DIGITAALNE TRÜKIETTEVALMISTUSKujundusfailide trükiks ettevalmistuse käigus puutume kokku paljude tehnoloogiate janüanssidega, mille arvestamine on vältimatu saavutamaks kvaliteetset ningtrükistandardile vastavat trükist. Alljärgnevalt tuleb juttu nii trükiettevalmistusetehnoloogiast kui ka seadmetest ning tarkvarast, milleta kaasaegne trükiste tootmineoleks mõeldamatu.1. PIKSEL- JA VEKTORGRAAFIKALE ESITATAVADNÕUDMISED TRÜKKIMISELArvutigraafikas ja trükiste digitaalses ettevalmistuses puutume kokku kahe erinevagraafikatüübi: vektor- ja pikselgraafikaga. Pikselgraafikat on teinekord ekslikultnimetatud ka rastergraafikaks, kuid see ei ole päris täpne, sest digitaalse kujutiserastreerimine toimub alles trükiettevalmistuse kõige viimases etapis värvilahutusekäigus RIP’is (Raster Image Processor). Kuigi arvutimonitoril me näeme mõlematgraafikatüüpi pikselgraafika kujul, siis digitaalse kujutise ülesehitus ja genereerimiseviis erineb teineteisest oluliselt ja on mõeldud kandma erinevat infot.Pikselgraafika<strong>Digitaalne</strong> kujutis pikelgraafikas luuakse digitaalselt kõige väiksema ehituskivi, pikslipõhjalt lähtudes. Pikslikogumid, millest kujutis koosneb, omavad kindlat mõõtu,tihedust ja bitisügavust. Juuresoleval joonisel (vt joonis 1) on kujutatudpikselgraafikat kandva foto ülesehitus suurendatud- ja originaalsuuruses.Pikselgraafika olulisemad kvaliteedinäitajad on pikslitihedus ehk resolutsioonpinnaühiku suhtes (DPI või PPI – dot per inch, pixel per inch, kasutatakse kameetermõõdustikku per cm) ja bitisügavus (värvuste hulk).Joonis 1. Pikselgraafika koosneb pikslitestResolutsioon ja rastritihedusResolutsioon on pikslitihedus pinnaühiku suhtes, ning üldjuhul väljendatakse sedapunkti tolli kohta (DPI). Trükkimiseks kõlbliku foto ettevalmistamiseks ning optimaalseresolutsiooni määramiseks peab meil olema teada materjali/paberi võimekus värvivastu võtta ehk millise rastritihedusega on võimalik trükkida. Paberi võimekustmõõdetakse joont tolli kohta (LPI – line per inch). Sellest sõltub otseselt, millisepikslitihedusega fotot on meil vaja. Optimaalse resolutsiooni väljaarvutamiseks onmeil kasutada lihtne valem: rastritihedus x 2 = resolutsioon. Seega, kui ajalehepaberivõimekus on 95-115 joont tolli kohta, siis lihtne arvutus annab pildi resolutsiooniks190-230 DPI’d. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, kus vastavalt paberile saameüldjoontes teada sobilikud fotomaterjali resolutsioonid.Ajalehepaber – 95-115 LPI = 190-230 DPIAjakirjapaber – 130 LPI = 260 DPIKatmata poognaofsetpaber – 135-150 LPI = 270-300 DPIKaetud poognaofsetpaber – 150-175 LPI = 300-350 DPIMitmekordselt kaetud paber (valupaber) – 200 LPI = 400 DPIVärviruumide erinevuse arvestamise kõrval on oluline ka foto resolutsiooni hindamineja vajadusel parandamine. Pikselgraafika on resolutsioonist sõltuv graafikatüüp ehkkui me tõstame või langetame pildi resolutsiooni, annab see tulemusekskvaliteedikao. Teoreetiliselt on võimalik jätta piisava (vajalikust suurema)
esolutsiooniga pilt ettevalmistuse käigus muutmata, kuid siis viiakse kujutiseresolutsioon alla (downsample) kas PDF’i genereerimise käigus või hiljem RIP’is ningtehakse paberile vastavaks. Selline lähenemine võib tekitada detailide kadu, sestpiksleid võetakse ära korraga suurel hulgal. Sobilik oleks fotode resolutsiooni isefototöötlusprogrammis vähendada. Photoshopi pikslite ümberarvutamisel algoritmistlähtuvalt loetakse õigeks vähendamise sammuks 5-7%. Sama nõue kehtib ka piltideresolutsiooni tõstmise kohta. Kuigi piksliinformatsiooni ei ole kuskilt juurde tulemas,on võimalik astmelise resolutsiooni suurendamisega pilti ca 30% muuta nii etkvaliteedikadu silma ei hakka.BitisügavusIgal pool, kus meil on tegemist digitaalse kujutisega, puutume kokkuarvutiarhitektuurist sõltuva bitisügavusega. Arvuti väikseimat infohulka nimetataksebitiks ning igal bitil on 2 väärtust. Bitte grupeeritakse kaheksa kaupa, mis moodustabbaidi. Baidil on 2 astmel 8 ehk 256 erinevat väärtust. Sisuliselt on 256 väärtustheleduseastmed, mida arvuti on võimeline edastama kanali kohta. Kanali all peamesilmas värvitooni, mida videokaart ja monitor on võimeline esitama maksimaalseküllastuseastmelt kuni minimaalse heleduseastmeni. Kuigi inimsilm on võimelineeristama ca 5000 heleduseastet, siis arvutiarhitektuuri ja sellel põhineva PostScriptkeele piirang näitab inimaju võimekust kohaneda ja hakkama saada ka nii piiratudinfohulgaga. Joonisel on ära toodud pikselgraafika võimalused (vt joonis 2).Joonis 2: 1-bitine must-valge pilt, 8-bitine Grayscale pilt, 24-bitine RGB pilt, 32-bitine CMYK pilt.1-bitise pildi puhul, nagu näidiselt näha, võib olla värvil 2 väärtust, st. kas värvi on võiei ole. 8-bitise pildi puhul moodustatakse kujutis 256 hele-tumedusastmest. 24- bitisepildi puhul oleme võimelised saama 256 astmel 3 erinevat väärtust = c 16,7 miljtoonikvaliteeti. CMYK pildi puhul, kus küll on tegemist mitte enam 3 vaid 4 kanaliga,jäävad väärtused ikkagi 24-bitise pildi tasemele, sest CMY mudelile juurde toodudmust (K) ei anna uusi värvusi. Erialakirjanduses võib kohata nii 24-bitist CMYK piltikui ka 32-bitist pilti – mõlemad tähistavad sama asja.Pikselgraafika plussideks tuleb lugeda head võimekust edasi anda sujuvaidvärviüleminekuid, sest iga piksel omab individuaalset värviinfot. Samuti onpikselgraafika plussiks selle kerge printimine, kuna PostScript keelel põhinevateprinterite jaoks on digitaalne kujutis kergesti „söödavaks“ tehtud. Suurimad miinusedtulenevad resolutsioonist sõltumisest ning võrreldes vektorgraafikaga oluliseltkeerulisemast ehitusest.VektorgraafikaVektorgraafika, nagu nimigi ütleb, koosneb vektoritest ehk joontest, millest omakordatekitatakse pinnad. Vektorgraafika leiab kasutust objektidel kus on tegemist lihtsateselgepiiriliste pindadega, näiteks logod, illustratsioonid, tüpograafilised elemendid,joonised jne. Suurim erinevus pikselgraafikast seisneb objektide konstrueerimises:kui pikselgraafika vajab sujuva ringjoone formeerimiseks suurt hulka piksleid, siisvektorgraafikas on tarvis määrata vaid keskpunkt ja ringjoone kujutamiseks piisabvaid neljast ankrupunktist (vt joonis 3). Ankrupunktide vahele tekkinud kõverjooninimetatakse ka Bezieri kõverateks (vektorite arvutamise meetod). Samuti kuirastergraafikas on tarvis tekitada sirgjoon, luuakse see joon täpselt joone pikkuseksvajalikest pikslitest, vektorgraafikas aga piisab sellest, kui me teame joone algus- jalõppkoordinaate–joon tekitatakse nende vahele.