Maailma lõpp ei tulnudki, aga Tõstamaa III vallapäevad on lõppenud

august 1999Nagu igal loomingulisel inimesel,teadlasel, polnud Ülo Paabul mitteainult üks teaduslik idee, ta oskasalati vaadata ettepoole, oskasanalüüsida ja ette näha uutsituatsiooni. Oma katsetegaennustas ta Ermistu mudalekasutust meditsiinis paljudehaiguste vastu. Pärnukurortoloogia j ataastusraviinstituut viis läbi vajalikuduuringud ja 1995.a.tunnistasekspertkomisjon ravimuda alalErmistu sapropeeli ravimudaks.LoeteIus, mis puudutab Ermisturavimuda kasutamist, on kümn<strong>ei</strong>dhaigusi. Tänu oma kõrgelebakter<strong>ei</strong>d hävitavale omaduselevõib teda kasutada ka kodustestingimustes. Paljudes vabariigiapteekides müüakse sapropeeliväikestes pakendites koos Pärnukurortoloogia ja taastusraviinstituudi soovitusega.Nii, tänu Ülo kolleegidele,mõttekaaslastele kohalikustomavalitsusest (nii Tõstamaavallast kui Pärnumaakonnavalitsusest), samutilooduskaitsetöötajatele, onavastatud uus ravimuda l<strong>ei</strong>ukoht ­Ermistu järv - Eesti rahvuslikuhkus.Ülo Paabu kauaaegne töö, mis viissellise tulemuseni, kajastub temateaduslikus uurimuses "Ermistujärve ökoloogiline s<strong>ei</strong>sund,sapropeeli lasundi hinnang jakasutamisvõimalused". See onheaks kiidetud Eesti geoloogiakeskuse poolt.Ülo Paap töötas välja originaalsesapropeeli töötlemise tehnoloogia,mis on väga humaanne järve jakeskkonna tervist silmas pidades.Isegi luiged koos oma poegadega<strong>ei</strong> vahetanud pesapaika, vaiduudistasid selle keskealise rahulikumehe tegemisi järvel.Ülo oli mitte ainult teadlane jaasjalik inimene. Ta armastas jatundis loodust. Ta helge mõistustöötas selliste lahenduste otsingul,mis tooksid kasu.Ülo oli andekas kõiges:töös,suhtlemises inimeste ja loodusega.Taloli kirjanduslikku annet,kirjutas luuletusi ja tõlkis.Tõstamaa Tuuled lk 7Ei ole halvemaid <strong>ei</strong> paremaid aeguOn ainult viiv, milles elamepraegu.Mis kord on alanud, selle polelõppuKestab kaunis, kestab kohutav.Ülo on maetud Tõstamaakalmistule, mis <strong>ei</strong> asu eriti kasugelErmistust, kuhu 21.veebruarillanges tema täht.1990.a. oli Ermistu Jarvkriitilises s<strong>ei</strong>sus. Mõningateteadlaste ("mida suvatsetetüüpi") soovitusel janomenklatuursete ambitsioonidemeeleheaks lasti järve vesi kakskorda maha, puistati sinna lupjaja tehti veel Jumal teab mida,püüdes ehitada siinkalakommunismi. Kalarohkust<strong>ei</strong> saavutatud, järv hakkassurema, kõrkjaid täis kasvama.Kala haises kõntsa järgi - süüaoli seda võimatu. Vesiliiliad javesiroosid olid haruldased. ÜloPaap pikendas Ermistu järve elu150 aasta võrra.Ajalehest 3CTOHIDItõlkinud Õie laansoo.Pärnu Majanduse Ühisus loodijuba 1911.a. Nimetatudorganisatsiooni õigusjärglanePärnu Majandusühistueksisteerib siiani (nõukogude ajalETKVL). Peamiseks ülesandeksoli ja on maarahva tööstus- jatoidukaupadega varustamine.12. aprillil 1923 avas PärnuMajanduse Ühisus harukaupluseTõstamaal vana kõrtsi juures, <strong>aga</strong>ettevõtlike inimeste poolt alustatika peahoone ehitamist. Uus,kohalikust kollasest tellisestehitatud kauplusehoone, valmis1927.aastal. Maj a juurde kuulub kasamas ehitusstiilis tellisestlaohoone.Teatavasti ongi selles hoonetekompleksis kogu aeg kauplusolnud. Seoses uue toidukaupluseVana maja süda tuksub jälle.valmimisega jäid majandusühistuhoonesse ainult tööstuskaubad.Taasises<strong>ei</strong>svumise algaastatelhakkas tööstuskauplus kiratsema ­käive vähenes ja polnud vist kaõiget eestvedajat - ning 1996.a.pandi uksed lõplikult lukkuNii ta siis kurvalt s<strong>ei</strong>sis. Elavaetteh<strong>ei</strong>tenatänapäeva Tõstamaaleja teatud ausambana meesteleminevikust, kes kauplemise kunagikäima panid. Rahvale oli seetalumatu aeg. Alates nõelastnööbistja lõpetades lihtsatejalavarjudega - kõike tuli tuualinnast (<strong>aga</strong> bussipileti hind kruvibikka ülespoole).Kaubapõudaleevendasidjuhuslikud müüjad parkimisplatsil.Viimastel aastatel asusjuhumüüjate hulka ka noor meesEinar Härma. Ta müüs peamiseltgalanteriikaupa ja muud pudi-padimüügiletiks autokapott. Niitutvus ta Tõstamaa rahv<strong>aga</strong> janende vajadustega. Kuna nõudlustoli, siis otsustas Einar riskeerida.Üüris majandusühistu majasruumid ja asus kauplust looma.Kauplus avati 21.dets. 1998.Jõuluostud tegime juba Härmakauplusest.Einar Härmat, kui ettevõtlikkumeest, tahan t<strong>ei</strong>le v<strong>ei</strong>di lähemalttutvustada.esimesedTaviison sündinud jaaastat elanudTõstamaal. Põhikooli hariduseomandas Ares, seejärel saitraktoristi paberid Vigala KKK-st.Kohustuslik koolilõpetamisjärgnesuunamisaeg möödus Päriveresovhoosis. (järg lk 8)