Rahvusvaheliste tudengite olukord Eestis 2016 lühiraport
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Rahvusvaheliste</strong> <strong>tudengite</strong> <strong>olukord</strong> <strong>Eestis</strong><br />
<strong>2016</strong><br />
Fookusgrupi intervjuude lühiraport<br />
Tallinn 2017
Eesti välisüliõpilaste <strong>olukord</strong> <strong>2016</strong><br />
Uuringu läbiviija: Renate Gross<br />
Raporti koostajad: Renate Gross, Helena Veldre<br />
Kujundaja: Katrina Koppel<br />
1
Sisukord<br />
Sissejuhatus 3<br />
1. Uurimismetoodika 5<br />
2. Järeldused ja EÜL-i poolsed soovitused 7<br />
2.1. EÜL-i soovitused edasisteks tegevusteks välis<strong>tudengite</strong> olukorra parendamisel 7<br />
3. Kokkuvõte 11<br />
2
Sissejuhatus<br />
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpib õppeaastal <strong>2016</strong>/2017 Eesti kõrgkoolides üle 5000<br />
välistudengi, kellest 3917 on kraadiõppurid, 1600 aga Erasmuse vahetusüliõpilased. Neile<br />
lisanduvad ka kõrgkoolide vahel sõlmitud lepingute raames <strong>Eestis</strong> õppivad üliõpilased ning suveja<br />
talveülikoolides osalenud tudengid. Välis<strong>tudengite</strong>st kraadiõppurite arv on aastate lõikes<br />
pidevalt tõusnud, näiteks võrreldes 2006/2007 õppeaastaga on arv suurenenud 3000 üliõpilase<br />
võrra.<br />
Valdav osa välis<strong>tudengite</strong>st omandavad kas magistri- (1568) või bakalaureusekraadi (1566).<br />
Stabiilselt on kasvanud ka doktorantide (375) ja integreeritud õppe (286) <strong>tudengite</strong> arv.<br />
Võrreldes 2015/<strong>2016</strong> õppeaastaga on rakenduslikku kõrgharidust omandavate välis<strong>tudengite</strong><br />
arv ligi kahekordistunud (122). Suurem osa välis<strong>tudengite</strong>st õpib Tallinna Tehnikaülikoolis (1383),<br />
sellele järgnevad Tartu Ülikool (850), Tallinna Ülikool (596), Estonian Business School (440) ja<br />
Eesti Maaülikool (219). Kokku õpib <strong>Eestis</strong> välistudengeid 121-st erinevast riigist. Suurimaks<br />
saatjariigiks on Soome 1366 tudengiga. Rohkem kui sada välistudengit on <strong>Eestis</strong>se saabunud<br />
Venemaalt, Nigeeriast, Ukrainast, Gruusiast, Türgist, Indiast, Lätist ja Hiinast. 1<br />
Tänaseks moodustavad välistudengid 7% kõigist <strong>Eestis</strong> õppivatest üliõpilastest. Samas on Eesti riik<br />
seadnud eesmärgiks viia välis<strong>tudengite</strong> osakaal aastaks 2020 10%-ni. Põhjuseks on nii Eesti<br />
kahanev rahvaarv kui vananev elanikkond. 2 Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia<br />
2006-2015 põhjendas rahvusvahelises akadeemilises elus osalemist Eesti <strong>tudengite</strong>, õppejõudude<br />
ja teadlaste jaoks eluliselt vajalikuks, kuna see kindlustab kvaliteedi ja tagab siinse teaduse ja<br />
1 Eesti Hariduse Infosüsteem (<strong>2016</strong>)<br />
URL: http://archimedes.ee/wpcontent/uploads/<strong>2016</strong>/11/EHIS_anal%C3%BC%C3%BCsEST_2005_<strong>2016</strong>_t%C3%A4iendatav.pdf<br />
2 Sihtasutus Archimedes (<strong>2016</strong>)<br />
URL: http://archimedes.ee/eesti-haridus-ja-teadussaavutuste-rahvusvaheline-tutvustamine-suureneb/<br />
3
kõrghariduse jätkusuutlikkuse, stimuleerib kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke kontakte meie jaoks<br />
oluliste ühiskondade ja kultuuridega ning aitab vältida väikeseid ühiskondi ohustavaid<br />
negatiivseid tendentse.“ 3<br />
Rahvusvahelistumise mõõdet väärtustatakse ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kõrgkoolide<br />
rahastamisel. Nimelt on kõrgkoolides õppivate välis<strong>tudengite</strong> arv üheks kriteeriumiks kõrgkoolide<br />
rahastamisel, olles seotud tulemuslepingutest lähtuvate kõrgkoolide tegevustoetustega. Tuginedes<br />
asjaolule, et kõrgkoolide rahastus on seotud välis<strong>tudengite</strong> arvuga, on selge, et õppeasutuste<br />
eesmärgiks on võimalikult suur hulk välisüliõpilasi vastu võtta. Kvantiteedile rõhumine seab aga<br />
ohtu välis<strong>tudengite</strong>le pakutava hariduse ja nõustamisteenuste kvaliteedi.<br />
Välisüliõpilaste <strong>olukord</strong>a <strong>Eestis</strong> ei ole senini piisavalt uuritud, mistõttu otsustas Eesti<br />
Üliõpilaskondade Liit (EÜL) viia läbi kvalitatiivuuringu, mis annaks intervjueeritavate sisendi põhjal<br />
esmase ettekujutuse probleemidest ja väljakutsetest, millega välistudengid kokku puutuvad.<br />
Tegemist on uuringuga, mis esindab vaid intervjueeritavate isikute arvamusi. Saadud sisend on<br />
aluseks hilisema ulatuslikuma ning üldkogumi suhtes esindusliku valimiga kvantitatiivuuringu<br />
teostamiseks, mis on plaanis viia läbi kõikide kõrgkoolide välis<strong>tudengite</strong> seas.<br />
<strong>2016</strong>. aasta teises pooles (juuni-november) viidi läbi fookusintervjuud viie kõrgkooli<br />
välisüliõpilasega. Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välis<strong>tudengite</strong><br />
olukorrast, nende rahulolust kõrgkoolide õppekvaliteedi ja nõustamisteenustega ning toimetulekust<br />
Eesti ühiskonnas. Uuringu tulemused põhinevad EÜL-i poolt läbiviidud fookusgrupi intervjuudel<br />
välis<strong>tudengite</strong>ga Eesti Maaülikoolist, Estonian Business Schoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna<br />
Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.<br />
Käesolev raport annab ülevaate kõigi kõrgkoolides läbiviidud fookusgrupi intervjuude koond ning<br />
Eesti Üliõpilaskondade Liidu soovitustest Eesti kõrgkoolidele üldiselt. Kõrgkoolispetsiifilised<br />
tulemused ja soovitused on kättesaadavad nendega seotud osapooltele.<br />
3 Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006-205 (2007)<br />
URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/k6rghariduse_rahvusvahelistumise_strateegia.pdf<br />
4
1. Uurimismetoodika<br />
Uuringu eesmärk<br />
Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välis<strong>tudengite</strong> olukorrast,<br />
nende rahulolust kõrgkoolide õppekvaliteedi ja nõustamisteenustega ning toimetulekust Eesti<br />
ühiskonnas.<br />
Uurimismeetod ja andmete kogumine<br />
Raporti puhul on tegemist kvalitatiivse uurimusega. Kvalitatiivses uurimuses on suurem rõhk<br />
esialgsete uurimusideede loomisel, formuleerimisel ning intervjueeritavate omal nägemusel ja<br />
arusaamal 4 .<br />
Käesolev uuring viidi läbi fookusgrupi intervjuude meetodil. Fookusgrupi intervjuu tähistab<br />
interaktiivset rühmaarutelu, mille eesmärgiks on identifitseerida intervjueeritavate arusaamu,<br />
mõtteid ja muljeid valitud teemal. Meetod võimaldab intervjueeritavatel juhtida tähelepanu<br />
nende jaoks olulistele teemadele, jagada oma mõtteid ning kuulda teiste omi. Oluline on, et<br />
arutelu toimuks vabas vormis ja turvalises õhkkonnas, võimaldades küsitletutel avaldada oma<br />
arvamust hukkamõistu kartmata. 5<br />
Fookusgrupi intervjuud toimusid viies Eesti kõrgkoolis: Eesti Maaülikoolis, Estonian Business<br />
Schoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Igast fookusgrupi e<br />
rühmaintervjuust võttis osa 3-5 ühe kõrgkooli välistudengit. Kõik intervjuud olid anonüümsed.<br />
Rühmaintervjuude läbiviimisel kasutati poolstruktureeritud küsimustikku (vt Lisa 1), mis koosnes 32-<br />
st küsimusest seoses välis<strong>tudengite</strong> rahuloluga õpingute ja nõustamisteenuste kvaliteedi ning üldise<br />
eluolu suhtes. Intervjuude raames oli küsitletutel võimalik arendada vabas vormis vestlust.<br />
Intervjuud lindistati ning transkribeeriti, seejärel viidi läbi kontentanalüüs, mille alusel koostati EÜLi<br />
poolt soovitused kõrgkoolidele välis<strong>tudengite</strong> olukorra parandamiseks.<br />
4 Bryman, A. (2004). Social Research Methods. Second Edition. Oxford: Oxford University Press.<br />
5 Hennik, M. (2014). Understanding Focus Group Discussions. Oxford: Oxford University Press<br />
5
Siinkohal on oluline märkida, et raport on koostatud tuginedes küsitletutelt pärinevale<br />
informatsioonile intervjuude läbiviimise hetkel. Seetõttu pole raportis arvestatud muutustega (nt<br />
erinevate teenuste lisandumine), mis intervjuudele järgneval perioodil on toimunud.<br />
Valim<br />
Uuringu raames intervjueeriti 17-t välistudengit Ukrainast, Türgist, Hollandist, Nigeeriast,<br />
Portugalist, Vietnamist, Ameerika Ühendriikidest, Jordaaniast, Austriast, Argentiinast, Lätist,<br />
Namiibiast, Egiptusest ja Soomest. Küsitletutest 16 olid kraadiõppurid, neist 8 bakalaureuse<br />
taseme tudengid, 4 magistrandid ja 4 doktorandid. Üks intervjueeritavatest viibis <strong>Eestis</strong> Erasmuse<br />
praktikal. Valimi moodustamisel pöörati tähelepanu välis<strong>tudengite</strong> päritolule ja soolisele<br />
tasakaalule. Võimaluse korral viidi fookusgrupi intervjuu läbi ühe kõrgkooli erinevate<br />
õppeastmete ja erialade <strong>tudengite</strong>ga. Fookusgrupi intervjuudes osalenud leiti kõrgkoolide<br />
üliõpilasesinduste ja Aafrika Tudengite Assotsiatsiooni abil.<br />
6
2. Järeldused ja EÜL-i poolsed<br />
soovitused<br />
Tuginedes Eesti Maaülikoolis, Estonian Business Schoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis<br />
ja Tartu Ülikoolis läbiviidud fookusgrupi intervjuudele, võib väita, et küsitletud välistudengid on<br />
pigem rahul õpingute kvaliteedi ja õpitoega Eesti kõrgkoolides. Intervjueeritavad teavad, kelle<br />
poole mure ja erinevate küsimustega oma instituudis pöörduda, kuigi mitte kõik pole rahul<br />
pakutava nõustamise kvaliteediga. Nõustamisteenuste kvaliteedi osas varieerub küsitletud<br />
välis<strong>tudengite</strong> rahulolu kõrgkooliti suuresti. Mida väiksem on kõrgkoolis õppivate välisüliõpilaste<br />
arv, seda suurem on nõustamisteenuse kvaliteet, individuaalne lähenemine ja <strong>tudengite</strong> üldine<br />
rahulolu õpingutega.<br />
Täismahus intervjuude ülevaated ning olukorrakirjeldused on avaldatud kõigile uuringus osalenud<br />
kõrgkoolidele, ent pole osa avalikust lõppraportist.<br />
2.1. EÜL-i soovitused edasisteks tegevusteks välis<strong>tudengite</strong> olukorra<br />
parendamisel<br />
1) EÜL peab oluliseks, et kõigile välis<strong>tudengite</strong>le tagataks kõrgkoolide poolt piisav<br />
informatsioon <strong>Eestis</strong>se õppima asumisega kaasneva protsessi kohta. Mida täpsem ja<br />
ülevaatlikum on informatsioon, seda usaldusväärsema ja abivalmiva kuvandi jätab kõrgkool nii<br />
endast kui Eesti riigist. Nimelt on paljude välis<strong>tudengite</strong> esimene kokkupuude Eestiga kõrgkooli<br />
kaudu, mistõttu on riigi mainekujunduse seisukohast oluline, et välistudengid tunneksid end<br />
oodatutena. Juhul kui välistudengid jäetakse aga ilma olulise abi ja nõustamiseta nii sisseastumise<br />
kui õpingute perioodil, raskendatakse üliõpilaste kohanemist kohaliku kultuuriga ja sulandumist<br />
Eesti ühiskonda. Kui ülikool ei suhtu <strong>tudengite</strong>sse hoolivalt, ei oma välisüliõpilased soovi ka pärast<br />
õpingute lõpetamist <strong>Eestis</strong>se elama jääda. See aga on vastuolus riigi poolt seatud eesmärgiga,<br />
7
mille kohaselt peaks 30% välis<strong>tudengite</strong>st magistrante ja doktorante aastaks 2020 pärast<br />
lõpetamist <strong>Eestis</strong>se tööle jääma 6 .<br />
2) Välisriikidest <strong>Eestis</strong>se saabuvad tudengid eeldavad õigustatult, et programmi vastuvõtmisel<br />
tagatakse neile kvaliteetne ingliskeelne õpe. Siinkohal on aga probleemiks õppejõudude<br />
ebapiisav inglise keele tase. Eesti Üliõpilaskondade Liidu on seisukohal, et selleks, et tagada<br />
välis<strong>tudengite</strong>le kvaliteetne haridus ja nõustamisteenused, tuleb kõrgkooli rahvusvahelistel<br />
õppekavadel õpetava akadeemilise personali akrediteerimisel eeldada õppekeele valdamist<br />
tasemel C1. Professoriks nimetamise puhul tuleb kehtestada kandidaatidele kohustuslik<br />
inglisekeelse avaliku kontaktõppe tunni läbiviimine nõue, näiteks nagu venia legendi. Ingliskeelsetel<br />
õppekavadel nõutav <strong>tudengite</strong> inglise keele tase peab olema vähemalt B2. Samal tasemel peab<br />
olema ka kõrgkoolis välis<strong>tudengite</strong> nõustamisega tegeleva tugipersonali inglise keele oskus.<br />
3) Lisaks õppejõudude ja tugipersonali piisava keeletaseme kindlustamisele peavad kõrgkoolid<br />
pöörama senisest enam tähelepanu relevantsete ingliskeelsete valikainete pakkumisele, et<br />
välis<strong>tudengite</strong>le oleks võrreldes Eesti <strong>tudengite</strong>ga tagatud võrdsed võimalused kõrghariduse<br />
omandamiseks. Eriti puudutab see doktorante, kes on sunnitud läbima suures ulatuses nii magistrikui<br />
bakalaureusetaseme üldaineid. Olukorras, kus teaduskeel on inglise keel, on vastuvõetamatu,<br />
et ülikool võtab vastu doktorante välisriikidest, suutmata neile pakkuda piisavalt kvaliteetset<br />
haridust ja võimalusi.<br />
4) Olulise probleemina võib kõikide kõrgkoolide puhul tuua välja ingliskeelse informatsiooni<br />
puudust. 17st küsitletust 8ni on kõrgkooli poolt saadetavad emailid jõudnud valdavas enamuses<br />
eesti keeles. Lisaks võib täheldada, et sageli on kõrgkoolide kodulehtede eestikeelne versioon<br />
informatiivsem ja detailsem kui ingliskeelne. Informatsioonisulu tõttu valitseb intervjueeritud<br />
välis<strong>tudengite</strong> seas teadmatuses erinevate võimaluste kohta, nt stipendiumid, tööpakkumised,<br />
koolisisesed sündmused ja huvitegevuslikud klubid, spetsiifilised tugiteenused (nt<br />
karjäärinõustamine ja psühholoogiline nõustamine) jm. Selleks, et ka välistudengid saaksid osa<br />
pakutavatest võimalustest ja tunneksid end kaasatuna, peab välis<strong>tudengite</strong>le edastatav info<br />
olema olema ingliskeelne. Selleks, et vältida <strong>olukord</strong>a, kus esimese semestri alguses jagatav<br />
teave erinevate teenuste ja võimaluste kohta suure informatsiooni hulga tõttu kaduma läheb,<br />
soovitab EÜL olulisemat õppekorraldusilikku ning huvitegevusega seotud infot iga semestri alguses<br />
uuesti edastada. Oluline on tagada ka kõrgkoolide kodulehtede detailne tõlge inglise keelde.<br />
5) Välis<strong>tudengite</strong>le võimaldatakse küll eesti keele õpet, kuid mitmetel puhkudel võib täheldada<br />
probleeme keeleõppe taseme ebaühtlusega või võimaluste puudusega õppe jätkamiseks pärast<br />
A2 taset. Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukohaks on, et välis<strong>tudengite</strong>le peab senisest<br />
suuremas mahus võimaldama tasuta eesti keele õpet. Siinkohal peavad kõrgkoolid pöörama<br />
varasemast enam tähelepanu kraadiõppuritele, kes jäävad <strong>Eestis</strong>se pikemaks perioodiks ning on<br />
tulevikus potentsiaalsed Eesti tööturu liikmed.<br />
6 SA Archimedes (<strong>2016</strong>)<br />
URL: http://archimedes.ee/eesti-haridus-ja-teadussaavutuste-rahvusvaheline-tutvustamine-suureneb/<br />
8
6) On oluline, et kõikidele välis<strong>tudengite</strong>le oleks tagatud nõustamine praktikakoha leidmisel,<br />
tulenemata sellest, kas praktika on õppekava kohustuslik osa või mitte. EÜL soovitab<br />
kõrgkoolidel teha koostööd erinevate ettevõtetega, et pakkuda vajadusel praktikakohta neile<br />
välis<strong>tudengite</strong>le, kel ei õnnestu omal käel sobivat ettevõtet leida.<br />
7) Välistudengid, kellele ei tagata ülikoolide ühiselamutes majutust, seisavad sageli silmitsi<br />
raskustega korterite üüriturul valitseva välismaalaste diskrimineerimise tõttu. Eriti probleemne on<br />
üürikorteri leidmine Aafrikast ja Lähis-Idast pärit <strong>tudengite</strong>l. Välis<strong>tudengite</strong> jaoks muudab<br />
üürikorteri leidmise keeruliseks asjaolu, et sageli tegeletakse korteri otsinguga enne semestri<br />
algust koduriigis viibides. Juhul kui eluaset semestri alguseks leida ei õnnestu, ollakse aga sunnitud<br />
nädalate viisi hotellides ja hostelites peatuma. Kui praegu pakuvad ülikoolid välis<strong>tudengite</strong>le<br />
nimekirja erinevatest üürikortereid vahendatavatest portaalidest, siis on selge, et tegelikkuses<br />
sellest ei piisa. Ülikoolidel oleks mõistlik teha kokkuleppeid kas teiste koolide ühiselamute<br />
ja/või kinnisvarabüroodega, mille kaudu välisüliõpilased hõlpsamini eluaseme võiksid leida.<br />
Lisaks peaks ülikooli tugipersonal olema valmis tudengeid nt telefonikõnedega abistama, kui<br />
korteri omanik/maakler ei valda inglise keelt.<br />
8) Kõik küsitletud on seisnud silmitsi raskustega tervishoiuteenuste saamisel. Välistudengeid pole<br />
informeeritud Eesti tervishoiusüsteemi- ega teenuste osas. Omamata ülevaadet<br />
tervishoiusüsteemist, ei ole välistudengid teadlikud, kuidas ja kuhu abi saamiseks pöörduda.<br />
Siinkohal peaksid kõrgkoolid tegema koostööd Terviseameti ja/või mõne konkreetse<br />
perearstikeskusega, et välistudengid end perearsti nimistusse saaksid registreerida. Seda eriti<br />
kraadiõppurite puhul, kes jäävad <strong>Eestis</strong>se pikemaks perioodiks ning võivad vajada spetsiifilisi<br />
perearsti poolt pakutavaid teenuseid, nt tõendite väljastamine ja eriarstile suunamine. Seetõttu<br />
oleks vajalik pakkuda <strong>tudengite</strong>le informatsiooni perearstikeskuste kohta, kellega kõrgkool on<br />
eelnevad kokkulepped sõlminud ning kus välisüliõpilastel on võimalik end inglise keelt valdava<br />
perearsti nimistusse registreerida.<br />
9) Eesti Üliõpilaskondade Liit kutsub oma üliõpilasesindustest liikmeid töötama senisest enam<br />
selle nimel, et huvikaitset pakutaks välisüliõpilastele, kelle seas võib üliõpilasesinduste töö osas<br />
valdavas enamuses valitseda teadmatus. Üliõpilasesindus on oluline institutsioon, kelle poole<br />
tudengid erinevate muredega saavad pöörduda, mistõttu on oluline tagada, et kõik<br />
välisüliõpilased oleksid sellest teadlikud. Oluline on, et üliõpilasesindused tutvustaks<br />
regulaarselt välis<strong>tudengite</strong>le nende õigusi ja üliõpilasesinduse tööd. Selle saavutamiseks on<br />
vajalik teavitada välistudengeid üliõpilasesinduse toimimise mehhanismist, pakkuda olulist<br />
informatsiooni ingliskeelsena ja kaasata välisüliõpilasi senisest enam üliõpilasesinduste töösse.<br />
10) Äärmiselt murettekitavaks võib pidada välis<strong>tudengite</strong> diskrimineerimist, millega osa<br />
küsitletutest on puutunud kokku nii ülikooli siseselt kui väljaspool. Välis<strong>tudengite</strong>le peab olema<br />
tagatud informatsioon nende õiguste kohta, ning teave, kelle poole pöörduda oma õiguste<br />
kaitseks nii ülikooli kui ka riigi tasandil. EÜL innustab kõrgkoole looma konkreetset<br />
institutsiooni, mis kõrgkooli territooriumil aset leidvaid diskrimineerimisjuhtumeid menetleks.<br />
9
Lisaks oleks kõrgkoolipoolse nulltolerantsi kehtestamine diskrimineerimisele suur ja oluline samm<br />
loomaks sallivat käitumiskultuuri.<br />
11) Intervjueeritud välistudengeid on tulenevalt rassist, rahvusest, seksuaalsest orientatsioonist ja<br />
soost kogenud diskrimineerimist nii töö- ja üüriturul kui ka avalikus ruumis. See, et välistudengid ei<br />
julge diskrimineerimise tõtu veeta vaba aega väljaspool ühiselamut, on vastuvõetamatu.<br />
Vaatamata sellele, et diskrimineerimine toimub avalikus ruumis, peavad kõrgkoolid senisest<br />
enam taunima avalikult välis<strong>tudengite</strong> diskrimineerimist ühiskonnas. Tõsiste<br />
diskrimineerimisjuhtumite, kallaletungikatsete jm esinemisel peab ülikool tegema koostööd<br />
politseiga.<br />
12) Tuginedes asjaolule, et intervjueeritavad viitavad raskustele Eesti ühiskonda ja kultuuriruumi<br />
sulandumisel, on oluline, et kõigis välisüliõpilasi vastuvõtvates kõrgkoolides oleks tagatud<br />
tuutorlussüsteem, mis toetaks välisüliõpilaste kohanemist kohaliku kultuuri ja tavadega. Hea<br />
näitena võib siinkohal tuua Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli poolse semu-süsteemi, mille raames<br />
ühendatakse välistudengid kohalike või pikemalt <strong>Eestis</strong> õppinud rahvusvaheliste <strong>tudengite</strong>ga, et<br />
abistada neid ülikoolis ja Tartu linnas orienteerumisega. Hea võimalus välisüliõpilaste ühiskonda<br />
integreerimiseks on ka ülikoolis tegutsevate huvitegevuslike klubide ja meeskondade tööst osavõtt.<br />
Siinkohal on aga vajalik, et välisüliõpilased oleksid võimalustest teadlikud ning et neil<br />
võimaldataks klubides ja meeskondades osalemist ka inglise keele baasil. Neile<br />
välis<strong>tudengite</strong>le, kes kogevad kohanemisraskustest tulenevaid depressiooniilminguid, tuleb tagada<br />
kvaliteetne ingliskeelne psühholoogiline nõustamine kõrgkooli poolt. Seetõttu on eriti oluline,<br />
et välisüliõpilasi kui riskigruppi kuulujad antud võimalusest teavitataks.<br />
10
3. Kokkuvõte<br />
Käesoleva uuringu eesmärgiks on tagada ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välis<strong>tudengite</strong><br />
rahulolust kõrgkooli poolt pakutava hariduse ja nõustamisteenuste kvaliteediga. Olulist<br />
tähelepanu pööratakse ka välisüliõpilaste toimetulekule Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis.<br />
Raporti puhul on tegu kvalitatiivse uuringuga, mis tugineb viies suurima välis<strong>tudengite</strong> arvuga Eesti<br />
kõrgkoolis (Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja<br />
Tartu Ülikool) läbi viidud fookusgrupi intervjuudele. Interaktiivsetes fookusgrupi ehk<br />
rühmaintervjuudes osales kokku 17 välistudengit. Küsitletute valikul pöörati tähelepanu<br />
rahvuslikule mitmekesisusele, erinevate erialade ja õppeastmete esindatusele ja soolisele<br />
tasakaalule. Uuring esindab vaid intervjueeritavate isikute arvamusi, millele tuginedes on EÜL<br />
koostanud nii ülikoolide ülesed kui ülikooli spetsiifilised soovitused välis<strong>tudengite</strong> üldise olukorra<br />
parandamiseks.<br />
Kokkuvõttes võib väita, et välistudengid on üldjoontes rahul otsusega <strong>Eestis</strong>se õppima asuda.<br />
Rahulolu väljendatakse nii Eesti õppesüsteemi kui hariduse kvaliteediga. Samas võib küsitletute<br />
põhjal täheldada, et mida suurem on kõrgkoolis õppivate välis<strong>tudengite</strong> arv, seda suuremaid<br />
raskusi kogeb kõrgkool kvaliteetsete nõustamisteenuste pakkumisel ja informatsiooni levitamisel.<br />
Sellest tulenevalt on küsitletute üldine rahulolu väiksema välis<strong>tudengite</strong> arvuga kõrgkoolides, kus<br />
üliõpilastele suudetakse pakkuda individuaalsemat lähenemist, kõrgem kui teistes.<br />
Vaatamata sellele, et igas kõrgkoolis esineb spetsiifilisi probleeme, on suurem osa küsitletute<br />
poolt välja toodud probleemidest läbivad. Nii näiteks võib täheldada üldisi probleeme<br />
õppejõudude puuduliku inglise keele oskusega, ingliskeelsete valikainete puudusega ja<br />
ingliskeelse informatsiooni puudulikkusega (emailid ja kõrgkoolide kodulehed). Just nimelt<br />
informatsiooni ebapiisavus on põhjuseks, miks suur osa küsitletud välis<strong>tudengite</strong>st polnud teadlikud<br />
erinevatest kõrgkooli poolt pakutavatest teenustest ja võimalustest, nt karjääri- ja psühholoogiline<br />
nõustamine ning Eesti riigi poolt pakutavad stipendiumid.<br />
11
Suur osa küsitletutest on seisnud silmitsi raskustega tervishoiuteenuste saamisel ja elukoha leidmisel.<br />
Paraku ei soosi Eesti keerukas tervishoiusüsteem välismaalasi, kelle jaoks on inglise keelt kõneleva<br />
perearsti nimistusse registreerimine pikk ja keeruline protsess. Elukoha leidmisel kogevad raskusi<br />
eelkõige need välistudengid, kellele ei jätku kohta kõrgkooli ühiselamus. Lisaks sellele, et<br />
koduriigist interneti vahendusel on hea pakkumise leidmine keeruline, seisavad eelkõige Aafrikast<br />
ja Lähis-Idast pärit välistudengid silmitsi diskrimineerimisega. Peale üürituru seisavad<br />
välistudengid silmitsi diskrimineerimisega ka Eesti tööturul ning avalikus ruumis.<br />
Mitte ühegi küsitletu sõnul pole kõrgkool pakkunud neile informatsiooni, kuhu pöörduda<br />
diskrimineerimisjuhtumite aset leidmisel kõrgkooli tasandil ja väljaspool. Samuti polnud valdav osa<br />
intervjueeritavatest teadlik üliõpilasõigustest ega olnud kursis kõrgkoolide üliõpilasesinduste<br />
tööga.<br />
Eesti Üliõpilaskondade Liit loodab, et kõrgkoolid on valmis astuma olulisi samme välis<strong>tudengite</strong><br />
hariduskvaliteedi, nõustamisteenuste ja heaolu parandamiseks, ning on valmis igakülgseks<br />
koostööks muutuste ellukutsumisel. Fookusgrupi intervjuudes kogutud sisend on aluseks ka hilisema<br />
ulatuslikuma ning üldkogumi suhtes esindusliku valimiga kvantitatiivuuringu ettevalmistamiseks ning<br />
läbiviimiseks kõikide kõrgkoolide välis<strong>tudengite</strong> seas.<br />
12
Lisa 1. Välisüliõpilaste<br />
fookusgrupi intervjuu küsimustik<br />
Eesti Maaülikooli, Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu<br />
Ülikooli välis<strong>tudengite</strong> seas läbiviidud fookusgrupi intervjuud toimusid järgneva küsimustiku alusel:<br />
1. Kust Te pärit olete?<br />
2. Kui kaua olete käinud antud kõrgkoolis?<br />
3. Kas olete kraadiõppur, vahetusõpilane või praktikant?<br />
4. Kust leidsite esmase informatsiooni õppimisvõimaluste kohta <strong>Eestis</strong>?<br />
5. Miks otsustasite asuda õppima antud kõrgkooli?<br />
6. Millist infot ja tuge pakuti Teile kõrgkooli poolt enne saabumist?<br />
7. Kas olete rahul pakutava informatsiooni ja toega?<br />
8. Millist infot ja tuge pakkus kõrgkool Teile pärast saabumist?<br />
9. Kas olete rahul pakutava informatsiooni ja toega?<br />
10. Kas olete rahul <strong>Eestis</strong> õppimisega?<br />
11. Kas olete rahul hariduse kvaliteediga?<br />
12. Kas olete rahul õppetoega?<br />
13. Kas olete teadlik oma õigustest üliõpilasena?<br />
16. Kas olete teadlik, milliste küsimustega võite pöörduda abi saamiseks üliõpilasesinduse poole?<br />
14. Kas teate, kelle poole pöörduda abi saamiseks oma instituudis?<br />
15. Kas olete teadlik kõrgkooli poolt pakutavast psühholoogilises nõustamise teenusest?<br />
17. Kas olete teadlik kõrgkooli poolt pakutavast karjäärinõustamine teenusest?<br />
18. Kas kõrgkool on Teid toetanud praktikakoha leidmisel?<br />
22. Kas kõrgkool on Teid informeerinud võimalikest stipendiumitest, mida taotleda?<br />
19. Kas kõrgkool on Teile pakkunud keelelist tuge?<br />
20. Kas kõrgkool on Teile pakkunud võimalust eesti keele tundides osalemiseks?<br />
21. Kas kõrgkool on Teile pakkunud informatsiooni ja abi elukoha leidmisel?<br />
23. Kas kõrgkool on Teile taganud informatsiooni ja abi tervishoiuteenuste saamiseks?<br />
13
24. Kas kõrgkool on Teile jaganud informatsiooni seoses religioossete institutsioonidega?<br />
25. Kas Teile on tutvustatud kõrgkoolis tegutsevaid klubisid ja seltse?<br />
26. Millised on peamised väljakutsed, millega olete <strong>Eestis</strong> õppides silmitsi seisnud?<br />
27. Kas tunnete end <strong>Eestis</strong> elades turvaliselt?<br />
28. Kas olete seisnud silmitsi diskrimineerimisega kõrgkooli tasandil oma rahvuse/rassi/kultuuri/<br />
religiooni/seksuaalse orientatsiooni vm tõttu?<br />
29. Kas olete seisnud silmitsi diskrimineerimisega väljaspool kõrgkooli oma rahvuse/rassi/kultuuri/<br />
religiooni/seksuaalse orientatsiooni vm tõttu?<br />
30. Kas Teile on tutvustatud kõrgkooli poolt võimalusi, kuhu pöörduda diskrimineerimise korral abi<br />
saamiseks nii kõrgkooli siseselt kui väljaspool kõrgkooli?<br />
31. Kas olete <strong>Eestis</strong> praktika- või töökohale kandideerinud?<br />
32. Kas kavatsete jääda pärast kõrgkooli lõpetamist <strong>Eestis</strong>se?<br />
14
Change language