13.07.2015 Views

Valik geograafia riigieksami ülesandeid

Valik geograafia riigieksami ülesandeid

Valik geograafia riigieksami ülesandeid

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIÜLESANDEID1


SISUKORDI ÜLDMAATEADUS. ............................................................................................................... 3LITOSFÄÄR........................................................................................................................... 3PEDOSFÄÄR ......................................................................................................................... 6ATMOSFÄÄR........................................................................................................................ 8HÜDROSFÄÄR ................................................................................................................... 11II MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD ............ 14III MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA....................................................................... 15ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ......................................................... 15RAHVASTIK JA ASUSTUS ............................................................................................... 18PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS ..................................... 21METSAMAJANDUS ........................................................................................................... 25ENERGIAMAJANDUS ....................................................................................................... 27TÖÖSTUS............................................................................................................................. 31TEENINDUS ........................................................................................................................ 34IV KAART............................................................................................................................... 38V GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIÜLESANNETE VASTUSED .......................................... 422


Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnasaset leiavad.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................4) ................................................................................................................................................4 p4. Kaardil on laamade erinevad servaalad tähistatud A, B, C ja D-ga. Millise tähegatähistatud piirkonda iseloomustab kaardi kõrval olev joonis?1 pJoonis iseloomustab piirkonda ……..Tähistage järgnevas loetelus X-ga kaks geoloogilist protsessi, mis joonisel kujutatudpiirkonnas aset leiavad. ookeanilise maakoore hävimine mandrilise maakoore tekkimine ookeanilise maakoore tekkimine kurdmäestike teke vulkaaniliste saarte tekkimine süvikute tekkimine2 p5. Vulkanismist võib inimestele ka kasu olla. Selgitage kolme näite abil selle väitepaikapidavust.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................3 p4


6. Võrrelge mandrilist ja ookeanilist maakoort. Leidke loetelust sobivad näitajad jakirjutage tabelisse.kuni 6 miljardit aastatkuni 4 miljardit aastatkuni 180 miljonit aastatkuni 180 tuhat aastatkuni 2 kmkuni 10 kmkuni 80 kmkuni 120 kmbasaltsettedgraniitlubjakiviMandriline maakoorOokeaniline maakoor3 pMaakoore vanusMaakoore paksusLevinum kivim7. Selgitage laamtektoonika teooriale toetudes järgmisi protsesse.1) Atlandi ookean laieneb, sest ......................................................................................................................................................................................................................................................2) Andides on aktiivne vulkaaniline tegevus ja esineb tugevaid maavärinaid, sest.......................................................................................................................................................................3) Vaiksesse ookeani on tekkinud Mariaani süvik, sest.................................................................................................................................................................................................................1 p1 p1 p8. Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetataksenähtust, mis Pärnumaal aset leidis?1 pPiltidel kujutatud nähtust nimetatakse …………………………………….Nimetage kaks võimalikku looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda.2 p1) ...................................................................................................................................................2) ...................................................................................................................................................Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda.1 p.......................................................................................................................................................5


PEDOSFÄÄR9. Millist tüüpi murenemine on ülekaalus kõrbetes?Kõrbetes on ülekaalus .............................................................Põhjendage. ................................................................................................................................10. Otsustage, kas väide on tõene või väär. Põhjendage oma otsust.Tõene/väär Vihmametsas on ülekaalus keemiline murenemine.Põhjendus: .....................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p1 p11. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehkrabenemist? Kaks tõest väidet tähistage X-ga.Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi.Ulatuslikud ööpäevased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi.Protsessi käigus lahustub osa kivimi koostises olevaid aineid ja need kantakselahustumise kohast eemale.Protsess on intensiivne vihmametsades.Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks.2 p12. Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga.MULLATEKKETEGURID2 pLÄHTEKIVIMSelgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele.1).................................................................................................................................................2).................................................................................................................................................2 p6


13. Kumb diagrammidest (A või B) kujutab tihenenud, kumb normaalse tihedusegamulda? Põhjendage.Tihenenud mulda kujutab diagramm ………Põhjendus: .....................................................................................................................................................................................................................................................................................Mis võib põhjustada mulla tihenemist? Selgitage näite abil.....................................................................................................................................................1 p1 p14. Viige kokku pildil kujutatud mullaprofiil loodusvööndiga. Selleks valige antudloetelust igale mullaprofiilile sobiv loodusvöönd.Loodusvööndid:parasvöötme rohtlaokasmetstundravihmamets4,5 pMilliseid muldi toodud väited iseloomustavad? Kirjutage iga väite juurde vastavamullaprofiili täht.A Kamardumise tõttu on muld viljakas.B Muld sisaldab vähe toitaineid, sest aineringed toimivad väga kiiresti.C Kuuma ja niiske kliima tõttu on ülekaalus keemiline murenemine.15. Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis põhjustavad erosiooni.1) ............................................................. 2) .............................................................2 p16. Tooge näide inimtegevusest, mis võib põhjustada erosiooni. Selgitage pikemalt, millisedtagajärjed sellel võivad olla.Näide: .............................................................................................................................................................................................................................................................................................Tagajärjed:......................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p1 p7


ATMOSFÄÄR17. La Paz ja Cuiaba asuvad Lõuna-Ameerikas peaaegu samal laiuskraadil. Ometi onkliima neis paigus märkimisväärselt erinev. Nimetage kliimadiagrammide põhjal kaksolulist erinevust La Pazi ja Cuiaba kliimas ning põhjendage, milliste tegurite mõjul onerinevused tekkinud.1) ................................................................................................................................................Põhjus ........................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Põhjus ........................................................................................................................................Nimetage üks sarnane joon La Pazi ja Cuiaba kliimas.....................................................................................................................................................4 p1 p18. California ja Florida poolsaared on enam-vähem võrdsel kaugusel ekvaatorist jamõlemad on ookeani suhtes avatud, sademetehulk erineb neil poolsaartel aga oluliselt.Kummal poolsaarel sajab vähem? Põhjendage.1 pVähem sajab ........................................................ poolsaarel.Põhjendus: .....................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p8


19. Kas joonisel on kujutatud suve- või talvemussooni? Põhjendage.Joonisel on kujutatud .................................................................................................................Põhjendus: .........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p....................................................................................................................................................Millised sotsiaal- majanduslikud tagajärjed võivad Indias mussoonvihmadega kaasneda? 2 p1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................1pTõmmake järgnevas loetelus joon alla kahele jõele, mille veeseisu mõjutavad mussoonid.MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO.20. Millisel laiuskraadil on 21. detsembril päev kõige pikem? Õige vastus tähistage X-ga.21. Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja neelduvapäikesekiirguse hulka.A) Päikese kõrgushorisondilB) PilvisusA 70º NB 23º NC 0ºD 23º SE 70º S1 p3 pC) Aluspinna omadused9


22. Kas joonisel on kujutatud tsüklonit või antitsüklonit?1 pJoonisel on kujutatud ..........................................................................................................Iseloomustage suvist ilma Eestis, mille on kujundanud tsüklon.1) ............................................................. 2) .............................................................Iseloomustage talvist ilma Eestis, mille on kujundanud antitsüklon.1) ............................................................. 2) .............................................................1 p23. Paljudel rannikualadel muudab tuul ööpäeva jooksul suunda ja puhub kord maalt,kord merelt. Selline rannikutuul tekib maismaa ja mere erineva soojenemise jajahtumise tõttu ning seda nimetatakse briisiks. Kirjutage joonistele, kumb kujutab briisipäeval, kumb öösel.…………………………….. ……………………………..1 pMeri Maa Meri MaaPõhjendage oma vastust.......................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p24. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustelkülmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on. Nimetage kaks peamist tegurit, millemõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel.1) ............................................................. 2) .............................................................25. Nimetage üks inimtegevus, mis aitab kaasa happesademete tekkimisele.......................................................................Tooge kaks näidet happesademetega kaasnevatest tagajärgedest.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................2 p2 p26. Selgitage, milles seisneb kasvuhooneefekt?....................................................................................................................................................2 p10


....................................................................................................................................................27. Tooge kolm näidet inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulga suurenemiseleatmosfääris. Iga näite puhul tooge välja, milline tegevus, millise kasvuhoonegaasi hulkasuurendab.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................3 p28. 16. veebruaril 2005. a. jõustus Kyoto protokoll, mis näeb ette vähendada süsihappegaasipaiskamist atmosfääri. Miks oli sellise leppe sõlmimine vajalik?........................................................................................................................................................................................................................................................................................................1 pHÜDROSFÄÄR29. Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett väljapumbata? Tähistage kolm tõest väidet X-ga.Kaevu A ümbrus võib soostuda.Põhjavee tase võib tõusta.Kivimid kaevu ümbruses võivad karstuda, kui neist vesi välja pumbatakse.Põhjavesi võib muutuda soolakaks.Põhjavee liikumise suund võib muutuda. Võib esineda maapinna vajumisi.3 p11


30. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjendage.Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil ……………kujutatud rannas.Põhjendus: .....................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p31.A.B.C....................................... ...................................... ......................................3 pTäht kaardil .................. Täht kaardil ................... Täht kaardil ..................Valige loetelust iga skeemi jaoks õige nimetus: delta, soot, sälkorg, uhtorg,lammorg, ning viige see kokku kohaga (tähega) kaardil.Tähistage kaardil X-ga jõe lõik, kus voolukiirus on kõige suurem.Miks seal on voolukiirus kõige suurem?....................................................................................................................................................Viirutage piirkond, kus kõige suurema tõenäosusega võib tekkida üleujutus.1 p1 p1 p12


32.Miks sajab Kairos väga vähe?........................................................................................................................................................................................................................................................................................................Miks on aasta sademed jaotunud Entebbes ühtlasemalt kui Bahir Daris?........................................................................................................................................................................................................................................................................................................Graafikutel A ja B on kujutatud Niiluse vooluhulga muutumist aasta jooksul kaheserinevas kohas, Hartumis ja Kairos. Kumb graafik kumba kohta iseloomustab?Põhjendage.Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik ................., sest ……………......................................................................................................................................................Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik .................,sest…………………………......................................................................................................…………………………………………………………………………………………………1p1p2p2p13


Peale Aswani paisu rajamist on Niiluse alamjooksu põllumehed täheldanud saagikuselangust oma põldudel. Kas saagikuse langemine võib olla seotud paisu rajamisega?Põhjendage.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................1pII MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSEVASTASMÕJUD33. Selgitage kahe näitega taimestiku osa looduslikus veeringes.1).................................................................................................................................................2).................................................................................................................................................34. Iseloomustage tugeva vulkaanipurske näitel Maa sfääridevahelisi seoseid.1) Litosfääri mõju atmosfäärile:.....................................................................................................................................................................................................................................................2) Litosfääri mõju ……………: ....................................................................................................................................................................................................................................................2 p2p7135. Keskkonnateadlased on kasutusele võtnud „ökoloogilise jalajälje“ mõiste. Selle näitajaarvutamisel arvestatakse rahvaarvu, loodusvarade (näiteks energiavarad, puhas vesi, mets,kalavarud jne) kasutamist, asulate ja teedevõrguga kaetud territooriumi suurust,süsinikdioksiidi väljalaset jms. Teadlased on välja arvutanud, et piltlikult öeldes kasutab igaEesti elanik tänapäeval enda tarbeks loodusvarasid umbes 7,12 ha suuruselt maalapilt, misongi Eesti ökoloogilise jalajälje suuruseks. Kui korrutada ühe Eesti elaniku poolt kasutatavmaapinna osa (7,12 ha) Eesti elanike arvuga, saame arvu, mis tunduvalt ületab Eesti pindala.Säästlikkuse piiriks, mille korral loodus suudab inimtegevust tasakaalustada, loetakse 2,2 hainimese kohta.Miks on erinevate riikide ökoloogiline jalajälg erineva suurusega?........................................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p14


Lähtudes maailma keskmisest näitajast, tehke järeldus ökoloogilisest tasakaalust Maal.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................Tooge kaks näidet selle kohta, kuidas saate Teie oma ökoloogilist jalajälge vähendada.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................36. Rio de Janeiros toimus 1992. a. ÜRO keskkonna- ja arengu alane konverents, kus kiidetiheaks enam kui 170 riigi valitsuse poolt ühine tegevuskava Agenda 21, mis käsitleb säästvaarengu põhimõtteid. Miks on vaja sellist tegevuskava?............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Tooge kaks näidet, mida saaksite Teie teha säästva arengu põhimõtete elluviimiseks.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................37. Selgitage kahe näite abil, kuidas inimtegevus võib kaasa aidata kõrbete laienemisele.1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................38. Mereteadlased on maailmamere praeguse olukorra kokku võtnud tõdemusega:„Liiga palju võetakse merest välja ja liiga palju pannakse sinna sisse“Mida on teadlased selle lausega öelda tahtnud?........................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p1 p2 p2 p2 p2 pIII MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE39. Millised järgmistest näitajatest iseloomustavad riigi globaliseerumist? Tähistagekolm õiget vastust X-ga. riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides SKT ühe elaniku kohta teenindava sektori osatähtsus riigi tööhõives linnarahvastiku osatähtsus riigi elanikkonnas Interneti kasutajate arv välisinvesteeringute maht3 p15


40. Miks on globaliseerumisvastased meeleolud tekkinud majanduslikult kõrgeltarenenud riikides?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................41. Selgitage globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikultkõrgelt arenenud riikidele.Positiivne mõjuNegatiivne mõjup2 p2 p42. Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlemakohta selgitav näide.Globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi:........................................................................................................................................................................................................................................................................................................Globaliseerumine suurendab riikidevahelisi erinevusi:........................................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p1 p43. Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? Tähistage kolmõiget vastust ruudukeses X-ga. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. Sündimus on 46 0 00. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris.Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%.Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%.23 p16


44. Paigutage Türgit, Afganistani ja Jaapanit iseloomustavad andmed tabelisse õigessekohta.Eeldatav keskmine eluiga meestel/naistel: 70/75 aastat, 78/85 aastat, 43/44 aastatSündimus: 9 0 00 , 17 0 00 , 46 0 00Kirjaoskus : 99%, 87%, 36%3 pArengutaseme näitaja Türgi Afganistan JaapanOodatav keskmine eluigaSündimusKirjaoskus45. Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................2 p46. Ühendage omavahel sobivad paarid, kirjutades punktiirile vastava tähe.A) ASEAN ............. Naftat Eksportivate Riikide OrganisatsioonB) WTO ............. Kagu-Aasia Riikide AssotsiatsioonC) NAFTA ............. Põhja Ameerika Vabakaubanduse AssotsiatsioonD) OPEC ............. Maailma Kaubandusorganisatsioon2 p47. Kaardil on kujutatud ühe majandusorganisatsiooni liikmesriigid. Milliseorganisatsiooniga on tegemist? Õige vastus tähistage X-ga.Miks on see organisatsioon väga mõjuvõimas? Maailmapank NAFTA EL OPEC WTO........................................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p1 p17


48. Diagrammidel on kujutatud kahe riigi eksporti.Kumma riigi tulud ekspordist on stabiilsemad? …..………………..Põhjendage.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................2 pRAHVASTIK JA ASUSTUS49. Kaardil on kujutatud mõned peamised rahvusvaheliste rännete suunad 20. sajandi teiselpoolel. Valige üks kaardil tähistatud piirkond (A, B või C) ja analüüsige seda allpool.Valitud piirkond ……...Selgitage, millistel põhjustel inimesed sellises suunas rändavad.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Tooge näide selle kohta, milliseid probleeme võib tekkida riigil, kust massiliselt väljarännatakse.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................Tooge näide selle kohta, milliseid probleeme võib tekkida riigil, kuhu arvukalt sisserännatakse........................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p2 p2 p18


50. Tänases Eestis on tööpuudus asendunud tööjõu puudusega. Tekkinud probleemi üksvõimalikke lahendusi on sisserände soodustamine. Tooge kolm argumenti, miks ei peaksEestisse võõrtööjõu sissetoomist soodustama.1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3 p....................................................................................................................................................3) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................51. Milline kolmest rahvastikupüramiidist on iseloomulik Eestile?A B C85-80-84M N75-7970-7465-6960-6455-5950-5445-4940-4435-3930-3425-2920-2415-1910-145-90-460000 40000 20000 0 20000 40000 6000085-80-84M N75-7970-7465-6960-6455-5950-5445-4940-4435-3930-3425-2920-2415-1910-145-90-460000 40000 20000 0 20000 40000 6000085-80-84M N75-7970-7465-6960-6455-5950-5445-4940-4435-3930-3425-2920-2415-1910-145-90-460000 40000 20000 0 20000 40000 60000Eesti rahvastikku iseloomustab rahvastikupüramiid ...............Põhjendage kahe argumendiga, miks just Teie poolt valitud püramiid on sobiv.2 p1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Praegune demograafiline olukord võib Eestile tulevikus probleeme tekitada.Nimetage üks võimalik probleem.1 p....................................................................................................................................................19


52.Elanike arv Mexicos ja New Yorgis3,5mln12mln17,6mln16,5mln19mln17,6mlnMexicoNew York1950 2000 2015 (prognoos)Miks kasvab elanike arv Mexicos ja New Yorgis erineva tempoga?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Millised sotsiaalsed tagajärjed kaasnevad arengumaades linnade kiire kasvuga?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................53. Brasiilia linnad Sao Paulo ja Rio de Janeiro kuuluvad maailma suurimatemiljonilinnade hulka. Suurlinnadega seostuvad mitmed nn suurlinnaprobleemid.Millised probleemid on Sao Paulol ja Rio de Janeirol erinevad võrreldes Euroopasuurlinnadega?1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p2 p2 p54. Selgitage pildi abil arenenud ja arengumaa sotsiaalhoolekande tegevussuundadeerinevust, sõltuvalt rahvastiku vanuselisest koosseisust.Arenenud maades:.............................................................................................................................................................................................................................................2 pArengumaades:...........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p20


55. Ühendage sobivad paarid, vastavalt sellele, milline usund on millises piirkonnasenamlevinud. Vastuseks kirjutage iga piirkonna juurde sobiv täht.A) budism ............. IraanB) katoliiklus ............. Iisrael3pC) islam ............. TaaniD) judaism ............. VenemaaE) õigeusk ............. TiibetF) protestantism ............. HispaaniaPÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS56. Valige skeemilt üks tegur ja tooge näide selle mõjust Eesti põllumajandusele.PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVADMAJANDUSLIKUD TEGURIDKAPITALTÖÖJÕUDTURGUDEKÄTTESAADAVUSVALITSUSEPOLIITIKA........................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p57. Kaardil on A, B, ja C-ga tähistatud kolm USA põllumajandusvööndit. Milline tähttähistab nisu ja maisi vööndit, milline rantšovööndit ning milline täht istandustevööndit?Nisu ja maisi vööndit tähistab……………Istanduste vööndit tähistab……………1,5 pRantšovööndit tähistab……………Miks paiknevad rantšod just selles piirkonnas?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Miks paikneb USA peamine piimakarjavöönd Suure Järvistu piirkonnas?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................2 p2 p21


Tähistage X-ga järgnevas loetelus kultuurtaim, mida USA istandustevööndiskasvatatakse.A kakaoB suhkruroogC rukisD kohvE kautšuk58. Millise kultuurtaime peamised kasvatuspiirkonnad on märgitud kaardile. Õige vastustähistage ruudukeses X-ga.nisukohvriisrukismais1 p1 p59. Selgitage, milliseid tagajärgi looduskeskkonnale võib tekitada kunstlik niisutaminekuiva kliimaga piirkondades?1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................60. Tähistage kolm tõest väidet X-ga.Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas.Istandus on taimekasvatusmajand, kus kasvatatakse teravilja.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud eelkõige parasvöötme merelise kliimaga aladel.Ekstensiivsetes teraviljataludes on suured tootmiskulud ja kõrge saagikus.Istandusi on palju lähisekvatoriaalses vöötmes. Rantšodes kasvatatakse peamiselt lihaveiseid või lambaid.2 p3 p22


61.Ungari maakasutusmuu maa14%mets19%põllumaa51%rohumaa12%aiad,istandused4%9876543210Teravilja saagikus 1000 kg/haUngariHollandSuurbritannia1990 1995 2002Põhjendage põllumaa, aedade ja istanduste suurt osatähtsust Ungari maakasutuses.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Mille poolest erineb Ungari põllumajandus Eesti põllumajandusest? Põhjendage.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................Põhjendus: ......................................................................................................................................................................................................................................................................................Põhjendage Ungari teravilja saagikuse erinevust Suurbritannia ja Hollandiga võrreldes.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p1 p1 p2 p23


62. Kaardil on viirutad piirkonnad, kus elab kõige rohkem alatoitluse või nälja tõttukannatavaid inimesi. Põhjendage, miks on just neis piirkondades teravad toiduprobleemid.1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p63. Tooge diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis20. sajandi teisel poolel.Maailma kalapüük mln tonnides140120100Siseveekogud806040Maailmameri2001950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 20001) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................Nimetage kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3 p2 p2 p24


64. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamaid püügipiirkondi. Põhjendage, miks needpiirkonnad on kalarikkad.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda.1) ............................................................. 2) .............................................................Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................2 p2 p2 pMETSAMAJANDUS65. Kaardile on märgitud vihmametsade levikuala. Viirutage kaardil parasvöötme okasmetsadelevikuala.2 pNimetage kaks piirkonda, kus kasvavad vihmametsad.1) ............................................................. 2) .............................................................66. Võrrelge vihmametsa ja parasvöötme okasmetsa. Nimetage neli erinevust.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................4) ................................................................................................................................................2 p2 p25


67. Selgitage kahe näite abil, millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seosesvihmametsade ulatusliku raiega.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................2 p68. Kaardil on kujutatud metsade pindala muutumist maailmas.Nimetage kaks piirkonda, kus metsade pindala väheneb.1) ...............................................................................................................2) ...............................................................................................................2 pMiks nendes piirkondades raiutakse metsa nii intensiivselt?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem?...................................................................................................................1 p2 pMiks kaardil A ja B-ga tähistatud piirkondades ei kasva mets?Piirkonnas A: ..............................................................................................................................Piirkonnas B: ..............................................................................................................................2 p26


69. Diagrammidel on kujutatud kolme metsarikka riigi puidutoodete eksporti ja importi.Milline neist riikidest (A, B või C) on kõige arenenuma metsatööstusega ja milline kõigemahajäänuma metsatööstusega? Põhjendage.Kõige arenenuma metsatööstusega on riik ............... .Põhjendus: .....................................................................................................................................................................................................................................................................................Kõige mahajäänuma metsatööstusega on riik ................. .Põhjendus: ......................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p1 p70. Märkige joonisele puuduvad nimetused.ENERGIAMAJANDUSERINEVATE ENERGIAALLIKATE OSATÄHTSUS TÄNAPÄEVA ENERGIAMAJANDUSEStuumaenergiamuu 2%3 p……………..…………..5%5%………………………..…tahked kütused 20%40%28%………………………..…27


71. Tooge üks poolt ja üks vastuargument väitele, et maailma energiamajandust võiblähitulevikus tabada kriis.Poolt: .............................................................................................................................................................................................................................................................................................Vastu: ............................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p2 p72.Põhjendage kahte erinevust Suurbritannia elektritootmises 1980. ja 2002. aastal.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Milliseid kütuseid kasutatakse Suurbritannia soojuselektrijaamades?1) .................................. 2) …………………… 3) ……………………Millised peamised tegurid mõjutavad soojus- ja tuumaelektrijaamade paiknemistSuurbritannias?Soojuselektrijaamad: .........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Tuumaelektrijaamad: .....................................................................................................................................................................................................................................................................2 p1 p1p1p28


Otsustage, kas järgnev väide on tõene või väär.Tõene/väär Suurbritannias on otstarbekas rajada alumiiniumitöötlemisettevõtted Šotimaale.Vastavalt oma otsusele, esitage argument väite toetuseks või ümberlükkamiseks.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................1 p1 p73. Iseloomustage kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaressursse ja nendepaiknemist. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: taastuvad ja taastumatudenergiaallikad, alternatiivsed energiaallikad, naftatöötlemine.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Põhjendage elektrijaamade paiknemist Prantsusmaal.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................4 p3 pMiks on Prantsusmaal kujunenud taoline elektrienergia tootmise struktuur?............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p29


74. Esitage kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele:“Eestil on otstarbekas jätkata põlevkivist elektrienergia tootmist.”Poolt: a) .....................................................................................................................................b)Vastu: a) ....................................................................................................................................b) ................................................................................................................................................2 p75. Joonistel on esitatud Norra, Prantsusmaa ja Poola eri tüüpi elektrijaamade osatähtsuselektri tootmises. Kirjutage iga diagrammi juurde vastav riik.2 p76. XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis tuumaenergialtöötavate jõujaamade kasutuselevõtmise. Tuumaenergiast ei ole aga saanud maailmaenergiaprobleemide lahendajat. Miks? Tooge välja kolm põhjust.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................3 p77. Nimetage kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja kaks puudust võrreldes kivisöekasutamisega energiamajanduses.Tuumaenergia kasutamise eelisedvõrreldes kivisöega1. 1.Tuumaenergia kasutamise puudusedvõrreldes kivisöega2 p2. 2.2 p30


78. Analüüsige tuuleenergia kasutamise kahte eelist ja kahte puudust.Tuuleenergia kasutamise eelised1. 1.Tuuleenergia kasutamise puudused2 p2. 2.2 p79. Miks kasutatakse taastuvenergiaallikaid fossiilsete kütustega võrreldes veel väga vähe?........................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 pTÖÖSTUS80. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................81. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaidterasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................82. Miks töödeldakse toornafta enamasti nafta ammutamispaigast kaugel?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................83. Selgitage, milliseid paigutustegureid peab arvestama autosid kokku monteeriva ettevõtterajamisel.a) ................................................................................................................................................b) ................................................................................................................................................84. Milliseid paigutustegureid tuleb arvestada teadus- ja tehnoloogiapargi asukoha valikul?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................3 p2 p2 p2 p3 p31


85. Esitage kolm põhjendust, mis veenaksid rahvusvahelist elektroonikafirmat paigutamaoma uurimis- ja arendusosakonnad Suurbritannias M4 piirkonda.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................3 p32


86.Vaadake kaarte ja tehke järeldus, miks on Kagu regioonist kujunenud majanduslikultkõige arenenum piirkond Brasiilias?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................Miks on Põhja regioon majanduslikult maha jäänud?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Millised tegurid on mõjutanud sellise raudteevõrgu kujunemist Brasiilias?........................................................................................................................................................................................................................................................................................................Vaadake kaarti ja otsustage, millist majanduslikku kasu toob Transamazonasemaantee valmimine Brasiiliale?1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................3 p2p2p2p33


Vaadake Brasiilia ja Suurbritannia rahvastiku hõive joonist. Nimetage erineva hõivepõhjused.1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2p87. Kaardil on kujutatud Suure- Järvistu piirkonda Põhja-Ameerikas, mida nimetatakse kaTööstuslikuks-Kirdeks.Tooge kaardi abil välja kolm eeldust, miks on sinna kujunenud üks maailmatähtsamaid tööstuspiirkondi.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................88. Selgitage võimalikult täpselt järgmise lause geograafilist sisu.USA ja Euroopa töökohad „migreeruvad“ Ida- ja Kagu-Aasiasse.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................3 p2 pTEENINDUS89. Kirjutage kaardile sobiv pealkiri, mis kajastaks võimalikult täpselt kaardil kujutatut.1 p……………………………………………………………………………………34


90. Kasutage juuresolevaid pilte ja kaarte järgmistele küsimustele vastamisel.Kenya põlisrahvas – masaidTuristid KenyasIseloomustage ja põhjendage asustuse paiknemist Kenyas.........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Nimetage kolm eeldust, mis soodustavad turismimajanduse arengut Kenyas.1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................3) ................................................................................................................................................Milliseid probleeme võib turism tekitada masaidele ja Kenya loodusele? Selgitage kahenäite abil.354 p3 p2930


1) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2) ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................2 p3191. 2006. aasta oktoobris hääletasid Panama elanikud 65 miljardi kroonise projekti poolt, mis peaks1914. aastal valminud Panama kanali läbilaskevõime kahekordistama.Juurde ehitatakse uus lüüs, millega saaksid alternatiivse transporditee kuni 12 000 konteineritmahutavad alused. Praegu saavad kanali läbida laevad, mis mahutavad kuni 5000 konteinerit.Kuni 1990. aastani mahtusid kõik maailma meredel sõitvad konteinerlaevad Panama kanalistläbi. Tegemist on maailma kõige tihedama liiklusega veeteega, mille võimsusest on juba üle90% käigus. See tähendab kulukaid viivitusi - kohati tuleb laevadel läbipääsu oodata mituööpäeva.Kanali laiendustööd peaksid algama 2008. aastal ja laiendus valmib 2014. aastaks. Töid onkavas rahastada laenudega ning kanali läbimise tasu tõstmisega.Kavatsusest rajada oma kanal, mis ühendaks Atlandi ja Vaikset ookeani, on teada andnud kaNicaragua.Miks on tekkinud vajadus Panama kanali laiendamiseks?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Miks Panama elanikud hääletasid kanali laiendamise projekti poolt?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................Milliste riskidega on seotud kanali laiendamine?1) ................................................................................................................................................2) ................................................................................................................................................2 p2 p2 p36


92. Kaardil on tähistatud kuus tuntud turismipiirkonda. Valige vastamiseks neist kaks japõhjendage, miks need on turistide jaoks atraktiivsed.NumberkaardilPiirkondPõhjused, miks turistid eelistavad külastada seda piirkonda.1 p1.2.1 p1 p1.2.1 p37


93.IV KAARTA) Vaadake kaarti ja tähistage tõene väide X-ga. Õhne jõgi on kaardile jääval alal kiirevooluline. Õhne jõe voolukiirus kaardile jääval alal on aeglane.Põhjendage: ...............................................................................................................................B) Miks on Õhne jõe kaldad soised?........................................................................................................................................................................................................................................................C) Miks ei ole Aki talu põllud rajatud kaardil B-ga tähistatud kohta, vaid A-gatähistatud kohta?....................................................................................................................................................D) Kas Liivamäe talu juurest on näha Vilja talu? .....................Põhjendage: ..............................................................................................................................1 p1 p1 p1 p1 p1 p38


94.Mis suunas voolab Rõngu jõgi? Tähistage jõe voolusuund kaardil noolega.1 pKui palju tuleb laskuda, kui minna Lohu talu juurest jõe äärde? Õige vastus tähistageX-ga.A ligikaudu 30 mB ligikaudu 22 mC ligikaudu 17 mD ligikaudu 12 mMillisel pinnavormil asub Teedla-Palu talu? Õige vastus tähistage X-ga.A oru põhjasB oru veerulC künka laelD jõe lammil1 p1 p1 pKus asub kaardile jääva ala kõrgeim koht? Tähistage see kaardil X-ga.39


Koostage lühike ja selge teejuhatus autojuhile, kes peatus Vahtra talu juures ja tahabsõita Tõnise tallu. Kasutage teejuhatuses vihjeid vahemaadele, ilmakaartele,pinnavormidele.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................3 p95. Märkige kaardil tähtedega A – F tähistatud objektide nimed vastavale punktiirile.0,5 pA) ................................. (lauskmaa) D) .......................................... (meri)0,5 pB).................................. (jõgi)0,5 p 0,5 pE) .......................................... (jõgi)0,5 p 0,5 pC).................................. (saar)F) .......................................... (kanal)40


96. Märkige kaardil tähtedega A-F tähistatud objektide nimed vastavale joonele.3 pA) ................................. (riik) D) .......................................... (poolsaar)B).................................. (riik)E) .......................................... (poolsaar)C).................................. (riik)F) .......................................... (saar)41


V GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIÜLESANNETE VASTUSEDÜLDMAATEADUS. LITOSFÄÄR1. Mehhiko ja Sumatra saar.Need on laamade servaalad, kus ühe laama serv sukeldub teise alla. Seetõttu tekivadkivimitesse pinged, mille lahendumine tekitabki maavärina.Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoortjuurde, seetõttu on seal kivimid nooremad.2. 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist;4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad.3.ülikõrged temperatuurid/kõrged temperatuurid/kuumuskõrge rõhk/survegaaside ja lahuste toime kivimite lõhedes.Moondekivimid on näiteks: gneiss, marmor, kildad.Laamade liikumisest tulenevad geoloogilised protsessid:Ookeanilise maakoore sukeldumine vahevöösse/ookeanilise maakoore hävimine.Ookeanilise laama servale tekib süvik.Mandrilise laama servale kurrutatakse mäestik.Piirkonnas leiavad aset maavärinad ja vulkaanipursked.4. Joonis iseloomustab piirkonda C.Ookeanilise maakoore tekkimine ja vulkaaniliste saarte tekkimine.5.Vulkaaniline pinnas võib olla väga viljakas mineraalainete rohkuse tõttu ja sobidapõlluharimiseks.Vulkaaniliste piirkondadega on seotud teatud maavarade, nt väävel ja mitmedmetallimaagid, esinemine.Maapõues olevat kuuma vett on võimalik kasutada hoonete kütmiseks ja energiatootmiseks.Vulkaanilised piirkonnad on turistidele atraktiivsed, nn. vulkaaniturismi võimalused. JNE6.Mandriline maakoorOokeaniline maakoorMaakoore vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastatMaakoore paksus kuni 80 km kuni 10 kmLevinum kivim graniit basalt42


7. 1) Atlandi ookean laieneb, sest ookeani keskahelik laieneb, maakoort tekib seal juurde.Atlandi ookeani keskaheliku kohal laamad eemalduvad.2) Andides on aktiivne vulkaaniline tegevus ja esineb tugevaid maavärinaid, sest sellespiirkonnas laamad põrkuvad, ühe laama serv sukeldub teise alla.3) Vaiksesse ookeani on tekkinud Mariaani süvik, sest ühe laama serv sukeldub teise alla.8. Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse …maalihkeks (nõlva libisemine)Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda:1) kallakpind, maapinna kallakus,2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda,3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões,4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks)5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis,6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, 8) igikelts, 9) maavärisemine JNEInimtegevus, mis võib maalihke põhjustada:1) hoonete ehitamine orupervele,2) autoliiklusest tulenev vibratsioon3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus)4) metsa maha võtmine nõlvadelt JNEPEDOSFÄÄR9. Kõrbetes on ülekaalus füüsikaline murenemine ehk rabenemine.Põhjendus: füüsikalist murenemist põhjustab eelkõige temperatuuri suur ööpäevanekõikumine.10. Tõene, sest keemiline murenemine on ülekaalus niiskes ja soojas kliimas.11. Ulatuslikud ööpäevased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi.Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks.12. 1) Kliima/sademed/temperatuurid; 2) aeg/mulla vanus; 4) taimkate; 5) mullaelustik;6) veerežiim/vesi; 8) reljeef; 9) inimtegevus.Lähtekivimi mõju mulla kujunemisele:Muld hakkab kujunema lähtekivimil ja suurem osa mulla massist tekibki lähtekivimimurenemisel.Lähtekivimi koostisest sõltuvad mulla värvus, vee läbilaskvus, toitainete sisaldus, lõimis,kivisus, pH ja teised mulla füüsikalised ja keemilised omadused.13. Tihenenud mulda kujutab diagramm B, sest tihenenud mullas väheneb pooride maht,mistõttu on mullas vähem vett ja õhku.14. K – okasmets, L – vihmamets, M - parasvöötme rohtlaA Kamardumise tõttu on muld viljakas. MB Muld sisaldab vähe toitaineid, sest aineringed toimivad väga kiiresti. LC Kuuma ja niiske kliima tõttu on ülekaalus keemiline murenemine. L15. 1) tuul; 2) vesi43


16. Näide 1: metsade maharaiumine mäenõlvadelt. Näide 2: suurte territooriumidepõllustamine. Näide 3: ülekarjatamine piirkondades, kus taimestik kasvab aeglaselt.Tagajärjed: 1) Metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile, mis uhub mulla minema. 2) Tuul javesi kannavad pinnase minema, tekivad uhtorud.ATMOSFÄÄR17. 1) La Pazi temperatuurid on madalamad kui Cuiabas.Põhjus: La Paz asub kõrgel Andides, seega mõjutab temperatuuri vertikaalne gradient, Cuiabaasub madalamal.2) Cuiabas sajab rohkem kui La Pazis.Põhjus: Cuiabasse toovad sademeid kagupassaadid, La Paz jääb Andide varju.Sarnased jooned La Pazi ja Cuiaba kliimas.1) Sajab peamiselt suvekuudel (detsember-märts).2) Temperatuuriamplituud on väike.18. Vähem sajab California poolsaarel. California poolsaare kliimat mõjutab külm hoovus.Alternatiivne vastus võib olla, et Florida poolsaarel on palju sademeid sooja Golfi hoovusetõttu.19. Joonisel on kujutatud suvist mussooni.Põhjendus: Suvel kujuneb mandri kohale madalrõhuala, sest mandriala soojeneb kiiremini.Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale, suvel merelt maismaa suunas.Sotsiaal- majanduslikud tagajärjed, mis võivad Indias mussoonvihmadega kaasneda:1) Tekivad üleujutused, millega kaasneb saagi hävimine, elamute purustused, inimohvrid.2) Üleujutuste tagajärjel võivad puhkeda epideemiad.3) Võib tekkida puhta joogivee ja toidupuudus. JNE.MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO.20. 70º S21.A) PäikesekõrgushorisondilB) PilvisusC) AluspinnaomadusedMida kõrgemal horisondil päike paistab, seda intensiivsem onpäikesekiirgus/seda suurem on päikesekiirte langemisnurk ja seda rohkemsaab aluspind kiirgust.Pilved takistavad kiirguse jõudmist maapinnale. Osa kiirgusest neeldubpilvedes, osa peegeldub pilvedelt tagasi.Vesi on suurema soojusmahtuvusega kui maismaa ja seetõttu neeldub veeskiirgust rohkem. Kui aluspinnaks on lumi ja jää, siis neilt peegeldub kiirgustrohkem tagasi. Mägise reljeefiga alal saavad rohkem kiirgust need nõlvad,mis on orienteeritud lõunasuunas.22. Joonisel on kujutatud tsüklonit.Tüüpiline tsükloni kujundatud suvine ilm Eestis: jahe, pilves ja vihmane.Tüüpiline antitsükloni kujundatud talveilm Eestis: külm, selge ja sademeteta.44


23.………päeval…………..…………öösel…………..Meri Maa Meri MaaPäeval soojeneb maa kiiremini ja seal kujuneb madalam rõhk, tuul puhub seega mereltmaale. Öösel on vee kohal soojem õhk ja madalama rõhuga ala, mistõttu tuul puhub maaltmerele.24.hoovused/vee liikumine maailmameresüldine õhuringlus/õhumassid/tuul/õhurõhu erinevused25. 1) Kütuste põletamine, 2) põldude väetamine.Happesademetega kaasnevad tagajärjed:Mulla ja veekogude hapestumine, mille tagajärjel mulla ja veeökosüsteemid kahjustuvad,väheneb liigiline mitmekesisus.Okasmetsade kahjustused, puude juurdekasv väheneb.Hoonete kahjustumine, intensiivistub murenemine. Skulptuurid lagunevad.26. Kasvuhooneefekti põhjustavad nn kasvuhoonegaasid, mille mõjul tekib nö kiirguslõks: lühilainelinepäikesekiirgus jõuab Maani, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldubatmosfääris olevates kasvuhoonegaasides, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.27.Fossiilsete kütuste põletamine – vabanevad süsihappegaas ja lämmastikoksiididRiisikasvatus – metaanPrügimägedel vabaneb lagunemisprotsessides – metaanLämmastikväetiste kasutamine – lämmastikoksiididCFC ühendite tootmine – freoonidMetsade hävitamine/loodusliku taimkatte hävitamine – väheneb süsihappegaasi sidumineja suureneb selle hulk atmosfääris.28. Süsihappegaasi lisandumine atmosfääri süvendab kasvuhooneefekti.29. Põhjavesi võib muutuda soolakaks.Põhjavee liikumise suund võib muutuda.Võib esineda maapinna vajumisi.HÜDROSFÄÄR30. Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil B kujutatud rannas. Rannaastang, järsk ranniktekib mere kulutava tegevuse tagajärjel.45


31.Sälkorg A Delta C Lammorg BVoolukiirus on kõige suurem seal, kus jõe lang on kõige suurem.32. Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttuvalitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis sademeid ei anna.Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalseskliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas.Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja suurvooluhulk langevad mõlemal diagrammil samale perioodile.Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik A, sest Aswani pais/Nasseriveehoidla ühtlustab vooluhulka.Jah, sest paisu taha jääb suurem osa viljakast mudast, mis varem alamjooksul põlde väetas.MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD33.Taimed mõjutavad aurumist. Taimed imavad juurtega pinnasest vett ning lehtede kauduaurub vesi atmosfääri.Taimestik mõjutab infiltratsiooni. Taimestikuga aladel imbub tugeva saju korral rohkemsademetevett pinnasesse kui lagedatel aladel.Väheste sademete korral vesi pinnasesse praktiliselt ei jõuagi, vaid aurub taimedelehtedelt atmosfääri tagasi.34. 1) Litosfääri mõju atmosfäärile: tugeva vulkaanipurskega satub atmosfääri tuhka ja gaase,mis võivad mõnda aega ilmastikuolusid mõjutada, nt võib väheneda Maale jõudva kiirgusehulk. JNE2) Litosfääri mõju pedosfäärile: Vulkaaniline pinnas võib sisaldada mineraale, mis ontaimedele toitaineteks, seetõttu võib vulkaanilisel pinnasel kujuneda väga viljakas muld. JNE46


35. Riigid tarbivad loodusressursse erinevas mahus. Erinevates riikides on elanike arv ja tarbimise tase erinevas proportsioonis. Jms. Maailma keskmine tarbimine on suurem kui loodus suudab tasakaalustada. Mida rohkem on maailma keskmine jalajälg säästlikkuse piirist suurem, seda enam ontasakaal rikutud. Ökoloogiline tasakaal Maal on rikutud, sest inimkond tarbib rohkem kui loodus taastudasuudab.1) Kasutan ühiskondlikku transporti.2) Püüan vähem tarbida. JMS.36. Kiiresti suureneva tarbimise tõttu vähenevad loodusressursid väga kiiresti. Ressursse onaga piiratud koguses ja seetõttu on tarvis leida abinõud nende säästmiseks tulevastepõlvkondade tarvis.Kasutan vähem autot, sõidan rohkem ühistranspordi või jalgrattaga.Sorteerin jäätmed, et neid saaks taaskasutada.Tarbin mõistlikult, ei osta endale liigseid asju jne.37. Ülekarjatamine või ulatuslik põlluharimine hävitab pinnast kinnistava taimestiku, nt.Saheli piirkond) Üleniisutamine või valesti niisutamine põhjustab pinnase sooldumise. (Nt. Araali jaTšaadi piirkonnad) Rohtlate ulatuslik ülesharimine/põllustamine avab pinnase nii tuule- kui vee-erosioonile. Loodusliku taimkatte hävitamine, näiteks hõrendike/metsade raiumine kõrbetegapiirnevatelt aladelt avab pinnase erosioonile. Jms.38. Kalavarud kannatavad ülepüügi all, merre satub palju reostust.MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE39. riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonidesInterneti kasutajate arvvälisinvesteeringute maht40. 1) Töökohtade kolimine arengumaadesse. Madalama kvalifikatsiooniga inimesed jäävadtööta.2) Kardetakse migratsiooni kasvu ja konflikte, mis tulenevad erinevast kultuuritaustast jausundist. JMS.47


41.Positiivne mõjuKõrgelt arenenud riikide firmadel onvõimalus odavamalt toota, kasutadesarengumaade odavat tööjõudu,madalamaid makse, leebemaidkeskkonnanõudeid. Võimalus leida omatoodetele suurem turg vms.Negatiivne mõjuArenenud riikides võib teatudvaldkondades tekkida tööpuudus.Suureneb sisseränne, millega võivadkaasneda sotsiaalsed probleemid jakonfliktid. Ulatuslikumalt võivad levidateatud haigused, nt SARS vms.42. Globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi:1) Globaalne kaubandus teeb kättesaadavaks paljudes maailma piirkondades toodetu.2) Arengumaade tööhõives võib teenindav sektor saavutada suure osatähtsuse, nt. Tai tänuturismimajandusele.3) Tänu Internetile jms jõuab info kiiresti üle maailma paljudesse paikadesse. JNE.Globaliseerumine suurendab riikidevahelisi erinevusi:1) Globaliseeruvas maailmas suruvad suurfirmad vaestele riikidele allhanketööd, mille tõttuneed riigid veelgi enam vaesuvad.2) Arenenud riigid „pumpavad” raha arengumaadest arenenud maadesse globaliseerunudkaubanduse abil; arengumaade tooraine on odav, arenenud maade valmistooted kallid jakallinevad üha./ Rikkad riigid lähevad rikkamaks vaesed riigid vaesemaks.3) Kõrgeltarenenud riigid viivad oma keskkonnaohtliku tootmise arengumaadesse, et vähendadaoma riigis keskkonnaprobleeme, kui sellega suurenevad probleemid arengumaades. JNE43. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat.72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris.Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%.44. Paigutage Türgit, Afganistani ja Jaapanit iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta.Arengutaseme näitaja Türgi Afganistan JaapanOodatav keskmine eluiga 70/75 43/44 78/85Sündimus 17 0 00 , 46 0 00 9 0 00Kirjaoskus 87% 36% 99%45. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms kasutajate hulk ühiskonnas on suur. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive.46.A) ASEAN Kagu-Aasia Riikide AssotsiatsioonB) WTO Maailma KaubandusorganisatsioonC) NAFTA Põhja Ameerika Vabakaubanduse AssotsiatsioonD) OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon48


47. OPEC OPEC tegeleb naftaekspordi koordineerimisega. Kuna nafta on kaasajal kõige olulisem, enamkasutatav kütus, siis sellega kauplemine annabmõjuvõimu maailmamajanduses. OPEC määrab maailmas enim kasutatava kütuse, nafta, ekspordikvoodid ja hinna,mõjutades nii kogu maailma majandust. Jms.48. Riigi B tulud ekspordist on stabiilsemad, sest1) Riigi A eksportkaupadeks on valdavalt tooraine, mille hind maailmaturul on kõikuvam jamadalam kui valmistoodetel.2) Riigi A eksportkaupade hulgas on oluline koht põllumajandussaadustel, mille tootminesõltub ilmastikuoludest.3) Riigi B ekspordis domineerivad valmistooted, mille hinnad on kõrgemad jastabiilsemad/pigem kerkivad.4) Riigi B eksport on mitmekesisem, see võimaldab hajutada võimalikke riske. VMS.RAHVASTIK JA ASUSTUS49. Kui valiti piirkond A või B Kõrgema elatustaseme tõttu on paremad võimalused leida tasuvamat tööd. USA-s ja Lääne-Euroopas on paremad õppimisvõimalused. USA-s ja Lääne-Euroopas on paremad sotsiaalgarantiid/pension, arstiabi vms.Kui valiti piirkond C Seoses naftatootmisega vajatakse Araabiamaades tööjõudu. Riikidest, kust välja rännatakse, valitsevad vaesus ja tööpuudus. Indiast või Pakistanist pärit töölistel tekib võimalus osa oma sissetulekutest kodustele saata,et leevendada nende majanduslikku olukorda.Probleemid, mis võivad tekkida riigil, kust massiliselt välja rännatakse: Rahvastikus võivad tekkida soolised ja vanuselised disproportsioonid, sest väljarändajatehulgas domineerivad üldjuhul parimas tööeas mehed. Sageli lahkuvad haritumad inimesed, sest neil on võõrsil hõlpsam tööd leida. Järelikultväheneb lähtemaal haritlaste hulk. Kuna lahkuvad enamasti tööealised inimesed, siis väheneb maksumaksjate hulk. Pikemas perspektiivis võib tekkida tööjõupuudus.Probleemid, mis võivad tekkida riigil, kuhu arvukalt sisse rännatakse. Võivad tekkida konfliktid/probleemid erinevate rahvusrühmade vahel või usulisteerinevuste pinnal. Võib suureneda kuritegevus, sest immigrandid ei pruugi tööd leida ega kohaneda siirdemaatavadega. Võib suureneda tööpuudus kohalike hulgas, sest võõrtööjõud on nõus madalama tasu jatagasihoidlikumate töötingimustega. Riigi sotsiaalsfäärile võib see tekitada raskusi, sest immigrantidele tuleb tagada teatudsotsiaalsed garantiid: abirahad, elukoht.49


55. A) budism .....C....... IraanB) katoliiklus .......D...... IisraelC) islam .......F..... TaaniD) judaism ......E....... VenemaaE) õigeusk .......A...... TiibetF) protestantism .......B...... HispaaniaPÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS56. Põllumajanduslik tootmine vajab suuri kapitalimahutusi (hooned, masinad), et konkureeridavälisturgudel, seetõttu pole paljud ettevõtjad suutnud oma tootmist euronõuetega vastavusseviia. Eesti Vabariigi valitsused ei ole ajanud järjekindlat põllumajandust toetavat poliitikat,mistõttu põllumajanduslik tootmine on vähenenud. Valitsus on SAPARD- i rahadega põllumajandusettevõtjaid toetanud. Topelttollide tõttu ei suuda Eesti tootjad Venemaa turgudel piisavalt oma tooteid müüa. Maapiirkondades on palju vaba tööjõudu, kes varem on olnud põllumajanduses rakendatudja kes töökohtade loomisel edaspidigi põllumajanduses töötaksid.57. Nisu ja maisi vööndit tähistab B, istanduste vööndit C ja rantšovööndit A täht.Rantšod paiknevad just selles piirkonnas seetõttu, et1) Looduslikud karjamaad (preeria) suurel territooriumil.2) Kuiva kliima ja mägise reljeefi tõttu sobivad need alad loomakasvatuseks paremini kuitaimekasvatuseks./Sademeid teraviljakasvatamiseks liiga vähe.3) Hõre asustus. Toodang ei nõua kiiret turustamist, seetõttu võib paikneda turust (suurtest linnadest) kaugel.USA peamine piimakarjavöönd asub Suure Järvistu piirkonnas, sest1) Seal on niiske parasvöötme kliima, seetõttu kasvab seal sobiv sööt.2) Asub tarbija lähedal.3) Piim vajab kiiret turustamist.suhkruroog58. kohv59. Pinnase sooldumine intensiivse aurumise tagajärjel. Vesi aurub, soolad jäävad pinnasesse. Vee juhtimine kanalite kaudu põldudele vähendab jõgede äravoolu (jõed ei jõua enamsuudmesse) ja järved võivad kuivada. Intensiivse niisutamise tagajärjel võib põhjavee tase alaneda ja seejärel maapind vajuda.60.X Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas.X Istandusi on palju lähisekvatoriaalses vöötmes.X Rantšodes kasvatatakse peamiselt lihaveiseid või lambaid.61. Ungari asub rohtlaalal, kus on väga viljakad mustmullad. Lõunapoolne parasvöötme kliima, kus on pikk vegetatsiooniperiood. Tasane reljeef soodustab põlluharimist.Eesti maakasutuses on ülekaalus rohumaad ja olulisel kohal piimakari. Ungaris on taimekasvatustähtsamal kohal kui loomakasvatus.51


Põhjendus: Eesti niiske kliima soodustab rohukasvu. Eesti on sedavõrd põhjapoolse asendiga, etpaljude kultuurtaimede kasvatamine ei ole kas võimalik või otstarbekas vms. Suurbritannia ja Hollandi kõrgem saagikus on seotud intensiivsema põllumajandusega,kasutatakse rohkem väetisi, sordiaretus ja muu põllumajandust toetav süsteem on paremaljärjel. Suurbritannia ja Hollandi suuremad saagid on seotud niiskema kliimaga.62. Paljud neist riikidest on ülerahvastatud, elanikkonnal puuduvad sissetulekud. Vaesed riigid ei suuda toiduaineid sisse osta. Need on ariidse kliimaga piirkonnad, mis ei sobi hästi põlluharimiseks (kõrbestumine,niisutamiseks ei jätku vett). Tegemist on agraarsete ühiskondadega, kus põldu haritakse algeliste meetoditega jasaagikus on madal.63. Väljapüük maailmamerest on suurenenud ca 4 korda. Väljapüük siseveekogudest on suurenenud rohkem kui 30 korda, eriti viimasel kümnendil. Siseveekogudest püütava kala osatähtsus kogu püügis on suurenenud. Väljapüük maailmamerest on jõudnud maksimumi (100 miljonit tonni aastas) piirile. Alates 1995. aastast ei ole püük maailmamerest enam suurenenud.Kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres: Ülepüük – püütakse rohkem kui varud taastuda suudavad. Püügivahendid on täiustunud, mistõttu püütakse rohkem. Maailmamere reostus põhjustab elustiku, sh kalade arvukuse vähenemist.Majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed: Kalandusega seotud ettevõtted lähevad pankrotti, makse laekub vähem. Kalurid jäävad tööta. Kalandusega seotud asulate areng takerdub. Kalatooted lähevad kallimaks, toidulaud kesisemaks.64. Need on ranniku- ehk šelfialad, kuhu suubuvad jõed, mistõttu vesi on toitaineterikas. Nendes piirkondades segunevad külm hapnikurikas ja soe toitaineterikas vesi.Tähtsamad püügipiirkonnad: Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne. Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde- ja looderannik jne.Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: Väljapüüki piiratakse kvootide abil. Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. Püügivahendid on maksustatud. Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust. Kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest.52


65.METSAMAJANDUS Amazonase madalik, Brasiilia põhjaosa Kongo nõgu, Kongo jõgikond Indoneesia Madagaskari idaosa66. Vihmametsad on tunduvalt liigirikkamad. Vihmametsad on kõrgemad. Vihmametsa puud kasvavad mitme rindena. Vihmametsa aastane puidu juurdekasv on kiirem. Vihmametsas on aineringed kiiremad. Vihmametsas puudub sesoonne rütm.67. Väheneb Maa liigirikkus, paljud liigid kaotavad elupaiga. Tugevate sademete tõttu suureneb erosioon, hävivad vihmametsa mullad. Koos vihmametsa hävitamisega hävivad ka vihmametsa olemasolu võimalikuks tegevadtingimused. Vihmametsad ei taastu.68. 1) Kagu-Aasia saared, Indoneesia; 2) Amazonase jõgikond/madalik, Brasiilia; 3) Guinealahe rannikualad JMSMetsa raiutakse nendes piirkondades nii intensiivselt, sest1) Vihmametsade alale jäävates riikides kasvab rahvastik kiiresti ja neil on vaja elatisehankimiseks põllu- ja karjamaad.2) Puidu eksport on arengumaade jaoks oluline sissetulekuallikas.3) Keskkonnaalane seadusandlus on arengumaades väga puudulik ja seetõttu ei suudetaohjeldada puiduettevõtete tegevust, röövraiet. JMSKõige enam on vähenenud vihmametsad.Piirkonnas A ei kasva mets , sest seal on liiga külm/igikeltsPiirkonnas B ei kasva mets, sest seal on liiga kuiv69. Kõige arenenuma metsatööstusega on riik A .Põhjendus: 1) Riik A ekspordib töödeldud puitu ja paberit.2) Ekspordis on ülekaalus kõrgema hinnaga ja suuremat kasumit andvad tooted. Jms.Kõige mahajäänuma metsatööstusega on riik CPõhjendus: selle riigi ekspordis on suur osakaal ümarpuidul, mis toob vähem tulu ja impordisoluline koht paberil, mida on kallis sisse osta. Jms.53


ENERGIAMAJANDUS70. 40% - nafta; 28% - maagaas; 5% hüdroenergia.71. Poolt Praegu kasutatavad fossiilsed kütused saavad varem või hiljem otsa. Alternatiivseid tehnoloogiaid ei ole suudetud piisavalt heal tasemel välja töötada, nende abiltoodetud energia on kallis.Vastu: Üha enam minnakse üle vähem energiamahukale tootmisele, võetakse kasutusele uusitehnoloogiaid. Järjest enam võetakse kasutusele taastuvaid energiavarasid, tehnoloogiad nendekasutamiseks muutuvad ajapikku tõhusamaks. Leitakse võimalus kasutada vesinikku.72. 2002. a. on soojuselektrijaamade osakaal üle 10% vähenenud, sest kivisöevarud onammendumas. / Keskkonnanõuded on karmistunud. Tuumaelektrijaamade osatähtsus on praktiliselt kahekordistunud. Tarbimine on kasvanud jatuumajaamad on väga efektiivsed. / Tuumajaamad saastavad vähem keskkonda (õhku). /Energiaühiku omahind tuumajaamas on madalam. Juurde on tulnud muud elektrijaamad, mis ilmselt on taastuvenergiale tuginevad. Nendeosatähtsus suureneb keskkonna nõuete tõttu, samuti fossiilsete kütuste ammendumise tõttu.Suurbritannia soojuselektrijaamades kasutatakse masuuti/naftat, maagaasi, kivisütt.Kivisöel töötavad jaamad paiknevad söekaevanduste lähistel.Masuudil ja gaasil töötavad jaamad jäävad rannikule, nafta- ja gaasileiukohtade ja torujuhtmetelähedusse.Tuumaelektrijaamad: paiknevad eelkõige tarbija (suurte tööstuskeskuste) lähedal.Tõene/väärAlumiiniumi töötlemine nõuab palju energiat ja vett, Šotimaal on mõlemad tingimusedtäidetud.73. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kuika taastumatuid energiaallikaid, näiteks maagaas ja nafta. Kuna Prantsusmaal on omaduraanivarud ja suur energiatarve, siis kasutatakse palju tuumaenergiat. Alternatiivseenergiaallikana on rajatud hüdro- ja loodeteelektrijaamu. Prantsusmaal puuduvadmärkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudusisse ning naftatöötlemine toimub sadamates. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes. Soojuselektrijaamad paiknevad kivisöe leiukohtade naabruses, sest sütt pole suurte kogustetõttu otstarbekas kaugele vedada. Loodeteelektrijaamad asuvad suure tõusu ja mõõnaga rannikul.1) Prantsusmaal on vähe fossiilseid ressursse, kuid kõrgelt arenenud riigil on suurenergiavajadus. Kodumaiste uraanivarude olemasolu tõttu ongi kujunenud suur tuumaenergiaosatähtsus.2) Hüdroelektrijaamade märkimisväärne osatähtsus on seotud energiarikaste jõgedeolemasoluga Alpides ja Püreneedes.3) Soojuselektrijaamade tagasihoidlik osatähtsus tuleneb sellest, et Prantsusmaal leidub vägavähe fossiilse kütuse varusid.54


74. Poolt: Eesti ei sõltu elektritootmisel ja -tarbimisel teistest riikidest. Narva elektrijaamade näol on meil olemas vajalikud rajatised. Säilivad energeetikaga seotud töökohad, sealhulgas kaevurid.Vastu: Varem või hiljem lõpeb põlevkivi otsa. Põlevkivienergeetikaga kaasneb tohutu vee raiskamine, põhjaveetase alaneb. Põlevkivienergeetikaga kaasneb suur keskkonna reostus. Praeguste tehnoloogiatega tootmine ei ole küllalt efektiivne, suur soojuskadu.75. Prantsusmaa, Poola, Norra76. a) Tuumajäätmete probleem on lahendamata. Tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille ladustamineon keeruline ja kallis.b) Avalikkuse surve tuumajaamade vastu on suur. Kardetakse avariisid.c) Rikete korral on võimalik radioaktiivne saastumine.d) Tuumatehnoloogia on kallis/kapitalimahukas. Tuumaenergia on kallis.e) Tuumakütus on ammenduv ressurss. Varem või hiljem saavad ka uraanivarud otsa. JNE.77. Tuumaenergia kasutamise eelised võrreldes kivisöega: Ühe energiaühiku tootmiseks kulub vähem kütust. Korralikult töötava tuumajaama puhul puudub otsene õhusaaste.Tuumaenergia kasutamise puudused võrreldes kivisöega: Tekivad väga probleemsed radioaktiivsed jäätmed. Avarii korral erakordselt laialdane ja tõsine keskkonnakatastroof. Kasutuselevõtt nõuab rohkesti kapitali.78.Tuuleenergia kasutamise eelised1. Tuuleenergia on taastuv.2. Tuulegeneraatoreid tasub rajada kaväikese energiatarbimise korral.3. Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid janende põletamisega võimenduvatkasvuhooneefekti ning keskkonnasaastumist.4. Tuuleenergia tootmine ei tekita otseseltkeskkonna/õhu, vee ja pinnase reostumist.Tuuleenergia kasutamise puudused1. Ei anna suuri energiakoguseid.2. Tuulegeneraatorite ehitamine on vägakallis.3. Tuulepargid võtavad enda alla suurimaa-alasid.4. Saab kasutada väga piiratudterritooriumidel, kus on püsivalt piisavalttugevat tuult.5. Tuulegeneraatorid tekitavad tugevatmüra.79. Alternatiivsete energiaallikate kasutamise tehnoloogiad on kallid ja saadavadenergiakogused ei ole väga suured, need on hajutatud ja neid tuleb kasutada kombineeritult.TÖÖSTUS80. Arenenud riikides on rauamaagivarud ammendunud või ammendumas. Arengumaades onvarud suuremad ja paremini säilinud. Arengumaades on keskkonnanõuded ja seadusandlus leebemad kui arenenud riikides, mismuudavad tootmise arengumaades odavamaks.55


Arengumaades on tootmiskulud madalamad odavama tööjõu tõttu. Jms.81. Jaapani võimas majandus, mahukas masinaehitus vajab palju terast. Osa toodetud terasestJaapan ekspordib, kasulik on tooraine sisse osta ja teras välja vedada.82. a) Transportida on lihtsam ühe toote/tooraine vedu kui paljusid erinevaid tooteid vedada./Toornafta transportimine on otstarbekam kui erinevate fraktsioonide transportimine.b) Tänapäeval on paljud nafta ammutamispaigad meres.c) Naftat ammutavates arengumaades enamasti puudub tehnoloogia nafta töötlemiseks./Naftat pumpavad arengumaad omavad vähe kapitali töötlemistehaste rajamiseks. JNE83. Tarbijaskonna ehk turu lähedus, valmis autosid ei ole otstarbekas kaugele vedada. Aglomeratsiooniefekt on küllaltki oluline. Heade oskustega tööjõud.84. Kõrge haridustaseme ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu. Heal tasemel ülikooli või uurimisinstituudi lähedus. Hästi toimiv infrastruktuur. Elu- ja töökoha kvaliteetne/looduslik miljöö.85. Väga hästi toimiv infrastruktuur/head transpordivõimalused. - lennujaamad +maanteed Läheduses ülikoolid ja teaduskeskused – haritud tööjõu olemasolu. Läheduses paiknevad kõrgtehnoloogiafirmad, mis võimaldavad efektiivset koostööd. Rahulik töökeskkond, eemal suurlinnadest. JMS.86. Kagu regioon on majanduslikult kõige arenenum, sest1) Seal on rikkalikult maavarasid.2) Mullastik ja kliimaolud võimaldavad seal paremini põldu harida ja istandusirajada.3) Mereäärne asend võimaldab kaubanduslikke sidemeid arendada.4) Selles piirkonnas arendasid kolonisaatorid majandust. Jms:Põhja regioon on majanduslikult maha jäänud, sest1) Ekvatoriaalne kliima ei soosi asustuse kujunemist.2) Maavarasid on vähem või pole neid veel avastatud.3) Teede puudumise tõttu on puitu raske kätte saada. Jms:Raudteevõrgu kujunemist on mõjutanud:1) Raudteed ühendavad kaevandusi ja istandusi sadamatega. (2punkti)2) Asustus paikneb tihedamalt rannikul.3) Koloniaalperioodi mõju, soodne välja vedada toorainet. Jms:Transamazonase maantee valmimise eeldatav mõju:1) Brasiilia saab väljapääsu Vaiksele ookeanile. /Paremad võimalused kaubandussidemeteksLõuna-Ameerika lääneranniku riikidega.2) Elavdab Põhja ja Lääne regiooni majandust. / Võimaldab paremat juurdepääsu Amazonasevihmametsade puidule. Jms.Brasiilia ja Suurbritannia erineva hõive põhjused:1) Suurbritannia on kõrgelt arenenud riik, kus ülekaalus on teenindav sektor.2) Brasiilia on maavarade/loodusvaraderikas, seetõttu tööstusel küllaltki oluline kaal.56


3) Suurbritannia põllumajandus on intensiivsem, seetõttu hõive põllumajanduses oluliseltväiksem kui Brasiilias. JMS.87. Läheduses on metallimaakide leiukohad, sealhulgas rauamaak. Energia tootmiseks oluline kivisüsi on olemas. Suurepärased võimalused arendada siseveetransporti. Mageveevarud metallurgia tarbeks on olemas.88. USA ja Euroopa investorid rajavad odava tööjõu tõttu ettevõtteid Ida- ja Kagu- Aasiariikidesse, tekitades sinna töökohti. Samal ajal Euroopas ja Ameerikas vastavaid ettevõtteidsuletakse ja inimesed jäävad tööta.TEENINDUS89. Naftaga kauplemine/Naftaveosed/Nafta eksport maailmas. VMS90. Asustus on tihedam riigi edelaosas, suurema sademetehulgaga piirkondades, sest seal onparemad võimalused põllumajanduseks ja seega elatise hankimiseks. Tihedam asustus onrannikul ja Victoria järve ääres – võimalus kalapüügiga elatist hankida. Tihedam asustus onNairobi ja Mombasa (suuremate linnade ümbruses), suurem lootus leida tööd. Tegemist onekvatoriaalse alaga, kõrgema reljeefiga piirkondades asustus tihedam, sest pole nii palav.Tihedam on asustus vulkaanide piirkonnas, viljakas pinnas istanduste rajamiseks.Eeldused, mis soodustavad turismimajanduse arengut Kenyas.1) India ookeani rannik sobib rannapuhkuseks (mangroovid, korallrifid).2) Savannid (rikkalik loomastik) võimaldavad safariturismi korraldada.3) Masaide omapärane kultuur ja eluviis pakub turistidele huvi.4) Ida-Aafrika riftivööndi vulkaaniline maastik ahvatleb turiste.5) Madal hinnatase eurooplaste jaoks. JNEVõimalikud probleemid:1) Massiturism võib põhjustada taimestiku hävimist, millega kaasneb erosioon.2) Turistid häirivad loomi oma sagedase kohal viibimisega.3) Turistidele rajatud kompleksidest satub reostust kohalikku ökosüsteemi.4) Masaid loobuvad oma traditsioonilisest elulaadist ja muutuvad nö. turismiatraktsiooniks.5) Massikultuur jõuab masaideni ja nad kaotavad oma traditsioonilise omapära. JNE91. Panama kanalit oli tarvis laiendada, sest1) Laevade ja veoste arv on kasvanud, sellest tulenevalt on tekkinudjärjekorrad./Kaubavahetus maailmas on oluliselt kasvanud.2) Konteinerlaevad on muutunud suuremaks ja ei mahu enam lüüsidest läbi. VMSPanama elanikud hääletasid kanali laiendamise projekti poolt, sest1) Kanali läbimise tasu on riigile sissetulekuallikas./Kanali läbimismaksust saadav tulukasvab.2) Laiendustöödega seoses tekib juurde uusi töökohti, kasvab maksulaekumine.3) Kardetakse konkurentsi Nicaragua poolt. VMSVõimalikud riskid:1) Võimalik avariide ja keskkonnareostuse oht.57


2) Kui Nicaragua oma projekti teoks teeb, siis ei pruugi mõlemale kanalile piisavalt koormustjätkuda.3) Riigi laenukoormus suureneb.4) Kui laiendustöödele kaasatakse välismaised firmad, siis osa kasumist liigub riigist välja.5) Laiendustööd hävitavad looduskeskkonda. VMS92.Numberkaardil54PiirkondTansaania jaKeenia savannidNepaal/Himaalaja/TiibetPõhjused, miks turistid eelistavad külastada seda piirkonda.1. Safaril on võimalus vaadelda savanniloomi.2. Rannikul korallriffid ja sukeldumisvõimalused.3. Masaide ja kikujude traditsioonidega eluviis. vms1. Himaalajas võimalik alpinismi harrastada.2. Omapärane budistlik piirkond./Nepalis budistlik jahinduistlik kultuur.KAART93. Õhne jõe voolukiirus kaardile jääval alal on aeglane.Põhjendus: Kõrguste vahed kaardil on väikesed / Jõe lang on väike.B) Miks on Õhne jõe kaldad on soised, sest see on madalaim ala kaardil kujutatud piirkonnasja samas ka väga tasane. / Kuna jõe lang on väike, siis kevadine lumesulamisvesi(sademetevesi) võib üle ujutada. Jms.C) Aki talu põllud on rajatud kaardil A-ga tähistatud kohta, sest koht A on tasasem ala, kohtB aga oruveer, kallakpind vms.D) Kas Liivamäe talu juurest ei ole näha Vilja talu, sest vaadet takistab kõrgem küngas.94.Lohu talu juurest tuleb jõe äärde laskuda ligikaudu 17 mTeedla-Palu talu asub oru veerulTõnise talu jääb Vahtra talust umbes üks kilomeeter lõunasse.Sõitke edasi lõuna suunas umbes 1 km, kuni olete ületanud Rõngu jõe oru, oru lõpus keerakeesimesest läände suunduvast teest ära, sõitke veel 200m ja teist lõunas ongi Tõnise talu.58


95. A) Ida-Euroopa lauskmaa, B) Ganges, C) Uus-Ginea, D) Punane meri, E) Niilus, F)Panama kanal,96. A) Türgi; B) Iraak; C) Afganistan; D) Araabia; E) Indo-Hiina; F) Kalimantan59

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!