruanne, mison esitatud Keskkonnateenistusele heakskiitmiseks. Kuna KSH aruande tulemusel eeldab Ahtmelinnaosa areng olemasoleva raudteeharu maha võtmist, korraldati mitmeid arutelusid sellega seotudinstitutsioonidega ja kõnealust raudteeharu kasutavate ettevõtetega üldplaneeringu lähteseisukohtadeväljatöötamise eesmärgil;- Algatati Oru linnaosa üldplaneering ja üldplaneeringu KSH (30.05.2007 Linnavolikogu otsus nr 183).- Algatati Kukruse linnaosa üldplaneeringu KSH (02.05.2007 Linnavolikogu otsus nr 173).- Algatati suuremat tähtsust omava Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosamiljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering.Kõikide algatatud üld- ja teemaplaneeringute koostamiseks olid läbi viidud teostaja leidmiseks konkursid jasõlmitud lepingud.2007.aastal algatati 12 detailplaneeringut. Aasta jooksul võeti vastu 12 DP ja kehtestati 10 DP. Olulisemadmenetlemisel olevatest detailplaneeringutest on Järve linnaosa Spordikeskuse DP, Järveküla tee 50 maa-alaDP, Põhja allee 16 krundi DP, Ahtme mnt 74, 74D, 74E, 74F ja 74G kruntide maa-ala DP.Planeeringute korraldamiseks ja menetlemise käigus avaldati 22 ajalehekuulutust ning korraldati 24 arutelu.14.-15.09.2007 aastal korraldati koostöös Eesti Planeerijate Liiduga seminar ―Kohtla-Järve linnamiljööväärtuslikud alad‖, mille eesmärgiks oli miljööväärtuslike alade teemaplaneeringu lähteseisukohtade japiirkondade väljaselgitamine.4. VälissuhtlusEesmärgid Väliskoostööga kaasneva arengupotentsiaali suurendamine maksimaalselt. Partnerorganisatsioonidega aktiivse koostöö tegemine / korraldamine. Tegevuste finantseerimisvajaduse sidumine rahvusvaheliste ja riiklike koostööorganisatsioonidega. Koostöö arendamine strateegiliste partnerorganisatsioonidega. Linna hallatavate asutuste väliskoostöö toetamine.Kolmepoolses projektis „Noored vabatahtlikud – sotsiaaltöötajad‖, mida finantseeriti SALA IDA fondist.osalesid Ljusdali linna (Rootsi) omavalitsus kui algataja ning Kohtla-Järve linn ja Veliki Novgorod(Venemaa) partneritena.Jätkati tööd projektis „Kohtla-Järve ja Slantsõ tööstuslinnade elukeskkonna moderniseerimine läbilinnakeskuste arendamist‖. Veebruaris ja aprillis toimus Sankt-Peterburgi, Veliki Novgorodi ja Kohtla-Järvelinnade tervishoiu valdkonna töötajate delegatsioonide vahetamine. MTÜ Invaühingu liikmetele korraldatikaks visiiti sõpruslinnadesse Kedainiai (Leedu) ja Veliki Novgorod (Venemaa).Kohtla-Järve linna ja Staffanstorpi (Rootsi) linna ametlike delegatsioonide vahetamine toimus 2007.aastal:märtsis ja oktoobris käis Kohtla-Järve linna delegatsioon tutvumisvisiidil Staffanstorpis, septembris jaoktoobris külastasid Kohtla-Järvet Rootsi delegatsioonid.Tšehhi Eesti Suursaatkonna algatusel korraldati linna näitustegaleriis Valge Saal Tšehhi kirjaniku MarekTomani raamatu „Saaremaad vallutamas‖ illustratsioonide näitus.Septembris külastas Kohtla-Järve delegatsioon Poola sõpruslinna Wyszkowi, võttes osa Saagi Peopidustustest.Tegevusaruanne 43

Ukraina Eesti Suursaatkonna algatusel korraldati linna näitustegaleriis Valge Saal halogrammide näitus,samuti toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuses Ukraina sümfooniaorkestri kontsert.Juunis toimus Valgevene Vabariigi Peakonsulaadi algatusel Ahtme raamatukogus Valgevenes kirjastatudraamatute näitus.Veebruaris võõrustas Kohtla-Järve linn sõpruslinna Veliki Novgorod folkansamblit „Kudesõ‖ (Võlujad), mison kantud Unesco „Maailma kultuuripärandi meistriteoste‖ nimekirja.Märtsis allkirjastati Kohtla-Järve linna ja Ülevenemaalise A.S.Puškini nimelise Muuseumi vahelinekoostööleping. Korraldati Puškini muuseumi kompleksile pühendatud fotonäitus. Muuseumi algatuselkorraldati novembris kaks üritust: Nadja Ruševa teoste näitus tsüklist „Puškiniaad‖; loominguline kohtumineraamatukogu-fondi „Välisvenemaa‖ esindajatega. Loomingulisel kohtumisel anti linnale üle kingitus – 700Venemaal kirjastatud raamatu eksemplari.Oktoobris kinkis Vene Föderatsiooni Peakonsul Narvas linna ja koolide raamatukogudele 2500 eksemplariVenemaal kirjastatud raamatut.5. Ettevõtlus ja tööstusEesmärgid Tööstuspiirkondade määratlemine. Kohtla-Järve kõikide tootmisvõimaluste ja ressursside kaardistamine (INTERREGi programmistosavõtt). Nii Eestis kui välismaal rohkema informatsiooni andmine ettevõtluse võimaluste kohta Kohtla-Järvel. Uue transpordisõlme – Järve ümbersõidutee – väljaehitamine suurtööstuse arendamiseks. Turismiobjektide kaardistamine. Võimaluse andmine noortele ja kooliõpilastele ettevõtluse kogemusõppeks mitmesugustes ettevõtlustpropageerivates noorsoo-organisatsioonides (Junior Achieve-ment, JCI Estonia jm). Töö jätkamine sidemete loomiseks välismaa partnerlinnadega. Abi ja toe andmine ettevõtluse arenduskeskusele BIZKON ja SA-le Kohtla-Järve Tööstusala Arendus. Täisealise töövõimelise elanikkonna ümberõppe korraldamine.Kohtla-Järve üldplaneeringu käigus on määratud tööstuspiirkondade alad. Järgmisel etapil tuleb alustadatööstusparkide detailplaneeringute koostamist.Tööstuspiirkonna arendamiseks on kehtestatud Järve ümbersõidutee detailplaneering. 2007. aasta jooksul onäri laiendamiseks ja loomiseks alustatud 4 detailplaneeringut Järve linnaosas ja 1 üldplaneeringtsemenditehase ehitamiseks ning 4 detailplaneeringut Ahtme linnaosas eraettevõtete taotlusel.INTERREGi programmi raames oli väljastatud tööstusalade kaardid. Oma tööd jätkab arenduskeskusBIZKON.Kahjuks ei ole 2007. aasta jooksul tööd alustanud Kohtla-Järve initsiatiivil loodud SA Kohtla-JärveTööstusala Arendus.4. septembrist 2007 alustati tööd projektiga „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides‖.―Kohtla-Järve ja Slantsõ tööstuslinnade elukeskkonna moderniseerimine läbi linnakeskuste arendamist‖projekti raames 21.-22.09.2007.a oli korraldatud rahvusvaheline infofoorum.―Täisealise töövõimelise elanikkonna ümberõppe korraldamine‖ programmi eesmärgi saavutamiseks jätkusteise sarnase projekti „Keskealiste madala konkurentsivõimega töötute integratsioon tööturule Kohtla-Järveregioonis 2006 – 2008‖ elluviimine, mida finantseerib Sotsiaalministeerium läbi Euroopa Sotsiaalfondi.Projektis osaleb üle 200 inimese. Kuni augustini 2008.a. osaleb linn projektis ―Naiste tööturule tuleku janaasmise takistuste vähendamiseks suunatud meetmete rakendamine Kohtla-Järve – Jõhvi linnalisespiirkonnas‖.Tegevusaruanne 44

6. Sotsiaalne infrastruktuur6.1. AlusharidusEesmärgid Alushariduse kvaliteedi tagamine. Vajaliku kvalifikatsiooniga pedagoogide hoidmine ja täienduskoolituse tähtsustamine. Erivajadustega lastele arenguvõimaluste loomine. Integratsiooniprotsesside edendamine, keelekümblusprogrammi laiendamine ja toetamine, sealhulgasuute keelekümblusrühmade avamine. Lasteasutuste mängu- ja õppevahenditega kindlustamine, mis tagaks eakohase ja huvikeskse arenguigas vanuserühmas, lasteasutuste hoonete ja territooriumide tänapäeva nõuetega vastavusse viimine. Infrastruktuuriinvesteeringute tegemine uute lasteaiakohtade loomiseks ning koolieelsete lasteasutusteõpikeskkonna arendamiseks.Igal aastal eraldatakse vahendeid pedagoogide haridustaseme täiendamiseks, et säilitada suurepäraneharidustase nii koolides kui pedagoogide seas.Kõik erirühmad on sisustatud kehtivate nõuete järgi. Erivajadustega lastele arenguvõimaluste loomiseks onerirühmade sisustamiseks kasutatud ka vanemate finantse.Lasteaias Kirju-Mirju ja Rukkilill töötavad keelekümblusrühmad. Rahad eraldatakse lasteaedade juhatajatepoolt esitatud taotluste alusel.Lasteaedade hoonete renoveerimiseks 2007.aastal kulutati 6 miljonit 850 tuhat krooni. Haridus- jaTeadusministeerium eraldas 1 miljon 400 tuhat krooni lasteaedade lastemänguväljakute renoveerimiseks.Lasteaedade poolt esitatud projektidest on finantseeritud 13 ja toetusi on eraldatud 210 885 krooni ulatuses,mille alla ei kuulu jätkuprojektid, mille tarbeks eraldati toetusi juba 2006.aastal.Kogu linnas toimuvatele alushariduse ürituste korraldamiseks on eraldatud 130 000 krooni.6.2. Põhikoolid ja gümnaasiumid, kutse- ja kõrgharidusEesmärgid Hariduse kvaliteedi tagamine. Avatud haridussüsteemi loomine. Heal tasemel pedagoogide kaadri hoidmine ning täienduskoolituse tähtsustamine. Infotehnoloogia ulatuslikum rakendamine koolides. Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamine. Sotsiaaltöö arendamine koolinoorte asotsiaalsuse ja kuritegevuse vältimiseks. Integratsiooniprotsesside edendamine (sh keelekümblus).Hariduse kvaliteedi tagamiseks toimub pidev haridustulemuste monitooring ja analüüs. Lähtuvalt sellestpüstitatakse järgnevaks õppeaastaks eesmärgid ja sätestatakse prioriteete järgmiseks perioodiks. Vastavaltseaduse nõuetele, loodi koolides sisehindamise süsteem. Hariduse kvaliteedi kontrollitakse teenistuslikujärelevalve käigus. Koolide materiaalset baasi on tugevdatud. Kõigile lastele oli loodud võimalus saadaharidus turvalistes ja tervislikes tingimustes.Heal tasemel pedagoogide kaadri hoidmiseks ning täienduskoolituse tähtsustamiseks linna koolideskoostatakse täienduskoolituste aastaplaan, mille alusel jälgitakse pedagoogide osalemist täiendkoolitustel jaanalüüsitakse kooli vajadust teatud koolituste järele. Koolides tähtsustatakse elukestvatõpet. Seosesmuukeelse kooli 2007.a reformiga pööratakse suurt tähelepanu õpetajate ümberõppele ja täiendkoolitusele.Õpetajate eesti keele oskus on paranenud, on tagatud kvalifitseeritud eesti keele õpetajate kaader. Eesti keeleoskuse parandamiseks tugevdati koolide juhtkonda ja venekeelsete koolide õpetajate kaadrit, et tagadakvaliteetset õpet, sealhulgas ka eestikeelsele aineõppele üleminekul. Noorte õpetajate jaoks on eraldatudTegevusaruanne 45

linnakorterid. Koolides on välja töötatud kindel koolitus- ja personalipoliitika, mida pidevalt uuendatakse jakorrigeeritakse. Igas koolis on välja töötatud personali tunnustamise kord.Eelmise perioodi jooksul on koolid osalenud edukalt SA Tiigrihüppe projektides, mille kaasfinantseerijaks oliKohtla-Järve Linnavalitsus. Koole varustati kaasaegse infotehnoloogiaga, mille kasutamine mitmekesistasõppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakkus tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel,suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga.Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamine. Individuaalõppekavade koostamine ja rakendamine,individuaalsete iseärasuste arvestamise hindamisel, õpilast toetava süsteemi kujundamine (sh koolipsühholoogid, logopeedid, eri-pedagoogid ja sotsiaaltöötajad). Koostöö Erivajadustega LasteNõustamiskomisjoniga võimetekohase õppekava ja tugisüsteemide määramiseks. Lähtudes erivajadustegalapse huvidest on arendatud erinevaid tugisüsteeme, avatud kasvatusraskustega õpilaste klasse, tagatudpsühholoogiline, sotsiaalne, logopeediline ja eripedagoogiline abi. Kasutades erinevaid õppevorme onpakutud võimalust arenguks ka võimekamatele lastele. Linna tasandil tähtsustatakse võimalusi saadakeskharidust eksternina ja õhtuses õppevormis.Vältimaks vähem võimekate õpilaste eemaletõrjumist haridussüsteemist tegid koolid koostöödhuvialakoolide, haridusosakonna, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei ning teiste õpilastega tegelevateinstitutsioonidega. Kohtla-Järve huvialakoolide, Noortekeskuse ja Kurtna Noortelaagri tegevus oli suunatuderinevate võimaluste loomiseks noorte vaba aja sisustamiseks. Nõustamiskomisjoni ja Alaealiste komisjonitegevuse tugevdamine, Alaealiste komisjoni ja lastekaitseinspektorite pidev kontroll asotsiaalsetest peredestlaste üle. Preventiivne tegevus koolides ja koolivälises töös. Koolikohustuse mittetäitjad on arvesse võetud janendega tehakse tööd, mille tulemuseks koolikohustuste mittetäitjate arv vähenes. Analüüsi aluselrakendatakse meetmeid, et abistada selliseid õpilasi kooliõppekavaga toime tulla.Integratsiooniprotsesside edendamiseks (sh keelekümblus) aidati kaasa koolidel keelekümblusprojekte elluviia. Vanemate soovil on avatud keelekümblusklasse lastele, kelle kodune keel pole eesti keel, mõned lapsedon asunud õppima või jätkanud õppimist eesti õppekeelega koolis. Integratsiooniprogrammi elluviiminetoimub läbi linna, maakonna ja vabariiklikes üritustes, programmides ja projektides osalemise. On alanudüleminek eestikeelsele aineõppele. Mõnedes koolides toimuvad tunnid kahes keeles (erinevateskooliastmetes) või eestikeelsed tunnid.2007.aastal tehti kõikides koolides ja lasteaedades renoveerimistöid. Kokku kulutati haridusobjektiderenoveerimiseks 21 miljonit 834,9 tuhat (21 834 900) krooni. Käesoleval aastal lõpetati koolide sööklaterenoveerimisprogramm Tammiku Gümnaasiumi söökla renoveerimisega, milleks kulutati 2 miljonit 856,6tuhat krooni. Söökla sisustuseks kulutati 1 miljon 343 tuhat (1 343 000) krooni ja 704 000 krooni söögisaalimööbli soetamiseks. 2007.aastal vahetati aknaid Slaavi Gümnaasiumis, Kesklinna Gumnaasiumis, AhtmeGümnaasiumis, Vahtra Põhikoolis ja Täiskasvanute Gümnaasiumis. Ühisgümnaasiumis tehti spordiplokifassaadi remont. Kesklinna Gümnaasiumis teostati tualettide ja töökoja remonti. Järve Vene jaÜhisgümnaasiumis remonditi duširuumid ja fuajee. Järve Gümnaasiumis renoveeriti spordisaal. 2007.aastalalustati Ahtme Gümnaasiumi staadioni renoveerimist, milleks kulutati 3 miljonit 254 tuhat krooni. Kooliderenoveerimiseks eraldas Haridus- ja Teadusministeerium 600 000 krooni ja pearahast suunatiinvesteeringuteks 6 miljonit 328,2 tuhat krooni.6.3. Noorsootöö valdkondEesmärgid Linna noorsoopoliitika kujundamine. Noorsootöö prioriteetide määramine. Noorsootöö struktuurse arengu tagamine. Kohtla-Järve noorsootöö programmi koostamine. Võimaluste tagamine noorte eneseteostuseks ja -määramiseks kvaliteetse noorsootöö kaudu. Noorte eneseteostust soodustava keskkonna kujundamine. Noorsootöö teenuste kättesaadavust ning noorte kaasatust suurendavateinfrastruktuuriinvesteeringute tegemine.Tegevusaruanne 46

Linna noorsoopoliitika teostajaks on Noorteparlament. Parlamendi liikmed pakkuvad ideid linna noorsootööarendamise kohta, noored osalevad projektides, aitavad kaasa linnaürituste ja aktsioonide läbiviimisel.Parlament töötab välja oma tööplaani, mille järgi korraldab igasuguseid noorteüritusi, pakub välja ideidnoorte vaba aja sisutamise kohta, organiseerib noorsootööga tegelevate organisatsioonide ja õppeasutustevahelist koostööd, analüüsib noorte sotsiaalseid probleeme ja teavitab nendest linna.Linna noortel on võimalus kaasa rääkida KOVi puudutavates küsimustes. Linnavolikogus on üks noortevanusegruppi kuuluv saadik. Kohtla-Järve Noortekeskuse ja Noorteparlamendi kaudu toimuvad regulaarsedkohtumised Linnavolikogu esimehega, linnapeaga ja teiste linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmetega. Samution loodud tihedad sidemed abilinnapeadega Järve ja Ahtme linnaosas, tavaliselt osutatakse kaasabi jateavitamist.Linna noorsootöö prioriteedid on kooskõlas riigi noorsootöö prioriteetidega. Noorsootöö prioriteetseteksvaldkondadeks on noorsootöö, huviharidus, noorsootöö koolitus, täiend- ja ümberõpe, noorte tervistav jaarendav puhkus, noorte kasvatus, rahvusvaheline noorsootöö, noorsootöö struktuurid ja noorte osalus, linnanoorsootöö poliitika.Noorsootöö arengukava on osa linna arengukavast ja seda teostatakse 2007-2010 tegevuskava järgi.Arengukavas on kirjeldatud noorsootöö valdkonna hetkeolukord, visioon valdkonnast aastaks 2016, tehtudSWOT-analüüs, püstitatud eesmärgid.Noorsootöö programmi aluseks on 2007-2010 tegevuskava, mis on sisse kantud linna arengukavasse.Tegevuskava koostamisel lähtutakse noorsootöö prioriteetidest ja noorsootööd puudutavatest õigusaktidest.Linnas on loodud noorte eneseteostust soodustav keskkond. Noortekeskuse baasil tegutseb Noorte AktivistideOrganisatsioon. Organisatsioonis on hetkel 67 liiget. Ühingu peamine eesmärk on innustada noori linnaelustaktiivsemalt osa võtma ja mõjutama linna noortepoliitikat. Ühingu tegevusteks on noorsooprojektide jaürituste organiseerimine ja läbiviimine, aktiivse koostöö korraldamine teiste linna organisatsioonidega, noorteseas uuringute läbiviimine noorte probleemidest ja arvamustest teadasaamiseks.Noorteühingutesse mittekuuluvad noored saavad osaleda volontääridena töö- ja projektlaagrites,Linnavalitsuse poolt algatatud rahvusvahelistes ja kohalikes projektides. Linnas tegutseb üle 40 spordiklubi,mille tööst võtavad aktiivselt osa ka linna noored; koolinoortel on võimalus külastada igasuguseid huviringekõikides linnaosades. Noored saavad osa võtta linna poolt korraldatavates spordi- ja kultuuriüritustest,konkurssidest, võistlustest jne. Noortel on õigus luua iseseisvaid vabatahtlikke noorteühinguid.6.4. KultuurivaldkondEesmärgid Koostöö suurendamine kultuurivaldkonnas. Vahendite kasutamine arengukava prioriteetide kohaselt. Kultuurile lisafinantseerimisallikate leidmine. Kultuuri abil linlaste identiteedi toetamine ja kujundamine. Linna kultuurielu sündmuste toetamine, nende jätkusuutlikkuse tagamine. Linna kultuurivaldkonda hõlmava arengu toetamine. Kultuurielu positiivse maine kajastamine ja tõstmine. Kaaslinlastel harjumuse kujundamine külastada linna kultuurisündmusi-üritusi. Olemasolevate ruumide tõhusam kasutamine loomingu eksponeerimiseks. Rahvapargi väljaarendamine. Keskraamatukogu projekteerimise alustamine.Tegevusaruanne 47

Kohtla-Järve Kunstide Kooli renoveerimine.Linnagalerii remontimine.Rahvakultuuri väärtustamine ja loomekollektiivide toetamine.Rahvusvahelise koostöö jätkamine sõprus- ja partnerlinnadega.Linnas tegutsevate kultuuriasutuste tihedam ja sõbralikum koostöö tagab mitmekülgsete ja laiapõhjalisteühiste kultuuriürituste korraldamise ja läbiviimise.Meeldiv on tõdeda, et on suurenenud linna kultuuriürituste läbiviimise eelarve.Kultuurile lisafinantseerimisallikate leidmiseks on kultuuriasutused esitanud projekte Eesti Kultuurkapitalile,Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupile, Hasartmängumaksu Nõukogule ning RahvakultuuriArendus- ja Koolituskeskusele.Linlaste identiteedi toetamiseks ja kujundamiseks kultuuri kaudu toimub kolmandat aastat järjest Kohtla-Järve linna aukodanike valimine ja tunnustamine, rahvusvaheliste konkursside läbiviimine ja korraldamine.Linna kultuurielu sündmusi toetatakse rahaliselt linna eelarvest ja erinevatest fondidest. Täielikultfinantseeritakse eelarvest linna sünnipäeva, linnaosade päevade ja kaevuritepäeva korraldamist. Igal aastaltoimuvad mudilaste laulu- ja tantsupidu, ülelinnaline vastlapäev, kooliteatrite festival, „7 linnamuusikafestival‖, lillepidu, rahvapillipidu „Jauram‖, kunstikonkursid ja paljud muud erinevadkultuuriüritused, mis tagavad kultuurisündmuste jätkusuutlikkust.Linna kultuurivaldkonna arendamise käigus toetatakse Keskraamatukogu, tema filiaalide ja IT-punktideigakülgset arengut nii ürituste kui näituste raames. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumile on loodud virtuaalnefiliaal, mida saavad külastada nii turistid kui ka linnaelanikud. Virtuaal filiaal asub Valges Saalis.Tõstmaks külastatavuse arvu ja tihedust reklaamitakse ja kajastatakse kultuuriüritusi kohalikes lehtedes jameedias (Panoraam, Põhjarannik, Infopress, LiTes). Samuti saadetakse laiali kutsed erinevatele pidustusteleja üritustele, et linnlastes tekkiks harjumus külastada kultuurisündmusi.Keskraamatukogus, lugemissaalis, Linnagaleriis, Valges Saalis, Kultuurikeskuse kohvikus, Kunstide koolidenäituste saalides toimuvad pidevalt erinevad üritused: näitused, kontserdid ja konverentsid, kus astuvad ülespeale kohalike ka mujalt Eestist ja välismaalt pärit esinejad ja kunstnikud. Samuti eksponeeritakse meienäitusi väljaspool kodulinna.Plaanis on Keskraamatukogu ümberkolimine Pärna Põhikooli ruumidesse ja Kohtla-Järve Kunstide Koolimuusika- ja kunstiosakondade ümberkolimine teise kohta – Kalevi 37.Jätkatakse Rahvapargi väljaarendamist ja Linnagaleriis teostatakse remonditöid.Linn tunnustab tegutsevaid rahvakultuurikollektiive: rahvatantsuansambel „Virulane‖, naiskoor „Kaja‖,rahvamuusikaansambel „Ämmatagused‖ ja linna kultuuriasutuste loomekollektiive, osutab kaasabikollektiividele osalemaks konkurssidel ja festivalidel.Linnavalitsus jätkab igakülgset koostööd sõpruslinnadega kultuuri vallas – delegatsioonid, kollektiividekülastused, ühised üritused, jne.6.5. SpordivaldkondEesmärgid Laste- ja noortespordi rahastamise süsteemi arendamine. Kaasaaitamine väikeste spordiklubideühendamisel suuremateks ja teovõimelisemateks klubideks.Tegevusaruanne 48

Traditsiooniliste spordiürituste korraldamise jätkamine ning uute rahvusvaheliste ja üleriigilisteürituste algatamine.Kõigil Kohtla-Järve klubide treeneritel on erialane kutsekvalifikatsioon.Parimate tingimuste loomine tippspordiga tegelemiseks. Spordistipendiumide väljaandmine, parematesportlaste ja treenerite autasustamine.Noorte huvi suurendamine sportimise vastu koolispordi kaudu. Spordiklubide ja koolide koostööarendamine.Üldhariduskoolide spordibaaside renoveerimine. Tervete eluviiside ja spordi propageerimine.Investeeringute kindlustamine spordirajatiste renoveerimiseks.Munitsipaalhalduses olevate spordirajatiste rahastamine, investeeringute suurendamine spordirajatisterenoveerimiseks.Linna Järve Spordi- ja Tervisekeskuse projekteerimine ja ehitamine.2007.aastal jätkas linn laste- ja noorte sporditegevuse toetamist. Plaanitud – 4 500 000 krooni, tegelikult -4 728 000 krooni.Kohtla-Järve Linnavalitsus jätkas traditsiooniliste ürituste toetamist – XXVII Avo Talpase mälestusvõistlusedkreeka-rooma maadluses, VI Vitali Špenkovi mälestusvõistlused tõstmises, Hans Kaiva mälestusvõistlusedpoksis, Rahvusvaheline vabamaadlusturniir „Alutaguse Mõmmi―, noorte korvpalliturniir „IX Järve Karikas―,motokross „Sinivoore Cup 2007―, Kohtla-Järve linna Jalgpallipäev 2007, Mart Vildi auhinnavõistluskergejõustikus, X Ahtme rahvajooks ja teised. Uued algatamised: Rahvusvaheline sportaeroobika võistlus„AEROBIC GYMNASTICS KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP―. Ainulaadne selle ala võistlus Eestis. Osalesidkuue välisriigi võimlejad. Kõik spordiüritused on korraldatud koostöös vabariigi spordialaliitudega ja linnaspordiklubidega. Plaanitud – 450 000 krooni, tegelikult - 679 290 krooni.Laste- ja noortespordi toetust eraldatakse kehtiva kutsetunnistuse alusel töötavatele treeneritele.2007.aastal osalesid Kohtla-Järve linna sportlased rahvusvahelistel võistlustel Eesti koondise koosseisus.Linna spordiklubidele võistlustel osalemiseks js spordimeisterlikkuse tõstmiseks eraldati – 762 000 krooni.Plaanitud – 500 000 krooni. Kolm Kohtla-Järve linna sportlast osalevad Pekingi olümpiamängudel – ElinaPartõka, Vladimir Sidorkin ja Danil Haustov. Kõik on ujujad.Kohtla-Järve linn on tunnustanud ka 2007.a parimaid sportlasi (Elina Parõka, Vitali Burakov, ValentinaGolubenko ja Korvpalliklubi Hito meeskond). Parimate sportlaste autasustamiseks ja aastalõpu spordipeokorraldamiseks on linnaeelarvest eraldatud 50 000 krooni.Kohtla-Järve linnas on vastuvõetud 12.juuni 2007.a määrus nr 23 „Kohtla-Järve Koolispordimängude juhend2007/2008 õppeaastaks―. Ülalnimetatud määrust linnas uuendatakse iga õppeaasta.Koolispordivõistluste eesmärgid:1. Populariseerida spordiharrastust õpilaste seas.2. Soodustada spordiringide tekkimist koolides.3. Kaasata sporditegevusse neid õpilasi, kes ei osale spordiklubide ja spordiringide tegevuses.4. Arendada spordisidemeid koolide vahel.Tegevusaruanne 49

Koostöös spordiklubidega (kohtunike teenuste osutamine) on linnas korraldatud üle 40 koolidevahelistvõistlust. Koolispordi eelarve 2007.aastal: plaanitud – 150 000 krooni, tegelikult – 206 895 krooni (projektid,sh. ka Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatav toetus – 95 000 krooni).2007.aastal on Kohtla-Järve linna üldhariduskoolides jätkatud spordibaaside renoveerimistöid. Renoveeritudon Järve Gümnaasiumi võimla (1 985 881 krooni koos inventari soetamisega). Kohtla-JärveÜhisgümnaasiumis on välja ehitatud duši- ja riietusruumid ja uuendatud võimla fassaadi (tööde maksumus1 996 788 krooni). Slaavi Gümnaasimis on renoveeritud spordisaal (687 791 krooni). Renoveerimistöid onkavas jätkada ka järgmisel aastal.2007.aastal investeeringud spordile olid suunatud olemasolevate spordibaaside renoveerimiseks. Olulisemaksneist oli Ahtme Gümnaasiumi staadioni renoveerimine. I osa ettevalmistustööde üldmaksumus oli 3 215 278krooni. II osa renoveerimistööd on kavas teostada järgmisel aastal.2007.aastal 1 454 186 krooni on investeeritud jäähalli. Remonditööde käigus on teostatud peafassaadivooderdamine metallprofiiliga ja akende vahetamine.Ka väiksemaid renoveerimistöid on teostatud Spordikeskuse võimlas ja Ahtme Spordihallis. 2009.a.-2010.a.on linnal plaanis ehitada valmis Järve Spordi- ja Tervisekeskus.6.6. SotsiaalhoolekanneEesmärgid Riiklike sotsiaalhoolekandeprogrammide elluviimine Kohtla-Järve haldusterritooriumil. Sotsiaalhoolekandekeskuse töötajate töötingimuste järkjärguline parandamine ja turvalisemaksmuutmine. Finantsiliste vahendite leidmine sotsiaaltöötajate täienduskoolituseks. Ahtme linnaosas asuva rehabilitatsioonikeskusega koostöö jätkamine ajutise öömaja teenusekasutamisel. Sotsiaalpindade süsteemi väljaarendamise jätkamine linnaosade lõikes ning riiklike investeeringutetaotlemine sotsiaalmaja loomiseks Ahtme linnaosas ja Järve linnaosa sotsiaalmaja kapitaalremondiks. Päevakeskuste tegevuse jätkuv toetamine. Avahoolduse ja koduteenuste täiustamine. Mitteriiklike organisatsioonidega koostöö jätkamine hoolekande alal. Võimaluste (välisabi) otsimine abi vajavatele puudega täiskasvanutele nõustamiskeskuse rajamiseks. Hooldus- ja asendusperede süsteemi ühisürituste läbiviimine, perede motiveerimine võtta hoolduselevanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi; hooldusperede toetamine. Koostöös riigi ja tööturuametiga töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine, mis korraldakstöötutele ajutist tööd ja väljaõpet.Erivajadustega inimeste igapäevaelu toetatakse erinevate teenustega, mida osutatakse Sotsiaalmaja – SM –ruumides.2007-2008 tehti SM valve- ja köögiruumide remont, paigaldati ka turvakardinad. SM töötajad said tasutahepatiidivastast vaktsiini. 2007.a paigaldati tuletõrjesignalisatsioon SM ja Järve pensionäride päevakeskusse.2007-2008 said 90% töötajatest arvutid. Paranesid lastekaitseinspektorite ja koduhooldustöötajatetöötingimused.2008.aasta mais toimus sotsiaaltoetuste töötajate koolitus klienditeenindamise teemal.2007-2008 suunati rehabilitatsioonikeskusse 25 inimest.SM kapitaalremont toimub osaliselt erinevate finantsallikate arvelt, kuna SM remondivahendid on napid(Hollandi fond).Järve ja Ahtme pensionäride päevakeskuste arenenevat tegevust finantseerib Linnavalitsus.Tegevusaruanne 50

2007-2008 sõlmiti üle 1 000 hoolduslepingu.Koostöö jätkamine nii regiooni (Sillamäe, Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, jne) kui ka teiste Eestimaakondade hoolekandeasutustega.Puuetega inimesed kasutavad pensionäride päevakeskuste ruume.Hooldus- ja kasuperede rahaline toetamine ürituste läbiviimisel, tähtpäevade tähistamisel.Toimuvad erinevad koolitused ja väljaõppeseminarid, millest töötud aktiivselt osa võtavad.1.8 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE JASIHTASUTUSTE KOHTAKohtla-Järve linn osaleb neljas äriühingus ja on seitsme sihtasutuse asutaja.OÜ Oru Kodu, Kukruse Maja ja Sompa Maja on 100%-lise linnaosalusega elamufondi haldamise ja elanikelekommunaalteenuste osutamise eesmärgil asutatud äriühingud.OÜ Oru KoduEttevõtte asutati 14.09.1993.aastal Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%-lise osalusegaettevõte.Tegevuse aluseks on Kohtla-Järve Linnavalitsusega 01.02.1996.aastal sõlmitud hooldusleping nr 24.Osaühingu osakapitaliks on 982,0 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 982 000 krooni.OÜ Oru Kodu osutab Oru linnaosas kommunaalteenuseid (vee ja kanalisatsiooni, soojusenergia, elamufonditeenindamine). 01.maist 2003.aasta hooldab OÜ Oru Kodu Kohtla-Järve linna Sirgala ja Viivikonna asulatepuhastusseadmete komplekse.Prioriteediks on olnud ja jääb ka edaspidi korteriühistute või korteriomanike ühisuste moodustamine ningmajade valitsejate valimine. 2007.aastal moodustati 3 korteriühistut.Seisuga 31.12.2007.a on OÜ-l Oru Kodu 726 arveldusklienti (2006.a – 763). Kokku teenindab 35 966 m 2 ,langus 37 arveldusklienti ehk 4,8% võrra.Oru linnaosas on 96 munitsipaalkorterit ehk 14% üldarvust, 12 sotsiaalkorterit ja 17 tühja korterit.Maagaasi hinnatõus 9,1%, elektrienergia hinnatõus 10,7% ning minimaalse töötasu tõus 20% võrra tõivajaduse soojusenergia hinna piirmäära muutmiseks 778,30 krooni/MWh kuni 927 krooni/MWh.OÜ Oru Kodu 2007.aasta äritulud kokku olid 7 721 915 krooni, ärikulud 7 711 613 krooni, aruandeaastapuhaskasum 4 990 krooni.Alates 1997.aastast on ettevõte teinud ainult varade säilitamiseks vajalikke remonditöid ja likvideerinudveeuputuse järgset avariiolukorda. Seega üleliigseid kulutusi tehtud pole.2007.aastal sai OÜ Oru Kodu linnavalitsuselt 60,0 tuhat krooni dotatsiooni sauna kulude katteks, 285,0 tuhatkrooni soojamajanduse dotatsiooni ja 60,6 tuhat krooni gaasikonteinerkatlamaja remondiks, kokku 405,6tuhat krooni.Ettevõttes töötab 28 töötajat ning palgakulu oli 2 078 084 krooni. Kõigi töötajate keskmine palk oli 6 185krooni (2006.a – 5 093 krooni), kasv 1 092 krooni ehk 21,4%. Tegevjuhi palk oli aastas 159 600 krooni.Nõukogu koosneb 3-st liikmest ja nendele ei ole käesoleval aastal tasu makstud.OÜ Oru Kodu olulisemad finantssuhtarvud olid:2007.a 2006.a1 454 1 469Käibekapital = Käibevara kokku - Lühiajalised kohustused 234 863Likviidsuskordaja = Käibevara kokku - Varud / Lühiajalised kohustused 1,99 2,22Võlakordaja = Kohustused kokku / Aktiva kokku 0,54 0,52Tegevusaruanne 51

Debitoorse võla laekumine = (Nõuded ostjate vastu + Mitmesugused nõuded) / Müügitulu 121,8 182,9/ 360Koguvara käibekordaja = Realiseerimise netokäive / Aktiva kokku 1,75 1,39Kapitaliseerituse tase = Pikaajalised kohustused kokku / (Pikaajalised kohustused +Omakapital)Ettevõtte netovara katab täielikult osakapitali.OÜ Kukruse MajaOÜ Kukruse Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega nr 121-6 ning kantudäriregistrisse 20.01.1998.aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%-lise osalusega ettevõte.Osaühingu osakapitaliks on 108,0 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 108 000 krooni.OÜ Kukruse Maja tegeleb kommunaalteenuste osutamisega ja varustab soojusenergiaga Kukruse linnaosa.Firma põhitegevusalaks on elamufondi ekspluatatsioon, hooldus ja jooksvate remonttööde teostamine ningsoojusenergia tarbijate vajaduse paindlik ja võimalikult täielikum rahuldamine ning soojusvõrgu ja katlamajahooldamine.Tulud realiseerimise netokäibes moodustavad: korteriüür – 21%, teenused elanikele 17% ja soojuserealisatsioon 62%.Ettevõttel on 31.12.2007.aasta seisuga 115 arveldusklienti, aasta alguses oli 124 klienti.Kokku teenindab 5 262 m 2 . Klientide arv vähenes 9 arvelduskliendi võrra ehk 7,3%.2007.aastal oli OÜ Kukruse Maja katlamajas tehtud pumpade ja seadmete revisjon ja remont, katelde jasuitsulõõride puhastus, elektrisüsteemi ja kilpide revisjon, soojustrasside revisjon ja remont, katuse remont,kütusemahutite puhastus, keskküttesüsteemi reguleerimine, keskküttetrassi ja katelde hüdraulilinekatsetamine, keskküttemõõturite paigaldamine katlamajas ja elumajades (Lehe 9, Õnne 24).Juunist-oktoobrini 2007.aasta oli tehtud uue laste mänguväljaku Staadioni/Paate heakorrastus.Elumajades Lehe 9 ja Õnne 24 paigaldati keskkütteregulaatorid, tehti katuseharja remont Lehe 23 elumajas,trepikodade remont Paate 15 ja Lehe 7 elumajades.2007.aastal on jätkatud tööd korteriühistute ja korteriomanike ühisuste loomise kaasaaitamisel. Moodustatudon üks korteriühistu.OÜ Kukruse Maja 2007.aasta äritulud kokku olid 3 346 557 krooni, ärikulud 3 259 952 krooni, aruandeaastapuhaskasum 87 309 krooni.2007.aastal sai OÜ Kukruse Maja linnavalitsuselt 1 604,1 tuhat krooni dotatsiooni kütuse soetamise kuludekatteks ja 441,7 tuhat krooni katlamaja remondikuludeks. Kokku: 2 045,9 tuhat krooni.Realisatsiooni netokäive suurenes korterite teenuste müügi arvel, kuna suurenesid korterite teenuste tariifid(3.70 kroonist kuni 4.00 kroonini) ja soojuse müügi arvel, suurenes soojuse eratarbijate kogus.OÜ juhtkond usub, et võtmesõnaks on efektiivsus, seepärast pööravad senisest suuremat tähelepanu kuluderangele kontrollile.Ettevõttes töötab 13 töötajat ja nende töötasufond 2007.aastal oli 586 286 krooni. Töötajate keskmine palk oli3 758 krooni, kasv võrreldes 2006.aastaga 17,2% võrra. OÜ juhatus koosneb kahest liikmest. Juhatuseliikmetele ei ole käesoleval aastal tasu makstud. Tegevdirektori töötasu moodustas 2007.aastal 72 477 krooni.OÜ Kukruse Maja olulisemad finantssuhtarvud olid:2007.a 2006.aKäibekapital = Käibevara kokku - Lühiajalised kohustused 631 173 530 645Likviidsuskordaja = Käibevara kokku - Varud / Lühiajalised kohustused 2,57 4,34Võlakordaja = Kohustused kokku / Aktiva kokku 0,32 0,18Debitoorse võla laekumine = (Nõuded ostjate vastu + Mitmesugused nõuded) / 88,95 97,97Müügitulu / 360Koguvara käibekordaja = Realiseerimise netokäive / Aktiva kokku 1,22 1,38Ettevõtte netovara 711 702 krooni katab täielikult osakapitali 108 000 krooni.Tegevusaruanne 52

OÜ Sompa MajaOÜ Sompa Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.07.1995.aasta korraldusega nr 121-2 ningkantud äriregistrisse 12.11.1997.aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil jalinnavalitsus on OÜ Sompa Maja omanik.Osaühingu osakapitaliks on 313,4 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 313 400 krooni.OÜ Sompa Maja põhitegevusalaks on kommunaalteenuste osutamine, soojusenergiaga varustamine,elamufondi hooldamine Sompa linnaosas.Ettevõttel on 31.12.2007.aasta seisuga 561 arveldusklienti, aasta alguses oli 575 klienti, kokku teenindab30 248 m 2 (2006.a – 31 248 m 2 ). Klientide arv langes 14 klienti ehk 2,4% võrra. Soojuse arvelduskliente2007.aastal oli 355, üldpinnaga 11 092 m 2 .2007.aastal teostati järgmised tööd:1) 6-s majas vahetati välisuksed (Kelluke 16, Humala 7, Aruserva12, 17,19);2) 1-s majas teostati trepikoja remont (Tarna 1);3) 3-s majas teostati fassaadi remont (Kanarbiku 7, Oblika 4, Aruserva 17);4) küttetorustiku vahetamine: Kanarbiku 7, Ülase 26 – kool, 28; Kannikese 12a, 8);5) 2-s majas teostati välistrepi remont (Kanarbiku 1, Tuule 3);6) 8-s majas vahetati kanalisatsioonitorud (Tuule 7, 6, 2; Aruserva 8, 9, 10; Tuule 5, 6,3);7) 2-s majas tehti elektri remonditöid (Kanarbiku 1, Tuule 3);8) katelde keemiapuhastus katlamajas;9) kütemahuti puhastamine katlamajas.OÜ Sompa Maja 2007.aasta äritulud kokku olid 7 439 395 krooni, ärikulud 7 498 807 krooni, aruandeaastapuhaskasum – 54 874 krooni.2007.aastal OÜ Sompa Maja dotatsioon katlamaja kulude katmiseks oli 4 545 757 krooni, sh. sailinnavalitsuselt 4 045 279 krooni ja kajastatud sihtfinantseerimiseks esitatud nõudena 500 478 krooni.OÜ aasta tulemust on oluliselt mõjutanud tarbijate vähenemine, kütuse kallinemine, suured remondi- jahoolduskulutused seoses vanade ja amortiseerunud seadmete ekspluateerimisega.2007.aastal on inkassofirmade kaudu sissenõutud võlanõuded summas 184 712 krooni, mis andis heatulemuse ja täiendavat tulu summas 131 295 krooni.Prioriteediks on olnud korteriühistute või korteriomanike ühisuste moodustamine ning majade valitsejatevalimine. Aasta jooksul moodustati üks korteriomanike ühisus (Aruserva 12).Ettevõttes töötab 18 töötajat ja nende töötasufond 2007.aastal oli 950 384 krooni, töötajate keskmine palk oli4 281 krooni, kasv eelmise aastaga võrreldes 663 krooni ehk 18,3%.Juhatus koosneb kahest liikmest, kellele ei ole käesoleval majandusaastal tasu makstud. Tegevdirektoritöötasu moodustas 93 600 krooni aastas.OÜ Sompa Maja olulisemad finantssuhtarvud olid:2007.a 2006.aKäibekapital = Käibevara kokku - Lühiajalised kohustused 897 777 903 363Likviidsuskordaja = Käibevara kokku - Varud / Lühiajalised kohustused 1,71 1,80Võlakordaja = Kohustused kokku / Aktiva kokku 0,80 0,75Debitoorse võla laekumine = (Nõuded ostjate vastu + Mitmesugused nõuded) /84,8 65,9Müügitulu / 360Koguvara käibekordaja = Realiseerimise netokäive / Aktiva kokku 1,26 1,40Kapitaliseerituse tase = Pikaajalised kohustused kokku / (Pikaajalised kohustused + 0,54 0,46Omakapital)Netovara 462 727 krooni peamiselt katab osakapitali (313 400 krooni).Tegevusaruanne 53

OÜ Järve BiopuhastusOÜ Järve Biopuhastus asutati 20.03.2002.aastal ning kanti äriregistrisse 26.03.2002.aastal. Omanikeks onKohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Püssi linn ja Kiviõli linn. Osakapital koosneb 4-st osast (1 osa nimiväärtusega875,0 tuhat krooni). Kohtla-Järve linnal on 1 osa 875 000 krooni ehk 25%.Ettevõtte asutamise eesmärk oli regiooni linnade reoveesüsteemi rekonstrueerimise dokumentatsiooniettevalmistamine, Euroopa Liidu institutsioonidest abiraha saamine, rekonstrueerimise läbiviimine ninghilisem opereerimine puhastusseadmetel.Eesmärke on laiendatud regiooni linnade ja asulate joogiveesüsteemide renoveerimise ning kaevandustesulgemise ja sademevee ärajuhtimisega seotud veeprobleemide lahendamisega.Puhastusseadmete ja linnadevaheliste kollektorite 2004.aasta lõpus WTE Wassertechnik GmbH-ga sõlmitudprojekteerimis-ehituslepingu raames rekonstrueeritakse Kohtla-Järve piirkonna reoveepuhastusseadmed, ca26 km reoveetorustikku ja 4 reoveepumplat. 31.12.2007.aasta seisuga oli lepingu täitmine ca 80% koguettenähtud tööde mahust, sh. on ehitatud uus vastuvõtu kamber, liivapüüder, ühtlustusmahuti, kaks kolmestuue protsessimahuti liinist ja Ahtme-Jõhvi reoveekollektor ning rekonstrueeritud Jõhvi pumpla, Kiviõli-Püssireoveekollektor ja Püssi-Kohtla-Järve reoveekollektor.2007.aasta on jätkunud Kohtla-Järve piirkonna joogiveesüsteemide rekonstrueerimise projektiettevalmistustööd.Põhiosas on koostatud rahastamistaotlus projekti finantseerimiseks EL Ühtekuuluvusfondi eelarvest.Rahataotluse esitamine EK on plaanitud 2008.aastal. Projekti hinnanguline maksumus on 1 069 000 000krooni ja plaanitakse ellu viia ajavahemikus 2008.-2014.aasta.Oma 19.01.2007.aasta otsusega nr 245 määras Kohtla-Järve Linnavolikogu OÜ Järve Biopuhastus veeettevõtjaksKohtla-Järve linna territooriumil, mis tõi kaasa SEB-ga sõlmitud laenulepingu kogumaksumuses2 685 171 krooni.2007.aastal tehti OÜ Järve Biopuhastus Põhikirja muudatus, mille järgi koosneb osaühingu reservkapitalkahest osast: kohustuslik reservkapital ja vabatahtlik reservkapital (moodustatakse muudest eraldistest,sealhulgas osanike sissemaksetest). 2007.aastal moodustati ettevõttes vabatahtlik reservkapital summas13 400 000 krooni.Sihtasutuse juhatuse töötasu moodustas kokku 1 126 473 krooni. Nõukogu liikmete arv oli 9 ning nõukoguliikmete töötasu oli 282 208 krooni.Alates Järve Biopuhastus OÜ asutamisest on osanike koosseis ning võrdne suhe sihipäraselt hoitudmuutumatuna. Ettevõtte juhtimises 2007.aasta muudatusi ei toimunud, mis tuleb kasuks järjepideva juhtimisetagamisel.Aasta jooksul langes ettevõtte töötajate arv 38-lt 34 töötajani, palgakulu oli 4 530 930 krooni.2007.aasta realiseerimise netokäive oli 26 940 611 krooni, saadud toetused 1 363 484 krooni.Ettevõtte kasum oli 1 352 765 krooni. Majandusaasta tulemus on tingitud järgmistest põhjustest:Repo Vabrikute AS-i märgkiudplaadi tootmisliini sulgemine; muudatused reovee puhastustehnoloogias;saastetasude tõus; reovee mahtude langus (millega ei kaasne reostuskoormuse langus); eelpuhastusseadmeteehitamine tööstusettevõtete poolt.Seisuga 31.12.2007.aasta moodustas OÜ Järve Biopuhastus osakapital 5 000 000 krooni ning omakapital8 239 375 krooni ehk netovara katab osakapitali.Sihtasutus Ida-Viru KeskhaiglaSihtasutus Ida-Viru Keskhaigla on asutatud 07.05.2003.aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega nr 16 jaTartu Ülikooli Kliinikumi poolt meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil. Ida-Viru Keskhaigla sihtkapitaltekkis SA Kohtla-Järve Haigla ja SA Puru Haigla kapitali ühendamisel.2007.aasta oli sihtasutuse neljas täispikk majandusaasta. Sihtasutus jätkas kõiki eelnenud aastatel alustatudtegevusi personali ja raviteenuste arendamisel ning patsiendikeskse suhtumise süvendamisel. Olulisemadeelmise aasta tegevused olid eelkõige haigla infotehnoloogilise töökeskkonna arendamine, radioloogilise infosidumine haigla infosüsteemiga, meditsiinitehnika liidestamine haigla infosüsteemiga, töökohtade arvuTegevusaruanne 54

suurendamine ja töövahendite väljavahetamine. Arvestades meditsiinitehnika käibemaksumäära muutustalates 01.01.2007.aasta olid investeeringud olulisemalt madalamal tasemel kui 2006.aastal. Soetatiendoskoopiliste seadmete komplektid sealhulgas endoskoopide pesuseadmed, ultraheliaparaadid ningkompuutertomograafi tööjaam.Teiste investeeringute seas olid olulisemad Kohtla-Järve korpuse renoveerimine ja sanitaarautode ostud.Haigla ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 2007.aastal 211,9 tuhat, võrreldes 2006.aastaga on vastuvõttudearv langenud 1,7 tuhat ehk 0,8% võrra.2007.aastal tehti 26,9 tuhandele patsiendile 18,7 tuhat ambulatoorset kirurgilist protseduuri ja ambulatoorsetoperatsiooni (2006.aastal – 19,0 tuhat). Päevaravi kasutas ja sai ravi 2 617 patsienti. Voodipäevi oli 96 125(2006.aastal – 94 07), kasv 2,2%.2007.aasta oli haigla majanduslikult edukas.Töötajatele arvestatud töötasu oli kokku 118 340 687 krooni. Keskhaigla keskmine brutopalk oli 7 709krooni. Võrreldes 2006.aastaga olid vastavad näitajad kasvanud 13 179 287 ehk 12,5% ja 906 krooni ehk13,3% võrra. Sihtasutuse juhatuse töötasud moodustasid kokku 1 526 864 krooni. Nõukogu liikmete arv oli 6ning nõukogu töötasu oli 325 584 krooni.SA Ida-Viru Keskhaigla tulud kokku olid 2007.aastal 264,8 miljonit krooni, suurenedes 54,5 miljonit krooniehk 25,9% võrreldes 2006.aastaga.Tegevuskulud olid 261,3 miljonit krooni, mis on 2006.aastaga võrreldes 53,1 miljonit krooni ehk 25,5%suuremad.2007.aasta majandustegevuse tulem oli positiivne. Haigla tulud ületasid kulusid 3,6 miljoni krooni võrra.Haigla likviidsed varad ületavad jätkuvalt oluliselt haigla lühiajalisi kohustusi.SA Kohtla-Järve ArenduskeskusSA Kohtla-Järve Arenduskeskus on asutatud 07.06.2003.aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu otsusega nr 17,sihtkapitaliga 10 000 krooni linna arenguprojektide algatamise, läbivaatamise ja nende finantseerimisekorraldamise eesmärgil.Olulisi sündmusi majandusaasta aruandeperioodil ei toimunud. Järgmiseks majandusaastaks nähakse ettesamad arengusuunad, mis olid varem määratletud.Töötajaid tööle võetud ei ole. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu ning soodustused puuduvad.Väljaminekuid sihtasutuse uurimis- ja arendustegevuseks oli teostatud kokku summas 99 817 krooni,suuremateks nendest olid: Kohtla-Järve linnaosas teeäärse ala võsast puhastamine ja ala koristamine ningtekkinud prahi äravedu summas 49 640 krooni; välikaardi paigaldamine koos valgustusega ja ELsümboolikaga Kohtla-Järve Rahvaparki summas 45 000 krooni.2008.majandusaastal on planeeritud Kohtla-Järve Rahvapargi arendamise tegevus.2007.aastal olid SA Kohtla-Järve Arenduskeskus eelarve tulud 110 805 krooni ja kulud 139 434 krooni.Aruandeaasta kahjum oli 28 444 krooni, kahjum kasvas võrreldes eelmise aastaga (2005.aasta kahjum –27 337 krooni) 1 107 krooni võrra.Sihtasutuse likviidsed varad katavad jätkuvalt lühiajalisi kohustusi.SA Kohtla-Järve LinnaelamuSA Kohtla-Järve Linnaelamu on asutatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2004.aasta määrusega nr 46linna omandis olevate Järve ja Ahtme linnaosa eluruumide valitsemise, haldamise ja kasutamise ning nendetehnilise seisukorra säilitamise tagamise ja parandamise eesmärgil.SA teeb tööd KredEx-ga ja edastab õigeaegselt informatsiooni nende poolt pakutavate teenuste kohta linnastegutsevatele korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele. 2007.aasta jooksul andis sihtasutus 14-leTegevusaruanne 55

korteriomanike ühisusele konsultatsioone korteriühistute moodustamise kohta; osutas 79 konsultatsioonielanikele nende hoonete majandustegevuse küsimustes; abistas hagiavalduste koostamisel. Seisuga01.01.2007.aasta teenindas sihtasutus 154 korterit (2006.aastal – 165 korterit) Ahtme ja Järve linnaosades.2007.aasta jooksul müüdi oksjonil 70 korterit.SA Kohtla-Järve Linnaelamu sõlmis 2007.aastal 32 üürilepingut. Munitsipaalkorterite üüri eest väljastatudarvete üldsumma oli 46 789 krooni. 50 üürniku kohta on saadetud hagiavaldused üldnõudega summas 93 103krooni, vastavalt sõlmitud võla tagastamise graafikutele on saadud tagasi 91 361 krooni.Asutuses töötab 3 töötajat ja nende töötasufond oli 2007.aastal 210 816 krooni, töötajate keskmine palk oli5 856 krooni (2006.aastal – 5 465 krooni).2007.aasta tulud olid 830 630 krooni, 147 399 krooni tuludest moodustasid tulu ettevõtlusest ja 682 747krooni toetused linna eelarvest, tulud langesid võrreldes 2006.aastaga 70 610 krooni ehk 38,4% võrra.Kulud olid 958 107 krooni, millest 660 086 krooni moodustavad tegevuskulud, 241 760 krooni tööjõukulud.Aruande aasta tulem oli -127 365,36 krooni (2006.a – 94 045 krooni).Sihtasutuse likviidsed varad katavad jätkuvalt 84,8% sihtasutuse lühiajalisi kohustusi.SA Ida-Virumaa KiirabiSA Ida-Virumaa Kiirabi on asutatud 21.09.2001.a (Kohtla-Järve Linnavolikogu 12.september 2001.a otsus nr134).Sihtasutuse põhitegevusala on kiirabi ja parameedikute tegevus (86901) Ida-Viru maakonnas. Sihtasutusel onfiliaalid Jõhvis, Kohtla-Järvel. Kiviõlis, Sillamäel ja Iisakus.Ettevõtte tegevus põhineb riigieelarvest finantseerimisel, mis 2007.aastal oli 30 247 152 krooni.2007.aastal on soetatud 17-kohaline väikebuss ja meditsiinilist aparatuuri; toimus 21%-line palgatõus.Arvestades kiirabi töö spetsiifilisust olid 2007.aastal kõik kiirabi töötajad kindlustatud ja kindlustusmakseidoli tehtud kokku summas 45 364 krooni.SA Ida-Virumaa Kiirabi tööd juhib juhatuse liige. Tema töötasu moodustas 351 477 krooni juhatajakohustuste täitmise eest. Juhatuse liikme koht pole tasustatav. Nõukogu on 5-liikmeline, 2007.aastalmoodustas nõukogu liikmetele väljamakstud tasu kokku 150 000 krooni.Keskmine töötajate arv – 103, palgafond moodustas 20 904 705 krooni.Majandusruumi mõju – kuna 73% eelarvest moodustas palgafond, siis mõjutas tugevalt meditsiinitöötajatepalgakokkulepe, mille tulemusel toimus tunduv palgatõus; oluliselt positiivset mõju osutas majandusaastatulemile Tervishoiuameti otsus kanda aasta lõpus kuludesse sihtotstarbeline ettemaks tegevusvarudesoetamiseks summas 300 000 krooni, mis tekitas sihtfinantseerimise tulu.Finantssihtarvud:2007.a 2006.aVarade rentaablus = Tulem / varad kokku 0,052 -Maksevõime üldtase = Käibevara / lühiajalised kohustused 1,013 0,856SA Jõhvi LennuväliSA Jõhvi Lennuväli asutajad on Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Toila vald. Sihtasutus on asutatud22.10.2007.aastal.SA Jõhvi Lennuväli eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu taastada ja arendada Jõhvilennuvälja tegevust toimiva väikelennuväljana.Kohtla-Järve linn kui asutaja kandis üle 25 000 krooni rahalise sissemakse. Kokku oli asutajate poolt üleantava rahalise sissemakse suurus 75 000 krooni. Kohtla-Järve linna osalus – 33,3%.Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 5-liikmeline.Tegevusaruanne 56

SA Ida-Viru EttevõtluskeskusSA Ida-Viru Ettevõtluskeskus on asutatud 11.12.2002.a, asutajad on Jõhvi linn, Kohtla-Järve linn ja Kiviõlilinn. Tegevust alustati 18.03.2003.aastal.SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK) eesmärgiks on toetada regiooni arengut osutades ettevõtlusttoetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid.IVEK-il on 2007.a kolm põhilist tegevusvaldkonda ja kliendigruppi – ettevõtlus ja ettevõtjad, KOVarendustegevus ning omavalitsused ja nende asutused; mittetulundussektor. IVEK-i tegevus on suunatudmaakonna konkurentsivõime tõusule, ettevõtlusaktiivsuse suurendamisele regioonis ning kodanikuühiskonnaaktiviseerimisele.2007.aastal said täidetud järgmised alaeesmärgid:1) nõustati 495 ettevõtlikku inimest erinevast valdkonnast, neist 382 on saanud tasuta nõustamist omaettevõtlusega alustamiseks ja 113 tegutsevat ettevõtet oma ettevõtte arendamiseks. Rahastati 23 projekti, 48ettevõtjat alustas tegevust IVEK-i kaasabil;2) nõustas 164 mittetulundussektoris tegutsevat ühendust, nendest rahastati 25 arendusprojekti, 21vabaühendust alustas tegevust IVEK-i kaasabil;3) Ida-Virumaa kohalike omavalitsusi nõustati projektitöö valdkonnas 128 korral, sellest rahastati 4 projekti;4) IVEK jätkab tootearendus tegevust ning arendab edasi käivitatud CRM TORU protsessist lähtuvalt.Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 10-liikmeline. Sihtasutuse juhataja tasu/brutopalk2007.a oli – 320 911 krooni. Nõukogu liikmetele tasusid ei maksta.2007.a oli keskmiselt põhikohaga töötajate arv 8 ning neile arvestati palk summas 1 782 934 krooni.2007.a oli IVEK-i ettevõtlustulu 942 700 krooni (2006.a – 1 632 502 krooni).2007.a annetused ja toetused olid saadud 4 395 009 krooni (2006.a – 2 827 871 krooni).Finantssuhtnäitajad2007.a 2006.aEttevõtlustulu (tuhat krooni) 943 1 632Ettevõtlustulu kasv (%) = -42 32= (ettevõtlustulu 2007.a – ettevõtlustulu 2006.a / ettevõtlustulu2006.a x 100)Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = 2,62 1,81= käibevara / lühiajalised kohustusedSA Kohtla-Järve Tööstusala ArendusSA Kohtla-Järve Tööstusala Arendus on asutatud 10.02.2005.aastal. Asutajad: Kohtla-Järve linn, Kohtla vald,OÜ Ettevõtluse Arengu Agentuur, OÜ Idam Kinnisvara Grupp, AS Mainor ja 8 äriettevõtet.SA Kohtla-Järve Tööstusala Arendus (edaspidi TASA) eesmärgiks on ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonnaarendamine Kohtla-Järve tööstusalal, tööstusala ja regiooni infrastruktuuri ja muu ressursi efektiivsemakasutamise korraldamisele kaasaaitamine, sihtasutuse asutajate arenguks ning investeeringuteks vajalikerahaliste vahendite taotlemisele kaasaaitamine.Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 8-liikmeline.Tegevusaruanne 57

Tuhandetes kroonidesOsalused tütar- ja sidusettevõtjatesA.TütarettevõtjadKäesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju allolevad äriühingud:Nimetus,aasta Osaluse määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus(%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovaradtulud kuludKukruse Maja OÜ2007 100 3 347 3 260 87 1 047 335 7122006 100 2 504 2 513 -9 762 138 624Sompa Maja OÜ2007 100 7 444 7 499 -55 2 266 1 803 4632006 100 7 461 7 244 217 2 091 1 573 518Oru Kodu OÜ2007 100 7723 7718 5 3954 2128 18262006 100 6796 6794 2 3791 1970 1821B.Osalused sidusettevõtjatesKäesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud kapitaalosaluse meetodil järgmised sidusettevõtjadOsaluseNimetus,aasta määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus(%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovaradtulud kuludOÜ Järve Biopuhastus2007 25 38 517 40 706 -2189 448 189 440 355 78342006 25 15 109 13 176 1933 317 125 311 582 5543SA Ida-Viru Keskhaigla2007 100 264 835 261 267 3568 102 254 40 817 614372006 100 210 334 208 240 2094 100 910 43 040 57870SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus2007 0 02006 33 4 465 4 503 -38 1 296 694 602SA Ida-Virumaa Kiirabi2007 25 28 271 27 768 503 9 672 7 872 18002006 25 20 763 21 523 -760 6 090 4 793 1297SA Kohtla-Järve Linnaelamu2007 100 830 949 -119 313 169 1442006 100 901 807 94 495 233 262SA Kohtla-JärveArenduskeskus2007 100 111 139 -28 175 103 722006 100 447 474 -27 101 0 101Tegevusaruanne 58

B. Osaluste Bilansiline väärtus ja liikumisedJääk seisuga Soetatud Saadud Müüdud Kasum/- Kasum/- Jääk seisuga31.12.2006a. (soetus dividen (müügi- kahjum kahjum 31.12.2007a.Kukruse Maja OÜ 624 87 711Sompa Maja OÜ 518 -55 463Oru Kodu OÜ 1818 3 1821OÜ Järve Biopuhastus 1 386 -547 8391.9 ÜLEVAADE SISEKONTROLLI SÜSTEEMISTKohtla-Järve linna kulupoliitika optimeerimiseks on juurutatud Linnavalitsuse finantsteenistusesfinantseerimise ja rahatellimise süsteem, mis lubab otsustada rahaliste vahendite kulutamise kontrolli.Linnavalitsuse, hallatavate asutuste ja linna osalusega äriühingute rahaliste ressursside kasutamiseseaduslikkuse, säästlikkuse ja otstarbekuse kontrolli koha peal teostavad 2 revidenti, kes töötavad kvartaliplaanidejärgi. 2007.aastal on teostatud finantskontrolli 9-l objektil sh. Ahtme Gümnaasiumis, Kohtla-JärveLastekodus, Kurtna Noortelaagris, Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumis ja 3-s spordiklubis. Iga objektikontrolli kohta on koostatud kontrollakt, mille põhjal on välja antud Linnapea korraldus puudustelikvideerimiseks. Puuduste likvideerimise kohta teostatakse järelkontrolli.1.10 ÜLEVAADE FINANTSRISKIDE JUHTIMISESTLinnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ningeelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakselinna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ningfinantsinfosüsteemide arendamist.2007.aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäevadeposiitarvele 1 miljon564,5 tuhat krooni, mis on 659,2 tuhat krooni enam kui 2006.aastal.Eelarve vahendite kokkuhoiu eesmärgil laenuvõtmisel intressiriski maandamiseks sõlmitakse SWP-ilepinguid. Laenude arvelt saadud vahendid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2007.aasta alguseks olikogu laenuportfell 111 miljonit 141 tuhat krooni ehk 22,6% puhastatud eelarve tulude mahust.2007.aastal võeti investeeringute katteks Hansapangast 30 miljonit krooni laenu soodsatel tingimustel, millest2007.aastal ei tekkinud intressi kulu. Valuutariski linn vastavalt õigusaktidele võtta ei tohi.Tegevusaruanne 59

II KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE2.1 TEGEJUHTKONNA DEKLARATSIOONKäesolevaga Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 60 kuni 107toodud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 2007.aasta konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandekoostamise eest ning kinnitame oma parimas teadmises, et1. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted onvastavuses hea raamatupidamistavaga.2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt konsolideerimisgrupija konsolideeriva üksuse finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.3. Kõik meile teadaolevad asjaolud, mis on selgunud aastaaruande valmimise kuupäevaks onaastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja kajastatud.4. Konsolideerimisgrupp ja konsolideeriv üksus on jätkuvalt tegutsevad.Jevgeni SolovjovLinnapea „.....‖ ..................... 2008.aJüri KolloAselinnapea „....‖ ...................... 2008.aLjudmila JantšenkoAselinnapea „.....‖ ...................... 2008.aNiina AleksejevaAselinnapea „.....‖ ...................... 2008.aRiina IvanovaAselinnapea „......‖ ...................... 2008.aRaamatupidamise aastaaruanne 60

2.2 Konsolideeritud bilansstuhandetes kroonidesLisa 31.12.2007 31.12.2006korrigeeritudVaradKäibevaraRaha ja pangakontod 2 72 761 57 204Maksunõuded ja maksude ettemaksed 3 26 743 19 687Nõuded ostjate vastu 4 24 320 24 530Muud nõuded ja makstud ettemaksed 4 5 552 3 470Varud 5 3 184 7 922Müügiootel põhivara 5 86 94Käibevara kokku 132 646 112 907PõhivaraOsalused sihtasutustes 6 15 15Osalused tütar- ja sidusüksustes 6 839 1 386Kinnisvarainvesteeringud 7 3 706 3 972Materiaalne põhivara 7 522 191 516 781Immateriaalne põhivara 8 1 000 821Põhivara kokku 527 751 522 975Käibevara ja põhivara kokku 660 397 635 882KohustusedLühiajalised kohustusedVõlad tarnijatele 29 752 51 237Võlad töövõtjatele 9 46 292 39 121Maksuvõlad ja saadud maksude ettemaksed 10 14 720 13 588Sihtfinantseerimine 11 3 926 2 570Muud kohustused ja saadud ettemaksed 11 1 269 7 287Laenukohustused 11 8 856 8 400Lühiajalised kohustused kokku 104 815 122 203Pikaajalised kohustusedEttemaksed ja tulevaste perioodide tulud 12 524 450Muu pikaajaline kohustus 12 15 745 3 351Laenukohustused 12 81 428 60 280Pikaajalised kohustused kokku 97 697 64 081Kohustused kokku 202 512 186 284NetovaraAruandekohustuslase omanikele kuuluv457 885 449 598netovaraKassareserv 300 300Akumuleeritud ülejääk 454 897 431 956Aruandeperioodi tulem 2 688 17 342Kohustused ja netovara kokku 660 397 635 882Raamatupidamise aastaaruanne 61

2007.aastal korrigeeriti tagasiulatuvalt väljarenditud mitteeluruumide osa, viies nad materiaalse põhivara altkinnisvarainvesteeringu alla. Korrigeeriti ka tagasiulatuvalt akumuleeritud kulumit.Kinnisvara investeeringu alla viidi materiaalse põhivara alt soetusmaksumusega 4 303 tuhat krooni ja kulumseisuga 31.12.2005.a 1 176 tuhat krooni.Kulum 2006.aasta eest oli 209 tuhat krooni ja kulum 2007.aasta eest oli 186 tuhat krooni ja kinnisvarainvesteeringu arvestatud kulu 17 tuhat krooni.Korrigeerimise mõju on avaldatud Lisas 1.Raamatupidamise aastaaruanne 62

2.3 Konsolideeritud tulemiaruannetuhandetes kroonidesLisa 2007 2006korrigeeritudTegevustuludMaksutulud 14 226 548 174 011Kaupade ja teenuste müük 15 301 178 242 246Saadud toetused 13 242 916 232 905Muud tegevustulud 16 6 183 4 065Tegevustulud kokku 776 825 653 227TegevuskuludAntud toetused 19 -39 122 -48 749Tööjõukulud 17, 21 -385 661 -317 504sh. töötasukulud -288 336 -237 423erisoodustused -684 -704maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -96 641 -79 377Majandamiskulud 18, 21 -252 729 -206 921Muud tegevuskulud 20 -36 146 -45 195Põhivara amortisatsioon 7 -59 506 -63 317Tegevuskulud kokku -773 164 -681 686Tegevustulem 3 661 -28 459Finantstulud ja -kuludIntressikulud 12 -2 591 -2 374Tulem osalustelt 6 -547 46 843Tulu hoiustelt 2 2 178 1 398Muud finantstulud-kulud 2 -13 -66Finantstulud ja -kulud kokku -973 45 801Aruandeperioodi tulem 2 688 17 342Korrigeerimise mõju on avaldatud Lisas 1.Raamatupidamise aastaaruanne 63

2.4 Konsolideeritud rahavoogude aruannetuhandetes kroonidesLisa 2007 2006korrigeeritudRahavood põhitegevusestTegevustulem 3 661 -28 459KorrigeerimisedPõhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7 59 506 63 317Kasum/kahjum põhivara müügist -3 180 -1 298Korrigeeritud tegevustulem 59 987 33 560Põhitegevusega seotud nõuete ettemaksete muutus -8 903 -6 300Varude muutus 4 737 -5 916Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete-6 34 430muutusKokku rahavood põhitegevusest 55 815 55 774Rahavood investeerimistegevusestMateriaalse ja immateriaalse põhivara soetus 7 -59 943 -57 063Laekunud põhivara müügist 7 3 902 1 380Laekunud osaluste müügist 60 000Laekunud intressid 2 2 154 1 398Korrigeerimine muutusega võlgades hankijale -5 930 0Rahavood investeerimistegevusest kokku -59 817 5 715Rahavood finantseerimistegevusestSaadud laenud 12 30 000 29 297Laenude tagasimaksed 12 -6 096 -63 675Kapitalirendi tagasimaksed 12 -2 300 -3 721Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 555 0Muu finantskulu 12 -13 -66Makstud intressid -2 587 -2 374Arvelduskrediidi muutus 12 -4 600Rahavood finantseerimistegevusest kokku 19 559 -45 139Puhas rahavoog 15 557 16 350Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 57 204 40 854Raha ja selle ekvivalentide muutus 15 557 16 350Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 72 761 57 204Raamatupidamise aastaaruanne 64

2.5 Konsolideeritud netovara muutuste aruannetuhandetes kroonidesLisa Akumuleeritud Reservid KokkutulemNetovara seisuga 31.12.2005.a 425 411 300 425 711Arvestuspõhimõtete muutuse mõjunetovarale seisuga 31.12.2005.a 5 943Korrigeeritud netovara seisuga 31.12.2005.a 431 354 300 431 6542006.aasta tulem 17 342Põhivara ümberhindlus 602Netovara seisuga 31.12.2006.a 449 298 300 449 5982007.aasta tulem 2 688Põhivara ümberhindlus 7 5 599Netovara seisuga 31.12.2007.a 457 585 300 457 885Raamatupidamise aastaaruanne 65

LISAD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELELISA 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusedKohtla-Järve Linnavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hearaamatupidamistavaga.Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele, ning selle põhinõuded onkehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamisseaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna pooltvälja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjaga sätestatud nõuded.Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõttedRahaBilansis kajastatakse raha jääke pangas arvelduskontodel ja kassas olevat sularaha, mille kasutamisel ei esinepiiranguid.NõudedNõuded on bilansis kajastatud tekkepõhiselt soetusmaksumuses. Kajastatakse tavapärase tegevuse käigustekkinud lühiajalisi nõudeid nõudeõiguse tekkimise momendil. Nõudeid korrigeeritakse ebatõenäoliseltlaekuvateks loetud nõuete summaga. Nõuete ebatõenäoliseks hindamiseks vaadatakse iga nõuet eraldi, kuinõue on olnud üle 180 päeva maksmata, on saadetud meeldetuletuskirju, millele pole vastatud, siis kantaksenõue ebatõenäoliselt laekuvaks.VarudVarud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Varude kuludesse kandmisel on SA-s rakendatud kaalutudkeskmise soetushinna meetodit ja Äriühingus FIFO meetodit.OsalusedOsalused valitseva mõju all olevates sihtasutustes ja tütarettevõtetes kajastatakse konsolideerimata aruandessoetusmaksumuses miinus allahindlused. Konsolideeritud aruandes elimineeritakse. Osalusedsidusettevõtjates kajastatakse konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses miinus allahindlused.Konsolideeritud aruandes kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.Muud osalused, millega ei kaasne valitsevat mõju kajastatakse soetusmaksumuses. Tütarettevõtet loetaksekontrolli all olevaks, kui omatakse üle 50% tütarettevõte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest jakontrollitakse tütarettevõte tegevust ja finantspoliitikat. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omataksehääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%.Osalust sihtasutustes, kelle juhtimises osaletakse alla 20%-lise hääleõigusega, informatsiooni nende tegevusekohta ei kajastata.KinnisvarainvesteeringudKinnisvara investeering on maa või hoone ja nende osad, mida hoitakse renditulu teenimise eesmärgil ja midaei kasutata enda majandustegevuses. Võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakselineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes.Materiaalne põhivaraMateriaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus on alates30 000 Eesti krooni, välja arvatud maa, mis võetakse arvele soetusmaksumuses, olenemata maksumusest.Varad, mille kasulik tööiga on lühike ja mille maksumus on alla 30 000 Eesti krooni loetakseväheväärtuslikuks varaks ja kantakse soetamisel 100%-liselt kuludesse. Nimetatud varade kohta peetaksebilansivälist arvestust.Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum, välja arvatudmaa, mis on bilansis soetusmaksumuses ja mida ei amortiseerita.Raamatupidamise aastaaruanne 66

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele sõltuvalt nende kasulikust tööeast järgmised:Hooned 5%Rajatised 10%Infotehnoloogia 35%Masinad, seadmed,transpordivahendid,inventar ja muu põhivara 20%Maad ei amortiseerita.Põhivara parenduskuludParendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui need vastavad materiaalsepõhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ja kulutuste maksumus ületab põhivarakapitaliseerimise alampiiri. Kui parendusega kaasneb vara olulise osa välja vahetamine, kantakse väljavahetatav osa, kui see on määratletud põhivara arvelt maha.Põhivara ümberhindlusÜmberhindlusena on võetud arvele maad maa maksustamishinnaga Maaameti teatise alusel, kartodroom –Abitex & A OÜ mõõdistas ja linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon hindas väärtusesjääkasendusmaksumuse meetodil ja soojustrassid hinnatud linnavalitsuse komisjoni poolt.Immateriaalne põhivaraKajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum. Kajastamisepõhimõtted haigla arengukava: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline et saab objektikasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.Müügiootel põhivaraMüügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakselähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust, varale on määratudrealistlik müügihind, klassifitseeritakse põhivara ümber müügiootel põhivaraks.FinantskohustusedVõetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastataksetulemiaruandes tekkepõhiselt intressikulude real. Finantskohustus on jaotatud lühiajaliseks ja pikaajaliseksvastavalt nende tagasimaksu ajale.Renditud varadRenditehingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks on lähtutud tehingu reaalsest majanduslikust sisust.Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüvedkanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana ja kohustusena. Kohustus jaguneblühiajaliseks ja pikaajaliseks. Kapitalirendimaksed jagunevad põhiosa ehk väljaostu tagasimakseteks jaintressikuluks, mis on perioodikulu.Kasutusrendi puhul ei võeta arvele vara ega kohustust vaid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodijooksul. Aruandekohuslane on kasutusrendi osas nii rendilevõtja kui ka rendileandja. Kapitalirendi osas onainult rendilevõtja.SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud toetusi ja vara. Sihtfinantseerimist tegevuskuludekskajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, millekssihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).Raamatupidamise aastaaruanne 67

Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad olenevalt sellest, kas nad on omanikule kasumitteenivad või mitte. Kelle eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist tuluna põhivarasoetamise perioodis. Need, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist jälgidestulude-kulude vastavuse printsiipi, esmalt kohustusena amortiseerides selle tuluks põhivara hinnangulisekasuliku eluea jooksul. Andjad kajastavad toetust kuluna sel perioodil, kui toetuse saaja teeb kulud, või soetabpõhivara. Mittesihtotstarbelist toetust kajastatakse kassapõhiselt tuluna (saaja) kuluna (andja).Sihtfinantseerimise põhivara soetuseks arvestuspõhimõtete muutus netovarale seisuga31.12.2005.a5 9432005.aastal saadi sihtfinantseerimist põhivara soetuseks kokku 6 018sh. Järve Gümnaasiumile elektrisüsteemide uuendamiseks ERDG-lt EAS-i kaudu 4 437SA Ida-Viru Keskhaiglale PHARE programmi raames haigla arengukava ja äriplaanikoostamiseksKohtla-Järve linna rahvapargi veekogude ja vee äravoolu kraavide puhastamiseks jakalda alade korrastamiseks ERDG-ltTammiku, Slaavi ja Kesklinna gümnaasiumile arvutite soetamiseks PHARE programmiraamesAhtme Spordihallile Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühenduselt minirampsoetamiseks5648619660Arvestatud kulumit 2005.a -75Maksude arvestusMaksude arvestamisel on lähtutud kehtivatest maksuseadustest. Põhivara ja varude soetamisel tasutudkäibemaks on kajastatud kuluna ja seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.Tulude arvestusKogutud maksud, lõivud ja tulud teenuste osutamisest võetakse arvele tekkepõhiselt. Väikeste lõivusummadeosas, kui raha laekumise ja tehingu sooritamise vahe on ebaoluline, kajastatakse laekumised kassapõhiselt.Maksu- ja Tolliamet esitab iga kvartaalselt teatise deklareeritud, kuid tähtajaks tasumata maksutulu kohta,mille alusel tehakse täiendavad kanded tekkepõhiseks kajastamiseks. Keskkonnaministeeriumi igakvartaalselt esitatava teatise alusel tehakse samuti tekkepõhised kanded võlgnevuse kohta vee-erikasutustasuja saastetasu osas.Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinudostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav.Tulu teenuse osutamisest kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulud kajastatakse tekkepõhiselt.Siirded linnaeelarvestTehingud raamatupidamisüksuste vahel kajastatakse siiretena. Linna ametiasutuste struktuur on esitatudtegevusaruandes. Linna eelarvest ülekantud summad ja muud tehingud varade, kohustuste, tulude ja kuludevastastikused üleandmised kajastatakse siiretena.Linna konsolideerimata raamatupidamise aruandes ja linna konsolideeritud aruandes siirded elimineeritakse.Bilansipäeva järgsed sündmusedRaamatupidamise aastaaruandes kajastuvad vara hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäevaja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruande perioodil toimunud tehingutega.Pole toimunud selliseid sündmusi, mis võiksid avaldada mõju järgmiste perioodide finantsnäitajatele.Raamatupidamise aastaaruanne 68

Arvestuspõhimõtete muutmine2007.a muudeti põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtet. Varasematel aastatelkajastati väljastpoolt avaliku sektorit saadud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks bilansis kohustusena jaamortiseeriti seda tuluks selle arvel soetatud põhivara kasuliku eluaja jooksul. Sama põhimõtet rakendatikonsolideerimisgruppi kuuluvatele äriühingutele. Arvestades riigi raamatupidamise üldeeskirjas tehtudmuudatust, kajastatakse alates 2007.a sihtfinantseerimist järgmiselt. Konsolideerimisgruppi kuuluvadüksused, kelle põhieesmärgiks ei ole kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist põhivara soetuseperioodis tuluna. Konsolideerimisgrupi üksused, kelle eesmärgiks on omanikule kasumite teenida, kajastavadväljastpoolt konsolideerimisgrupi antud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks endise arvestuspõhimõttekohaselt. S.o. esmalt kohustusena ja amortiseerides selle tuluks põhivara kasuliku eluea jooksul. Nende hulkakuuluvad OÜ Kukruse Maja, OÜ Oru Kodu ja OÜ Sompa Maja.Kuna arvestuspõhimõtet muudeti tagasiulatuvalt, suurenes netovara seisuga 31.12.2005.a summas 5 943 tuhatkrooni ja 2006.aasta tulem summas 37 tuhat krooni.Muudatused seoses korrigeerimisega bilansis seisuga 31.12.2006.aoli korrigeerimine korrigeeritud seis31.12.2006.aKinnivarainvesteering 1 054 +2 918 3 972Materiaalne põhivara 519 699 -2 918 516 781Aruandeperioodi tulem 17 305 +37 17 342TulemiaruanneSaadud toetused 232 868 +37 232 905Tegevustulem -28 496 -37 -28 459Aruandeperioodi tulem 17 305 +37 17 342Rahavoogude aruanneTegevustulem -28 496 -37 -28 459Põhitegevusega seotud 34 467 -37 34 430kohustuste ja ettemaksetemuutusMateriaalse põhivaraaruandesHoone soetusmaksumus 559 213 -4 303 554 910perioodi algulHoonete kulum perioodi -8 635 -1 385 -84 750algulHoone jääkmaksumus 473 078 2 918 470 160perioodi algulKassareservKassareserv on volikogu otsusega akumuleeritud tulemist moodustatud rahana hoidmisele kuuluv summa,mida võib vajadusel aruandeaasta keskel kasutada, kuid see tuleb arauandeaasta lõpuks taastada.Kulude arvestusKulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud jalõivud sellehulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks kajastatakse soetamishetkel kulunatulemiaruande kirjel muud tegevuskulud.Seotud osapooledSeotud osapoolteks loetakse linna volikogu ja linnavalitsuse liikmed, asutuste juhid, kellele on antud õigusiseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude jajuhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonnaliikmete lähedased pereliikmed, samutika nende valitseva ja olulise mõju all olevad SA-d, MTÜ-d ja äriühingud. Käesolevas aruandes ei ole seotudosapoolte kohta informatsiooni avaldatud, kuna andmete kogumiseks puudus vastav kord.Raamatupidamise aastaaruanne 69

Aasta jooksul toimunud tehingud seotud osapooltega toimusid tavahinnas ja ei erinenud turuhinnast.Eelarve täitmise aruanneEelarve täitmise aruanne on koostatud linnavalitsusue kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selleandmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes. Lisaks kassapõhisest printsiibisttulenevatele erinevustele on siin kasutusel veel järgmised olulised erinevused arvestuspõhimõtetes.1. Põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivaramüügistlaekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivahendiga tehtud mitterahalisi tehinguideelarve täitmise aruandes ei kajastata.2. Kaupade, teenuste ning põhivara soetamisel lisandunud käibemaks, mida ei saa arvatasisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivarasoetamise kuluna. Tekkepõhises aruandes tulemiaruande real muud tegevuskulud.EraldisedBilansis kajastatakse eraldisena enne bilanispäeva tekkinud kohustusi mille lõplik maksumus ei ole kindlaltfikseeritud. 31.12.2006.a oli bilansis eraldisena 6721 tuhat krooni võlgnevus Järve Bussipark AS-ile, mis2007.aasta septembris vastavalt kompromisslepingule ei realiseerunud täies ulatuses. Eraldis koosnesviivisenõudest 4908 tuhat krooni, riigilõiv 372 tuhat krooni, esindajatasu kohtus 69 tuhat krooni ja dotatsioon1372 tuhat krooni. Eraldisest kanti 724 tuhat krooni võlgnevuseks hankijale ja ülejäänud summa 5997 tuhatkrooni kajastati kulude vähendusena tulemiaruande real muud kulud.Raamatupidamise aastaaruanne 70

2.6 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisadLISA 2 RAHAtuhandetes kroonides31.12.2007 31.12.2006Raha arvelduskontodel pangas 72 686 57 047Sularaha kassas 75 157Raha 72 761 57 204Aruande perioodil saadi arvelduskontodelt intressitulu 2 178 1 398Muud finantskulud valuutakursi muutusest -13 -66LISA 3 MAKSUNÕUDEDtuhandetes kroonideslühiajalised nõuded 31.12.2007 31.12.2006Maksu- ja Tolliamet tulumaks 26 095 19 201Maksu- ja Tolliamet maamaks 124Keskkonnaministeerium loodusressursi kasutamisest 499 454Kohalikud maksud reklaamimaks 25 32Kokku maksunõuded 26 743 19 687Maksu- ja Tolliamet kogub tulu- ja maamaksu ja aruandeperioodi lõpuks deklareeritud kuid ülekandmatamaksutulu on kajastatud vastavalt neilt saadud teatisele. Tähtajaks tasumata maksunõuetelt kogub Maksu- jaTolliamet intressi, mis kantakse üle omavalitsustele.LISA 4 NÕUDED OSTJATELE JA MUUD NÕUDEDtuhandetes kroonides31.12.2007 31.12.2006Nõuded ostjatele brutosummas 31 961 32 401Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -7 641 -7 871Nõuded ostjatele 24 320 24 530sh. Eesti Haigekassale 17 088 17 923Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 3 990 1 630Saamata sihtfinantseerimine 636 666Maksude ettemaksed 613 540Muud nõuded 68 439Ettemakstud toetused 138 121Laekumata intressid 72 47Saamata toetused 35 27KOKKU NÕUDED 29 872 28 000LISA 5 VARUDtuhandetes kroonidesravimid Ida-Viru Keskhaiglas 2 196 6 875muu materjal 486 655ettemaks varude eest 1 169toiduained 123 129remondimaterjalid 378 94Müügiootel põhivara 86 94Varud kokku 3 270 8 016Raamatupidamise aastaaruanne 71

LISA 6 Osalused sihtasutustes, tütarettevõtjates ja muud osalusedAsutuse nimiOsalus%Soetusmaksumus31.12.2007.aValitseva mõju all olevad SA-dkes konsolideeritud rida-realtSA Ida-Viru Keskhaigla 100 43 752SA Kohtla-Järve Arenduskeskus 100 71SA Kohtla-Järve Linnaelamu 100Tulemkapitaliosalusel2006.aTulem2007.a31.12.2007SA-d, kelles osalus 20-50% jakeda bilansis ei kajastataSA Ettevõtluse Keskus 33SA Jõhvi Lennuväli 33SA Ida-Viru Kiirabi 25SA-d, kelles osalus alla 20%SA TA Arendus 8 15 15Kokku sihtasutused 43 838 15Tütarettevõtjad, keskonsolideeritud rida-realtOÜ Oru Kodu 100 1 826OÜ Kukruse Maja 100 712OÜ Sompa Maja 100 349Kokku tütarettevõtjad 2 887OÜ Järve Biopuhastus 25 73 1 313 -547 839Kokku muud osalused 73 1 313 -547 839Linna osalusega SA-d ja tütarettevõtjad tegutsevad Eesti Vabariigis Ida-Virumaal.Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse alates 2005.aastast tuletatudsoetusmaksumuses, kui osalused soetati enne 31.12.2003.a. Ning soetusmaksumuses, kui need soetati peale31.12.2003.a. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste netovaraväärtusest linnale kuuluvat osa seisuga 31.12.2003.a.Valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtete majandustegevuse käibed on kajastatudkonsolideeritud aruandes rida-realt meetodil. Konsolideerimata aruandes on osalused kajastatudsoetusmaksumuses miinus allahindlused. Osalused sidusettevõtjates on konsolideeritud aruandes kajastatudkapitaliosaluse meetodil ja konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses.Tegevusaruandes on avaldatud iga siin loetletud äriühingu ja sihtasutuse finantsnäitajad – tegevustulud,tegevuskulud, tulem ja bilansinäitajad. Samuti on avaldatud teised asutajad. Vt. Tegevusaruanne.Raamatupidamise aastaaruanne 72

LISA 7 MATERIAALNE PÕHIVARAtuhandetes kroonidesMaaHoonedjarajatisedMasinadjaseadmedMuupõhivaraLõpetamatatööd jaettemaksedKokkuSoetusmaksumus 5 031 554 910 69 247 12 960 5 504 647 652perioodi algusesAkumuleeritud-84 750 -36 736 -9 385 -130 871kulum perioodialgusesMüügiootel põhivara 94 94Jääkväärtus perioodialguses5 031 470 160 32 511 3 575 5 504 516 781Aruandeperioodi -280 -1 627 -765 627 4 530 2 485liikumisedSoetused ja28 003 10 912 1 639 18 981 59 535parendusedÜmberhindlused 79 5 520 5 599Kulum ja-41 167 -11 816 -1 446 -54 429allahindlusMuu-4 243 -2 -522 -4 767mahakandminejääkväärtusesÜmberklassifitseerimine13 281 509 -13 929 0Üle viidud -129 -2 603 -2 732kinnisvarainvesteeringusMüüdud põhivara -230 -418 -73 -721jääkmaksumusemahakandmineSoetusmaksumus 4 751 593 741 76 665 14 491 10 034 699 682perioodi lõpusAkumuleeritud-122 283 -44 919 -10 289 -177 491kulum perioodilõpusJääkväärtus perioodi 4 751 471 458 31 746 4 202 10 034 522 191lõpusMüügiootel põhivara 86 86Kinnisvarainvesteeringud soetusmaksumus kulum jääkmaksumusSeisuga 31.12.2005.a 891 -97 794Korrigeeritud 4 303 -1 176 3 127Seisuga 31.12.2005.a 5 194 -1 273 3 921Akumuleeritud kulum -255 -255Soetused 2006.a 306Seisuga 31.12.2006.a 5 500 -1 528 3 972Soetused 2007.aAkumuleeritud kulum -266 -266Seisuga 31.12.2007.a 5 500 -1 794 3 706Raamatupidamise aastaaruanne 73

2007.a 2006.aRenditulud kinnisvarainvesteeringult 1 246 897Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidel1 955kokkujärgmisel majandusaastal 3581. kuni 2. aastal 3412. kuni 3. aastal 3203. kuni 4. aastal 2454. kuni 5. aastal 232peale 5. aastat 459Kinnisvarainvesteeringu halduskulud 171 459Kapitalirenditingimustelrenditud varadHooned Transport MuupõhivaraMasinadKokkuSoetusmaksumus 3 995 449 9 166 13 610Akumuleeritud kulum -1 343 -24 -142 -518 -2 027Soetused 2006.a 210 210Jääkväärtus 31.12.2006.a 2 652 186 307 8 648 11 793Soetusmaksumus 3 995 210 449 9 166 13 820Akumuleeritud kulum -1 672 -50 -187 -4 254 -6 163Jääkväärtus 31.12.2007.a 2 323 160 262 4 912 7 657Virtuaal- Transpordi- Arvutid KokkuKasutusrendile võetud varadserver vahendidRendikulud 2006.aastal 630 630Rendikulud 2007.aastal 5 1 102 1 107Rendikulu katkestamatutest rendilepingutesttulevastel perioodidel järgmisel5 748 19 772majandusaastal 2008.aaastal 2009 5 567 572aastal 2010 5 482 487aastal 2011 5 390 395aastal 2012 ja järgnevatel 10 181 192kokku võetud rendikohustused 2 418Raamatupidamise aastaaruanne 74

LISA 8 IMMATERIAALNE PÕHIVARAtuhandetes kroonidesImmateriaalse põhivarana on kajastatud soetatud arvutitarkvara,õigused ja litsentsid ja detailplaneeringu maksumus.2007.a 2006.aSoetusmaksumus perioodi alguses 1 262 1 312Akumuleeritud kulum perioodi alguses -441 -311Jääkväärtus perioodi alguses 821 1 001Aruandeperioodi liikumised -91Soetused 408 39Amortisatsioon -229 -216Mahakantud 86Soetusmaksumus perioodi lõpus 1 670 1 262Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -670 -441Jääkväärtus perioodi lõpus 1 000 821Raamatupidamise aastaaruanne 75

31.12.2007.a31.12.2006.aLISA 9 Võlad töövõtjatele 46 292 32 511tuhandetes kroonidesTöötasu detsembrikuu eest 18 480 13 092Arvestatud puhkusereservi 17 096 12 137Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 6 899 4 680Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 3 202 2 142Muud võlad 176 193Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 225 146Deklareerimata kinnipeetud töötuskindlustusmaks 214 121LISA 10 Maksuvõlad 14 720 13 588Sotsiaalmaks 9 754 8 692Üksikisiku tulumaks 4 206 4 299Kogumispensioni maksed 322 252Töötuskindlustusmaks 248 213Käibemaks 119 29Loodusressursside ja saastetasude kohustus 47 41Erisoodustuse tulumaks 24 56Muu maksu kohustus 6LISA 11 Muud lühiajalised kohustused 14 051 18 257Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 3 926 2 570Eraldis kohtuprotsesside suhtes 0 6 721Laenukohustus AS SEB Pank 6 000 6 000Kapitalirendimaksed 2 260 2 304Muud kohustused 731 17Laenukohustus Hansapank AS 500 0Ettemaksed toodete teenuste eest 257 343Tagatistasud 130 90Viitvõlad 6Laen Hollandi Fondide LIIT 96 96Intressikohustus krediidiasutusele 54 49Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustus 56 0Toetuse andmise kohustus 41 30Maamaksu ettemaks 31Sihtfinantseerimisena saadud vahenditeks on kohustusena üleval 3 087 0sh. Haridus- ja Teadusministeeriumile 1 061 0Tervishoiuametile med.aparatuuri soetamiseks 1 171 0MEIS-le koolivälise tegevuse projektide raames 606 0EAS-le Ahtme Skatepargi arendus 164 0Sotsiaalministeerium 50 0Muusikakoolide Liit muusikariistade soetuseks 31 0Eesti Kultuurkapital 3 0Raamatupidamise aastaaruanne 76

LISA 12 Pikaajalised kohustusedtuhandetes kroonides31.12.2007.a31.12.2006.aLaenukohustusedLaen AS SEB Pank 47 500 53 500Laen Hansapank AS 29 500Kapitalirendikohustus 3 841 6 097Hollandi Fondide Liit 587 683Kokku laenukohustused 81 428 60 280Muud pikaajalised kohustusedJärve Bussipark kompromissleping 15 745Ettemaksed ja tulevaste perioodide tulu 524 450Kohtla-Järve Soojus AS 3 351Kokku pikaajalised kohustused 97 697 64 081Muu pikaajaline võlgnevus summas 15 745 tuhat krooni koosneb võlgnevusest Kohtla-Järve Bussipargiledotatsioonist. Tasumisele kuulub 2009.aastal 5248 tuhat krooni, 2010.aastal 5248 tuhat krooni ja 2011.aastal5249 tuhat krooni.Raamatupidamise aastaaruanne 77

Laenukohustuste jaotus aastate lõikes ja liikumine on toodud alljärgnevalt.tuhandetes kroonidesAntud laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgiLaenukohustusedperioodi algusesTähtajagakuniTähtajaga1-2 aastatTähtajaga2-3 aastatTähtajaga3-4 aastatTähtajaga4-5 aastatTähtajagaüle 5aastaKokku1 aastaPangalaenud 6 000 6 000 6 000 7 500 9 000 25 000 59 500Laen mitteresidendilt 96 96 96 96 95 300 779Kapitalirent 2 304 2 257 1 933 1 907 8 401Kokku 8 400 8 353 8 029 9 503 9 095 25 300 68 680Laenukohustusedperioodi lõpusTähtajagakuni1 aastaTähtajaga1-2 aastatTähtajaga2-3 aastatTähtajaga3-4 aastatTähtajaga4-5 aastatTähtajagaüle 5aastaKokkuPangalaenud 6 500 8 000 9 500 11 000 11 000 37 500 83 500Laen mitteresidendilt 96 96 96 96 96 203 683Kapitalirent 2 260 1 934 1 907 6 101Kokku 8 856 10 030 11 503 11 096 11 096 37 703 90 284Aruandeperioodil toimunud liikumised2007.a 2006.aSaadud pangalaenud 30 000 29 000Saadud laen mitteresidendilt 215Saadud lühiajaline laen 82Tagasi makstud lühiajaline laen -82Saadud kapitalirendikohustused 209Tagasi makstud pangalaenud -6 000 -68 118Tagasi makstud mitteresidentidele -96 -75Tagasi makstud kapitalirendikohustused -2 300 -3 721Kokku 21 604 -42 490Aruandeperioodi kuludIntressikulu 2007.a 2006.aIntressimäär 2007.a 2006.aPangalaenudelt 4,33% 3,00% 2 280 1 976Kapitalirendilt 4% 4% 311 395Muud intressikulud 0 3Kokku intressikulu 2 591 2 374sh. laenulepingute sõlmimise ja muutmise tasud 10 62Pangalaenude tagatisedPangalaenude tagatiseks on linna eelarve rahalised vahendid.Raamatupidamise aastaaruanne 78

LISA 13 SAADUD TOETUSEDtuhandetes kroonidesSihtfinantseeriminetegevuskuludeksSihtfinantseeriminepõhivara soetuseks2007.a 2006.a 2007.a 2006.aIda-Viru Maavalitsus 8 193 7 088Välismaine sihtfinantseerimine 7 146 3 015Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 205 3 205 8 768 4 990Haridus- ja Teadusministeerium 2 268 393 777 11 000Kultuuriministeerium 1 625 1 126 2 100 2 000Tervise Arengu Instituut 1 481 1 112Eesti Noorsoo Töö Keskus 1 291 949Mitte-eestlaste Integratsiooni SA 913 1 052Rahandusministeerium 699 782SA Tiigrihüpe 660 274 61Kohalikud Omavalitsused 427 100Muudelt residentidelt 365 618Sotsiaalministeerium 217 628 830 1 695Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus 186 70KredEx SA 181PRIA 123 91Sotsiaalkindlustusamet 102Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine 58Tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine -56Põhivara soetuseks saadud sihtfinants.AmortisatsioonEttevõtluse Arendamise SA 2 998 350 98Kokku tegevuskuludeks 29 084 23 501 12 825 20 26138037SAADUD MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED2007.a 2006.aRiigieelarvest KOV tasendusfondi 100 067 80 581hariduskuludeks 74 969 66 665toimetulekutoetus 16 552 31 774koolilõuna 6 291 6 638sotsiaalteenused 2 374 458palkade ühtlustamiseks 479 2 873kokku riigieelarvest 200 732 188 989Muudelt residentidelt 169Avalik-õiguslik juriidilistelt isikutelt 104Teistelt KOV-lt 2 154Kokku mittesihtotstarbelised toetused 201 007 189 143Kokku saadud toetused 242 916 232 905Vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasendusfondi,hariduskuludeks ja toimetulekutoetusteks kehtestatud valemite alusel kindlaks määratud summa, milletäpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale kajastatakse nimetatud toetused kassapõhiselt tuluna.Raamatupidamise aastaaruanne 79

LISA 14 MAKSUTULUD2007.a 2006.aMaksu- ja Tolliamet üksikisiku tulumaks 224 166 171 399Maksu- ja Tolliamet maamaks 2 277 2 454Muud residendid teede ja tänavate sulgemismaks 51 99Muud residendid reklaamimaks 54 59KOKKU 226 548 174 011Raamatupidamise aastaaruanne 80

LISA 15 TULUD KAUPADE MÜÜGIST JA TEENUSTE OSUTAMISESTtuhandetes kroonides2007.a 2006.aTulud haridusalasest tegevusest 17 151 16 387sh. tasu toitlustamise eest 6 194 6 234koolitusteenuse osutamine 5 149 4 249kohatasu lasteasutustes 4 844 4 347tasu õppematerjalide eest 164 832muud tulud 694 613tulud õppekavavälisest tegevusest 106 112Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 5 888 4 594sh. üldhooldekodude tulud 5 527 4 558muud tulud 324lastekodu tulud 37 36Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 3 928 3 556spordikomplekside tulu 2 012 1 848sh. tulu puhkekeskustest 1 588 1 390laste loome- ja huviala asutuste tulu 323 318muud tulud 5Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 1 172 1 096sh. laste muusika- ja kunstikooli tulu 549 513kultuurimajade tulu 540 508raamatukogude tulu 45 58muud tulud 38 17Tulud tervishoiust – haigla tulud 258 521 204 603Tulud elamu- ja kommunaalmajandus tegevusest 8 528 7 315Üüri- ja renditulud 3 922 2 889Edasiantav tulu ja kulu tulude edasiandmisest 1 259 992Riigilõivud 363 416Muu toodete ja teenuste müük 408 382Muud tulud 6 13Tulud üldvalitsemisest 32 3Kokku tulud majandustegevusest 301 178 242 246LISA 16 MUUD TULUDtuhandetes kroonidesKasum põhivara müügist 3 180 1 306Saastetasud 1 076 994Vee-erikasutus tasu 1 079 783Muud tulud 233 407Maksu intressid 410 329Kindlustushüvitised 179 231Trahvid 26 15Kokku muud tulud 6 183 4 065Raamatupidamise aastaaruanne 81

LISA 17 TÖÖJÕUKULUDTöötasukuludtuhandetes kroonidesAmetnikudValitavad ja ametisse nimetatavadametnikudKeskminetöötajatearv(inimest)AstmejapõhipalkLisatasudjatulemustasudPuhkusetasudToetusedjahüvitisedKokku6 2 965 270 364 407 4 006Kõrgemad ametnikud 8 1 883 166 304 366 2 719Vanemametnikud 85 7 914 964 1 519 1 953 12 350Nooremametnikud 9 594 136 117 142 989Kokku ametnikud 108 13 356 1 536 2 304 2 868 20 064TöötajadJuhid 164,01 18 005 2 882 2 728 1 564 25 179Tippspetsialistid 461 31 791 8 432 4 628 1 413 46 264Keskastme spetsialistid 855,94 60 105 7 073 6 771 2 969 76 918Töölised ja abiteenistujad 837,67 42 039 4 173 4 464 4 339 55 015Kokku töötajad 2381,62 151940 22 560 18 591 10 285 203 376Õpetajad 580,24 40 061 5 816 9 317 3 590 58 784Ajutised töötajad 4 410 4 410Koosseisuvälised töötajad 1Kokku töötasukulud 3 008 209767 29 912 30 212 16 743 286 634Nõukogu ja juhatuse liikmetasud 9 1 488 92 122 1 702Töötasukulud kokku 211255 30 004 30 334 16 743 288 336Erisoodustusedtuhandetes kroonides2007.a 2006.aÕppelaenude kustutamine -454 -472Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis -149 -97Esindus ja vastuvõtu kulud -72 -25Tasemekoolitus -4 0Muud erisoodustused -5 -110Kokku erisoodustused -684 -704Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksedtuhandetes kroonidesSotsiaalmaks töötasudelt -95 192 -78 051Töötuskindlustusmaksed -859 -699Sotsiaalmaks erisoodustustelt -355 -358Tulumaks erisoodustustelt -235 -269Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -96 641 -79 3772007.aastal maksti 5-le linnavalitsuse liikmele töötasudeks kokku 2 508 000 krooni.Raamatupidamise aastaaruanne 82

LISA 18 Majandamiskuludtuhandetes kroonides2007.a 2006.aRajatiste majandamiskulud -61 537 -49 959Meditsiini- ja hügieenitarvete kulu -49 828 -40 267Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -38 282 -34 920Inventari kulud -20 090 -15 575Toiduained ja toitlustusteenused -15 448 -14 795Õppevahendite ja koolitusteenuste kulud -12 481 -6 941Muud majandamiskulud -9 389 -8 380Administreerimiskulud -8 033 -7 869Koolituskulud -7 634 -4 414Info ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -7 454 -5 067Kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud -6 370 -5 272Sõidukite ülalpidamiskulud -4 145 -3 917Tootmiskulud -3 932 -3 123Sotsiaalteenused -2 380 -853Edasiantav kulu ja kulu tulude edasiandmisest -2 154 -1 853Teavikute ja kunstiesemete kulu -1745 -1 821Uurimis- ja arendustööde kulud -580 -878Lähetuskulud -479 -397Eri- ja vormiriietus -445 -378Erivarustuse ja erimaterjali kulu -173 -189Masinate seadmete majandamiskulud -150 -53KOKKU -252 729 -206 921Majandamiskulude jaotus tegevusalade lõikes on toodud Lisas 22.Raamatupidamise aastaaruanne 83

LISA 19 Antud toetusedtuhandetes kroonides2007.a 2006.aa) SotsiaaltoetusedToimetulekutoetused -11 003 -16 512Muud sotsiaalabi toetused -761 -3 296Toetused puudega inimestele -2 651 -2 281Erijuhtudel toetustelt makstav sotsiaalmaks -2 072 -1 516Õppetoetused -693 -778Peretoetused -1 282 -717Toetused töötutele -278Kokku sotsiaaltoetused -18 740 -25 1002007.a 2006.ab) Toetused tegevuskuludeksKorteriühistutele fassaadi korrastus -1 939 -750MTÜ Allium toetused -1 140 -385ESF-i projekti keskealiste madalatoetused -375 -235konkurentsivõimega töötute integratsiooniraamesPuuetega Laste Halastuskodu jõuluürituseks -17 0SA Jõhvi Lennuväli asutaja tasu -25 0OÜ Õppekeskus Intellekt Koolilõuna -125 0Kohtla Vallavalitsus jäätmete kogumispunkt -25 0Korteriühistutele Toetused -22 0Vaivara Vallavalitsus Utria dessandiks -1 0MTÜ Lapsinvaliidide vanemate ühing jõuluürituseks -10 0Kokku tegevuskuludeks -3 679 -1 370c) Toetused põhivara soetuseks 2007.a 2006.aOÜ Õppekeskus Intellekt hoone renoveerimine -197d) Mittesihtotstarbelised toetused 2007.a 2006.aLinna spordiklubid toetused -5 472 -4 007OÜ Õppekeskus Intellekt lasteaia teenus -518 -3 086OÜ Õppekeskus Intellekt koolitusteenus -868 -1 982Puuetega Laste Halastuskodu teenus -304 -1 207Seltsitegevuseks toetused -639 -1 143Narkomaania Leviku ennetus toetused -422 -777Mittetulundusühingud toetused -80 -81Haiglad kliinikud kindlustamata isikute ravi 0 -28Volikogu haridus- ja spordikomisjonieraldatud toetused -192 0Ida-Viru Maavalitsus põhivara soetus -25Ida-Viru Politseiprefektuurile toetused -20 0SA Innomet projekti läbiviimine -150 0MTÜ teadusliku uurimise ökol. noorteklubi projekti läbiviimine -17 0Kokku mittesihtotstarbelised toetused -8 682 -12 336Raamatupidamise aastaaruanne 84

e) Liikmemaksud2007.a 2006.aEesti Linnade Liit -263 -239MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit -111 -97SA Kohtla-Järve TA Arendus -5 -5European Cities Against Drugs -5 -5Kokku liikmemaksud -384 -3462007.a 2006.af) Subsiidiumid -7 440 -9 597sh. Ekspress Auto L OÜ bussidotatsioon -6 950 -9 149Kuproest OÜ saunadotatsioon 280 -280Alinego OU saunadotatsioon 111 -106IVP Reisid OÜ õpilaste sõidusoodustus 99 -62Kokku antud toetused -39 122 -48 749Raamatupidamise aastaaruanne 85

LISA 20 MUUD TEGEVUSKULUDtuhandetes kroonides2007.a 2006.aKäibemaksukulu kaupade ja teenuste, sh. põhivara soetuselt -41 766 -32 940Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded 0 -492Riigilõivu kulud -57 -446Saastetasud -172 -158Maamaks -11 -22Ettevõtte tulumaks -1 -17Trahvid -1 -7Maksuvõlalt arvestatud intressid -3 -6Muud maksud -1Kokku maksu- ja lõivukulud -42 012 -33 638Muud kulud 5 868 -6 094Kahjutasud ja viivised -50 -5 508Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu -48 45Kokku muud tegevuskulud -36 146 -45 195Muud kulud on tulemiaruandes kajastatud plussmärgiga, kuna 2007.a kompromisslepingu järgi AS-ga JärveBussipark saavutati kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks. Kuna võlgnevus oli üles võetudkohustusena eelnevatel perioodidel suuremas summas kui kuulub kokkuleppe järgi tasumisele, siis on kuludevähendus kajastatud muude kulude vähendusena.LISA 21 TÖÖJÕU KULUDE JA MAJANDAMISKULUDE JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGItuhandetes kroonidesTegevusvaldkond 2007.a 2006.a 2007.a 2006.aTöötajatearvTöötasukulud TöötajatearvTöötasukulud MajandamiskuludHaridus 1 300 139 712 1 354 120 460 52 516 40 426Vaba aeg, kultuur, 379 37 271 329 31 071 21 080 18 087religioonMajandus 39 3 760 43 3 612 57 667 50 798Sotsiaalne kaitse 192 21 478 195 17 165 12 831 9 424Üldised121 28 790 117 22 504 7 191 7 173valitsussektoriteenusedElamu- ja20 1 447 18 1 209 17 195 10 876kommunaalmajandusKeskkonnakaitse 1 616 1 408Tervishoid 964 153 203 894 121 483 82 633 68 729Avalik kord jajulgeolekKokku 3 015 385 661 2 950 317 504 252 729 206 921Töötajate arv on kajastatud keskmise töötajate arvuna taandatuna täistööajale.Raamatupidamise aastaaruanne 86

LISA 22 Konsolideerimata bilansstuhandetes kroonides31.12.2007 31.12.2006Varad 597 350 574 135Käibevara 84 383 64 663Raha- ja pangakontod 52 371 40 868Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 26 743 19 687Muud nõuded ja ettemaksed 5 141 3 818Varud 42 196Müügiootel põhivara 86 94Põhivara 512 967 509 472Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 43 838 43 838Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 2 960 2 867Materiaalne põhivara 463 218 459 792Immateriaalne põhivara 236 57Kinnisvara investeeringud 2 715 2 918Kohustused ja netovara 597 350 574 135Lühiajalised kohustused 64 397 81 817Saadud maksude lõivude ettemaksed 31Võlad hankijatele 18 596 34 139Võlad töövõtjatele 26 528 22 974Muud kohustused ja saadud ettemaksed 12 034 11 234Laenukohustused 7 239 6 718Eraldised 6 721Pikaajalised kohustused 94 475 59 320Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 15 745 3 351Laenukohustused 78 730 55 969Netovara 438 478 432 998Aruandja omanikule kuuluv netovara 438 478 432 698Reservid 300 300Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 438 297 418 340Aruandeperioodi tulem -119 14 358Raamatupidamise aastaaruanne 87

LISA 23 Konsolideerimata tulemiaruannetuhandetes kroonides2007.a 2006.aTegevustulud 506 107 438 311Maksud 226 547 174 011Tulumaks 224 166 171 399Omandimaksud 2 277 2 453Maksud kaupadelt ja teenustelt 104 158Kaupade ja teenuste müük 31 027 27 715Riigilõivud 364 417Tulud majandustegevusest 30 663 27 298Saadud toetused 242 629 232 812Muud tulud 5 904 3 773Kasum-kahjum põhivara ja varude müügist 3 180 1 294Muud tulud varadelt 1 386 1 047Trahvid 15 2Saastetasud ja hüvitised 1 076 994Eespool nimetamata muud tulud 247 436Tegevuskulud 505 466 469 121Antud toetused 47 012 57 132Subsiidiumid 13 361 16 336Sotsiaaltoetused 18 740 25 100Muud toetused 14 911 15 696Tööjõukulud 227 256 191 295Majandamiskulud 161 235 130 323Muud kulud 23 848 37 278Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 46 115 53 093Aruandeperioodi tegevustulem 641 -30 810Finantstulud ja -kulud -760 45 168Intressikulu -2 389 -2 088Tulem osalustelt 92 46 402Tulu hoiustelt 1 550 920Muud finantstulud ja -kulud -13 -66Aruandeperioodi tulem -119 14 358Raamatupidamise aastaaruanne 88

LISA 24 Rahavoogude aruannetuhandetes kroonides2007.a 2006.aAruandeperioodi tegevustulem 641 -30 808KorrigeerimisedPõhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 46 115 53 091Kasum-kahjum põhivara müügist -3 180 -1 286Korrigeeritud tegevustulem 43 576 20 997Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -8 240 -1 909Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -5 813 17 466Kokku rahavood põhitegevusest 29 523 36 554Rahavood investeerimistegevusest -38 904 24 402Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -44 632 -37 736Laekunud põhivara müügist 3 902 1 369Laekunud osaluste müügist 60 000Laekunud intressid 1 564 920Korrigeerimine muutusega võlg hankijatele 262 -151Rahavood finantseerimistegevusest 20 884 -41 668Saadud laenud 30 000 29 215Laenude tagasimaksed -6 096 -63 594Arvelduskrediidi muutus -4 600Kapitalirendi tagasimaksed -622 -601Makstud intressid -2 385 -2 088Makstud muu finantskulu -13Puhas rahavoog 11 503 19 288Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 40 868 21 580Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 52 371 40 868Raha ja selle ekvivalendi muutus 11 503 19 288Raamatupidamise aastaaruanne 89

LISA 25 Netovara muutuste aruanne konsolideerimatatuhandetes kroonidesKassa- Põhivara Akumuleeritud Tulem Kokkureserv ümberhind. ülejääkreserv (puudujääk)Netovara seisuga 31.12.2005.a 300 412 332 412 632Arvestuspõhimõtete muutuse mõjunetovarale seisuga 31.12.2005.a 5 406Korrigeeritud netovaraseisuga 31.12.2005.a 300 417 738 418 0382006.aasta tulem 14 358 14 358Põhivara ümberhindlus 602 602 602Netovara seisuga 31.12.2006.a 300 432 698 432 9982007.aasta tulem -119 -119Põhivara ümberhindlus 5 599 5 599Netovara seisuga 31.12.2007.a 300 438 178 438 478Raamatupidamise aastaaruanne 90

LISA 26 BILANSIVÄLISED NÕUDEDRendile antud kinnisvarainvesteeringult renditasu 1 955Mitte-eestlaste Integratsiooni SA toetus 110MTÜ HAKK projekt inventari soetuseks 74PRIA toetus 4ESF projekt keskealiste ja madala2 393konkurentsivõimega töötute integratsioonESF projekt naiste tööturule tuleku ja naasmise2 086takistuste vähendamineSiseministeeriumprojekt linnakeskuse 204arendamineEAS projekt 646Kokku nõuded 7 4712007.a 2006.aLISA 27 BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED2007.a 2006.aHansaliisingu AS sõiduauto kasutusrent 667 910Hansaliisingu AS bussi kasutusrent 611 266AS SEB Liising sõiduauto kasutusrent 231 292MTÜ Kohtla-Järve Online hostinguteenus 360 360Starline Web Services virtuaalserveri rent 31 190Nordea Liising arvuti kasutusrent 19 68Sampo Pank sõiduauto kasutusrent 319Töötajad isikliku sõiduauto kasutus 6 15Hansapank AS infotehnoloogia 174Sõlmitud hankelepingudAS N&V teede tänavate korrashoid 29 968Elektro-Sistem AS tänavavalgustusvõrgu korrashoid 2 879Uusvento OÜ ventilatsiooni süsteemi renoveerimine 439Ida-Virumaa erastamise toiming 24MaavalitsusKokku 33 310 2 418 2 101Raamatupidamise aastaaruanne 91

2.7 EELARVE TÄITMISE ARUANNE2.7.1. ÜLDOSALinna eelarve sisuks on eelarveaasta kavandatavate tulude arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtudkulutuste määramine vastavalt riigi ja linna õigusaktidele.Kohtla-Järve linna eelarve on koostatud kassapõhisel meetodil. Eelarve koostamise aluseks on Linnaarengukava ja Eelarve koostamise ja kinnitamise kord.Eelarve koosneb eelarveaastaks kavandatud tuludest, nende arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtudkuludest ja kulude katteks kasutatud finantseerimistehingutest.2007.aasta eelarve tulude kavandamisel lähtuti konservatiivselt, mis võimaldas aasta jooksul võtta vastu3 lisaeelarvet. Aasta jooksul suurenesid tulud 52 miljoni 716 tuhande 356 krooni võrra, sh. 29 miljonit kroonisuurendati füüsilisest isikust tulumaksu laekumist ja 20 miljonit 143 tuhat krooni eraldati täiendavalt toetusiriigi ja riigiasutuste poolt.Kulud suurenesid 2007.aasta jooksul 52 miljoni 716 tuhande 344 krooni võrra.Finantstehingud vähenesid 2007.aasta jooksul 12 krooni võrra.Kohtla-Järve linna eelarve mahtu mõjutavad oluliselt riigilt ja riigiasutustelt saadud toetused, kuna nendeosakaal eelarve tuludest moodustab 49%.Põhilised linna eelarve tulude allikad on füüsiliselt isikult laekuv tulumaks, maamaks, vee erikasutus õigusetasu ja saastetasu. Tulumaksu laekumist reguleerib Tulumaksuseadus ja Füüsilise isiku tulumaksu kohalikeleomavalitsusüksustele eraldamise kord. Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv ja nende brutotulu.2007.aastal oli Kohtla-Järve linnas keskmine maksumaksjate arv 17 872 inimest ning keskmine kuu brutotuluoli 8 611 krooni. Brutotulu kasvas aasta jooksul 28,8% võrra, maksumaksjate arv suurenes 478 inimese võrra.Maamaksu laekumist reguleerib Maamaksuseadus, maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsusevolikogu. 2007.aastal maamaksumäär oli 2,0% maa maksustamise hinnast. Keskkonnatasude seaduse alusellaekub linna eelarvesse 50% vee erikasutuse tasust ja 75% saastetasu olmejäätmete äraveo eest. Tasudelaekumist mõjutavad tasu määrad, vee ja olmejäätmete kogused.2.7.2. KOHTLA-JÄRVE LINNA 2007.AASTA EELARVE TÄITMINEKohtla-Järve Linnavolikogu 07.veebruari 2007.a määrusega nr 71 „Kohtla-Järve linna 2007.aasta eelarvekinnitamine‖ kinnitatud linna 2007.aasta eelarve tulude maht oli 457 miljonit 397 tuhat 950 krooni.2007.aastal võeti vastu Kohtla-Järve Linnavolikogu määrused: 20.juunist 2007.a nr 93, 24.oktoobrist 2007.anr 103 ja 19.detsembrist 2007.a nr 112 kolm lisaeelarvet tulude mahu suurendamistega 52 miljoni 716tuhande 356 krooni võrra.Aasta jooksul suurendati füüsilistelt isikutelt tulumaksu laekumisi 29 miljoni krooni võrra, tulusid kaupade jateenuste müügilt 1 miljoni 489 tuhande 995 krooni võrra, toetusi 20 miljoni 143 tuhande 238 krooni võrra,muud tulud suurenesid 2 miljoni 183 tuhande 123 krooni võrra (sh. rajatiste ja hoonete müügilt 850 tuhatkrooni).Toetuste suurendamine aasta jooksul on tingitud sellest, et eelarve vastuvõtmiseks ei olnud veel jaotatud kõikriigipoolsed eraldised: suurenesid nn. toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt laste laagrite tegevuseks(342 tuhat krooni), Kultuuriministeeriumilt investeeringuteks (1 miljon krooni), Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumilt teedehoiuks (8 miljonit 768 tuhat krooni), SotsiaalministeeriumiltTööturuameti töötute integratsiooni projekti finantseerimiseks (2 miljonit 195 tuhat krooni).Aasta jooksul suurendas Vabariigi Valitsus eraldisi tasandusfondist 625 tuhat krooni, hariduskuludeks 1miljoni 362 tuhande krooni võrra, suurenesid laekumised riigilt, riigiasutustelt ja mitteresidentidelt projektidefinantseerimiseks, millest suuremad olid: Euroopa Struktuurfondist Cluster Development projekti jaoks 1Eelarve täitmise aruanne 92

miljon 531 tuhat krooni, Tiigrihüppe Sihtasutuselt 715,5 tuhat krooni, Haridus- ja Teadusministeeriumilttoetused pikapäevakooli korraldamiseks 451 tuhat 638 krooni, keelekümbluseks 630 tuhat krooni,Kultuuriministeeriumilt ujumise algõpetuseks 109 tuhat 736 krooni, Siseministeeriumilt projektiksINTERREG IIIA Linnakeskuse arendamiseks 407 tuhat 494 krooni, Sihtasutuselt KredEx 180 926 kroonimunitsipaalruumide remondiks.2007. AASTA EELARVE TULUDTulud 2007 MUUDATUSED 200724KINNITATUD 20-Jun oktoob. 19 DETS. KOKKU TÄPSUST.EELARVE NR93 NR 103 NR 112 EELARVEMAKSUD 189270.0 11000.0 13900.00 4005.00 28905.0 218175.0TULUD KAUPADE JATEENUSTE MÜÜGIST 31940.390 829.728 734.96 -79.69 1484.995 33425.385Muud riigilõivs.h. TULUDMAJANDUSTEGEVUSEST 21344.890 829.728 614.90 -469.59 975.039 22319.929KAUPADE JATEENUSTE MÜÜK(järg) 2645.500 0.000 105.056 -233.70 -128.644 2516.856TOETUSED 230523.06012767.136 4916.49 2459.61 20143.238 250666.298s.h. SIHTOTSTARB.RIIGILT JOOKSVATEKSKULUDEKS 26175.472 4068.883 3326.77 2260.40 9656.053 35831.525SIHTOTSTARBELISEDPÕHIVARA SOETAMISEKS 4135.00 9668.00 0.00 40.00 9708.00 13843.0Kultuuriministeerium (Ahtmeklubi ventilats.uuendamiseks)MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED 200212.588 -969.747 1589.72 159.21 779.185 200991.773MUUD TULUD 5664.500 42.869 655.00 1485.25 2183.123 7847.623s.h. TULUDMATERIAALSETE VARADEMÜÜGIST 3000.000 30.000 0.00 850.00 880.000 3880.000TULUDVARADELT 1600.0 0.0 555.00 395.00 950.0 2550.0MUUD TULUD 1064.500 12.869 100.00 240.25 353.123 1417.62324,639.73510,114.30TULUD KOKKU 457,397.9503 20206.45 7870.18 52,716.35662007.aasta eelarve tegelikud tulud olid 503 miljonit 193 tuhat 8 krooni, 98,6% täpsustatud eelarvest,kusjuures maksude osas oli ületäitmine 1 miljon 590 tuhat 485 krooni (+7,6%) (1 miljon 458 tuhat 838 kroonitulumaksu osas); 88 tuhande 909 krooni võrra oli ületäitmine muudes tuludes.Eelarve tulude alatäitmise peamiseks põhjuseks oli kavandatud toetuste projektide finantseerimiseksmittetäielik laekumine. Kokku jäi laekumata 8 miljonit 16 tuhat 941 krooni, millest 1 miljon 707 tuhat 287Eelarve täitmise aruanne 93

krooni Sotsiaalministeeriumilt Tööturuameti integratsiooni projekti finantseerimiseks; 2 miljonit 90 tuhat 718krooni Naiste tööturule tuleku projekti toetus; 146 tuhat 282 krooni Sihtasutuselt EAS õlivabriku arendamiseprojekti finantseerimiseks; 269 tuhat 507 krooni muudelt residentidelt ja mitteresidentidelt projektidefinantseerimiseks; 3 miljonit 470 tuhat 317 krooni projekti INTERREG IIIA raames linnakeskusearendamiseks.Mittelaekumise põhjuseks oli see, et projektide kuluaruanded olid esitatud aasta lõpus, kuid neid ei jõutudkontrollida ja vahendeid üle kanda.583 tuhande 745 krooni võrra jäi saamata tulusid kaupade ja teenuste müügist.2007.aastal oli eelarve tulude maht tunduvalt suurem kui eelnevatel aastatel, positiivne oli see, et viimastelaastatel omatulude osakaal suurenes.EELARVE TULUD 2003-2007 A.2003 2004 2005 2006 2007MAKSUD 106 335,100 124 962,700 142 041,551 170 103,588 219 765,485Tulumaks, tuh. kr. 103 945,170 122 776,400 139 601,792 167 429,708 217 458,838TULUD KAUPADE JATEENUSTE MÜÜGIST 19 702,300 25 114,100 28 095,495 29 570,776 32 841,640MUUD TULUD 2 031,300 2 643,750 3 596,603 4 190,054 7 936,532OMATULUD KOKKU 128068,7 152720,55 173733,649 203864,418 260543,657OMATULUDEOSAKAAL(%) 41,1 46,9 45,9 46,1 51,8TOETUSED 183 842,706 173 233,540 205 121,873 237 996,334 242 649,352KOKKU 311 911,500 325 954,100 378 855,522 441 860 ,762 503 193,008Eelarve täitmise aruanne 94

2007.aastal eelarve tegelike tulude struktuur oli järgmine:43,7% - maksud6,5% - kaupade ja teenuste müük1,6% - muud tulud48,2 – toetusedToetused48,2%Muudtulud1,6%Maksud43,7%Kaupadejateenustemüük6,5%99% maksudest moodustab tulumaks füüsilistelt isikutelt. 2007.aasta tulumaksu laekumine oli 50 miljonikrooni võrra suurem võrreldes 2006.aastaga, kasv moodustas 29,9%. Peab märkima, et see oli suurimiseseisvusaastate tulumaksu kasv.250 000,000TULUMAKSU KASV 2003-2007 AASTATEL217 458,838200 000,000167 429,708150 000,000100 000,000103 945,170122 776,400139 601,792Tulumaks,tuh. kr.50 000,0000,0002003 2004 2005 2006 2007Tulumaksu kasvu laekumise põhjuseks oli nii maksumaksjate arvu suurenemine kui ka brutotulu kasv.Eelarve täitmise aruanne 95

MAKSUMAKSJATE ARV JA BRUTOTULU 2003-2007 AASTATEL2000016 111 15 80816 362 16 59217 3971500017 982Maksumaksjakeskmine tulu1000050004 8035 1795 4326 0376 9078 634Maksumaksjatearv02002 2003 2004 2005 2006 2007Maamaksu ja kohalike maksude laekumine oli planeeritud suuruse piires. 2007.aasta maamaksu laekumiselangus 451 tuhat krooni võrreldes 2006.aastaga on tingitud maamaksuvabastuse soodustuste laiendamisegakorteriomanikele.Kaupade ja teenuste müügilt laekus 2007.aasta eelarvesse 32 miljonit 841,6 tuhat krooni, 532,7 tuhat kroonivähem kui oli planeeritud, kuid 3 miljoni 271 tuhande krooni võrra rohkem kui 2006.aastal.Kaupade ja teenuste müügilt saadud tulude alatäitmine oli tingitud majandustegevuse tulude mittetäielikustlaekumisest haridusasutustel 420,8 tuhande krooni võrra, kultuuriasutustel 63 tuhande krooni võrra jaspordiasutustel 273,6 tuhande krooni võrra.Põhjuseks oli ülioptimistlik lähenemine tulude kavandamisel linna asutuste poolt.17 tuhat krooni jäi saamata teistelt omavalitsustelt tasu haridusasutuste kohamaksu eest.Laekumised teistelt omavalitsustelt haridusasutuste kohamaksu eest olid 2007.aastal 8 miljonit 211 tuhat 747krooni. Kohtla-Järve linna koolides õpib 556 teiste omavalitsuste last, kellest 244 last on Jõhvi vallast ja 110teiste omavalitsuste last käib Kohtla-Järve lasteaedades, nendest 34 Jõhvi ja 51 Kohtla valla lapsi. Saamatajäi haridusasutuste kohamaksu tasu summas 67 tuhat 885 krooni Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt.Muude kaupade ja teenuste müügilt laekus 2007.aastal 2 miljonit 722 tuhat 783 krooni, mis oli 205 tuhande927 krooni võrra rohkem plaanitust ja 992 tuhande 859 krooni võrra rohkem kui 2006.aastal.2007.aastal suurenes renditulu varadelt 805 tuhat 335 krooni ehk 77% võrra ja moodustas kokku summa1 miljon 852,9 tuhat krooni (2006.aastal – 1 miljon 47,6 tuhat krooni). 2007.aastal renditi välja 3264,6 m 2(2006.aastal – 3280,7 m 2 ) mitteeluruume ning vee- ja kanalisatsioonitrasse, mille eest saadi 1 miljon 203,6tuhat krooni (2006.aastal – 410,6 tuhat krooni).Sotsiaalmaja renditulu oli 584 tuhat 253 krooni, 41 tuhande 353 krooni võrra rohkem kui 2006.aastal, mis ontingitud sotsiaalmaja elanike arvu suurenemisega.Muude teenuste müügilt laekus 2007.aastal summa 285 tuhat 715 krooni, sh. enampakkumiste osalustasusummas 255 tuhat 907 krooni ja maa erastamise toimingud summas 29 tuhat 807 krooni, võrreldes2006.aastaga on saadud täiendavalt 105 tuhat 159 krooni.2007.aastal on laekunud eelarvesse 3 miljonit 897 tuhat 536 krooni munitsipaalvarade müügist – 2 miljoni511,5 tuhande krooni võrra rohkem kui 2006.aastal. Suurem osa nendest olid laekumised munitsipaalkorteritemüügist – 2 miljonit 417,5 tuhat krooni ja 1 miljon 480 tuhat krooni mitteeluruumide müügist (420 tuhatkrooni – Keskallee 27 ja 1 miljon 60 tuhat krooni – Järveküla tee 71).1 miljon 564,5 tuhat krooni laekus intresse ja viiviseid hoiustelt, kuna 2007.aastal oli 30 miljonit kroonitoimetulekutoetuse vahendite kasutamata jääk, mis paigutati kontsernikontole, millele on sõlmitud ööpäevadeposiidi leping.Eelarve täitmise aruanne 96

Laekumised vee-erikasutuselt ja saastetasud olid planeeritud Keskkonnaameti andmete alusel ja laekusidplaani piires. Võrreldes 2006.aastaga suurenesid laekumised vee-erikasutuselt 265 tuhande krooni võrra jasaastetasu 26 tuhande krooni võrra.Vee erikasutuseks eraldatud vahendid kasvasid 2007.aastal seoses ettevõtete poolt vee koguste suurenemisekasvuga.2007.AASTA KOHTL-JÄRVE LINNA EELARVE TULUDE TÄITMINEKOHTLA-JÄRVE LINNA 2007.a.TULUDE EELARVETunnus Kinnitatud Kohtla-Järve TäitmineTulud linnaeelarve linna eelarve seisuga 31.12. %2007.a.(tuh.eek) 2007.a.(tuh.eek) 2007(tuh.eek)30 MAKSUD 189270,000 218175,000 219765,485 100,733000 Tulumaks füüsilistelt isikutelt 187000,00 216000,000 217458,838 100,683030 Maamaks 2130,00 2080,000 2195,791 105,573044 Reklaamimaks 40,00 43,000 56,656 131,763045 Teede- ja tänavate sulgemise maks 100,00 52,000 54,200 104,2332 TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGILT 31940,390 33425,385 32841,634 98,25320 Riigilõiv 450,00 350,0 335,3 95,81322 TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST 21344,89 22319,929 21571,761 96,653220 Haridusasutuste majandustegevusest 9514,91 9421,490 9000,7 95,533221 Kultuuriasutuste majandustegevusest 862,00 842,000 779,0 92,523221 Kultuuriasutuste majandustegevusest (õppemaks) 500,00 450,000 455,2 101,163222 Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 5942,98 5662,976 5389,4 95,17Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest3222 (üritusteks) 5,000 5,0 100,003224 Sotsiaalasutuste majandustegevusest 4500,00 5549,363 5550,2 100,023224Sotsiaalasutuste majandustegevusest (pensionäridepäevakeskus) 10,000 10,0 100,003224Sotsiaalasutuste majandustegevusest (igapäevaelutoetamine) 286,200 286,2 100,003229 Üldvalitsemisasutuste majandustegevusest 25,00 92,900 95,9 103,27LAEKUMISED HARIDUSASUTUSTE KOHATASU3220 EEST 7500,000 8238,600 8211,747 99,67323 MUUDE KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK (järg) 2645,500 2516,856 2722,783 108,183233 Üüri- ja renditulud varadelt 1950,00 1750,000 1852,815 105,883233 Üüri- ja renditulud varadelt (Sotsiaalmaja) 620,00 586,300 584,253 99,653238 Muude toodete ja teenuste müük 75,50 180,556 285,715 158,2438 MUUD TULUD 5664,500 7847,623 7936,532 101,13381 TULUD MATERIAALSETE VARADE MÜÜGILT 3000,00 3880,00 3897,536 100,453811 Rajatiste ja hoonete müük 3000,00 3850,000 3867,536 100,463818 Materjalide müük 0,00 30,000 30,000 100,00382 TULUD VARADELT 1600,00 2550,00 2619,470 102,723820 Intressi- ja viivisetulud hoiustelt 700,00 1500,000 1564,488 104,30382540 Laekumised vee erikasutusest 900,00 1050,000 1054,524 100,43Eelarve täitmise asruanne 97

388 MUUD TULUD 1064,50 1417,62 1419,526 100,133880 Trahvid 10,00 18,000 15,590 86,613882 Saastetasud 900,00 1055,000 1055,424 100,043888 Eespool nimetamata muud tulud 154,50 344,623 348,512 101,13KOKKU LAEKUMISED 226874,890 259448,008 260543,651 100,42TOETUSED 230523,060 250666,298 242649,357 96,803500 Toetused jooksvateks kuludeks 26175,472 35831,525 27950,739 78,013500,00SIHTOTSTARBELISED TOETUSED RIIGILTJOOKSVATEKS KULUDEKS 21331,851 27130,724 23033,149 84,903500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (eesti keele õpikutesoetamiseks) 62,037 62,037 100,003500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (projektidetoetuseks) 17,263 179,162 162,211 90,543500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (Noortelaagritegevuse toetuseks) 948,63 1290,720 1290,720 100,003500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (Pikapäevakoolikorraldamiseks) 451,638 451,638 100,003500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (keelekümblusetoetus) 630,000 630,000 100,003500.00.06Kultuuriministeerium (keskraamatukogufinantseerimiseks) 1169,348 1169,348 1169,348 100,003500.00.06 Kultuuriministeerium (projektide toetusteks) 398,543 337,810 84,763500.00.06 Kultuuriministeerium (ujumise algõpetuseks) 109,736 109,736 100,00Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium3500.00.07 (transporditoetuseks) 3205,5 3205,500 3205,50 100,003500.00.08 Põllumajandusministeerium (Koolipiima toetuseks) 126,071 123,492 97,953500.00.09Rahandusministeerium (õppelaenudekustutamiseks) 649,321 706,780 699,410 98,963500.00.10Siseministeerium (Projekt INTERREG IIIAlinnakeskuse arendamiseks) 407,494 203,747 50,003500.00.11 Sotsiaalministeerium (matusetoetusteks) 100,00 100,000 102,200 102,203500.00.11 Sotsiaalministeerium (projektide toetusteks) 99,694 89,694 89,973500.00.11Sotsiaalministeerium (tööturuameti töötute integr.projekt 06.a.- 07.a.) 665,347 665,347 665,347 100,003500.00.11Sotsiaalministeerium (tööturuameti töötute integr.projekt 06.a.-08.a.) 5806,194 5806,194 4098,907 70,603500.00.11Sotsiaalministeerium (Naiste tööturule tulekutoetuseks 07.a.-08.a.) 2195,413 104,695 4,773500.00.11Sotsiaalministeerium (Tervise Arengu Instituut)madala läve teen.osut. 1196,448 1481,182 1481,182 100,003500.00.14 Ida-Viru Maavalitsus (projektide toetusteks) 49,092 49,092 100,003500.00.14 Ida-Viru Maavalitsus (laste riiklikuks hoolekandeks) 7573,8 7707,068 7707,068 100,003500.00.14 Ida-Viru Maavalitsus (sügava puudega lastele) 219,300 219,300 100,003500.00.14Ida-Viru Maavalitsus (erivajadustegatega lastenõustamiskomisjoni töö korraldamine) 48,905 48,905 100,003500.00.14Ida-Viru Maavalitsus (alaealiste komisjonitöödetoetusteks) 21,500 21,50 100,003500.01Toetused kohalikult omavalitsuselt (transporditoetuseks) 1000,00 412,000 412,000 100,003500.02Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õiguslikelt isikutelt 14,000 14,00 100,003500.01Toetused kohalikult omavalitsuselt (projektidetoetuseks) 12,639 7,639 60,443500.03Toetused SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskusja SA-lt Laulu- ja Tantsupeo 85,898 85,895 100,003500.03Toetused valitsussektorisse kuuluvateltsihtasutustelt (SA Tiigrihüpe) 715,464 633,620 88,563500.03Toetused valitsussektorisse kuuluvateltsihtasutustelt (KIK projektid) 13,983 13,983 100,003500.03Toetused Sihtasutuselt (EAS) õlivabriku torniarendamiseks 146,285 0,000 0,003500.8 Toetused muudelt residentidelt (MTÜ Spordiliit) 98,160 98,160 100,00Eelarve täitmise asruanne 98

3500.8 Toetused muudelt residentidelt tegevuskuludeks 1722,265 1452,758 84,353500.8Toetused muudelt residentidelt tegevuskuludeks(KredEX) 180,926 180,926 100,003500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks(Rootsi saatkond) 10,000 10,000 100,003500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvaks remondiks(Pensionäridekeskusele) 143,430 143,719 100,203500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvaks remondiks(Sotsiaalmaja) 100,000 99,978 99,983500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks(INTERREG IIIA. Linnakeskuse arend.) 3597,586 3266,567 0,000 0,003500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks(Via Baltica 06.a.-07.a.) 246,035 248,126 239,254 96,423500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks(Klastrite arengu projekt) 1531,058 1525,658 99,65352MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED RIIGILTJOOKSVATEKS KUL. 200212,588 200991,773 200895,841 99,95352.00.17 Vabariigi Valitsus, s.h. 200201,59 200731,11 200731,112 100,00Tasandusfond 99 921,000 100546,000 100546,000 100,00Hariduskulud (investeeringud) 6 974,000 6328,231 6328,231 100,00Hariduskulud (õpetajate palgafond, koolitus, õpikud) 67 278,088 68640,381 68640,381 100,00Sotsiaaltoetuste ja- teenuste korraldamiseks jaarendamiseks 2 480,000 2374,000 2374,000 100,00Toimetulekutoetus 17 258,000 16552,000 16552,000 100,00352.01352.02Vahendid koolilõuna toetuseks 6 290,500 6290,500 6290,500 100,00Mittesihtotstarbelised toetused kohalikultomavalitsuselt 4,000 4,000 100,00Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õiguslikelt isikutelt 11,00 99,500 82,800 83,22352.9 Mittesihtotstarbelised toetused mitteresidentidelt 20,992 20,992 100,00352.8 Mittesihtotstarbelised toetused muudelt residentidelt 136,169 56,937 41,813502 Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 4135,00 13843,00 13802,777 99,713502.0Valitsussektorisisesed toetused põhivarasoetamiseks 4000,00 13768,00 13767,777 100,003502.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (Gümnaasiumide jaL/A investeeringuteks) 1500,00 1500,000 1500,000 100,003502.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (lasteaedademänguväljaku investeeringuteks) 1400,00 1400,000 1400,000 100,003502.00.06Kultuuriministeerium (Ahtme Kubi ja Kultuurikeskuserenoveerimiseks) 1000,00 1300,000 1300,000 100,003502.00.06 Kultuuriministeerium (Oru Klubi investeeringuteks) 100,00 200,000 199,865 99,933502.00.06Kultuuriministeerium (Ahtme ja Kohtla-JärveKunstide Kooli investeeringuteks) 600,000 599,912 99,993502.00.07Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (teedeinvesteeringuteks) 8768,000 8768,000 100,003502.02Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õiguslikelt isikutelt investeer. 40,000 0,00 0,003502.9Toetused mitteresidentidelt põhivara soetuseks(Sotsiaalmaja) 100,00 0,000 0,0003502.03Toetused Ettevõtluse Arendamise SA põhivarasoetamiseks (Sompa Klubi) 35,00 35,000 35,00 100,00TULUD KOKKU 457397,950 510114,306 503193,008 98,64Puhastatud eelarve 427087,478 460439,781 461439,492 100,22Viimaste aastate eelarve tulude mahu suurenemine võimaldas suurendada eelarve kulusid.Eelarve täitmise asruanne 99

Personalikulud (milj. krooni)Eelarve kulu kroonidesKOHTLA-JÄRVE LINNA EELARVE KULUD AASTATEL 2003-20072003 2004 2005 2006 2007Tegelikud kulud 319398,9 327587,4 383009,7 443063,1 514973,8Investeeringudpõhivarasse:sh. renoveerimine 28396,7 24047,5 37542,2 54828,9 57018,241000000100000319398.9 372587.4 383009.7 443063.1 514973.81000028396.7 24047.537542.254828.9 57018.24Tegelikud kulud1000100s.hinvesteeringudpõhivarasse1012003 2004 2005 2006 2007Üheks peamiseks eelarve kulude kasvu vajaduse põhjuseks oli viimaste aastate personalikulude kiire kasv,mis oli tingitud palgaalammäära suurendamisest.38003600PALGAALAMMÄÄRA KASV 2003-2007 AASTATEL3400320030002800Personalikulud26002400220020002003 2004 2005 2006 2007Personalikulude osakaal eelarve kulude mahust on 43,7%.2007.aasta eelarve tegelike kulude maht oli 514 miljonit 973 tuhat 790 krooni, mis moodustab 89,7%planeeritud mahust.Eelarve täitmise asruanne 100

2007.aasta eelarve tegelikud kulud valdkonniti jagunesid alljärgnevalt:Haridus 42,6%Majandus 16,1%Sotsiaal 16,0%Vaba aeg, sport ja kultuur 11,5%Üldvalitsemine 7,9%Elamumajandus 5,4%Keskkonnakaitse 0,5%Majandus16.1%Haridus42.6% KeskkonnakaitseElamu-0.5% majandus5.4%Sotsiaal16%Vaba aeg,sport jakultuur,11.5%Üldvalitsemine,7.9%Eelarve kulude struktuur majandussisu järgi oli järgmine:Tegevuskulud 79,7%Eraldised 7,6%Kapitalikulud 11,5%Muud kulud 1,2%Eraldised,Kapitalikulud,7.6%11.5% Muudkulud,1.2%Tegevuskulud,79.7%Tegevuskulude maht 2007.aastal oli 410 miljonit 448 tuhat krooni, millest personalikulud – 225 miljonit 116tuhat krooni – 54,8% tegevuskuludest ja majandamiskulud 179 miljonit 098 tuhat krooni – 43,6%tegevuskuludest.Tegevuskulud olid väiksemad planeeritud mahust 17 miljoni 604 tuhande krooni võrra, sh.- üldvalitsemiskulud 887,8 tuhande krooni võrra- majanduskulud 1 miljoni 113,9 tuhande krooni võrra- keskkonnakaitse kulud 29 tuhande krooni võrra- elamu- ja kommunaalmajanduse kulud 309,7 tuhande krooni võrra- vaba aja, spordi ja kultuuri kulud 2 miljoni 560,7 tuhande krooni võrra- hariduskulud 5 miljoni 670,1 tuhande krooni võrra- sotsiaalsekaitse kulud 7 miljoni 32,5 tuhande krooni võrra.Sotsiaalsekaitse kulude kokkuhoiu põhjuseks oli see, et toimetuleku teenuste arendamiseks ettenähtudvahendites ei olnud võimalik kulutada 1 miljon 967 tuhat krooni, mis kogunes mitme aasta jooksul, kunanende vahendite kasutamise võimalused on piiratud. Puuetega inimestele osutatavate teenuste kuludest jäikasutamata 1 miljon 967 tuhat krooni, kuna aasta jooksul vähenes neid teenuseid vajavate inimeste arv.Sotsiaalasutuste kulude kasutamata jäägid olid 2007.aasta detsembrikuu töötasude vahendid ja VanuriteHooldekodu toitlustuskulude vahendid, mis kasutati 2008.aasta jaanuaris.Muude toetuste vahendite kokkuhoid 370 tuhande krooni ulatuses tekkis toimetulekutoetuse vahenditearvelt toetuste maksmise võimaluse tõttu.Töötute sotsiaalsekaitse kulusid (tööturu projektide kulud) ei ole jõutud kasutada täielikult 2007.aastal,projekt jätkub 2008.aastal (kasutamine 1 miljon 412 tuhat krooni).Haridusasutuste tegevuskulude kokkuhoid tekkis detsembrikuu personalikulude kasutamise vajadusega2008.aasta jaanaurikuus (Detsembrikuu eest arvestatud töötasu ja maksude tähtaeg on 10.jaanuaril).Eelarve täitmise asruanne 101

Investeeringud (tuhat krooni)Kokkuhoiust 5 miljonit 670 tuhat krooni, millest 3 miljonit 616 tuhat krooni on riigi eelarves hariduskuludekseraldatud vahendid. Need vahendid on ülekantud 2008.aasta eelarvesse.Vaba aja ja kultuuriasutuste personalikulude osas tekkis ökonoomia samadel põhjustel kui haridusasutustel.Linnavalitsuse hallatavatel asutustel jäid kasutamata ka tulud majandustegevusest, mis kanti üle 2008.aastaeelarvesse summas 2 miljonit 792,4 tuhat krooni.Majanduskulude osas jäid kulutamata eraldatud vahendid üldise tööjõupoliitika arendamiseks (projekt) 823tuhat krooni ja üldplaneeringu teostamise vahendid 260 tuhat krooni, mis on samuti üle kantud 2008.aastaeelarvesse.Valitsemistegevuskulude kokkuhoid on tingitud sellest, et linnavalitsuse ruumide remont oli lõpetatuddetsembrikuus, kuid ruumidesisustus tuli kohale 2008.aasta jaanuarikuus, mille eest ka jaanuaris 2008.aastatasuti.Eraldiste mittetäielik kasutamine 34 miljoni krooni võrra on põhjendatud toimetulekutoetuste vahendite 4aasta jooksul kogunenud jäägiga summas 30 miljonit 288 tuhat krooni ja töötute projekti vahenditest 1 miljon816 tuhat krooni, mis samuti kanti üle 2008.aasta eelarvesse.Toetuste vahenditest jäi kasutamata 185 tuhat krooni sünnitoetusi ja 244 tuhat krooni ranitsatoetusi. Seosesaasta lõpu soojade ilmadega jäi kulutamata 707 tuhat krooni soojamajanduse dotatsiooni vahendeid.2007.aasta eelarve kuludest 59 miljonit 147 tuhat krooni moodustasid investeeringud põhivarasse, millest 57miljonit 18 tuhat krooni kulutati hoonete ja rajatiste renoveerimiseks.Viimaste aastate oluline tulude kasv võimaldas täiendavalt investeerida mitte ainult laenude ja riigi eelarvevahendite arvelt vaid ka linnaeelarve oma tulude arvelt.Kohtla-Järve linna investeeringud 2003-2007.aastaTabel (tuhat krooni)2003 2004 2005 2006 2007Kokku sh. 28397 24 048 37542 54829 57 018laenu vahendid 18 000 15 000 18 500 29 000 30 000riigi eelarve vahendid 9 097 7 256 9 941 18611 13 803Haridus- ja Teadusministeeriumi pearaha - - 6 631 6 441 6 887Omatulu 9300 1 792 2 470 777 6 3286000050000Omatulu40000300002000010000Haridus- jaTeadusministeeriumipearahaRiigi eelarve vahendidLaenu vahendid02003 2004 2005 2006 2007Eelarve täitmise asruanne 102

2007.aasta investeeringud tegevusaladejärgmised:Linnamajandus 36,0%Elamu- ja kommunaalamajandus 5,4%Vaba aeg, kultuur ja sport 17,7%järgi onLinnamajandus,36%Elamu- jakommunaalmajandus,5.4%Vaba aeg,kultuur jasport,17.7%Haridus 38,3%Sotsiaal 0,7%Üldvalitsemine 1,9%Üldvalitsemine,1.9%Sotsiaal,0.7%Haridus,38.3%2007.aastal jäi kasutamata 439 tuhat 282 krooni Kultuurikeskuse hoone renoveerimiseks ettenähtudvahendeid, kuna tööde teostamine jätkub 2008.aastal, vahendid on ülekantud 2008.aasta eelarvesse.Muude kulude maht oli 6 miljonit 37 tuhat krooni. Muude kulude arvelt tasuti 2 miljonit 385 tuhat kroonilaenuintresse, 3 miljonit 30 tuhat krooni munitsipaalkorterite soojakulude võlgade tasumiseks kohtuvälisekokkuleppe alusel, 342 tuhat krooni käibemaksu ja riigilõivu.KOHTLA-JÄRVE LINNA 2007.AASTA EELARVE KULUDE TÄITMINEEelarve Eelarveklassifikaatori nimetus Esialgne s.h art Lõplik s.h art Eelarve s.h artklassif. eelarve 155 eelarve 155 Täitmine 155tunnus1 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 43423,43 2048,2 48043,33 1554,77 40703,746 1238,4571111 LINNAVOLIKOGU 3780 3800 3696,7971112 LINNAVALITSUS 35072,184 2048,2 35389,27 1554,77 34238,307 1238,4571112 OMANDIREFEORM 0,046 0,051114 RESERVFOND 1576 5977,91 384,0951330 OV LIIKMEMAKSUD JA ÜHISÜRITUSED 403,2 384,11700 LAENUDE JA VÕLGADE TEENINDAMINE 2592 2492 2384,5472 RIIGIKAITSE 0 03 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 50,15 0 20,154 MAJANDUS 66546,508 12177,51 85530,51 20732,6 82937,09 20732,344120 ÜLDINE TÖÖJÕU POLIITIKA 1789,17 193,044210 MAAKORRALDUS 7 37,8 36,804360 SOOJAMAJANDUS 7615,908 335,91 6928,41 264,6 6221,182 264,44510 TEEDE JA TÄNAVATE KORRASHOID 49318,6 11841,6 67871,53 20468 67853,955 20467,944511 LIIKLUSKORRALDUS 1165 1164,82 1152,94BUSSILIINIDE DOTATSIOON JA4512 KORRALDUS 7000 6828,88 6828,884540 LENNUVÄLI 25 25ÜLDMAJANDUSLIKUD4740 ARENDUSPROJEKTID 1440 884,9 625,35 KESKKONNAKAITSE 2867 502,1 2740,52 68,13 2711,4 68,135100 PRÜGIVEDU 450 467 459,925200 PUHASTUSSEADMED 1567 502,1 1594,32 68,13 1572,28 68,13SAASTE VÄHENDAMINE(PUUDE5400 ISTUTAMINE) 500 679,2 679,205500 KESKKONNA ARENDUSTEGEVUS 350 0 06 ELAMU-JA KOMMUNAAKMAJANDUS 25679,6 2932 28105,64 3141,42 27715,49 3141,426100 Munitsipaalruumide kulud 5466,5 6686,81 385,93 6589,92 385,93Eelarve täitmise asruanne 103

6300 VEEVARUSTUS 361,2 356,24 351,436400 TÄNAVAVALGUSTUS 7870 2932 7896,7 2696,6 7648,9 2696,66601 Elamumajanduse haldamine 398,5 270 2706602 KALMISTUD 177 177 1776603 HULKUVATE LOOMADE PÜÜDMINE 250 250 250,046604 SAUNA DOTATSIOON 400 400 4006605 MUU ELAMU-JA KOMMUNAALMAJANDUS 10756,4 12068,89 58,89 12028,2 58,897 TERVISHOID 58,5 0 106,4 0 106,4 0720 Kiirabi 5 5731 HAIGLAD 98,38 98,38760 Muu tervishoid 58,5 0740 Avalikud tervishoiuteenused 3,02 3,028 VABAAEG,KULTUUR JA RELIGIOON 78082,868 8205,87 85375,77 10945,66 82205,95 10376,218102 AHTME SPORDIHOONE 2343,916 2451,06 54,71 2369,81 54,718102 KOHTLA-JÄRVE SPORDIKESKUS 10391,681 1381,92 11009,98 1898,14 10474,75 1898,148102 NOORTESPORDI TOETUSED (KUNI 19 A.) 4827 4728 47288102 TOETUSED SPORDIKLUBIDELE 696 762 7598102 SPORDIKESKUS ESKIISPROJEKT 180 295 2368103 PUHKEPARGID,MÄNGUVÄLJAK. JA PINGID 1516,8 1535,66 1534,648103 INTERREG IIIA 4796,78 4355,42 4354,558105 LASTE KUNSTIDE KOOLID 11689,576 800 14090,79 2097,32 13965,64 2097,328106 KOOLINOORTE LOOMEMAJA 6899,231 2945 8361,58 2538,8 7861,87 2538,88107 NOORTE KESKUS 7688,21 350,7 7438,35 548,68 6693,44 548,658109 LINNASPORDI JA VABAAJA ÜRITUSED 520 676,29 658,028201 KESKRAAMATUKOGU 8935,934 9173,72 9098,438202 KULTUURIHOONE JA KLUBID 14274,855 2728,25 16145,19 3808,01 15234,47 3238,598203 MUUSEUM 1572,692 1643,32 1613,238206 LINNAORKESTER 797,193 797,19 763,248208 KULTUURIÜRITUSED 702 1246,7 1202,348209 SELTSITEGEVUS 251 657,85 650,858207 MUINSUSKAITSE 7,67 7,679 HARIDUS 210478,624 18261,46 225080,9 23279,48 219372,6 23241,349110 EELHARIDUS(LASTEAIAD) 65567,11 5661,92 68434,69 6974,34 67694,35 6936,19110 ERALASTEAIAD 2073,6 2217,84 2217,849210 LASTEAED-KOOL 10 20,37 20,379212 PÕHIKOOLID 20510,36 648,33 20964,55 546,42 20167,24 546,429220 GÜMNAASIUMID 113174,226 11676,21 124468,52 15449,18 121253,04 15449,289220 ERAKOOLID 3465,285 3522,06 2705,249221 TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 3770,123 275 3692,51 309,54 3658,29 309,549600 ÕPILASVEO ERILIINID 178 89,9 89,859601 LINNAHARIDUSE ÜLDÜRITUSED 480 550 546,659800 MUUD HARIDUSKULUD 1249,92 1120,46 1019,7310 SOTSIAALNE KAITSE 93981,983 104,7 98801,67 362,04 59200,98 349,2410120 PUUET.INIM.SOTS.HOOLD.(KODUTEENUSD) 2038,6 1882,76 1874,1510121 PUUET. INIMESTELE OSUTAV TEEN. ASUT. 8756,289 9073,49 7106,3810200 VANURITE HOOLDEKODU 12456,903 104,7 13494,99 350 13016,59 337,210200 PENSIONÄRIDE PÄEVAKESKUS 1103,8 1200,94 971,210400 LASTEKODU 7811,327 8060,98 12,04 7759,6 12,04MUU PEREKONDADE JA LASTE10402 SOTS.KAITSE 1455 2116,8 1420,4710500 TÖÖTUTE SOTS.KAITSE 5988,094 8243 5014,7110700 SOTSIAALMAJA 2439,696 2822,12 2722,8810701 TOIMETULEKUTOETUS 43382,099 45055,3 13031,17MUU SOTSIAALSETE RISKIRÜHMADE10702 KAITSE 4344,95 2284,18 1748,5210900 SHKK 4205,225 4567,11 4535,29KULUD KOKKU 521118,513 44231,84 573834,89 60084,1 514973,81 59147,137Eelarve täitmise asruanne 104

Finantseerimistehingute maht oli 63 miljonit 720 tuhat krooni. Millest 30 miljonit krooni on kohustustesuurendamine (laenu võtmine) ja 6 miljonit 718 tuhat krooni on tagastatud laenud ja liisingud (kohustusedvähenesid).Muutus kassas ja hoiustel oli 11 miljonit 501 tuhat krooni.01.jaanuari 2007.aasta üleminev jääk oli 40 miljonit 438 tuhat krooni, millest 26 miljonit 124 tuhat krooniolid toimetulekutoetuse vahendid, 2 miljonit 514 tuhat krooni hooldajatoetused, 2 miljonit 165 tuhat krooniüleminevate objektide investeeringute vahendid, 1 miljon 833 tuhat krooni riigi eelarve hariduskulud, 2miljonit 332 tuhat krooni majandustegevuse tulude vahendid ja 4 miljonit 438 tuhat krooni vaba jääk.2007.AASTA FINANTSEERIMISTEHINGUTE TÄITMINEEELARVETÄITMINEFINATSEERIMISTEHINGUD 63720,547 11780,776FINANTSVARADE SUURENEMINEFINANTSVARADE VÄHENEMINEKOHUSTUSTE SUURENEMINE 30000,000 30000,000LAENUDE VÕTMINE 30000,000 30000,000VÄLISLAENUDE VÕTMINEKOHUSTUSTE VÄHENEMINE 6717,800 -6717,747Arvelduslaenu tagasimaksekapitaliliisingu maksed 621,800 -621,796laenude tagastamine residentidele 6000,000 -6000,000laenude tagastamine mitteresidentidele 96,000 -95,951-MUUTUS KASSAS JA HOIUSTES 40438,347 11501,477MUUTUS KASSAS JA HOIUSTESS.H Toimetulekutoetus 30386,701Sotsiaalteenused 1637,432Koolitoit koolidele 83,002Projektide kaasfinantseerimine 5,000MV igapäevaelu toetus 318,354MV laste riiklik hoolekandeks 291,009MV toetus alaealiste komisjoni tööks 59,997MV toetus sügava puudega lastele 219,300MV nõustamiskomisjoni tööks 35,557RE eraldised ainesektsioonitööks 10,685RE eraldised koolide palga ja maksudevahendideks 2889,084RE eraldised lasteadade koolituseks 4,489RE eraldised koolide koolituseks 80,059RE eraldised õppevahendite soetamiseks 15,920Haridusmin.toetus keelekümbluseks 630,000Sotsiaalministeerium matusetoetus 2,200Eraldised politseiprefektuurile 2007.a. 30,000Investeeringud pangalenu arvelt 477,517Omatulud 2792,422Sihtfinantseerimine 379,693Projekt Klastrite arendamine 1481,525Projekt Töötute integratsioon 79,847Projekt naised tööturul 0,244Eelarve täitmise aruanne 105

Vabajääk 10029,786KASSATAGAVARA 300,000SUUNATUD KULUDE KATTEKS 51939,823Puhastatud 2007.aasta eelarve tulude maht oli 461 miljonit 439 tuhat 491 krooni.Laenukoormus ja muud kohustused 01.jaanuari 2008.aasta seisuga olid 29%.Eelarve defitsiit on (-) 2,69%.2.8 RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNEEelarve Selgitus Eraldatud KulutatudKlassifikaatoriTunnusKasutamata01,112, Linnavalitsus akende remondiks 36,459 36,4601,112, Linnavalitsus arhiivitarvikute soetamine 11,21 11,2101,112, Kohtla Vallavalitsus 25 2503,100,Politseprefektuurile aastapäeva preemiate maksmiseks javormiriietus 47,3 17,3 3003,100, Politseiprefektuurile rollerite remondiks 2,85 2,8504,210, Maa erastamiseks 15,498 15,49804,540, SA Jõhvi Lennuväli asutamispoolse sissemakse tegemine 25 2504,740, Turismiviidad 23,6 23,605,100, Raudi kalmistu prügivedu 67 6706,100, Oru l.o. Elumaja hoone taastamine 30,161 30,16106,300, Vee-ettevõtja konkursi kuulutuse avaldamise kulud 21,134 21,13406,300, Viivikonna pumpla remont 11,032 11,03206,605, Somapa Maja korvtõstuki soetamine 67,00 67,0006,605, Traktori remont 4,90 4,9006,605, Oru l.o. Puude mahavõtmine 10,00 10,0007,240, SA Ida-Viru Kiirabile konverentsil osalemiseks 5 507,310,SA Ida-Viru Keskhaiglale lasteosakonda televiisorisoetamiseks 5 507,370, SA Ida-Viru Keskhaiglale doonorpakid 60 6007,600, SA Ida-Viru Keskhaigla konveretsil osalemine 33,384 33,38408,102, Spordiklubi Dilan laagri läbiviimiseks 5,000 5,00008,105, Ahtme Kunstide Koolile palgafondi suurendamine 34,040 34,04008,105, K-Järve Kunstide Koolile ürituste läbiviimiseks 4,000 4,00008,105, Kohtla-Järve Kunstide Kool remonditööd 87,491 87,49108,105, K-Järve Kunstide Koolile konkursil osalemiseks 13,500 13,50008,105, K-Järve Kunstide Koolile remonditööde teostamiseks 3,410 3,41008,105, Ahtme Kunstide Koolile ürituste läbiviimiseks 2,500 2,50008,105, Kohtla-Järve Kunstide Kool projekti kaasfinantseerimine 3,000 3,00008,106, Loomemaja koolituskulud 4,367 4,36708,106, Loomemajale festivalil osalemise kulude katteks 10,500 10,50008,106, Loomemajale ürituste läbiviimiseks 10,000 10,00008,106, Loomemajale „Nord-East Battle“ läbiviimiseks 14,979 14,97908,107, Noortekeskus avariitööd 14,904 14,90408,107, Noortekeskus transpordikulud 12,000 12,00008,107, Noortekeskusele remonditöödeks 6,000 6,00008,109, Märt Vildi raamatu trükkimise kulud 5,000 5,00008,201, Keskraamatukogu akende remondiks 44,250 44,25008,201, Keskraamatukogule remondikulude katteks 4,932 4,932Eelarve täitmise asruanne 106

08,201, Keskraamatukogule mehitatud valve paigaldamine 149,507 149,50708,201,Keskraamatukogu Oru haruraamatukogu akenderemonttöödeks 5,170 5,17008,202, Kultuurikeskusele aastapäevaürituste läbiviimiseks 47,000 47,00008,202, Oru Klubile ruloode ostmiseks 5,059 5,05908,202, Oru Klubi remont 15,000 15,00008,202, Oru Klubi festivalil osalemine 20,000 20,00008,202, Ahtme Klubi koolituskulud 1,800 1,80008,202, Ahtme Klubile jooksev remont 4,385 4,38508,202, Ahtme Klubile turvatrellide soetamiseks 10,738 10,73808,203, Põlevkivimuuseumile liiklusmärkide paigaldamiseks 7,965 7,96508,203, Põlevkivimuuseumile konverentsil osalemine 5,662 5,66208,207, Muinsuskaitse 7,670 7,67008,208, Kultuuriürituste kulude katteks 20,000 20,00008,209, Seltsitegevuse kulude katteks 2,601 2,60109,110, Punamütsike infotehnoloogia 11,490 11,49009,110, Lasteaiad koolituskulud 20,434 20,43409,110, Punamütsike välisvalgustud 11,470 11,47009,212, Vahtra PK kongressil osalemiskulud 2,638 2,63809,220, Ühisgümnaasium kasutusrendikulud 26,800 26,80009,220, Gümnaasiumid „Õppiv tiiger meie koolis“ kaasfinantseerimine 617,625 617,62509,220, Tammiku Gümnaasium tantsususside soetamine 25,000 25,00009,220, Kesklinna Gümnaasium akende remondiks 2,240 2,24009,220, Järve Gümnaasium akende remondiks 17,177 17,17709,220, Ühisgümnaasiumile akende remondiks 4,714 4,71409,220, Järve Gümnaasium rahvariided 21,600 21,60009,220, Ahtme Gümnaasiumile aastapäevaürituste läbiviimiseks 85,000 85,00009,220, Järve Vene Gümnaasiumile kõnekonkursi läbiviimiseks 5,000 5,00009,221, Täiskasvanute Gümnaasium koolituskulud 1,680 1,68009,221, Täiskasvanute Gümnaasium veetorustiku remont 2,256 2,25610,121, K-Järve Invaühingule projekti kaasfinantseerimine 31,004 31,00410,200, Pensionäride Päevakeskus akende remondiks 0,710 0,71010,400, Lastekodule arvuti soetamiseks ja ürituste läbiviimiseks 30,000 30,00010,702, Madala Läve Keskus ribikardinad 4 410,702, Madala Läve keskuse inventar 9 901,114, Reservfondi jääk 5977,905KÕIK KOKKU 7991,701 1983,797 302007.aastal kasutamata jäänud Politseiprefektuurile eraldatud 30 tuhat krooni on ülekantud 2008.aastaeelarve kuludesse.Eelarve täitmise aruanne 107

Audiitori järeldusotsus 108

KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSMAJANDUSAASTA ARUANNE 2007Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete allkirjad 2007.a. majandusaasta aruandele.Jevgeni SolovjovLinnapea―.....‖.............................. 2008.a.Jüri KolloAselinnapea―.....‖................................ 2008.a.Ljudmila JantšenkoAselinnapea―......‖................................. 2008.a.Niina AleksejevaAselinnapea―.....‖................................... 2008.a.Riina IvanovaAselinnapea―.....‖.................................... 2008.a.Allkirjad majandusaasta aruandele 109