Digitaalne trükiettevalmistus

DIGITAALNE TRÜKIETTEVALMISTUSKujundusfailide trükiks ettevalmistuse käigus puutume kokku paljude tehnoloogiate janüanssidega, mille arvestamine on vältimatu saavutamaks kvaliteetset ningtrükistandardile vastavat trükist. Alljärgnevalt tuleb juttu nii trükiettevalmistusetehnoloogiast kui ka seadmetest ning tarkvarast, milleta kaasaegne trükiste tootmineoleks mõeldamatu.1. PIKSEL- JA VEKTORGRAAFIKALE ESITATAVADNÕUDMISED TRÜKKIMISELArvutigraafikas ja trükiste digitaalses ettevalmistuses puutume kokku kahe erinevagraafikatüübi: vektor- ja pikselgraafikaga. Pikselgraafikat on teinekord ekslikultnimetatud ka rastergraafikaks, kuid see ei ole päris täpne, sest digitaalse kujutiserastreerimine toimub alles trükiettevalmistuse kõige viimases etapis värvilahutusekäigus RIP’is (Raster Image Processor). Kuigi arvutimonitoril me näeme mõlematgraafikatüüpi pikselgraafika kujul, siis digitaalse kujutise ülesehitus ja genereerimiseviis erineb teineteisest oluliselt ja on mõeldud kandma erinevat infot.PikselgraafikaDigitaalne kujutis pikelgraafikas luuakse digitaalselt kõige väiksema ehituskivi, pikslipõhjalt lähtudes. Pikslikogumid, millest kujutis koosneb, omavad kindlat mõõtu,tihedust ja bitisügavust. Juuresoleval joonisel (vt joonis 1) on kujutatudpikselgraafikat kandva foto ülesehitus suurendatud- ja originaalsuuruses.Pikselgraafika olulisemad kvaliteedinäitajad on pikslitihedus ehk resolutsioonpinnaühiku suhtes (DPI või PPI – dot per inch, pixel per inch, kasutatakse kameetermõõdustikku per cm) ja bitisügavus (värvuste hulk).Joonis 1. Pikselgraafika koosneb pikslitestResolutsioon ja rastritihedusResolutsioon on pikslitihedus pinnaühiku suhtes, ning üldjuhul väljendatakse sedapunkti tolli kohta (DPI). Trükkimiseks kõlbliku foto ettevalmistamiseks ning optimaalseresolutsiooni määramiseks peab meil olema teada materjali/paberi võimekus värvivastu võtta ehk millise rastritihedusega on võimalik trükkida. Paberi võimekustmõõdetakse joont tolli kohta (LPI – line per inch). Sellest sõltub otseselt, millisepikslitihedusega fotot on meil vaja. Optimaalse resolutsiooni väljaarvutamiseks onmeil kasutada lihtne valem: rastritihedus x 2 = resolutsioon. Seega, kui ajalehepaberivõimekus on 95-115 joont tolli kohta, siis lihtne arvutus annab pildi resolutsiooniks190-230 DPI’d. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, kus vastavalt paberile saameüldjoontes teada sobilikud fotomaterjali resolutsioonid.Ajalehepaber – 95-115 LPI = 190-230 DPIAjakirjapaber – 130 LPI = 260 DPIKatmata poognaofsetpaber – 135-150 LPI = 270-300 DPIKaetud poognaofsetpaber – 150-175 LPI = 300-350 DPIMitmekordselt kaetud paber (valupaber) – 200 LPI = 400 DPIVärviruumide erinevuse arvestamise kõrval on oluline ka foto resolutsiooni hindamineja vajadusel parandamine. Pikselgraafika on resolutsioonist sõltuv graafikatüüp ehkkui me tõstame või langetame pildi resolutsiooni, annab see tulemusekskvaliteedikao. Teoreetiliselt on võimalik jätta piisava (vajalikust suurema)