HIV – kokkupuutejuhtum - Terviseamet

Riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006 – 2015HIV – kutsekokkupuutejuhtumTervishoiuamet

Juhend on valminud riikliku HIV ja AIDS’i strateegiaaastateks 2006–2015 raamesKoostanud: Tervishoiuamet

SissejuhatusSelle juhendi eesmärk on selgitada töökeskkonnasesineda võivate bioloogiliste ohutegurite olemasoluning sellega kaasnevaid seadusjärgseid kohustusiasjassepuutuvatele isikutele. Bioloogiliste ohuteguritepuhul keskendub juhend verega levivatele nakkustekitajatele,eelkõige HI-viirusele.Enim ohustatud valdkondade esindajatena, kellelesee juhend on mõeldud, võiks nimetada tervishoiu,korrakaitse, teeninduse, hoolekande, samuti lasteasutustejne töötajaid. Bioloogiliste ohutegurite esinemisekorral ettevõtte töökeskkonnas on oluline,et nii tööandja ja töötajad kui ka töökeskkonnaspetsialistja -volinik oleksid teadlikud ennetusabinõudestja nendega seotud kohustustest.Juhend on koostatud õigusaktide nõuete ja spetsialistidearvamuste põhjal.3

MõistedHIV – inimese immuunpuudulikkuse viirus.AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom.Bioloogilised ohutegurid – mikroorganismid (bakterid,viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliseltmuundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimeseendoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsedained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiatvõi mürgistust.Verega levivad nakkustekitajad – inimese veresleiduvad patogeensed mikroorganismid, mis võivadsellise verega kokkupuutunud teisel inimesel põhjustadanakatumise, näiteks HI-viirus, B-hepatiidiviirus (HBV), C-hepatiidi viirus (HCV) jt.Teised nakkusohtlikud materjalid – kehavedelikudvõi koed, mille kaudu võib toimuda verega levivatenakkustekitajate ülekanne: veri, seerum, luuüdi,seemnevedelik, eelseemnevedelik, tupeeritis,pleuravedelik ehk kopsukelmevedelik, südamepaunavedelik,kõhukelmevedelik, lootevesi, liikvor ehkseljaajuvedelik ja kõik muud vedelikud ja eritised,mis silmanähtavalt sisaldavad verd. Nakkusohtlikudei ole roe, sülg, higi, pisarad, uriin, oksemassid, ninasekreet,juhul kui need ei sisalda verd.Kokkupuutejuhtum – nahkaläbiv vigastus (nõelatorgevõi vigastus muu terava vahendiga), limaskestavõi kahjustunud naha kontakt vere või teistepotentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega.Kutsetöös ohustatu – inimene, kel on oma igapäevatööülesannete täitmise käigus oht kokku puutudapotentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega.Potentsiaalne nakkusallikas – surnud või elav isik,kelle vere või muu potentsiaalselt nakkusohtliku4

materjaliga on olnud kokkupuutejuhtum.Kindel tööalane nakatumine – konkreetse kokkupuutejuhtumigaseostatav verega leviva nakkustekitajaganakatumine, mis on asjakohaselt tõestatudja mille puhul on välistatud muud nakatumisvõimalused.Ennetav ravi – pärast kokkupuudet töötajale profülaktiliseravimi manustamine.ÕigusaktidTöötervishoiu ja tööohutuse seadus(RTI, 16.01.2007, 3, 11);„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise,teatamise ning uurimise kord” VV 13.05.2003määrus nr 146 (RTI, 22.05.2003, 42, 289);„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatudtöökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”VV 05.05.2000 määrus nr 144(RTI, 01.07.2006, 19, 155);„Nakkusohtliku materjali käitlemise kord”SM 31.10.2003 määrus nr 119(RTL, 14.11.2003, 115, 1831)NakatumisriskNakatumisrisk nahkaläbiva vigastuse korral on HIVpositiivsevere puhul 0,3%. Kokkupuutejuhtumidverega loetakse potentsiaalselt nakkusohtlikeks kajuhul, kui potentsiaalse nakkusallika infi tseeritus eiole kinnitatud.5

Kuidas vältidaOluline on kasutada isikukaitsevahendeid, eelkõigekaitsekindaid, kitleid, maske ja kaitseprille. Ohutudtöövõtted on seotud töö eripäraga ja kehtestataksetööandja poolt. Enne tööle asumist tuleb kriimustusedja marrastused katta veekindla plaastriga. Elustamiseltuleb vältida otsest suust suhu hingamist.Tööandja kohustused bioloogiliste ohuteguriteesinemisel töökeskkonnas• Määrata töötaja nakatumisohu laad, suurus ja kestus töökeskkonna riskianalüüsi käigus• Regulaarselt hinnata riski töötaja tervisele ja võttatarvitusele vajalikud ennetusabinõud• Koguda nakkusohtlikud jäätmed spetsiaalsetessekonteineritesse• Muuta nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnalekahjutuks autoklaavimise, desinfi tseerimisevm meetodi abil• Järgida tööhügieeni nõudeid• Koostada tegevuskava käitumiseks bioloogilistestohuteguritest tuleneva ohu korral• Varustada töötajad isikukaitsevahenditega ningmäärata nende kasutamise kord, kui kokkupuudetbioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalikvältida• Tagada töötajate piisav asjakohane väljaõpe ennetöö alustamist bioloogiliste ohuteguritega ja vajaduselka töö käigus perioodiliselt• Tagada, et kõik töötajad, kellel on kokkupuude bioloogilisteohuteguritega, läbivad eelneva ja perioo-6

dilise tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale•Töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandjakindlaks määrama puhastus- ja desinfi tseerimisprotseduurid,ette nägema saastunud materjalideohutu käitlemise kuni nende hävitamiseni ning määramakorra, kuidas ohutult võtta, uurida ja käideldainimeste ja loomade proove•Tööandja teatab töökeskkonnas toimunud kokkupuutejuhtumistTööinspektsiooni kohalikule asutuselevastavalt tööõnnetusest teatamise nõuetele•Tagada profülaktika võimalus töötajale, kellel toimusnahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlasevõi nakkustekitajat kandva isiku või esemega ja keson tööandjat kokkupuutest viivitamatult teavitanud.Profülaktika tähendab töötajale pärast nimetatudkokkupuudet profülaktilise ravimi viivitamatut manustamist.Tegevus pärast kokkupuutejuhtumitKõigepealt tuleb torkevigastuskoht võimalusel pestarohke vee ja seebiga, seejärel puhastada haavspetsiaalse desinfi tseeriva ainega. Vere või süljesattumisel silma tuleb võimalusel koheselt loputadavee või steriilse NaCl 0,9% lahusega, suunates liigutusedsilma välisnurga poolt sisenurga suunas.Oluline on hinnata nakkusohtliku materjaliga toimunudkontakti tõsidust.Nakkusallika puhul on tähtis informatsioon nakkuskandluseolemasolu ja infektsiooni staadium ning7

antiretroviirusravi saamine.Torkekoha hindamine: vigastuse ulatus, samuti vigastusepõhjustanud instrument ja selle saastatuseaste. Nakatumisoht tekib ka HIV-positiivse vere sattumisellimaskestale, kahjustatud nahale või silma.Nakatumisriskiga seotud kokkupuutejuhtumite järgneantiretroviirusprofülaktika toimub nelja nädalavältel 2–3 preparaadiga, alustada tuleb võimalikultkiiresti esimeste tundide jooksul pärast kokkupuutejuhtumit.Eestis tehakse HIV-antikehade analüüsid6 ja 12 nädalat ning 6 kuud pärast kokkupuudet.Kokkupuutejuhtumist tuleb koheselt informeeridatööandjat. Tööandja peab töötaja suunama nakkuskabinettiprofülaktika vajaduse kindlaksmääramiseks.Tööandja peab registreerima kõik kokkupuutejuhtumid,antiretroviirusprofülaktikat vajanud juhtumitekohta tuleb esitada ka raport Tööinspektsioonile.Kuigi tavaliselt eelneb tööõnnetuse registreerimiseleka töötaja töövõimetusleht, siis siin ei pruugi seenii olla. Nahka läbistavat vms kokkupuudet, millelejärgneb profülaktika, loetakse raskeks tööõnnetuseks,kuna sellel võivad olla rasked tagajärjed.Tööõnnetuse registreerimisnõuete kohaselt on teatamisekohustus ka arstil, kelle poole töötaja pöördub.Arst vormistab seaduses ettenähtud vormi kohaseltteatise ning saadab selle Tööinspektsioonikohalikule asutusele.8

Kokkupuutejuhtumi korral saab esmase hinnanguolukorra tõsidusele ning ravi vajadusele järgmistestpiirkondlikest keskustest:TallinnasLääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskusPatsientide vastuvõtt on ööpäevaringneAmbulatoorne vastuvõtt 8–14 tööpäevitiVastuvõtutuba ja valvearst 659 8507TartusTartu Ülikooli Kliinikumi nakkuskabinetPuusepa 1aTelefon 731 9120PärnusSA Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakondRistiku tn 1Telefon 447 3393, 447 3394NarvasNarva HaiglaKarja tn 6Infektsionistid 354 8802, 354 8803Kohtla-JärvelSA Ida-Viru KeskhaiglaKohtla-Järve, Tervise tn 1Infektsionistid 337 8798nakkusosakonna valvelaud 337 8899HIV/AIDS-i ja narkoalane tasutaööpäevaringne info- janõustamistelefon on 17079

Antiretroviirusprofülaktika kuludeeest tasumineSeaduse järgi ei tohi töötaja jaoks tekkida rahalisikulutusi seoses töötervishoidu, tööohutust ja -hügieenikäsitlevate meetmete kavandamise ja rakendamisega.Sealjuures peab aga töötaja kokkupuutejuhtumistõigeaegselt teavitama tööandjat.Töötaja vastutusEelkõige peab töötaja rakendama ennetavaid abinõusid,mida tööandja on juhendamise käigus talletutvustanud, ning kasutama tööandja poolt eraldatudisikukaitsevahendeid.Pärast kokkupuutejuhtumi toimumist on töötajajaoks oluline kiire abi saamine ning juhtumi fi kseeriminetööõnnetusena, kui asjaolud seda kinnitavad.Tööandja teavitamine juhtumist on asjade loomulikkäik. Registreerimata tööõnnetus on liigitatav olmetraumananing seetõttu peab inimene arvestama karavimi kulude eest tasumisega.HBV ja HCV profülaktikaKõik töötajad, kellel on tööalane risk nakatuda HBVinfektsiooni,peavad olema vaktsineeritud B-hepatiidivastu. C-hepatiidi profülaktikaks vaktsiini ei ole.Tööandja kohustus on tagada vaktsineerimise võimalustöötajatele, kes puutuvad kokku bioloogilisteohuteguritega, mille vastu on tõhus vaktsiin olemas.Vaktsineerimine on siiski vabatahtlik.10

Kokkupuutejuhtumi korral:Kokkupuude nakkusohtliku materjaligaVigastatud koht pesta koheseltrohke vee ja seebiga, seejärelpuhastada desinfitseeriva ainegaVere või sülje sattumisel silmapesta koheselt veega, suunatesliigutused silma välisnurga pooltsisenurga pooleHinnangu andmine: vigastuse ulatus, toimumise aeg, nakkusallika staatus(kas on teada nakkus ja kas on teada HIV staadium ning antiretroviirusravinakkusallikal. Kas limaskestale, kahjustunud nahale või silma sattus verivm nakkusohtlik materjal).Kokkupuutejuhtumist tulebkoheselt informeerida tööandjat.Tööandja on kohustatudtagama profülaktikavõimaluse töötajale, kelleltoimus nahka läbistavkokkupuude nakkuskahtlasevõi nakkustekitajatkandva isikugaKoheselt pöörduda tervishoiuteenuseosutaja (võimaluselinfektsionisti) pooleTööandjal teatada tööalasestnakatumisest Tööinspektsioonikohalikule asutusele vastavalttööõnnetusest teatamise nõuetele,kui on alustatud profülaktikagaNakkuskahtlastkokkupuudet, millelejärgneb profülaktika,nimetataksetööõnnetuseks