TA_kogumik 2018-2019

talveakadeemia

TALVEAKADEEMIA

KOGUMIK

2018 ja 2019

Teaduslikud lühiartiklid


TEADUSLIKUD

LÜHIARTIKLID

Scientific articles

Kogumik 16/ 2018 ja 2019

Publication 16/ 2018 and 2019

2


EESSÕNA

TalveAkadeemia kogumik 16

2018 ja 2019

VÄLJAANDJA:

MTÜ TalveAkadeemia

Ehitajate tee 5, 12618 Tallinn

www.talveakadeemia.ee

Koostajad: Ragne Nikkel, Sten Juur

Kujundaja: Liisi Tamm

Keeletoimetaja: Astrid Nikkel

Täname kõiki TalveAkadeemia toetajaid ja koostööpartnereid ning üliõpilaste teaduslike

lühiartiklite konkursile saabunud tööde retsensente. Osalejatel oli võimalus oma artikleid

esitada mõlema aasta märtsis toimunud TudengiTeaduse Päeval.

Lisaks täname akadeemilise teksti kirjutuskoolitajat Anni Jürinet (AVOK),

postrikoostamiskoolitajat Kadri Maikovit ja esinemiskoolitajat Ene Seidlat (HAL koolitus)

ning aastal 2018 TudengiTeaduse Päeval töö esitlust hinnanud zürii liikmeid Helen Jorsi

(TalveAkadeemia nõukoguliige), Sven Anderson (kunagine konkurssivõitja) ja Toomas

Kukke (Eesti Looduse peatoimetaja) ning 2019. aasta žüriiliikmeid Katrin Kreegimäed

(majandusteaduste magister, EMÜ avaliku esinemise õppejõud), Pille Lintsi (TalveAkadeemia

konkursi vilistlane ja nõukoguliige) ning Sirge Pajumägi (MTÜ Elus Teaduse liige ja asutaja).

Tartu 2019

Eessõna

Selle aastaga sai TalveAkadeemial kokku tegutsetud juba seitseteist aastat ning käesolev

kogumik on järjekorras kuueteistkümnes. TalveAkadeemia selleaastane kogumik sisaldab

2018. ja 2019. aastal valminud tudengite teaduslikke lühiartikleid.

Tegemist on TalveAkadeemia lühiartiklite konkursi lõpp-produktiga. Tee selleni algas juba

eelneva aasta sügisel, kui osalised esitasid oma artikli abstrakti (lühikokkuvõtte), millega

andsid teada oma soovist osaleda konkursil. Abstrakti esitajatele anti võimalus osaleda

akadeemilise teksti kirjutamiskoolitusel, postrikoostamise koolitusel ning esinemiskoolitusel.

Koolitustel saadud teadmised sai proovile panna märtsis toimunud TudengiTeaduse Päeval.

Aastal 2018 jõudsid oma lühiartikliga lõpuni kuus ning järgneval aastal kolm osalejat. Kokku

üheksa artikli autorite kaudu on esindatud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Metodisti

Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ning

Tartu Ülikool.

Kogumikus olevad artiklid on kirjutatud väga erinevatest valdkondadest. Esindatud on nii

loodusteaduste ja tehnika, ühiskonnateaduste ja kultuuri ning bio- ja keskkonnateadlikkuse

valdkonnad. Tudengite väga erinäolisi lühiarikleid seob jätkusuutliku/säästva arengu

väljatoomine. See tõestab järjekordselt, et olenemata teemast, on jätkusuutlikkuse peale

mõtlemine võimalik.

MTÜ TalveAkadeemia on tudengitest või alles ülikooli lõpetanud noortest koosnev vabatahtlik

organisatsioon. TalveAkadeemia tegutseb projekt projekti haaval ning on seetõttu üpris

muutliku koosseisuga. Järjekorras seitsmetestkümnes koosseis töötas koos, et luua

tudengitele platvorm, kus oma teadustööd edendada ning sealjuures tutvustada oma tööd

väljaspool ülikooli. Hetkel on ülikoolides võetud suund julgustada tudengeid kirjutama oma

teadustöid inglise keeles. Tegemist on ülla eesmärgiga ning tänu sellele on võimalik tudengil

jõuda oma artikliga ka Eesti piiridest välja. Kuid sealjuures ei tohiks me unustada enda

emakeelt. Meile on oluline, et tudengid arendaksid teadust ka eesti keeles, et teadustöö

oleks arusaadav kõigile eestlastele ning selle eesmärk tõlkes kaduma ei läheks.

Teadustöö jagamine on pea sama oluline kui selle tegemine, sest mis on kasu avastustest,

mis jäävad sahtlisse.

Ragne Nikkel

projektijuht

4 5


6

KOGUMIK 2018


SISUKORD

SISUKORD

Sisukord

I TASE

Bakalaureuseõppe üliõpilased

II TASE

Magistrandid ja doktorandid

12 34

Hanna Vahter

LÄMMASTIKINHIBIITORITE MÕJU LÄMMASTIKU LENDUMISELE JA

LEOSTUMISELE PÕLLUMAJANDUSMAAL

Susanna Vain

TAIMEDE KÄITUMISE VARIEERUMINE ARABIDOPSIS THALIANA NÄITEL

NING SELLE VÕIMALIK RAKENDAMINE PÕLLUMAJANDUSES

24

Johanna-Margret Ojaots

EKSORTSISM METODISTLIKUS PRAKTIKAS

45

Angela Järvis

USALDUSE OSA SOTSIAALSES KAPITALIS

58

Olga Rogova

ORGANISATSIOONI EDUKUSE MÕÕTMISE MUDEL

70

Martin Lints

SÜSINIKPLASTIST DETAILIDE MITTEPURUSTAV TESTIMINE

8 9


I TASE artiklid

Bakalaureuseõppe üliõpilased

10


HANNA VAHTER

Hanna Vahter

LÄMMASTIKINHIBIITORITE MÕJU

LÄMMASTIKU LENDUMISELE JA LEOSTUMISELE

PÕLLUMAJANDUSMAAL

väetatud põllumajandusmaal. Uuring viidi läbi Kehtnas talirapsipõllul, mis jagati kontroll- ja

katsepõlluosaks, kus esimesele laotati ainult vedelsõnnik, teisele vedelsõnnik koos Vizuraga.

Kuna Vizura kasutamisele järgnes võrdlemisi intensiivne vihmaperiood, siis töö tulemuste

põhjal saab öelda, et statistiliselt oluline mõju lämmastikinhibiitoril lämmastiku lendumisele ja

leostumisele põllumajandusmaal sademete rohkel perioodil kasutades puudus. Küll aga olid

keskmised NO 3-

-N kontsentratsioonid kontrollpõllu mullas ja mulla drenaaživees kõrgemad

kui katsepõllul.

SISSEJUHATUS

SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA

21. sajandil on üheks suurimaks ühiskondlikuks väljakutseks kliimamuutuste ning

loodusvarade liigtarbimise surve all tagada toitainete ja toiduainete julgeolek üha kasvavale

elanikkonnale

Viimase 100 aastaga on rahvastiku arv kasvanud kiiremini kui kunagi varem. Kiiresti suureneva

toiduvajaduse tõttu on vaja viljakaid põlde, mis omakorda nõuavad väetiste, eelkõige just

lämmastik- ja fosforväetiste enamat kasutamist. Lämmastiku varud on keskkonnas piiramatud,

kuid fosfor muutub ajaga ühiskonnale üha hinnalisemaks ja vajalikumaks. Samas soosib

lämmastik- ja fosforväetiste kasutamine naturaalsete ökosüsteemide tasakaalu muutust

ning seeläbi on ka saasteallikateks meie elukeskkonnale.

Viimastel aastatel on järjest olulisemaks tõusnud vajadus vähendada lämmastik- ja ka

fosforväetiste kasutamise mahtu, samal ajal suurendades nende efektiivsust, et väheneks

põllumajanduslik hajureostus ning kasvuhoonegaaside voog põllumajandusest. Põllumeestel

pole võimalik muuta peamisi dilämmastikoksiidi lendumist ja toitainete leostumist

põhjustavaid tegureid nagu temperatuur, sademete režiim ja mulla tüüp, kuid nad saavad

erinevate maaharimisvõtetega kasvõi osaliselt mõjutada mulla omadusi ja seeläbi toitainete

efektiivsust ja püsivust.

Säästev areng ja tarbimine ei tähenda tingimata kokkuhoidu või koonerdamist väetistega,

pigem võiks rõhk olla tõhususel. Üheks potentsiaalseks võimaluseks põllumajandussektoris

tõhusust kasvatada on lämmastikväetiste mõju suurendamine lämmastikinhibiitorite abil.

SISUKOKKUVÕTE

Rahvaarvu suurenemine ja seeläbi suurenenud toiduvajadus on märkimisväärselt

tõstnud lämmastik- ja fosforväetiste kasutamist põllumajandusmaal ja intensiivistanud

toitainete lendumist ja leostumist. Lämmastiku- ja fosfori ärakanne põllumaalt põhjustab

põllumajanduslikku hajureostust ja N 2

O lendumist. Negatiivsete keskkonnamõjude

vähendamiseks on kasutusele võetud lämmastikinhibiitorid, et muuta lämmastiku

kasutamine tõhusamaks. Eestis esmakordsel lämmastikinhibiitori (Vizura) mõju uurivas

katses selgitati, selle toimet lämmastiku leostumisel ja N 2

O lendumisele vedelsõnnikuga

Rahvaarv oli aastal 1900 1,5 miljardit (Roser, Ortiz-Ospina 2017), käesolevaks aastaks

on see tõusnud juba 7,6 miljardini (Worldometer 2018), selline hüppeline kasv toob kaasa

suurenenud toiduvajaduse, mis omakorda suurendab põllumajandussektori osakaalu

ja negatiivset mõju keskkonnale (Lu, Tian 2017). Toitainete vood põllumajandusmaalt on

märkimisväärselt tõusnud alates 20. sajandi lõpust, mil põllumajandus intensiivistus, seeläbi

on kasvanud ka väetiste (eriti lämmastik- ja fosforväetiste) ning taimekaitsevahendite

kasutamine (Lotman, Kasak 2017). Optimaalsest tasemest madalam ja üleväetamine on

viinud suurenenud lämmastiku kadudeni mullast läbi dilämmastikoksiidi (N 2

O) lendumise

ning nitraadi (NO 3-

) leostumise, mis toob endaga kaasa tõsiseid keskkonnaalaseid ja

ökoloogilisi probleeme mullas, vees ja õhus (Yang et al. 2016). Lämmastik kaob põllumaalt

nii pindmise äravoolu kui ka leostumise tagajärjel (Pärn et al. 2012). Väetiste kasutamisel on

oluline vähendada nende kadu ja suurendada efektiivsust (Euroopa Komisjon 2016).

Põllumajanduslikku hajureostust põhjustavad põllult veekogudesse leostunud NO 3-

, vähemal

3-

määral ammoonium (NH 4+

) ning fosfor (P) ja fosfaat (PO 4

) (Kasak et al. 2016). Lämmastiku

ja fosfori liigne kontsentratsioon veekogudes põhjustab eutrofeerumist ehk ületoitumist,

misläbi suureneb veetaimede kasv, väheneb hapniku kontsentratsioon ning lõpuks võib viia

veekogu kinnikasvamiseni. Lisaks sellele, et põllult ära kantavad taimetoitained mõjutavad

negatiivselt veekogusid, on neil oluline mõju ka kasvuhoonegaaside (KHG) lendumisele.

Põllumajandusest pärinevad olulisemad KHG-d on metaan (CH 4

) ja N 2

O. (Lotman, Kasak

2017) Suurenenud toitainete voogude vähendamiseks põllumajandusmaalt on ühe

võimalusena kasutusele võetud lämmastikinhibiitorid, mis vähendavad orgaaniliste väetise

kasutamisel lämmastikuühendite lendumist ja leostumine ning seeläbi ka lisaväetiste

kasutamise mahtu (Yang et al. 2016, Misselbrook et al. 2014).

Käesoleva töö eesmärgiks on: 1) mõõta dilämmastikoksiidi (N 2

O-N) voogusid põllumajandus

maastikult; 2) analüüsida N 2

O-N lendumise seoseid keskkonnaparameetritega; 3)

analüüsida lämmastikinhibiitori (Vizura) mõju toitainete leostumisele ja N 2

O-N lendumisele

vedelsõnnikuga väetatud põllumajandusmaal. Töös võrreldakse Kehtnas asuvat põldu, mis

on jagatud kontroll- ja katsepõlluosaks.

12 13


HANNA VAHTER

HANNA VAHTER

METOODIKA

Põllumaa kirjeldus

Uurimisala asus Kesk-Eestis Rapla maakonnas Kehtna vallas (58 o 55’N, 24 o 51’E). Katseala

pindala oli 20 hektarit, mis külgnes läänest kuivenduskraaviga, põhjast Rõue jõega ning

idast ja lõunast kruusateega. Valiku tegemisel oli oluline põlluosade sarnasus ning drenaaži

olemasolu, et saaks koguda veeproove ja seeläbi hinnata NO 3-

-N ja NH 4+

-N leostumist põllult.

Põllule külvati 5. augustil talirapsi ning väetamiseks kasutati veisekasvatusest pärinevat

vedelsõnnikut 30 tonni hektari kohta. Katse teostamiseks jagati põllumaa kaheks võrdseks

osaks (mõlemad 10 ha): kontroll- ja katseväljaks, kus esimesele laotati vedelsõnnik ilma

lämmastikinhibiitorita ja viimasele koos lämmastikinhibiitori preparaadi Vizuraga. Vizura

kulunormiks oli 3 l/ha, kuna hilissuvisel kündmisel näeb preparaadi kulunorm nii ette (BASF-i

esindaja Margus Saviste suulised andmed). Töös kasutatavad andmed koguti välitööde

käigus perioodil 4. august kuni 20. oktoober 2016.

Gaasivood

N 2

O-N vooge mõõdeti staatilise suletud kambri meetodil (Kasak, 2016). Mõõtmised teostati 5.

augustist kuni 20. oktoobrini 2016, proovide võtmine toimus alati kella 12-16 vahel. Algseisu

fikseerimiseks võeti enne talirapsi külvamist ja vedelsõnnikuga väetamist N 2

O-N proove 5.

augustil, seejärel esimese nädala jooksul, vahetult peale sõnniku laotamist, koguti proove

iga päev. Järgmistel nädalatel kuni esimese kuu lõpuni võeti proove kolm kuni neli korda

nädalas ning peale seda üks kord nädalas. Proovikogumise tarbeks paigaldati viisnurkselt

nii kontroll- kui ka katsepõllu pinnasesse umbes 10 cm sügavusele PVC-st (polüvinüülkloriid)

valmistatud ja läbimõõduga 50 cm viis rõngast, kuhu peale asetati proovikogumise ajaks

kambrid. Iga mõõtesessiooni alguses täideti rõngaste ääred veega, et tagada õhukindel

süsteem rõnga ja kambri vahel gaasiproovide kogumise ajaks kambrist. Rõngad paigaldati

mõlemal põlluosal viisnurkselt asukohaga selliselt, et lähedal oleks võimalik drenaaži abil

koguda põllult tuleva vee proove. Gaasiproovide kogumine toimus PVC-kambrite (kõrgus ja

diameeter 50 cm, ruumala 65 l) abil, mis olid valget värvi ja läbipaistmatud, et vältida kambri

seest soojenemist ja fotosünteesi mõõtesessiooni ajal (Kasak, 2016).

Proovide kogumine toimus kokku kümnelt mõõtepunktilt (viis katsepõllul ja viis kontrollpõllul),

kus ühe tunni jooksul võeti 20-minutilise intervalliga (0 min, 20 min, 40 min ja 60min) igalt

rõngalt neli proovi eelnevalt vaakumpumba abil õhust tühjendatud klaaspudelitesse (ruumala

50 ml). N 2

O sisaldus kogutud proovides määrati gaaskromatograafiga (Shimadzu GC- 2014)

Tartu Ülikooli ÖM Kliimamuutuste laboris.

Vedelsõnniku, vee- ja mullaparameetrid

Vedelsõnniku proove võeti enne põllule laotamist ning laboris analüüsiti selle NH 4+

-N (mg/kg)

sisaldust, et teada saada mulda viidud lämmastiku kogust ja hinnata, kui palju lämmastiku

lenduda ja leostuda võib.

Mullavee proove koguti drenaaži abil mõlemalt katsealalt augustis seitse, septembris viis ja

oktoobris kolm korda. 18. - 29. augustil mulla veeproove võtta ei õnnestunud, kuna rohkete

sademete tõttu oli drenaaži väljavoolu toruots ummistunud. Kontrollpõllul koguti vesi drenaaži

väljavoolust jõkke ning katsepõllul drenaaži väljavoolust kuivenduskraavi. Vee kogumine

toimus teadaoleva ruumalaga plastpudelisse, kus vooluhulk arvutati pudeli ruumala ja selle

veega täituvuse aja järgi.

Mullaproove võeti augustis viis, septembris kolm ja oktoobris kaks korda. Esialgse olukorra

fikseerimiseks võeti mullaproovid vahetult enne sõnniku laotamist nii kontroll- kui ka

katsepõllult. Proovid koguti mullapuuriga ja kompleksproovina (minimaalselt 15 kohast).

Mulla- ja veeproovides analüüsiti NO 3-

-N (mg/l) ja NH 4+

-N (mg/l) sisaldust ning pH-d Eesti

Maaülikooli Taimebiokeemia laboris.

Meteoroloogilised parameetrid

Samaaegselt proovide kogumisega mõõdeti aladelt mulla niiskust (ProCheck Decagon

Devices, USA) ning mullatemperatuuri neljalt sügavuselt (Comet 4 kanaliga temperauuri

andmeloger S0141 koos pt1000 sensoritega, COMET SYSTEM, Tšehhi): 10, 20, 30 ja 40

cm.

Ilmastiku analüüsimiseks kasutati proovialale lähimas KAUR-i Kuusiku meteoroloogiajaamas

mõõdetud (N58 o 58’23’’ E24 o 44’02’’) maapinna ööpäeva keskmist temperatuuri ning ööpäevast

sademete hulka, mis saadi Riigi Ilmateenistuse andmebaasist. Maapinnatemperatuuride

alusel sooviti hinnata Vizura mõjuperioodi ning analüüsida sademete mõju lämmastiku

lendumisele ja leostumisele.

Statistiline analüüs

Kõik uurimuse jaoks kogutud andmed analüüsiti MS Office tabelarvutusprogrammiga

Excel. Statistiline andmetöötlus tehti programmiga Statistica 10 (Statsoft Inc., USA). Esmalt

kontrolliti andmete vastavaust normaaljaotusele; kuna normaaljaotust ei esinenud, kasutati

edasisteks analüüsideks mitteparameetrilisi teste. Kontroll- ja katsepõllu N 2

O-N voogude,

mulla ja mulla drenaaživee NH 4+

-N ja NO 3-

-N kontsentratsiooni omavahelist statistilist

olulisust kontrolliti Mann-Whitney U-testi abil. Olulisuse nivoo oli kõigil juhtudel p


HANNA VAHTER

HANNA VAHTER

Keskmine maapinnatemperatuur 20 cm sügavusel mullas gaasivoogude mõõtmise ajal

Keskmine NO 3-

-N sisaldus oli kontrollpõllu mullas 59,12 mg/kg ja katsepõllu mullas 55,06

kontroll- ja katsepõllul üksteisest mõõteperioodi vältel oluliselt ei erinenud, need olid vastavalt

mg/kg. Selline tulemus oli oodatav, kuna Vizura kasutamise eesmärk on stabiliseerida

19,4 o C ja 19,0 o C (joonis 1).

mullas NH 4+

, et see ei muunduks nii kiiresti NO 3-

-ks. Kuid statistilist olulisust NO 3-

-N sisalduse

Ööpäevakeskmiste sademete hulk Kuusiku meteoroloogiajaamas mõõteperioodil oli 2,1 mm.

erinevuses kontroll- ja katsepõllu mulla vahel Mann Whitney U-testiga (p>0,05) siiski ei

10.-19. augustil esines kümnepäevane vihmaperiood, kus ainult 12. augustil ei sadanud.

täheldatud. Jooniselt 2 on näha, et peale 22. augustit hakkas NO 3-

-N sisaldus pidevalt tõusma;

Suurim sademete hulk (31,1 mm) oli 16. augustil. Selle perioodi ööpäevakeskmiste sademete

oluline on siin kohal see, et kontrollpõllul toimus NO 3-

-N kontsentratsiooni tõus kiiremini kui

keskmine hulk oli 9,2 mm (joonis 1).

katsepõllul. Maksimaalsed NO 3-

-N kontsentratsioonid mullas mõõdeti perioodi viimasel päeval

kontrollpõllul 81,29 mg/kg ja katsepõllul 66,62 mg/kg. Meie uuringuga sarnane tulemus leiti

ka Fangueiro et al. (2009) poolt Portugalis tehtud uuringus, kus DMPP ei avaldanud kogu

katseperioodi vältel statistiliselt olulist mõju mulla NO 3-

kontsentratsioonidele.

Joonis 1. Keskmine maapinna temperatuur kontroll- ja katsepõllul gaasivoogude mõõtmise ajal ning Kuusiku

meteoroloogiajaama ööpäevakeskmised sademed proovide kogumisperioodil august-oktoober 2016.

Joonis 2. Keskmine NH 4+

-N ja NO 3-

-N sisaldus kontrollpõllu- ja katsepõllu mullas mõõteperioodil augustoktoober

2016.

Lämmastik mullas ja selle leostumine

Mulla NH 4+

-N sisaldus tõusis peale väetamist mõlemal põllul, 4. augustil oli see kontroll- ja

Jooniselt 3 on näha, et NH 4+

-N kontsentratsioonid kontroll- ja katsepõllu mulla drenaaživees

katsepõllul vastavalt 3,08 mg/kg ja 4,35 mg/kg, peale väetamist võetud mullaproovis (8.

üksteisest praktiliselt ei erinenud, mida kinnitab ka Mann Whitney U-test (p>0,05). NH 4+

-N

+

august) oli see 7,43 mg/kg ja 6,0 mg/kg. See on tingitud sellest, et NH 4 on peamine vorm,

kontsentratsioonid kontroll- ja katsepõllu mulla drenaaživees varieerusid vahemikes 0,51-

milles vedelsõnnikuga mulda viidud lämmastik esineb (Fangueiro et al. 2009).

0,92 mg/l ja 0,49-1,10 mg/l. Vizura ei mõjutanud NH 4+

-N ärakannet mullast tõenäoliselt

Vizuraga põlluosal võiks eeldada mulla NH 4+

-N kõrgemat sisaldust, kuna preparaadil on madal

seepärast, et NH 4+

-N on seotud rohkem mullaosakestega, see on väga ebastabiiline ning

lagunemisaste, mis laseb sellel kauem peatada bakterirühma Nitrosomonas elutegevust ja

muundub kiirelt NO 3-

-N-ks (Pärn et al. 2012, Cameron et al. 2012).

seeläbi stabiliseerida NH 4+

-N (Zerulla et al. 2001, BASF 2016). Keskmine NH 4+

-N sisaldus

Põllumullast on NO 3-

-N leostumine drenaaži olemasolul palju kiirem, kuid samas suurendab

peale vedelsõnniku mulda viimist varieerus mõõteperioodi jooksul kontrollpõllul vahemikus

see mulla hapniku kontsentratsiooni, mis omakorda vähendab denitrifikatsiooni potentsiaali

-

2,42-7,72 mg/kg ja katsepõllul 1,62-7,69 mg/kg. NH 4+

-N kontsentratsioonide statistiliselt

ning lämmastik püsib kauem NO 3

vormis (Cameron et al. 2012). NO 3-

-N kontsentratsioonide

usaldusväärset erinevust kontroll- ja katsepõllu mullas Mann Whitney U-testiga (p>0,05) ei

varieeruvus kontroll- ja katsepõllu mulla drenaaživees oli vahemikes 0,09-4,12mg/l ja 0,20-

täheldatud. Samas, 15.-16. novembril 2016 Green Agri seminaril esinenud Ivan Brensdtrupi

1,6 mg/l. Statistiliselt NO 3-

-N sisaldused mulla drenaaživees üksteisest ei erinenud (p>0,05).

ettekanne sisaldas näidet, kus 2015. aastal Taanis laotati kolmele põllule vedelsõnnikut,

Kuid perioodi lõpus on näha trendi, kus NO 3-

-N leostumine on kontrollpõllult suurem. Ka

neist ühele lisaks Vizurat, teisele Piadini (ka lämmastikinhibiitor) ja kolmas jäi ilma

Diez-Lopez et al. (2008) uuringus leiti, et sama lämmastikukoguse mulda viimisel olid

+

lämmastikinhibiitorita. Mõõteperioodi alguses (16. aprill) oli NH 4 sisaldus kõigi kolme põllu

-

DMPP-ga mullavee NO 3

kontsentratsioonid alati madalamad kui ilma lämmastikinhibiitorita

+ -

mullas sama. 4. mail oli katsepõllul NH 4

sisaldus poole suurem kui lämmastikinhibiitorita

põllu mullavees. Taanis tehtud uuringu põhjal vähendab Vizura NO 3 leostumist ca 35%

+

põllul, 15. mail oli vahe NH 4 sisalduses neljakordne. Perioodi viimasel mõõtekorral, 26. mail

(Bernsdtrup 2016).

+

oli NH 4 sisaldus Vizura ja lämmastikinhibiitorita põllul sama (Bernsdtrup 2016).

16 17


HANNA VAHTER

HANNA VAHTER

Joonis 3. Keskmine NH4 + -N ja NO3 - -N sisaldus kontrollpõllu- ja katsepõllu mulla drenaaživees mõõteperioodil

august-oktoober 2016.

Lämmastiku lendumine

Jooniselt 4 on näha, et katsepõllul olid N 2

O-N vood kõrgemad kui kontrollpõllul, välja arvatud

lühike periood augusti keskel, kus kontrollpõllu N 2

O-N vood tõusid kõrgemaks kui katsepõllul.

Kontroll- ja katsepõllu N 2

O-N vood üksteisest Mann Whitney U-testi järgi statistiliselt ei

erinenud (p>0,05). Keskmine N 2

O-N voog mõõteperioodil oli kontrollpõllult 261,7 g ha -1 d

-1 ja

katsepõllult 406,1 g ha -1 d

-1

.

Kontroll- ja katsepõllu tulemused N 2

O-N emissioonide osas olid vastupidised oodatuga, kus

eeldati väiksemaid N 2

O-N voogusid lämmastikinhibiitoriga põllult, kuna Vizura efektiivsuseks

N 2

O vähendamisel võib olla ca 50% (Bernsdtrup 2016). Vizura peaks inhibeerima

nitrifikatsiooni esimest etappi (Zerulla et al. 2001) ning seeläbi vähendama edasisi protsesse

(nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon), mille käigus tekib N 2

O (Takaya et al. 2003, Buchkina et al.

2013). Põhja-Hispaanias raiheina põllul viidi läbi katse, kus veiseläga ja veiseläga + DMPP

võrdluses vähenes N 2

O voog lämmastikinhibiitoriga põllult 29%. Peale 24-päevast perioodi

olid N 2

O vood kontrollpõlluga uuesti samal tasemel (Merino et al. 2006). Käesolevas uuringus

saadud suuremad N 2

O-N vood katsepõllult võisid olla mõjutatud intensiivsest vihmast vahetult

peale sõnniku laotamist, mis vähendas oluliselt Vizura toimeaega. Austraalias Queenslandis

mõõdeti nisu ja odra põllult kolme aasta jooksul N 2

O lendumist automaatkambritega, kus

leiti, et pärast tugevaid vihmasadusid (>20 mm) tõusid N 2

O vood (>20 g N 2

O ha -1 d

-1

) ning

kestsid kuni kaks nädalat. Väiksemad vihmaperioodid sealsete tingimuste juures N 2

O vooge

märgatavalt ei suurendanud (Reeves, Wang 2015). Nii suur vihmasadu (22,3 mm) esines

Kehtnas kolme ööpäeva keskmisena 14-16. august. Peale vihma, 18. augustil võetud

gaasiproovid näitasid, et katsepõllul oli sel päeval N 2

O-N lendumine poole suurem kui

kontrollpõllul, mis võib näidata, et Vizural esines väga lühiajaline mõju, sest hiljem toimus

katsepõllult jätkuvalt suurem N 2

O-N lendumine.

Lisaks keerukatele vastasmõjudele kliimategurite, mulla omaduste ja mullaharimise vahel

(Buchkina et al. 2013) toimub N 2

O voogude suur varieeruvus ööpäeva jooksul (Reeves,

Wang 2015). Peamiseks mõjutajaks on õhu- ja pinnasetemperatuuride ööpäevane muutus

(Van Der Weerden et al. 2013), mis tuli välja ka meie katses, kus maapinnatemperatuuri ja

N 2

O-N vahel

esines logaritmiline seos (joonis 5). N 2

O voogude paremaks hindamiseks võiks võimalusel

kasutada automaatmõõtmisseadet. Pimekambritega mõõtmisel tasuks arvestada, milline on

parim aeg proovide võtmiseks ja kui tihti neid võtta. Kehtnas toimus see päeval ajavahemikul

12:00-16:00, mis kirjandusest loetu põhjal võib põhjustada N 2

O voogude ülehindamise.

Šotimaal Edinburghis ja Brasiilias Seropedicas läbiviidud uuringus kasutati automaatset

N 2

O voogude mõõtmise seadet ning saadud tulemuste põhjal tehtud regressioonanalüüsi

alusel on N 2

O proovide võtmiseks parim aeg hommikul (9:00-10:00) või õhtul (21:00-22:00),

kuna sel ajal mõõdetud N 2

O vood iseloomustasid kõige paremini ööpäeva keskmist N 2

O

lendumist. (Alves et al. 2012)

N 2

O puhul on mõõtmiste teostamine staatiliste pimekambritega pigem lihtne, kuivõrd selle

ajaline ja ruumiline varieeruvus väikesel alal teeb ekstrapoleerimise suuremale alale eriti

keeruliseks (Sangeetha et al. 2009). Kehtnas võeti N 2

O-N proove kahelt 10 ha suuruselt

põlluosalt, kus staatilised pimekambrid olid väga väikesel alal, mistõttu ei iseloomustanud

need ehk N 2

O-N voogusid kogu põllu ulatuses, eeldusel et muld ei ole kõikjal homogeenne.

Harris et al. (2013) aastatel 2010-2011 tehtud uuringus vahetas perioodiliselt kambrite

asukohta, et vähendada nende mikroklimaatilist mõju gaasivoogudele. Kambrite hajusam

paigutamine Kehtnas polnud võimalik, kuna vahepeal toimus kündmine.

Joonis 4. Keskmised N 2

O-N vood kontroll- ja katsepõllult mõõteperioodil august-oktoober 2016.

Maapinnatemperatuuri ja N 2

O-N emissiooni korrelatsioonianalüüsi järgi on jooniselt 5 näha,

et need on mõõteperioodi jooksul omavahel logaritmilises seoses, kus temperatuuri tõustes

suureneb ka N 2

O-N lendumine atmosfääri. Kontrollpõllul on R 2 = 0,56 ja katsepõllul R

2 =

0,63.

Mullaniiskuse ja N 2

O-N voo ning mulla elektrijuhtivuse ja N 2

O-N voo vahel korrelatsioonianalüüsil

olulist seost ei leitud.

18 19


HANNA VAHTER

HANNA VAHTER

Joonis 5. N 2

O-N lendumise sõltuvus maapinnatemperatuurist kontroll- ja katsepõllul mõõteperioodil augustoktoober

2016.

JÄRELDUSED

tingimusi võimalik kergemini kontrollida kogu katseperioodi vältel.

Vizura efektiivsuse maksimaalseks ajaks on määratud 15 nädalat, kui maapinnatemperatuur

on 5 o C (BASF 2016). Meie katse puhul hinnati Vizura efektiivsust 11 nädala jooksul ning

sel perioodil Kuusiku meteoroloogiajaamas mõõdetud maapinna keskmine temperatuur oli

13 o C. Uuringutulemused kinnitasid, et N 2

O-N lendumine on õhu- ja maapinnatemperatuuri

poolt mõjutatav ja logaritmilises seoses (joonis 5).

Vizura on Eestis alles uus nitrifikatsiooni inhibiitor, mistõttu on oluline viia läbi uuringuid

siinsetes tingimustes, et suurendada efektiivsust põllul (Ruser, Schulz 2015). Tulevikus

tasub veel uurida:

• mikrobioloogilist kooslust, et vaadelda, kas kontroll- ja katsepõllu vahel on erinevaid

mikroobikoosluseid;

• Vizura lämmastiku inhibeerimismehhanismi;

• milline oli Vizura mõju teistele kultuuridele. Osa uuringuid näitab, et näiteks talirapsile

on lämmastikuinhibiitori kasutamine väga efektiivne, kuna suurendab juurte kasvu;

• milline on Vizura mõju teistel aastaaegadel.

Kehtnas toimunud uuringu puhul lämmastikinhibiitori statistiliselt olulist mõju N 2

O-N

lendumisele ja leostumisel põllumajandusmaal ei leitud, mille põhjuseks võib olla mitmeid

aspekte, mida ei osatud varem arvestada.

Vahetult enne talirapsi külvamist ja väetamist pikem andmerida puudub, siis puudub ka

teadmine, kui palju lämmastikku algselt mullas võis olla, kui suured olid algsed N 2

O-N vood,

millises vormis oli lämmastik ning millises kontsentratsioonis olid toitained mullas ning

kui suur oli toitainete leostumine mulla drenaaživeega. Seetõttu ei ole võimalik võrrelda

toitainete leostumist ja lendumist enne ja pärast väetamist, eriti just N 2

O lendumist, kuna

see sõltub ka eelnevast mullas olevast NO 3- -st. DMPP on potentsiaalselt võimeline N 2

O

voogusid vähendama juhul, kui mulla NO 3- -sisaldus on madal (Duan et al. 2017). Lisaks

oleneb DMPP efektiivsus mullas selle liiva sisaldusest, prootonite kontsentratsioonist, mulla

mikrobioloogilistest parameetritest (katalüüsi aktiivsus, potentsiaalne nitrifikatsiooni võime

(Sangeetha et al. 2009), kuid neid Kehtnas ei analüüsitud.

Lämmastikinhibiitorid on suuresti mõjutatud kliimast ja mulla omadustest (Misselbrook et al.

2014, Yang et al. 2016). Tõenäoliselt mõjutas uuringutulemusi kohe peale väetamist esinenud

suur vihm, kus viis päeva peale väetamist ja külvamist sadas Kuusiku meteoroloogiajaama

andmete järgi kümne päeva ööpäeva keskmisena 9,22 mm. Kus mullapooride täitumisel veega

võis tekkida anaeroobne keskkond ja nitrifikatsiooni asemel intensiivistus denitrifikatsioon

(Abalos et al. 2017).

Vizura efektiivsuse hindamise puhul peaks arvestama, et katse viidi läbi looduslikus

keskkonnas, mitte laboritingimustes, kuna esimese puhul on toitainete ringet mõjutavad

parameetrid väga varieeruvad. Mulla keemilist koostist ja füüsikalisi omadusi ning teisi

keskkonnaparameetreid (sademed, õhutemperatuur) tuleb vaadelda samaaegselt, et

selgitada DMPP mõju nitrifikatsiooni inhibeerimisele (Zerulla et al. 2001). Laboris on neid

KASUTATUD KIRJANDUS

Abalos, D., A. Sanz-Cobena, G. Andreu, ja A. Vallejo. 2017. „Rainfall amount

and distribution regulate DMPP effects on nitrous oxide emissions under semiarid

Mediterranean conditions.“ Agriculture, Ecosystems & Environment 238: 36-45.

Alves, B. J. R., K. A. Smith, R. A. Flores, A. S. Cardoso, W. R. D. Oliviera, C. P.

Jantalia, S. Urquiaga, ja R. M. Boddey. 2012. „Seletion of the most suitable sampling time

for static chambers for the estimation of daily mean N2O flux from soils.“ Soil Biology &

Biochemistry 129-135.

BASF. 2016. Vizura - lämmastikustabilisaator vedelsõnnikule. Kasutatud 13. mai

2017. a. www.basf.agro.ee.

Bernsdtrup, I. 2016. „Danish legislation and challenges. Use of N-inhibitors. Best

practice.“

Buchkina, N. P., E. Y. Rizhiya, S. V. Pavlik, ja E. V. Balashov. 2013. Soil physical

properties and nitrous oxide emission from agricultural soils. InTech.

Cameron. 2012. „How does the application of different nitrification inhibitors affect

nitrous oxide emissions and nitrate leaching from cow urine in grazed pastures?“ Soil Use

and Management (28): 54-61. 39

Diez-Lopez, J. A., P. Hernaiz-Algarra, M. Arauzo-Sanchez, ja I. Carrasco-Mart n.

2008. „Effect of a nitrification inhibitor (DMPP) on nitrate leaching and maize yield during two

growing seasons.“ Spanish Journal of Agricultural Research 6: 294-303.

Duan, Y-F., X-W. Kong, A. Schramm, R. Labouriau, J. Eriksen, ja S. O. Petersen.

2017. „Microbial N transformations and N 2

O emission after simulated grassland cultivations:

effects of the nitrification inhibitor 3,4-dimethylpyrazole phosphate (DMPP).“ Applied and

20 21


HANNA VAHTER

HANNA VAHTER

Environmental Microbiology 83: 17.

Euroopa Komisjon. 2016. Energialiit ja kliimameetmed: Euroopa üleminek vähese

CO2- heitega majandusele. Pressiteade, Euroopa Komisjon.

Fangueiro, D., A. Fernandes, J. Coutinho, N. Moreira, ja H. Trindade. 2009. „Influence

of two nitrification inhibitors (DCD and DMPP) on annual ryegrass yield and soil mineral N

dynamics after incorporation with cattle slurry.“ Communications in SOIL SCIENCE AND

PLANT ANALYSIS 40: 3387-3398.

Florio, A., I. M. Clark, P. R. Hirsch, D. Jhurreea, ja A. Benedetti. 2014. „Effects of the

nitrification inhibitor 3,4-dimethylpyrazole phosphate (DMPP) on abundance and activity of

ammonia oxidizers in soil.“ Biology and Fertility of Soils.

Harris, R. H., S. J. Officer, P. A. Hill, R. D. Armstrong, K. M. Fogarty, R. P. Zollinger,

A. J. Phelan, ja D. L. Partington. 2013. „Can nitrogen fertiliser and nitrification inhibitor

management influence N2O losses from high rainfall cropping systems in South Eastern

Australia?“ Nutr Cycl Agroecosyst 95: 269-285.

Lotman, A., ja K. Kasak. 2017. „Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika.“

Akadeemia (3): 444-464.

Lu, C., ja H. Tian. 2017. „Global nitrogen and phosphorus fertilizer use for agriculture

production in the past half century: shifted hot spots and nutrient imbalance.“ Earth System

Science Data 181-192.

Merino, P., S. Mene ńdez, M. Pinto, C. Gonza ĺez-Murua, ja J.M. Estavillo. 2006. „3,4-

Dimethylpyrazole phosphate reduces nitrous oxide emissions from grassland after slurry

application.“ Soil Use and Management 21: 53-57.

Misselbrook, T. H., L. M. Cardenas, V. Camp, R. E. Thorman, J. R. Williams, A. J.

Rollett, ja B. J. Chambers. 2014. „An assessment of nitrification inhibitors to reduce nitrous

oxide emissions from UK agriculture.“ Environmental Research Letters 9.

Pärn, J., G. Pinay, ja Ü. Mander. 2012. „Indicators of nutrients transport from agricultural

catchments under temperate climate: A review.“ Ecological Indicators 22: 4-15.

Reeves, S., ja W. Wang. 2015. „Optimum sampling time and frequency for measuring

N2O emissions from a rain-fed cereal cropping system.“ Science of the Total Environment

530-531: 219-226.

Roser, M., ja E. Ortiz-Ospina. 2017. World population growth. Kasutatud 17. mai

2017. a. https://ourworldindata.org/world-population-growth.

Ruser, R., ja R. Schulz. 2015. „The effect of nitrification inhibitors on the nitrous oxide

(N 2

O) release from agriculture soils - review.“ J. Plant Nutr. Soil Sci 178: 171-188.

Sangeetha, M., R. Jayakumar, ja C. Bharathi. 2009. „Nitrous oxide emission from

soils.“ Agric. Rev. 94-107.

Takaya, N., M. A. B. Catalan-Sakairi, Y. Sakaguchi, I. Kato, Z. Zhou, ja H. Shoun.

2003. „Aerobic denitrifying bacteria that produce low levels of nitrous oxide.“ Applied and

Environmental Microbiology 3152-3157.

Van Der Weerden, TJ., TJ. Clough, ja TM. Styles. 2013. „Using near-continuous

measeurements of N 2

O emission from urine-affected soil to guide manual gas sampling

regimes.“ New Zealand Journal of Agricultural Research 56: 60-76.

Worldometer. 2018. Worldometer. Kasutatud 22. jaanuar 2018. a. http://www.

worldometers.info/world-population/.

Yang, M., Y. Fang, D. Sun, ja Y. Shi. 2016. „Efficiency of two nitrification inhibitors

(dicyandiamide and 3,4-dimethylpyrazole phosphate) on soil nitrogen transformations and

plant productivity: a meta-analysis.“ Scientific Reports.

Zerulla, W., T. Barth, J. Dressel, K. Erhardt, K. Horchler von Locquenghien, G. Pasda,

M. Rädle, ja A. H. Wissmeier. 2001. „3,4-Dimethylpyrazole phosphate (DMPP) - a new

nitrification inhibitor for agriculture and horticulture.“ Biology and Fertility of Soils 34 (2): 79-

22 23


JOHANNA-MARGRET OJAOTS

Johanna-Margret Ojaots

EKSORTSISM METODISTLIKUS PRAKTIKAS

SISSEJUHATUS

„Eksortsism metodistlikus praktikas” uurib eksortsismi teemat niihästi üldises kiriklikus

kontekstis kui ka konkreetselt metodistlikus kirikus. Eksortsism tähendab käesolevas

uurimuses niisugust praktikat, mille käigus vabastatakse indiviid kurjade jõudude meelevallast.

Eksortsism on kiriklik praktika, mis tugineb Pühakirja eeskujule.

SEOS JÄTKUSUUTLIKU ARENGUGA

Martin Luther on kirjutanud kirikulaulu, milles on sõnad: „Ei huku ristikogudus, tal aluseks

on Kristus“. Kui kirik hoiab kinni Pühakirjast ja kiriku traditsioonist, siis on ka eksortsism

jätkusuutlik. Eksortsismi praktiseerimise volitused on antud kirikule kui üks viisidest, milles

Kristuse töö on jätkuv maailmas. Eksortsism on olnud ja on ka edaspidi üks oluline osa kiriku

misjonist. Sest mis on eksortsism? Olgu see siis „suur“ või „väike“ eksortsism, aga see on

inimese vabastamise tegu kurjuse võimusest ja patu needusest. Ja tegelikult selles ongi ju

Kristuse missioon – vabastada. Vabaduseks on Kristus meid vabastanud (Gl 5:1).

Jätkusuutlik on ka eksortsismi temaatika jätkuv uurimine, sest eksortsismi teema on väga

lai ning võimalikke uurimisvaldkondi on palju. Käesolevas uurimuses on uuritud eksortsismi

teoloogilist ja liturgilist tähendust ja praktikat. Edasi saab uurida eksortsismi mõnest teisest

aspektist.

Huvitatust teema vastu on äratanud Pühakirja näidete olemasolu ning küsimus nende

näidete kordumisest tänapäeval.

Eksortsismi teemat on vaja uurida selleks, et vastata uuesti teatud küsimustele, mida

nüüdisaeg on tõstatanud. Kõrvuti kirikliku praktikaga on levinud ka mittekiriklik, s.h esoteeriline

praktika, mistõttu, süvenemata esoteerikasse, on oluline teada saada, kas ja kuidas kirik

toimib selles konkurentsisituatsioonis.

Eksortsismi teema käsitlemisel ei ole eraldi süvenetud demonoloogilistesse küsimustesse,

s.t deemonite ja teiste vaimsete olendite ning nende hierarhiate uurimisse. Kui uurimistöös

kasutatakse deemoni mõistet, siis jääb see empiirilise piibelliku teoloogia raamidesse.

Uurimistöö eesmärk on mõista eksortsismi praktikat metodisti kirikus nüüdisaja teravdatud

huvi taustal.

SISUKOKKUVÕTE

Piiblis mõistetakse eksortsismina inimeste vabastamist pikaajalisest kurjade vaimude või

deemonite mõjutusest (Exorzismus, 1995, veerg 1126).

Uurimistöö eksortsismist metodistlikus praktikas on lähtunud eesmärgist selgitada eksortsismi

asjaolusid kiriku ajaloos ning selle rakendamist metodisti kirikus, pidades silmas nüüdisaja

kõrgendatud huvi teemaga seotud nähtuste vastu. Eksortsismi mõistest tulenevalt on uuritud,

kuidas metodistlik kiriklik traditsioon on kujundanud seisukohti ning praktikaid inimeste

vabastamiseks deemonlikust sidumisest. Julge lähenemine ning konkreetne tegutsemine

iseloomustas metodisti kiriku esiisa John Wesley’d ning esimesi metodisti jutlustajaid.

Seejärel on aga ilmnenud, et nüüdisaegne metodism kohtab oma ridades erinevaid, kohati

lausa vastandlikke vaateid deemonlikule seestumisele, samuti ka vastavale pastoraalsele

praktikale.

Uurimistöös otsitakse vastust järgmistele küsimustele: Millised on Pühakirja näited seoses

eksortsismiga? Milline on kiriklik praktika seoses eksortsismiga? Milline on metodisti kiriku

õpetus, seisukoht ja praktika seoses eksortsismiga?

Uurimistöö on koondatud kahte peatükki: 1) eksortsism Pühakirjas ja kiriklikus praktikas;

2) eksortsismi temaatika metodistlikus praktikas. Uurimismaterjali niisugune jaotamine

on vajalik selleks, et väärtustada metodistlikku praktikat laiemas kontekstis. Selleks on

oluline mõista ning arvesse võtta kogu piibellikku ning kirikuajaloolist tausta, kuna metodisti

kirik jagab sedasama piibellikku ja vaimulikku praktikat, mida kõik kristlikud kirikud, ning

on kristlik konfessioon ühtsuses teiste konfessioonidega. Metodistliku praktika uurimine

eraldi ja täiendavalt on kasulik kahel peamisel põhjusel: 1) ühe konkreetse konfessiooni

raames on hea võimalus näha järjepidevust ning arenguid; 2) ühe konfessiooni (antud juhul

metodistliku) teoloogilised ja vaimulikud kogemused on väärtuslikud kõigile kristlastele ja

konfessioonidele oikumeenilises läbikäimises.

24 25


JOHANNA-MARGRET OJAOTS

JOHANNA-MARGRET OJAOTS

METOODIKA

Uurimismeetodina on kasutatud praktilise teoloogia meetodit: jälgitakse kiriklikku praktikat

ning kiriku poolt antud seletusi. Pühakirja tekstide uurimisel ei ole kasutatud eksegeetilist

meetodit ega analüüsita mõistete etümoloogiat; on piirdutud Pühakirja näidete kirjeldamisega

ning seoste vaatlemisega Jeesuse Kristuse ning apostlite praktilises tegevuses. Praktilise

teoloogia valdkonda jääb ka eksortsismi liturgiline praktiseerimine; siinjuures on vaadeldud

metodistlikku praktikat niisuguses perspektiivis, mis võiks olla tähenduslik ka teiste

konfessioonide jaoks.

Praktilises teoloogias on tõsine vajadus selguse järele, kuna kiriku praktika ja religioon

puudutab ka neid inimesi, kelle maailmavaates sisaldub konkreetne-objektiivne satanoloogia,

demonoloogia ja eksortsism. Praktilisele teoloogiale, olenemata konfessionaalsusest, on

esitatud ootusi selles, et seletada eksortsismi temaatikat eksegeetilise ja dogmaatilise

uurimismeetodi toel ning tõsta uuesti tähelepanu alla vastav kiriklik praktika.

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Metodism toetub „väikese” eksortsismi puhul – ristimise riituses lahti ütlemine kuradist –

katoliku kiriku ajaloolisele liturgilisele praktikale. Metodistlik riitus The United Methodist

Book of Worship sõnastuses on järgmine: „On behalf of the whole Church, I ask you: Do

you renounce the spiritual forces of wickedness, reject the evil powers of this world, and

repent of your sin?” (The United Methodist..., 1992, lk 88). Priit Tamm on selle eesti keelde

tõlkinud järgmiselt: „Kogu Kiriku nimel küsin mina sinult: Kas sina ütled lahti vaimsetest

õeluse jõududest, hülgad selle maailma kurjuse väed ja parandad meelt oma patust?” Ning

ristitav vastab: Jah (Ühinenud Metodisti Kirik..., 2009). Kuid „suure” eksortsismi puhul tuleb

esile metodismile omane joon – lähtumine individuaalsest usust, Pühakirjast ning täielikust

usaldamisest Jeesusele Kristusele. Seetõttu ei koosta metodisti kirik täpsed juhiseid

piiratud rituaaliga, vaid kõige tõsiduse ning distsiplineerituse juures on avatud Püha Vaimu

inspiratsioonile ja juhatusele sõltuvalt olukorrast, nagu on näha Wesley eeskujust ja metodisti

kiriku juhistest eksortsismi situatsiooni puhul (vt Statement, 2000, lk 208).

Uurimisülesanded olid püstitatud alates Pühakirja näidete uurimisest, seejärel kiriku ajalooliste

praktikate uurimisest kuni selleni, kuidas metodistlik praktika võib olla täienduseks nüüdisaja

teistele kirikutele, kui on tegemist eksortsismi teemaga. Uurimistulemused on kokkuvõtvalt

järgmised:

Jeesuse tegevuses oli eksortsism edukas, ent see oli seotud Jeesuse Messia-meelevalla

esiletoomisega. Nõndasamuti oli apostlite-aegsete juhtumite peamiseks motiiviks Jeesust

kuulutava evangeeliumi väe esiletoomine. Sünoptilised evangeeliumid rõhutavad, et Jeesuse

vägi deemonite üle pärineb Jumalalt, ja mitte kelleltki teiselt. Alates kristliku kiriku tekkimisest

on eksortsism „Jeesuse nimel“ jäänud kiriku vaimulikuks pärandiks kuni tänapäevani.

Eksortsismi praktika kiriku ajaloos on esindatud kahesuguse eksortsismi praktiseerimisega:

nn suur ja väike eksortsism. Nende kahe rakendusvaldkonna seos on seda üllatavam, et

kiriku igapäevaelus neil justkui pole palju ühist.

Väike eksortsism, mis ei eelda deemonitest vallatud olemist, on sakramentaalse iseloomuga

ja leiab aset ristimisliturgias, kus ristitav ütleb lahti kuradist ja tema tegudest. Suur eksortsism

on indiviidi vabastamine konkreetsest deemonist. Neid kahte erinevat eksortismi vormi

omavahel seostades on kirikuga seotud inimene terviklikult hooldatud ning kaitstud ja

vabastatud deemonlikest rünnakutest. Võib nõnda sõnastada: väikese eksortsismi olemasolu

ja rakendamine koguduses aitab ära hoida suure eksortsismi vajaduse tekkimist, sest juba

ristimisel antakse usklikule kaasa kaitse deemonlike rünnakute eest; iga ristitu eest palvetab

kirik jätkuvalt.

Metodistlik arusaam eksortsismist tugineb John Wesley rikkalikule teoloogilisele ja

pastoraalsele pärandile. Metodisti kirikuisal John Wesley’l oli selge seisukoht – ta uskus

reaalsesse kuradisse ja deemonitesse ning inimeste vajadusse saada vabastatud kuradi

meelevallast, mis näitab, et ta hoidis kinni Pühakirjast ja kiriklikust traditsioonist. Wesleyl oli ka

palju isiklikke kokkupuuteid kurjadest vaimudest vaevatutega ja eksortsismi praktiseerimisega.

Aastal 1976 tegeleti ÜMK Faith and Order komitees eksortsismi teemaga, mille käigus töötati

välja juhendid pastoraalseks toimimiseks. Teema tõusis taas üles aastal 2016 ning ootab

edasiarendamist aastal 2017. Metodism teadvustab, et teoloogilised, psühholoogilised

ja sotsioloogilised aspektid seoses eksortsismiga nõuavad märkimisväärset analüüsi ja

juurdlust ning täiendavaid üksikasjalikke uuringuid. Kirik tunnistab, et ei ole jõudnud nõnda

sügava ja ulatusliku teoloogilise avalduseni, kui seda oodatakse.

Tänapäevases oikumeenilises suhtlemises võimaldab metodistlik via media positsioon

ühendada seoses eksortsismi mõistmisega niihästi kiriklikku sakramentaalset poolt kui

ka evangelikaalset ning nelipühalikku lähenemist. Metodism võtab tõsiselt karismaatilise

liikumise eesmärke, kuid jääb kirikliku traditsiooni ja teoloogilise põhjendatuse juurde ning

pakub sellega tasakaalu.

Metodistlikust arusaamast seoses eksortsismi praktiseerimisega võib teistele kirikutele olla

kasu. Töös on kirjeldatud katoliiklikku praktikat, kus on range rituaalide järgimine, ja baptistide

olukorda, kus nad enamasti väldivad eksortsmi teemat, ning nelipühilaste praktikat, kus

eksortsismi praktika on entusiastlik, spontaanne, intuitiivne. Teades teiste kirikute praktikat,

26 27


JOHANNA-MARGRET OJAOTS

JOHANNA-MARGRET OJAOTS

on metodistlik praktika kui via media kesktee, mille läbi võib teisi kirikuid rikastada, näiteks

väikese eksortsismi näol, sest mitte just kõik kirikud ei kasuta väikest eksortsismi ristimise

juures.

Välised olukorrad muutuvad, kuid Jeesuse nimel toimiv kirik jääb võitjaks.

Faith and Order Committee Report (2016). Loetud aadressil http://www.methodist.org.uk/

downloads/conf-2016-32-Faith-and-Order-Committee.pdf 1.3.2017

Hagin, Kenneth E. (2003). Uskliku meelevald. Tallinn: Charismata Ministries.

Hagin, Kenneth E. (2015). Võidukas kogudus. Tallinn: Charismata ministries.

KASUTATUD KIRJANDUS

Billman, Frank H. (2013). The Supernatural Thread in Methodism. Florida: Creation House

Press; Aldersgate Renewal Ministries.

Blumhardt, Christoph (i.a.). Haigete tervekssaamisest usupalve läbi tõenditega käesolevast

ajast. Tõlgitud käsikirjaline materjal.

Canty, George (1976). Demons and Casting Out Demons. P. S. Brewster (ed), Pentecostal

Doctrine (241-257). Cheltenham: Grenehurst Press.

Carter, Aiden (i.a.). Exorcism in the Catholic and Evangelical Traditions. Loetud aadressil

http://www.academia.edu/21689686/Catholic_vs._Evangelical_Exorcism 1.3.2017

De Arteaga, William L. (2014, 8. august). The Sacramental Dimension of the Wesleyan

Revival. Loetud aadressil http://anglicalpentecostal.blogspot.com.ee/2014_08_08_archive.

html?m=0. 1.3.2017

Horst, Mark (1994). A Wesleyan Theology of Worship. Robert E. Webber (ed), Twenty

Centuries of Christian Worship (297-298). Nashville, Tennessee: Star Song.

Kurg, Ingmar (2009). Vabakirikute oikumeenilised suhted. Riho Altnurme (peatoimetaja),

Eesti oikumeenia lugu (156-176). Tartu/Tallinn: Tartu Ülikool; Eesti Kirikute Nõukogu.

Luther, Ralph (1993). Uue Testamendi sõnaraamat. Tallinn: EELK Konsistooriumi

kirjastusosakond.

Mohler, Albert (2010, 15. november). On Exorcism and Exorcists: An Evangelical View.

Loetud aadressil http://www.albertmohler.com/2010/11/15/on-exorcism-and-exorcists-anevangelical-view/.

1.03.2017.

Morris, Leon (2008). Luuka evangeelium. Tallinn: Logos.

Outler, Albert C. (1986). The Works of John Wesley. Volume 3. Nashville: Abingdon press.

Exorcism (1978). Peter Toom. The New International Dictionary of the Christian Church.

Grand Rapid, Michigan: Zondervan.

Powell, Graham ja Shirley (1986). Kristlane, vabasta end. Chichester: New Wine Press

(ingliskeelne originaal).

Exorcism (1979). Bromiley, G. W. The International Standard Bible Encyclopedia. Grand

Rapids, Michigan: William B. Eerdmans.

Prince, Derek (2012). Nad ajavad välja kurje vaime. Tallinn: Derek Prince’i Kristlik Misjon

Eestis.

Exorcism (2008). H. D. Betz, D. S. Browning, B. Janowski, E. Jüngel. Religion Past & Present.

Encyclopedia of Theology and Religion. Leiden-Boston: Brill.

Pärna, Taimi (2011). Power encounter kristliku misjoni meetodina (diplomitöö). EMK

Teoloogiline Seminar, Tallinn.

Exorzismus (1995). W. Kirchschläger. Lexikon für Theologie und Kirche, 3. Auflage, 3. Band.

Freiburg, Basel, Rom, Wien: Herder.

Püha ristimise ja salvimise kord (2009). Ad experimentum. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu

Kiriku liturgikakomisjon.

28 29


JOHANNA-MARGRET OJAOTS

Spiritual warfare/territorial spirits/demons (2007). A.S. Moreau. John Corrie (ed), Dictionary

of Mission Theology. Evangelical Foundations. Downers Grove, Illinois: Inter Varsity Press.

in the Light of Current Theological Dialogue. Nashville: Abington Press. (Eestikeelne

avaldamata käsikiri, lk 254).

Statements and Reports of the Methodist Church on Faith and Order (2000). Volume One:

1933-1983. The Trustees for Methodist Church Purposes.

Ühinenud Metodisti Kiriku ristimistalitus I (2009). EMK Liturgiakomisjoni eelnõu käsikiri

(inglise keelest tõlkinud Priit Tamm). Tartu.

Streiff, Patrick Ph. (2003). Methodism in Europe: 19th and 20th century. Tallinn: Baltic

Methodist Theological Seminary.

Sumrall, Lester (2011). Deemonid. Vastuste raamat. Tallinn: Charismata Ministries.

Tamm, Priit (1998). Eesti Metodisti Kirik 1940-1980: Vaatlusi olulisematele arengut mõjutanud

protsessidele ja probleemidele. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool: Tartu.

Tamm, Priit (2007). EMK spiritualiteedist. Ettekanne EMK 100. aastapäevale pühendatud

ajalookonverentsil, 2. juunil 2007 Kuressaares. Koduteel, 4, lk 13.

The United Methodist Book of Worship (1992). Nashville, Tennessee: The United Methodist

Publishing House.

Vaimulikud laulud (1997). Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit.

Ward, W. R. (1988). The Works of John Wesley. Volume 18. Nashville: Abingdon press.

Ward, W. R. (1990). The Works of John Wesley. Volume 19. Nashville: Abingdon press.

Ward, W. R. (1993). The Works of John Wesley. Volume 22. Nashville: Abingdon press.

Webster, Robert (2013). Methodism and the miraculous: John Wesley’s idea of the

supernatural and the identification of Methodists in the eighteenth-century. Lexington: Emeth

Press.

Wesley, John (1978). The Works of John Wesley. Volume 13. Third Edition. Grand Rapids,

Michigan: Baker Book House.

Williams, C. W. (1979). John Wesley’s Theologi Today: A Study of the Wesleyan Tradition

30 31


II TASE artiklid

Magistrandid ja doktorandid

32


SUSANNA VAIN

Susanna Vain

TAIMEDE KÄITUMISE VARIEERUMINE ARABIDOPSIS

THALIANA NÄITEL NING SELLE VÕIMALIK

RAKENDAMINE PÕLLUMAJANDUSES

SEOS JÄTKUSUUTLIKU ARENGUGA

Üha kasvav rahvaarv, suurenev linnastumine ning uue harimiseks sobiliku maa puudumine

sunnivad leidma uusi mooduseid, kuidas suurendada põllukultuuride saagikust olemasolevate

ressurssidega (OECD 2010). Taimedel on mitmeid kohastumusi, mis võimaldavad neil ellu

jääda konkurentses keskkonnas, nagu põllud seda on. Üheks selliseks kohastumuseks on

optimaalsest suurem vegetatiivne kasv. 1960ndatel ja 1970ndatel rohelise revolutsiooni

käigus töötati küll välja sorte, millel on vähendatud konkurentsivõime (nt väiksem kõrguskasv),

kuid oluline on ka üldiselt teada, kuidas ning mis tingimustel taimed konkureerivad, eriti kuna

sageli on konkureerimisest põhjustatud suurem kasv tulnud seemnetoodangu arvelt. Üha

enam räägitakse taimeökoloogiaalastes uurimustes taimede käitumisest – taimede võimest

muuta oma kasvu vastavalt naabri identiteedile. Selle kohaselt on konkureerimine samuti üks

võimalik käitumise tulem. Üheks saagikuse suurendamise võimaluseks oleks sordiaretusega

manipuleerida taimede käitumist – üksikute konkureerimisega seotud tunnuste mõjutamise

asemel muuta taimede käitumist tervikuna vähem konkurentsialtimaks. Selleks on esmalt

aga vaja uurida taimede konkureerimise ulatust ja varieeruvust. Seetõttu on siin töös luubi

alla võetud ühe üheaastase kiirekasvulise liigi, Arabidopsis thaliana looduslik varieeruvus

ning uuritud suurel tihedusel taimi kasvatades konkurentsiga seotud omadusi. Tulemustest

ilmneb, et looduslikult on ühe liigi siseselt välja arenenud lai spekter eri käitumismustreid

alates naabrite tolereerimisest intensiivse konkureerimiseni.

SISUKOKKUVÕTE

Taimeökoloogiaalastes uurimustes on üha rohkem hakatud kirjutama taimede käitumisest

– võimest muuta oma kasvu vastavalt naabrite identiteedile. Erinevaid käitumismustreid

on näidatud kogu spektri ulatuses alates altruismist sugulaste juuresolekul kuni saagikust

langetava intensiivse konkureerimiseni võõra taime äratundmisel. On välja pakutud, et

taimede käitumist võiks ära kasutada põllukultuuride sordiaretuses ning aretada välja

üksteisega vähem konkureerivad sordid. See võiks olla üheks potentsiaalseks võimaluseks

suurendamaks saagikust juba olemasolevate ressurssidega. Käesolevas töös uuritakse

ühe taimeliigi looduslikult välja kujunenud käitumise varieeruvust. Selleks kasvatati suurel

tihedusel 20 erinevast geograafilisest piirkonast pärit Arabiodopsis thaliana taimi. Katse

tulemustest nähtub, et kuigi tegu on sama taimeliigiga, varieerub käitumine seinast seina.

Leidus piirkondi, millest pärit taimed taluvad liigisisest konkurentsi üpris hästi ning teisalt

jällegi piirkondi, mille taimed konkureerisid üksteisega väga agressiivselt. A. thaliana näol

ei ole tegu küll põllumajanduslikult olulise taimeliigiga, kuid need tulemused näitavad, et

liigisiseselt on erinevates keskkonnatingimustes kasulik erinev käitumine. Teadmine, et

ühe liigi siseselt on käitumine plastiline tunnus, avab võimaluse seda ära kasutada ka

põllumajanduses.

SISSEJUHATUS

Taimed suudavad muuta oma kasvu vastavalt naabri identiteedile (Abakumova et al. 2016;

Dudley & File 2007), st. taimed käituvad. Käitumine taimedel on laia amplituudiga alates

vähenenud konkureerimisest sugulaste juuresolekul (Dudley & File 2007) intensiivsema

konkureerimiseni võõra taime äratundmisel (Gersani et al. 2001). Katseliselt on näidatud, et

taimed kasvavad kõige paremini koos nende taimedega, keda kõige sagedamini looduses

kohatakse (Semchenko et al. 2013). Seega sõltuvalt naabrist võib kasulikem käitumismuster

varieeruda ning taimedel on valik – kas konkureerida või teha koostööd.

Koostöö tegemine on alati kasulikum kui konkureerimine, kuid koopereerumise väljaarenemine

on looduses raskendatud. Seda peamiselt vangi dilemma tõttu, mille kohaselt saab enim kasu

organism, kes petab ausat naabrit (Axelrod & Hamilton 1981), st. näiteks taim, kes otsustab

konkureerida sõbraliku naabriga. Kui koostöötegijate sekka satuks agressiivselt konkureeriv

taim, saavutaks ta kiirelt edu ning mõne põlvkonnaga tõrjuks konkureerimise arvelt tagasi

hoidvad koopereeruvad taimed välja (Zhang et al. 1999). Üheks konkureerimise traagiliseks

väljundiks on ühisvara tragöödia, mida võib lihtsustatult defineerida kui ühise ressursi

ületarvitamine isekatel eesmärkidel (Hardin 1968). Terminit vermides kasutas Hardin (1968)

illustreerimiseks näidet loomapidajate vahel kasutatavast ühisest karjamaast. Kui lisada

karjamaale üks kariloom, saab omanik kasu looma lisamisest individuaalselt, sellest tulenev

lisakoormus karjamaale aga jaotub kõigi loomapidajate vahel võrdselt. Seega on karjataja

seisukohast alati mõttekas lisada juurde üks loom, isegi kui maa on täiesti ülekarjatatud, sest

individuaalne kasu ületab alati individuaalse kahju. Ühisvara tragöödia esinemist taimedel

on tõestatud mitmete tunnuste näitel alates kõrguskasvust (Falster & Westoby 2003)

juurkonkurentsini (Gersani et al. 2001) ning see on väga aktuaalne ka põllumajanduses

(Anten & Vermeulen 2016).

Koostöövõimelisuse väljaarenemiseks on taimedel vaja mingit motiivi. Üheks võimaluseks

on hõimuvalik ehk altruistlik käitumine lähisugulastega. Evolutsiooniliselt on indiviidi

huvides iseenda paljunemine, sest seda edukam on indiviid, mida rohkem on tema geenid

esindatud järgmises põlvkonnas (Hamilton 1963). Seega kui taime huvides on enda geenide

34 35


SUSANNA VAIN

SUSANNA VAIN

levimine järgmisesse põlvkonda, võib olla mõttekas loovutada oma heaolu naabrite nimel,

kes kannavad samu geenikoopiaid selle indiviidiga, st. sugulasi. Selline käitumine on seda

mõttekam, mida lähem on sugulusaste (Hamilton 1963; Hamilton 1964). Hõimuvaliku

olemasolu taimedel on tõestatud mitmetes eksperimentides (Dudley & File 2007; Karban

et al. 2013; Murphy & Dudley 2009), kuid tõenäoliselt pole see looduses siiski sugugi sage

strateegia (Lepik et al. 2012). Teine võimalus koostöövõimelisuse väljakujunemiseks on

grupivalik, mis põhineb ideel, et looduslik valik toimib mitte indiviidide, vaid gruppide tasemel.

Sellisel juhul sõltub indiviidi edukus vaid sellest, kui eduka grupi liige ta on, mistõttu eeldab

grupivalik teatud koostöövõime olemasolu (Goodnight et al. 1992). Evolutsioonibioloogid

on pikalt vaielnud, kas grupivalik võiks olla arvestatavaks evolutsiooniliseks jõuks (Maynard

Smith 1976; West et al. 2007). Kuna grupivalik ei eelda, et grupi liikmete vahel oleks

mingisugunegi sugulus, on grupivaliku puhul koostöö tegemise ajendiks lihtsalt puhas isetus.

Seetõttu on grupivaliku esinemine looduses äärmiselt kaheldav (West et al. 2007). Seevastu

inimese poolt rakendatud kunstliku valiku tingimustes on grupivaliku võimalikkust tõestatud

taimedest (Goodnight 1985) mardikateni (Wade 1976). Ka põllumajandusest on olemas

edukas grupivaliku näide. Muiri (1996) läbi viidud eksperimendis aretati läbi grupivaliku

kanu vähem agressiivseteks. Kõigest kuue põlvkonnaga suudeti tõsta kanade eluvältelist

munatoodangut koguni 160%. Seetõttu on arutatud, et ka põllukultuuride sordiaretuses

võiks rakendada grupivalikut (Weiner et al. 2010).

Meie töörühmal on plaanis läbi viia katse uurimaks, kas grupivaliku abil on võimalik suurendada

taimede saagikust. Katsealuseks liigiks valiti Brassicaceae sugukonda kuuluv üheaastane

rohttaim Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. Tegemist ei ole küll põllumajanduslikult olulise

liigiga, kuid vähene nõudlikkus keskkonnatingimuste osas ja 8-nädalane elutsükkel teevad

nimetatud liigi sobilikuks aretuskatse jaoks, mis hõlmab endas mitmete põlvkondade vältel

taimede kasvatamist. Selle katse eesmärgiks oli leida sobilik fenotüüp, mis oleks mõõdukalt

agressiivne ning millel samas oleks veel aretusruumi seemnetoodangu osas. Katses

kasvatati 20 eri geograafilisest paigast pärit ökotüüpi (kohalikele keskkonnatingimustele

kohastunud alamliik või liin (Merriam-Websteri sõnastik)), mis ühtlasi oli ka aluseks

fenotüübilise varieeruvuse loomisele. Erinevates keskkonnatingimustes erineb vegetatiivse

kasvu ja seemnetoodangu optimeerimine ning samuti ka konkurentsisuhted. Seetõttu võib

katse tulemuste põhjal teha üldökoloogilisi järeldusi liigisisese taimede käitumise plastilisuse

kohta. Artikkel põhineb autori bakalaureusetööl.

METOODIKA

Katses kasutati 20 eri geograafilisest regioonist pärit A. thaliana ökotüüpi. Esindatud

on ökotüübid mitmesuguste klimaatiliste tingimustega piirkondadest, alates niiskest

parasvöötmest kuni kuiva lähistroopikani. Ökotüüpide nimetused ja päritolumaad on välja

toodud Tabelis 1. Seemned pärinevad Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi taimsete signaalide

uurimisrühma laborist. Kõik seemned peale Est-1 on kogutud 2014. aasta jaanuaris (Est-1

2004. aastal).

Tabel 1. Katses kasutatud Arabidopsis thaliana ökotüüpide päritolumaad.

Ökotüüp Päritolumaa Ökotüüp Päritolumaa

Bur-0 Iirimaa No-0 Saksamaa

Can-0 Kanaari saared Oy-0 Norra

Col-0 USA Po-0 Saksamaa

Ct-1 Itaalia Rsch-4 Venemaa

Cvi-0 Roheneemesaared

Sf-2 Hispaania

Est-1 Eesti Tsu-0 Jaapan

Hi-0 Holland Wil-2 Venemaa

Kn-0 Leedu Ws-0 Venemaa

Ler-0 Saksamaa Wu-0 Saksamaa

Mt-0 Liibüa Zu-0 Šveits

20 A. thaliana ökotüübi monokultuuri külvati 44x25cm pottidesse tihedusega 1,05cm 2

taime kohta, mis vastas 1050 seemnele poti kohta. Vastav külvitihedus pärineb antud

katsele eelnenud eksperimendist, mille eesmärgiks oli mõõta A. thaliana biomassi ja

seemnetoodangut erinevatel tihedustel kasvanuna. Suure kasvutiheduse eesmärgiks oli

luua tugeva liigisisese konkurentsi olud, kus taimed on selgelt väiksema kasvuga kui üksi või

väiksel tihedusel kasvades, kuid siiski veel võimelised arvestataval hulgal seemneid tootma.

Seemned külvati liivaga läbisegatult pottidesse, kus oli turvasmulla ja vermikuliidi segu 2:1

suhtes. Enne külvamist hoiti seemneid 48 tundi külmkapis vees, et soodustada idanemist.

Külvati iga ökotüüp ühes korduses.

Taimi kasvatati kasvuhoones 12h valgusrežiimil. Kasvuperioodil kasteti taimi vastavalt

vajadusele, kuid enamasti igapäevaselt. Kord nädalas tõsteti potid juhuslikku järjekorda,

et elimineerida asukoha mõju kasvamisele. Kui taimed õitsesid, jagati pott kaheks – üks

pool maapealse biomassi ja juurte kogumiseks ning teine pool seemnete kogumiseks.

Pärast õitsemist, kui kõdrad on moodustunud, hakkavad taimed ära kuivama seemnete

valmimiseks ning siis pole enam võimalik juuri muudest mullakiududest eristada. Seetõttu

toimus biomassi ja seemneproovide kogumine eri aegadel. Eri ökotüüpidel on erinevad

kasvukiirused, mistõttu ökotüübid õitsesid eri aegadel ning seetõttu toimusid ka proovivõtud

vastavalt taime arengujärgule. Biomassi ei kogutud 1 cm ulatuses servadest, et eemaldada

servaefekti mõju. Kogutud taimede arv loeti kokku ning nii juurte kui ka biomassi proovid

kuivatati 75°C juures 48 h. Hiljem kaaluti seemnete, võsu ja juurte mass.

36 37


SUSANNA VAIN

SUSANNA VAIN

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Maapealse biomassi ja juurte andmed koguti 19 ökotüübilt. Ühe ökotüübi (Bur-0) puhul

polnud piisavalt seemneid, mistõttu külvati seda ökotüüpi vaid poole poti jagu seemnete

kogumiseks. Kolme ökotüübi (Est-1, Ler-0, Wil-2) seemnetel oli probleeme idanemisega (alla

5% idanes) ning seetõttu kasvasid taimed hõredalt ja taimedevahelised interaktsioonid olid

seega eeldatavast nõrgemad. Kuna taimedevaheliste interaktsioonide uurimine just tugevalt

konkurentses keskkonnas oli selle uurimuse eesmärgiks, on need ökotüübid analüüsidest

kõrvale jäetud. Seega pole analüüsidesse kaasatud nelja ökotüüpi – Bur-0, Est-1, Ler-0,

Wil-2.

20 ökotüübist 16 tootsid seemneid. Nendest neljast mitteviljakast ökotüübist üks (Mt-0) küll

õitses ja viljus, kuid kõdrad osutusid täiesti tühjadeks. Ülejäänud kolm (Can-0, Cvi-0, Zu-0)

kasvatasid küll tiheda lehestiku, kuid ei suutnud õitsema minna. Eeldatavalt võis tegu olla

väga intensiivse taimedevahelise konkureerimisega, kus ressursse seemnete tootmiseks

ei jätkunud. Kuna õitseda mitteüritamine on üheaastase taime puhul äärmuslik strateegia,

on need kolm ökotüüpi edasistes analüüsides täpsema fookuse alla võetud uurimaks, kas

selline käitumine võis olla tingitud konkurentsist. Seega on siin töös analüüsid jaotatud

kaheks – viljakate ökotüüpide analüüs, kus analüüsitakse seemneid tootnud ökotüüpe, ning

mitteviljakate ökotüüpide analüüs, kus on üritatud leida põhjuseid, miks osad ökotüübid ei

suutnud viljuda.

Viljakate ökotüüpide võrdlus

Joonis 1. Ökotüübi kõigi kogutud taimede kollektiivse võsu biomassi (g) ja juurte biomassi (g) vaheline seos.

Joonis 2. Seemnetootmisealiseks saanud taimede protsendi (ellujäämus) ja kollektiivse seemnetoodangu (g)

vaheline seos.

Jooniselt 1 on näha, et ökotüüpide võsu ja juurte biomasside vahel on positiivne oluline seos

(p


SUSANNA VAIN

SUSANNA VAIN

olulist seost leida ei õnnestunud, on olemas nõrk negatiivne korrelatsioon kollektiivse

kogubiomassi ja seemnetoodangu vahel (r= -0.22, p=0.49), st. rohkem seemneid tootnud

ökotüübid on siiski pigem väiksema biomassiga. Sellest võib järeldada, et edukaks seemnete

tootmiseks suurt biomassi ilmtingimata tarvis ei ole ning suurema vegetatiivse kasvu taga

on tõenäoliselt üksteisega konkureerimine. Teiseks on põllumehele oluline, et taimed taluks

liigisisest konkurentsi hästi, sest põllule külvatakse taimi tihedalt. Seega ei ole tugev naabrite

allasurumine põllumajanduse kontekstis kasulik. Jooniselt 2 on näha, et osad ökotüübid

suutsid edukalt seemneid toota sõltumata suurest naabrite tihedusest ning teisalt leidus

ökotüüpe, mis ei suutnud saavutada suurt seemnetoodangut väikesest naabrite tihedusest

hoolimata. Selles katses on looduslikud ökotüübid, mida aretatud ei ole, mistõttu võib nende

tulemuste valguses järeldada, et liigisisese konkurentsi talumine võib ka looduslikult välja

areneda. Kuivõrd konkureerimine on käitumuslik aspekt, võiks ka põllukultuuride sortide

puhul aretada vähemkonkureeriva käitumise suunas, st üksikute konkureerimisega seotud

tunnuste manipuleerimise asemel vaadata taimede käitumist ning selle tagamaid tervikuna.

Mitteviljakate ökotüüpide võrdlus

Tabel 2. t-testide tulemused suitsiidsete ja viljakate ökotüüpide võrdlemiseks. Statistiliselt olulised tulemused

on välja toodud paksus kirjas.

P-väärtus

t-statistik

Vabadusastmete

arv

Kollektiivne juurte biomass


SUSANNA VAIN

SUSANNA VAIN

KASUTATUD KIRJANDUS

Abakumova, M., Zobel, K., Lepik, A. and Semchenko, M., 2016. Plasticity in plant functional

traits is shaped by variability in neighbourhood species composition. New Phytologist, 211(2),

pp.455-463.

Anten, N.P.R. & Vermeulen, P.J., 2016. Tragedies and crops: understanding natural selection

to improve cropping systems. Trends in Ecology & Evolution, 31(6), pp.429–439.

Axelrod, R. & Hamilton, W.D., 1981. The evolution of cooperation. Evolution, 211(4489),

pp.1390–1396.

Brouwer, R., 1962. Nutritive influences on the distribution of dry matter in the plant.

Netherlands Journal of Agricultural Science, 10(5), pp.361–376.

Dudley, S. & File, A., 2007. Kin recognition in an annual plant. Biology Letters, 3(4), pp.435–

438.

Falster, D.S. & Westoby, M., 2003. Plant height and evolutionary games. Trends in Ecology

and Evolution, 18(7), pp.337–343.

Joonis 4. t-testide graafikud a) kollektiivse juurte biomassi b) per capita juurte biomassi c) per capita

kogubiomassi (juurte ja võsu biomasside summa) ja d) logaritmitud juur:võsu biomasside suhte võrdluseks

suitsiidsetel ja viljakatel ökotüüpidel. Graafikutel on statistikutena märgitud keskväärtus, standardviga ja

keskväärtuse usalduspiirid. (muudetud kujul Vain 2016).

Gersani, M. et al., 2001. Tragedy of the commons as a result of root competition. Journal of

Ecology, 89(4), pp.660–669.

Goodnight, C.J., 1985. The influence of environmental variation on group and individual

selection in a cress. Evolution, 39(3), pp.545–558.

Hamilton, W.D., 1963. The evolution of altruistic behaviour. The American Naturalist, 97(896),

pp.354-356.

Hamilton, W.D., 1964. The genetical evolution of social behaviour II. Journal of theoretical

biology, 7(1), pp.17–52.

Hardin, G., 1968. Science. The tragedy of the commons, 13(162), pp.1243-1248.

42 43


SUSANNA VAIN

ANGELA JÄRVIS

Karban, R. et al., 2013. Kin recognition affects plant communication and defence. Proceedings

of the Royal Society B: Biological Sciences, 280(1756), p.20123062.

Angela Järvis

Lepik, A. et al., 2012. Kin recognition is density-dependent and uncommon among temperate

grassland plants. Functional Ecology, 26(5), pp.1214–1220.

USALDUSE OSA SOTSIAALSES KAPITALIS

Maynard Smith, J., 1976. Group Selection. Quaterly Review of Biology, 51(2), pp.277–283.

Muir, W.M., 1996. Group selection for adaptation to multiple-hen cages: selection program

and direct responses. Poultry science, 75, pp.447–458.

Murphy, G.P. & Dudley, S.A., 2009. Kin recognition: Competition and cooperation in Impatiens

(Balsaminaceae). American Journal of Botany, 96(11), pp.1990–1996.

SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA

Eesti on jätkusuutlik siis, kui liigutakse nelja peaeesmärgi: heaolu kasvu, sidusa ühiskonna,

kultuuriruumi elujõulisuse ja ökoloogilise tasakaalu saavutamise suunal – nii defineerib

jätkusuutlikkuse Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Samas, Euroopa Liidu edukamate

riikide majandusnäitajate saavutamiseks on Eestil veel pikk tee minna.

Semchenko, M. et al., 2013. Plants are least suppressed by their frequent neighbours: the

relationship between competitive ability and spatial aggregation patterns. Journal of Ecology,

101(5), pp.1313–1321.

ÜRO säästva arengu strateegias on majandusega seonduvat kirjeldatud järgnevalt: „Toetada

säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada kõigile inimestele

inimväärne töö. (ÜRO, 2015)

Wade, M.J., 1976. Group selection among laboratory populations of Tribolium. Proceedings

of the National Academy of Sciences, 73(12), pp.4604–4607.

Weiner, J. et al., 2010. Evolutionary agroecology: the potential for cooperative, high density,

weed-suppressing cereals. Evolutionary Applications, 3(5–6), pp.473–479.

West, S.A., Griffin, A.S. & Gardner, A., 2007. Evolutionary explanations for cooperation.

Current Biology, 17(16), pp.661–672.

Vastavalt OECD uuringule peab Eesti majanduskasvu suurendamiseks tihendama

koostööd asutuste ja inimeste vahel. On välja pakutud, et majanduskasvu veduriks võiks

saada sotsiaalse kapitali kasvatamine. Sotsiaalse kapitali tähtsaimaks komponendiks on

usaldus. Vähese usalduse korral kulutatakse liigselt ressurssi partneri taustakontrolliks ning

majandustehingud võivad aeglustuda või üldse ära jääda.

Usalduse osa teadvustamine majanduskasvu edendajana on suur samm edasi säästva

arengu strateegias kirjeldatud tulemuste suunas.

Zhang, D.Y., Sun, G.J. & Jiang, X.H., 1999. Donald’s ideotype and growth redundancy: a

game theoretical analysis. Field Crops Research, 61(2), pp.179–187.

Aruanded

OECD, 2010. Challenges for Agrcultural Research, OECD Publishing.

Veebilehed

Ecotype definition. Merriam-Websteri sõnastik.

https://www.merriam-webster.com/dictionary/ecotype (viimati vaadatud 03.02.18)

SISUKOKKUVÕTE

Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2017. aasta esimeses kvartalis 4,4 protsenti ning

teises kvartalis 5,8 protsenti. Viimati kasvas majandus kiiremini ligikaudu viis aastat tagasi.

Seda kasvu seostatakse eelkõige ekspordi suurenemisega ning samuti lõpptarbimiskulutuste

suurenemisega. Lõpptarbimiskulutused suurenevad töötasude arvelt. Statistikaameti

aruandest selgub, et hõivatu kohta makstavad hüvitised on kasvanud tootlikkusest kiiremini

(Eesti Statistika, 2017). Vastavalt OECD uuringule peaks Eesti suurendama produktiivsust

läbi inimkapitali kasutuse tõhustamise ning koostöö suurendamise asutuste ja inimeste

Vain, S. 2016. Koostöövõimelisuse aretamise võimalikkusest põllukultuuridel.

44 45


ANGELA JÄRVIS

ANGELA JÄRVIS

vahel (OECD, 2015a). Üheks põhjuseks, miks kõik majandusnäitajad ei kasva loodetud

tempos, peetakse sotsiaalse kapitali vähesust. Sotsiaalne kapital panustab majanduskasvu

läbi suuremate investeeringute, innovatsiooni, rahandusliku arengu ja regionaalse tööhõive

kasvu. Erinevate autorite käsitluses on ettevõtlusega kõige enam seostatud nelja sotsiaalse

kapitali faktorit: usaldus, üldised normid, sotsiaalsed võrgustikud ning mõjuvõim.

Eestis on üks sotsiaalse kapitali mõõdetavatest parameetritest – usaldus – OECDsse

kuuluvate Euroopa riikide keskmine: skaalal 0 (sa ei usalda ühtegi teist inimest) kuni 10

(valdav enamus inimesi on usaldusväärsed) on eestlased hinnanud usaldatavust 5.8 punktiga

(OECD, 2015b). Mõned autorid võrdsustavadki usaldust sotsiaalse kapitaliga (Fukuyama,

1995), mõned näevad usaldust sotsiaalse kapitali allikana (Putnam, 2000), mõned näevad

seda kui sotsiaalse kapitali vormi (Coleman, 1990) ja mõned kui kollektiivset vara, mis

tuleneb sellest, et sotsiaalset kapitali tõlgendatakse kui suhtevara (Lin, 1999). Usaldus on

iga majandustehingu aluseks. Kõik tehingud, kus enne tasumist antakse ostjale kaup üle,

põhinevad usaldusel. (Knack & Keefer, 1997) Sotsiaalse kapitali peamise kasuallikana loob

vastastikune usaldus teadmiste jagamise võimaluse, madalamad ülekandekulud, lahendab

konflikte kergesti ja loob suurema koherentsuse kollektiivsetes tegevustes (Fukuyama, 1995).

Erinevad autorid rõhutavad usalduse tähtsust sotsiaalse kapitali suurendamise eesmärgil.

Artikli autori eesmärgiks on täpsustada sidemeid usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel.

Eesmärgi täitmiseks töötab autor läbi asjakohase teoreetilise materjali ning kirjeldab seoseid

usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel.

Läbi on viidud pilootuuring 50 vabalt valitud respondendiga sotsiaalse kapitali küsimustiku

testimiseks ajakulu ning arusaadavuse suhtes. Artiklile on lisatud küsimustiku usalduse osa

küsimused.

Võtmesõnad: sotsiaalne kapital, usaldus.

SISSEJUHATUS

Artikli autori eesmärgiks on anda ülevaade usalduse tähtsusest sotsiaalse kapitali osana

ning pakkuda välja soovitused sotsiaalse kapitali mõõtmiseks usalduse osaga seotud

küsimustiku koostamiseks. Tegemist on teoreetilise uurimusega, mis hõlmab sotsiaalse

kapitali ja usalduse osa puudutavate uuringute ja teoreetiliste materjalide analüüsi. Selle

tulemusena valmib üks osa sotsiaalse kapitali küsimustikust.

Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:

• kirjeldada sotsiaalse kapitali mõistet ja olemust teoreetilise materjali põhjal;

• analüüsida erinevaid mõõtvahendeid ning nende alusel koostada küsimustik usalduse

osa mõõtmiseks;

• läbi viia pilootuuring.

Eesmärgi saavutamiseks kirjeldab autor sotsiaalse kapitali olemust ning faktoreid, mida

seostatakse kõige enam sotsiaalse kapitaliga. Edasi keskendub uurimistöö ühele faktorile

sotsiaalse kapitali suurendamisel – usaldusele. Kogu töös kasutatav materjal on viidatud.

USALDUSE OSA SOTSIAALSES KAPITALIS

Termin „sotsiaalne kapital“ ilmus teaduskirjandusse esmakordselt Lyda Judson Hanifani

(1916, 1920) töödes, kes vastandas sotsiaalse kapitali materiaalsete hüvedega ning tõstis

esile kogukonna ja koostöö olulisuse (Hanifan, 1916).

Erinevalt finantskapitalist inimeste pangakontodel ja intellektuaalsest kapitalist inimeste peas,

on sotsiaalne kapital seotud inimeste vaheliste suhetega. See on unikaalne, planeerimatu

ning kasvab või kahaneb päevast päeva toimuvate tegevuste käigus. Tänu isetekkelisusele

ei ole see organisatsiooni püsiv ressurss, vaid muutub ajas ning inimsuhetega. Samas on

sotsiaalne kapital tähtis osa organisatsiooni kapitalist ja seetõttu peegeldab organisatsiooni

ajaloolist strateegilist evolutsiooni. (Edelman et al. 2005) Inimesed ja sotsiaalne kapital

ei saa eksisteerida üksteiseta (Keeley, 2007). Sotsiaalne kapital puudutab institutsioone,

suheteid ja norme, mis kujundavad ühiskonna sotsiaalse suhtlemise kvaliteeti (The World

Bank, 1999). Sotsiaalset kapitali on defineerinud Coleman (1994) selle rolli järgi. Tema

kontseptsiooni järgi on sotsiaalne kapital neutraalne ressurss, mis lihtsustab igasugust

tegevust, kuid kas ühiskond saavutab parema tulemuse või mitte, sõltub täielikult sellest

kuidas ja kus isikud seda kasutavad. (Foley & Edwards, 1997)

Sotsiaalsel kapitalil ei ole selget, vaieldamatut tähendust sisulistel ja ideoloogilistel põhjustel

(Dolfsma & Dannereuther, 2003, Foley & Edwards, 1997) ning seetõttu ei ole olemas ka

üheselt sobivat definitsiooni ning kasutatavad definitsioonid sõltuvad uurimistasandist

46 47


ANGELA JÄRVIS

ANGELA JÄRVIS

(Robinson, et al. 2002). Erinevad sotsiaalse kapitali definitsioonid ei ole tegelikult alternatiivsed

lähenemised samale asjale, vaid pigem sama protsessi teineteist täiendavad osad.

(Grootaert & Bastelaer, 2001) Sotsiaalset kapitali võib vaadelda kui süsteemi, mis põhineb

võrgustikel, usaldusel ja normidel ning aitab saavutada ühiseid eesmärke (Putnam, et al.

2003). Putnam ja Fukuyama on oma teostes nimetanud sotsiaalset kapitali majanduskasvu

ergutajaks ning majandusliku efektiivsuse suurendajaks (Putnam, 2000, Fukuyama, 1995).

Roland Burt (1992) on sotsiaalse kapitali mõistele lähenenud inimsuhete ja sellest saadava

majandusliku kasu kaudu. Mark Carney (2014) sõnul nõuab heaolu lisaks majandusliku

kapitali investeeringutele ka investeeringuid sotsiaalsesse kapitali. Sotsiaalne kapital on

nagu liim, mis hoiab ühiskonda koos ning ilma milleta ei saa olla majanduslikku kasvu või

ühiskonna heaolu. Sotsiaalne kapital on mitmetasandiline konstrukt. Organisatsiooni tasand

ja üksikisiku tasand on grupeeritud, kuna eraisikutest juhtide isiklike võrgustike suhteid

kasutatakse organisatsiooni sotsiaalse kapitali loomisel. (Acquaah, et al, 2014)

Fukuyama (1995) väidab oma raamatus „Trust“, et isikutevaheline usaldus on eduka

majanduse eelduseks. „Kui inimesed, kes töötavad ettevõttes, usaldavad üksteist – siis

maksab äri tegemine vähem“ (Fukuyama, 1995). Usaldus on üks põhilistest majandust

soodustavatest teguritest sotsiaalse kapitali mõistes. Vastastikune usaldus lihtsustab

koostööd indiviidide vahel. Usaldus kasvab kaua, kuid kaob kiiresti. Iga majanduslik tehing

on sisuliselt samuti usalduse avaldus. Tehingud, kus kaup vahetab omanikku enne tasumise

toimumist, on usaldusele üles ehitatud. Samuti sõlmitakse usalduslike suhete puhul vähem

kirjalikke lepinguid. Madal usalduse tase võib takistada innovatsiooni. Kui ettevõtja peab

kulutama palju aega partnerite võimalike kuritegude monitoorimiseks, jääb tal vähe aega

tegeleda innovatsiooniga. (Knack & Keefer, 1997) Usaldust võib defineerida kui usku või

tajumist, et tehingu teine osapool ei peta. Kui usaldus on suur, tehakse formaalsed ja

mitteformaalsed lepingud tihti ilma klausliteta, mis kohustavad osapoolte maksekäitumist

jälgima ja uurima. (Ibid).

Usalduse tekkimiseks on kolm otsustavat elementi: pidev kontakt suurendab kindlustunnet,

et teisi saab usaldada, osapooled on ausad oma väljaütlemistes ning pooled järgivad võetud

kohustusi. Sotsiaalse kapitali peamise kasuallikana loob vastastikune usaldus teadmiste

jagamise võimaluse, madalamad ülekandekulud, lahendab konflikte kergesti ja loob

suurema koherentsuse kollektiivsetes tegevustes. (Fukuyama, 1995) Usalduse kasvamine

sõltub sellest, kas inimeste vaheline suhtlus on jätkuv ning kas ootused ja tegelikkus on

vastastikuses vastavuses (Fischer, et al, 2002).

Usaldust nimetavad Zak ja Knack (2001) majanduskasvu mõjutajaks – kõrgem usalduse määr

mõjutab investeeringuid ja majanduskasvu. Usaldust suurendavad õiglased tulujaotused,

diskrimineerimise vähenemine ning homogeenne ühiskond. Samas võib madal usalduse

tase olla vaesuslõksu põhjustajaks.

Katie D. Payne (2013) on välja pakkunud kuus sammu usalduse mõõtmiseks:

• defineeri, keda soovid uurida või kellega usalduslikke suhteid luua;

• sea SMART eesmärgid:

−−

−−

−−

−−

−−

−−

−−

−−

−−

−−

hoia kokku aega;

vähenda barjääre;

suurenda efektiivsust;

vähenda juriidilisi kulusid;

kõrvalda barjäärid laienemiselt;

vähenda kaotuse kogust;

toeta aktsia hinda;

neutraliseeri vastasseis;

lühenda müügitsüklit;

paranda kommunikatsiooni;

• loo alus võrdlemiseks, milliseid tulemusi soovitakse võrrelda;

• otsusta, millised on mõõdikud;

• vali mõõtmise metodoloogia, instrument ja/või tööriist;

• analüüsi tulemusi, tee ettepanekuid ja mõõda uuesti. (Payne, 2013)

Usaldus on laialdaselt uuritud kontseptsioon, see on suhete kvaliteedi komponent. Samuti

on toimunud ekstensiivsed uuringud ettevõtluse ja ettevõtete vahelise suhtluse tasandil.

Ettevõtte tasandil pigem suhetes juhtkonna või juhtkonna ja töötajate vahel.

Teoreetiliselt sõltuvad usalduse ja majanduskasvu vahelised seosed usalduse loomise

eeldustest. Kui üks kohtleb usaldust nagu ettemääratud tunnust, siis ei saa usaldus olla

mõjutatud kasvust ning põhjuslik seos viitab sellele, et rohkem usaldust tekitab suurema kasvu.

Kuid kui tunnustatakse vastastikuse mõju rolli usalduse suurendamisel, võib majanduskasv

edendada ka usalduse kasvu (või vähemalt kasvu soodustavad tegurid võivad kaasa tuua

suurema usalduse). (Labonne, Chase, 2010) Usaldus kasvab läbi erinevate tegevuste.

Täpsemalt öeldes, usaldus konkreetse grupi vastu kasvab positiivsete inimestelt inimesele

tegevustega.

Usaldus on mitmedimensionaalne kontsept:

• mitmetasandiline: usaldus tuleneb koostööst mis hõlmab kaastöötajaid, meeskondi

organisatsioone ja organisatsioonidevahelisi liite;

48 49


ANGELA JÄRVIS

ANGELA JÄRVIS

• kultuuriliste juurtega: usaldus on tihedalt seotud organisatsioonikultuuri normide,

väärtuste ja uskumustega;

• suhtluspõhine: usaldus on suhtlusalase käitumise tulemus, näiteks täpse teabe

andmine, otsuste selgitamine ja soolise ja asjakohase avatuse näitamine;

• dünaamiline: usaldus muutub pidevalt, sest see läbib erinevaid tsükleid suhete

alguses, stabiliseerumisel, destabiliseerumisel ja lõppemisel;

• mitmemõõtmeline: usaldus koosneb mitmetest teguritest kognitiivsel, emotsionaalsel

ja käitumuslikul tasandil, mis kõik mõjutavad inimeste arusaama usaldusest. (Payne,

2013)

James Grunig ning Linda Hon (1999) on kirjeldanud kolme mõõdetavat usalduse dimensiooni:

• kompetents: usk, et organisatsioonil on võime teha seda, mida lubatakse, tal on

piisavalt mõjuvõimu ning ta suudab turul püsimiseks konkureerida;

• ausus: usk, et organisatsioon on aus ja õiglane;

• usaldusväärsus: usk, et organisatsioon teeb seda, mida ütleb ning tegutseb

järjepidevalt ja usaldusväärselt. (Hon & Grunig, 1999)

Charlesi ülikooli uurimisrühma tulemused (Horwath, 2011) näitavad, et inimestevaheline

usaldus on üks olulisemaid tegureid pikaajalise majanduskasvu soodustajana. Uuringu

tulemusena selgus ka, et usalduse osa majanduskasvus ei ole väga tundlik regressi

mõjudele ning kõrge usalduse tase ei ole majanduskasvule kahjulik. (Ibid, 2011) Seetõttu

ongi usaldus pigem kasvu mõjutaja positiivses suunas või kasvule ebaoluline, kuid mitte

kunagi negatiivne.

Mõõtvahendi usalduse osa küsimustiku koostamiseks analüüsiti erinevate autorite

mõõtvahendeid ning nende usaldusega seotud küsimusi. Kokku analüüsiti nelja erinevat

küsimustikku. Küsimused valiti korduvuse ja asjakohasuse alusel. Küsimus mille kasutamist

kaaluti, pidi esinema vähemalt kolmes analüüsitud küsimustikus.

Küsimustikku piloteeriti 50 vabalt valitud vastaja kaasabil eesmärgiga täpsustada küsimusi,

teha kindlaks täitmiseks kuluv aeg ning selgitada välja, kas küsimused on kõigile vastajatele

üheselt arusaadavad. Küsimustikus kasutatakse viie palli Likerti skaalale paigutatud

küsimusi. Struktureeritud küsimuste kasutamise põhjuseks on nende hilisema võrreldavuse

tagamine ning vastuste töötlemise lihtsustamine. (Järvis, 2017)

Küsitluse lähtekohad:

• iga küsitlusele vastaja saab sotsiaalse kapitali põhiskoori, mis arvutatakse Likerti

skaala väärtuste järgi ning nelja uuritava faktori skoori;

• kui vastaja on jätnud vastamata ühe või kaks küsimust, siis võib nende vastused

arvestada kõigi samale küsimusele vastajate keskmise skoori järgi;

• kui vastamata on jäetud üle kahe küsimuse, siis tuleb vastaja analüüsist kõrvale jätta

(Onyx & Bullen, 2005)

METOODIKA

Uurimistöö autori eesmärgiks on anda ülevaade usalduse tähtsusest sotsiaalse kapitali osana

ning samas anda küsimuste näol soovitused usalduse osa mõõtmiseks sotsiaalse kapitali

mõõtvahendis. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldab autor sotsiaalse kapitali olemust ning

faktoreid, mida seostatakse kõige enam sotsiaalse kapitaliga. Edasi keskendub uurimistöö

ühele faktorile sotsiaalse kapitali suurendamisel – usaldusele.

Andmete kogumisel analüüsiti erinevate autorite poolt avaldatud akadeemilisi tekste.

Elektroonilise kirjanduse otsinguks kasutati raamatukogude elektronkataloogi ESTER,

EBSCOhosti arhiivisüsteemi, ResearchGate veebilehte, Science Research online

teadusartiklite andmebaasi ning World Bank e-Library andmekogu erinevate analüüside ja

ülevaadete saamiseks.

Küsimustik on jagatud osadeks, millest esimene hõlmab üldist informatsiooni vastaja soo,

vanuse, sissetulekuallika ja haridustaseme kohta. See informatsioon võimaldab kujundada

pilti vastajast. Järgnevad küsimustiku osad keskenduvad erinevate faktorite küsimustele.

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Küsimustiku koostamisel on aluseks võetud neli erinevat näidisküsimustikku:

• World Bank. An Integrated Questionnaire (Grootaert, et.al, 2003);

• The OECD measurement of social capital project and question databank (Schrivens&

Smith, 2013);

• Social Capital in the European Values Study Surveys (Schaik, 2002);

• Measuring social capital in five communities in NSW (Bullen & Onyx, 2005).

50 51


ANGELA JÄRVIS

ANGELA JÄRVIS

Maailmapanga poolt loodud küsimustik on prototüüp, mis püüab sobituda igasse keskkonda.

Küsimustik on läbinud ulatusliku kontrolli ja kriitika ekspertide poolt. Samas soovitavad

küsimustiku koostajad kasutada küsimustikust vajalikke küsimusi erinevate olukordade ja

maade tarbeks. Kultuurilisest erinevusest tingituna, ei pruugi kõik küsimused olla üheselt

arusaadavad või tõlgitavad. (Grootaert, et.al, 2003)

OECD küsimustik vaatleb nelja erinevat dimensiooni, mida on sotsiaalse kapitali nime all

uuritud aastakümneid. Autorid soovitavad liita küsimustikku just neid osasid, mida uurijad

peavad vajalikeks oma eesmärgi täitmiseks. (Schrivens & Smith, 2013)

European Values Study Surveys on suuremahuline koostöö ja uurimisprojekt. Selle

eesmärgiks on uurida põhiväärtuslikke mustreid Euroopa elanikkonna seas. Uuringuid on

teostatud erinevate lainetena. (Halman, 2001)

jooksul usalduse tase järgmistes üksustes...“. Esimeses variandis oli ühena võimalustest

ära toodud kortermaja. Vastajaid ajas see segadusse, kuna vastaja ei elanud kortermajas

vaid eramajas. Uus variant sisaldab võimalust: „elukohas (eramajas, kortermajas)“. See

võimaldab erinevatel vastajatel igal juhul sellele küsimusele vastata. Muutmisel lisati

valikusse ka võimalus „töökohal“ kuna senine „klubis, organisatsioonis“ tähendab pigem

usalduse suurenemist erinevates vabatahtlikes organisatsioonides.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasaegses maailmas võiks küsimustik olla kättesaadav interneti

teel ning seda võiks juhtida rakendus, mis jooksvalt arvutaks kokku erinevad skoorid faktorite

lõikes, koguskoori inimeste lõikes ning ka ettevõtte koguskoori. Eksimisvõimaluste ja ajakulu

vähendamiseks tuleks edaspidi püüda loobuda käsitsi andmete sisestamisest analüüsimise

jaoks. (Järvis, 2017)

Jenny Onyxi ja Paul Bulleni küsimustik sai alguse kitsas akadeemikute ja praktikute grupis

mõõtvahendi väljatöötamise aruteludega 1995. aasta oktoobris. Algsest 68 sotsiaalse kapitali

küsimusest jäi peale piloteerimist ja analüüsi järgi 36 küsimust. (Onyx & Bullen, 2005)

Järvise (2017) poolt koostatud küsimustikus on kasutatud kõigi eelnimetatud küsimustike

enimkasutatud küsimusi. Küsimustikus kasutati skaalat: „üldse mitte“, „pigem ei nõustu“, „ei

oska öelda“, „pigem nõustun“, „täiesti nõus“ (Mõnel juhul sõnastus selguse huvides pisut

muudetud). Skaalat vahemikus ”täiesti nõus” kuni ”üldse ei nõustu” on selle optimaalse

suuruse tõttu palju soovitatud erinevate uurijate poolt. (Krosnick & Presser, 2010)

Kogu küsimustik koosnes 35 küsimusest mis olid jagatud gruppidesse vastavalt uuritavatele

faktoritele. Usaldusega seotud küsimuste gruppi kuulus seitse küsimust. Kuna eesmärgiks

oli ettevõtte sotsiaalse kapitali mõõtmiseks mõõtvahendi koostamine, siis on kõik grupi

küsimused suunatud vastajate usaldusele oma töökoha ja ümbruskonna kohta. Küsimustena

valiti välja korraga vähemalt kolmes küsimustikus kasutusel olnud küsimused. Mõnes neist

varieerus vähesel määral sõnastus. Pilootuuringu järgselt muudeti küsimustikus kahte

usalduse grupi küsimust. Esimene neist: „Kas sa arvad, et enamus inimesi püüaksid sind

ära kasutada, kui neil oleks võimalus, või on nad tõesti ausad?“. Kuna küsimus tundus

vastajatele kahe erineva küsimusena, siis uues versioonis on muudetud küsimus: „Kas

arvad, et enamus inimesi püüaksid sind ära kasutada, kui neil oleks võimalus“. Küsimustiku

skaalal on positiivne vastusevariant asetatud paremale: 1- jah, kindlasti ning 5 – üldse mitte.

Samas grupis täpsustati veel ühte küsimust. „Kuidas on muutunud viimase viie aasta

KASUTATUD ALLIKAD

Acquaah, M., Amoako-Gyampah, K., &Nyathi, N. Q. (2014). Measuring and valuing Social

Capital. A Systematic Review. Network for Business Sustainability. South Africa.

Burt, R. (1992). Structural holes: The Social Structure of Competition. Cambridge, Harvard

University Press

Carney, M.(2014). Inclusive capitalism: creating a sense of thesystemic, kõne konverentsil

Inclusive Capitalism, London. http://www.bankofengland.co.uk/publications/Documents/

speeches/2014/speech731.pdf (20.12.2017)

Coleman, J.S (1990,1994). Foundations of Social Theory. Cambridge, Massachuccets,

London, England. The Belknap Press of Harvard University Press.

Dolfsma, W., & Dannreuther, C. (2003). Subjects and boundaries: Contesting social capitalbased

policies. Journal of Economic Issues 37: 405-413.

Edelman, L., Bresnen, M., Newell, S., & Swan, J. (2005). The paradoks of social capital:

structural, cognitive and relational dimensions. Engineering and Physical Science Research

Council (EPSRC)

Eesti Statistika (2017). I kvartalis majanduse kasvutempo kiirenes. https://www.stat.ee/

pressiteade-2017-064 (10.03.2017)

52 53


ANGELA JÄRVIS

ANGELA JÄRVIS

Fischer, G., Scharff, E. &Yunwen, Y., (2002), Fostering Social Creativity by Increasing Social

Capital. https://pdfs.semanticscholar.org/5c62/4710997dbaa562cde9c5fcc3799db3a2f643.

pdf (01.02.2017)

Foley, M.W., & Edwards, B. (1997). Escape from politics? Socialtheory and the social capital

debatte. American Behavioral Scientist 40.5 Sage Publications, Inc

Fukuyama, F. (1995). Trust: the social virtues and the creation of prosperity. London: Hamish

Hamilton

Grootaert C., Narayan D., Woolcock M., &Nyhan-Jones V. (2003) Measuring Social Capital,

An Integrated Questionnaire. Washington, D.C. The World Bank. https://openknowledge.

worldbank.org/bitstream/handle/10986/15033/281100PAPER0Measuring0social0capital.

pdf;sequence=1 (10.01.2017)

Grootaert, C., & Bastelaer, T, (2001). Understanding and Measuring Social Capital: a

synthesis of findings and recommendations from the Social kapital Initiative.Social Capital

Iniative Working Paper no 24, The World Bank, Washington, D.C. http://siteresources.

worldbank.org/INTSOCIALCAPITAL/Resources/Social-Capital-Initiative-Working-Paper-

Series/SCI-WPS-24.pdf (15.01.2017)

Halman, L. (2001). TheEuropeanValuesStudy: A ThirdWave. EVS, WORC, TilburgUniversity.

Knack, S., &Keefer, P. (1997). Does Social Capital Have an Economic Payoff? A Cross-

Country Investigation. The Quarterly Journal of Economics vol 112, no. 4. 112.4:1251-1288

Krosnick, J.A., &Presser, S. (2010). Question and Questionnaire Design. Handbook of

Survey Research. 2nd Edn. Emerald. Pp 263-313. Chapter 9

Labonne, J.,& Chase, R.S. (2010) A road to trust. Journal of Economic Behavior &

Organization74 (2010) 253-261

Lin, N. (1999). Social networks and status attainment. Annual Review of Sociology 25, 467-

487

OECD (2015a), OECD Economic Surveys: Estonia 2015, OECD Publishing. http://dx.doi.

org/10.1787/eco_surveys-est-2015-en (21.12.2017)

OECD (2015b), How’s Life in Estonia? OECD Better Life Initiative. https://www.oecd.org/

statistics/Better-Life-Initiative-country-note-Estonia.pdf (20.12.2017)

Onyx, J., & Bullen, P. (2005). Measuring Social Capital in Five Communities in NSW- A

Practitioners Guide. Management Alternatives PtyLtd.

Payne, K.D. (2013). Guideline sfor Measuring Trust in Organizations. The Institute for Public

Relations.University of Florida

Hanifan, L.J. (1916). The Rural School Community Center. http://journals.sagepub.com/doi/

abs/10.1177/000271621606700118 (10.12.2017)

Putnam, R. (2000). Bowling Alone: The Collapse and Revival of American Community, New

York, Simon and Schuster

Hon, L. C., & Grunig, J. E. (1999). Guidelines for Measuring Relationships in Public Relations.

Institute for Public Relations

Putnam, R., Feldstein, L. M., &Cohen, D. (2003). Beter Together: A Restoring American

Community. New York: Simon ja Schuster

Horvath, R. (2010). Does Trust Promote Growth? IES, Charles University, Prague. Journal

of Comparative Economics 41 (3) 777-788

Robison, L., J., Schmid, A., A., & Siles, M., E., (2002). Is social kapital really capital? Review

of Social Economy 60, 1-24.

Järvis, A. (2017). Sotsiaalse kapitali mõiste ja mõõtvahend ettevõtluskeskkonnas. Magistritöö.

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Scrivens, K., & Smith, C. (2013). Four Interpretations of Social Capital: An Agenda for

Measurement, OECD, 2013/06, Paris, OECD Publishing.

Keeley, B. (2007). Human Capital. How what you know shapes your life. OECD Insights.

https://www.oecd.org/insights/37966934.pdf (21.12.2017)

Schaik, T. (2002). Social Capital in the European Values Study Surveys. London. OECD-

ONS International Conference on Social Capital Measurement

54 55


ANGELA JÄRVIS

ANGELA JÄRVIS

Zak, P.J., & Knack, S. (2001). Trust and Growth. The Economic Journal 111:295‐321

The World Bank (1999). What is Social Capital?PovertyNet. http://www.worldbank.org/

poverty/scapital/whatsc.htm (20.12.2017)

ÜRO (2015). Muudame maailma: Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. https://

riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_

tegevuskava_2030_uro_et.pdf (10.01.2018)

LISA 1. USALDUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Usaldusega seotud küsimuste grupi seitse küsimust (Järvis, 2017)

56 57


OLGA ROGOVA

OLGA ROGOVA

Olga Rogova

ORGANISATSIOONI EDUKUSE MÕÕTMISE MUDEL

SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA

Säästev areng defineeritakse kui eesmärgikindel areng, mis tagab täisväärtusliku

ühiskonnaelu nii praegusele elanikkonnale kui ka peale kasvavatele põlvkondadele (Säästev

areng Eestis, 2017). Jätkusuutliku arengu idee ärikeskkonnas muutub viimasel ajal üha

levinumaks (Lozano, 2012) ning kaasaegses maailmas sai säästva arengu mõistest mõjukas,

kuid vastuoluline äritegevuse ja poliitika kontseptsioon, mille kontekstis tunnustatakse

ettevõtlust kui märkimisväärset vahendit jätkusuutlike printsiipide edendamisel (Hall, Daneke

& Lenox, 2010).

ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide kohaselt (2015) on

globaalsete probleemide efektiivsel ennetamisel tähtis roll organisatsioonidel, mis mitte ainult

ei osale riigi tulude tekkimisel vaid mõjutavad ühiskonda tervikuna. Tegutsedes ühiskonna

heaks, toovad organisatsioonid lisaks eetika põhimõtete järgimisele kasu ka oma ärile.

See tähendab, et kui ettevõte arvestab jätkusuutliku arengu põhimõtetega, siis on sellel

pikaajaliselt positiivne mõju otseselt organisatsiooni edukusele ja jätkusuutlikule arengule.

(Norman & MacDonald, 2004; Fairfield, Harmon & Benson, 2011; Kay, 2012; Maletič, 2013; Deloitte,

2017).

SISUKOKKUVÕTE

Iga organisatsioon tahab olla edukas, kuid see, kuidas seda mõistetakse ning milles edukus

seisneb, ei olegi nii lihtne välja tuua. Paljude jaoks on peamised edukuse näitajad finantsilised

(nt. käive, kasum, kuluefektiivsus jne), kuid üha rohkem organisatsioone kirjeldab edukusena

ka näiteks organisatsiooni jätkusuutlikkust, töötajate pühendumist ja teisi pigem inimkesksete

näitajatena.

Organisatsiooni edukus on universaalne mõiste, sellel puudub ühine ning kõiki osapooli

rahuldav definitsioon. Organisatsiooni edukuse määravad paljud erinevad tegurid, mille

hindamiseks on kasutusele võetud erinevad lähenemisviisid ja meetodid, kuid ühtset toimivat

organisatsiooni edukuse mõõtmise süsteemi ei ole senini. Edukus on organisatsiooni jaoks

midagi nii olulist ja isiklikku, et see väljendab tihti organisatsiooni põhiolemust. Artikli autor

selgitab välja teooria põhjal organisatsiooni edukuse kriteeriumid ja organisatsiooni mõõtmise

võimalused ja toob välja põhiprintsiibid organisatsiooni edukuse mõõtmise üldise mudeli

koostamisel, mille komponente saab kohandada vastavalt konkreetsele organisatsiooni

tegevusvaldkonnale ja teistele karakteristikutele. Tegemist on teoreetilise uurimusega, mis

tugineb organisatsiooni edukuse mõistet ja olemust ning mõõtmise probleeme käsitletavate

uuringute ja teoreetiliste lähenemiste analüüsimisele. Selle tulemusena valmib uudne

lähenemine organisatsiooni edukuse mõõtmisele.

SISSEJUHATUS

Tänasel päeval on üha uute ettevõtete turule ilmumine lahutamatu osa majandusruumis

toimuvatest protsessidest. Eurostat andmebaasi statistika järgselt (2017) tegutses 2015.

aastal Euroopa Liidus rohkem kui 26 miljonit aktiivset ettevõtet, millest oma tegevust on

samal aastal alustanud 2,6 miljonit ettevõtet. Enamus nii alustavatest kui ka pikaajaliselt turul

tegutsevatest organisatsioonidest on oma äri arendamisele orienteeritud, kuid see ei ole

ainsaks määravaks teguriks organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel. 2014. aastal loodud

ettevõtete aastane ellujäämise määr oli üle 80%. 2010. aastal loodud organisatsioonide

ellujäämise näitaja jääb alla 50%. (Eurostat, 2017). Statistilised andmebaasid annavad

ülevaate erinevatest majandusnäitajatest, kuid need ei pruugi ennustada organisatsiooni

edukust täielikult.

Sellest tulenevalt kerkib üles palju küsimusi ettevõtete edukuse ja selle mõõtmise kohta.

Miks ühed organisatsioonid jäävad ellu, kui samal ajal teised lõpetavad oma tegevuse?

Miks ühed organisatsioonid on teistest efektiivsemad ja edukamad? Mis on edukus? Kuidas

edukust mõõta? Milliste kriteeriumite alusel saab otsustada, et organisatsioon on edukas?

Millised faktorid mõjutavad organisatsiooni edukuse saavutamist?

Valdav osa juhtidest seab organisatsiooni edukuse endale eesmärgiks. Samas ei ole see,

kuidas selle eesmärgini jõuda sugugi selge, sest mõõta edukust või isegi lihtsalt tuvastada

on keeruline. Edukuse kontseptsioon ja mõiste kuuluvad niinimetatud halli tsooni ning ei

leia majandusteaduses selget defineerimist. (Barhatov & Pletnjev, 2014; Barhatov et al 2015).

Filosoofias, psühholoogias ja majandusteaduses on organisatsiooni edukuse mõiste

kirjeldamisel erinevaid lähenemisviise. Artikli autor keskendub organisatsiooni edukuse

mõiste defineerimisele majanduse seisukohalt. Organisatsiooni edukuse mõõtmine

võimaldab teha järeldusi selle kohta, mil määral organisatsioon oma ülesandeid täidab ja

eesmärke saavutab, mis omakorda võimaldab juhtidel saadud andmeid arvesse võtta, teha

muudatusi ja kohandada edasisi tegevusi.

58 59


Organisatsiooni mõiste põhiolemus seisneb võimes olla jätkusuutlik, olles selle juures

aktiivne, luues väärtust ning jõudes tulemusteni (Barhatov & Pletnjev, 2014). Barhatov (2016)

teeb ettepaneku defineerida organisatsiooni edukust kui elujõulisust, mis väljendub

kasumlikkuse, kasvuvõime ja konkurentidest parim olemise võime kaudu. Samuti väärib

märkimist asjaolu, et edukus on ajutine omadus, mis võib muutuda organisatsiooni arengu

erinevatel etappidel ehk arengutsüklitel (Likierman, 2006; Sulakšin, 2013). Miljohina & Adova

(2014) on jõudnud järeldusele, et «edu kontseptsioon on klassikaline keeleline muutuja,

mille semantika sõltub indiviidist (grupist), kes hindamist teostab“ ehk teisisõnu on edukuse

defineerimine subjektiivne.

Lisaks eelpool toodud organisatsiooni edukuse finantskriteeriumitele kuuluvad edukuse

tegurite hulka: innovatsioon (Tohidi & Jabbari, 2012), eestvedamine (Madanchian et al,

2017), juhtimisstiil (Jermolina, 2013), töötajad ja kliendisuhted (Pletnjev & Nikolajeva, 2016),

riskijuhtimine (Povaljajeva, 2010), organisatsiooniline õppimine (Saadat & Saadat, 2016),

organisatsiooni jätkusuutlikkus (Lafontaine & Shaw, 2014 viidatud Slobodtšikova kaudu 2015;

Romanjuk, 2009), maine ja väärtused (Romanjuk, 2009) jt. Võttes arvesse erinevaid, kohati

täiesti vastuolulisi, erinevate autorite poolt toodud organisatsiooni edukuse definitsioone

võib järeldada, et antud mõiste on väga mitmetahuline ja üldiselt kooskõlastatud ning kõikide

poolt heaks kiidetud ühtset organisatsiooni edukuse mõistet ei ole.

Traditsiooniliselt tugines organisatsiooni edukuse mõõtmine peamiselt finantsnäitajatele (nt.

käive, kasum, kuluefektiivsus jne) (Kaplan & Norton, 1992; Maltz et al, 2003), kuid viimastel

aastatel on hakanud edukuse määratlemisel võtma arvesse ka teisi tegureid. Peamiselt on

selle taga suurenenud vajadus käsitleda organisatsiooni edukust mitte mineviku kontekstis,

vaid olla orienteeritud tulevikule ehk oluliseks muutub organisatsiooni pikaajaline edu

ja areng (Gorenak & Košir, 2012). Balaboniene & Večerskiene koheselt (2015), ei saa ainult

finantskriteeriumite alusel luua organisatsiooni edukuse kriitiliste tegurite tasakaalustatud

mudelit sest, finantsnäitajad kalduvad mõõtma minevikku.

Arvestades infoajastu teravamaid turukonkurentsi tingimusi, kus pikaajaline areng on kõige

olulisem, töötasid Nortan ja Kaplan (1992) välja tasakaalustatud mudeli (balanced scorecard,

BSC), mille aluseks on neli perspektiivi:

• finantsnäitajad (Financial perspective);

• klientide vaatenurk (Customer perspective);

• siseprotsessid (Internal perspective);

• õppimine ja kasv (Innovation and learning perspective).

Tasakаalustatud tulemuskaardi mudeli metoodika ütleb finantsnäitajatele tuleb lisada

mitte- finantsnäitajaid, mida omakorda peetakse tulevase finantsedukuse muutuvateks

eeldusteks (Artemenko & Barõšnikova, 2011). Oma teadustöös märgib Sulakshin (2013),

et lisaks nii organisatsiooni edutegurite kindlaks määramisele, mis on kontrollitavad ning

vastavad maksimaalsele edukuse tasemele, kui ka konkreetsete optimaalsete väärtuste

defineerimisele; organisatsiooni edukuse mõõtmise küsimus muutub selle saavutamise

küsimuseks ehk teisisõnu eeldab edukus tingimata eesmärgi olemasolu.

Artikli autori eesmärk on selgitada välja teooria põhjal organisatsiooni edukuse kriteeriumid

ja organisatsiooni mõõtmise võimalused ja tuua välja põhiprintsiibid organisatsiooni

edukuse mõõtmise üldise mudeli koostamisel, mille komponente saab kohandada vastavalt

konkreetsele organisatsiooni tegevusvaldkonnale ja teistele karakteristikutele. Tegemist

on teoreetilise uurimusega, mis tugineb organisatsiooni edukuse mõistet ja olemust ning

mõõtmise probleeme käsitletavate uuringute ja teoreetiliste lähenemiste analüüsimisele.

Selle tulemusena valmib uudne lähenemine organisatsiooni edukuse mõõtmisele. Artikli

autori eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimusülesanded:

• kaardistada ja kategoriseerida organisatsiooni edukuse mõiste ja kriteeriumid

teoreetiliste materjalide põhjal;

• analüüsida organisatsiooni edukuse mõõtmise võimalusi;

• teha ettepanekud organisatsiooni edukuse mõõtmise üldise mudeli koostamiseks.

METOODIKA

Uuringu läbiviimiseks akadeemilise kirjanduse põhjal kasutas artikli autor võtmesõnu:

organis(z)ational success, measurement (measure, measuring). Teadusartiklite

avaldamisperioodiks on 1.01.2007 kuni käesolev aeg (10 aastat). Erinevate analüüside ja

ülevaadete saamiseks kasutati elektroonilise kirjanduse otsinguks järgnevaid andmebaase:

Emerald teadusajakirjade ja e-raamatute andmebaasi, raamatukogude elektronkataloogi

ESTER, eLibrary ja Cyberleninka, ResearchGate veebilehte ja Science Research online

teadusartiklite andmebaasi. Esmane otsing andis tulemuseks kokku 317 artiklit, millest sisu

analüüsi teostamisel (vastavus töö uurimisteemale) jäi analüüsi aluseks 19 artiklit. Autor

kasutas andmeallikate laiendamiseks leitud artiklites kasutatud andmeallikaid.

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Organisatsiooni edukuse mõõtmise käsitlusest tulenevalt on võimalik organisatsiooni

edukuse tegureid jaotada väga erinevalt. Erinevate autorite lähenemised ei ole teineteisega

60 61


vastuolus, vaid pigem täiendavad või kitsendavad eelmist kategoriseerimist. Tabelis 1 on

toodud peamised organisatsiooni edukuse kategooriad kirjanduse põhjal.

Tabel 1. Peamised organisatsiooni edukuse kategooriad kirjanduse põhjal

KATEGOORIAD TUNNUSED AUTORID

Finantsnäitajad müük, kasum, investeeringu tootlikus Nortan & Kaplan

(1992), Maltz et

al (2003);Gabets

(2015)

Juhtimissüsteemid

pikaajalise organisatsiooni toimimise toetava

juhtimissüsteemi arendamine, struktuur ja

ressursside jaotus kajastavad strateegilisi

kompromisse, vastutused, otsustusõigused

ja koostöö on hästi läbimõeldult ülesehitatud,

individuaalsed võimalused on vastavuses

rollinõuetega, muutuste juhtimine, tulevikuks

valmistumise (ettemõtlemine, strateegiline

planeerimine ja fookus)

Maltz et al (2003);

Flamholtz, (2009);

Bhallaet al (2011);

Lawrimore (2011)

Allikas: Autori koostatud, Nortan & Kaplan (1992); Maltz et al (2003); Flamholtz, (2009); Lawrimore

(2011); Gabets (2015) koostatud põhjal

KATEGOORIAD TUNNUSED AUTORID

Kliendid ja turg organisatsiooni ja kliendi vaheline suhe;

elujõulise turuniši defineerimine ja määratlemine;

toodete ja teenuste loomine vastavalt kliendi

vajadusele; kõrge kliendi säilitamise määr

Protsessid ja

operatsioonisüsteemid

Inimesed

Eestvedamine

Kultuur ja kaasatus

Tooted ja teenused

Ressursid

igapäevaste tegevuste efektiivsuse ja

parendamise vaade ja süsteemide arendamine

personali arendamine, töötajate puudu/üle jääk,

tööandja bränd on peamine eelis, kriitilised rollid

ja võtmetalendid on selgelt identifitseeritud ja

neid käsitletakse hoolega, HR on äritegevuse

strateegiline partner ja kaasaaitaja

kõrge efektiivsusega meeskonnad, kes on

kiireloomulisusega ja näevad suunda, juhtide

oskused vastavad tuleviku vajadustele,

keskastmejuhid omavad ja tõlgendavad

strateegiat

kultuur kiirendab strateegilisi eesmärke,

kaasatust mõõdetakse ja kultiveeritakse, et

tekitada töötajate äranägemise, väärtused,

uskumused, normid

toodete/teenuste arendamine valitud turuniši

vajadustest lähtuvalt

ettevõtte tööks vajalike ressursside omandamine

ja arendamine (inimressurss, tehnoloogiline,

psühholoogiline, finants ja füüsiline)

Nortan & Kaplan

(1992); Maltz et al

(2003); Flamholtz,

(2009); Lawrimore

(2011)

Nortan & Kaplan

(1992); Maltz et al

(2003); Flamholtz,

(2009); Lawrimore

(2011)

Nortan & Kaplan

(1992); Maltz et al

(2003); Lawrimore

(2011);Bhalla et

al (2011);Gabets

(2015)

Bhalla et al (2011);

Lawrimore (2011)

Flamholtz, (2009);

Bhalla et al (2011)

Flamholtz, (2009)

Flamholtz, (2009);

Lawrimore (2011)

Erinevad autorid toovad välja lähtuvalt oma uurimisvaldkonnast erinevaid tegureid või

tegurite gruppe, mida tuleb organisatsiooni edukuse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Tuginedes Miljohina & Adova (2014) uuringu järeldusele jaotab autor need objektiivseteks

ehk majanduslikkeks teguriteks ja subjektiivseteks ehk sotsiaal-psühholoogiliseks teguriteks

(tabel 2).

Tabel 2. Organisatsiooni edukuse võimalikud tegurid kirjanduse põhjal

OBJEKTIIVSED TEGURID

• Börsiväärtus (EBITDA)

SUBJEKTIIVSED TEGURID

• Disaini (struktuuri) kvaliteet

• Haiguspäevade arv töötaja kohta • Elukestev õpe

• Investeeringud teadus- ja

arendustegevusse (% müügist)

• Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse

• Investeeringuid uute turgude

arendamisse

OBJEKTIIVSED TEGURID

• Investeeringutasuvus (ROI) • Juhtimisstiil

• Ettenägelikus ja ettevalmistumine

ootamatuteks muutusteks väliskeskkonnas

• Ettevõtte sünergia (koostoime)

• Juhtimise kvaliteedi arendamine

SUBJEKTIIVSED TEGURID

• Kasumi määr • Kliendi kasu toodetest/teenustest

• Kliendi hoidmise/säilitamise määr • Kliendi rahulolu indeks

• Kuluefektiivsus (CEA) • Kliendi/turu vajadustele reageerimine

• Käive • Kliendilojaalsus

• Lisandväärtus (EVA) • Kommunikatsioon

• Müügitulu kasv • Maine

• Produktiivsus • Organisatsioonikultuur

• Protsessi tsükliaeg • Parimate töötajate organisatsioonis

hoidmine

• Puhaskasum

• Rentaablus

• Professionaalse arengu kvaliteet

• Pühendumine

62 63


• Standardiseeritud protsesside sügavus

ja kvaliteet

• Tootlikkus

• Turuosa

• Tööjõu voolavuse määr

• Uute toodete arendamise ja projekti

juhtimise protsesside kvaliteet

• Uute toodete/teenuste turule ilmumise

periood

• Strateegilise planeerimise sügavus ja

kvaliteet

• Tehnoloogiline valmisolek

• Toodete/teenuse kvaliteet

• Tulemuslikkus

• Töötaja julgustamine teha ettepanekuid ja

käia välja uusi ideid

• Töötaja oskuste treenimine/koolitamine/

arendamine

• Töötaja rahulolu tööga

• Töötaja väärtuspakkumine

• Töötaja ühiskondlik aktiivsus

• Töötajate omavahelised suhted

• Väärtused

• Ärikultuuri arendamise kvaliteet

Allikas: Autori koostatud Maltz et al (2003); Gabets (2015), Kulik (2017); Paasma &Umarova

(ilmumas) põhjal

Organisatsiooni edukuse mõiste on siiski suurel määral subjektiivne ja selle tõlgendamine

sõltub hindajast ning organisatsiooni erinevates arengutsüklites võivad edukuse määrata

erinevad kriitilised tegurid. Artikli autor loob organisatsiooni edukuse mõõtmiseks universaalse

mudeli, mida saab edukuse mõõtmisel kergesti kohandada vastavalt seatud eesmärkidele ja

mõõdetavale organisatsiooni spetsiifikale.

leitud organisatsiooni edukuse tegurite esindatavus.

Printsiip 2. Organisatsiooni edukust mõõdetakse erinevate kategooriate järgi (joonis 2)

Joonis 2. Organisatsiooni

edukuse

mõõdikute

kategooriad

Printsiip 3. Igal kategoorial on oma koefitsient, mis näitab organisatsiooni edukuse

kategooria tähtsust (valem 1)

ORGANISATSIOONI EDUKUS Y

=

(a 1

* x 1

) + (a 2

* x 2

) + (a 3

* x 3

) + (a 4

* x 4

) + (a 5

* x 5

)

Y – sihtgrupp, a – koefitsient, x – mõõdikute kategooria

X = (mõõdik 1

+ mõõdik 2

+ mõõdik 3

+ …)

Organisatsiooni edukuse mõõdikute süsteemi loomisel lähtub autor järgnevatest printsiipidest:

Printsiip 1. Organisatsiooni edukust mõõdetakse lähtuvalt erinevast sihtgrupist (joonis 1).

Joonis 1. Organisatsiooni

edukuse mõõtmise teostajate

sihtgrupid

Võttes arvesse varasemaid uuringuid ja teoreetilisi lähtekohti jaotas artikli autor

organisatsiooni edukuse tegureid viide kategooriasse. Kategooriate loomisel olid peamisteks

kriteeriumiteks kategooriate kattuvuste vältimine ning kõikide teoreetilise uuringu käigus

Valem 1. Organisatsiooni edukuse mõõtmise mudel

Vaikimisi on iga kategooria esindatud 0,2 koefitsiendiga, mis teeb lõpptulemusena 100%.

Organisatsiooni edukuse mõõtmisel määratakse koefitsienti lähtuvalt organisatsiooni

spetsiifikast (nt suurus, tegevusevaldkond jm). Antud artikli eesmärk ei ole koefitsiendi

määramine, vaid üldise mudeli koostamine.

Organisatsiooni edukuse mõõtmisel on oluline, et kasutusel on mõistlik ja põhjendatud valik

tegureid (mõõdikuid), mis määravad edukuse. Organisatsiooni edukuse tegurid peavad

olema püsivad, mõõdetavad, usaldusväärsed, kontrollimiseks sobivad, komplektsed,

kohandatavad ja kättesaadavad (Lapõgin & Lapõgin, 2009). Mõõtmise analüüsimisel on

oluline:

1. selgitada välja organisatsiooni tugevused ja nõrkused (sisemised tegurid);

2. selgitada välja välised riskid (välised tegurid);

3. analüüsida organisatsioonisiseste kategooriate omavaheline sidumine ja

vastastikune mõju.

64 65


Organisatsiooni edukuse mõiste on mitmekülgne ja selle mõõtmine on suhteliselt

problemaatiline. Artikli autor selgitas välja teooria põhjal organisatsiooni edukuse kriteeriumid

ja organisatsiooni edukuse mõõtmise võimalused ning tõi välja põhiprintsiibid organisatsiooni

edukuse mõõtmise üldise mudeli koostamiseks, mille komponente saab kohandada vastavalt

konkreetsele organisatsiooni tegevusvaldkonnale ja teistele karakteristikutele.

Edasiseks uuringuks pakub artikli autor keskenduda peamiselt organisatsiooni edukuse

kategooriate tegurite välja selgitamisele ning organisatsiooni edukuse mõõtmise mudeli

testimisele.

KASUTATUD KIRJANDUS

Artemenko, V. G., Barõšnikova, N. C. 2011. Оценка факторов успеха организации реального

сектора экономики. Сибирская финансовая школа 1(84):99-105.

20.

Flamholtz, E. 2009. Towards using organizational measurements to assess corporate performance.

Journal of Human Resource Costing & Accounting 13(2):105-117.

Gabets, O. 2015. Организационная эффективность. Экономика и менеджмент инновационных

технологий 9(48).

Gorenak, M., Košir, S. 2012. The Importance of Organizational Values for Organization. Management,

Knowledge and Learning International Conference. http://issbs.si/press/ISBN/978-961-6813-10-5/

papers/ML12_117.pdf (17.12.2017).

Hall JK, Daneke GA, Lenox MJ. 2010. Sustainable development and entrepreneurship: Past

contributions and future directions. Journal of Business Venturing 25(5):439-448.

Balaboniene, I., Večerskiene, G. 2015. The Aspects of Performance Measurement in Public Sector

Organization. Procedia - Social and Behavioral Sciences 213(1):314-320.

Jermolina, L. V. 2013. Экономическое содержание категории эффективность. Понятие

стратегической эффективности. Основы экономики, управления и права 2(8):98-102.

Barhatov, V. I. 2016. Изменения критерия оценки успешности малого и среднего бизнеса

в процессе эволюции Российской экономики. Вестник Челябинского государственного

университета 6 (388). Экономические науки 53:114–121.

Barhatov, V. I., Pletnjev, D.A. 2014. Сравнительный анализ подходов к определению понятия

успешность бизнеса в современной науке. Вестник Челябинского государственного

университета 18 (347). Экономика 46:8–18.

Barhatov, V. I., Pletnjev, D.A. 2015. Природа, факторы и измерение успешности предприятий

малого и среднего бизнеса в России: монография. М.: Издательство «Перо», 2015. – 302.

Bhalla, V., Caye, J.-M., Dyer, A., Dymond, L., Morieux, Y., Orlander, P. 2011. High-Performance

Organisations. The Secrets of They Success. The Boston Consulting Group.

Business demography statistics. Eurostat. http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/

index.php?title=Business_demography_statistics&oldid=323321. (24.01.2017).

Fairfield KD, Harmon J, Behson SJ. 2011. Influences on the Organizational Implementation of

Sustainability: An Integrative Model. Academy of Management Annual Meeting Proceedings 8(1):4-

Kaplan, R. S., Norton, D. P. 1992. The Balanced Scorecard – Measures that Drive Performance.

Harvard Business Review: January-February.

Kay, John (2012), ‘Obliquity’, Capitalism and Society, 7(1).

Kulik, O., 2017. Keskastmejuhtide juhtimisstiilid ja nende seos ettevõtte edukusega Danbalt

Grupis. Magistritöö.

Lapõgin, J. N., Lapõgin, D. J. 2009. Бизнес-план: стратегия и тактика развития компании.

Практическое издание. Москва.

Lawrimore, E. W. (2011). The 5 Key Success Factors: A Powerful System for Total Business

Success. Сharlotte: Lawrimor Comunication Inc.

Lozano R. 2012. Towards better embedding sustainability into companies’ systems: an analysis of

voluntary corporate initiatives. Journal of Cleaner Production 25:14-26.

Madanchian, M., Hussein, N., Noordin, F., Taherdoost, H. 2017. Leadership Effectiveness

Measurement and Its Effect on Organization Outcomes. Procedia Engineering 181:1043-1048.

66 67


Maletič M. 2013. Influence of Sustainable Quality Management on Organisational Performance.

Doctoral Dissertation. http://www.fov.um.si/sites/default/files/upload/documents/dr_maletic_matjaz.

pdf (17.01.2018).

Maltz, A. C., Shenhar, A. J., Reilly, R. R. 2003. Beyond the Balanced Scorecard:: Refining the Search

for Organizational Success Measures. Long Range Planning 36(2):187-204.

Miljohina, O. V., Adova, I. B. 2014. Методические подходы к исследованию феномена успешности

Российских организаций. Экономический анализ: теория и практика 47(398):23-33.

Sulakšin, S. S. 2013. Теория и феноменология успешности сложной социальной системы.

Управление развитием крупномасштабных систем. Москва, 294-304.

Tohibi, H., Jabbari, M. M. 2012. Innovation as a Success Key for Organizations. Procedia Technology

1:560-564.

Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development, Sustainable Development

Knowledge platform. https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld

(21.12.2017).

Norman, W., & MacDonald, C. (2004). Getting to the bottom of «Triple Bottom line». Business

Ethics Quarterly, 14(2), 243-262.

Deloitte raport. Основная цель развития до 2030 года: успешный бизнес и стабильное будущее.

Взаимосвязь устойчивого развития и долгосрочного коммерческого успеха. 2017. https://www2.

deloitte.com/ru/ru/pages/risk/articles/2017/sustainable-development-goals.html (21.12.2017).

Paasma B., Umarova L. Ilmumas. Mapping of Appropriate Measurements for Evaluating an

Organisations´success.

Pletnjev, D. A., Nikolajeva, E.V. 2016. Успешность малого и среднего бизнеса в России и

социальная ответственность его руководителей. Вестник Челябинского государственного

университета 6 (388). Экономические науки 53:128–138.

Povaljajeva, O. N. 2010. Системное управление рисками как необходимое условие успешности

современной коммерческой организации. Государственное управление. Электронный вестник

25.

Romanjuk, D. M. 2009. Акмеологические факторы успешности развития организации. Научный

потенциал: работы молодых ученых 1:247-250.

Saadat, V., Saadat Z. 2016. Organizational Learning as a Key Role of Organizational Success.

Procedia - Social and Behavioral Sciences 230:219-225.

Säästev areng Eestis. Riigikantselei. https://riigikantselei.ee/et/saastev-areng (21.12.2017).

Slobodtšikova, A. A. 2015. Подходы к определению понятия успешность предприятия и

измерению успешности малого бизнеса на примере Челябинской области. Наука ХХI века:

проблемы, поиски, решения. Издательство «Геотур», 181-186.

68 69


MARTIN LINTS

MARTIN LINTS

Martin Lints

SÜSINIKPLASTIST DETAILIDE MITTEPURUSTAV

TESTIMINE

SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA

Oleme arendanud signaalitöötlusmeetodi, mis sobib süsinikkiudkomposiidi ehk süsinikplas-

ti mittepurustavaks kontrollimiseks ultraheliga. Antud töös on uuritud meetodi kasulikkust

jätkusuutliku arengu seisukohalt. Süsinikplastid on suure tugevuse ja väikese kaaluga ma-

terjalid, mida kasutatakse kosmose- ja lennukitööstuses ning nüüdsel ajal üha laiemalt ka

autotööstuses, sporditarvete tootmises ja isegi ehituses. Lennukite ja muude sõidukite puhul

on tulemuseks kaalu ja kütusekulu vähenemine. Kahjuks on neid komposiite palju raskem

taaskasutada kui näiteks metalle: taaskasutatud süsinikplasti kiud on lõhutud ja materjal on

seega nõrgem. Järelikult on säästlikkuse seisukohalt parim selliseid detaile kasutada võima-

likult kaua, mille jaoks ongi tarvis tõhusaid mittepurustava testimise meetodeid.

Töö tulemuse abil saab pikendada süsinikplastist toodete eluiga. See on eriti oluline juhtu-

del, kus detaili tugevus ja terviklikkus on elulise tähtsusega: lennukid, sõidukid ja ehitised.

Süsinikplasti mittepurustav testimine on raskem kui metallide testimine: oma struktuuri tõt-

tu levivad ultrahelilained halvasti, samas defektid võivad olla tavaliselt kasutatavatest lai-

nepikkustest väiksemad ja jääda nähtamatuks. Antud töö paneb ette kasutada spetsiaalset

signaalitöötlusmeetodit, mis on sobilik ka näiteks väikeste, komposiitmaterjali sisse ehitatud

ultrahelisensorite kasutamiseks jooksva terviklikkuse kontrolli tegemiseks. Detaili sisse ehi-

tatud sensorid, mis pidevalt töötavad, on teaduses ja tehnikas üha suureneva tähelepanu all

(ing k structural health monitoring).

SISUKOKKUVÕTE

Artikkel on üles ehitatud järgnevalt. Sissejuhatus kirjeldab süsinikplastide olulisust praegu

ja tulevikus, selle eelised ja samuti probleeme, mis vajavad lahendust, ning millist prob-

leemi neist antud töö lahendab. Metoodika peatükk käsitleb süsinikplastide mittepurustava

testimise signaalitöötlusmeetodi matemaatilisi aluseid, numbrilise simulatsiooni mudelit ja

füüsikaliste eksperimentide aparatuuri ja meetodit. Tulemuste ja analüüsi peatükis on vali-

deeritud simulatsioonid kasutades eksperimentide tulemusi ning uuritud lainepikkusest väik-

sema defekti tuvastamist süsinikplastis. Sellest lähtub antud meetodi sobivus süsinikplastide

mittepurustavaks testimiseks toote eluea jooksul.

SISSEJUHATUS

Süsinikplastist tooted on kallid, aga tänu suurepärasele tugevuse-kaalu suhtele kasutatakse

seda üha laiemalt erinevates valdkondades. Viimasel ajal kasutatakse seda muuhulgas

ka kandvates konstruktsioonides, mille terviklikkus on tihti inimelude ja tervise seisukohalt

väga oluline. Süsinikplastide suurenev kasutamine sõidukites tingib nende kaalu ja seega

kü- tusekulu vähenemise. Samas on süsinikplasti võimalikud purunemismehhanismid

keerulised ja raskesti ennustatavad, järelikult on vaja nende töökorda jooksvalt testida.

Selles töös kirjeldatud signaalitöötlusmeetod on arendatud komposiitmaterjalide mittepurustavaks

testimiseks ja on eriti sobilik väikestele sensoritele, mis peavad suurt materjalihulka

analüüsima. Need võimaldavad detaili jooksvalt kontrollida kogu eluea jooksul ja operatiivselt

hoiatada kahjustustustest, mis vajavad parandust, tõstavad üheaegselt nii ohutust,

kuluefektiivsust, kui ka materjalide kasutamise säästlikkust. Tõenäoliselt kasvab selliste

sen- sorite kasutamine tulevikus. See on eriti perspektiivikas kallite süsinikplastist detailide

puhul, kuhu saab sensorid juba tootmise käigus sisse ehitada.

METOODIKA

Enamlevinud ultrahelimõõtmised kasutavad lineaarse elastsuse teooriat. Kahjuks ei saa

lineaarsete efektidega tuvastada lainepikkusest väiksemaid defekte. Mis on eriti problemaatiline

süsinikplastide ja teiste komposiitide puhul, kus mikrostruktuur takistab lühikeste lainepikkuste

levikut, kuid võimalikud defekid võivad olla väga väikesed, näiteks delaminatsioonist

tingitud praod. Probleemi lahenduseks on viimasel ajal jõudsalt arendatud

mittelineaarseid meetodeid. Töös kasutatav signaalitöötlus tuvastab mitteklassikalisi

mittelineaarseid efekte, et leida kahjustusi komposiitides, mis võivad olla lainepikkusest

väiksemad, näiteks suletud pragusid. Katsetame seda nii füüsikaliste eksperimentide kui

ka simulatsioonidega. Füüsikaliste eksperimentidega valideerime meetodi kastutatavust

reaalses katsekehas. Simulatsioonide abil uurime defektide mõju, kuna arvutustes saab

pragude mõõtmed ja käitumise täpselt ette anda. Lisaks näitavad simulatsioonid lainevälja

ka katsekeha sees, mitte ainult pinnal, nagu füüsikalised eksperimendid.

1. Füüsikalised eksperimendid

Töö lõpp-eesmärgiks oli mittepurustava testimise metoodika arendamine. Siin on toodud katseseadme

kirjeldus. Sellest lähtudes on arendatud signaalitöötlus ja numbriliste simulatsioonide

meetod. Kasutusel on lihtsaim võimalik katseseadme konfiguratsioon: üks vastuvõttev

70 71


MARTIN LINTS

MARTIN LINTS

ja üks saatev piesoelektrililine ultrahelisensor (joon. 1). Katsete käigus saadetakse nihkelaineid

ja vastu võetakse pikilaineid, sest 1) pildil näidatud konfiguratsioonis on nihkelained sel

juhul suunatud täpselt vastuvõtvasse sensorisse ja 2) signaalitöötlus tekitab fookuse kasutades

materjali sisepeegeldusi. Katseseade koosneb järgnevatest komponentidest:

Eelvõimendi: Juvitek TRA-02 (0.02–5 MHz) koos vastava tarkvaraga;

Võimendi: ENI mudel A150 (55 dB vahemikus 0.3-35 MHz);

Nihkelaine sensor: Technisonic ABFP-0202-70 (2.25 MHz);

Pikilaine sensor: Panametrics V155 (5 MHz).

algsesse punkti (A) jõudma taastunud esialgne laineimpulss. Sellisel kombel on võimalik

suvalise kujuga katsekehas, kasutades lihtsaid ultrahelisensoreid, tekitada ajas ja ruumis

fokuseeritud impulss [4, 5, 12]. Ajalise ümberpöörde signaalitöötlus vajab seega kahte

signaali edastust.

Töös on kasutatud ajalise ümberpöörde varianti, kus mõlemad signaaliedastused toimuvad

suunal A → B (ingl k reciprocial time reversal) [1, 3]. Algne impulss on suhteliselt pikk (1,24

ms) siristussignaal (ingl k chirp). Sellega saab tekitada fokuseeritud ultrahelilaine kasutades

vaid ühte sensorite paari, mis väga sobilik, kui sensorid on väikesed, näiteks nagu detaili

sisse ehitatud sensorite puhul.

Signaalitöötlus koosneb neljast sammust (joon. 2):

1. Saadetaks esiristussignaal c(t)=A·sin(φ(t)), kus φ(t) on lineaarselt muutuv hetline

faas ja vastu võetud signaal on y(t).

2. Arvutatakse ristkorrelatsioon saadetud ja vastuvõetud signaalide vahel

Γ(t) = c(t) • y(t).

3. Ristkorrelatsioon pööratakse ajas ümber Γ(t) → Γ(−t).

4. Saadetakse Γ(−t), vastu võetakse ajas ja ruumis fokuseeritud pulss y TR (t).

Kõigi sammude jooksul peab materjali ja katse konfiguratsioon püsima muutumatuna.

Joonis 1: Süsinikplasti mittepurustava testimise katse konfiguratsioon. Kandiline sensor

saadab ultrahe- lilaineid ja ümmargune võtab signaali vastu.

2. Signaalitöötlusmeetodi teoreetilised alused

Süsinikplastide mittepurustava testimise jaoks oleme välja töötatud hilistunud ajalisel ümberpöördel

põhineva mittelineaarse elastsuslaine spektroskoopia (ing k delayed Time Reversal

– Nonlinear Elastic Wave Spectroscopy e. delayed TR-NEWS). Sellel on kaks eesmärki:

1) fokuseerida laineenergia katsekeha sees õigesse kohta ja 2) tuvastada materjali mittelineaarseid

efekte, mis võivad olla tekkinud kahjustustest.

2.1 Ajaline ümberpööre

Ajalise ümberpöörde põhimõte seisneb elastsuslaine leviku ümberpööratavuses. Saates

katseobjekti ühest otsast (punkt A) sisse kindla kujuga laineimpulsi või signaali, jõuab see

üldjuhul objekti teise otsa (punkt B) muutunud kujul (sisepeegelduste ja hajumise tõttu). Kui

saadud signaal teistpidi pöörata ja siis vastupidises suunas (B → A) läbi objekti saata, peaks

2.2 Mittelineaarsuse tuvastamine

Joonis 2: Ajalise ümberpöörde põhimõtteskeem

Tugevusõpetuses eeldatakse tihti, et materjalid, sealhulgas ka süsinikplastid [10], käituvad

72 73


MARTIN LINTS

MARTIN LINTS

enamjaolt lineaarselt (s.t. seosega, mida saab kirjeldada sirge joonega). Disainides seadeldisi

või ehitisi eeldame, et materjali sisepinged on lineaarses sõltuvuses sellele rakendatud

jõududest. Näiteks eeldame intuitiivselt, et vedru pikkus sõltub lineaarselt sellele rakendatud

jõust. Mittelineaarsuseks saame lugeda kõike, mis kaldub sellistest eeldustest kõrvale.

Mittelineaarsed efektid võivad viidata defektide olemasolule materjalis [2, 11, 13]. Seda tuvastame

järgnevalt. Ajalise ümberpöörde abil saame tekitada katsekehas ajas ja ruumis lokaliseeritud

fokuseeritud signaali y TR (t). Mittelineaarsuse tuvastamiseks tekitame kaks fokuseeritud

pulssi lühikese ajalise vahega (seega ruumiline vahe on väiksem, kui fokuseeritud

laine pikkus). Tulemuseks on kahe eraldiseisva fokuseeritud laine interaktsioon. Saame

ennustada lainete vastasmõju tulemust, kasutades lineaarse superpositsiooni printsiipi

(eeldaksime justkui, et materjal on kahjustamata ja lineaarsete omadustega). Kui tegelik

tulemus ei lange ennustatuga kokku, siis on tegu mittelineaarse efektiga, mis võib märku

anda materjali olukorra halvenemisest.

Selleks, et tekitada mitut laineimpulssi fookusesse, tuleb võtta teistkordsel edastusel

saadetav signaal Γ(−t), ning seda hilistada ja skaleerida

(1)

kus a i on i-s amplituudi koefitsient ja τ i on i-s hilistumine. Siin on sisse toodud signaalitöötluse

aja-aken T. Ühtlaste hilistumiste puhul on ajaline vahe ∆τ.

Kui kehtib lineaarse superpositsiooni printsiip (materjal on terve), siis selliselt koostatud

signaali Γ s (T −t) saatmisel peaks vastuvõetav fokuseeritud y dTR (t) signaal olema sarnaselt

hilistunud ja skaleeritud:

3. Numbrilised simulatsioonid

Numbrilised simulatsioonid kasutavad lõplike elementide meetodil põhinevat programmi, et

simuleerida lainelevi katsekehas nii nagu füüsikalise eksperimendi käigus võiks eeldada.

Kasutusel on samad parameetrid, materjali konfiguratsioon ja signaalitöötlus nagu ultrahelispektroskoopias.

Materjali modelleerime kihilisena, kus on vaheldumisi süsinikkiududest kangaste kihid, mis

on läbi immutatud epoksiidiga ja epoksiidikihid, mis jäävad kangakihtide vahele. Kihtide

paksuste arvutused ja muud parameetrid leiab viitest [8]. Kihte on kolme tüüpi:

• puhas epoksiid, mis on isotroopne materjal: E = 3.7 GPa, ν = 0.4, ρ = 1200 kg/m 3 ;

• epoksiidiga immutatud süsinikkangas, kangas on 0/90 ◦ kalde all. See on ristsuundades

isotroopne: E 1 = E 2 = 70 GPa, G 12 = 5 GPa, ν 12 = 0.1, ρ = 1600 kg/m 3 ;

• eelnevaga samasugune süsinikkangas, kus kangas on 45 ◦ /45 ◦ suunaline. See on

samuti ristsuundades isotroopne: E 1 = E 2 = 20 GPa, G 12 = 30 GPa, ν 12 = 0.74, ρ =

1600 kg/m 3 .

Siin E i tähistab elastsusmoodulit erinevates suundades, G i j on nihkeelastsusmoodul, ν i j on

Poissoni tegur ja ρ on tihedus.

Numbriline simulatsioon on programmeeritud lõplike elementide meetodiga. Eeldame, et

kõik deformatsioonid on väikesed ε kl = u k,l +u l,k . Igas kihis kehtivad olekuvõrrandid:

(2)

kus h(t) iseloomustab lainelevikut keskkonnas (Greeni funktsioon). Selliselt saab ennustada

vastuvõetavat signaali, kui on teada tavalise ajalise ümberpöörde (üks fokuseeritud impulss)

tulemus y TR (t). Kui ennustus ei klapi tegelikult saadud signaaliga, siis võib olla tegu mittelineaarse

efektiga.

Hilistunud ajalise ümberpöördega saab ka muuta ja optimeerida fokuseeritud signaali ku- ju,

näiteks saada suvalise mähisjoonega fokuseeritud pulss, muuta selle spektrit, vähendada

müra väljaspool fookust ja tuvastada mittelineaarseid efekte [7]. Sellisel signaalitöötlusel on

palju potentsiaalseid rakendusi ka väljaspool mittepurustava testimise valdkonda.

(3)

kus u l on siire, σ kl on pingetensor, aja järgi tuletised on tähistatud täpiga ja kasutusel on

tavaline tensorkirjaviis Einsteini summeerimisega, Descartes’i koordinaatsüsteemis.

Kõik senitoodud materjali mudeli parameetrid vastavad lineaarse elastususe eeldusele. Mittelineaarsus

tuleb sisse materjali mudelisse lisatud praost (joon. 3), mis on kinnine aga

võib vibreerida ja iseendaga kontakti minna (joon. 4). Simulatsioonis tekitame ultrahelilaine

foo- kuse selle defekti lähedale. Selline defekt on tugev mitteklassikaline mittelineaarsus (vt.

vi- deo [6]). Rohkem infot simulatsiooni arvutusloogika kohta leiab viitest [8]

74 75


MARTIN LINTS

MARTIN LINTS

li puhul hästi. Kuna reaalses materjalis on raske tekitada täpselt kontrollitud mõõtmete ja

asukohaga pragu, siis defekti analüüsimisel on piirdutud simulatsioonidega, mille korrektsus

on valideeritud katsetega kahjustamata materjali puhul. Simulatsioonide tulemused näitavad,

Joonis 3: Simulatsiooni geomeetria: vastuvõtja

(Rx) ja saatja (Tx) asukohad, defekti (pragu)

asukoht ja maksimaalne laius

Joonis 4: Simulatsiooni laineväli, kus defekt

on ergastatud fokuseeritud lainega, misjärel

sellest on eraldunud lainetus

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Simulatsioonide ja füüsikaliste katsete tulemuste abil analüüsime süsinikplasti ja selle testimiseks

kasutatud signaalitöötlust. Kasutades hilistunud ajalist ümberpööret (võrrand (1)),

et tekitada süsinikplastis (ilma defektita) viis järjestikust kasvava amplituudiga fokuseeritud

signaali, saame hästi klappivad eksperimendi ja simulatsiooni tulemused (joon. 5). Järelikult

antud simulatsioonikood vastab meie katseseadme parameetritele ja võime seda kasutada

ka defektide analüüsimiseks materjalis.

Joonis 5: Simulatsiooni ja eksperimendi võrdlus hilistunud ajalise ümberpöörde abil viie järjestikuse ja kasvava

amplituudiga signaali tekitamisel fokuseerimispiirkonda

Järgnevalt vaatame tulemusi juhul, kui simulatsiooni mudelis on tekitatud pragu nii nagu

näidatud joon. 3. Katsetame erineva pikkusega pragusid (1,0 kuni 0,45 mm). Sellise kahjustunud

materjali analüüsimiseks rakendame hilistunud ajalise ümberpöörde signaalitöötlust:

kasutame valemit (1), et tekitada materjali vastuvõtva sensori lähedusse kaks interakteeruvat

fokuseeritud signaali. Samuti kasutame valemit (2), et arvutada ennustatav tulemus, kui

lineaarsus kehtiks (kui defekti poleks). Joonisel 6 on toodud lineaarse ennustuse ja tegeliku

signaali erinevus. Selge erinevus näitab, et meetod suudab hästi tuvastada lainepikkusest

väiksemaid defekte kompleksses komposiitmaterjalis. Siin oli lainepikkus suurusjärgus 1,5

mm (siristussignaali c(t) sagedus kuni 2 MHz) ja defekti suurus 1,0 kuni 0,45 mm. Viitest [9]

leiab tulemused ka analüüsile, kus on uuritud meetodi tundlikkust ehk kauguse mõju praost.

Simulatsioonide ja füüsikaliste eksperimentide tulemused klapivad kahjustamata materja-

76 77


MARTIN LINTS

MARTIN LINTS

Joonis 6: Hilistunud ajalise ümberpöördega tuvastatud mittelineaarne efekt sõltuvalt prao pikkusest. Prao

laius normaaloludes on 0. Kasutatud ultraheli lainepikkuse suurusjärk on 1,5 mm.

et kasutatud signaalitöötlusmeetod sobib hästi süsinikplastides (ja ka teistes komposiitides)

pragude ja teiste lainepikkusest väiksemate defektide tuvastamiseks. Kuna antud meetod

ka- sutab materjali sisepeegeldusi fookuse tekitamiseks, mis suurendab signaali-müra suhet,

on see eriti sobilik komposiitide analüüsimiseks, kus tavapäraselt igasugune mikrostruktuur

pi- gem takistaks ultrahelispektroskoopiat.

VIITED

directional Graphite/Epoxy Composites. Technical report, NASA, 1987.

[11] I. Y. Solodov and B. A. Korshak. Instability, Chaos, and “Memory” in Acoustic-Wave–

Crack Interaction. Phys. Rev. Lett., 88(1), 2001.

[12] A. M. Sutin, J. A. TenCate, and P. A. Johnson. Single-channel time reversal in elastic

solids. J. Acoust. Soc. Am., 116(5):2779–2784, 2004.

[13] T. J. Ulrich, A. M. Sutin, R. A. Guyer, and P. A. Johnson. Time reversal and non- linear

elastic wave spectroscopy (TR NEWS) techniques. Int. J. Non-Linear Mech., 43(3):209–216,

2008.

[1] F. Ciampa and M. Meo. Nonlinear elastic imaging using reciprocal time reversal and third

order symmetry analysis. J. Acoust. Soc. Am., 131(6):4316–4323, 2012.

[2] P. P. Delsanto, editor. Universality of Nonclassical Nonlinearity: Applications to Non-

Destructive Evaluations and Ultrasonics. Springer, 2006.

[3] S. Dos Santos, S. Vejvodová, and Z. Pˇrevorovský. Nonlinear signal processing for

ultrasonic imaging of material complexity. Proc. Estonian Acad. Sci., 59(2):108–117, 2010.

[4] C. Draeger and M. Fink. One-Channel Time Reversal of Elastic Waves in a Chaotic

2D-Silicon Cavity. Phys. Rev. Lett., 79:407–410, Jul 1997.

[5] M. Fink. Time Reversal of Ultrasonic Fields - Part I: Basic Principles. IEEE Trans.

Ultrason., Ferroelect., Freq. Control, 39(5):555–566, 1992.

[6] M. Lints. FEM simulation video of TR-NEWS focusing on crack in CFRP. http:// homes.

ioc.ee/lints/files/cracked_CF_TR-NEWS_foc3.mp4. Acces- sed: 2017/02/01.

[7] M. Lints, S. Dos Santos, and A. Salupere. Solitary Waves for Non-Destructive Testing

Applications: Delayed Nonlinear Time Reversal Signal Processing Optimization. Wave

Motion, 71:101–112, 2017. http://dx.doi.org/10.1016/j.wavemoti.2016.07.001.

[8] M. Lints, A. Salupere, and S. Dos Santos. Simulation of defects in CFRP and delayed

TR-NEWS analysis. Research Report Mech 320/17, Tallinn University of Technology,

Department of Cybernetics, 2017.

[9] M. Lints, A. Salupere, and S. Dos Santos. Simulation of detecting contact nonlinearity

in carbon fibre polymer using ultrasonic nonlinear delayed time reversal. Acta Acust. united

Ac., 103(6):978–986, 2017.

[10] W. H. Prosser. Ultrasonic Characterization of the Nonlinear Elastic Properties of Uni-

78 79


SUMMARIES

Hanna Vahter

Effect of Nitrogen Inhibitors to Nitrogen Fluxes and

Leaching in Agricultural Land

The population has increased exponentially over the last hundred years and has thereby

increased the need for more food. This in turn has significantly boosted the usage of plant

protection products and nitrogen and phosphorous fertilizers in agricultural land, causing

negative impact for nature via nutrient leaching and volatilization. Since the late 20 th century,

when agriculture management started to intensify, nutrient runoff from agricultural land has

increased and causes agricultural diffuse pollution and N 2

O fluxes. To reduce these negative

impacts for the environment, nitrogen inhibitors have been introduced to make nitrogen use

more efficient. These compounds are capable of inhibiting nitrifying bacteria in the soil and

+

thereby delaying the conversion of NH 4

to NO 3-

. Nitrogen is available to plants in both forms,

-

but NO 3

is more associated with water. Runoff from soil occurs significantly faster in the

+

latter than with NH 4

which is more related to soil particles. Study for nitrogen inhibitor’s

(Vizura) effect on nitrogen fluxes and leaching was carried out in Estonia for the first time.

The aim of this study was: 1) to measure the flow of N 2

O fluxes in agricultural land; 2) to

analyze the connections between N 2

O and environmental parameters; 3) to analyze the

effect of nitrogen inhibitor (Vizura) to nitrogen volatilization and N 2

O fluxes in agricultural

land. The study was carried out on the winter rape oilseed field in Kehtna and was divided

-

into control (only slurry) and experimental site (slurry + Vizura). The level of N 2

O fluxes, NO 3

+

and NH 4

concentrations were both measured in the soil and drainage water from both sites.

Vizura application to soil was followed relatively intense rainfall, therefore based on our

data analysis we came to conclusion that Vizura had no statistically significant effect on

nitrogen fluxes and leaching in a rainy period. However, the mean NO 3-

-N concentrations in

control site soil and drainage water were higher than in the experimental field. We also found

logarithmical correlation between N 2

O-N fluxes and soil temperature.

Summaries

Vizura effect was probably terminated by intensive rainfall in the middle of August. This

in turn made the soil anaerobic by filling the pores with water and replaced nitrification

with denitrification as the main process. To better assess Vizura’s effect next study should

also analyse the chemical and physical parameters before introducing slurry and nitrogen

inhibitor to the soil. Taking gas, soil and soil drainage water samples should be considered

to be taken more frequently.

80 81


SUMMARIES

SUMMARIES

Johanna-Margret Ojaots

Exorcism in methodist practice

The purpose of this research about exorcism in methodist practice is to explain practicing

exorcism in Methodist Church by nowadays’ hightened interest concerning the topic.

Following from the concept of exorcism it has been studied how methodist church tradition

has shaped it’s views and practices for delivering people from demonic bondage.

The research questions were posed as follows: first studying the examples from the Scripture,

then studying the practice of exorcism in church history and finally, how methodist practice

could nowadays complement other churches in their exorcism situations.

Exorcism practice is represented by two kinds of exorcism: the so-called small exorcism

and great exorcism. The connection between these two areas of application is even more

surprising, since in church’s everyday life they don’t seem to have much in common.

Small exorcism that does not assume being possessed by demons is sacramental in it’s

nature and is part of the baptism liturgy. The one to be baptised renounces devil and it’s

works. Great exorcism is delivering the individual from particular demons. Combining these

two different forms of exorcism the person connected with church is entirely taken care of

and protected and delivered from demonic attacks. Small exorcism helps to avoid arising

the need of great exorcism, because by baptism the believer is given the protection from

demonic attacks.

Methodist understanding of exorcism is based on the rich theological and pastoral heritage

of John Wesley. Wesley’s view was clear – he believed in the reality of devil and demons

and in people’s need to be delivered from the power of devil. This shows that he followed

the Scripture and the church tradition. In 1976 the United Methodist Church Faith and Order

committee dealt with the topic of exorcism and worked out guidelines for pastoral functioning.

The topic arose again in 2016 and is waiting for further development. Any deep and extensive

theological statement has not been made so far.

Susanna Vain

The variance in behaviour of Arabidopsis thaliana, and the

possibility of using plant behaviour in crop breeding

Nowadays plant ecology research is more and more focusing on plant behaviour – plant’s

ability to change its growth in accordance with the identity of its neighbour. A wide variety of

behavioural patterns have been shown from altruistic behaviour when growing with relatives

to intense competition when growing with strangers. The outcome of competition is often

decreased yield, since more resources are allocated to vegetative organs (e.g. roots and

shoots) to have better access to limited resources. This results in excessive vegetative growth

that is purely an outcome of competition. Many researches have shown instances where

under some conditions plants can lower their competitive ability which poses a question

whether this could be used in agriculture – to breed plants that are friendly with each other

instead of wasting valuable resources on competition. This could possibly be one of the

options how to increase crop yield without increasing resource input. This research focuses

on naturally developed variance in behaviour of Arabidopsis thaliana, an annual fast-growing

plant species. For that 20 ecotypes from different geographical regions were grown in high

densities. The results show that behaviour varies greatly. On the one hand there were regions

where plants have adapted to tolerate intrasepcific competition well, and on the other hand

there were regions where plants exhibited aggressive intraspecific competition. It is shown

in this research that bigger growth does not necessarily lead to greater seed yield, indicating

wasteful competition. The gravest examples of intraspecific competition were exhibited by

three ecotypes that grew significantly more roots and had greater per capita total biomass

than others but were unable to flower, possibly due to the depletion of resources. All in all,

these results show that completely different behavioural patterns can develop in different

environments, and that within a species, behaviour can vary. Showing the plasticity of

behvioural traits opens up a possibility to use this knowledge in agriculture.

Concerning the understanding of exorcism the methodist via media position enables in

modern ecumenic communication to join both church’s sacramental side and evangelical

approach. Methodism takes seriously the aims of charismatic movement, but remains true

to the church tradition and theological reasoning and thus offers balance between those two.

82 83


SUMMARIES

SUMMARIES

Angela Järvis

The role of trust in social capital

Olga Rogova

A model for measuring organizational success

Estonian economic growth, which has traditionally been considered successful, has stalled.

Gross Domestic Product rose by 4.4% in Q1 2017 and 5.8% in Q2, the highest it had increased

in 5 years; this growth can be directly traced to increased national export and household

consumption. The Estonian Statistic Office has published that employee compensation has

grown at a faster rate than productivity, the rise in wages resulting in increased household

expenditure.

Per the OECD, productivity should be increased through investment in human capital

efficiency and cooperation between workers and authorities. A crucial oversight for why

economic indicators are not behaving as expected is the lack of social capital.

Social capital contributes to economic growth through increased investment, innovation,

financial development, and employment. Understanding the role of trust as a key factor of

economic growth is vital in achieving the results outlined in the UN Sustainable Development

Strategy. Many authors emphasize the importance of trust with regard to increasing social

capital, but trust is only one part of four major focus points that are most associated with

business; Common values, social networks and empowerment being the other three.

This research titled “The role of trust in social capital” became relevant as a part of social

capital measurement tool in Estonian business environment.

The aim of this paper was to describe the concept and nature of social capital and trust,

as well as to provide recommendations on trust measurement as a part of social capital

measurement tool. In order to reach the target, three main research assignments were set:

describe social capital, concept, and nature through theoretical material; analyse the most

common measurement tools; Give recommendations on trust measurement as a part of

measurement tool for social capital suitable for the Estonian business environment.

A questionnaire was drafted based on the theory developed by different authors about various

social capital measurement tools, with the intent to refine the comprehension, performance

and measure the elapsed time. The questionnaire was comprised of seven questions, using

a five point Likert scale, directly related to trust. To achieve its goal, the questionnaire was

administered to 50 randomly selected participants.

In business environment a concept of sustainable development has become increasingly

widespread in recent years. Nowadays, the concept of sustainable development is gaining

influence in the context of which entrepreneurship is acknowledged as a significant tool in

promoting sustainable principles. Studies show that a company that is taking into account

the principles of sustainable development will have a positive long-lasting impact on the

organization’s success and development.

Every organization strives to success, but it is not easily definable or measureable. For

many, the key performance indicators are of the financial importance (e.g. turnover, profit,

cost effectiveness etc.). However, more often organizations are describing success as

organizational sustainability, employee engagement and other human resource focused

indicators.

The success of organization is a general concept, which does not exhaustively cover all of

the aspects. The success of the organization is determined by many different factors that are

evaluated using different approaches and methods and therefore, there is still no universal

system that allows effective measurement of organization’s performance. Successfulness of

the organization is of importance and personal matter that it often expresses the essence of

the organization.

The aims of this article are to theoretically identify organizational success criteria,

organizational measurement capabilities and to outline the principles for developing an

overall model for measuring organizational success, components of which can be individually

tailored for a particular application.

This article aims to achieve the following goals:

1. Map and categorize the concept and criteria of organizational success on the

basis of theoretical material;

2. Analyze organizational success measurement options;

3. Make suggestions for developing an overall model for measuring the success of

an organization.

As a result, a new approach to measure the success of an organization will be proposed.

84 85


SUMMARIES

SUMMARIES

During literature analysis following keywords were used: organis(z)ational success,

measurement (measure, measuring).

Articles dating 1.1.2007 to the present were used for this research. For various analyzes and

reviews following databases were used: Emerald’s research journals and e-book database,

ESTER electronic catalogues for libraries, eLibrary and Cyberleninka, ResearchGate website

and the ScienceResearch online research database. A total of 317 articles were initially

found, 19 of which complied with the research topic and were further analysed.

The concept of the success of an organization is largely subjective and its interpretation

depends on the evaluation and various critical factors can determine the success of the

organization in different development cycles. Various authors draw different factors or

groups of factors based on their field of research. That must be taken into consideration

when attempting to define organizational success. Based on theoretical sources, factors

are divided them into objective and subjective factors. The author creates a universal model

for measuring the success of an organization that can easily be adapted to the goals and

specificity of the organisation.

In the creation of the organization’s success measuring system following principles were

used:

1. Success can be measured by different target groups: management, shareholders,

employees, customers, partners, location;

2. Success can be measured by different categories (criteria groups): financial, customer/

market, process, employee, and sustainability indicators;

3. Each category has its own coefficient, which indicates the importance of the category

of success of the organization

When measuring the organisational success, it is important to use a reasonable and

justified selection of factors that determine success. Organizational success factors must be

persistent, measurable, reliable, traceable, adaptive and accessible.

Further research will be primarily focused on identification of factors for organizational

success categories and testing an organization’s performance measurement model.

Martin Lints

Non-destructive testing of carbon fibre reinforced polymer

components

This paper, titled “Non-destructive testing of carbon fibre reinforced polymer components”,

considers the impact that Carbon Fibre Reinforced Polymer (CFRP) has to sustainable deve-

lopment, now and in the future. While the use of CFRP materials in vehicles and machinery

enhances their efficiency by reducing mass, it also has a considerable downside: it is difficult

to recycle, therefore we would like to keep a CFRP part in service as long as possible. On

the other hand, as it is used more and more in highly responsible and demanding tasks,

such as in load-bearing structures, any damage must be detected early to minimize any

dangerous breakdowns.

The solution is to continuously conduct ultrasonic Non-Destructive Testing (NDT). It is,

however, problematic, because NDT of composites is difficult due to: 1) internal structure of

material inhibiting the traversal of acoustic waves in the material and 2) the spatial dimen-

sions of possible defects, such as delaminations, can be smaller than the used wavelenght,

making it invisible to the most used linear ultrasonic spectroscopy.

This paper proposes to solve the problem, by: 1) turning the internal structure of the material

to an advantage by using delayed Time Reversal – Nonlinear Elastic Wave Spectroscopy to

focus the ultrasonic waves in the material, thereby increasing the signal-to-noise ratio; and

2) detecting defects which are smaller than wavelength by their nonlinear effects.

This signal processing method is tested by both physical experiments and numerical simula-

tions. The link between the experiments and simulations is validated for undamaged material

and then the effect of damage and its detectability is studied using the simulation model with

a defect of various sizes. It is found that the signal processing method is well suited for

composite materials, where waves have trouble traversing. Even more, the signal processing

method can detect the nonlinear effects from crack which is smaller than the wavelength of

the ultrasonic material.

This signal processing method is therefore suitable for NDT of CFRP materials, enabling its

wider and more efficient use in safety-critical applications without compromise in safety or

economic cost, but decreasing the impact we have on the environment.

86 87


88

KOGUMIK 2019


SISUKORD

Sisukord

I ja II TASE

Bakalaureuseõppe üliõpilased ja magistrandid

94

Kaupo Kokamägi

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD AEROFOTODE PÕHJA

PUISTANGU MAHTUDE ARVUTAMISE TÄPSUS

106

Anne-May Nagel

SUHKRU JA TERVISE SEOSTEST KÕNELEVAD NARRATIIVID POSTIMEHE JA

DELFI NÄITEL AASTATEL 2015-2017

118

Susanna Veevo

HARIDUSE KÄTTESAADAVUS NAISTELE JA TÜDRUKUTELE SAUDI ARAABIA

KUNINGRIIGIS 21. SAJANDIL

90 91


I ja II TASE artiklid

Bakalaureuseõppe üliõpilased ja magistrandid

92


KAUPO KOKAMÄGI

Kaupo Kokamägi

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD

AEROFOTODE PÕHJAL PUISTANGU MAHTUDE

ARVUTAMISE TÄPSUS

SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA

Säästva arengu üks põhilisi aspekte on leida erinevates valdkondades viise, kuidas muuta

tööd efektiivsemaks ja seejuures vähem ressursse kulutada ning keskkonda reostada.

Mehitamata õhusõidukite ja fotogramm-meetria kasutamine erinevate materjalide mahtude

määramiseks ja üldse geodeesias suurte alade mõõdistamiseks on selles suhtes säästva

arengu põhimõtetega hästi kooskõlas. Mehitamata õhusõiduki abil on võimalik väikese

ajakuluga mõõta väga suuri objekte. See hoiab kokku nii tööle kuluvat aega ja inimressurssi

kui ka transpordikulusid, kuna mehitamata õhusõiduki abil on võimalik mõõta üsna suur

objekt ära ühe tööpäeva jooksul samas, kui käsitsi mõõtes kuluks sellele terve nädal. Lisaks

sellele on mehitamata õhusõidukilt võimalik pildistada raskesti ligipääsetavaid objekte, mille

muul viisil mõõtmiseks oleks vaja rasketehnika abi. Mehitamata õhusõiduki kasutamine on

kontaktivaba, seega on võimalik mõõta ka väga tundlike alasid ilma ohustatud alale masinaga

sõitmata või isegi sammugi astumata.

SISUKOKKUVÕTE

Mehitamata õhusõidukite kasutamine on kiiresti arenev ja aina enam leviv viis

mõõdistusandmete kogumiseks. Tänu sellistele arengutele tuntakse mehitamata õhusõidukite

kasutamise vastu mõõdistustöödel, seal hulgas mahtude määramisel, aina enam huvi, kuid

Eestis ei ole antud meetodi vastavust mahtude määramisele kehtestatud nõuetele varem

uuritud.

Artikkel põhineb 2018. aasta juunis Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööl, mille eesmärk

oli hinnata mehitamata õhusõiduki abil tehtud aerofotode kasutamise sobivust puistangu

mahtude arvutamiseks ja saadud tulemuste vastavust sätestatud nõuetele. Lisaks sellele

võrreldakse kahte erinevat mehitamata õhusõidukit ja kahte tüüpi maapinnal kasutatavaid

tähiseid ja hinnatakse erinevatele tööetappidele kulunud aega.

Antud töö jaoks koguti andmeid 2017. aasta sügisel Läänemaal, Laiküla turbamaardlas ja

2018. aasta kevadel Järvamaal, Karude karjääris. Uuritavateks objektideks olid korrapärase

kujuga turbaaun ja ebakorrapärase kujuga purustatud kruusa puistang. Mõõtmisi teostati

terrestrilise laserskanneri, GNSS seadme ja kahe erineva mehitamata õhusõidukiga.

Kõigi fotogramm-meetrilisel teel loodud mudelite mahtude suhtelised erinevused võrdluseks

olnud laserskaneerimise tulemusel loodud mahust jäid alla 4%. Erinevatele meetoditele

ja tööetappidele kulunud aega hinnates selgus, et mida suurem, keerulisem ja raskesti

ligipääsetavam on objekt, seda enam tulevad välja mehitamata õhusõidukite kasutamise

eelised. Uurimistöö käigus selgus, et mehitamata õhusõidukite kasutamine mahtude

määramisel annab piisava täpsuse ning selleks sobib ka odavam mehitamata õhusõiduk.

Leiti, et mahtude määramiseks piisav täpsus saavutati ka ilma tähiseid kasutamata. Siiski

paranes mahu määramise täpsus tähiste arvu suurendades. Kinnitust saadi ka hüpoteesile,

et mehitamata õhusõidukite kasutamine aitab märgatavalt vähendada mahtude määramiseks

vajalikele välitöödele kuluvat aega.

SISSEJUHATUS

Tänu üldisele tehnoloogia arengule kasutatakse mehitamata õhusõidukeid aina enam.

Geodeesias kasutatakse neid põhiliselt ohtlike ja raskesti ligipääsetavate objektide

mõõdistamiseks ning samuti suurte alade mõõdistamiseks juhul, kui täpsusnõuded ei ole

väga kõrged. Mehitamata õhusõidukilt kogutud andmeid saab kasutada nii mudelite ja

ortofotode loomiseks kui ka tavageodeesias.

Nii mehitamata õhusõidukid ise kui ka nendel kasutatavad kaamerad on viimaste aastatega

kiire arengu läbi teinud. Mehitamata õhusõidukite populaarsus on kaasa toonud masstootmise

ja tänu sellele ka odavamad hinnad. Tänu tarkvara ja arvutustehnika arengule on võimalik

ka fotogramm-meetrias kasutada odavamaid ja väiksemaid kaameraid.

Uurimistöö eesmärk on hinnata mehitamata õhusõidukilt tehtud fotode kasutamise täpsust

puistangu mahtude arvutamisel ning välja selgitada, kas see täpsus mahub seadusega

kehtestatud piiridesse. Lisaks sellele uuriti, kuidas mõjuvad erinevate kontrollpunktide

kasutamine ning objektide erinevad omadused mõõdistuse tulemustele.

Välismaal on tehtud sarnaseid uurimusi ka erinevate objektide mahtu määrates. Muuhulgas

on uuritud näiteks heinapallide ja suurte veemahutite (Rhodes 2017), pinnase puistangu

(Arango, Morales 2015) ning astangutega karjääri laoplatsi (Raeva jt 2016) mahu määramise

täpsust ja/või ajakulu võrreldes teiste mõõdistusviisidega. Eestis on põhiliselt keskendutud

94 95


KAUPO KOKAMÄGI

KAUPO KOKAMÄGI

kõrgusliku või horisontaalse täpsuse määramisele (Köök 2018, Huul 2016, Berg-Jürgens

2015).

Kuna Eestis polnud mahu määramist sel meetodil varem uuritud, oli mahtude määramise

täpsust mehitamata õhusõidukilt tehtud fotode põhjal vaja uurida muuhulgas ka seadusandluse

uuendamiseks ning geodeesiaettevõtetele investeerimisotsuste tegemiseks. Töö käigus

võrreldi kahte erinevat mehitamata õhusõidukit ja kahte erinevat objekti. Fotogrammmeetrilisel

teel loodud mudeleid võrreldi RTK GNSS seadme mõõtmistel põhineva ja

terrestrilisel laserskaneerimisel põhineva mudeliga. Lisaks võrreldi erinevate meetodite

erinevatele tööetappidele kulunud aega.

Artikkel põhineb 2018. aasta kevadel Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööl (Kokamägi

2018). Artiklis tutvustatakse kasutatud riist- ja tarkvara ning uuritud objekte, kirjeldatakse

andmete kogumise ja töötlemise protsessi ning mahtude täpsuse hindamise metoodikat.

Lõpus tuuakse välja saadud tulemused ja järeldused ning arutletakse nende üle.

Uurimistöös püstitati järgmised hüpoteesid:

• Mehitamata õhusõidukitelt tehtud aerofotode põhjal mahtude arvutamise täpsus jääb

Markšeideritöö korras kehtestatud lubatud erinevuse 12% piiresse (Markšeideritöö

kord 2012, § 4 lg 3).

• Fotode orienteerimiseks võib kasutada ka aerosoolvärviga tehtud tähiseid.

• Mehitamata õhusõidukite kasutamine mahtude määramisel vähendab oluliselt

välitöödele kuluvat aega.

METOODIKA

Uurimistöö jaoks valiti välja kaks objekti. Esimene objekt oli Läänemaal turbamaardlas

asuv korrapärase kujuga turbaaun (joonis 1). Ja teine oli Järvamaal Karude karjääris asuv

ebakorrapärase kujuga kruusa puistang (joonis 1).

Joonis 1. Laiküla turbamaardla asukoht on märgitud punasega ja Karude karjääri asukoht sinisega

(Maa-ameti kaardirakendus 2018)

Turbaauna pindala oli 463 m 2 ning kruusa puistangu pindala 394 m 2 . Nii Laiküla turbamaardla

kui ka Karude karjäär on hetkel kasutuses ning need on tüüpilised objektid, kus on vaja

regulaarselt materjali mahtusid määrata.

Mõlema objekti kontuuride ja kontrollpunktide mõõtmiseks kasutati Trimble R4-3 GNSS seadet

ning mõlemat puistangut skaneeriti Trimble SX10 skaneeriva tahhümeetriga. Mehitamata

õhusõiduki DJI Phantom 4 Pro v2.0 abil koguti samuti mõlemal objektil andmeid (joonis

2). Tegemist on võrdlemisi odava ja laialt kasutatava tavakasutajale mõeldud mehitamata

õhusõidukiga, millel on 20 MP (megapiksel) integreeritud kaamera. Mehitamata õhusõidukit

Aibotix Aibot X6 kasutati ainult Laiküla turbamaardlas (joonis 2). Tegu on mehitamata

õhusõidukiga, mis on ehitatud spetsiaalselt fotogramm-meetriliseks kasutuseks. Selle pardal

oli töö käigus 32,4 MP Sony ILCE-7RM2 kaamera.

96 97


KAUPO KOKAMÄGI

KAUPO KOKAMÄGI

korrapärase kujuga, mis tegi kontuuri mõõtmise lihtsamaks.Turbaaunasid tuleb mõõta mitu

korda aastas ja seega oleks väga kasulik leida efektiivsemaid viise selle töö tegemiseks.

Mõõdistustööd toimusid 24. oktoobril 2017. aastal. Tänu külmale ilmale oli võimalik ka auna

harja käsitsi mõõta, kuna üks nõlv oli jäätunud. Objekti ettevalmistuse käigus paigaldati

9 spetsiaalset fotogramm-meetrilist ja 12 aerosoolvärviga tehtud kontrollpunkti aunale ja

selle lähiümbrusesse. Seejärel mõõdeti nende punktide asukohad ja turbaauna kontuurid

RTK GNSS seadme abil. Objekt skaneeriti neljast seisupunktist Trimble SX10 skaneeriva

tahhümeetri abil.

Joonis 2. DJI Phantom 4 Pro v2.0 vasakul ja Aibotix Aibot X6 paremal Laiküla turbamaardlas. (Foto: Mart Rae)

Sellel objektil pildistati objekti nii Aibotix Aibot X6 kui ka DJI Phantom 4 Pro mehitamata

õhusõidukilt. DJI lennu planeerimine toimus tarkvara DroneDeploy abil, mis arvutas

optimaalse lennutrajektoori. DJI lend kestis alla 5 minuti. Lennu jooksul koguti 415 fotot.

Mudeli loomiseks kasutati neist 76, mis olid pildistatud õigel kõrgusel ning millel oli näha

objekti või kontrollpunkte. Lennu kõrgus oli 33 meetrit ja piksli suurus maapinnal 8 millimeetrit.

Aibot X6 õhusõiduki lennu planeerimine toimus AiProFlight tarkvara ning Phantom 4

Pro lennuplaneerimine DroneDeploy tarkvara abil. Fotode orienteerimine ja nendest

punktipilvede moodustamine toimus Agisoft Photoscan Professional 1.4.0 tarkvara

kasutades. Punktipilvede töötlemiseks kasutati Trimble Business Center ja Autodesk Recap

2019 tarkvara. Punktipilvedest mudelite loomiseks ja mahtude arvutamiseks kasutati

joonestustarkvara Autodesk Civil 2019. Tulemuste analüüs toimus Microsoft Excel’i abil.

Tööprotsessi käigus valiti kõigepealt välja sobivad objektid ja kasutatavad instrumendid.

Välitöö algas objekti ettevalmistusega, mille käigus paigaldati kontrollpunktid ja mõõdeti

nende asukohad GNSS seadmega. Pärast seda mõõdeti objekti kontuurid GNSS seadme

abil ning teostati laserskaneerimine. Seejärel toimus lennu planeerimine ja lend andmete

kogumiseks. Pärast andmete kogumist teostati kiire andmete kontroll ning seejärel korjati

kontrollpunktid kokku.

Seejärel toimus andmete töötlus, mille käigus moodustati erinevate seadmetega kogutud

andmetest objektide mudelid ja arvutati nende mahud. Pärast seda võrreldi erinevate

mudelite mahtusid omavahel ning leiti absoluutsed ja suhtelised erinevused skaneerimise

andmete põhjal moodustatud mudelist.

Aibot X6 lend planeeriti AiProFlight tarkvara abil. Lennu planeerimine ja õhusõiduki

lennukorda seadmine kestis umbes 15 minutit, mis on tunduvalt rohkem, kui DJI Phantom’i

puhul. Lend kestis umbes 5 minutit. Koguti 95 fotot, millest kasutati 48. Lennu kõrgus oli 47

meetrit ja piksli suurus maapinnal 8 millimeetrit.

Andmete kogumine Karude karjääri

Teine objekt oli purustatud kruusa puistang (joonis 3), mida on lihtsam käsitsi mõõta, kuid

avatud karjäärid on veel üks seda tüüpi objekt, mida saaks mehitamata õhusõiduki abil

potentsiaalselt tunduvalt kiiremini mõõta. Väljavalitud objekt oli ebakorrapärase kujuga, mis

tegi käsitsi mõõtmise keerulisemaks ning andis võimaluse võrrelda tulemusi korrapärasema

kujuga turbaauna mõõtmiste tulemustega.

Mõõdistustööd leidsid aset 10. aprillil 2018. aastal. Objekti ettevalmistuse käigus paigaldati

puistangule ja selle ümbrusesse 18 spetsiaalset fotogramm-meetrilist tähist. Pärast seda

mõõdeti tähised ja objekti kontuurid RTK GNSS seadmega ning objekt skaneeriti kaheksast

seisupunktist Trimble SX10 seadme abil.

Andmete kogumine Laiküla turbamaardla

Turbaaunade mõõtmine on tihti keeruline ja ohtlik. Uurimistöö jaoks välja valitud aun oli

98 99


KAUPO KOKAMÄGI

KAUPO KOKAMÄGI

.

Fotod sisestati Agisoft PhotoScan Professional tarkvarra. Pildid orienteeriti ning seejärel

sisestati ka kontrollpunktide koordinaadid ning kinnitati punktid manuaalselt piltidel näha

olevate kontrollpunktide külge. Tegemist oli üsna aeganõudva protsessiga, eriti kuna

kasutusel oli kaks komplekti kontrollpunkte. Pärast kontrollpunktide kinnitamist orienteeriti

pildid uuesti ning seejärel loodi piltidest punktipilv. Aibot X6 abil kogutud piltide puhul kasutati

orienteerimisel ka pardal oleva IMU (Inertial Measurement Unit) andmeid. Punktipilvede

edasine töötlus oli sarnane laserskaneerimise käigus saadud punktipilvede töötlusega.

Fotogramm-meetrilisel meetodil loodi Karude objekti kohta neli ja Laiküla objekti kohta

kaheksa erinevat mudelit (tabel 1).

Joonis 3. Väljavalitud objekt Karude karjääris. Pildil on käimas kontrollpunktide paigaldus ja GNSS mõõtmine

(Foto: autori erakogu)

Sellel objektil koguti andmeid ainult DJI Phantom 4 Pro mehitamata õhusõidukiga. Lennu

planeerimine toimus DroneDeploy tarkvara abil. Lend kestis alla 5 minuti ning selle jooksul

koguti 139 fotot, millest kasutati 55. Lennu kõrgus oli 28 meetrit ja piksli suurus maapinnal

6 millimeetrit.

Andmete töötlus

GNSS seadme abil kogutud koordinaadid sisestati Civil 3D 2019 tarkvarra. Pärast objekti

kontuuride ja tähtsamate murdjoonte joonestamist moodustati eraldi mudeli pinnad

puistangualusest maapinnast ja puistangu pinnast. Seejärel arvutati moodustatud pindade

kõrguste põhjal puistangu ruumala.

Laserskaneerimise käigus kogutud andmeid puhastati Trimble Business Center tarkvara abil

ning seejärel konverteeriti need Autodesk Recap abil rcp-formaati. Sellisel kujul sisestati need

Autodesk Civil 3D tarkvarra. GNSS mõõtmiste alusel joonestatud puistangu aluskontuuri

kõrgust korrigeeriti ühe väljavalitud tähise järgi, mida muudes arvutustes ei kasutatud.

Seejärel moodustati puistangualuse kontuurist eraldi mudeli pind. Järgnevalt moodustati

baaskontuuri sisse jäävatest punktipilve punktidest puistangu pind. Punktipilve hõrendati, et

teha protsessi arvutile vähem koormavaks. Punktide vaheks valiti 5 cm ja võrgu loomiseks

kasutati kriging-meetodit. Seejärel arvutati moodustatud pindade kõrguste põhjal puistangu

ruumala.

Tabel 1. Fotogramm-meetrilisel meetodil loodud erinevad mudelid.

Objekt Mehitamata õhusõiduk Orienteerimisel kasutatud

tähised

Laiküla turbamaardla Aibotix Aibot X6 Ilma tähisteta

Aerosoolvärviga tähised

Fotogramm-meetrilised

tähised

Kõik tähised

DJI Phantom 4 Pro

Ilma tähisteta

Aerosoolvärviga tähised

Fotogramm-meetrilised

tähised

Kõik tähised

Karude karjäär DJI Phantom 4 Pro Ilma tähisteta

7 fotogramm-meetrilist tähist

9 fotogramm-meetrilist tähist

16 fotogramm-meetrilist

tähist

Mahtude täpsuse hindamine

Täpsuse hindamiseks võrreldi erinevatel meetoditel loodud mudelite ruumala

laserskaneerimisel põhineva mudeli ruumalaga. Laserskaneerimise andmete põhjal

loodud mudeli maht loeti antud uurimistöö käigus õigeks, kuna laserskaneerimist peetakse

täpsemaks kui teisi uurimistöös kasutatud mõõdistusviise. Iga mudeli kohta leiti nii

absoluutne kui ka suhteline erinevus ja selgitati välja, kas suhteline erinevus mahub Eestis

lubatud 12% piiresse. Sarnaselt Richard Kramer Rhodes’i uurimistööle (Rhodes 2017), leiti

ka keskmine ruutviga iga fotogramm-meetrilisel meetodil loodud mudeli kohta. Mahtude

täpsuse hindamiseks kasutati Gaussi keskmise ruutvea valemit (valem 1):

(1) , (Randjärv 1997)

100 101


KAUPO KOKAMÄGI

KAUPO KOKAMÄGI

kus Δ 2 on laserskaneerimise andmetest saadud mudeli mahu ja fotogramm-meetrilisel teel

saadud mudeli mahtude vahede ruutude summa ja n on erinevate mudelite arv.

Joonis 4. Laiküla turbarabas tehtud mõõtmiste põhjal loodud mudelite mahtude suhtelised erinevused

laserskanneri andmetest saadud mudeli mahust

Keskmise ruutvea m täpsuse hindamiseks arvutati tulemuse keskmine ruutviga valemiga

(valem 2):

(2), (Randjärv 1997)

kus m on keskmine ruutviga ja n on erinevate mudelite arv.

Lisaks sellele analüüsiti erinevatel meetoditel erinevatele tööetappidele kulunud aegu ning

võrreldi neid omavahel.

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Tulemustest võib järeldada, et mehitamata õhusõidukitelt kogutud fotode kasutamine puistangu

mahtude määramiseks oli piisavalt täpne mõlema kasutatud mehitamata õhusõiduki puhul.

Sellegipoolest on oluline, et mehitamata õhusõidukite geodeetilistel töödel kasutamine oleks

läbi viidud vastava väljaõppega asjatundjate poolt ja et järgitaks seadusandlusest tulenevaid

nõudeid. Lisaks sellele leiti, et piisav täpsus saavutati ka ilma kontrollpunkte kasutamata, mis

aitab omakorda aega säästa. Siiski suurendas kontrollpunktide kasutamine mahu arvutamise

täpsust. Peale selle ei omanud erinevate omadustega kontrollpunktide kasutamine mõju

mahu arvutamise täpsusele, kuid suurema arvu kontrollpunktide kasutamine tõstis täpsust.

Leiti, et erinevate omadustega puistangute puhul olid tulemused samas suurusjärgus, aga

korrapärase kujuga turbaauna mahu arvutamise täpsus oli siiski pisut suurem. Tulemustest

võib järeldada, et suuri alasid mõõtes võib mehitamata õhusõidukite abil välitöödele kuluvat

aega kõvasti kokku hoida.

Uurimistöös leiti, et erinevate fotogramm-meetrilisel teel loodud mudelite keskmine ruutviga

oli Laiküla objekti (722,52 m 3 ) puhul 14,31 m 3 ja Karude objekti (674,04 m 3 ) puhul 20,95 m 3 .

Kõigi fotogramm-meetrial põhinevate mudelite suhteline viga oli alla 4%, mis jääb Eestis

lubatud 12% sisse. RTK GNSS andmete põhjal moodustatud Laiküla objekti mudeli suhteline

viga oli 5,81% ja sama objekti fotogramm-meetrilisel teel saadud mudelite suhtelised vead

jäid 0,70% ja 3,19% vahele (joonis 4). Karude objekti puhul olid suhtelised vead vastavalt

3,28% ja 2,32% kuni 3,70% (joonis 5). Leiti, et väiksemate objektide puhul on efektiivne

kasutada RTK GNSS seadet, aga mehitamata õhusõiduki kasutamise eelised tulevad välja

suuremate ja keerukamate objektide puhul.

Joonis 5. Karude karjääris tehtud mõõtmiste põhjal loodud mudelite mahtude suhtelised erinevused laserskanneri

andmetest saadud mudeli mahust

Selle põhjal võib kokkuvõtteks öelda, et mehitamata õhusõidukite kasutamine võiks olla

efektiivseks alternatiiviks puistangu mahtude arvutamisel Eestis. Lisaks sellele tuli välja, et

ka tavakasutajale mõeldud mehitamata õhusõidukeid saab madalamate täpsusnõuetega

tööde puhul kasutada.

KASUTATUD KIRJANDUS

Arango, C., Morales, C., A. 2015. Comparison between multicopter uav and total

102 103


KAUPO KOKAMÄGI

KAUPO KOKAMÄGI

station for estimating stockpile volumes – The International Archives of the

Photogrammetry, Remote Sensing and Spatial Information Sciences, Volume XL-1/

W4, 2015, International Conference on Unmanned Aerial Vehicles in Geomatics, 30

Aug–02 Sep 2015. Toronto, Kanada. Lk 131- 135.

https://www.int-arch-photogramm-remote-sens-spatial-inf-sci.net/XL-1-W4/131/2015/

isprsarchives-XL-1-W4-131-2015.pdf (05.04.2018)

Määrused ja veebilehed

Maa-ameti kaardirakendus. 2018.

http://xgis.maaamet.ee/ (02.05.2018)

Markšeideritöö kord. (vastu võetud 23.01.2012, viimati jõustunud 28.01.2012). Riigi Teataja

https://www.riigiteataja.ee/akt/125012012004 (15.03.2018)

Berg-Jürgens, J. 2015. Erinevate meetoditega loodud ortofotomosaikide täpsus mehitamata

lennuki MUST Q aerofotode näitel. Magistritöö. Eesti Maaülikooli Metsandus- ja

maaehitusinstituut. Tartu. 105 lk.

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/2360/Jaano_Berg-

Jürgens_2015MA_GEm_täistekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y (03.04.2018)

Huul, K. 2016. Drooni fotogramm-meetria rakendamine kõrgusmudelite ja ortofotode

loomiseks Raadi karjääri näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

maateaduste instituut. Tartu. 46 lk.

http://taurus.gg.bg.ut.ee/geouudis/geo_2016/Bak/Huul_Kaspar.pdf (02.04.2018)

Kokamägi, K. 2018. Mehitamata õhusõiduki abil tehtud aerofotode põhjal puistangu mahtude

arvutamise täpsus. Magistritöö. Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut.

Tartu. 89 lk.

Köök, R. 2018. Mehitamata lennumasinate (UAV) fotogramm-meetriliste mõõdistuste

põhjal koostatavate pinnamudelite täpsus tee-ehituslike rakenduste näitel. Magistritöö.

Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituut. Tallinn. 92 lk.

Raeva, P., L., Filipova, S., L., Filipov, D., G. 2016. Volume computation of a stockpile

– a study case comparing GPS and UAV measurements in an open pit quarry.

The International Archives of the Photogrammetry, Remote Sensing and Spatial

Information Sciences, Volume XLI-B1, 2016 XXIII ISPRS Congress, 12–19 July 2016.

Praha, Tšehhi. Lk 999-1004.

https://www.int-arch-photogramm-remote-sens-spatial-inf-sci.net/XLI-B1/999/2016/isprsarchives-XLI-B1-999-2016.pdf

(06.04.2018)

Randjärv, J. 1997. Geodeesia I osa. Tartu. 399 lk.

Rhodes, R., K. 2017. UAS as an Inventory Tool: A Photogrammetric Approach to Volume

Estimation. Magistritöö. Arkansase Ülikool. Monticello. 104 lk.

http://scholarworks.uark.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=3963&context=etd

(03.04.2018)

104 105


ANNE-MAY NAGEL

Anne-May Nagel

SUHKRU NARRATIIVID POSTIMEES ONLINE JA DELFI

NÄITEL 2015-2017 AASTATEL

omakorda kaasa klikkidele orienteerumise ning vähese uudisväärtusega artiklid, kusjuures

ajakirjanikud on pandud rolli, kus nad peavad jälgima loetavust ja kohandama artiklid

selliseks, et need huvitaks võimalikult suurt auditooriumi (Must 2017: 48-66). Võib juhtuda,

et kui teaduspõhine arusaam pole piisavalt huvitav, jääb see ebateaduse varju ning ei saa

avaldatud.

SEOS JÄTKUSUUTLIKU ARENGUGA

Tehtavad toitumisvalikud on otseses seoses nii inimese ökojalajälje, tootmiseks kasutatava

maapinna, veekulu ja teiste ressurssidega, mida tarbitava toidu valmistamiseks kuluvad.

Inimese menüü sõltub omakorda mitmetest aspektidest nagu toidu kättesaadavus, isiku

finantsvõimekus, aga seda mõjutab ka erinevate toiduainete tervisemõju puudutavad

arusaamad - näiteks toiteväärtuse, tootmise mõju, võimaliku kaasuva tervisekasu või -kahju

kohta käivad mõttekonstruktsioonid. Nende arusaamade kujunemist ja sellest lähtuvaid

toitumisvalikuid mõjutab kahtlemata infoväli, milles tarbijad viibivad ning osakesena sellest

massimeedia, kus erinevaid toitumissoovitusi ilmub igapäevaselt.

Toitumisteadlane Newby (2017) on märkinud, et tänu teaduse arengule oleme järjest

paremini kursis sellega, kuidas toidutootmine meie planeeti mõjutab. Samas märgib ta, et

toitu valides mõeldakse eeskätt enda ja oma pere peale, kuigi see, mida sööme, mõjutab

palju enamat, kui meie keha.

Nii inimeste tervise kui planeedi jaoks tervislike valikute tegemine eeldab teaduspõhist

arusaama sellest, millised on need kõige paremad valikud. Kas ja mil määral on võimalik

teadusel jõuda massimeediasse ajal, kus meediamudelid on muutunud klikipõhiseks ja

räägitakse faktijärgsest ühiskonnast? Seda uurisin oma töös suhkru näitel.

SISUKOKKUVÕTE

Paraku ei baseeru osa neist soovitustest teaduslikul arusaamal. Muret ebateaduste

leviku üle on näidanud ka president Kersti Kaljulaid: 2017. aastal toimunud tervise

innovatsioonikonverentsil väljendas ta oma kõnes muret „uhhuu-kultuuri“ ilmingute

pärast, mis väljendub näiteks terviseinfo guugeldamises ning ebausaldusväärsete allikate

esinemissageduses. President sõnas, et peame ühiskonnana päris tõsiselt mõtlema, kuidas

taolise info pealetungile vastu saada.

Suhkur on viimastel aastatel kodumaises massimeedias üks enim (küll peamiselt

negatiivset) tähelepanu saanud toiduaine. Erinevaid suhkruid on poodides palju ning nende

tootmiseks kuluvate loodusressursside maht väga erinev. Tarbija teeb nende seas valiku

oma olemasolevate teadmiste (millesse on panustanud nii massimeedia kui oskuslikud

turundussõnumid) baasil.

Palmaru on oma raamatus “Kujutluste ühiskond” põhjalikult kirjeldanud meedia kui käsituste

looja rolli. Meediaprofessionaalide tehtud valikud on need, mida info vastuvõtjad loevad,

näevad või kuulevad ja nende poolt konstrueeritud tähenduste põhjal asuvad vastuvõtjad ja

sotsiaalsed võrgustikud konstrueerima oma tähendusi. Meedia ei ole mitte välises maailmas

toimuva peegeldaja, vaid käsituste ja sotsiaalse tegelikkuse looja (Palmaru 2009: 33-34).

Eesti ajakirjanikud tunnetavad suurenenud konkurentsi meediaväljaannete vahel, mis toob

Suhkur on toiduainena saanud tervislikkuse aspektist rohkesti nii välis- kui kodumaise

meedia tähelepanu. Meedia poolt loodud narratiivid võivad mõjutada ka inimese arusaama

sellest, mis on tervislik ja mis mitte ning seeläbi soodustada teatud toiduainete tarbimist või

mittetarbimist. Oma töös uurisin, milliseid suhkru ja tervise seostest kõnelevaid narratiive

leidus 2015.-2017. aastatel Postimehe ja Delfi online-väljaannetes.

Töö eesmärgiks oli uurida, milliste narratiivide kaudu konstrueeriti suhkru tarbimist tervise

kontekstis Delfi ja Postimehe veebiportaalides perioodil 2015-2017.

Töö käigus püstitasin järgnevad uurimisküsimused:

1. Milliseid narratiive kasutati suhkru ja tervise seostest kirjutades?

2. Kes võtsid suhkru ja tervise seostest kirjutades sõna?

3. Kas ja kuidas erines portaalide suhkrukäsitus?

Töö käigus analüüsiti 145 artiklis esinenud narratiive ning neis tuvastati portaalides

10 kattuvat narratiivi ning 2 narratiivi, mis leidusid ainult Delfis. Vaid 2 portaalides olnud

kattuvatest narratiividest kujutasid suhkrut positiivsest küljest.

Narratiivide kaudu kõneldi suhkrusõltuvuse faktilisest olemasolust (25% artiklitest -

selgituseks - meditsiinilise diagnoosina suhkrusõltuvust olemas pole) (Hebebrand et al.

106 107


ANNE-MAY NAGEL

ANNE-MAY NAGEL

2014). Lisaks sai palju tähelepanu erinevate suhkrutüüpide ja –koguste ohtlikkuse võrdlus.

Palju erinevaid juhtnööre jagati selles osas, millist suhkrut ja kui palju on ohutu tarbida.

Selget, ühist narratiivi, mille kaudu suhkrust räägiti, ei esinenud. Enim said sõna erinevad

teadlased, kusjuures enamik välismaalt. Esines ka suhkru ja tervise seostest kõnelevaid

valeuudiseid. Narratiive, kus suhkru tervisemõjude kõrval räägitaks erinevate suhkrute

keskkonnamõjudest, ei esinenud.

SISSEJUHATUS

Sellest, mida kujutab endast tervislik toitumine, saab igaüks veidi erinevalt aru. Konkreetse

arusaama konstrueerimisse panustavad inimese eelnevad kogemused, kujunenud

harjumused ning igapäevaselt tarbitav toitumisalane info, mida konsumeeritakse järjest

enam nii tavakodanike kui tervishoiusektori professionaalide poolt massimeedia vahendusel

(Breziz & Halpern-Reichert 2004: 234-235).

Suhkur on viimastel aastatel üks enim kodumaise meedia tähelepanu saanud toiduaine -

üheks selle põhjuseks on olnud 2015. aasta lõpus tõstatunud mõte suhkrumaksust, mis

tõi jällegi suhkru ja tervise seoste teemalise arutelu päevakorda. 2016. aastal valmis

WHO, Sotsiaalministeeriumi ja teiste huvitatud organisatsioonide koostöös probleemi

tõenduspõhine ülevaade, kus seostati liigset suhkrutarbimist selgelt ülekaalulisuse ja teiste

kaasuvate terviseriskidega.

Paraku pole ilmuvates terviseuudistes meedia nüüdisaegsest reklaamitulule orienteeritud

majandusmudelist tingituna tasakaalu üldpopulatsioonile reaalset ohustavate

haigusseisundite ja terviseohtude kajastamisel. Massimeedia kipub terviseohte kajastades

lähtuma pigem lugude kliki-tõenäosusest kui kõnealuse teemaga kaasnevast terviseohust

(Larisa et al. 2008: 202-204).

Woodstocki (2002: 37) järgi on narratiivid ajakirjanduses teabe vahendamise aluseks ning

seega mõjutavad seda, kuidas me tajume maailma enda ümber – uudised pole midagi

muud, kui üks loo jutustamise tüüp. Inimeste suhkrute tarbimise vähendamise eesmärgi

saavutamiseks on kasulikuks vahendiks mõistetavalt läbimõeldud ja strateegiliselt suunatud

tervise kommunikatsioon – seda on aga keeruline saavutada, kui senist olukorda pole

kaardistatud, uuritud näiteks seda, milliseid lugusid ja narratiive on online-meedia poolt seni

inimestele loodud.

METOODIKA

Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kombineeritud uurimismeetodit – kvantitatiivset

sisuanalüüsi ja kriitilist diskursusanalüüsi. Sisuanalüüsi abil leidsin valitud kanalites perioodil

2015-2017 ilmunud suhkruteemalised artiklid ning tuvastasin suhkruteemadel sõna võtnud

isikud. Diskursusanalüüsi abil uurisin, milliseid narratiive kasutati terviseteemalistes artiklites

suhkru narratiivide konstrueerimiseks.

Eestis on ülekaalust puudutatud 52 protsenti täiskasvanud rahvastikust ning 25 protsenti

algklasside lastest. Populatsiooni suhkrutarbimise vähendamine on olnud üks Tervise

Arengu Instituudi suuri eesmärke, millest annavad tunnistust kampaaniad nagu „Märka

suhkrut“. Paraku on nende märgatavus kesine – pooled inimestest tervisliku toitumise

alaseid kampaaniad ei märka ning pea kolmandik neist (27%), kes märkavad, ütlevad, et

taolistest kampaaniatest pole neile kasu olnud (Toiduliit 2012: 100).

Sisuanalüüsi etapis kasutasin uurimisvahendina Station.ee andmebaasi, mis võimaldas

hõlpsasti nii ajaliselt kui kanalipõhiselt otsingut piirata. Märksõnad, mida kasutasin

andmebaasis otsingu tegemiseks, olid „suhkur“, „suhkru“, „magus“. Andmebaas tuvastas

märksõnadele vastavaid artikleid kanalite peale kokku 384. Pärast korduvate ja töö teemaga

mitteseonduvate tekstide väljajätmist jäi valimisse 145 meediateksti (55 Postimehest ja 90

Delfist).

Üheks vahendiks, kuidas suhkrutarbimist vähendada, on „Toitumise ja liikumise rohelise

raamatu“ tööversioonis toodud ka erinevad tervisekommunikatsiooni meetmed:

Valituks osutunud tekstid kodeeriti kronoloogilises järjekorras allika (Postimees/Delfi), autori

kategooria, avaldamiskuupäeva kaupa. Kogutud andmeid töödeldi Microsoft Excelis.

1. Elanikkonna teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumisest, üldistest

toitumispõhimõtetest ning suure rasva-, sh transrasvhapped, soola- ja suhkrusisaldusega

toidu- ja joogitoodete liigse tarbimisega seotud tervisemõjudest.

2. Teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumisega seotud

kasuteguritest tervisele.

Järgnes uurimuse teine etapp – kriitiline diskursusanalüüs. Analüüsiühikuks olid valimisse

kuulunud artiklid kogumahus. Narratiivide uurimiseks ja kriitilise diskursusanalüüsi

uurimismeetodi rakendamiseks lugesin esmalt läbi valimisse kuuluvad artiklid – seejuures

vaatlesin, milliseid korduvaid narratiive esines.

108 109


ANNE-MAY NAGEL

ANNE-MAY NAGEL

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Analüüsitavaid artikleid oli valimis kokku 145, neist 90 (62%) ilmus Delfi veebides ning

55 (38%) Postimehe veebikeskkonnas. Delfis ilmus suhkrut tervise kontekstis kajastanud

artikleid perioodil 2015-2017 seega 1,7 korda rohkem kui Postimehes.

Narratiiv 5 – Lisatud suhkrutega liialdamine on tervisele halb

Narratiiv 6 – Valge suhkur ei ole ainus ohtlik magustaja

Narratiiv 7 – Suhkru tarbimisel on ka positiivseid mõjusid

Narratiiv 8 - Suhkrut ei pea kartma

Narratiiv 9 - Suhkrut tarbitakse liiga palju

Narratiiv 10 – Suhkrut ja maiustusi tarbitakse emotsionaalsetel või vaimsetel põhjustel

Esimene ja enamlevinud (25% artiklitest) narratiiv rääkis suhkrusõltuvusest.

Näidetes kirjeldati suhkrut kui sõltuvust tekitavat ainet (seda võrreldi kokaiini ja heroiiniga),

suhkrusõltuvusest kõneldi kindlat kõneviisi kasutades - seda presenteeriti kui faktiliselt

olemasolevat haigust.

Näide 1. Suhkur on sõltuvus, mida ei teadvustata kuidagi selliselt nagu alkoholivõi

tubakasõltuvust, ent mis on suurema osa epideemiatena levivate krooniliste

haiguste taga ja põhjustab enneaegset suremust, kirjutavad Tuul ja Siim Sepp Sirbis

(Postimees, 29.10.2016).

Joonis 1. Suhkruteemaliste tervisealaste meediatekstide ilmumine Postimehes ja Delfis

2015-2017.

Näide 2. Kinnitust leidis fakt, et sage suhkru tarbimine tekitab sõltuvuse, mida võib

võrrelda narkomaaniaga (Postimees, 16.04.2016).

Näide 3. Ei ole saladus, et suhkur on sõltuvust tekitav aine (Delfi, 15.12.2015).

Ilmunud artiklite kajastussagedust uurides sai selgeks, et suhkru ja tervise seoseid käsitlevate

artiklite ilmumise sagedus korreleerus suhkrumaksu-teemalise debati aktiveerumisega.

Suhkru ja tervise seostest kirjutati enim perioodidel mai-september 2016 ja märts-juuli 2017,

teema aktiivne kajastamine lõppes siis, kui president saatis suhkrumaksu teema tagasi

parlamenti ning oli selge, et lähiajal maksu ei tule.

Esimesele uurimusküsimusele „Milliseid narratiive kasutatakse suhkru ja tervise seostest

kirjutades?“ vastuse leidmiseks kasutati meetodina kriitilist diskursusanalüüsi. Esmalt uuriti

mõlemas portaalis esinevaid kattuvaid narratiive ning seejärel narratiivide erisusi, mida

leidus vaid Delfis. Siinkohal tuuakse välja portaalides esinenud ühised narratiivid, mida oli

kokku 10.

Narratiiv 1 – Suhkur on sõltuvust tekitav, võrreldav narkootiliste ainetega

Narratiiv 1.1 – Suhkrusõltuvust pole olemas

Narratiiv 2 – Suhkrust loobumisega kaasnevad imelised kõrvaltoimed

Narratiiv 3 – Igasugune suhkrutarbimine on tervisele halb

Narratiiv 4 – Igasuguse suhkruga liialdamine on tervisele halb

Näide 4. Arvatakse, et suhkur on isegi ohtlikum kui narkootikumid (Postimees,

29.03.2017).

Näide 5. Kui suhkru vähendamine tekitab sinus ebamugavust, siis mõistad põhjust,

miks seda nii paljudesse toitudesse lisatakse - suhkur on sõltuvust tekitav ning on

leitud, et see tekitab ajus tõhusamalt mõnutunnet kui kokaiin (Delfi, 28.07.2017).

Suhkrusõltuvust uurinud teadlased on pööranud tähelepanu erinevate loomade (nt

rotid, hiired) käitumisele seoses suhkruga – suhkrusõltuvuse ilminguid ei ole teaduslikult

inimeste peal uuritud, seega ei ole olemasolevad tõendid selle olemasolu kohta veenvad

(Westwater et al. 2016:65, Hebebrand et al. 2014). Loomade (peamiselt hiired, rotid) peal

tehtud uuringutulemusi presenteeriti uuritud artiklites mõnel juhul nii, nagu saavutatud

uurimistulemused kehtiks kindlasti ka inimeste tervisele.

Üks markantseim näide taolisest lähenemine oli algselt Sirbis (ja seal hiljem 2016. aasta

loetuimaks artikliks saanud) ja hiljem Postimehes (29.10.2016) ilmunud artikkel pealkirjaga

„Tuul Sepp ja Siim Sepp: Surmav sõltuvus, mida ühiskond ei tunnista“, kus kirjutati:

110 111


ANNE-MAY NAGEL

ANNE-MAY NAGEL

„Hiirte peal tehtud katsed on näidanud, et kui neile pakutakse söögiks suhkrulahust, arenevad

neil välja käitumisjooned, mis on väga sarnased narkootikumisõltuvusega … Teisisõnu,

tegemist on klassikalise sõltuvusega. Ja ei maksa arvata, et hiir ja inimene on siinkohal

erinevad loomad.“

29.10.2016).

Näide 38. Rasvumisepideemia on vallutanud maailma. Kui mõned aastakümned

tagasi süüdistati inimeste rasvumises toidu liigset rasvasisaldust, siis nüüd on

rasvumise patuoinaks kerkinud suhkur (Postimees, 29.03.2017).

Meditsiinis ja psühholoogias käsitletakse toidusõltuvust hoopis laiemalt ning seda ei

taandata ühele kindlale toiduainele. Tervise Arengu Instituudi peetaval veebilehel toitumine.

ee kirjutatakse samuti, et ei ole teada, et suhkur või mõni teine toiduaine sõltuvust tekitaks

(Vainik 2017). Seega on Postimehes ja Delfis enimlevinud suhkru ja tervise seostest kõnelev

narratiiv eksitav ning pole kooskõlas teadusliku arusaamaga.

Vastanduv narratiiv, mis lükkas suhkrusõltuvuse olemasolu ümber, esines vaid 4%

artiklitest – teaduspõhine teadmine suhkrusõltuvusest on eelnimetatud portaalides olnud

võrreldes suhkrusõltuvust kinnitava narratiiviga oluliselt vähem avaldatud.

Näide 6. Suhkrute söömisega küll liialdatakse, kuid kliinilise sõltuvuse (kui psüühiliste

ja kehaliste nähtuste kompleksi) silti suhkruga liialdamisele külge panna ei saa,

kirjutab psühholoog Uku Vainik terviseinfo.ee-s (Postimees, 12.05.2017)

Teise narratiivi kohaselt, mis esines 10% artiklitest, kaasnevad suhkrust loobumisega

imelised kõrvaltoimed. Mainiti peaasjalikult füüsilisi kaasnevaid nähte nagu naha ilusamaks

muutumine, maitsemeelte teravnemine, energiataseme tõus ja haigestumisriski vähenemine

peale diabeedi ka näiteks nakkushaigustesse.

Näide 7. Et suhkrusõltuvusest vabaneda, peab teil olema tugev iseloom, et alati

kindlameelselt suhkrust loobuda; aga kui olete seda juba teinud, tunnete lausa

ulmelist erinevust. Umbes nädalaga hakkate tundma end imehästi: te olete vähem

väsinud ja teil on rohkem energiat, halb meeleolu kaob ja üldine olek on positiivsem,

rääkimata muudest kasuteguritest (Delfi, 05.10.2017).

Neljas narratiiv keskendus tarbitava suhkru kogustele olenemata tüübist – selle

narratiivi kohaselt oli süüdlaseks igasuguste suhkrutega liialdamine. Antud narratiivis

tõlgendatakse taaskord WHO soovitusi (Ibid.) kui igasuguse suhkru tarbimise vähendamise

kohta käivat. Terviseedendusega tegelevate organisatsioonide soovitused muunduvad

seega terviseinfoalastes online-meedia artiklites niiviisi, et tegelik sõnum info lõpptarbijani

ei jõua.

Kui lisada konteksti seegi, et Eestis tehtud uuringute alusel (Toiduliit 2012) ei märka inimesed

riiklikult tellitud toitumiskampaaniad (lk 100) ja enamik toitumisalasest infost saadakse

interneti vahendusel (lk 24), on kõik eeldused suhkrute tarbimise osas tehtavate valikute

osas valitsevaks segaduseks olemas.

Võttes arvesse Euroopa Liidu ülest statistikat (Sørensen et al. 2015:1056), mille kohaselt on

igal teisel inimesel tervisekirjaoskusega probleeme ning seda, et madala tervisekirjaoskusega

indiviididel on ka kehvemad tervisenäitajad (Berkman et al. 2011, 70:100-102), ei panusta

vastuoluliste toitumissoovituste andmine ülekaalulisuse probleemi (suhkrutarbimise

aspektist) lahendamisse.

Viies narratiiv, mis käsitleb lisatud suhkruga liialdamise ohte, järgib ametlikke

toitumissoovitusi. Narratiivi kohaselt on tervisele halvad just lisatud suhkrud ning nende

söömist peab vähendama.

Kuuenda narratiivi põhjal on valge suhkru kõrval teisigi ohtlikke magustajaid.

Kirjutatakse suhkrutest nagu fruktoos ja tehislikest magusainetest nagu aspartaam.

Kolmas narratiiv käsitles suhkrute tarbimise halba mõju tervisele olenemata tüübist

või kogustest. Kasutatakse üldmõistet ”suhkur”. Siinkohal on oluline vaadata seda narratiivi

kontekstis (WHO 2015:4) antud toitumissoovitustega, mis ütlevad selgelt, et esmajärjekorras

tuleb piirata tarbitavate lisatud suhkrute kogust. Seega läheb see narratiiv vastuollu ametlike

toitumissoovitustega.

Seitsmes narratiiv kirjeldas üksikuid positiivseid tervisemõjusid, mida suhkru

tarbimine kaasa toob.

Kaheksas narratiiv ütleb, et suhkrut ei pea kartma. Suhkur on selles narratiivis normaalne

toiduaine, mis ei tee iseenesest midagi halba.

Näide 37. Teaduskirjanduses ongi juba toimunud otsustav suunamuutus:

südamehaiguste teket seostatakse suhkru, mitte rasva tarbimisega (Postimees,

Üheksanda narratiivi järgi tarbitakse suhkrut liiga palju. Seda arusaama toetavad ka

WHO poolt tehtud uuringud (WHO 2015:3-7), mistõttu soovitab WHO tungivalt liikmesriikidel

112 113


ANNE-MAY NAGEL

ANNE-MAY NAGEL

elanike suhkrutarbimise vähendamisega tegeleda (WHO 2015:4).

Viimase, kümnenda ühise narratiivi kohaselt tarbitakse magusat ennekõike

emotsionaalsetel põhjustel.

Teisele uurimisküsimusele „Kes võtavad suhkrust kirjutades terviseteemalistes artiklites

sõna?“ sain vastata, et artiklites said sõna nii eesti kui välismaa teadlased. Kokku said

teadlased sõna 24% artiklitest (35). Kajastatud teadlastest ja teadusuuringutest 96% olid

lääneriikidest. Tendentsi, kus arengumaades tehtav teadustöö on läänemaailmas tehtava

teadustööga võrreldes selgelt alakajastatud, on nähtud ka ühes Suurbritannias tehtud

uuringus (Bartlett, Sterne & Egger 2002:83).

32 artikli (22% valimist) puhul ei olnud võimalik loo autori kategooriat teksti põhjal välja

selgitada. Puuduvad viited autorile on probleemiks, sest info lõpptarbijal ehk uudise lugejal

pole võimalik artikli algallikat välja selgitada ja pakutava info tõesust kontrollida. Kõik autorite

kategooriad on toodud joonisel 2.

populaarsuses ning lisaks esinesid 2 narratiivi vaid Delfis.

KASUTATUD KIRJANDUS

Bartlett, C., Sterne, J. & Egger, M. (2002). What is Newsworthy? Longitudal Study of the

Reporting of Medical Research in two British Newspapers. British Medical Journal, 32

5(81), 1-4. https://doi.org/10.1136/bmj.325.7355.81

Berkman, D. N., Donahue, K., Sheridan, L. S., Halpern, J. D. & Crotty, K. (2011). Low Health

Literacy and Health Outcomes – An Updated Systematic Review. Annals of Internal Medicine,

155, 97-107. doi: 10.7326/0003-4819-155-2-201107190-00005.

Brezis, M., & Halpern-Reichert, D. (2004). Mass media-induced availability bias in the clinical

suspicion of west Nile fever. Annals of Internal Medicine, 1403, 234-235. 10.7326/0003-

4819-140-3-200402030-00024

Delfi. Miks laste maiustuste ja rämpstoiduga premeerimine on halb mõte (2015, detsember

15) Kuvatud http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/miks-laste-maiustuste-jarampstoiduga-premeerimine-on-halb-mote?id=73196329

Delfi. Suhkruga on kerge liialdada – mida see sinu keha jaoks tähendab? (2017, juuli 28)

Kuvatud http://alkeemia.delfi.ee/tervis/toitumine/suhkruga-on-kerge-liialdada-mida-seesinu-keha-jaoks-tahendab?id=79005628

Fisers, B. Just sel põhjusel tasuks loobuda suhkrust ja eriti fruktoosist (2017, oktoober 5).

Delfi.

Kuvatud http://naistekas.delfi.ee/tervis/figuur/just-sel-pohjusel-tasuks-loobuda-suhkrust-jaeriti-fruktoosist?id=79737198

Hebebrand, J., Albayrak, Ö., Adan, R., Antel, J., Dieguez, C., de Jong, J., Leng, G., Menzies,

J., Mercer, G. J., Murphy, M., van der Plasse, G., L. Dickson, L. S. “Eating addiction”,

rather than “food addiction”, better captures addictive-like eating behavior. Neuroscience &

Biobehavioral Reviews, 2014; DOI: 10.1016/j.neubiorev.2014.08.016

Joonis 2. Suhkruteemadel kõnelejad Postimehe ja Delfi veebides 2015-2017.

Kolmas uurimisküsimus, mis keskendus portaalide suhkrukäsituse erinevusele, sai

vastuseks, et tuvastatud kaheteistkümnest narratiivist kümme ehk 83% kattusid portaalides.

Seega kattus vaadeldud portaalides etteantud ajavahemikul suhkrukäsitus suures mahus.

Erinevusi esines artiklite avaldamise mahus, nende suunatuses, sõnavõtjate kategooriate

Kaljulaid, K. (2017, november 9). Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil.

[transkriptsioon].

Kuvatud https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-terviseinnovatsioonikonverentsil/index.html

Larisa, J., Bomlitz, J. L. & Brezis, M. (2008). Misrepresentation of health risks by mass

114 115


ANNE-MAY NAGEL

ANNE-MAY NAGEL

Vainik, U. Miks suhkruga liialdamine pole veel sõltuvus? (2017, mai 12)

Kuvatud https://tervis.postimees.ee/4110457/miks-suhkruga-liialdamine-pole-veel-soltuvus

Westwater, L. M., Fletcher, C. P., & Ziauddeen, H. (2016). Sugar Addiction: The State of the

Science. European Journal of Nutrition, 55, 55-69. doi: 10.1007/s00394-016-1229-6

Woodstock, L. (2002). Public journalism’s talking cure. Journalism, 3(1), 37-55.

World Health Organization. (2015). Guideline: Sugars intake for adults and children.

World Health Organization. (2016). Evidence Brief for Policy. Reducing the consumption of

sugar-sweetened beverages and their negative health impact in Estonia.

Kuvatud http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/tervise_roheline_

raamat/evipnet_europe_ebp_1_est_reducing_the_consumption_of_sugar-sweetened_

beverages.pdf

Palmaru, R. (2009). Kujutluste ühiskond. Kirjastus Argo. Akadeemia Nord.

PM Tervis. Suhkur mõjub ajule justkui narkootikum (2016, aprill 16)

Kuvatud https://tervis.postimees.ee/3657513/suhkrur-mojub-ajule-justkui-narkootikum

media. Journal of Public Health, 30(2), 202-204. doi: 10.1093/pubmed/fdn009

Liebert, T. Suhkur – rasvumise patuoinas? (2017, märts 29)

Kuvatud https://tervis.postimees.ee/4062687/suhkur-rasvumise-patuoinas

Must, B. (2017). Eesti ajakirjanike professionaalne identiteet ajalehefirmade muutuvate

ärimudelite ajastul (Magistritöö, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti).

Kuvatud

http://www.etera.ee/zoom/30833/view?page=1&p=separate&view=803,804,1185,500

Newby, P. K. (2017). Supertoidud. National Geographicu eriväljanne.

Kuvatud https://www.nationalgeographic.ee/uudised/2017/05/08/ng-erivaljaannesupertoidud

Sepp, S., Sepp, T. Tuul Sepp ja Siim Sepp: surmav sõltuvus, mida ühiskond ei teadvusta

(2016, oktoober 29)

Kuvatud http://arvamus.postimees.ee/3889659/tuul-sepp-ja-siim-sepp-surmav-soltuvusmida-uhiskond-ei-teadvusta

Sotsiaalministeerium. (2016). Toitumise ja liikumise roheline raamat. Tööversioon.

Toiduliit. (2012). Tervislik toitumine ja toiduainete kvaliteedi kuvand (uuring).

Sørensen, K., Pelikan, M. J, Röthlin, F., Ganahl, K., Slonska, Z., Doyle, G., Fullam, J.,

Kondilis, B., … Brand, H. (2015). Health literacy in Europe: Comparative results of the

European health literacy survey (HLS-EU). European Journal of Public Health, 25(6), 1053-

1058. doi: 10.1093/eurpub/ckv043

Vainik, U. Miks suhkruga liialdamine pole veel sõltuvus? Tervise Arengu Instituut. (2017,

aprill 21).

Kuvatud http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4790-miks-suhkruga-liialdamine-pole-veelsoltuvus

116 117


SUSANNA VEEVO

Susanna Veevo

HARIDUSE KÄTTESAADAVUS NAISTELE JA

TÜDRUKUTELE SAUDI ARAABIA KUNINGRIIGIS 21.

SAJANDIL

SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA

Antud uurimistöö käsitleb formaalhariduse kättesaadavust tüdrukutele ja naistele Saudi

Araabia Kuningriigis ning võrdleb hariduse kättesaadavust ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis

defineeritud standarditega. Hariduse kättesaadavuse analüüsimine on kooskõlas ÜRO poolt

seatud kestliku arengu eesmärkidega. Uurimistöö teema vastab järgmistele eesmärkidele:

kvaliteetne haridus, sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsuse vähendamine. Kaudselt seostub

antud töö ka järgmiste eesmärkidega: tööhõive ja majanduskasv. Saudi Araabia Kuningriik

on ÜRO jaoks olnud fookuses naisi diskrimineerivate ja represseerivate seaduste tõttu,

sealhulgas näiteks naiste tööhõive ja liikumisvabaduse piiramise tõttu. Formaalharidust

Saudi Araabia Kuningriigis ei ole väga laialt uuritud, ent tegu on ometigi kestliku arengu ühe

tähtsaima alustalaga. Võrdsest ja võrdõiguslikust kvaliteetsest haridusest saab alguse ka

ülemaailmne majanduskasv, vaesuse vähenemine, üleüldine ebavõrdsuse vähenemine ja

kliimamuutuste pidurdamine.

SISUKOKKUVÕTE

Käesolev uurimistöö “Hariduse kättesaadavus naistele ja tüdrukutele Saudi Araabia

Kuningriigis 21. sajandil” keskendub tüdrukute ja naiste võimalustele omandada

formaalharidust Saudi Araabia Kuningriigis. Hariduse omandamise tingimusi võrreldakse

analüüsifaasis ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud nõuetega ning otsustatakse

seejärel, kas hariduse omandamise tingimused on inimõigustega kooskõlas.

Uurimistöö tulemused näitavad, et tinglikult on hariduse omandamise tingimused Saudi

Araabia Kuningriigis head. Haridus on kõigis astmetes, algharidusest kuni kõrghariduse

kõrgeima astmeni, tudengitele tasuta (Baki 2004:3) ning naistele on avatud enam kui

300 ülikooli. 62% kõigist tudengitest Saudi Araabia ülikoolides on naised (Islam 2017:13).

Ometigi on naistele kättesaadavad vaid piiratud valik erialasid. Eriti raskendatud on naiste

jaoks arhitektuuri, õigusteaduse, insenerikunsti ja riigiteaduste erialadele pääsemine (HRW

2008:15). Üldhariduskoolides puudub tänaseni tüdrukutele kehalise kasvatuse õpe (Metz

1992). Hariduse kättesaadavust võib raskendada eestkosteseadus, mis keelab tüdrukutel

ja naistel üksinda ka riigi piires reisimise ning võib luua takistusi hariduse omandamise

juures, kui haridusasutus asub kodust kaugel. Üksinda ei ole tüdrukutel ja naistel lubatud

kooli minna, neid peab saatma kas abikaasa või vanem meessoost lähisugulane. Sama

probleem võib tekkida ka olukorras, kus naissoost õpilane soovib minna välismaale haridust

omandama.

Uurimistöö põhjal võib järeldada, et Saudi Araabia Kuningriigis on haridus naistele ja

tüdrukutele küll kättesaadav, kuid selle kvaliteet võib oluliselt varieeruda olenevalt õpilase

huvialadest ja erialavalikutest. Samuti mängivad hariduse omandamise juures suurt rolli

naissoost õpilaste eestkostjad, kelle võimuses on õpilase haridustee üle otsustada.

SISSEJUHATUS

Käesoleva uurimistöö „Hariduse kättesaadavus naistele ja tüdrukutele Saudi Araabia

Kuningriigis 21. sajandil” eesmärgiks on selgitada, kui lihtsasti või raskesti kättesaadav on

formaalhariduse omandamine Saudi Araabia Kuningriigis naistele ja tüdrukutele lähtudes

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, mille hulka kuulub ka hariduse omandamise õigus.

Uurimistöö analüüsib hariduse kättesaadavust 21. sajandil.

METOODIKA

Uurimismeetoditena kasutan kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimisviisi. Kvantitatiivse

meetodina avalduvad statistilised näitajad, mida töös kasutanud olen. Antud uurimistööle

annab statistika kvalitatiivset väärtust.

Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja meetoditele olen sõnastanud kaks uurimisküsimust:

−−

−−

Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele.

Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vaatepunktist.

Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja uurimisküsimustele olen jaotanud oma töö kaheks

peatükiks. Esimene peatükk uurib tingimusi, vastavalt millele on Saudi Araabia Kuningriigis

118 119


SUSANNA VEEVO

SUSANNA VEEVO

võimalik tüdrukutel ja naistel omandada formaalharidust. Teises peatükis vaatlen Saudi

Araabia Kuningriigi naiste ja tüdrukute formaalhariduse omandamise tingimuste vastavust

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooniga.

Selles uurimistöös ei käsitleta naiste tööhõivet ega karjäärivõimalusi pärast hariduse

omandamist. Uurimistöö peamisteks allikateks on autorite Mona AlMunajjed, Roula Baki

ja Safaa Fouad Rajkhan teosed. Lisaks kasutan erinevaid ÜRO koostatud inimõiguste

aruandeid. Uurimistöö analüüsis kasutan ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis kehtestatud

inimõiguseid, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee poolt 1948. aastal.

FORMAALHARIDUSE OMANDAMISE TINGIMUSED SAUDI ARAABIA

NAISTELE JA TÜDRUKUTELE

Käesolevas peatükis uurin tingimusi, mille kohaselt on Saudi Araabia

Kuningriigis naistel ja tüdrukutel võimalik omandada formaalharidust.

Uurimuses lähtun antud teemal varem kirjutatud teostest, täpsemalt autorite

Mona AlMunajjed, Safaa Fouad Rajkhan ja Roula Baki uurimistöödest.

2013. aastal oli 48,9% üldhariduskoolide lõpetajatest noored naised. Naiste osakaal

bakalaureusekraadi omandajate hulgas oli 48,3%, magistrikraadi omandajate hulgas 42,4%

ja doktorikraadi omandajate hulgas 31,3% (Rajkhan 2014:20). 2015. aastal olid kõigist Saudi

Araabia tudengitest 62% naised. Naistele oli avatud 300 kolledžit ja ülikooli (Islam 2017:13).

Hariduse omandamine ja õppematerjalid on kõigile naistele tasuta. Riik tagab riigikoolides

tasuta hariduse põhikoolist kuni doktorantuurini (Baki 2004:3). Alghariduse omandamine on

kohustuslik kõigile lastele vanuses 6-15 (AlMunajjed 2009:2).

Kuigi protsentuaalselt on formaalharidusega hõivatud olevate õpilaste sooline erinevus

väike, ei omanda mees- ja naissoost õpilased samaväärset haridust. Tüdrukute ja naiste

koolides on tihti tööjõupuudus, mis on lahendatud videoülekannetega: tüdrukud saavad

videolahenduste abil jälgida poiste tundi meesõpetajaga, kuid ülekande kvaliteet võib olla

muutlik (Baki 2004:4). Formaalhariduse õppekavad on töötatud välja kooskõlas al-Wahhābiya

uskumustega, mis määrab naistele ja meestele erinevad ühiskondlikud rollid. Õppekavade

eesmärk on valmistada noori ette neile määratud rollideks vastavalt soolisele kuuluvusele.

Intellektuaalseid eeldusi, andeid ja huvisid ei peeta siinkohal tähtsateks. Naissoost õpilaste

tundides pööratakse kõige enam rõhku islami- ja koduõpetusele, et valmistada neid ette

ema ja koduperenaise rolliks (AlMunajjed 1997:67). Poiste õppekavasse on 1951. aastast

alates kuulunud kehaline kasvatus, mida tüdrukutele ei õpetata (Metz 1992). 2017. aasta

sügiseni ei eksisteerinud tüdrukute koolides ühtki füüsilist tegevust hõlmavat õppeainet,

kuna seda peeti tüdrukute ja naiste jaoks ebavajalikuks. Käesoleval aastal tegeletakse

kehalise kasvatuse lisamisega tüdrukute koolide õppekavasse. Ülikoolides on meestel ja

naistel samuti erinevad õppekavad. Endiselt on erialasid, millele naistel pole meestega

võrdne ligipääs: näiteks insenerikunst ja õigusteadus. Riiklikes ülikoolides ei ole ühtki

naistele suunatud õppekava arhitektuuri, riigiteaduste või insenerikunsti alal. Meestele

suunatud õppekavadega naised liituda ei tohi. Ainus võimalus on antud erialasid õppida

eraülikoolides, millel on kõrged õppemaksud (HRW 2008:15). 2014. aastal oli eraülikoolides

bakalaureuseastmes naistele kättesaadavad 12 insenerikunsti õppekava, magistri- ja

doktoriastmes 20 õppekava. Meestele avatud ülikoolides olid need näitajad vastavalt 114

ja 72. Vaatamata keerulistele tingimustele on nõudlus vastavate õppekavade järele naiste

poolt kasvamas. Aastatel 2007-2011 lõpetas kuningriigi ülikoolides insenerikunsti eriala 4000

naist (ja 66 000 meest). Kusjuures naissoost lõpetajate arv kasvas iga-aastaselt keskmiselt

6,1% (El-Sherbeeny 2014:4). Teised naiste jaoks mittesobivaks peetud õppekavad on hetkel

veel raskemini kättesaadavad.

Naistel on lubatud jätkata kraadiõpet välismaal. Heade akadeemiliste tulemuste puhul

on naistudengitel võimalik taotleda stipendiumit välisõpingute alustamiseks (Drury 2015).

Stipendiumit saavad taotleda vaid abielus naised, kes suunduvad välisõppesse koos

abikaasaga või vallalised naised, kes suunduvad välisõppesse koos meessoost eestkostjaga

(HRW 2008:15). Ilma stipendiumita välismaal õppimiseks või välismaale reisimiseks on

naistel vaja eestkostja kirjalikku luba (Human Rights Watch World Report 2011).

Saudi Araabia on maailmas esirinnas selle poolest, kui palju õpilasi jätkab pärast keskkooli

lõpetamist ülikoolis, täpsemalt 78%. Ainult 9% õpilastest otsustab kutsekooli kasuks

(Sfakianakis 2014). 2004/05 õppeaastal oli tüdrukute jaoks avatud 27 kutsekooli, mis

pakkusid kodunduse eriala ja 51 kutsekooli, mis pakkusid rätsepa eriala. Tüdrukutele

tehnilised erialad avatud ei ole (AlMunajjed 2009).

Kuigi tüdrukute ja poiste osakaal koolilõpetajate hulgas on tasavägine, on tüdrukutel ja naistel

keerulisem haridust omandada. Piiratud õppekavade ja õppeasutuste arv eeldab tüdrukutelt

ja naistelt suuremat paindlikkust haridustee jätkamisel kui meessoost õpilastelt. Tehniliste

huvidega neidudel ja naisterahvastel võib olla keeruline meelepärast haridust omandada,

eriti kutseõppetasemel. Naisterahvaste välisõpinguid piirab endiselt eestkostesüsteem.

120 121


SUSANNA VEEVO

SUSANNA VEEVO

FORMAALHARIDUSE OMANDAMISE TINGIMUSED SAUDI ARAABIA

NAISTELE JA TÜDRUKUTELE ÜRO INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOONI

VAATEPUNKTIST

Käesolevas peatükis analüüsin formaalhariduse omandamise tingimusi Saudi Araabia

naistele ja tüdrukutele ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vaatepunktist. Deklaratsioon võeti

vastu ÜRO Peaassamblee poolt 1948. aastal. Inimõiguste ülddeklaratsioon ei ole riikidele

õiguslikult siduv, kuid rangelt soovitatav. Enamik ÜRO liikmesriikidest püüavad inimõiguste

ülddeklaratsioonis kehtestatud inimõigusi kõigile riigi elanikele ja kodanikele tagada. Saudi

Araabia Kuningriigi roll ÜROs on olnud vastuoluline. Ühest küljest teeb riigi delegatsioon

regulaarselt kommentaare teistele riikidele, manitsedes neid inimõiguste ülddeklaratsioonist

rangemalt kinni pidama (Universal Human Rights Index). Teisest küljest on Saudi Araabia

Kuningriik teiste liikmesriikide soovitusi ja ÜRO ettekirjutusi järjepidevalt ignoreerinud.

Tüdrukutele ja naistele pakutav haridus ei ole suunatud isiksuse täielikule arendamisele.

Kehalise kasvatuse tundide pakkumisega on küll algust tehtud, kuid võib arvata, et 2017.

aasta sügiseks ei suudetud kõiki riigis asuvaid tüdrukute koole vastavate vahenditega

varustada ja paljud tüdrukud ei saa end endiselt õppekava toel füüsiliselt arendada.

Inimõiguste ja põhivabadustest lugupidamise suurendamist, vastastikust sallivust ja ÜRO

tegevuse edendamist on kirjalike andmete põhjal keeruline analüüsida ning järelduste

tegemine ei oleks kohane. Seetõttu ma 2. klauslis välja toodud õigusi rohkem ei puuduta.

Laste hariduse üle otsustavad lapse vanemad, olles kooskõlas 3. klausliga.

Naiste haridusteed võib pidurdada keeld ilma eestkostja loata reisida nii riigisiseselt

kui -väliselt. See on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 13:

Artikkel 13

1. Igaühel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukohta valida.

2. Igaühel on õigus lahkuda ükskõik millisest riigist, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale

tagasi pöörduda.

Inimõiguste ülddeklaratsioon käsitleb hariduse

omandamisega seotud õigusi järgmiselt: Artikkel 26

1. Igaühel on õigus saada haridust. Haridus peab vähemalt alg- ja üldhariduse ulatuses

olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peavad olema

üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe võimete

kohaselt.

2. Haridus peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning inimõigustest ja

põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele

mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rasside ja usurühmade vahel ning

edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel.

3. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.

Vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile võib teha järgnevad järeldused.

Üldiselt on formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele inimõigustega

kooskõlas. Hariduse omandamine on kohustuslik kõigile lastele vanusevahemikus 6-15.

Tasuta haridus kõigis astmetes julgustab naisi kooliteed pikendama ja ennast arendama. Suur

hulk naistele suunatud kolledžeid ja ülikoole viitab, et naistel on hea ligipääs kõrgharidusele.

Naiste ja meeste tasavägine osakaal haridusasutuste lõpetajate hulgas annab alust arvata,

et üldine kesk- ja kõrghariduse kättesaadavus on mõlemale sugupoolele sarnane. Naistele

insenerikunsti õpetavate koolide valik on väga väike, mille põhjal võib järeldada, et antud

erialad ei ole naistele võimete kohaselt kättesaadavad.

Saudi Araabia naistel on reisimine võimalik vaid meessoost lähisugulase kirjaliku nõusoleku

puhul. Välisõpingute jaoks stipendiumi saavad taotleda vaid naised, kes suunduvad

välismaale abikaasa või eestkostja saatel. 2009. aastal lubas Saudi Araabia Kuningriik

ÜRO Inimõiguste Nõukogule eestkostesüsteem lõpetada (Human Rights Watch World

Report 2011). Tänaseni ei ole seda juhtunud. Keeld Saudi Araabia naistel iseseisvalt reisida

on hariduse omandamise tingimuste juures üks suuremaid inimõiguste rikkumisi, sest

lisaks välisõpingutele kehtib keeld ka elukohast kaugemate kohalike õppeasutuste puhul.

Üleüldiselt on Saudi Araabia naistel ja tüdrukutel hea ligipääs haridusele ja õppeasutustele.

Teatud õppekavade ja välisõpingute piiramine tähendab, et paljudel naissoost õpilastel ei

ole ligipääsu nende võimetele ja huvidele vastavale haridusele.

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Käesoleva uurimistöö „Hariduse kättesaadavus naistele ja tüdrukutele Saudi Araabia

Kuningriigis 21. sajandil” eesmärgiks on selgitada, kui lihtsasti või raskesti kättesaadav on

formaalhariduse omandamine Saudi Araabia Kuningriigis naistele ja tüdrukutele lähtudes

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, mille hulka kuulub ka hariduse omandamise õigus.

Uurimistöö analüüsib hariduse kättesaadavust 21. sajandil.

Uurimismeetoditena kasutan kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimisviisi. Kvantitatiivse

meetodina avalduvad statistilised näitajad, mida töös kasutanud olen. Antud uurimistööle

annab statistika kvalitatiivset väärtust.

122 123


SUSANNA VEEVO

SUSANNA VEEVO

Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja meetoditele sõnastasin kaks uurimisküsimust:

KASUTATUD KIRJANDUS

−−

−−

Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele.

Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vaatepunktist.

AlMunajjed, Mona 2009. Women’s Education in Saudi Arabia: The Way Forward. USA:

Booz & Company Inc.

AlMunajjed, Mona 1997. Women in Saudi Arabia Today. London: MacMillan Press LTD.

Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja uurimisküsimustele jaotasin oma töö kaheks peatükiks.

Esimene peatükk uuris tingimusi, vastavalt millele on Saudi Araabia Kuningriigis võimalik

tüdrukutel ja naistel omandada formaalharidust. Teises peatükis vaatlesin Saudi Araabia

Kuningriigi naiste ja tüdrukute formaalhariduse omandamise tingimuste vastavust ÜRO

inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Vastavalt välja toodud analüüsile võib järeldada, et

formaalhariduse omandamine on Saudi Araabias naistele ja tüdrukutele võrdlemisi lihtsasti

kättesaadav. Riik pakub kõigile kodanikele tasuta haridust algkoolist kuni doktoriõppeni. Riigis on

suur hulk naistele suunitletud ülikoole ja kolledžeid, mille põhjal võib arvata, et haridusasutused

on naistele ka geograafiliselt kättesaadavad. On olemas ka üksikud kutseõppeasutused, mis

pakuvad naistele al-Wahhābiya ideoloogia järgi naissoole kohast õpet. Valitsus püüab läbi viia

muudatusi, et kutseharidust mitmekesistada. Ülikoolid ja kolledžid on naistele uuesti avanud

uksed tehniliste erialade õppeks - nagu näiteks insenerikunst, farmaatsia, õigusteadus ja

arhitektuur. Kõige värskema muudatusena on naistel seaduse poolest võimalik ise oma

hariduskäigu üle otsustada ning õpinguid alustada ja lõpetada ilma eestkostja kirjaliku loata.

Üldised hariduse omandamise tingimused Saudi Araabias ja nende vastavus ÜRO inimõiguste

ülddeklaratsiooniga tunduvad olevat head. Sellegipoolest on antud haridussüsteemi juures

nüansse, mis ei ole inimõigustega vastavuses. Inimõiguste ülddeklaratsiooniga ei ole

kooskõlas haridussüsteem, mis ei taga tüdrukutele kehalise kasvatuse õpet ja limiteerib

teatud erialade kraadiõppe kättesaadavust naistele. Samuti on inimõigustega vastuolus

tõsiasi, et naised ei tohi iseseisvalt välisõpingutele suunduda ega vastavaid stipendiume

taotleda ilma eestkostja või abikaasa valmisolekuta tudengit õpingutel saata. Eelneva

põhjal võib öelda, et üleüldine formaalhariduse omandamine on Saudi Araabias naistele

ja tüdrukutele lihtsasti kättesaadav. Sooliselt võrdõiguslik ja inimõiguste ülddeklaratsioonis

kehtestatud inimõigustele vastav formaalharidus võib aga osutuda raskesti kättesaadavaks.

Islam, I. Samira 2017. Arab Women in Science, Technology, Engineering and Mathematics

Fields: The Way Forward. Jeddah: King Fahd Medical Research Center.

Rajkhan, Safaa Fouad 2014. Women in Saudi Arabia: Status, Rights, and Limitations.

Sarah Drury 2015. Education: The Key to Women’s Empowerment in Saudi Arabia?

Washington.

Veebilehed

Baki, Roula 2004. Gender-Segregated Education in Saudi Arabia: Its Impact on Social

Norms and the Saudi Labor Market. Washington. https://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ852310.

pdf (18.04.2018).

Human Rights Watch 2008. Perpetual Minors: Human Rights Abuses Stemming from Male

Guardianship and Sex Segregation in Saudi Arabia. - 1-56432-307-2. http://www.refworld.

org/ docid/480c3dd72.html (18.04.2018).

Human Rights Watch World Report 2011. https://www.hrw.org/world-report/2011/countrychapters/

saudi-arabia (18.04.2018).

Human Rights Watch World Report 2018. https://www.hrw.org/world-report/2018/countrychapters/

saudi-arabia (18.04.2018).

Metz, Helen Chapin 1992. Saudi Arabia: A Country Study. Washington: GPO for the Library

124 125


SUSANNA VEEVO

of Congress. http://countrystudies.us/saudi-arabia/ (18.04.2018).

Sarah Drury 2015. Education: The Key to Women’s Empowerment in Saudi Arabia?

Saudi Gazette 2015. More women than men in Saudi universities, says ministry. http://

english.alarabiya.net/en/perspective/features/2015/05/28/More-women-than-men-in-Saudi-

universities-says-ministry.html (18.04.2018).

Sfakianakis, John 2014. Why technical and vocational training is an urgent need for KSA’s

future. http://www.arabnews.com/news/588951 (18.04.2018)

Universal Human Rights Index. http://uhri.ohchr.org/en/ (18.04.2018).

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. http://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon

(02.05.2018).

Summaries

126 127


SUMMARIES

SUMMARIES

Kaupo Kokamägi

Accuracy of stockpile volume calculations based on UAV

photogrammetry

Due to the overall development of technology, UAVs (Unmanned Aerial Vehicles) are being

used more widely. Unmanned aerial vehicles and the cameras have been developing fast

during the recent years. The popularity of UAVs has caused mass production and lower

prices of these instruments. Development of photogrammetry software has made it possible

to use commercial cameras for photogrammetric purposes. Generally the fast development

of both hardware and software has made it possible to use unmanned aerial vehicles in

geodesy.

Using more UAVs and photogrammetry would also contribute to the overall cause of

sustainable development. It helps to make work more efficient and save both time and other

resources. Surveying a large object that would require a week of surveying with a GNSS

device or a total station could be conducted within one day using an UAV. That will save

both time and transportation costs. Furthermore UAVs can be used measuring dangerous

or sensitive areas that would otherways require special equipment or machinery to access.

Surveying with an UAV doesn’t require direct contact with the object so it could be surveyed

without driving or even walking in the sensitive area.

The study found that the RMSE (Root Mean Square Error) of different photogrammetrical

models of the Laiküla object (722,52 m3) was 14,31 m3 and the RMSE of different

photogrammetrical models of the Karude object (674,04 m3) was 20,95 m3. Relative errors

of all of the photogrammetrical models were under 4%, which is smaller than the allowed

error of 12% in Estonia. Relative error of RTK GNSS model of Laiküla object was 5,81%

and relative errors of different photogrammetric models of the same object were between

0,70% and 3,19%. Respective errors of Karude object were 3,28% and 2,32% to 3,70%. It

was found that the advantages of UAV photogrammetry become apparent as the size and

complexity of the objects grow.

Results show that using UAV photogrammetry to determine stockpile volumes is sufficiently

accurate with both of the tested UAVs. Still, it is important that using UAVs for geodetic work

would be done by trained professionals and all the legal requirements would be met. It was

found that sufficient accuracy was also achieved without using the GCPs (Ground Control

Points). However, using GCPs did increase the accuracy. Furthermore, using different types

of GCPs had no impact to the accuracy of the volume. Still, using more GCPs also increased

the accuracy.

The aim of the study, which this article is based on, was to assess the compliance of accuracy

of stockpile volume calculations based on UAV photogrammetry to current laws in Estonia.

Two different UAVs and two different objects were compared in this study. The accuracy

of photogrammetric models was also compared to the accuracy of a model based on RTK

GNSS survey. Amount of time spent on different parts of the project was also evaluated.

Data used in current study was collected in autumn of 2017 in Laiküla peat extraction area

in Lääne County, Estonia and spring of 2018 in Karude gravel pit in Järva County, Estonia.

Observed objects were a regularly shaped peat stockpile and an irregularly shaped gravel

stockpile. On the first site, data was collected with a terrestrial laser scanner, a GNSS device

and two different UAVs. On the second site data was collected with a terrestrial laser scanner,

a GNSS device and one UAV. For accuracy assessment, volume of different models was

compared to the volume of the models based on laser scanning data.

128 129


SUMMARIES

SUMMARIES

Anne-May Nagel

The Use of Sugar Narratives in the Newsportals Postimees

Online and Delfi 2015-2017

Sugar is one of the most talked about food items of the last few years both in the foreing and

domestic media. There are many different types of sugars available and the resources needed

for producing them vary greatly. Consumers’ choices are influenced by many aspects, one

of them is the knowledge they have on the possible health effects of the chosen food. Mass

media is, according to reasearch, used as a main source for health-related news by patients

and medical professionals (Breziz & Halpern-Reichert, 2004, p. 234-235).

Raivo Palmaru (2009) has thoroughly described the role of the media as a creator of

conseptions. The choices made by media professionals are those which the receivers read,

see or hear and on the basis of which the receivers and social networks start to construct

their own meanings. Media is not a reflector of the things happening, but the creator of

conseptions and the social reality (Palmaru, 2009, lk. 33-34).

Journalists working in Estonia have also felt the rising competition between different portals

and media houses in general which as a result, brings on click-oriented media and articles

which news-worthiness is low and the change of the role of journalists – they now have to

monitor how many clicks their stories get and shape the articles in the way that they would

be interesting to many (Must, 2017, p. 48-66). To continue – it might be so that if the scientific

understanding is not interesting enough, it might stay in the shadow of unscientific approach

simply because it brings more clicks and therefore bigger profits from marketing sales.

It is of the upmost importance that people make choices that shape their health (and in

the long run, the health of the planet) based on scientific arguments. But to know what the

science says about, for example, sugar, you have to have read it or heard it somewhere.

And as pointed out eralier – mass media is the most popular place where people go to get

health-related information (Breziz & Halpern-Reichert, 2004, p. 234-235).

The articles published should be checked for false information – we expect that from

the journalists when writing about politics (in that area, the appearance of the fake news

phenomena has been widely discussed all over the world), but we should also have the

same standards when it comes to publishing articles that regard our health choices.

In my research, the topic of sugar was used as an example to find our which kind of narratives

were used while talking about the realtions of sugar and health. The aim of the paper was to

analyze which sugar narratives were used to describe sugar in the context of health in the

online newsportals Postimees and Delfi. Three research questions were implemented:

1. Which narratives were used in covering sugar in the context of health?

2. Who were the groups most active in talking about sugar?

3. If and how did the covering of sugar differ in the newsportals?

Total of 145 articles from 2015 to 2017 were analyzed. The results revealed ten main

narratives that occured in both of the portals.

Narrative 1 – Sugar is an addictive substance comparable with

Narrative 1.1 – Sugar addiction does not exist

Narrative 2 – Miraculous side-effects of giving up

Narrative 3 – Consumption of sugar is bad for you

Narrative 4 – Excessive consumption of sugar is bad for you

Narrative 5 – Excessive consumption of added sugars is bad for you

Narrative 6 – White sugar is not the only dangerous sweetener

Narrative 7 – Consumption of sugar has positive effects as

Narrative 8 – One should not be afraid of sugar

Narrative 9 – People consume too much sugar

Narrative 10 – Sugar and sweets are consumed mainly for emotional reasons

In addition, two narratives were found only in the online-portal Delfi.

The narratives found were mostly about the negative effects of sugar – sugar addiction (25%

of the articles mentioned it) and the different negative health outcomes of various types of

sugar consumption were the most prevalent. The most quoted group was scientists.

It must be considered that there is no such thing as a sugar addiction (Hebebrand et al.,

2014) in the classification of diseases or as a medical diagnosis. Psychologists talk about

food addiction in general or habits, it is not known that any type of a certain food could cause

addiction (ibid). Therefore, the most prevalent narrative is characteristic of fake news in the

health articles – there is no scientific basis to the claim. There was also a lot of confusion

regarding the topic of which kind of sugar in what amounts is safe to consume (narratives

3-5).

130 131


SUMMARIES

The scientific understanding and the formal recommendations of both WHO and NIHD

have been downsized and the unscientific conseptions have been widely published. To the

day, there has been no research in Estonia into the people’s views on sugar and how the

narratives in the mass media have influenced their beliefs and consumpiton habits. The

author hopes to continue with the research on the mentioned topic.

132 133


Toetajad

135

Similar magazines