TA_kogumik 2018-2019

TALVEAKADEEMIA
KOGUMIK
2018 ja 2019
Teaduslikud lühiartiklid

TEADUSLIKUD
LÜHIARTIKLID
Scientific articles
Kogumik 16/ 2018 ja 2019
Publication 16/ 2018 and 2019
2

EESSÕNA
TalveAkadeemia kogumik 16
2018 ja 2019
VÄLJAANDJA:
MTÜ TalveAkadeemia
Ehitajate tee 5, 12618 Tallinn
www.talveakadeemia.ee
Koostajad: Ragne Nikkel, Sten Juur
Kujundaja: Liisi Tamm
Keeletoimetaja: Astrid Nikkel
Täname kõiki TalveAkadeemia toetajaid ja koostööpartnereid ning üliõpilaste teaduslike
lühiartiklite konkursile saabunud tööde retsensente. Osalejatel oli võimalus oma artikleid
esitada mõlema aasta märtsis toimunud TudengiTeaduse Päeval.
Lisaks täname akadeemilise teksti kirjutuskoolitajat Anni Jürinet (AVOK),
postrikoostamiskoolitajat Kadri Maikovit ja esinemiskoolitajat Ene Seidlat (HAL koolitus)
ning aastal 2018 TudengiTeaduse Päeval töö esitlust hinnanud zürii liikmeid Helen Jorsi
(TalveAkadeemia nõukoguliige), Sven Anderson (kunagine konkurssivõitja) ja Toomas
Kukke (Eesti Looduse peatoimetaja) ning 2019. aasta žüriiliikmeid Katrin Kreegimäed
(majandusteaduste magister, EMÜ avaliku esinemise õppejõud), Pille Lintsi (TalveAkadeemia
konkursi vilistlane ja nõukoguliige) ning Sirge Pajumägi (MTÜ Elus Teaduse liige ja asutaja).
Tartu 2019
Eessõna
Selle aastaga sai TalveAkadeemial kokku tegutsetud juba seitseteist aastat ning käesolev
kogumik on järjekorras kuueteistkümnes. TalveAkadeemia selleaastane kogumik sisaldab
2018. ja 2019. aastal valminud tudengite teaduslikke lühiartikleid.
Tegemist on TalveAkadeemia lühiartiklite konkursi lõpp-produktiga. Tee selleni algas juba
eelneva aasta sügisel, kui osalised esitasid oma artikli abstrakti (lühikokkuvõtte), millega
andsid teada oma soovist osaleda konkursil. Abstrakti esitajatele anti võimalus osaleda
akadeemilise teksti kirjutamiskoolitusel, postrikoostamise koolitusel ning esinemiskoolitusel.
Koolitustel saadud teadmised sai proovile panna märtsis toimunud TudengiTeaduse Päeval.
Aastal 2018 jõudsid oma lühiartikliga lõpuni kuus ning järgneval aastal kolm osalejat. Kokku
üheksa artikli autorite kaudu on esindatud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Metodisti
Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ning
Tartu Ülikool.
Kogumikus olevad artiklid on kirjutatud väga erinevatest valdkondadest. Esindatud on nii
loodusteaduste ja tehnika, ühiskonnateaduste ja kultuuri ning bio- ja keskkonnateadlikkuse
valdkonnad. Tudengite väga erinäolisi lühiarikleid seob jätkusuutliku/säästva arengu
väljatoomine. See tõestab järjekordselt, et olenemata teemast, on jätkusuutlikkuse peale
mõtlemine võimalik.
MTÜ TalveAkadeemia on tudengitest või alles ülikooli lõpetanud noortest koosnev vabatahtlik
organisatsioon. TalveAkadeemia tegutseb projekt projekti haaval ning on seetõttu üpris
muutliku koosseisuga. Järjekorras seitsmetestkümnes koosseis töötas koos, et luua
tudengitele platvorm, kus oma teadustööd edendada ning sealjuures tutvustada oma tööd
väljaspool ülikooli. Hetkel on ülikoolides võetud suund julgustada tudengeid kirjutama oma
teadustöid inglise keeles. Tegemist on ülla eesmärgiga ning tänu sellele on võimalik tudengil
jõuda oma artikliga ka Eesti piiridest välja. Kuid sealjuures ei tohiks me unustada enda
emakeelt. Meile on oluline, et tudengid arendaksid teadust ka eesti keeles, et teadustöö
oleks arusaadav kõigile eestlastele ning selle eesmärk tõlkes kaduma ei läheks.
Teadustöö jagamine on pea sama oluline kui selle tegemine, sest mis on kasu avastustest,
mis jäävad sahtlisse.
Ragne Nikkel
projektijuht
4 5

6
KOGUMIK 2018

SISUKORD
SISUKORD
Sisukord
I TASE
Bakalaureuseõppe üliõpilased
II TASE
Magistrandid ja doktorandid
12 34
Hanna Vahter
LÄMMASTIKINHIBIITORITE MÕJU LÄMMASTIKU LENDUMISELE JA
LEOSTUMISELE PÕLLUMAJANDUSMAAL
Susanna Vain
TAIMEDE KÄITUMISE VARIEERUMINE ARABIDOPSIS THALIANA NÄITEL
NING SELLE VÕIMALIK RAKENDAMINE PÕLLUMAJANDUSES
24
Johanna-Margret Ojaots
EKSORTSISM METODISTLIKUS PRAKTIKAS
45
Angela Järvis
USALDUSE OSA SOTSIAALSES KAPITALIS
58
Olga Rogova
ORGANISATSIOONI EDUKUSE MÕÕTMISE MUDEL
70
Martin Lints
SÜSINIKPLASTIST DETAILIDE MITTEPURUSTAV TESTIMINE
8 9

I TASE artiklid
Bakalaureuseõppe üliõpilased
10

HANNA VAHTER
Hanna Vahter
LÄMMASTIKINHIBIITORITE MÕJU
LÄMMASTIKU LENDUMISELE JA LEOSTUMISELE
PÕLLUMAJANDUSMAAL
väetatud põllumajandusmaal. Uuring viidi läbi Kehtnas talirapsipõllul, mis jagati kontroll- ja
katsepõlluosaks, kus esimesele laotati ainult vedelsõnnik, teisele vedelsõnnik koos Vizuraga.
Kuna Vizura kasutamisele järgnes võrdlemisi intensiivne vihmaperiood, siis töö tulemuste
põhjal saab öelda, et statistiliselt oluline mõju lämmastikinhibiitoril lämmastiku lendumisele ja
leostumisele põllumajandusmaal sademete rohkel perioodil kasutades puudus. Küll aga olid
keskmised NO 3-
-N kontsentratsioonid kontrollpõllu mullas ja mulla drenaaživees kõrgemad
kui katsepõllul.
SISSEJUHATUS
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA
21. sajandil on üheks suurimaks ühiskondlikuks väljakutseks kliimamuutuste ning
loodusvarade liigtarbimise surve all tagada toitainete ja toiduainete julgeolek üha kasvavale
elanikkonnale
Viimase 100 aastaga on rahvastiku arv kasvanud kiiremini kui kunagi varem. Kiiresti suureneva
toiduvajaduse tõttu on vaja viljakaid põlde, mis omakorda nõuavad väetiste, eelkõige just
lämmastik- ja fosforväetiste enamat kasutamist. Lämmastiku varud on keskkonnas piiramatud,
kuid fosfor muutub ajaga ühiskonnale üha hinnalisemaks ja vajalikumaks. Samas soosib
lämmastik- ja fosforväetiste kasutamine naturaalsete ökosüsteemide tasakaalu muutust
ning seeläbi on ka saasteallikateks meie elukeskkonnale.
Viimastel aastatel on järjest olulisemaks tõusnud vajadus vähendada lämmastik- ja ka
fosforväetiste kasutamise mahtu, samal ajal suurendades nende efektiivsust, et väheneks
põllumajanduslik hajureostus ning kasvuhoonegaaside voog põllumajandusest. Põllumeestel
pole võimalik muuta peamisi dilämmastikoksiidi lendumist ja toitainete leostumist
põhjustavaid tegureid nagu temperatuur, sademete režiim ja mulla tüüp, kuid nad saavad
erinevate maaharimisvõtetega kasvõi osaliselt mõjutada mulla omadusi ja seeläbi toitainete
efektiivsust ja püsivust.
Säästev areng ja tarbimine ei tähenda tingimata kokkuhoidu või koonerdamist väetistega,
pigem võiks rõhk olla tõhususel. Üheks potentsiaalseks võimaluseks põllumajandussektoris
tõhusust kasvatada on lämmastikväetiste mõju suurendamine lämmastikinhibiitorite abil.
SISUKOKKUVÕTE
Rahvaarvu suurenemine ja seeläbi suurenenud toiduvajadus on märkimisväärselt
tõstnud lämmastik- ja fosforväetiste kasutamist põllumajandusmaal ja intensiivistanud
toitainete lendumist ja leostumist. Lämmastiku- ja fosfori ärakanne põllumaalt põhjustab
põllumajanduslikku hajureostust ja N 2
O lendumist. Negatiivsete keskkonnamõjude
vähendamiseks on kasutusele võetud lämmastikinhibiitorid, et muuta lämmastiku
kasutamine tõhusamaks. Eestis esmakordsel lämmastikinhibiitori (Vizura) mõju uurivas
katses selgitati, selle toimet lämmastiku leostumisel ja N 2
O lendumisele vedelsõnnikuga
Rahvaarv oli aastal 1900 1,5 miljardit (Roser, Ortiz-Ospina 2017), käesolevaks aastaks
on see tõusnud juba 7,6 miljardini (Worldometer 2018), selline hüppeline kasv toob kaasa
suurenenud toiduvajaduse, mis omakorda suurendab põllumajandussektori osakaalu
ja negatiivset mõju keskkonnale (Lu, Tian 2017). Toitainete vood põllumajandusmaalt on
märkimisväärselt tõusnud alates 20. sajandi lõpust, mil põllumajandus intensiivistus, seeläbi
on kasvanud ka väetiste (eriti lämmastik- ja fosforväetiste) ning taimekaitsevahendite
kasutamine (Lotman, Kasak 2017). Optimaalsest tasemest madalam ja üleväetamine on
viinud suurenenud lämmastiku kadudeni mullast läbi dilämmastikoksiidi (N 2
O) lendumise
ning nitraadi (NO 3-
) leostumise, mis toob endaga kaasa tõsiseid keskkonnaalaseid ja
ökoloogilisi probleeme mullas, vees ja õhus (Yang et al. 2016). Lämmastik kaob põllumaalt
nii pindmise äravoolu kui ka leostumise tagajärjel (Pärn et al. 2012). Väetiste kasutamisel on
oluline vähendada nende kadu ja suurendada efektiivsust (Euroopa Komisjon 2016).
Põllumajanduslikku hajureostust põhjustavad põllult veekogudesse leostunud NO 3-
, vähemal
3-
määral ammoonium (NH 4+
) ning fosfor (P) ja fosfaat (PO 4
) (Kasak et al. 2016). Lämmastiku
ja fosfori liigne kontsentratsioon veekogudes põhjustab eutrofeerumist ehk ületoitumist,
misläbi suureneb veetaimede kasv, väheneb hapniku kontsentratsioon ning lõpuks võib viia
veekogu kinnikasvamiseni. Lisaks sellele, et põllult ära kantavad taimetoitained mõjutavad
negatiivselt veekogusid, on neil oluline mõju ka kasvuhoonegaaside (KHG) lendumisele.
Põllumajandusest pärinevad olulisemad KHG-d on metaan (CH 4
) ja N 2
O. (Lotman, Kasak
2017) Suurenenud toitainete voogude vähendamiseks põllumajandusmaalt on ühe
võimalusena kasutusele võetud lämmastikinhibiitorid, mis vähendavad orgaaniliste väetise
kasutamisel lämmastikuühendite lendumist ja leostumine ning seeläbi ka lisaväetiste
kasutamise mahtu (Yang et al. 2016, Misselbrook et al. 2014).
Käesoleva töö eesmärgiks on: 1) mõõta dilämmastikoksiidi (N 2
O-N) voogusid põllumajandus
maastikult; 2) analüüsida N 2
O-N lendumise seoseid keskkonnaparameetritega; 3)
analüüsida lämmastikinhibiitori (Vizura) mõju toitainete leostumisele ja N 2
O-N lendumisele
vedelsõnnikuga väetatud põllumajandusmaal. Töös võrreldakse Kehtnas asuvat põldu, mis
on jagatud kontroll- ja katsepõlluosaks.
12 13

HANNA VAHTER
HANNA VAHTER
METOODIKA
Põllumaa kirjeldus
Uurimisala asus Kesk-Eestis Rapla maakonnas Kehtna vallas (58 o 55’N, 24 o 51’E). Katseala
pindala oli 20 hektarit, mis külgnes läänest kuivenduskraaviga, põhjast Rõue jõega ning
idast ja lõunast kruusateega. Valiku tegemisel oli oluline põlluosade sarnasus ning drenaaži
olemasolu, et saaks koguda veeproove ja seeläbi hinnata NO 3-
-N ja NH 4+
-N leostumist põllult.
Põllule külvati 5. augustil talirapsi ning väetamiseks kasutati veisekasvatusest pärinevat
vedelsõnnikut 30 tonni hektari kohta. Katse teostamiseks jagati põllumaa kaheks võrdseks
osaks (mõlemad 10 ha): kontroll- ja katseväljaks, kus esimesele laotati vedelsõnnik ilma
lämmastikinhibiitorita ja viimasele koos lämmastikinhibiitori preparaadi Vizuraga. Vizura
kulunormiks oli 3 l/ha, kuna hilissuvisel kündmisel näeb preparaadi kulunorm nii ette (BASF-i
esindaja Margus Saviste suulised andmed). Töös kasutatavad andmed koguti välitööde
käigus perioodil 4. august kuni 20. oktoober 2016.
Gaasivood
N 2
O-N vooge mõõdeti staatilise suletud kambri meetodil (Kasak, 2016). Mõõtmised teostati 5.
augustist kuni 20. oktoobrini 2016, proovide võtmine toimus alati kella 12-16 vahel. Algseisu
fikseerimiseks võeti enne talirapsi külvamist ja vedelsõnnikuga väetamist N 2
O-N proove 5.
augustil, seejärel esimese nädala jooksul, vahetult peale sõnniku laotamist, koguti proove
iga päev. Järgmistel nädalatel kuni esimese kuu lõpuni võeti proove kolm kuni neli korda
nädalas ning peale seda üks kord nädalas. Proovikogumise tarbeks paigaldati viisnurkselt
nii kontroll- kui ka katsepõllu pinnasesse umbes 10 cm sügavusele PVC-st (polüvinüülkloriid)
valmistatud ja läbimõõduga 50 cm viis rõngast, kuhu peale asetati proovikogumise ajaks
kambrid. Iga mõõtesessiooni alguses täideti rõngaste ääred veega, et tagada õhukindel
süsteem rõnga ja kambri vahel gaasiproovide kogumise ajaks kambrist. Rõngad paigaldati
mõlemal põlluosal viisnurkselt asukohaga selliselt, et lähedal oleks võimalik drenaaži abil
koguda põllult tuleva vee proove. Gaasiproovide kogumine toimus PVC-kambrite (kõrgus ja
diameeter 50 cm, ruumala 65 l) abil, mis olid valget värvi ja läbipaistmatud, et vältida kambri
seest soojenemist ja fotosünteesi mõõtesessiooni ajal (Kasak, 2016).
Proovide kogumine toimus kokku kümnelt mõõtepunktilt (viis katsepõllul ja viis kontrollpõllul),
kus ühe tunni jooksul võeti 20-minutilise intervalliga (0 min, 20 min, 40 min ja 60min) igalt
rõngalt neli proovi eelnevalt vaakumpumba abil õhust tühjendatud klaaspudelitesse (ruumala
50 ml). N 2
O sisaldus kogutud proovides määrati gaaskromatograafiga (Shimadzu GC- 2014)
Tartu Ülikooli ÖM Kliimamuutuste laboris.
Vedelsõnniku, vee- ja mullaparameetrid
Vedelsõnniku proove võeti enne põllule laotamist ning laboris analüüsiti selle NH 4+
-N (mg/kg)
sisaldust, et teada saada mulda viidud lämmastiku kogust ja hinnata, kui palju lämmastiku
lenduda ja leostuda võib.
Mullavee proove koguti drenaaži abil mõlemalt katsealalt augustis seitse, septembris viis ja
oktoobris kolm korda. 18. - 29. augustil mulla veeproove võtta ei õnnestunud, kuna rohkete
sademete tõttu oli drenaaži väljavoolu toruots ummistunud. Kontrollpõllul koguti vesi drenaaži
väljavoolust jõkke ning katsepõllul drenaaži väljavoolust kuivenduskraavi. Vee kogumine
toimus teadaoleva ruumalaga plastpudelisse, kus vooluhulk arvutati pudeli ruumala ja selle
veega täituvuse aja järgi.
Mullaproove võeti augustis viis, septembris kolm ja oktoobris kaks korda. Esialgse olukorra
fikseerimiseks võeti mullaproovid vahetult enne sõnniku laotamist nii kontroll- kui ka
katsepõllult. Proovid koguti mullapuuriga ja kompleksproovina (minimaalselt 15 kohast).
Mulla- ja veeproovides analüüsiti NO 3-
-N (mg/l) ja NH 4+
-N (mg/l) sisaldust ning pH-d Eesti
Maaülikooli Taimebiokeemia laboris.
Meteoroloogilised parameetrid
Samaaegselt proovide kogumisega mõõdeti aladelt mulla niiskust (ProCheck Decagon
Devices, USA) ning mullatemperatuuri neljalt sügavuselt (Comet 4 kanaliga temperauuri
andmeloger S0141 koos pt1000 sensoritega, COMET SYSTEM, Tšehhi): 10, 20, 30 ja 40
cm.
Ilmastiku analüüsimiseks kasutati proovialale lähimas KAUR-i Kuusiku meteoroloogiajaamas
mõõdetud (N58 o 58’23’’ E24 o 44’02’’) maapinna ööpäeva keskmist temperatuuri ning ööpäevast
sademete hulka, mis saadi Riigi Ilmateenistuse andmebaasist. Maapinnatemperatuuride
alusel sooviti hinnata Vizura mõjuperioodi ning analüüsida sademete mõju lämmastiku
lendumisele ja leostumisele.
Statistiline analüüs
Kõik uurimuse jaoks kogutud andmed analüüsiti MS Office tabelarvutusprogrammiga
Excel. Statistiline andmetöötlus tehti programmiga Statistica 10 (Statsoft Inc., USA). Esmalt
kontrolliti andmete vastavaust normaaljaotusele; kuna normaaljaotust ei esinenud, kasutati
edasisteks analüüsideks mitteparameetrilisi teste. Kontroll- ja katsepõllu N 2
O-N voogude,
mulla ja mulla drenaaživee NH 4+
-N ja NO 3-
-N kontsentratsiooni omavahelist statistilist
olulisust kontrolliti Mann-Whitney U-testi abil. Olulisuse nivoo oli kõigil juhtudel p

HANNA VAHTER
HANNA VAHTER
Keskmine maapinnatemperatuur 20 cm sügavusel mullas gaasivoogude mõõtmise ajal
Keskmine NO 3-
-N sisaldus oli kontrollpõllu mullas 59,12 mg/kg ja katsepõllu mullas 55,06
kontroll- ja katsepõllul üksteisest mõõteperioodi vältel oluliselt ei erinenud, need olid vastavalt
mg/kg. Selline tulemus oli oodatav, kuna Vizura kasutamise eesmärk on stabiliseerida
19,4 o C ja 19,0 o C (joonis 1).
mullas NH 4+
, et see ei muunduks nii kiiresti NO 3-
-ks. Kuid statistilist olulisust NO 3-
-N sisalduse
Ööpäevakeskmiste sademete hulk Kuusiku meteoroloogiajaamas mõõteperioodil oli 2,1 mm.
erinevuses kontroll- ja katsepõllu mulla vahel Mann Whitney U-testiga (p>0,05) siiski ei
10.-19. augustil esines kümnepäevane vihmaperiood, kus ainult 12. augustil ei sadanud.
täheldatud. Jooniselt 2 on näha, et peale 22. augustit hakkas NO 3-
-N sisaldus pidevalt tõusma;
Suurim sademete hulk (31,1 mm) oli 16. augustil. Selle perioodi ööpäevakeskmiste sademete
oluline on siin kohal see, et kontrollpõllul toimus NO 3-
-N kontsentratsiooni tõus kiiremini kui
keskmine hulk oli 9,2 mm (joonis 1).
katsepõllul. Maksimaalsed NO 3-
-N kontsentratsioonid mullas mõõdeti perioodi viimasel päeval
kontrollpõllul 81,29 mg/kg ja katsepõllul 66,62 mg/kg. Meie uuringuga sarnane tulemus leiti
ka Fangueiro et al. (2009) poolt Portugalis tehtud uuringus, kus DMPP ei avaldanud kogu
katseperioodi vältel statistiliselt olulist mõju mulla NO 3-
kontsentratsioonidele.
Joonis 1. Keskmine maapinna temperatuur kontroll- ja katsepõllul gaasivoogude mõõtmise ajal ning Kuusiku
meteoroloogiajaama ööpäevakeskmised sademed proovide kogumisperioodil august-oktoober 2016.
Joonis 2. Keskmine NH 4+
-N ja NO 3-
-N sisaldus kontrollpõllu- ja katsepõllu mullas mõõteperioodil augustoktoober
2016.
Lämmastik mullas ja selle leostumine
Mulla NH 4+
-N sisaldus tõusis peale väetamist mõlemal põllul, 4. augustil oli see kontroll- ja
Jooniselt 3 on näha, et NH 4+
-N kontsentratsioonid kontroll- ja katsepõllu mulla drenaaživees
katsepõllul vastavalt 3,08 mg/kg ja 4,35 mg/kg, peale väetamist võetud mullaproovis (8.
üksteisest praktiliselt ei erinenud, mida kinnitab ka Mann Whitney U-test (p>0,05). NH 4+
-N
+
august) oli see 7,43 mg/kg ja 6,0 mg/kg. See on tingitud sellest, et NH 4 on peamine vorm,
kontsentratsioonid kontroll- ja katsepõllu mulla drenaaživees varieerusid vahemikes 0,51-
milles vedelsõnnikuga mulda viidud lämmastik esineb (Fangueiro et al. 2009).
0,92 mg/l ja 0,49-1,10 mg/l. Vizura ei mõjutanud NH 4+
-N ärakannet mullast tõenäoliselt
Vizuraga põlluosal võiks eeldada mulla NH 4+
-N kõrgemat sisaldust, kuna preparaadil on madal
seepärast, et NH 4+
-N on seotud rohkem mullaosakestega, see on väga ebastabiiline ning
lagunemisaste, mis laseb sellel kauem peatada bakterirühma Nitrosomonas elutegevust ja
muundub kiirelt NO 3-
-N-ks (Pärn et al. 2012, Cameron et al. 2012).
seeläbi stabiliseerida NH 4+
-N (Zerulla et al. 2001, BASF 2016). Keskmine NH 4+
-N sisaldus
Põllumullast on NO 3-
-N leostumine drenaaži olemasolul palju kiirem, kuid samas suurendab
peale vedelsõnniku mulda viimist varieerus mõõteperioodi jooksul kontrollpõllul vahemikus
see mulla hapniku kontsentratsiooni, mis omakorda vähendab denitrifikatsiooni potentsiaali
-
2,42-7,72 mg/kg ja katsepõllul 1,62-7,69 mg/kg. NH 4+
-N kontsentratsioonide statistiliselt
ning lämmastik püsib kauem NO 3
vormis (Cameron et al. 2012). NO 3-
-N kontsentratsioonide
usaldusväärset erinevust kontroll- ja katsepõllu mullas Mann Whitney U-testiga (p>0,05) ei
varieeruvus kontroll- ja katsepõllu mulla drenaaživees oli vahemikes 0,09-4,12mg/l ja 0,20-
täheldatud. Samas, 15.-16. novembril 2016 Green Agri seminaril esinenud Ivan Brensdtrupi
1,6 mg/l. Statistiliselt NO 3-
-N sisaldused mulla drenaaživees üksteisest ei erinenud (p>0,05).
ettekanne sisaldas näidet, kus 2015. aastal Taanis laotati kolmele põllule vedelsõnnikut,
Kuid perioodi lõpus on näha trendi, kus NO 3-
-N leostumine on kontrollpõllult suurem. Ka
neist ühele lisaks Vizurat, teisele Piadini (ka lämmastikinhibiitor) ja kolmas jäi ilma
Diez-Lopez et al. (2008) uuringus leiti, et sama lämmastikukoguse mulda viimisel olid
+
lämmastikinhibiitorita. Mõõteperioodi alguses (16. aprill) oli NH 4 sisaldus kõigi kolme põllu
-
DMPP-ga mullavee NO 3
kontsentratsioonid alati madalamad kui ilma lämmastikinhibiitorita
+ -
mullas sama. 4. mail oli katsepõllul NH 4
sisaldus poole suurem kui lämmastikinhibiitorita
põllu mullavees. Taanis tehtud uuringu põhjal vähendab Vizura NO 3 leostumist ca 35%
+
põllul, 15. mail oli vahe NH 4 sisalduses neljakordne. Perioodi viimasel mõõtekorral, 26. mail
(Bernsdtrup 2016).
+
oli NH 4 sisaldus Vizura ja lämmastikinhibiitorita põllul sama (Bernsdtrup 2016).
16 17

HANNA VAHTER
HANNA VAHTER
Joonis 3. Keskmine NH4 + -N ja NO3 - -N sisaldus kontrollpõllu- ja katsepõllu mulla drenaaživees mõõteperioodil
august-oktoober 2016.
Lämmastiku lendumine
Jooniselt 4 on näha, et katsepõllul olid N 2
O-N vood kõrgemad kui kontrollpõllul, välja arvatud
lühike periood augusti keskel, kus kontrollpõllu N 2
O-N vood tõusid kõrgemaks kui katsepõllul.
Kontroll- ja katsepõllu N 2
O-N vood üksteisest Mann Whitney U-testi järgi statistiliselt ei
erinenud (p>0,05). Keskmine N 2
O-N voog mõõteperioodil oli kontrollpõllult 261,7 g ha -1 d
-1 ja
katsepõllult 406,1 g ha -1 d
-1
.
Kontroll- ja katsepõllu tulemused N 2
O-N emissioonide osas olid vastupidised oodatuga, kus
eeldati väiksemaid N 2
O-N voogusid lämmastikinhibiitoriga põllult, kuna Vizura efektiivsuseks
N 2
O vähendamisel võib olla ca 50% (Bernsdtrup 2016). Vizura peaks inhibeerima
nitrifikatsiooni esimest etappi (Zerulla et al. 2001) ning seeläbi vähendama edasisi protsesse
(nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon), mille käigus tekib N 2
O (Takaya et al. 2003, Buchkina et al.
2013). Põhja-Hispaanias raiheina põllul viidi läbi katse, kus veiseläga ja veiseläga + DMPP
võrdluses vähenes N 2
O voog lämmastikinhibiitoriga põllult 29%. Peale 24-päevast perioodi
olid N 2
O vood kontrollpõlluga uuesti samal tasemel (Merino et al. 2006). Käesolevas uuringus
saadud suuremad N 2
O-N vood katsepõllult võisid olla mõjutatud intensiivsest vihmast vahetult
peale sõnniku laotamist, mis vähendas oluliselt Vizura toimeaega. Austraalias Queenslandis
mõõdeti nisu ja odra põllult kolme aasta jooksul N 2
O lendumist automaatkambritega, kus
leiti, et pärast tugevaid vihmasadusid (>20 mm) tõusid N 2
O vood (>20 g N 2
O ha -1 d
-1
) ning
kestsid kuni kaks nädalat. Väiksemad vihmaperioodid sealsete tingimuste juures N 2
O vooge
märgatavalt ei suurendanud (Reeves, Wang 2015). Nii suur vihmasadu (22,3 mm) esines
Kehtnas kolme ööpäeva keskmisena 14-16. august. Peale vihma, 18. augustil võetud
gaasiproovid näitasid, et katsepõllul oli sel päeval N 2
O-N lendumine poole suurem kui
kontrollpõllul, mis võib näidata, et Vizural esines väga lühiajaline mõju, sest hiljem toimus
katsepõllult jätkuvalt suurem N 2
O-N lendumine.
Lisaks keerukatele vastasmõjudele kliimategurite, mulla omaduste ja mullaharimise vahel
(Buchkina et al. 2013) toimub N 2
O voogude suur varieeruvus ööpäeva jooksul (Reeves,
Wang 2015). Peamiseks mõjutajaks on õhu- ja pinnasetemperatuuride ööpäevane muutus
(Van Der Weerden et al. 2013), mis tuli välja ka meie katses, kus maapinnatemperatuuri ja
N 2
O-N vahel
esines logaritmiline seos (joonis 5). N 2
O voogude paremaks hindamiseks võiks võimalusel
kasutada automaatmõõtmisseadet. Pimekambritega mõõtmisel tasuks arvestada, milline on
parim aeg proovide võtmiseks ja kui tihti neid võtta. Kehtnas toimus see päeval ajavahemikul
12:00-16:00, mis kirjandusest loetu põhjal võib põhjustada N 2
O voogude ülehindamise.
Šotimaal Edinburghis ja Brasiilias Seropedicas läbiviidud uuringus kasutati automaatset
N 2
O voogude mõõtmise seadet ning saadud tulemuste põhjal tehtud regressioonanalüüsi
alusel on N 2
O proovide võtmiseks parim aeg hommikul (9:00-10:00) või õhtul (21:00-22:00),
kuna sel ajal mõõdetud N 2
O vood iseloomustasid kõige paremini ööpäeva keskmist N 2
O
lendumist. (Alves et al. 2012)
N 2
O puhul on mõõtmiste teostamine staatiliste pimekambritega pigem lihtne, kuivõrd selle
ajaline ja ruumiline varieeruvus väikesel alal teeb ekstrapoleerimise suuremale alale eriti
keeruliseks (Sangeetha et al. 2009). Kehtnas võeti N 2
O-N proove kahelt 10 ha suuruselt
põlluosalt, kus staatilised pimekambrid olid väga väikesel alal, mistõttu ei iseloomustanud
need ehk N 2
O-N voogusid kogu põllu ulatuses, eeldusel et muld ei ole kõikjal homogeenne.
Harris et al. (2013) aastatel 2010-2011 tehtud uuringus vahetas perioodiliselt kambrite
asukohta, et vähendada nende mikroklimaatilist mõju gaasivoogudele. Kambrite hajusam
paigutamine Kehtnas polnud võimalik, kuna vahepeal toimus kündmine.
Joonis 4. Keskmised N 2
O-N vood kontroll- ja katsepõllult mõõteperioodil august-oktoober 2016.
Maapinnatemperatuuri ja N 2
O-N emissiooni korrelatsioonianalüüsi järgi on jooniselt 5 näha,
et need on mõõteperioodi jooksul omavahel logaritmilises seoses, kus temperatuuri tõustes
suureneb ka N 2
O-N lendumine atmosfääri. Kontrollpõllul on R 2 = 0,56 ja katsepõllul R
2 =
0,63.
Mullaniiskuse ja N 2
O-N voo ning mulla elektrijuhtivuse ja N 2
O-N voo vahel korrelatsioonianalüüsil
olulist seost ei leitud.
18 19

HANNA VAHTER
HANNA VAHTER
Joonis 5. N 2
O-N lendumise sõltuvus maapinnatemperatuurist kontroll- ja katsepõllul mõõteperioodil augustoktoober
2016.
JÄRELDUSED
tingimusi võimalik kergemini kontrollida kogu katseperioodi vältel.
Vizura efektiivsuse maksimaalseks ajaks on määratud 15 nädalat, kui maapinnatemperatuur
on 5 o C (BASF 2016). Meie katse puhul hinnati Vizura efektiivsust 11 nädala jooksul ning
sel perioodil Kuusiku meteoroloogiajaamas mõõdetud maapinna keskmine temperatuur oli
13 o C. Uuringutulemused kinnitasid, et N 2
O-N lendumine on õhu- ja maapinnatemperatuuri
poolt mõjutatav ja logaritmilises seoses (joonis 5).
Vizura on Eestis alles uus nitrifikatsiooni inhibiitor, mistõttu on oluline viia läbi uuringuid
siinsetes tingimustes, et suurendada efektiivsust põllul (Ruser, Schulz 2015). Tulevikus
tasub veel uurida:
• mikrobioloogilist kooslust, et vaadelda, kas kontroll- ja katsepõllu vahel on erinevaid
mikroobikoosluseid;
• Vizura lämmastiku inhibeerimismehhanismi;
• milline oli Vizura mõju teistele kultuuridele. Osa uuringuid näitab, et näiteks talirapsile
on lämmastikuinhibiitori kasutamine väga efektiivne, kuna suurendab juurte kasvu;
• milline on Vizura mõju teistel aastaaegadel.
Kehtnas toimunud uuringu puhul lämmastikinhibiitori statistiliselt olulist mõju N 2
O-N
lendumisele ja leostumisel põllumajandusmaal ei leitud, mille põhjuseks võib olla mitmeid
aspekte, mida ei osatud varem arvestada.
Vahetult enne talirapsi külvamist ja väetamist pikem andmerida puudub, siis puudub ka
teadmine, kui palju lämmastikku algselt mullas võis olla, kui suured olid algsed N 2
O-N vood,
millises vormis oli lämmastik ning millises kontsentratsioonis olid toitained mullas ning
kui suur oli toitainete leostumine mulla drenaaživeega. Seetõttu ei ole võimalik võrrelda
toitainete leostumist ja lendumist enne ja pärast väetamist, eriti just N 2
O lendumist, kuna
see sõltub ka eelnevast mullas olevast NO 3- -st. DMPP on potentsiaalselt võimeline N 2
O
voogusid vähendama juhul, kui mulla NO 3- -sisaldus on madal (Duan et al. 2017). Lisaks
oleneb DMPP efektiivsus mullas selle liiva sisaldusest, prootonite kontsentratsioonist, mulla
mikrobioloogilistest parameetritest (katalüüsi aktiivsus, potentsiaalne nitrifikatsiooni võime
(Sangeetha et al. 2009), kuid neid Kehtnas ei analüüsitud.
Lämmastikinhibiitorid on suuresti mõjutatud kliimast ja mulla omadustest (Misselbrook et al.
2014, Yang et al. 2016). Tõenäoliselt mõjutas uuringutulemusi kohe peale väetamist esinenud
suur vihm, kus viis päeva peale väetamist ja külvamist sadas Kuusiku meteoroloogiajaama
andmete järgi kümne päeva ööpäeva keskmisena 9,22 mm. Kus mullapooride täitumisel veega
võis tekkida anaeroobne keskkond ja nitrifikatsiooni asemel intensiivistus denitrifikatsioon
(Abalos et al. 2017).
Vizura efektiivsuse hindamise puhul peaks arvestama, et katse viidi läbi looduslikus
keskkonnas, mitte laboritingimustes, kuna esimese puhul on toitainete ringet mõjutavad
parameetrid väga varieeruvad. Mulla keemilist koostist ja füüsikalisi omadusi ning teisi
keskkonnaparameetreid (sademed, õhutemperatuur) tuleb vaadelda samaaegselt, et
selgitada DMPP mõju nitrifikatsiooni inhibeerimisele (Zerulla et al. 2001). Laboris on neid
KASUTATUD KIRJANDUS
Abalos, D., A. Sanz-Cobena, G. Andreu, ja A. Vallejo. 2017. „Rainfall amount
and distribution regulate DMPP effects on nitrous oxide emissions under semiarid
Mediterranean conditions.“ Agriculture, Ecosystems & Environment 238: 36-45.
Alves, B. J. R., K. A. Smith, R. A. Flores, A. S. Cardoso, W. R. D. Oliviera, C. P.
Jantalia, S. Urquiaga, ja R. M. Boddey. 2012. „Seletion of the most suitable sampling time
for static chambers for the estimation of daily mean N2O flux from soils.“ Soil Biology &
Biochemistry 129-135.
BASF. 2016. Vizura - lämmastikustabilisaator vedelsõnnikule. Kasutatud 13. mai
2017. a. www.basf.agro.ee.
Bernsdtrup, I. 2016. „Danish legislation and challenges. Use of N-inhibitors. Best
practice.“
Buchkina, N. P., E. Y. Rizhiya, S. V. Pavlik, ja E. V. Balashov. 2013. Soil physical
properties and nitrous oxide emission from agricultural soils. InTech.
Cameron. 2012. „How does the application of different nitrification inhibitors affect
nitrous oxide emissions and nitrate leaching from cow urine in grazed pastures?“ Soil Use
and Management (28): 54-61. 39
Diez-Lopez, J. A., P. Hernaiz-Algarra, M. Arauzo-Sanchez, ja I. Carrasco-Mart n.
2008. „Effect of a nitrification inhibitor (DMPP) on nitrate leaching and maize yield during two
growing seasons.“ Spanish Journal of Agricultural Research 6: 294-303.
Duan, Y-F., X-W. Kong, A. Schramm, R. Labouriau, J. Eriksen, ja S. O. Petersen.
2017. „Microbial N transformations and N 2
O emission after simulated grassland cultivations:
effects of the nitrification inhibitor 3,4-dimethylpyrazole phosphate (DMPP).“ Applied and
20 21

HANNA VAHTER
HANNA VAHTER
Environmental Microbiology 83: 17.
Euroopa Komisjon. 2016. Energialiit ja kliimameetmed: Euroopa üleminek vähese
CO2- heitega majandusele. Pressiteade, Euroopa Komisjon.
Fangueiro, D., A. Fernandes, J. Coutinho, N. Moreira, ja H. Trindade. 2009. „Influence
of two nitrification inhibitors (DCD and DMPP) on annual ryegrass yield and soil mineral N
dynamics after incorporation with cattle slurry.“ Communications in SOIL SCIENCE AND
PLANT ANALYSIS 40: 3387-3398.
Florio, A., I. M. Clark, P. R. Hirsch, D. Jhurreea, ja A. Benedetti. 2014. „Effects of the
nitrification inhibitor 3,4-dimethylpyrazole phosphate (DMPP) on abundance and activity of
ammonia oxidizers in soil.“ Biology and Fertility of Soils.
Harris, R. H., S. J. Officer, P. A. Hill, R. D. Armstrong, K. M. Fogarty, R. P. Zollinger,
A. J. Phelan, ja D. L. Partington. 2013. „Can nitrogen fertiliser and nitrification inhibitor
management influence N2O losses from high rainfall cropping systems in South Eastern
Australia?“ Nutr Cycl Agroecosyst 95: 269-285.
Lotman, A., ja K. Kasak. 2017. „Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika.“
Akadeemia (3): 444-464.
Lu, C., ja H. Tian. 2017. „Global nitrogen and phosphorus fertilizer use for agriculture
production in the past half century: shifted hot spots and nutrient imbalance.“ Earth System
Science Data 181-192.
Merino, P., S. Mene ńdez, M. Pinto, C. Gonza ĺez-Murua, ja J.M. Estavillo. 2006. „3,4-
Dimethylpyrazole phosphate reduces nitrous oxide emissions from grassland after slurry
application.“ Soil Use and Management 21: 53-57.
Misselbrook, T. H., L. M. Cardenas, V. Camp, R. E. Thorman, J. R. Williams, A. J.
Rollett, ja B. J. Chambers. 2014. „An assessment of nitrification inhibitors to reduce nitrous
oxide emissions from UK agriculture.“ Environmental Research Letters 9.
Pärn, J., G. Pinay, ja Ü. Mander. 2012. „Indicators of nutrients transport from agricultural
catchments under temperate climate: A review.“ Ecological Indicators 22: 4-15.
Reeves, S., ja W. Wang. 2015. „Optimum sampling time and frequency for measuring
N2O emissions from a rain-fed cereal cropping system.“ Science of the Total Environment
530-531: 219-226.
Roser, M., ja E. Ortiz-Ospina. 2017. World population growth. Kasutatud 17. mai
2017. a. https://ourworldindata.org/world-population-growth.
Ruser, R., ja R. Schulz. 2015. „The effect of nitrification inhibitors on the nitrous oxide
(N 2
O) release from agriculture soils - review.“ J. Plant Nutr. Soil Sci 178: 171-188.
Sangeetha, M., R. Jayakumar, ja C. Bharathi. 2009. „Nitrous oxide emission from
soils.“ Agric. Rev. 94-107.
Takaya, N., M. A. B. Catalan-Sakairi, Y. Sakaguchi, I. Kato, Z. Zhou, ja H. Shoun.
2003. „Aerobic denitrifying bacteria that produce low levels of nitrous oxide.“ Applied and
Environmental Microbiology 3152-3157.
Van Der Weerden, TJ., TJ. Clough, ja TM. Styles. 2013. „Using near-continuous
measeurements of N 2
O emission from urine-affected soil to guide manual gas sampling
regimes.“ New Zealand Journal of Agricultural Research 56: 60-76.
Worldometer. 2018. Worldometer. Kasutatud 22. jaanuar 2018. a. http://www.
worldometers.info/world-population/.
Yang, M., Y. Fang, D. Sun, ja Y. Shi. 2016. „Efficiency of two nitrification inhibitors
(dicyandiamide and 3,4-dimethylpyrazole phosphate) on soil nitrogen transformations and
plant productivity: a meta-analysis.“ Scientific Reports.
Zerulla, W., T. Barth, J. Dressel, K. Erhardt, K. Horchler von Locquenghien, G. Pasda,
M. Rädle, ja A. H. Wissmeier. 2001. „3,4-Dimethylpyrazole phosphate (DMPP) - a new
nitrification inhibitor for agriculture and horticulture.“ Biology and Fertility of Soils 34 (2): 79-
22 23

JOHANNA-MARGRET OJAOTS
Johanna-Margret Ojaots
EKSORTSISM METODISTLIKUS PRAKTIKAS
SISSEJUHATUS
„Eksortsism metodistlikus praktikas” uurib eksortsismi teemat niihästi üldises kiriklikus
kontekstis kui ka konkreetselt metodistlikus kirikus. Eksortsism tähendab käesolevas
uurimuses niisugust praktikat, mille käigus vabastatakse indiviid kurjade jõudude meelevallast.
Eksortsism on kiriklik praktika, mis tugineb Pühakirja eeskujule.
SEOS JÄTKUSUUTLIKU ARENGUGA
Martin Luther on kirjutanud kirikulaulu, milles on sõnad: „Ei huku ristikogudus, tal aluseks
on Kristus“. Kui kirik hoiab kinni Pühakirjast ja kiriku traditsioonist, siis on ka eksortsism
jätkusuutlik. Eksortsismi praktiseerimise volitused on antud kirikule kui üks viisidest, milles
Kristuse töö on jätkuv maailmas. Eksortsism on olnud ja on ka edaspidi üks oluline osa kiriku
misjonist. Sest mis on eksortsism? Olgu see siis „suur“ või „väike“ eksortsism, aga see on
inimese vabastamise tegu kurjuse võimusest ja patu needusest. Ja tegelikult selles ongi ju
Kristuse missioon – vabastada. Vabaduseks on Kristus meid vabastanud (Gl 5:1).
Jätkusuutlik on ka eksortsismi temaatika jätkuv uurimine, sest eksortsismi teema on väga
lai ning võimalikke uurimisvaldkondi on palju. Käesolevas uurimuses on uuritud eksortsismi
teoloogilist ja liturgilist tähendust ja praktikat. Edasi saab uurida eksortsismi mõnest teisest
aspektist.
Huvitatust teema vastu on äratanud Pühakirja näidete olemasolu ning küsimus nende
näidete kordumisest tänapäeval.
Eksortsismi teemat on vaja uurida selleks, et vastata uuesti teatud küsimustele, mida
nüüdisaeg on tõstatanud. Kõrvuti kirikliku praktikaga on levinud ka mittekiriklik, s.h esoteeriline
praktika, mistõttu, süvenemata esoteerikasse, on oluline teada saada, kas ja kuidas kirik
toimib selles konkurentsisituatsioonis.
Eksortsismi teema käsitlemisel ei ole eraldi süvenetud demonoloogilistesse küsimustesse,
s.t deemonite ja teiste vaimsete olendite ning nende hierarhiate uurimisse. Kui uurimistöös
kasutatakse deemoni mõistet, siis jääb see empiirilise piibelliku teoloogia raamidesse.
Uurimistöö eesmärk on mõista eksortsismi praktikat metodisti kirikus nüüdisaja teravdatud
huvi taustal.
SISUKOKKUVÕTE
Piiblis mõistetakse eksortsismina inimeste vabastamist pikaajalisest kurjade vaimude või
deemonite mõjutusest (Exorzismus, 1995, veerg 1126).
Uurimistöö eksortsismist metodistlikus praktikas on lähtunud eesmärgist selgitada eksortsismi
asjaolusid kiriku ajaloos ning selle rakendamist metodisti kirikus, pidades silmas nüüdisaja
kõrgendatud huvi teemaga seotud nähtuste vastu. Eksortsismi mõistest tulenevalt on uuritud,
kuidas metodistlik kiriklik traditsioon on kujundanud seisukohti ning praktikaid inimeste
vabastamiseks deemonlikust sidumisest. Julge lähenemine ning konkreetne tegutsemine
iseloomustas metodisti kiriku esiisa John Wesley’d ning esimesi metodisti jutlustajaid.
Seejärel on aga ilmnenud, et nüüdisaegne metodism kohtab oma ridades erinevaid, kohati
lausa vastandlikke vaateid deemonlikule seestumisele, samuti ka vastavale pastoraalsele
praktikale.
Uurimistöös otsitakse vastust järgmistele küsimustele: Millised on Pühakirja näited seoses
eksortsismiga? Milline on kiriklik praktika seoses eksortsismiga? Milline on metodisti kiriku
õpetus, seisukoht ja praktika seoses eksortsismiga?
Uurimistöö on koondatud kahte peatükki: 1) eksortsism Pühakirjas ja kiriklikus praktikas;
2) eksortsismi temaatika metodistlikus praktikas. Uurimismaterjali niisugune jaotamine
on vajalik selleks, et väärtustada metodistlikku praktikat laiemas kontekstis. Selleks on
oluline mõista ning arvesse võtta kogu piibellikku ning kirikuajaloolist tausta, kuna metodisti
kirik jagab sedasama piibellikku ja vaimulikku praktikat, mida kõik kristlikud kirikud, ning
on kristlik konfessioon ühtsuses teiste konfessioonidega. Metodistliku praktika uurimine
eraldi ja täiendavalt on kasulik kahel peamisel põhjusel: 1) ühe konkreetse konfessiooni
raames on hea võimalus näha järjepidevust ning arenguid; 2) ühe konfessiooni (antud juhul
metodistliku) teoloogilised ja vaimulikud kogemused on väärtuslikud kõigile kristlastele ja
konfessioonidele oikumeenilises läbikäimises.
24 25

JOHANNA-MARGRET OJAOTS
JOHANNA-MARGRET OJAOTS
METOODIKA
Uurimismeetodina on kasutatud praktilise teoloogia meetodit: jälgitakse kiriklikku praktikat
ning kiriku poolt antud seletusi. Pühakirja tekstide uurimisel ei ole kasutatud eksegeetilist
meetodit ega analüüsita mõistete etümoloogiat; on piirdutud Pühakirja näidete kirjeldamisega
ning seoste vaatlemisega Jeesuse Kristuse ning apostlite praktilises tegevuses. Praktilise
teoloogia valdkonda jääb ka eksortsismi liturgiline praktiseerimine; siinjuures on vaadeldud
metodistlikku praktikat niisuguses perspektiivis, mis võiks olla tähenduslik ka teiste
konfessioonide jaoks.
Praktilises teoloogias on tõsine vajadus selguse järele, kuna kiriku praktika ja religioon
puudutab ka neid inimesi, kelle maailmavaates sisaldub konkreetne-objektiivne satanoloogia,
demonoloogia ja eksortsism. Praktilisele teoloogiale, olenemata konfessionaalsusest, on
esitatud ootusi selles, et seletada eksortsismi temaatikat eksegeetilise ja dogmaatilise
uurimismeetodi toel ning tõsta uuesti tähelepanu alla vastav kiriklik praktika.
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Metodism toetub „väikese” eksortsismi puhul – ristimise riituses lahti ütlemine kuradist –
katoliku kiriku ajaloolisele liturgilisele praktikale. Metodistlik riitus The United Methodist
Book of Worship sõnastuses on järgmine: „On behalf of the whole Church, I ask you: Do
you renounce the spiritual forces of wickedness, reject the evil powers of this world, and
repent of your sin?” (The United Methodist..., 1992, lk 88). Priit Tamm on selle eesti keelde
tõlkinud järgmiselt: „Kogu Kiriku nimel küsin mina sinult: Kas sina ütled lahti vaimsetest
õeluse jõududest, hülgad selle maailma kurjuse väed ja parandad meelt oma patust?” Ning
ristitav vastab: Jah (Ühinenud Metodisti Kirik..., 2009). Kuid „suure” eksortsismi puhul tuleb
esile metodismile omane joon – lähtumine individuaalsest usust, Pühakirjast ning täielikust
usaldamisest Jeesusele Kristusele. Seetõttu ei koosta metodisti kirik täpsed juhiseid
piiratud rituaaliga, vaid kõige tõsiduse ning distsiplineerituse juures on avatud Püha Vaimu
inspiratsioonile ja juhatusele sõltuvalt olukorrast, nagu on näha Wesley eeskujust ja metodisti
kiriku juhistest eksortsismi situatsiooni puhul (vt Statement, 2000, lk 208).
Uurimisülesanded olid püstitatud alates Pühakirja näidete uurimisest, seejärel kiriku ajalooliste
praktikate uurimisest kuni selleni, kuidas metodistlik praktika võib olla täienduseks nüüdisaja
teistele kirikutele, kui on tegemist eksortsismi teemaga. Uurimistulemused on kokkuvõtvalt
järgmised:
Jeesuse tegevuses oli eksortsism edukas, ent see oli seotud Jeesuse Messia-meelevalla
esiletoomisega. Nõndasamuti oli apostlite-aegsete juhtumite peamiseks motiiviks Jeesust
kuulutava evangeeliumi väe esiletoomine. Sünoptilised evangeeliumid rõhutavad, et Jeesuse
vägi deemonite üle pärineb Jumalalt, ja mitte kelleltki teiselt. Alates kristliku kiriku tekkimisest
on eksortsism „Jeesuse nimel“ jäänud kiriku vaimulikuks pärandiks kuni tänapäevani.
Eksortsismi praktika kiriku ajaloos on esindatud kahesuguse eksortsismi praktiseerimisega:
nn suur ja väike eksortsism. Nende kahe rakendusvaldkonna seos on seda üllatavam, et
kiriku igapäevaelus neil justkui pole palju ühist.
Väike eksortsism, mis ei eelda deemonitest vallatud olemist, on sakramentaalse iseloomuga
ja leiab aset ristimisliturgias, kus ristitav ütleb lahti kuradist ja tema tegudest. Suur eksortsism
on indiviidi vabastamine konkreetsest deemonist. Neid kahte erinevat eksortismi vormi
omavahel seostades on kirikuga seotud inimene terviklikult hooldatud ning kaitstud ja
vabastatud deemonlikest rünnakutest. Võib nõnda sõnastada: väikese eksortsismi olemasolu
ja rakendamine koguduses aitab ära hoida suure eksortsismi vajaduse tekkimist, sest juba
ristimisel antakse usklikule kaasa kaitse deemonlike rünnakute eest; iga ristitu eest palvetab
kirik jätkuvalt.
Metodistlik arusaam eksortsismist tugineb John Wesley rikkalikule teoloogilisele ja
pastoraalsele pärandile. Metodisti kirikuisal John Wesley’l oli selge seisukoht – ta uskus
reaalsesse kuradisse ja deemonitesse ning inimeste vajadusse saada vabastatud kuradi
meelevallast, mis näitab, et ta hoidis kinni Pühakirjast ja kiriklikust traditsioonist. Wesleyl oli ka
palju isiklikke kokkupuuteid kurjadest vaimudest vaevatutega ja eksortsismi praktiseerimisega.
Aastal 1976 tegeleti ÜMK Faith and Order komitees eksortsismi teemaga, mille käigus töötati
välja juhendid pastoraalseks toimimiseks. Teema tõusis taas üles aastal 2016 ning ootab
edasiarendamist aastal 2017. Metodism teadvustab, et teoloogilised, psühholoogilised
ja sotsioloogilised aspektid seoses eksortsismiga nõuavad märkimisväärset analüüsi ja
juurdlust ning täiendavaid üksikasjalikke uuringuid. Kirik tunnistab, et ei ole jõudnud nõnda
sügava ja ulatusliku teoloogilise avalduseni, kui seda oodatakse.
Tänapäevases oikumeenilises suhtlemises võimaldab metodistlik via media positsioon
ühendada seoses eksortsismi mõistmisega niihästi kiriklikku sakramentaalset poolt kui
ka evangelikaalset ning nelipühalikku lähenemist. Metodism võtab tõsiselt karismaatilise
liikumise eesmärke, kuid jääb kirikliku traditsiooni ja teoloogilise põhjendatuse juurde ning
pakub sellega tasakaalu.
Metodistlikust arusaamast seoses eksortsismi praktiseerimisega võib teistele kirikutele olla
kasu. Töös on kirjeldatud katoliiklikku praktikat, kus on range rituaalide järgimine, ja baptistide
olukorda, kus nad enamasti väldivad eksortsmi teemat, ning nelipühilaste praktikat, kus
eksortsismi praktika on entusiastlik, spontaanne, intuitiivne. Teades teiste kirikute praktikat,
26 27

JOHANNA-MARGRET OJAOTS
JOHANNA-MARGRET OJAOTS
on metodistlik praktika kui via media kesktee, mille läbi võib teisi kirikuid rikastada, näiteks
väikese eksortsismi näol, sest mitte just kõik kirikud ei kasuta väikest eksortsismi ristimise
juures.
Välised olukorrad muutuvad, kuid Jeesuse nimel toimiv kirik jääb võitjaks.
Faith and Order Committee Report (2016). Loetud aadressil http://www.methodist.org.uk/
downloads/conf-2016-32-Faith-and-Order-Committee.pdf 1.3.2017
Hagin, Kenneth E. (2003). Uskliku meelevald. Tallinn: Charismata Ministries.
Hagin, Kenneth E. (2015). Võidukas kogudus. Tallinn: Charismata ministries.
KASUTATUD KIRJANDUS
Billman, Frank H. (2013). The Supernatural Thread in Methodism. Florida: Creation House
Press; Aldersgate Renewal Ministries.
Blumhardt, Christoph (i.a.). Haigete tervekssaamisest usupalve läbi tõenditega käesolevast
ajast. Tõlgitud käsikirjaline materjal.
Canty, George (1976). Demons and Casting Out Demons. P. S. Brewster (ed), Pentecostal
Doctrine (241-257). Cheltenham: Grenehurst Press.
Carter, Aiden (i.a.). Exorcism in the Catholic and Evangelical Traditions. Loetud aadressil
http://www.academia.edu/21689686/Catholic_vs._Evangelical_Exorcism 1.3.2017
De Arteaga, William L. (2014, 8. august). The Sacramental Dimension of the Wesleyan
Revival. Loetud aadressil http://anglicalpentecostal.blogspot.com.ee/2014_08_08_archive.
html?m=0. 1.3.2017
Horst, Mark (1994). A Wesleyan Theology of Worship. Robert E. Webber (ed), Twenty
Centuries of Christian Worship (297-298). Nashville, Tennessee: Star Song.
Kurg, Ingmar (2009). Vabakirikute oikumeenilised suhted. Riho Altnurme (peatoimetaja),
Eesti oikumeenia lugu (156-176). Tartu/Tallinn: Tartu Ülikool; Eesti Kirikute Nõukogu.
Luther, Ralph (1993). Uue Testamendi sõnaraamat. Tallinn: EELK Konsistooriumi
kirjastusosakond.
Mohler, Albert (2010, 15. november). On Exorcism and Exorcists: An Evangelical View.
Loetud aadressil http://www.albertmohler.com/2010/11/15/on-exorcism-and-exorcists-anevangelical-view/.
1.03.2017.
Morris, Leon (2008). Luuka evangeelium. Tallinn: Logos.
Outler, Albert C. (1986). The Works of John Wesley. Volume 3. Nashville: Abingdon press.
Exorcism (1978). Peter Toom. The New International Dictionary of the Christian Church.
Grand Rapid, Michigan: Zondervan.
Powell, Graham ja Shirley (1986). Kristlane, vabasta end. Chichester: New Wine Press
(ingliskeelne originaal).
Exorcism (1979). Bromiley, G. W. The International Standard Bible Encyclopedia. Grand
Rapids, Michigan: William B. Eerdmans.
Prince, Derek (2012). Nad ajavad välja kurje vaime. Tallinn: Derek Prince’i Kristlik Misjon
Eestis.
Exorcism (2008). H. D. Betz, D. S. Browning, B. Janowski, E. Jüngel. Religion Past & Present.
Encyclopedia of Theology and Religion. Leiden-Boston: Brill.
Pärna, Taimi (2011). Power encounter kristliku misjoni meetodina (diplomitöö). EMK
Teoloogiline Seminar, Tallinn.
Exorzismus (1995). W. Kirchschläger. Lexikon für Theologie und Kirche, 3. Auflage, 3. Band.
Freiburg, Basel, Rom, Wien: Herder.
Püha ristimise ja salvimise kord (2009). Ad experimentum. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu
Kiriku liturgikakomisjon.
28 29

JOHANNA-MARGRET OJAOTS
Spiritual warfare/territorial spirits/demons (2007). A.S. Moreau. John Corrie (ed), Dictionary
of Mission Theology. Evangelical Foundations. Downers Grove, Illinois: Inter Varsity Press.
in the Light of Current Theological Dialogue. Nashville: Abington Press. (Eestikeelne
avaldamata käsikiri, lk 254).
Statements and Reports of the Methodist Church on Faith and Order (2000). Volume One:
1933-1983. The Trustees for Methodist Church Purposes.
Ühinenud Metodisti Kiriku ristimistalitus I (2009). EMK Liturgiakomisjoni eelnõu käsikiri
(inglise keelest tõlkinud Priit Tamm). Tartu.
Streiff, Patrick Ph. (2003). Methodism in Europe: 19th and 20th century. Tallinn: Baltic
Methodist Theological Seminary.
Sumrall, Lester (2011). Deemonid. Vastuste raamat. Tallinn: Charismata Ministries.
Tamm, Priit (1998). Eesti Metodisti Kirik 1940-1980: Vaatlusi olulisematele arengut mõjutanud
protsessidele ja probleemidele. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool: Tartu.
Tamm, Priit (2007). EMK spiritualiteedist. Ettekanne EMK 100. aastapäevale pühendatud
ajalookonverentsil, 2. juunil 2007 Kuressaares. Koduteel, 4, lk 13.
The United Methodist Book of Worship (1992). Nashville, Tennessee: The United Methodist
Publishing House.
Vaimulikud laulud (1997). Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit.
Ward, W. R. (1988). The Works of John Wesley. Volume 18. Nashville: Abingdon press.
Ward, W. R. (1990). The Works of John Wesley. Volume 19. Nashville: Abingdon press.
Ward, W. R. (1993). The Works of John Wesley. Volume 22. Nashville: Abingdon press.
Webster, Robert (2013). Methodism and the miraculous: John Wesley’s idea of the
supernatural and the identification of Methodists in the eighteenth-century. Lexington: Emeth
Press.
Wesley, John (1978). The Works of John Wesley. Volume 13. Third Edition. Grand Rapids,
Michigan: Baker Book House.
Williams, C. W. (1979). John Wesley’s Theologi Today: A Study of the Wesleyan Tradition
30 31

II TASE artiklid
Magistrandid ja doktorandid
32

SUSANNA VAIN
Susanna Vain
TAIMEDE KÄITUMISE VARIEERUMINE ARABIDOPSIS
THALIANA NÄITEL NING SELLE VÕIMALIK
RAKENDAMINE PÕLLUMAJANDUSES
SEOS JÄTKUSUUTLIKU ARENGUGA
Üha kasvav rahvaarv, suurenev linnastumine ning uue harimiseks sobiliku maa puudumine
sunnivad leidma uusi mooduseid, kuidas suurendada põllukultuuride saagikust olemasolevate
ressurssidega (OECD 2010). Taimedel on mitmeid kohastumusi, mis võimaldavad neil ellu
jääda konkurentses keskkonnas, nagu põllud seda on. Üheks selliseks kohastumuseks on
optimaalsest suurem vegetatiivne kasv. 1960ndatel ja 1970ndatel rohelise revolutsiooni
käigus töötati küll välja sorte, millel on vähendatud konkurentsivõime (nt väiksem kõrguskasv),
kuid oluline on ka üldiselt teada, kuidas ning mis tingimustel taimed konkureerivad, eriti kuna
sageli on konkureerimisest põhjustatud suurem kasv tulnud seemnetoodangu arvelt. Üha
enam räägitakse taimeökoloogiaalastes uurimustes taimede käitumisest – taimede võimest
muuta oma kasvu vastavalt naabri identiteedile. Selle kohaselt on konkureerimine samuti üks
võimalik käitumise tulem. Üheks saagikuse suurendamise võimaluseks oleks sordiaretusega
manipuleerida taimede käitumist – üksikute konkureerimisega seotud tunnuste mõjutamise
asemel muuta taimede käitumist tervikuna vähem konkurentsialtimaks. Selleks on esmalt
aga vaja uurida taimede konkureerimise ulatust ja varieeruvust. Seetõttu on siin töös luubi
alla võetud ühe üheaastase kiirekasvulise liigi, Arabidopsis thaliana looduslik varieeruvus
ning uuritud suurel tihedusel taimi kasvatades konkurentsiga seotud omadusi. Tulemustest
ilmneb, et looduslikult on ühe liigi siseselt välja arenenud lai spekter eri käitumismustreid
alates naabrite tolereerimisest intensiivse konkureerimiseni.
SISUKOKKUVÕTE
Taimeökoloogiaalastes uurimustes on üha rohkem hakatud kirjutama taimede käitumisest
– võimest muuta oma kasvu vastavalt naabrite identiteedile. Erinevaid käitumismustreid
on näidatud kogu spektri ulatuses alates altruismist sugulaste juuresolekul kuni saagikust
langetava intensiivse konkureerimiseni võõra taime äratundmisel. On välja pakutud, et
taimede käitumist võiks ära kasutada põllukultuuride sordiaretuses ning aretada välja
üksteisega vähem konkureerivad sordid. See võiks olla üheks potentsiaalseks võimaluseks
suurendamaks saagikust juba olemasolevate ressurssidega. Käesolevas töös uuritakse
ühe taimeliigi looduslikult välja kujunenud käitumise varieeruvust. Selleks kasvatati suurel
tihedusel 20 erinevast geograafilisest piirkonast pärit Arabiodopsis thaliana taimi. Katse
tulemustest nähtub, et kuigi tegu on sama taimeliigiga, varieerub käitumine seinast seina.
Leidus piirkondi, millest pärit taimed taluvad liigisisest konkurentsi üpris hästi ning teisalt
jällegi piirkondi, mille taimed konkureerisid üksteisega väga agressiivselt. A. thaliana näol
ei ole tegu küll põllumajanduslikult olulise taimeliigiga, kuid need tulemused näitavad, et
liigisiseselt on erinevates keskkonnatingimustes kasulik erinev käitumine. Teadmine, et
ühe liigi siseselt on käitumine plastiline tunnus, avab võimaluse seda ära kasutada ka
põllumajanduses.
SISSEJUHATUS
Taimed suudavad muuta oma kasvu vastavalt naabri identiteedile (Abakumova et al. 2016;
Dudley & File 2007), st. taimed käituvad. Käitumine taimedel on laia amplituudiga alates
vähenenud konkureerimisest sugulaste juuresolekul (Dudley & File 2007) intensiivsema
konkureerimiseni võõra taime äratundmisel (Gersani et al. 2001). Katseliselt on näidatud, et
taimed kasvavad kõige paremini koos nende taimedega, keda kõige sagedamini looduses
kohatakse (Semchenko et al. 2013). Seega sõltuvalt naabrist võib kasulikem käitumismuster
varieeruda ning taimedel on valik – kas konkureerida või teha koostööd.
Koostöö tegemine on alati kasulikum kui konkureerimine, kuid koopereerumise väljaarenemine
on looduses raskendatud. Seda peamiselt vangi dilemma tõttu, mille kohaselt saab enim kasu
organism, kes petab ausat naabrit (Axelrod & Hamilton 1981), st. näiteks taim, kes otsustab
konkureerida sõbraliku naabriga. Kui koostöötegijate sekka satuks agressiivselt konkureeriv
taim, saavutaks ta kiirelt edu ning mõne põlvkonnaga tõrjuks konkureerimise arvelt tagasi
hoidvad koopereeruvad taimed välja (Zhang et al. 1999). Üheks konkureerimise traagiliseks
väljundiks on ühisvara tragöödia, mida võib lihtsustatult defineerida kui ühise ressursi
ületarvitamine isekatel eesmärkidel (Hardin 1968). Terminit vermides kasutas Hardin (1968)
illustreerimiseks näidet loomapidajate vahel kasutatavast ühisest karjamaast. Kui lisada
karjamaale üks kariloom, saab omanik kasu looma lisamisest individuaalselt, sellest tulenev
lisakoormus karjamaale aga jaotub kõigi loomapidajate vahel võrdselt. Seega on karjataja
seisukohast alati mõttekas lisada juurde üks loom, isegi kui maa on täiesti ülekarjatatud, sest
individuaalne kasu ületab alati individuaalse kahju. Ühisvara tragöödia esinemist taimedel
on tõestatud mitmete tunnuste näitel alates kõrguskasvust (Falster & Westoby 2003)
juurkonkurentsini (Gersani et al. 2001) ning see on väga aktuaalne ka põllumajanduses
(Anten & Vermeulen 2016).
Koostöövõimelisuse väljaarenemiseks on taimedel vaja mingit motiivi. Üheks võimaluseks
on hõimuvalik ehk altruistlik käitumine lähisugulastega. Evolutsiooniliselt on indiviidi
huvides iseenda paljunemine, sest seda edukam on indiviid, mida rohkem on tema geenid
esindatud järgmises põlvkonnas (Hamilton 1963). Seega kui taime huvides on enda geenide
34 35

SUSANNA VAIN
SUSANNA VAIN
levimine järgmisesse põlvkonda, võib olla mõttekas loovutada oma heaolu naabrite nimel,
kes kannavad samu geenikoopiaid selle indiviidiga, st. sugulasi. Selline käitumine on seda
mõttekam, mida lähem on sugulusaste (Hamilton 1963; Hamilton 1964). Hõimuvaliku
olemasolu taimedel on tõestatud mitmetes eksperimentides (Dudley & File 2007; Karban
et al. 2013; Murphy & Dudley 2009), kuid tõenäoliselt pole see looduses siiski sugugi sage
strateegia (Lepik et al. 2012). Teine võimalus koostöövõimelisuse väljakujunemiseks on
grupivalik, mis põhineb ideel, et looduslik valik toimib mitte indiviidide, vaid gruppide tasemel.
Sellisel juhul sõltub indiviidi edukus vaid sellest, kui eduka grupi liige ta on, mistõttu eeldab
grupivalik teatud koostöövõime olemasolu (Goodnight et al. 1992). Evolutsioonibioloogid
on pikalt vaielnud, kas grupivalik võiks olla arvestatavaks evolutsiooniliseks jõuks (Maynard
Smith 1976; West et al. 2007). Kuna grupivalik ei eelda, et grupi liikmete vahel oleks
mingisugunegi sugulus, on grupivaliku puhul koostöö tegemise ajendiks lihtsalt puhas isetus.
Seetõttu on grupivaliku esinemine looduses äärmiselt kaheldav (West et al. 2007). Seevastu
inimese poolt rakendatud kunstliku valiku tingimustes on grupivaliku võimalikkust tõestatud
taimedest (Goodnight 1985) mardikateni (Wade 1976). Ka põllumajandusest on olemas
edukas grupivaliku näide. Muiri (1996) läbi viidud eksperimendis aretati läbi grupivaliku
kanu vähem agressiivseteks. Kõigest kuue põlvkonnaga suudeti tõsta kanade eluvältelist
munatoodangut koguni 160%. Seetõttu on arutatud, et ka põllukultuuride sordiaretuses
võiks rakendada grupivalikut (Weiner et al. 2010).
Meie töörühmal on plaanis läbi viia katse uurimaks, kas grupivaliku abil on võimalik suurendada
taimede saagikust. Katsealuseks liigiks valiti Brassicaceae sugukonda kuuluv üheaastane
rohttaim Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. Tegemist ei ole küll põllumajanduslikult olulise
liigiga, kuid vähene nõudlikkus keskkonnatingimuste osas ja 8-nädalane elutsükkel teevad
nimetatud liigi sobilikuks aretuskatse jaoks, mis hõlmab endas mitmete põlvkondade vältel
taimede kasvatamist. Selle katse eesmärgiks oli leida sobilik fenotüüp, mis oleks mõõdukalt
agressiivne ning millel samas oleks veel aretusruumi seemnetoodangu osas. Katses
kasvatati 20 eri geograafilisest paigast pärit ökotüüpi (kohalikele keskkonnatingimustele
kohastunud alamliik või liin (Merriam-Websteri sõnastik)), mis ühtlasi oli ka aluseks
fenotüübilise varieeruvuse loomisele. Erinevates keskkonnatingimustes erineb vegetatiivse
kasvu ja seemnetoodangu optimeerimine ning samuti ka konkurentsisuhted. Seetõttu võib
katse tulemuste põhjal teha üldökoloogilisi järeldusi liigisisese taimede käitumise plastilisuse
kohta. Artikkel põhineb autori bakalaureusetööl.
METOODIKA
Katses kasutati 20 eri geograafilisest regioonist pärit A. thaliana ökotüüpi. Esindatud
on ökotüübid mitmesuguste klimaatiliste tingimustega piirkondadest, alates niiskest
parasvöötmest kuni kuiva lähistroopikani. Ökotüüpide nimetused ja päritolumaad on välja
toodud Tabelis 1. Seemned pärinevad Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi taimsete signaalide
uurimisrühma laborist. Kõik seemned peale Est-1 on kogutud 2014. aasta jaanuaris (Est-1
2004. aastal).
Tabel 1. Katses kasutatud Arabidopsis thaliana ökotüüpide päritolumaad.
Ökotüüp Päritolumaa Ökotüüp Päritolumaa
Bur-0 Iirimaa No-0 Saksamaa
Can-0 Kanaari saared Oy-0 Norra
Col-0 USA Po-0 Saksamaa
Ct-1 Itaalia Rsch-4 Venemaa
Cvi-0 Roheneemesaared
Sf-2 Hispaania
Est-1 Eesti Tsu-0 Jaapan
Hi-0 Holland Wil-2 Venemaa
Kn-0 Leedu Ws-0 Venemaa
Ler-0 Saksamaa Wu-0 Saksamaa
Mt-0 Liibüa Zu-0 Šveits
20 A. thaliana ökotüübi monokultuuri külvati 44x25cm pottidesse tihedusega 1,05cm 2
taime kohta, mis vastas 1050 seemnele poti kohta. Vastav külvitihedus pärineb antud
katsele eelnenud eksperimendist, mille eesmärgiks oli mõõta A. thaliana biomassi ja
seemnetoodangut erinevatel tihedustel kasvanuna. Suure kasvutiheduse eesmärgiks oli
luua tugeva liigisisese konkurentsi olud, kus taimed on selgelt väiksema kasvuga kui üksi või
väiksel tihedusel kasvades, kuid siiski veel võimelised arvestataval hulgal seemneid tootma.
Seemned külvati liivaga läbisegatult pottidesse, kus oli turvasmulla ja vermikuliidi segu 2:1
suhtes. Enne külvamist hoiti seemneid 48 tundi külmkapis vees, et soodustada idanemist.
Külvati iga ökotüüp ühes korduses.
Taimi kasvatati kasvuhoones 12h valgusrežiimil. Kasvuperioodil kasteti taimi vastavalt
vajadusele, kuid enamasti igapäevaselt. Kord nädalas tõsteti potid juhuslikku järjekorda,
et elimineerida asukoha mõju kasvamisele. Kui taimed õitsesid, jagati pott kaheks – üks
pool maapealse biomassi ja juurte kogumiseks ning teine pool seemnete kogumiseks.
Pärast õitsemist, kui kõdrad on moodustunud, hakkavad taimed ära kuivama seemnete
valmimiseks ning siis pole enam võimalik juuri muudest mullakiududest eristada. Seetõttu
toimus biomassi ja seemneproovide kogumine eri aegadel. Eri ökotüüpidel on erinevad
kasvukiirused, mistõttu ökotüübid õitsesid eri aegadel ning seetõttu toimusid ka proovivõtud
vastavalt taime arengujärgule. Biomassi ei kogutud 1 cm ulatuses servadest, et eemaldada
servaefekti mõju. Kogutud taimede arv loeti kokku ning nii juurte kui ka biomassi proovid
kuivatati 75°C juures 48 h. Hiljem kaaluti seemnete, võsu ja juurte mass.
36 37

SUSANNA VAIN
SUSANNA VAIN
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Maapealse biomassi ja juurte andmed koguti 19 ökotüübilt. Ühe ökotüübi (Bur-0) puhul
polnud piisavalt seemneid, mistõttu külvati seda ökotüüpi vaid poole poti jagu seemnete
kogumiseks. Kolme ökotüübi (Est-1, Ler-0, Wil-2) seemnetel oli probleeme idanemisega (alla
5% idanes) ning seetõttu kasvasid taimed hõredalt ja taimedevahelised interaktsioonid olid
seega eeldatavast nõrgemad. Kuna taimedevaheliste interaktsioonide uurimine just tugevalt
konkurentses keskkonnas oli selle uurimuse eesmärgiks, on need ökotüübid analüüsidest
kõrvale jäetud. Seega pole analüüsidesse kaasatud nelja ökotüüpi – Bur-0, Est-1, Ler-0,
Wil-2.
20 ökotüübist 16 tootsid seemneid. Nendest neljast mitteviljakast ökotüübist üks (Mt-0) küll
õitses ja viljus, kuid kõdrad osutusid täiesti tühjadeks. Ülejäänud kolm (Can-0, Cvi-0, Zu-0)
kasvatasid küll tiheda lehestiku, kuid ei suutnud õitsema minna. Eeldatavalt võis tegu olla
väga intensiivse taimedevahelise konkureerimisega, kus ressursse seemnete tootmiseks
ei jätkunud. Kuna õitseda mitteüritamine on üheaastase taime puhul äärmuslik strateegia,
on need kolm ökotüüpi edasistes analüüsides täpsema fookuse alla võetud uurimaks, kas
selline käitumine võis olla tingitud konkurentsist. Seega on siin töös analüüsid jaotatud
kaheks – viljakate ökotüüpide analüüs, kus analüüsitakse seemneid tootnud ökotüüpe, ning
mitteviljakate ökotüüpide analüüs, kus on üritatud leida põhjuseid, miks osad ökotüübid ei
suutnud viljuda.
Viljakate ökotüüpide võrdlus
Joonis 1. Ökotüübi kõigi kogutud taimede kollektiivse võsu biomassi (g) ja juurte biomassi (g) vaheline seos.
Joonis 2. Seemnetootmisealiseks saanud taimede protsendi (ellujäämus) ja kollektiivse seemnetoodangu (g)
vaheline seos.
Jooniselt 1 on näha, et ökotüüpide võsu ja juurte biomasside vahel on positiivne oluline seos
(p

SUSANNA VAIN
SUSANNA VAIN
olulist seost leida ei õnnestunud, on olemas nõrk negatiivne korrelatsioon kollektiivse
kogubiomassi ja seemnetoodangu vahel (r= -0.22, p=0.49), st. rohkem seemneid tootnud
ökotüübid on siiski pigem väiksema biomassiga. Sellest võib järeldada, et edukaks seemnete
tootmiseks suurt biomassi ilmtingimata tarvis ei ole ning suurema vegetatiivse kasvu taga
on tõenäoliselt üksteisega konkureerimine. Teiseks on põllumehele oluline, et taimed taluks
liigisisest konkurentsi hästi, sest põllule külvatakse taimi tihedalt. Seega ei ole tugev naabrite
allasurumine põllumajanduse kontekstis kasulik. Jooniselt 2 on näha, et osad ökotüübid
suutsid edukalt seemneid toota sõltumata suurest naabrite tihedusest ning teisalt leidus
ökotüüpe, mis ei suutnud saavutada suurt seemnetoodangut väikesest naabrite tihedusest
hoolimata. Selles katses on looduslikud ökotüübid, mida aretatud ei ole, mistõttu võib nende
tulemuste valguses järeldada, et liigisisese konkurentsi talumine võib ka looduslikult välja
areneda. Kuivõrd konkureerimine on käitumuslik aspekt, võiks ka põllukultuuride sortide
puhul aretada vähemkonkureeriva käitumise suunas, st üksikute konkureerimisega seotud
tunnuste manipuleerimise asemel vaadata taimede käitumist ning selle tagamaid tervikuna.
Mitteviljakate ökotüüpide võrdlus
Tabel 2. t-testide tulemused suitsiidsete ja viljakate ökotüüpide võrdlemiseks. Statistiliselt olulised tulemused
on välja toodud paksus kirjas.
P-väärtus
t-statistik
Vabadusastmete
arv
Kollektiivne juurte biomass

SUSANNA VAIN
SUSANNA VAIN
KASUTATUD KIRJANDUS
Abakumova, M., Zobel, K., Lepik, A. and Semchenko, M., 2016. Plasticity in plant functional
traits is shaped by variability in neighbourhood species composition. New Phytologist, 211(2),
pp.455-463.
Anten, N.P.R. & Vermeulen, P.J., 2016. Tragedies and crops: understanding natural selection
to improve cropping systems. Trends in Ecology & Evolution, 31(6), pp.429–439.
Axelrod, R. & Hamilton, W.D., 1981. The evolution of cooperation. Evolution, 211(4489),
pp.1390–1396.
Brouwer, R., 1962. Nutritive influences on the distribution of dry matter in the plant.
Netherlands Journal of Agricultural Science, 10(5), pp.361–376.
Dudley, S. & File, A., 2007. Kin recognition in an annual plant. Biology Letters, 3(4), pp.435–
438.
Falster, D.S. & Westoby, M., 2003. Plant height and evolutionary games. Trends in Ecology
and Evolution, 18(7), pp.337–343.
Joonis 4. t-testide graafikud a) kollektiivse juurte biomassi b) per capita juurte biomassi c) per capita
kogubiomassi (juurte ja võsu biomasside summa) ja d) logaritmitud juur:võsu biomasside suhte võrdluseks
suitsiidsetel ja viljakatel ökotüüpidel. Graafikutel on statistikutena märgitud keskväärtus, standardviga ja
keskväärtuse usalduspiirid. (muudetud kujul Vain 2016).
Gersani, M. et al., 2001. Tragedy of the commons as a result of root competition. Journal of
Ecology, 89(4), pp.660–669.
Goodnight, C.J., 1985. The influence of environmental variation on group and individual
selection in a cress. Evolution, 39(3), pp.545–558.
Hamilton, W.D., 1963. The evolution of altruistic behaviour. The American Naturalist, 97(896),
pp.354-356.
Hamilton, W.D., 1964. The genetical evolution of social behaviour II. Journal of theoretical
biology, 7(1), pp.17–52.
Hardin, G., 1968. Science. The tragedy of the commons, 13(162), pp.1243-1248.
42 43

SUSANNA VAIN
ANGELA JÄRVIS
Karban, R. et al., 2013. Kin recognition affects plant communication and defence. Proceedings
of the Royal Society B: Biological Sciences, 280(1756), p.20123062.
Angela Järvis
Lepik, A. et al., 2012. Kin recognition is density-dependent and uncommon among temperate
grassland plants. Functional Ecology, 26(5), pp.1214–1220.
USALDUSE OSA SOTSIAALSES KAPITALIS
Maynard Smith, J., 1976. Group Selection. Quaterly Review of Biology, 51(2), pp.277–283.
Muir, W.M., 1996. Group selection for adaptation to multiple-hen cages: selection program
and direct responses. Poultry science, 75, pp.447–458.
Murphy, G.P. & Dudley, S.A., 2009. Kin recognition: Competition and cooperation in Impatiens
(Balsaminaceae). American Journal of Botany, 96(11), pp.1990–1996.
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA
Eesti on jätkusuutlik siis, kui liigutakse nelja peaeesmärgi: heaolu kasvu, sidusa ühiskonna,
kultuuriruumi elujõulisuse ja ökoloogilise tasakaalu saavutamise suunal – nii defineerib
jätkusuutlikkuse Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Samas, Euroopa Liidu edukamate
riikide majandusnäitajate saavutamiseks on Eestil veel pikk tee minna.
Semchenko, M. et al., 2013. Plants are least suppressed by their frequent neighbours: the
relationship between competitive ability and spatial aggregation patterns. Journal of Ecology,
101(5), pp.1313–1321.
ÜRO säästva arengu strateegias on majandusega seonduvat kirjeldatud järgnevalt: „Toetada
säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada kõigile inimestele
inimväärne töö. (ÜRO, 2015)
Wade, M.J., 1976. Group selection among laboratory populations of Tribolium. Proceedings
of the National Academy of Sciences, 73(12), pp.4604–4607.
Weiner, J. et al., 2010. Evolutionary agroecology: the potential for cooperative, high density,
weed-suppressing cereals. Evolutionary Applications, 3(5–6), pp.473–479.
West, S.A., Griffin, A.S. & Gardner, A., 2007. Evolutionary explanations for cooperation.
Current Biology, 17(16), pp.661–672.
Vastavalt OECD uuringule peab Eesti majanduskasvu suurendamiseks tihendama
koostööd asutuste ja inimeste vahel. On välja pakutud, et majanduskasvu veduriks võiks
saada sotsiaalse kapitali kasvatamine. Sotsiaalse kapitali tähtsaimaks komponendiks on
usaldus. Vähese usalduse korral kulutatakse liigselt ressurssi partneri taustakontrolliks ning
majandustehingud võivad aeglustuda või üldse ära jääda.
Usalduse osa teadvustamine majanduskasvu edendajana on suur samm edasi säästva
arengu strateegias kirjeldatud tulemuste suunas.
Zhang, D.Y., Sun, G.J. & Jiang, X.H., 1999. Donald’s ideotype and growth redundancy: a
game theoretical analysis. Field Crops Research, 61(2), pp.179–187.
Aruanded
OECD, 2010. Challenges for Agrcultural Research, OECD Publishing.
Veebilehed
Ecotype definition. Merriam-Websteri sõnastik.
https://www.merriam-webster.com/dictionary/ecotype (viimati vaadatud 03.02.18)
SISUKOKKUVÕTE
Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2017. aasta esimeses kvartalis 4,4 protsenti ning
teises kvartalis 5,8 protsenti. Viimati kasvas majandus kiiremini ligikaudu viis aastat tagasi.
Seda kasvu seostatakse eelkõige ekspordi suurenemisega ning samuti lõpptarbimiskulutuste
suurenemisega. Lõpptarbimiskulutused suurenevad töötasude arvelt. Statistikaameti
aruandest selgub, et hõivatu kohta makstavad hüvitised on kasvanud tootlikkusest kiiremini
(Eesti Statistika, 2017). Vastavalt OECD uuringule peaks Eesti suurendama produktiivsust
läbi inimkapitali kasutuse tõhustamise ning koostöö suurendamise asutuste ja inimeste
Vain, S. 2016. Koostöövõimelisuse aretamise võimalikkusest põllukultuuridel.
44 45

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
vahel (OECD, 2015a). Üheks põhjuseks, miks kõik majandusnäitajad ei kasva loodetud
tempos, peetakse sotsiaalse kapitali vähesust. Sotsiaalne kapital panustab majanduskasvu
läbi suuremate investeeringute, innovatsiooni, rahandusliku arengu ja regionaalse tööhõive
kasvu. Erinevate autorite käsitluses on ettevõtlusega kõige enam seostatud nelja sotsiaalse
kapitali faktorit: usaldus, üldised normid, sotsiaalsed võrgustikud ning mõjuvõim.
Eestis on üks sotsiaalse kapitali mõõdetavatest parameetritest – usaldus – OECDsse
kuuluvate Euroopa riikide keskmine: skaalal 0 (sa ei usalda ühtegi teist inimest) kuni 10
(valdav enamus inimesi on usaldusväärsed) on eestlased hinnanud usaldatavust 5.8 punktiga
(OECD, 2015b). Mõned autorid võrdsustavadki usaldust sotsiaalse kapitaliga (Fukuyama,
1995), mõned näevad usaldust sotsiaalse kapitali allikana (Putnam, 2000), mõned näevad
seda kui sotsiaalse kapitali vormi (Coleman, 1990) ja mõned kui kollektiivset vara, mis
tuleneb sellest, et sotsiaalset kapitali tõlgendatakse kui suhtevara (Lin, 1999). Usaldus on
iga majandustehingu aluseks. Kõik tehingud, kus enne tasumist antakse ostjale kaup üle,
põhinevad usaldusel. (Knack & Keefer, 1997) Sotsiaalse kapitali peamise kasuallikana loob
vastastikune usaldus teadmiste jagamise võimaluse, madalamad ülekandekulud, lahendab
konflikte kergesti ja loob suurema koherentsuse kollektiivsetes tegevustes (Fukuyama, 1995).
Erinevad autorid rõhutavad usalduse tähtsust sotsiaalse kapitali suurendamise eesmärgil.
Artikli autori eesmärgiks on täpsustada sidemeid usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel.
Eesmärgi täitmiseks töötab autor läbi asjakohase teoreetilise materjali ning kirjeldab seoseid
usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel.
Läbi on viidud pilootuuring 50 vabalt valitud respondendiga sotsiaalse kapitali küsimustiku
testimiseks ajakulu ning arusaadavuse suhtes. Artiklile on lisatud küsimustiku usalduse osa
küsimused.
Võtmesõnad: sotsiaalne kapital, usaldus.
SISSEJUHATUS
Artikli autori eesmärgiks on anda ülevaade usalduse tähtsusest sotsiaalse kapitali osana
ning pakkuda välja soovitused sotsiaalse kapitali mõõtmiseks usalduse osaga seotud
küsimustiku koostamiseks. Tegemist on teoreetilise uurimusega, mis hõlmab sotsiaalse
kapitali ja usalduse osa puudutavate uuringute ja teoreetiliste materjalide analüüsi. Selle
tulemusena valmib üks osa sotsiaalse kapitali küsimustikust.
Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:
• kirjeldada sotsiaalse kapitali mõistet ja olemust teoreetilise materjali põhjal;
• analüüsida erinevaid mõõtvahendeid ning nende alusel koostada küsimustik usalduse
osa mõõtmiseks;
• läbi viia pilootuuring.
Eesmärgi saavutamiseks kirjeldab autor sotsiaalse kapitali olemust ning faktoreid, mida
seostatakse kõige enam sotsiaalse kapitaliga. Edasi keskendub uurimistöö ühele faktorile
sotsiaalse kapitali suurendamisel – usaldusele. Kogu töös kasutatav materjal on viidatud.
USALDUSE OSA SOTSIAALSES KAPITALIS
Termin „sotsiaalne kapital“ ilmus teaduskirjandusse esmakordselt Lyda Judson Hanifani
(1916, 1920) töödes, kes vastandas sotsiaalse kapitali materiaalsete hüvedega ning tõstis
esile kogukonna ja koostöö olulisuse (Hanifan, 1916).
Erinevalt finantskapitalist inimeste pangakontodel ja intellektuaalsest kapitalist inimeste peas,
on sotsiaalne kapital seotud inimeste vaheliste suhetega. See on unikaalne, planeerimatu
ning kasvab või kahaneb päevast päeva toimuvate tegevuste käigus. Tänu isetekkelisusele
ei ole see organisatsiooni püsiv ressurss, vaid muutub ajas ning inimsuhetega. Samas on
sotsiaalne kapital tähtis osa organisatsiooni kapitalist ja seetõttu peegeldab organisatsiooni
ajaloolist strateegilist evolutsiooni. (Edelman et al. 2005) Inimesed ja sotsiaalne kapital
ei saa eksisteerida üksteiseta (Keeley, 2007). Sotsiaalne kapital puudutab institutsioone,
suheteid ja norme, mis kujundavad ühiskonna sotsiaalse suhtlemise kvaliteeti (The World
Bank, 1999). Sotsiaalset kapitali on defineerinud Coleman (1994) selle rolli järgi. Tema
kontseptsiooni järgi on sotsiaalne kapital neutraalne ressurss, mis lihtsustab igasugust
tegevust, kuid kas ühiskond saavutab parema tulemuse või mitte, sõltub täielikult sellest
kuidas ja kus isikud seda kasutavad. (Foley & Edwards, 1997)
Sotsiaalsel kapitalil ei ole selget, vaieldamatut tähendust sisulistel ja ideoloogilistel põhjustel
(Dolfsma & Dannereuther, 2003, Foley & Edwards, 1997) ning seetõttu ei ole olemas ka
üheselt sobivat definitsiooni ning kasutatavad definitsioonid sõltuvad uurimistasandist
46 47

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
(Robinson, et al. 2002). Erinevad sotsiaalse kapitali definitsioonid ei ole tegelikult alternatiivsed
lähenemised samale asjale, vaid pigem sama protsessi teineteist täiendavad osad.
(Grootaert & Bastelaer, 2001) Sotsiaalset kapitali võib vaadelda kui süsteemi, mis põhineb
võrgustikel, usaldusel ja normidel ning aitab saavutada ühiseid eesmärke (Putnam, et al.
2003). Putnam ja Fukuyama on oma teostes nimetanud sotsiaalset kapitali majanduskasvu
ergutajaks ning majandusliku efektiivsuse suurendajaks (Putnam, 2000, Fukuyama, 1995).
Roland Burt (1992) on sotsiaalse kapitali mõistele lähenenud inimsuhete ja sellest saadava
majandusliku kasu kaudu. Mark Carney (2014) sõnul nõuab heaolu lisaks majandusliku
kapitali investeeringutele ka investeeringuid sotsiaalsesse kapitali. Sotsiaalne kapital on
nagu liim, mis hoiab ühiskonda koos ning ilma milleta ei saa olla majanduslikku kasvu või
ühiskonna heaolu. Sotsiaalne kapital on mitmetasandiline konstrukt. Organisatsiooni tasand
ja üksikisiku tasand on grupeeritud, kuna eraisikutest juhtide isiklike võrgustike suhteid
kasutatakse organisatsiooni sotsiaalse kapitali loomisel. (Acquaah, et al, 2014)
Fukuyama (1995) väidab oma raamatus „Trust“, et isikutevaheline usaldus on eduka
majanduse eelduseks. „Kui inimesed, kes töötavad ettevõttes, usaldavad üksteist – siis
maksab äri tegemine vähem“ (Fukuyama, 1995). Usaldus on üks põhilistest majandust
soodustavatest teguritest sotsiaalse kapitali mõistes. Vastastikune usaldus lihtsustab
koostööd indiviidide vahel. Usaldus kasvab kaua, kuid kaob kiiresti. Iga majanduslik tehing
on sisuliselt samuti usalduse avaldus. Tehingud, kus kaup vahetab omanikku enne tasumise
toimumist, on usaldusele üles ehitatud. Samuti sõlmitakse usalduslike suhete puhul vähem
kirjalikke lepinguid. Madal usalduse tase võib takistada innovatsiooni. Kui ettevõtja peab
kulutama palju aega partnerite võimalike kuritegude monitoorimiseks, jääb tal vähe aega
tegeleda innovatsiooniga. (Knack & Keefer, 1997) Usaldust võib defineerida kui usku või
tajumist, et tehingu teine osapool ei peta. Kui usaldus on suur, tehakse formaalsed ja
mitteformaalsed lepingud tihti ilma klausliteta, mis kohustavad osapoolte maksekäitumist
jälgima ja uurima. (Ibid).
Usalduse tekkimiseks on kolm otsustavat elementi: pidev kontakt suurendab kindlustunnet,
et teisi saab usaldada, osapooled on ausad oma väljaütlemistes ning pooled järgivad võetud
kohustusi. Sotsiaalse kapitali peamise kasuallikana loob vastastikune usaldus teadmiste
jagamise võimaluse, madalamad ülekandekulud, lahendab konflikte kergesti ja loob
suurema koherentsuse kollektiivsetes tegevustes. (Fukuyama, 1995) Usalduse kasvamine
sõltub sellest, kas inimeste vaheline suhtlus on jätkuv ning kas ootused ja tegelikkus on
vastastikuses vastavuses (Fischer, et al, 2002).
Usaldust nimetavad Zak ja Knack (2001) majanduskasvu mõjutajaks – kõrgem usalduse määr
mõjutab investeeringuid ja majanduskasvu. Usaldust suurendavad õiglased tulujaotused,
diskrimineerimise vähenemine ning homogeenne ühiskond. Samas võib madal usalduse
tase olla vaesuslõksu põhjustajaks.
Katie D. Payne (2013) on välja pakkunud kuus sammu usalduse mõõtmiseks:
• defineeri, keda soovid uurida või kellega usalduslikke suhteid luua;
• sea SMART eesmärgid:
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
hoia kokku aega;
vähenda barjääre;
suurenda efektiivsust;
vähenda juriidilisi kulusid;
kõrvalda barjäärid laienemiselt;
vähenda kaotuse kogust;
toeta aktsia hinda;
neutraliseeri vastasseis;
lühenda müügitsüklit;
paranda kommunikatsiooni;
• loo alus võrdlemiseks, milliseid tulemusi soovitakse võrrelda;
• otsusta, millised on mõõdikud;
• vali mõõtmise metodoloogia, instrument ja/või tööriist;
• analüüsi tulemusi, tee ettepanekuid ja mõõda uuesti. (Payne, 2013)
Usaldus on laialdaselt uuritud kontseptsioon, see on suhete kvaliteedi komponent. Samuti
on toimunud ekstensiivsed uuringud ettevõtluse ja ettevõtete vahelise suhtluse tasandil.
Ettevõtte tasandil pigem suhetes juhtkonna või juhtkonna ja töötajate vahel.
Teoreetiliselt sõltuvad usalduse ja majanduskasvu vahelised seosed usalduse loomise
eeldustest. Kui üks kohtleb usaldust nagu ettemääratud tunnust, siis ei saa usaldus olla
mõjutatud kasvust ning põhjuslik seos viitab sellele, et rohkem usaldust tekitab suurema kasvu.
Kuid kui tunnustatakse vastastikuse mõju rolli usalduse suurendamisel, võib majanduskasv
edendada ka usalduse kasvu (või vähemalt kasvu soodustavad tegurid võivad kaasa tuua
suurema usalduse). (Labonne, Chase, 2010) Usaldus kasvab läbi erinevate tegevuste.
Täpsemalt öeldes, usaldus konkreetse grupi vastu kasvab positiivsete inimestelt inimesele
tegevustega.
Usaldus on mitmedimensionaalne kontsept:
• mitmetasandiline: usaldus tuleneb koostööst mis hõlmab kaastöötajaid, meeskondi
organisatsioone ja organisatsioonidevahelisi liite;
48 49

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
• kultuuriliste juurtega: usaldus on tihedalt seotud organisatsioonikultuuri normide,
väärtuste ja uskumustega;
• suhtluspõhine: usaldus on suhtlusalase käitumise tulemus, näiteks täpse teabe
andmine, otsuste selgitamine ja soolise ja asjakohase avatuse näitamine;
• dünaamiline: usaldus muutub pidevalt, sest see läbib erinevaid tsükleid suhete
alguses, stabiliseerumisel, destabiliseerumisel ja lõppemisel;
• mitmemõõtmeline: usaldus koosneb mitmetest teguritest kognitiivsel, emotsionaalsel
ja käitumuslikul tasandil, mis kõik mõjutavad inimeste arusaama usaldusest. (Payne,
2013)
James Grunig ning Linda Hon (1999) on kirjeldanud kolme mõõdetavat usalduse dimensiooni:
• kompetents: usk, et organisatsioonil on võime teha seda, mida lubatakse, tal on
piisavalt mõjuvõimu ning ta suudab turul püsimiseks konkureerida;
• ausus: usk, et organisatsioon on aus ja õiglane;
• usaldusväärsus: usk, et organisatsioon teeb seda, mida ütleb ning tegutseb
järjepidevalt ja usaldusväärselt. (Hon & Grunig, 1999)
Charlesi ülikooli uurimisrühma tulemused (Horwath, 2011) näitavad, et inimestevaheline
usaldus on üks olulisemaid tegureid pikaajalise majanduskasvu soodustajana. Uuringu
tulemusena selgus ka, et usalduse osa majanduskasvus ei ole väga tundlik regressi
mõjudele ning kõrge usalduse tase ei ole majanduskasvule kahjulik. (Ibid, 2011) Seetõttu
ongi usaldus pigem kasvu mõjutaja positiivses suunas või kasvule ebaoluline, kuid mitte
kunagi negatiivne.
Mõõtvahendi usalduse osa küsimustiku koostamiseks analüüsiti erinevate autorite
mõõtvahendeid ning nende usaldusega seotud küsimusi. Kokku analüüsiti nelja erinevat
küsimustikku. Küsimused valiti korduvuse ja asjakohasuse alusel. Küsimus mille kasutamist
kaaluti, pidi esinema vähemalt kolmes analüüsitud küsimustikus.
Küsimustikku piloteeriti 50 vabalt valitud vastaja kaasabil eesmärgiga täpsustada küsimusi,
teha kindlaks täitmiseks kuluv aeg ning selgitada välja, kas küsimused on kõigile vastajatele
üheselt arusaadavad. Küsimustikus kasutatakse viie palli Likerti skaalale paigutatud
küsimusi. Struktureeritud küsimuste kasutamise põhjuseks on nende hilisema võrreldavuse
tagamine ning vastuste töötlemise lihtsustamine. (Järvis, 2017)
Küsitluse lähtekohad:
• iga küsitlusele vastaja saab sotsiaalse kapitali põhiskoori, mis arvutatakse Likerti
skaala väärtuste järgi ning nelja uuritava faktori skoori;
• kui vastaja on jätnud vastamata ühe või kaks küsimust, siis võib nende vastused
arvestada kõigi samale küsimusele vastajate keskmise skoori järgi;
• kui vastamata on jäetud üle kahe küsimuse, siis tuleb vastaja analüüsist kõrvale jätta
(Onyx & Bullen, 2005)
METOODIKA
Uurimistöö autori eesmärgiks on anda ülevaade usalduse tähtsusest sotsiaalse kapitali osana
ning samas anda küsimuste näol soovitused usalduse osa mõõtmiseks sotsiaalse kapitali
mõõtvahendis. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldab autor sotsiaalse kapitali olemust ning
faktoreid, mida seostatakse kõige enam sotsiaalse kapitaliga. Edasi keskendub uurimistöö
ühele faktorile sotsiaalse kapitali suurendamisel – usaldusele.
Andmete kogumisel analüüsiti erinevate autorite poolt avaldatud akadeemilisi tekste.
Elektroonilise kirjanduse otsinguks kasutati raamatukogude elektronkataloogi ESTER,
EBSCOhosti arhiivisüsteemi, ResearchGate veebilehte, Science Research online
teadusartiklite andmebaasi ning World Bank e-Library andmekogu erinevate analüüside ja
ülevaadete saamiseks.
Küsimustik on jagatud osadeks, millest esimene hõlmab üldist informatsiooni vastaja soo,
vanuse, sissetulekuallika ja haridustaseme kohta. See informatsioon võimaldab kujundada
pilti vastajast. Järgnevad küsimustiku osad keskenduvad erinevate faktorite küsimustele.
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Küsimustiku koostamisel on aluseks võetud neli erinevat näidisküsimustikku:
• World Bank. An Integrated Questionnaire (Grootaert, et.al, 2003);
• The OECD measurement of social capital project and question databank (Schrivens&
Smith, 2013);
• Social Capital in the European Values Study Surveys (Schaik, 2002);
• Measuring social capital in five communities in NSW (Bullen & Onyx, 2005).
50 51

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
Maailmapanga poolt loodud küsimustik on prototüüp, mis püüab sobituda igasse keskkonda.
Küsimustik on läbinud ulatusliku kontrolli ja kriitika ekspertide poolt. Samas soovitavad
küsimustiku koostajad kasutada küsimustikust vajalikke küsimusi erinevate olukordade ja
maade tarbeks. Kultuurilisest erinevusest tingituna, ei pruugi kõik küsimused olla üheselt
arusaadavad või tõlgitavad. (Grootaert, et.al, 2003)
OECD küsimustik vaatleb nelja erinevat dimensiooni, mida on sotsiaalse kapitali nime all
uuritud aastakümneid. Autorid soovitavad liita küsimustikku just neid osasid, mida uurijad
peavad vajalikeks oma eesmärgi täitmiseks. (Schrivens & Smith, 2013)
European Values Study Surveys on suuremahuline koostöö ja uurimisprojekt. Selle
eesmärgiks on uurida põhiväärtuslikke mustreid Euroopa elanikkonna seas. Uuringuid on
teostatud erinevate lainetena. (Halman, 2001)
jooksul usalduse tase järgmistes üksustes...“. Esimeses variandis oli ühena võimalustest
ära toodud kortermaja. Vastajaid ajas see segadusse, kuna vastaja ei elanud kortermajas
vaid eramajas. Uus variant sisaldab võimalust: „elukohas (eramajas, kortermajas)“. See
võimaldab erinevatel vastajatel igal juhul sellele küsimusele vastata. Muutmisel lisati
valikusse ka võimalus „töökohal“ kuna senine „klubis, organisatsioonis“ tähendab pigem
usalduse suurenemist erinevates vabatahtlikes organisatsioonides.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasaegses maailmas võiks küsimustik olla kättesaadav interneti
teel ning seda võiks juhtida rakendus, mis jooksvalt arvutaks kokku erinevad skoorid faktorite
lõikes, koguskoori inimeste lõikes ning ka ettevõtte koguskoori. Eksimisvõimaluste ja ajakulu
vähendamiseks tuleks edaspidi püüda loobuda käsitsi andmete sisestamisest analüüsimise
jaoks. (Järvis, 2017)
Jenny Onyxi ja Paul Bulleni küsimustik sai alguse kitsas akadeemikute ja praktikute grupis
mõõtvahendi väljatöötamise aruteludega 1995. aasta oktoobris. Algsest 68 sotsiaalse kapitali
küsimusest jäi peale piloteerimist ja analüüsi järgi 36 küsimust. (Onyx & Bullen, 2005)
Järvise (2017) poolt koostatud küsimustikus on kasutatud kõigi eelnimetatud küsimustike
enimkasutatud küsimusi. Küsimustikus kasutati skaalat: „üldse mitte“, „pigem ei nõustu“, „ei
oska öelda“, „pigem nõustun“, „täiesti nõus“ (Mõnel juhul sõnastus selguse huvides pisut
muudetud). Skaalat vahemikus ”täiesti nõus” kuni ”üldse ei nõustu” on selle optimaalse
suuruse tõttu palju soovitatud erinevate uurijate poolt. (Krosnick & Presser, 2010)
Kogu küsimustik koosnes 35 küsimusest mis olid jagatud gruppidesse vastavalt uuritavatele
faktoritele. Usaldusega seotud küsimuste gruppi kuulus seitse küsimust. Kuna eesmärgiks
oli ettevõtte sotsiaalse kapitali mõõtmiseks mõõtvahendi koostamine, siis on kõik grupi
küsimused suunatud vastajate usaldusele oma töökoha ja ümbruskonna kohta. Küsimustena
valiti välja korraga vähemalt kolmes küsimustikus kasutusel olnud küsimused. Mõnes neist
varieerus vähesel määral sõnastus. Pilootuuringu järgselt muudeti küsimustikus kahte
usalduse grupi küsimust. Esimene neist: „Kas sa arvad, et enamus inimesi püüaksid sind
ära kasutada, kui neil oleks võimalus, või on nad tõesti ausad?“. Kuna küsimus tundus
vastajatele kahe erineva küsimusena, siis uues versioonis on muudetud küsimus: „Kas
arvad, et enamus inimesi püüaksid sind ära kasutada, kui neil oleks võimalus“. Küsimustiku
skaalal on positiivne vastusevariant asetatud paremale: 1- jah, kindlasti ning 5 – üldse mitte.
Samas grupis täpsustati veel ühte küsimust. „Kuidas on muutunud viimase viie aasta
KASUTATUD ALLIKAD
Acquaah, M., Amoako-Gyampah, K., &Nyathi, N. Q. (2014). Measuring and valuing Social
Capital. A Systematic Review. Network for Business Sustainability. South Africa.
Burt, R. (1992). Structural holes: The Social Structure of Competition. Cambridge, Harvard
University Press
Carney, M.(2014). Inclusive capitalism: creating a sense of thesystemic, kõne konverentsil
Inclusive Capitalism, London. http://www.bankofengland.co.uk/publications/Documents/
speeches/2014/speech731.pdf (20.12.2017)
Coleman, J.S (1990,1994). Foundations of Social Theory. Cambridge, Massachuccets,
London, England. The Belknap Press of Harvard University Press.
Dolfsma, W., & Dannreuther, C. (2003). Subjects and boundaries: Contesting social capitalbased
policies. Journal of Economic Issues 37: 405-413.
Edelman, L., Bresnen, M., Newell, S., & Swan, J. (2005). The paradoks of social capital:
structural, cognitive and relational dimensions. Engineering and Physical Science Research
Council (EPSRC)
Eesti Statistika (2017). I kvartalis majanduse kasvutempo kiirenes. https://www.stat.ee/
pressiteade-2017-064 (10.03.2017)
52 53

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
Fischer, G., Scharff, E. &Yunwen, Y., (2002), Fostering Social Creativity by Increasing Social
Capital. https://pdfs.semanticscholar.org/5c62/4710997dbaa562cde9c5fcc3799db3a2f643.
pdf (01.02.2017)
Foley, M.W., & Edwards, B. (1997). Escape from politics? Socialtheory and the social capital
debatte. American Behavioral Scientist 40.5 Sage Publications, Inc
Fukuyama, F. (1995). Trust: the social virtues and the creation of prosperity. London: Hamish
Hamilton
Grootaert C., Narayan D., Woolcock M., &Nyhan-Jones V. (2003) Measuring Social Capital,
An Integrated Questionnaire. Washington, D.C. The World Bank. https://openknowledge.
worldbank.org/bitstream/handle/10986/15033/281100PAPER0Measuring0social0capital.
pdf;sequence=1 (10.01.2017)
Grootaert, C., & Bastelaer, T, (2001). Understanding and Measuring Social Capital: a
synthesis of findings and recommendations from the Social kapital Initiative.Social Capital
Iniative Working Paper no 24, The World Bank, Washington, D.C. http://siteresources.
worldbank.org/INTSOCIALCAPITAL/Resources/Social-Capital-Initiative-Working-Paper-
Series/SCI-WPS-24.pdf (15.01.2017)
Halman, L. (2001). TheEuropeanValuesStudy: A ThirdWave. EVS, WORC, TilburgUniversity.
Knack, S., &Keefer, P. (1997). Does Social Capital Have an Economic Payoff? A Cross-
Country Investigation. The Quarterly Journal of Economics vol 112, no. 4. 112.4:1251-1288
Krosnick, J.A., &Presser, S. (2010). Question and Questionnaire Design. Handbook of
Survey Research. 2nd Edn. Emerald. Pp 263-313. Chapter 9
Labonne, J.,& Chase, R.S. (2010) A road to trust. Journal of Economic Behavior &
Organization74 (2010) 253-261
Lin, N. (1999). Social networks and status attainment. Annual Review of Sociology 25, 467-
487
OECD (2015a), OECD Economic Surveys: Estonia 2015, OECD Publishing. http://dx.doi.
org/10.1787/eco_surveys-est-2015-en (21.12.2017)
OECD (2015b), How’s Life in Estonia? OECD Better Life Initiative. https://www.oecd.org/
statistics/Better-Life-Initiative-country-note-Estonia.pdf (20.12.2017)
Onyx, J., & Bullen, P. (2005). Measuring Social Capital in Five Communities in NSW- A
Practitioners Guide. Management Alternatives PtyLtd.
Payne, K.D. (2013). Guideline sfor Measuring Trust in Organizations. The Institute for Public
Relations.University of Florida
Hanifan, L.J. (1916). The Rural School Community Center. http://journals.sagepub.com/doi/
abs/10.1177/000271621606700118 (10.12.2017)
Putnam, R. (2000). Bowling Alone: The Collapse and Revival of American Community, New
York, Simon and Schuster
Hon, L. C., & Grunig, J. E. (1999). Guidelines for Measuring Relationships in Public Relations.
Institute for Public Relations
Putnam, R., Feldstein, L. M., &Cohen, D. (2003). Beter Together: A Restoring American
Community. New York: Simon ja Schuster
Horvath, R. (2010). Does Trust Promote Growth? IES, Charles University, Prague. Journal
of Comparative Economics 41 (3) 777-788
Robison, L., J., Schmid, A., A., & Siles, M., E., (2002). Is social kapital really capital? Review
of Social Economy 60, 1-24.
Järvis, A. (2017). Sotsiaalse kapitali mõiste ja mõõtvahend ettevõtluskeskkonnas. Magistritöö.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Scrivens, K., & Smith, C. (2013). Four Interpretations of Social Capital: An Agenda for
Measurement, OECD, 2013/06, Paris, OECD Publishing.
Keeley, B. (2007). Human Capital. How what you know shapes your life. OECD Insights.
https://www.oecd.org/insights/37966934.pdf (21.12.2017)
Schaik, T. (2002). Social Capital in the European Values Study Surveys. London. OECD-
ONS International Conference on Social Capital Measurement
54 55

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
Zak, P.J., & Knack, S. (2001). Trust and Growth. The Economic Journal 111:295‐321
The World Bank (1999). What is Social Capital?PovertyNet. http://www.worldbank.org/
poverty/scapital/whatsc.htm (20.12.2017)
ÜRO (2015). Muudame maailma: Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. https://
riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_
tegevuskava_2030_uro_et.pdf (10.01.2018)
LISA 1. USALDUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
Usaldusega seotud küsimuste grupi seitse küsimust (Järvis, 2017)
56 57

OLGA ROGOVA
OLGA ROGOVA
Olga Rogova
ORGANISATSIOONI EDUKUSE MÕÕTMISE MUDEL
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA
Säästev areng defineeritakse kui eesmärgikindel areng, mis tagab täisväärtusliku
ühiskonnaelu nii praegusele elanikkonnale kui ka peale kasvavatele põlvkondadele (Säästev
areng Eestis, 2017). Jätkusuutliku arengu idee ärikeskkonnas muutub viimasel ajal üha
levinumaks (Lozano, 2012) ning kaasaegses maailmas sai säästva arengu mõistest mõjukas,
kuid vastuoluline äritegevuse ja poliitika kontseptsioon, mille kontekstis tunnustatakse
ettevõtlust kui märkimisväärset vahendit jätkusuutlike printsiipide edendamisel (Hall, Daneke
& Lenox, 2010).
ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide kohaselt (2015) on
globaalsete probleemide efektiivsel ennetamisel tähtis roll organisatsioonidel, mis mitte ainult
ei osale riigi tulude tekkimisel vaid mõjutavad ühiskonda tervikuna. Tegutsedes ühiskonna
heaks, toovad organisatsioonid lisaks eetika põhimõtete järgimisele kasu ka oma ärile.
See tähendab, et kui ettevõte arvestab jätkusuutliku arengu põhimõtetega, siis on sellel
pikaajaliselt positiivne mõju otseselt organisatsiooni edukusele ja jätkusuutlikule arengule.
(Norman & MacDonald, 2004; Fairfield, Harmon & Benson, 2011; Kay, 2012; Maletič, 2013; Deloitte,
2017).
SISUKOKKUVÕTE
Iga organisatsioon tahab olla edukas, kuid see, kuidas seda mõistetakse ning milles edukus
seisneb, ei olegi nii lihtne välja tuua. Paljude jaoks on peamised edukuse näitajad finantsilised
(nt. käive, kasum, kuluefektiivsus jne), kuid üha rohkem organisatsioone kirjeldab edukusena
ka näiteks organisatsiooni jätkusuutlikkust, töötajate pühendumist ja teisi pigem inimkesksete
näitajatena.
Organisatsiooni edukus on universaalne mõiste, sellel puudub ühine ning kõiki osapooli
rahuldav definitsioon. Organisatsiooni edukuse määravad paljud erinevad tegurid, mille
hindamiseks on kasutusele võetud erinevad lähenemisviisid ja meetodid, kuid ühtset toimivat
organisatsiooni edukuse mõõtmise süsteemi ei ole senini. Edukus on organisatsiooni jaoks
midagi nii olulist ja isiklikku, et see väljendab tihti organisatsiooni põhiolemust. Artikli autor
selgitab välja teooria põhjal organisatsiooni edukuse kriteeriumid ja organisatsiooni mõõtmise
võimalused ja toob välja põhiprintsiibid organisatsiooni edukuse mõõtmise üldise mudeli
koostamisel, mille komponente saab kohandada vastavalt konkreetsele organisatsiooni
tegevusvaldkonnale ja teistele karakteristikutele. Tegemist on teoreetilise uurimusega, mis
tugineb organisatsiooni edukuse mõistet ja olemust ning mõõtmise probleeme käsitletavate
uuringute ja teoreetiliste lähenemiste analüüsimisele. Selle tulemusena valmib uudne
lähenemine organisatsiooni edukuse mõõtmisele.
SISSEJUHATUS
Tänasel päeval on üha uute ettevõtete turule ilmumine lahutamatu osa majandusruumis
toimuvatest protsessidest. Eurostat andmebaasi statistika järgselt (2017) tegutses 2015.
aastal Euroopa Liidus rohkem kui 26 miljonit aktiivset ettevõtet, millest oma tegevust on
samal aastal alustanud 2,6 miljonit ettevõtet. Enamus nii alustavatest kui ka pikaajaliselt turul
tegutsevatest organisatsioonidest on oma äri arendamisele orienteeritud, kuid see ei ole
ainsaks määravaks teguriks organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel. 2014. aastal loodud
ettevõtete aastane ellujäämise määr oli üle 80%. 2010. aastal loodud organisatsioonide
ellujäämise näitaja jääb alla 50%. (Eurostat, 2017). Statistilised andmebaasid annavad
ülevaate erinevatest majandusnäitajatest, kuid need ei pruugi ennustada organisatsiooni
edukust täielikult.
Sellest tulenevalt kerkib üles palju küsimusi ettevõtete edukuse ja selle mõõtmise kohta.
Miks ühed organisatsioonid jäävad ellu, kui samal ajal teised lõpetavad oma tegevuse?
Miks ühed organisatsioonid on teistest efektiivsemad ja edukamad? Mis on edukus? Kuidas
edukust mõõta? Milliste kriteeriumite alusel saab otsustada, et organisatsioon on edukas?
Millised faktorid mõjutavad organisatsiooni edukuse saavutamist?
Valdav osa juhtidest seab organisatsiooni edukuse endale eesmärgiks. Samas ei ole see,
kuidas selle eesmärgini jõuda sugugi selge, sest mõõta edukust või isegi lihtsalt tuvastada
on keeruline. Edukuse kontseptsioon ja mõiste kuuluvad niinimetatud halli tsooni ning ei
leia majandusteaduses selget defineerimist. (Barhatov & Pletnjev, 2014; Barhatov et al 2015).
Filosoofias, psühholoogias ja majandusteaduses on organisatsiooni edukuse mõiste
kirjeldamisel erinevaid lähenemisviise. Artikli autor keskendub organisatsiooni edukuse
mõiste defineerimisele majanduse seisukohalt. Organisatsiooni edukuse mõõtmine
võimaldab teha järeldusi selle kohta, mil määral organisatsioon oma ülesandeid täidab ja
eesmärke saavutab, mis omakorda võimaldab juhtidel saadud andmeid arvesse võtta, teha
muudatusi ja kohandada edasisi tegevusi.
58 59

Organisatsiooni mõiste põhiolemus seisneb võimes olla jätkusuutlik, olles selle juures
aktiivne, luues väärtust ning jõudes tulemusteni (Barhatov & Pletnjev, 2014). Barhatov (2016)
teeb ettepaneku defineerida organisatsiooni edukust kui elujõulisust, mis väljendub
kasumlikkuse, kasvuvõime ja konkurentidest parim olemise võime kaudu. Samuti väärib
märkimist asjaolu, et edukus on ajutine omadus, mis võib muutuda organisatsiooni arengu
erinevatel etappidel ehk arengutsüklitel (Likierman, 2006; Sulakšin, 2013). Miljohina & Adova
(2014) on jõudnud järeldusele, et «edu kontseptsioon on klassikaline keeleline muutuja,
mille semantika sõltub indiviidist (grupist), kes hindamist teostab“ ehk teisisõnu on edukuse
defineerimine subjektiivne.
Lisaks eelpool toodud organisatsiooni edukuse finantskriteeriumitele kuuluvad edukuse
tegurite hulka: innovatsioon (Tohidi & Jabbari, 2012), eestvedamine (Madanchian et al,
2017), juhtimisstiil (Jermolina, 2013), töötajad ja kliendisuhted (Pletnjev & Nikolajeva, 2016),
riskijuhtimine (Povaljajeva, 2010), organisatsiooniline õppimine (Saadat & Saadat, 2016),
organisatsiooni jätkusuutlikkus (Lafontaine & Shaw, 2014 viidatud Slobodtšikova kaudu 2015;
Romanjuk, 2009), maine ja väärtused (Romanjuk, 2009) jt. Võttes arvesse erinevaid, kohati
täiesti vastuolulisi, erinevate autorite poolt toodud organisatsiooni edukuse definitsioone
võib järeldada, et antud mõiste on väga mitmetahuline ja üldiselt kooskõlastatud ning kõikide
poolt heaks kiidetud ühtset organisatsiooni edukuse mõistet ei ole.
Traditsiooniliselt tugines organisatsiooni edukuse mõõtmine peamiselt finantsnäitajatele (nt.
käive, kasum, kuluefektiivsus jne) (Kaplan & Norton, 1992; Maltz et al, 2003), kuid viimastel
aastatel on hakanud edukuse määratlemisel võtma arvesse ka teisi tegureid. Peamiselt on
selle taga suurenenud vajadus käsitleda organisatsiooni edukust mitte mineviku kontekstis,
vaid olla orienteeritud tulevikule ehk oluliseks muutub organisatsiooni pikaajaline edu
ja areng (Gorenak & Košir, 2012). Balaboniene & Večerskiene koheselt (2015), ei saa ainult
finantskriteeriumite alusel luua organisatsiooni edukuse kriitiliste tegurite tasakaalustatud
mudelit sest, finantsnäitajad kalduvad mõõtma minevikku.
Arvestades infoajastu teravamaid turukonkurentsi tingimusi, kus pikaajaline areng on kõige
olulisem, töötasid Nortan ja Kaplan (1992) välja tasakaalustatud mudeli (balanced scorecard,
BSC), mille aluseks on neli perspektiivi:
• finantsnäitajad (Financial perspective);
• klientide vaatenurk (Customer perspective);
• siseprotsessid (Internal perspective);
• õppimine ja kasv (Innovation and learning perspective).
Tasakаalustatud tulemuskaardi mudeli metoodika ütleb finantsnäitajatele tuleb lisada
mitte- finantsnäitajaid, mida omakorda peetakse tulevase finantsedukuse muutuvateks
eeldusteks (Artemenko & Barõšnikova, 2011). Oma teadustöös märgib Sulakshin (2013),
et lisaks nii organisatsiooni edutegurite kindlaks määramisele, mis on kontrollitavad ning
vastavad maksimaalsele edukuse tasemele, kui ka konkreetsete optimaalsete väärtuste
defineerimisele; organisatsiooni edukuse mõõtmise küsimus muutub selle saavutamise
küsimuseks ehk teisisõnu eeldab edukus tingimata eesmärgi olemasolu.
Artikli autori eesmärk on selgitada välja teooria põhjal organisatsiooni edukuse kriteeriumid
ja organisatsiooni mõõtmise võimalused ja tuua välja põhiprintsiibid organisatsiooni
edukuse mõõtmise üldise mudeli koostamisel, mille komponente saab kohandada vastavalt
konkreetsele organisatsiooni tegevusvaldkonnale ja teistele karakteristikutele. Tegemist
on teoreetilise uurimusega, mis tugineb organisatsiooni edukuse mõistet ja olemust ning
mõõtmise probleeme käsitletavate uuringute ja teoreetiliste lähenemiste analüüsimisele.
Selle tulemusena valmib uudne lähenemine organisatsiooni edukuse mõõtmisele. Artikli
autori eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimusülesanded:
• kaardistada ja kategoriseerida organisatsiooni edukuse mõiste ja kriteeriumid
teoreetiliste materjalide põhjal;
• analüüsida organisatsiooni edukuse mõõtmise võimalusi;
• teha ettepanekud organisatsiooni edukuse mõõtmise üldise mudeli koostamiseks.
METOODIKA
Uuringu läbiviimiseks akadeemilise kirjanduse põhjal kasutas artikli autor võtmesõnu:
organis(z)ational success, measurement (measure, measuring). Teadusartiklite
avaldamisperioodiks on 1.01.2007 kuni käesolev aeg (10 aastat). Erinevate analüüside ja
ülevaadete saamiseks kasutati elektroonilise kirjanduse otsinguks järgnevaid andmebaase:
Emerald teadusajakirjade ja e-raamatute andmebaasi, raamatukogude elektronkataloogi
ESTER, eLibrary ja Cyberleninka, ResearchGate veebilehte ja Science Research online
teadusartiklite andmebaasi. Esmane otsing andis tulemuseks kokku 317 artiklit, millest sisu
analüüsi teostamisel (vastavus töö uurimisteemale) jäi analüüsi aluseks 19 artiklit. Autor
kasutas andmeallikate laiendamiseks leitud artiklites kasutatud andmeallikaid.
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Organisatsiooni edukuse mõõtmise käsitlusest tulenevalt on võimalik organisatsiooni
edukuse tegureid jaotada väga erinevalt. Erinevate autorite lähenemised ei ole teineteisega
60 61

vastuolus, vaid pigem täiendavad või kitsendavad eelmist kategoriseerimist. Tabelis 1 on
toodud peamised organisatsiooni edukuse kategooriad kirjanduse põhjal.
Tabel 1. Peamised organisatsiooni edukuse kategooriad kirjanduse põhjal
KATEGOORIAD TUNNUSED AUTORID
Finantsnäitajad müük, kasum, investeeringu tootlikus Nortan & Kaplan
(1992), Maltz et
al (2003);Gabets
(2015)
Juhtimissüsteemid
pikaajalise organisatsiooni toimimise toetava
juhtimissüsteemi arendamine, struktuur ja
ressursside jaotus kajastavad strateegilisi
kompromisse, vastutused, otsustusõigused
ja koostöö on hästi läbimõeldult ülesehitatud,
individuaalsed võimalused on vastavuses
rollinõuetega, muutuste juhtimine, tulevikuks
valmistumise (ettemõtlemine, strateegiline
planeerimine ja fookus)
Maltz et al (2003);
Flamholtz, (2009);
Bhallaet al (2011);
Lawrimore (2011)
Allikas: Autori koostatud, Nortan & Kaplan (1992); Maltz et al (2003); Flamholtz, (2009); Lawrimore
(2011); Gabets (2015) koostatud põhjal
KATEGOORIAD TUNNUSED AUTORID
Kliendid ja turg organisatsiooni ja kliendi vaheline suhe;
elujõulise turuniši defineerimine ja määratlemine;
toodete ja teenuste loomine vastavalt kliendi
vajadusele; kõrge kliendi säilitamise määr
Protsessid ja
operatsioonisüsteemid
Inimesed
Eestvedamine
Kultuur ja kaasatus
Tooted ja teenused
Ressursid
igapäevaste tegevuste efektiivsuse ja
parendamise vaade ja süsteemide arendamine
personali arendamine, töötajate puudu/üle jääk,
tööandja bränd on peamine eelis, kriitilised rollid
ja võtmetalendid on selgelt identifitseeritud ja
neid käsitletakse hoolega, HR on äritegevuse
strateegiline partner ja kaasaaitaja
kõrge efektiivsusega meeskonnad, kes on
kiireloomulisusega ja näevad suunda, juhtide
oskused vastavad tuleviku vajadustele,
keskastmejuhid omavad ja tõlgendavad
strateegiat
kultuur kiirendab strateegilisi eesmärke,
kaasatust mõõdetakse ja kultiveeritakse, et
tekitada töötajate äranägemise, väärtused,
uskumused, normid
toodete/teenuste arendamine valitud turuniši
vajadustest lähtuvalt
ettevõtte tööks vajalike ressursside omandamine
ja arendamine (inimressurss, tehnoloogiline,
psühholoogiline, finants ja füüsiline)
Nortan & Kaplan
(1992); Maltz et al
(2003); Flamholtz,
(2009); Lawrimore
(2011)
Nortan & Kaplan
(1992); Maltz et al
(2003); Flamholtz,
(2009); Lawrimore
(2011)
Nortan & Kaplan
(1992); Maltz et al
(2003); Lawrimore
(2011);Bhalla et
al (2011);Gabets
(2015)
Bhalla et al (2011);
Lawrimore (2011)
Flamholtz, (2009);
Bhalla et al (2011)
Flamholtz, (2009)
Flamholtz, (2009);
Lawrimore (2011)
Erinevad autorid toovad välja lähtuvalt oma uurimisvaldkonnast erinevaid tegureid või
tegurite gruppe, mida tuleb organisatsiooni edukuse kindlaksmääramisel arvesse võtta.
Tuginedes Miljohina & Adova (2014) uuringu järeldusele jaotab autor need objektiivseteks
ehk majanduslikkeks teguriteks ja subjektiivseteks ehk sotsiaal-psühholoogiliseks teguriteks
(tabel 2).
Tabel 2. Organisatsiooni edukuse võimalikud tegurid kirjanduse põhjal
OBJEKTIIVSED TEGURID
• Börsiväärtus (EBITDA)
SUBJEKTIIVSED TEGURID
• Disaini (struktuuri) kvaliteet
• Haiguspäevade arv töötaja kohta • Elukestev õpe
• Investeeringud teadus- ja
arendustegevusse (% müügist)
• Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse
• Investeeringuid uute turgude
arendamisse
OBJEKTIIVSED TEGURID
• Investeeringutasuvus (ROI) • Juhtimisstiil
• Ettenägelikus ja ettevalmistumine
ootamatuteks muutusteks väliskeskkonnas
• Ettevõtte sünergia (koostoime)
• Juhtimise kvaliteedi arendamine
SUBJEKTIIVSED TEGURID
• Kasumi määr • Kliendi kasu toodetest/teenustest
• Kliendi hoidmise/säilitamise määr • Kliendi rahulolu indeks
• Kuluefektiivsus (CEA) • Kliendi/turu vajadustele reageerimine
• Käive • Kliendilojaalsus
• Lisandväärtus (EVA) • Kommunikatsioon
• Müügitulu kasv • Maine
• Produktiivsus • Organisatsioonikultuur
• Protsessi tsükliaeg • Parimate töötajate organisatsioonis
hoidmine
• Puhaskasum
• Rentaablus
• Professionaalse arengu kvaliteet
• Pühendumine
62 63

• Standardiseeritud protsesside sügavus
ja kvaliteet
• Tootlikkus
• Turuosa
• Tööjõu voolavuse määr
• Uute toodete arendamise ja projekti
juhtimise protsesside kvaliteet
• Uute toodete/teenuste turule ilmumise
periood
• Strateegilise planeerimise sügavus ja
kvaliteet
• Tehnoloogiline valmisolek
• Toodete/teenuse kvaliteet
• Tulemuslikkus
• Töötaja julgustamine teha ettepanekuid ja
käia välja uusi ideid
• Töötaja oskuste treenimine/koolitamine/
arendamine
• Töötaja rahulolu tööga
• Töötaja väärtuspakkumine
• Töötaja ühiskondlik aktiivsus
• Töötajate omavahelised suhted
• Väärtused
• Ärikultuuri arendamise kvaliteet
Allikas: Autori koostatud Maltz et al (2003); Gabets (2015), Kulik (2017); Paasma &Umarova
(ilmumas) põhjal
Organisatsiooni edukuse mõiste on siiski suurel määral subjektiivne ja selle tõlgendamine
sõltub hindajast ning organisatsiooni erinevates arengutsüklites võivad edukuse määrata
erinevad kriitilised tegurid. Artikli autor loob organisatsiooni edukuse mõõtmiseks universaalse
mudeli, mida saab edukuse mõõtmisel kergesti kohandada vastavalt seatud eesmärkidele ja
mõõdetavale organisatsiooni spetsiifikale.
leitud organisatsiooni edukuse tegurite esindatavus.
Printsiip 2. Organisatsiooni edukust mõõdetakse erinevate kategooriate järgi (joonis 2)
Joonis 2. Organisatsiooni
edukuse
mõõdikute
kategooriad
Printsiip 3. Igal kategoorial on oma koefitsient, mis näitab organisatsiooni edukuse
kategooria tähtsust (valem 1)
ORGANISATSIOONI EDUKUS Y
=
(a 1
* x 1
) + (a 2
* x 2
) + (a 3
* x 3
) + (a 4
* x 4
) + (a 5
* x 5
)
Y – sihtgrupp, a – koefitsient, x – mõõdikute kategooria
X = (mõõdik 1
+ mõõdik 2
+ mõõdik 3
+ …)
Organisatsiooni edukuse mõõdikute süsteemi loomisel lähtub autor järgnevatest printsiipidest:
Printsiip 1. Organisatsiooni edukust mõõdetakse lähtuvalt erinevast sihtgrupist (joonis 1).
Joonis 1. Organisatsiooni
edukuse mõõtmise teostajate
sihtgrupid
Võttes arvesse varasemaid uuringuid ja teoreetilisi lähtekohti jaotas artikli autor
organisatsiooni edukuse tegureid viide kategooriasse. Kategooriate loomisel olid peamisteks
kriteeriumiteks kategooriate kattuvuste vältimine ning kõikide teoreetilise uuringu käigus
Valem 1. Organisatsiooni edukuse mõõtmise mudel
Vaikimisi on iga kategooria esindatud 0,2 koefitsiendiga, mis teeb lõpptulemusena 100%.
Organisatsiooni edukuse mõõtmisel määratakse koefitsienti lähtuvalt organisatsiooni
spetsiifikast (nt suurus, tegevusevaldkond jm). Antud artikli eesmärk ei ole koefitsiendi
määramine, vaid üldise mudeli koostamine.
Organisatsiooni edukuse mõõtmisel on oluline, et kasutusel on mõistlik ja põhjendatud valik
tegureid (mõõdikuid), mis määravad edukuse. Organisatsiooni edukuse tegurid peavad
olema püsivad, mõõdetavad, usaldusväärsed, kontrollimiseks sobivad, komplektsed,
kohandatavad ja kättesaadavad (Lapõgin & Lapõgin, 2009). Mõõtmise analüüsimisel on
oluline:
1. selgitada välja organisatsiooni tugevused ja nõrkused (sisemised tegurid);
2. selgitada välja välised riskid (välised tegurid);
3. analüüsida organisatsioonisiseste kategooriate omavaheline sidumine ja
vastastikune mõju.
64 65

Organisatsiooni edukuse mõiste on mitmekülgne ja selle mõõtmine on suhteliselt
problemaatiline. Artikli autor selgitas välja teooria põhjal organisatsiooni edukuse kriteeriumid
ja organisatsiooni edukuse mõõtmise võimalused ning tõi välja põhiprintsiibid organisatsiooni
edukuse mõõtmise üldise mudeli koostamiseks, mille komponente saab kohandada vastavalt
konkreetsele organisatsiooni tegevusvaldkonnale ja teistele karakteristikutele.
Edasiseks uuringuks pakub artikli autor keskenduda peamiselt organisatsiooni edukuse
kategooriate tegurite välja selgitamisele ning organisatsiooni edukuse mõõtmise mudeli
testimisele.
KASUTATUD KIRJANDUS
Artemenko, V. G., Barõšnikova, N. C. 2011. Оценка факторов успеха организации реального
сектора экономики. Сибирская финансовая школа 1(84):99-105.
20.
Flamholtz, E. 2009. Towards using organizational measurements to assess corporate performance.
Journal of Human Resource Costing & Accounting 13(2):105-117.
Gabets, O. 2015. Организационная эффективность. Экономика и менеджмент инновационных
технологий 9(48).
Gorenak, M., Košir, S. 2012. The Importance of Organizational Values for Organization. Management,
Knowledge and Learning International Conference. http://issbs.si/press/ISBN/978-961-6813-10-5/
papers/ML12_117.pdf (17.12.2017).
Hall JK, Daneke GA, Lenox MJ. 2010. Sustainable development and entrepreneurship: Past
contributions and future directions. Journal of Business Venturing 25(5):439-448.
Balaboniene, I., Večerskiene, G. 2015. The Aspects of Performance Measurement in Public Sector
Organization. Procedia - Social and Behavioral Sciences 213(1):314-320.
Jermolina, L. V. 2013. Экономическое содержание категории эффективность. Понятие
стратегической эффективности. Основы экономики, управления и права 2(8):98-102.
Barhatov, V. I. 2016. Изменения критерия оценки успешности малого и среднего бизнеса
в процессе эволюции Российской экономики. Вестник Челябинского государственного
университета 6 (388). Экономические науки 53:114–121.
Barhatov, V. I., Pletnjev, D.A. 2014. Сравнительный анализ подходов к определению понятия
успешность бизнеса в современной науке. Вестник Челябинского государственного
университета 18 (347). Экономика 46:8–18.
Barhatov, V. I., Pletnjev, D.A. 2015. Природа, факторы и измерение успешности предприятий
малого и среднего бизнеса в России: монография. М.: Издательство «Перо», 2015. – 302.
Bhalla, V., Caye, J.-M., Dyer, A., Dymond, L., Morieux, Y., Orlander, P. 2011. High-Performance
Organisations. The Secrets of They Success. The Boston Consulting Group.
Business demography statistics. Eurostat. http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/
index.php?title=Business_demography_statistics&oldid=323321. (24.01.2017).
Fairfield KD, Harmon J, Behson SJ. 2011. Influences on the Organizational Implementation of
Sustainability: An Integrative Model. Academy of Management Annual Meeting Proceedings 8(1):4-
Kaplan, R. S., Norton, D. P. 1992. The Balanced Scorecard – Measures that Drive Performance.
Harvard Business Review: January-February.
Kay, John (2012), ‘Obliquity’, Capitalism and Society, 7(1).
Kulik, O., 2017. Keskastmejuhtide juhtimisstiilid ja nende seos ettevõtte edukusega Danbalt
Grupis. Magistritöö.
Lapõgin, J. N., Lapõgin, D. J. 2009. Бизнес-план: стратегия и тактика развития компании.
Практическое издание. Москва.
Lawrimore, E. W. (2011). The 5 Key Success Factors: A Powerful System for Total Business
Success. Сharlotte: Lawrimor Comunication Inc.
Lozano R. 2012. Towards better embedding sustainability into companies’ systems: an analysis of
voluntary corporate initiatives. Journal of Cleaner Production 25:14-26.
Madanchian, M., Hussein, N., Noordin, F., Taherdoost, H. 2017. Leadership Effectiveness
Measurement and Its Effect on Organization Outcomes. Procedia Engineering 181:1043-1048.
66 67

Maletič M. 2013. Influence of Sustainable Quality Management on Organisational Performance.
Doctoral Dissertation. http://www.fov.um.si/sites/default/files/upload/documents/dr_maletic_matjaz.
pdf (17.01.2018).
Maltz, A. C., Shenhar, A. J., Reilly, R. R. 2003. Beyond the Balanced Scorecard:: Refining the Search
for Organizational Success Measures. Long Range Planning 36(2):187-204.
Miljohina, O. V., Adova, I. B. 2014. Методические подходы к исследованию феномена успешности
Российских организаций. Экономический анализ: теория и практика 47(398):23-33.
Sulakšin, S. S. 2013. Теория и феноменология успешности сложной социальной системы.
Управление развитием крупномасштабных систем. Москва, 294-304.
Tohibi, H., Jabbari, M. M. 2012. Innovation as a Success Key for Organizations. Procedia Technology
1:560-564.
Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development, Sustainable Development
Knowledge platform. https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld
(21.12.2017).
Norman, W., & MacDonald, C. (2004). Getting to the bottom of «Triple Bottom line». Business
Ethics Quarterly, 14(2), 243-262.
Deloitte raport. Основная цель развития до 2030 года: успешный бизнес и стабильное будущее.
Взаимосвязь устойчивого развития и долгосрочного коммерческого успеха. 2017. https://www2.
deloitte.com/ru/ru/pages/risk/articles/2017/sustainable-development-goals.html (21.12.2017).
Paasma B., Umarova L. Ilmumas. Mapping of Appropriate Measurements for Evaluating an
Organisations´success.
Pletnjev, D. A., Nikolajeva, E.V. 2016. Успешность малого и среднего бизнеса в России и
социальная ответственность его руководителей. Вестник Челябинского государственного
университета 6 (388). Экономические науки 53:128–138.
Povaljajeva, O. N. 2010. Системное управление рисками как необходимое условие успешности
современной коммерческой организации. Государственное управление. Электронный вестник
25.
Romanjuk, D. M. 2009. Акмеологические факторы успешности развития организации. Научный
потенциал: работы молодых ученых 1:247-250.
Saadat, V., Saadat Z. 2016. Organizational Learning as a Key Role of Organizational Success.
Procedia - Social and Behavioral Sciences 230:219-225.
Säästev areng Eestis. Riigikantselei. https://riigikantselei.ee/et/saastev-areng (21.12.2017).
Slobodtšikova, A. A. 2015. Подходы к определению понятия успешность предприятия и
измерению успешности малого бизнеса на примере Челябинской области. Наука ХХI века:
проблемы, поиски, решения. Издательство «Геотур», 181-186.
68 69

MARTIN LINTS
MARTIN LINTS
Martin Lints
SÜSINIKPLASTIST DETAILIDE MITTEPURUSTAV
TESTIMINE
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA
Oleme arendanud signaalitöötlusmeetodi, mis sobib süsinikkiudkomposiidi ehk süsinikplas-
ti mittepurustavaks kontrollimiseks ultraheliga. Antud töös on uuritud meetodi kasulikkust
jätkusuutliku arengu seisukohalt. Süsinikplastid on suure tugevuse ja väikese kaaluga ma-
terjalid, mida kasutatakse kosmose- ja lennukitööstuses ning nüüdsel ajal üha laiemalt ka
autotööstuses, sporditarvete tootmises ja isegi ehituses. Lennukite ja muude sõidukite puhul
on tulemuseks kaalu ja kütusekulu vähenemine. Kahjuks on neid komposiite palju raskem
taaskasutada kui näiteks metalle: taaskasutatud süsinikplasti kiud on lõhutud ja materjal on
seega nõrgem. Järelikult on säästlikkuse seisukohalt parim selliseid detaile kasutada võima-
likult kaua, mille jaoks ongi tarvis tõhusaid mittepurustava testimise meetodeid.
Töö tulemuse abil saab pikendada süsinikplastist toodete eluiga. See on eriti oluline juhtu-
del, kus detaili tugevus ja terviklikkus on elulise tähtsusega: lennukid, sõidukid ja ehitised.
Süsinikplasti mittepurustav testimine on raskem kui metallide testimine: oma struktuuri tõt-
tu levivad ultrahelilained halvasti, samas defektid võivad olla tavaliselt kasutatavatest lai-
nepikkustest väiksemad ja jääda nähtamatuks. Antud töö paneb ette kasutada spetsiaalset
signaalitöötlusmeetodit, mis on sobilik ka näiteks väikeste, komposiitmaterjali sisse ehitatud
ultrahelisensorite kasutamiseks jooksva terviklikkuse kontrolli tegemiseks. Detaili sisse ehi-
tatud sensorid, mis pidevalt töötavad, on teaduses ja tehnikas üha suureneva tähelepanu all
(ing k structural health monitoring).
SISUKOKKUVÕTE
Artikkel on üles ehitatud järgnevalt. Sissejuhatus kirjeldab süsinikplastide olulisust praegu
ja tulevikus, selle eelised ja samuti probleeme, mis vajavad lahendust, ning millist prob-
leemi neist antud töö lahendab. Metoodika peatükk käsitleb süsinikplastide mittepurustava
testimise signaalitöötlusmeetodi matemaatilisi aluseid, numbrilise simulatsiooni mudelit ja
füüsikaliste eksperimentide aparatuuri ja meetodit. Tulemuste ja analüüsi peatükis on vali-
deeritud simulatsioonid kasutades eksperimentide tulemusi ning uuritud lainepikkusest väik-
sema defekti tuvastamist süsinikplastis. Sellest lähtub antud meetodi sobivus süsinikplastide
mittepurustavaks testimiseks toote eluea jooksul.
SISSEJUHATUS
Süsinikplastist tooted on kallid, aga tänu suurepärasele tugevuse-kaalu suhtele kasutatakse
seda üha laiemalt erinevates valdkondades. Viimasel ajal kasutatakse seda muuhulgas
ka kandvates konstruktsioonides, mille terviklikkus on tihti inimelude ja tervise seisukohalt
väga oluline. Süsinikplastide suurenev kasutamine sõidukites tingib nende kaalu ja seega
kü- tusekulu vähenemise. Samas on süsinikplasti võimalikud purunemismehhanismid
keerulised ja raskesti ennustatavad, järelikult on vaja nende töökorda jooksvalt testida.
Selles töös kirjeldatud signaalitöötlusmeetod on arendatud komposiitmaterjalide mittepurustavaks
testimiseks ja on eriti sobilik väikestele sensoritele, mis peavad suurt materjalihulka
analüüsima. Need võimaldavad detaili jooksvalt kontrollida kogu eluea jooksul ja operatiivselt
hoiatada kahjustustustest, mis vajavad parandust, tõstavad üheaegselt nii ohutust,
kuluefektiivsust, kui ka materjalide kasutamise säästlikkust. Tõenäoliselt kasvab selliste
sen- sorite kasutamine tulevikus. See on eriti perspektiivikas kallite süsinikplastist detailide
puhul, kuhu saab sensorid juba tootmise käigus sisse ehitada.
METOODIKA
Enamlevinud ultrahelimõõtmised kasutavad lineaarse elastsuse teooriat. Kahjuks ei saa
lineaarsete efektidega tuvastada lainepikkusest väiksemaid defekte. Mis on eriti problemaatiline
süsinikplastide ja teiste komposiitide puhul, kus mikrostruktuur takistab lühikeste lainepikkuste
levikut, kuid võimalikud defekid võivad olla väga väikesed, näiteks delaminatsioonist
tingitud praod. Probleemi lahenduseks on viimasel ajal jõudsalt arendatud
mittelineaarseid meetodeid. Töös kasutatav signaalitöötlus tuvastab mitteklassikalisi
mittelineaarseid efekte, et leida kahjustusi komposiitides, mis võivad olla lainepikkusest
väiksemad, näiteks suletud pragusid. Katsetame seda nii füüsikaliste eksperimentide kui
ka simulatsioonidega. Füüsikaliste eksperimentidega valideerime meetodi kastutatavust
reaalses katsekehas. Simulatsioonide abil uurime defektide mõju, kuna arvutustes saab
pragude mõõtmed ja käitumise täpselt ette anda. Lisaks näitavad simulatsioonid lainevälja
ka katsekeha sees, mitte ainult pinnal, nagu füüsikalised eksperimendid.
1. Füüsikalised eksperimendid
Töö lõpp-eesmärgiks oli mittepurustava testimise metoodika arendamine. Siin on toodud katseseadme
kirjeldus. Sellest lähtudes on arendatud signaalitöötlus ja numbriliste simulatsioonide
meetod. Kasutusel on lihtsaim võimalik katseseadme konfiguratsioon: üks vastuvõttev
70 71

MARTIN LINTS
MARTIN LINTS
ja üks saatev piesoelektrililine ultrahelisensor (joon. 1). Katsete käigus saadetakse nihkelaineid
ja vastu võetakse pikilaineid, sest 1) pildil näidatud konfiguratsioonis on nihkelained sel
juhul suunatud täpselt vastuvõtvasse sensorisse ja 2) signaalitöötlus tekitab fookuse kasutades
materjali sisepeegeldusi. Katseseade koosneb järgnevatest komponentidest:
Eelvõimendi: Juvitek TRA-02 (0.02–5 MHz) koos vastava tarkvaraga;
Võimendi: ENI mudel A150 (55 dB vahemikus 0.3-35 MHz);
Nihkelaine sensor: Technisonic ABFP-0202-70 (2.25 MHz);
Pikilaine sensor: Panametrics V155 (5 MHz).
algsesse punkti (A) jõudma taastunud esialgne laineimpulss. Sellisel kombel on võimalik
suvalise kujuga katsekehas, kasutades lihtsaid ultrahelisensoreid, tekitada ajas ja ruumis
fokuseeritud impulss [4, 5, 12]. Ajalise ümberpöörde signaalitöötlus vajab seega kahte
signaali edastust.
Töös on kasutatud ajalise ümberpöörde varianti, kus mõlemad signaaliedastused toimuvad
suunal A → B (ingl k reciprocial time reversal) [1, 3]. Algne impulss on suhteliselt pikk (1,24
ms) siristussignaal (ingl k chirp). Sellega saab tekitada fokuseeritud ultrahelilaine kasutades
vaid ühte sensorite paari, mis väga sobilik, kui sensorid on väikesed, näiteks nagu detaili
sisse ehitatud sensorite puhul.
Signaalitöötlus koosneb neljast sammust (joon. 2):
1. Saadetaks esiristussignaal c(t)=A·sin(φ(t)), kus φ(t) on lineaarselt muutuv hetline
faas ja vastu võetud signaal on y(t).
2. Arvutatakse ristkorrelatsioon saadetud ja vastuvõetud signaalide vahel
Γ(t) = c(t) • y(t).
3. Ristkorrelatsioon pööratakse ajas ümber Γ(t) → Γ(−t).
4. Saadetakse Γ(−t), vastu võetakse ajas ja ruumis fokuseeritud pulss y TR (t).
Kõigi sammude jooksul peab materjali ja katse konfiguratsioon püsima muutumatuna.
Joonis 1: Süsinikplasti mittepurustava testimise katse konfiguratsioon. Kandiline sensor
saadab ultrahe- lilaineid ja ümmargune võtab signaali vastu.
2. Signaalitöötlusmeetodi teoreetilised alused
Süsinikplastide mittepurustava testimise jaoks oleme välja töötatud hilistunud ajalisel ümberpöördel
põhineva mittelineaarse elastsuslaine spektroskoopia (ing k delayed Time Reversal
– Nonlinear Elastic Wave Spectroscopy e. delayed TR-NEWS). Sellel on kaks eesmärki:
1) fokuseerida laineenergia katsekeha sees õigesse kohta ja 2) tuvastada materjali mittelineaarseid
efekte, mis võivad olla tekkinud kahjustustest.
2.1 Ajaline ümberpööre
Ajalise ümberpöörde põhimõte seisneb elastsuslaine leviku ümberpööratavuses. Saates
katseobjekti ühest otsast (punkt A) sisse kindla kujuga laineimpulsi või signaali, jõuab see
üldjuhul objekti teise otsa (punkt B) muutunud kujul (sisepeegelduste ja hajumise tõttu). Kui
saadud signaal teistpidi pöörata ja siis vastupidises suunas (B → A) läbi objekti saata, peaks
2.2 Mittelineaarsuse tuvastamine
Joonis 2: Ajalise ümberpöörde põhimõtteskeem
Tugevusõpetuses eeldatakse tihti, et materjalid, sealhulgas ka süsinikplastid [10], käituvad
72 73

MARTIN LINTS
MARTIN LINTS
enamjaolt lineaarselt (s.t. seosega, mida saab kirjeldada sirge joonega). Disainides seadeldisi
või ehitisi eeldame, et materjali sisepinged on lineaarses sõltuvuses sellele rakendatud
jõududest. Näiteks eeldame intuitiivselt, et vedru pikkus sõltub lineaarselt sellele rakendatud
jõust. Mittelineaarsuseks saame lugeda kõike, mis kaldub sellistest eeldustest kõrvale.
Mittelineaarsed efektid võivad viidata defektide olemasolule materjalis [2, 11, 13]. Seda tuvastame
järgnevalt. Ajalise ümberpöörde abil saame tekitada katsekehas ajas ja ruumis lokaliseeritud
fokuseeritud signaali y TR (t). Mittelineaarsuse tuvastamiseks tekitame kaks fokuseeritud
pulssi lühikese ajalise vahega (seega ruumiline vahe on väiksem, kui fokuseeritud
laine pikkus). Tulemuseks on kahe eraldiseisva fokuseeritud laine interaktsioon. Saame
ennustada lainete vastasmõju tulemust, kasutades lineaarse superpositsiooni printsiipi
(eeldaksime justkui, et materjal on kahjustamata ja lineaarsete omadustega). Kui tegelik
tulemus ei lange ennustatuga kokku, siis on tegu mittelineaarse efektiga, mis võib märku
anda materjali olukorra halvenemisest.
Selleks, et tekitada mitut laineimpulssi fookusesse, tuleb võtta teistkordsel edastusel
saadetav signaal Γ(−t), ning seda hilistada ja skaleerida
(1)
kus a i on i-s amplituudi koefitsient ja τ i on i-s hilistumine. Siin on sisse toodud signaalitöötluse
aja-aken T. Ühtlaste hilistumiste puhul on ajaline vahe ∆τ.
Kui kehtib lineaarse superpositsiooni printsiip (materjal on terve), siis selliselt koostatud
signaali Γ s (T −t) saatmisel peaks vastuvõetav fokuseeritud y dTR (t) signaal olema sarnaselt
hilistunud ja skaleeritud:
3. Numbrilised simulatsioonid
Numbrilised simulatsioonid kasutavad lõplike elementide meetodil põhinevat programmi, et
simuleerida lainelevi katsekehas nii nagu füüsikalise eksperimendi käigus võiks eeldada.
Kasutusel on samad parameetrid, materjali konfiguratsioon ja signaalitöötlus nagu ultrahelispektroskoopias.
Materjali modelleerime kihilisena, kus on vaheldumisi süsinikkiududest kangaste kihid, mis
on läbi immutatud epoksiidiga ja epoksiidikihid, mis jäävad kangakihtide vahele. Kihtide
paksuste arvutused ja muud parameetrid leiab viitest [8]. Kihte on kolme tüüpi:
• puhas epoksiid, mis on isotroopne materjal: E = 3.7 GPa, ν = 0.4, ρ = 1200 kg/m 3 ;
• epoksiidiga immutatud süsinikkangas, kangas on 0/90 ◦ kalde all. See on ristsuundades
isotroopne: E 1 = E 2 = 70 GPa, G 12 = 5 GPa, ν 12 = 0.1, ρ = 1600 kg/m 3 ;
• eelnevaga samasugune süsinikkangas, kus kangas on 45 ◦ /45 ◦ suunaline. See on
samuti ristsuundades isotroopne: E 1 = E 2 = 20 GPa, G 12 = 30 GPa, ν 12 = 0.74, ρ =
1600 kg/m 3 .
Siin E i tähistab elastsusmoodulit erinevates suundades, G i j on nihkeelastsusmoodul, ν i j on
Poissoni tegur ja ρ on tihedus.
Numbriline simulatsioon on programmeeritud lõplike elementide meetodiga. Eeldame, et
kõik deformatsioonid on väikesed ε kl = u k,l +u l,k . Igas kihis kehtivad olekuvõrrandid:
(2)
kus h(t) iseloomustab lainelevikut keskkonnas (Greeni funktsioon). Selliselt saab ennustada
vastuvõetavat signaali, kui on teada tavalise ajalise ümberpöörde (üks fokuseeritud impulss)
tulemus y TR (t). Kui ennustus ei klapi tegelikult saadud signaaliga, siis võib olla tegu mittelineaarse
efektiga.
Hilistunud ajalise ümberpöördega saab ka muuta ja optimeerida fokuseeritud signaali ku- ju,
näiteks saada suvalise mähisjoonega fokuseeritud pulss, muuta selle spektrit, vähendada
müra väljaspool fookust ja tuvastada mittelineaarseid efekte [7]. Sellisel signaalitöötlusel on
palju potentsiaalseid rakendusi ka väljaspool mittepurustava testimise valdkonda.
(3)
kus u l on siire, σ kl on pingetensor, aja järgi tuletised on tähistatud täpiga ja kasutusel on
tavaline tensorkirjaviis Einsteini summeerimisega, Descartes’i koordinaatsüsteemis.
Kõik senitoodud materjali mudeli parameetrid vastavad lineaarse elastususe eeldusele. Mittelineaarsus
tuleb sisse materjali mudelisse lisatud praost (joon. 3), mis on kinnine aga
võib vibreerida ja iseendaga kontakti minna (joon. 4). Simulatsioonis tekitame ultrahelilaine
foo- kuse selle defekti lähedale. Selline defekt on tugev mitteklassikaline mittelineaarsus (vt.
vi- deo [6]). Rohkem infot simulatsiooni arvutusloogika kohta leiab viitest [8]
74 75

MARTIN LINTS
MARTIN LINTS
li puhul hästi. Kuna reaalses materjalis on raske tekitada täpselt kontrollitud mõõtmete ja
asukohaga pragu, siis defekti analüüsimisel on piirdutud simulatsioonidega, mille korrektsus
on valideeritud katsetega kahjustamata materjali puhul. Simulatsioonide tulemused näitavad,
Joonis 3: Simulatsiooni geomeetria: vastuvõtja
(Rx) ja saatja (Tx) asukohad, defekti (pragu)
asukoht ja maksimaalne laius
Joonis 4: Simulatsiooni laineväli, kus defekt
on ergastatud fokuseeritud lainega, misjärel
sellest on eraldunud lainetus
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Simulatsioonide ja füüsikaliste katsete tulemuste abil analüüsime süsinikplasti ja selle testimiseks
kasutatud signaalitöötlust. Kasutades hilistunud ajalist ümberpööret (võrrand (1)),
et tekitada süsinikplastis (ilma defektita) viis järjestikust kasvava amplituudiga fokuseeritud
signaali, saame hästi klappivad eksperimendi ja simulatsiooni tulemused (joon. 5). Järelikult
antud simulatsioonikood vastab meie katseseadme parameetritele ja võime seda kasutada
ka defektide analüüsimiseks materjalis.
Joonis 5: Simulatsiooni ja eksperimendi võrdlus hilistunud ajalise ümberpöörde abil viie järjestikuse ja kasvava
amplituudiga signaali tekitamisel fokuseerimispiirkonda
Järgnevalt vaatame tulemusi juhul, kui simulatsiooni mudelis on tekitatud pragu nii nagu
näidatud joon. 3. Katsetame erineva pikkusega pragusid (1,0 kuni 0,45 mm). Sellise kahjustunud
materjali analüüsimiseks rakendame hilistunud ajalise ümberpöörde signaalitöötlust:
kasutame valemit (1), et tekitada materjali vastuvõtva sensori lähedusse kaks interakteeruvat
fokuseeritud signaali. Samuti kasutame valemit (2), et arvutada ennustatav tulemus, kui
lineaarsus kehtiks (kui defekti poleks). Joonisel 6 on toodud lineaarse ennustuse ja tegeliku
signaali erinevus. Selge erinevus näitab, et meetod suudab hästi tuvastada lainepikkusest
väiksemaid defekte kompleksses komposiitmaterjalis. Siin oli lainepikkus suurusjärgus 1,5
mm (siristussignaali c(t) sagedus kuni 2 MHz) ja defekti suurus 1,0 kuni 0,45 mm. Viitest [9]
leiab tulemused ka analüüsile, kus on uuritud meetodi tundlikkust ehk kauguse mõju praost.
Simulatsioonide ja füüsikaliste eksperimentide tulemused klapivad kahjustamata materja-
76 77

MARTIN LINTS
MARTIN LINTS
Joonis 6: Hilistunud ajalise ümberpöördega tuvastatud mittelineaarne efekt sõltuvalt prao pikkusest. Prao
laius normaaloludes on 0. Kasutatud ultraheli lainepikkuse suurusjärk on 1,5 mm.
et kasutatud signaalitöötlusmeetod sobib hästi süsinikplastides (ja ka teistes komposiitides)
pragude ja teiste lainepikkusest väiksemate defektide tuvastamiseks. Kuna antud meetod
ka- sutab materjali sisepeegeldusi fookuse tekitamiseks, mis suurendab signaali-müra suhet,
on see eriti sobilik komposiitide analüüsimiseks, kus tavapäraselt igasugune mikrostruktuur
pi- gem takistaks ultrahelispektroskoopiat.
VIITED
directional Graphite/Epoxy Composites. Technical report, NASA, 1987.
[11] I. Y. Solodov and B. A. Korshak. Instability, Chaos, and “Memory” in Acoustic-Wave–
Crack Interaction. Phys. Rev. Lett., 88(1), 2001.
[12] A. M. Sutin, J. A. TenCate, and P. A. Johnson. Single-channel time reversal in elastic
solids. J. Acoust. Soc. Am., 116(5):2779–2784, 2004.
[13] T. J. Ulrich, A. M. Sutin, R. A. Guyer, and P. A. Johnson. Time reversal and non- linear
elastic wave spectroscopy (TR NEWS) techniques. Int. J. Non-Linear Mech., 43(3):209–216,
2008.
[1] F. Ciampa and M. Meo. Nonlinear elastic imaging using reciprocal time reversal and third
order symmetry analysis. J. Acoust. Soc. Am., 131(6):4316–4323, 2012.
[2] P. P. Delsanto, editor. Universality of Nonclassical Nonlinearity: Applications to Non-
Destructive Evaluations and Ultrasonics. Springer, 2006.
[3] S. Dos Santos, S. Vejvodová, and Z. Pˇrevorovský. Nonlinear signal processing for
ultrasonic imaging of material complexity. Proc. Estonian Acad. Sci., 59(2):108–117, 2010.
[4] C. Draeger and M. Fink. One-Channel Time Reversal of Elastic Waves in a Chaotic
2D-Silicon Cavity. Phys. Rev. Lett., 79:407–410, Jul 1997.
[5] M. Fink. Time Reversal of Ultrasonic Fields - Part I: Basic Principles. IEEE Trans.
Ultrason., Ferroelect., Freq. Control, 39(5):555–566, 1992.
[6] M. Lints. FEM simulation video of TR-NEWS focusing on crack in CFRP. http:// homes.
ioc.ee/lints/files/cracked_CF_TR-NEWS_foc3.mp4. Acces- sed: 2017/02/01.
[7] M. Lints, S. Dos Santos, and A. Salupere. Solitary Waves for Non-Destructive Testing
Applications: Delayed Nonlinear Time Reversal Signal Processing Optimization. Wave
Motion, 71:101–112, 2017. http://dx.doi.org/10.1016/j.wavemoti.2016.07.001.
[8] M. Lints, A. Salupere, and S. Dos Santos. Simulation of defects in CFRP and delayed
TR-NEWS analysis. Research Report Mech 320/17, Tallinn University of Technology,
Department of Cybernetics, 2017.
[9] M. Lints, A. Salupere, and S. Dos Santos. Simulation of detecting contact nonlinearity
in carbon fibre polymer using ultrasonic nonlinear delayed time reversal. Acta Acust. united
Ac., 103(6):978–986, 2017.
[10] W. H. Prosser. Ultrasonic Characterization of the Nonlinear Elastic Properties of Uni-
78 79

SUMMARIES
Hanna Vahter
Effect of Nitrogen Inhibitors to Nitrogen Fluxes and
Leaching in Agricultural Land
The population has increased exponentially over the last hundred years and has thereby
increased the need for more food. This in turn has significantly boosted the usage of plant
protection products and nitrogen and phosphorous fertilizers in agricultural land, causing
negative impact for nature via nutrient leaching and volatilization. Since the late 20 th century,
when agriculture management started to intensify, nutrient runoff from agricultural land has
increased and causes agricultural diffuse pollution and N 2
O fluxes. To reduce these negative
impacts for the environment, nitrogen inhibitors have been introduced to make nitrogen use
more efficient. These compounds are capable of inhibiting nitrifying bacteria in the soil and
+
thereby delaying the conversion of NH 4
to NO 3-
. Nitrogen is available to plants in both forms,
-
but NO 3
is more associated with water. Runoff from soil occurs significantly faster in the
+
latter than with NH 4
which is more related to soil particles. Study for nitrogen inhibitor’s
(Vizura) effect on nitrogen fluxes and leaching was carried out in Estonia for the first time.
The aim of this study was: 1) to measure the flow of N 2
O fluxes in agricultural land; 2) to
analyze the connections between N 2
O and environmental parameters; 3) to analyze the
effect of nitrogen inhibitor (Vizura) to nitrogen volatilization and N 2
O fluxes in agricultural
land. The study was carried out on the winter rape oilseed field in Kehtna and was divided
-
into control (only slurry) and experimental site (slurry + Vizura). The level of N 2
O fluxes, NO 3
+
and NH 4
concentrations were both measured in the soil and drainage water from both sites.
Vizura application to soil was followed relatively intense rainfall, therefore based on our
data analysis we came to conclusion that Vizura had no statistically significant effect on
nitrogen fluxes and leaching in a rainy period. However, the mean NO 3-
-N concentrations in
control site soil and drainage water were higher than in the experimental field. We also found
logarithmical correlation between N 2
O-N fluxes and soil temperature.
Summaries
Vizura effect was probably terminated by intensive rainfall in the middle of August. This
in turn made the soil anaerobic by filling the pores with water and replaced nitrification
with denitrification as the main process. To better assess Vizura’s effect next study should
also analyse the chemical and physical parameters before introducing slurry and nitrogen
inhibitor to the soil. Taking gas, soil and soil drainage water samples should be considered
to be taken more frequently.
80 81

SUMMARIES
SUMMARIES
Johanna-Margret Ojaots
Exorcism in methodist practice
The purpose of this research about exorcism in methodist practice is to explain practicing
exorcism in Methodist Church by nowadays’ hightened interest concerning the topic.
Following from the concept of exorcism it has been studied how methodist church tradition
has shaped it’s views and practices for delivering people from demonic bondage.
The research questions were posed as follows: first studying the examples from the Scripture,
then studying the practice of exorcism in church history and finally, how methodist practice
could nowadays complement other churches in their exorcism situations.
Exorcism practice is represented by two kinds of exorcism: the so-called small exorcism
and great exorcism. The connection between these two areas of application is even more
surprising, since in church’s everyday life they don’t seem to have much in common.
Small exorcism that does not assume being possessed by demons is sacramental in it’s
nature and is part of the baptism liturgy. The one to be baptised renounces devil and it’s
works. Great exorcism is delivering the individual from particular demons. Combining these
two different forms of exorcism the person connected with church is entirely taken care of
and protected and delivered from demonic attacks. Small exorcism helps to avoid arising
the need of great exorcism, because by baptism the believer is given the protection from
demonic attacks.
Methodist understanding of exorcism is based on the rich theological and pastoral heritage
of John Wesley. Wesley’s view was clear – he believed in the reality of devil and demons
and in people’s need to be delivered from the power of devil. This shows that he followed
the Scripture and the church tradition. In 1976 the United Methodist Church Faith and Order
committee dealt with the topic of exorcism and worked out guidelines for pastoral functioning.
The topic arose again in 2016 and is waiting for further development. Any deep and extensive
theological statement has not been made so far.
Susanna Vain
The variance in behaviour of Arabidopsis thaliana, and the
possibility of using plant behaviour in crop breeding
Nowadays plant ecology research is more and more focusing on plant behaviour – plant’s
ability to change its growth in accordance with the identity of its neighbour. A wide variety of
behavioural patterns have been shown from altruistic behaviour when growing with relatives
to intense competition when growing with strangers. The outcome of competition is often
decreased yield, since more resources are allocated to vegetative organs (e.g. roots and
shoots) to have better access to limited resources. This results in excessive vegetative growth
that is purely an outcome of competition. Many researches have shown instances where
under some conditions plants can lower their competitive ability which poses a question
whether this could be used in agriculture – to breed plants that are friendly with each other
instead of wasting valuable resources on competition. This could possibly be one of the
options how to increase crop yield without increasing resource input. This research focuses
on naturally developed variance in behaviour of Arabidopsis thaliana, an annual fast-growing
plant species. For that 20 ecotypes from different geographical regions were grown in high
densities. The results show that behaviour varies greatly. On the one hand there were regions
where plants have adapted to tolerate intrasepcific competition well, and on the other hand
there were regions where plants exhibited aggressive intraspecific competition. It is shown
in this research that bigger growth does not necessarily lead to greater seed yield, indicating
wasteful competition. The gravest examples of intraspecific competition were exhibited by
three ecotypes that grew significantly more roots and had greater per capita total biomass
than others but were unable to flower, possibly due to the depletion of resources. All in all,
these results show that completely different behavioural patterns can develop in different
environments, and that within a species, behaviour can vary. Showing the plasticity of
behvioural traits opens up a possibility to use this knowledge in agriculture.
Concerning the understanding of exorcism the methodist via media position enables in
modern ecumenic communication to join both church’s sacramental side and evangelical
approach. Methodism takes seriously the aims of charismatic movement, but remains true
to the church tradition and theological reasoning and thus offers balance between those two.
82 83

SUMMARIES
SUMMARIES
Angela Järvis
The role of trust in social capital
Olga Rogova
A model for measuring organizational success
Estonian economic growth, which has traditionally been considered successful, has stalled.
Gross Domestic Product rose by 4.4% in Q1 2017 and 5.8% in Q2, the highest it had increased
in 5 years; this growth can be directly traced to increased national export and household
consumption. The Estonian Statistic Office has published that employee compensation has
grown at a faster rate than productivity, the rise in wages resulting in increased household
expenditure.
Per the OECD, productivity should be increased through investment in human capital
efficiency and cooperation between workers and authorities. A crucial oversight for why
economic indicators are not behaving as expected is the lack of social capital.
Social capital contributes to economic growth through increased investment, innovation,
financial development, and employment. Understanding the role of trust as a key factor of
economic growth is vital in achieving the results outlined in the UN Sustainable Development
Strategy. Many authors emphasize the importance of trust with regard to increasing social
capital, but trust is only one part of four major focus points that are most associated with
business; Common values, social networks and empowerment being the other three.
This research titled “The role of trust in social capital” became relevant as a part of social
capital measurement tool in Estonian business environment.
The aim of this paper was to describe the concept and nature of social capital and trust,
as well as to provide recommendations on trust measurement as a part of social capital
measurement tool. In order to reach the target, three main research assignments were set:
describe social capital, concept, and nature through theoretical material; analyse the most
common measurement tools; Give recommendations on trust measurement as a part of
measurement tool for social capital suitable for the Estonian business environment.
A questionnaire was drafted based on the theory developed by different authors about various
social capital measurement tools, with the intent to refine the comprehension, performance
and measure the elapsed time. The questionnaire was comprised of seven questions, using
a five point Likert scale, directly related to trust. To achieve its goal, the questionnaire was
administered to 50 randomly selected participants.
In business environment a concept of sustainable development has become increasingly
widespread in recent years. Nowadays, the concept of sustainable development is gaining
influence in the context of which entrepreneurship is acknowledged as a significant tool in
promoting sustainable principles. Studies show that a company that is taking into account
the principles of sustainable development will have a positive long-lasting impact on the
organization’s success and development.
Every organization strives to success, but it is not easily definable or measureable. For
many, the key performance indicators are of the financial importance (e.g. turnover, profit,
cost effectiveness etc.). However, more often organizations are describing success as
organizational sustainability, employee engagement and other human resource focused
indicators.
The success of organization is a general concept, which does not exhaustively cover all of
the aspects. The success of the organization is determined by many different factors that are
evaluated using different approaches and methods and therefore, there is still no universal
system that allows effective measurement of organization’s performance. Successfulness of
the organization is of importance and personal matter that it often expresses the essence of
the organization.
The aims of this article are to theoretically identify organizational success criteria,
organizational measurement capabilities and to outline the principles for developing an
overall model for measuring organizational success, components of which can be individually
tailored for a particular application.
This article aims to achieve the following goals:
1. Map and categorize the concept and criteria of organizational success on the
basis of theoretical material;
2. Analyze organizational success measurement options;
3. Make suggestions for developing an overall model for measuring the success of
an organization.
As a result, a new approach to measure the success of an organization will be proposed.
84 85

SUMMARIES
SUMMARIES
During literature analysis following keywords were used: organis(z)ational success,
measurement (measure, measuring).
Articles dating 1.1.2007 to the present were used for this research. For various analyzes and
reviews following databases were used: Emerald’s research journals and e-book database,
ESTER electronic catalogues for libraries, eLibrary and Cyberleninka, ResearchGate website
and the ScienceResearch online research database. A total of 317 articles were initially
found, 19 of which complied with the research topic and were further analysed.
The concept of the success of an organization is largely subjective and its interpretation
depends on the evaluation and various critical factors can determine the success of the
organization in different development cycles. Various authors draw different factors or
groups of factors based on their field of research. That must be taken into consideration
when attempting to define organizational success. Based on theoretical sources, factors
are divided them into objective and subjective factors. The author creates a universal model
for measuring the success of an organization that can easily be adapted to the goals and
specificity of the organisation.
In the creation of the organization’s success measuring system following principles were
used:
1. Success can be measured by different target groups: management, shareholders,
employees, customers, partners, location;
2. Success can be measured by different categories (criteria groups): financial, customer/
market, process, employee, and sustainability indicators;
3. Each category has its own coefficient, which indicates the importance of the category
of success of the organization
When measuring the organisational success, it is important to use a reasonable and
justified selection of factors that determine success. Organizational success factors must be
persistent, measurable, reliable, traceable, adaptive and accessible.
Further research will be primarily focused on identification of factors for organizational
success categories and testing an organization’s performance measurement model.
Martin Lints
Non-destructive testing of carbon fibre reinforced polymer
components
This paper, titled “Non-destructive testing of carbon fibre reinforced polymer components”,
considers the impact that Carbon Fibre Reinforced Polymer (CFRP) has to sustainable deve-
lopment, now and in the future. While the use of CFRP materials in vehicles and machinery
enhances their efficiency by reducing mass, it also has a considerable downside: it is difficult
to recycle, therefore we would like to keep a CFRP part in service as long as possible. On
the other hand, as it is used more and more in highly responsible and demanding tasks,
such as in load-bearing structures, any damage must be detected early to minimize any
dangerous breakdowns.
The solution is to continuously conduct ultrasonic Non-Destructive Testing (NDT). It is,
however, problematic, because NDT of composites is difficult due to: 1) internal structure of
material inhibiting the traversal of acoustic waves in the material and 2) the spatial dimen-
sions of possible defects, such as delaminations, can be smaller than the used wavelenght,
making it invisible to the most used linear ultrasonic spectroscopy.
This paper proposes to solve the problem, by: 1) turning the internal structure of the material
to an advantage by using delayed Time Reversal – Nonlinear Elastic Wave Spectroscopy to
focus the ultrasonic waves in the material, thereby increasing the signal-to-noise ratio; and
2) detecting defects which are smaller than wavelength by their nonlinear effects.
This signal processing method is tested by both physical experiments and numerical simula-
tions. The link between the experiments and simulations is validated for undamaged material
and then the effect of damage and its detectability is studied using the simulation model with
a defect of various sizes. It is found that the signal processing method is well suited for
composite materials, where waves have trouble traversing. Even more, the signal processing
method can detect the nonlinear effects from crack which is smaller than the wavelength of
the ultrasonic material.
This signal processing method is therefore suitable for NDT of CFRP materials, enabling its
wider and more efficient use in safety-critical applications without compromise in safety or
economic cost, but decreasing the impact we have on the environment.
86 87

88
KOGUMIK 2019

SISUKORD
Sisukord
I ja II TASE
Bakalaureuseõppe üliõpilased ja magistrandid
94
Kaupo Kokamägi
MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD AEROFOTODE PÕHJA
PUISTANGU MAHTUDE ARVUTAMISE TÄPSUS
106
Anne-May Nagel
SUHKRU JA TERVISE SEOSTEST KÕNELEVAD NARRATIIVID POSTIMEHE JA
DELFI NÄITEL AASTATEL 2015-2017
118
Susanna Veevo
HARIDUSE KÄTTESAADAVUS NAISTELE JA TÜDRUKUTELE SAUDI ARAABIA
KUNINGRIIGIS 21. SAJANDIL
90 91

I ja II TASE artiklid
Bakalaureuseõppe üliõpilased ja magistrandid
92

KAUPO KOKAMÄGI
Kaupo Kokamägi
MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD
AEROFOTODE PÕHJAL PUISTANGU MAHTUDE
ARVUTAMISE TÄPSUS
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA
Säästva arengu üks põhilisi aspekte on leida erinevates valdkondades viise, kuidas muuta
tööd efektiivsemaks ja seejuures vähem ressursse kulutada ning keskkonda reostada.
Mehitamata õhusõidukite ja fotogramm-meetria kasutamine erinevate materjalide mahtude
määramiseks ja üldse geodeesias suurte alade mõõdistamiseks on selles suhtes säästva
arengu põhimõtetega hästi kooskõlas. Mehitamata õhusõiduki abil on võimalik väikese
ajakuluga mõõta väga suuri objekte. See hoiab kokku nii tööle kuluvat aega ja inimressurssi
kui ka transpordikulusid, kuna mehitamata õhusõiduki abil on võimalik mõõta üsna suur
objekt ära ühe tööpäeva jooksul samas, kui käsitsi mõõtes kuluks sellele terve nädal. Lisaks
sellele on mehitamata õhusõidukilt võimalik pildistada raskesti ligipääsetavaid objekte, mille
muul viisil mõõtmiseks oleks vaja rasketehnika abi. Mehitamata õhusõiduki kasutamine on
kontaktivaba, seega on võimalik mõõta ka väga tundlike alasid ilma ohustatud alale masinaga
sõitmata või isegi sammugi astumata.
SISUKOKKUVÕTE
Mehitamata õhusõidukite kasutamine on kiiresti arenev ja aina enam leviv viis
mõõdistusandmete kogumiseks. Tänu sellistele arengutele tuntakse mehitamata õhusõidukite
kasutamise vastu mõõdistustöödel, seal hulgas mahtude määramisel, aina enam huvi, kuid
Eestis ei ole antud meetodi vastavust mahtude määramisele kehtestatud nõuetele varem
uuritud.
Artikkel põhineb 2018. aasta juunis Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööl, mille eesmärk
oli hinnata mehitamata õhusõiduki abil tehtud aerofotode kasutamise sobivust puistangu
mahtude arvutamiseks ja saadud tulemuste vastavust sätestatud nõuetele. Lisaks sellele
võrreldakse kahte erinevat mehitamata õhusõidukit ja kahte tüüpi maapinnal kasutatavaid
tähiseid ja hinnatakse erinevatele tööetappidele kulunud aega.
Antud töö jaoks koguti andmeid 2017. aasta sügisel Läänemaal, Laiküla turbamaardlas ja
2018. aasta kevadel Järvamaal, Karude karjääris. Uuritavateks objektideks olid korrapärase
kujuga turbaaun ja ebakorrapärase kujuga purustatud kruusa puistang. Mõõtmisi teostati
terrestrilise laserskanneri, GNSS seadme ja kahe erineva mehitamata õhusõidukiga.
Kõigi fotogramm-meetrilisel teel loodud mudelite mahtude suhtelised erinevused võrdluseks
olnud laserskaneerimise tulemusel loodud mahust jäid alla 4%. Erinevatele meetoditele
ja tööetappidele kulunud aega hinnates selgus, et mida suurem, keerulisem ja raskesti
ligipääsetavam on objekt, seda enam tulevad välja mehitamata õhusõidukite kasutamise
eelised. Uurimistöö käigus selgus, et mehitamata õhusõidukite kasutamine mahtude
määramisel annab piisava täpsuse ning selleks sobib ka odavam mehitamata õhusõiduk.
Leiti, et mahtude määramiseks piisav täpsus saavutati ka ilma tähiseid kasutamata. Siiski
paranes mahu määramise täpsus tähiste arvu suurendades. Kinnitust saadi ka hüpoteesile,
et mehitamata õhusõidukite kasutamine aitab märgatavalt vähendada mahtude määramiseks
vajalikele välitöödele kuluvat aega.
SISSEJUHATUS
Tänu üldisele tehnoloogia arengule kasutatakse mehitamata õhusõidukeid aina enam.
Geodeesias kasutatakse neid põhiliselt ohtlike ja raskesti ligipääsetavate objektide
mõõdistamiseks ning samuti suurte alade mõõdistamiseks juhul, kui täpsusnõuded ei ole
väga kõrged. Mehitamata õhusõidukilt kogutud andmeid saab kasutada nii mudelite ja
ortofotode loomiseks kui ka tavageodeesias.
Nii mehitamata õhusõidukid ise kui ka nendel kasutatavad kaamerad on viimaste aastatega
kiire arengu läbi teinud. Mehitamata õhusõidukite populaarsus on kaasa toonud masstootmise
ja tänu sellele ka odavamad hinnad. Tänu tarkvara ja arvutustehnika arengule on võimalik
ka fotogramm-meetrias kasutada odavamaid ja väiksemaid kaameraid.
Uurimistöö eesmärk on hinnata mehitamata õhusõidukilt tehtud fotode kasutamise täpsust
puistangu mahtude arvutamisel ning välja selgitada, kas see täpsus mahub seadusega
kehtestatud piiridesse. Lisaks sellele uuriti, kuidas mõjuvad erinevate kontrollpunktide
kasutamine ning objektide erinevad omadused mõõdistuse tulemustele.
Välismaal on tehtud sarnaseid uurimusi ka erinevate objektide mahtu määrates. Muuhulgas
on uuritud näiteks heinapallide ja suurte veemahutite (Rhodes 2017), pinnase puistangu
(Arango, Morales 2015) ning astangutega karjääri laoplatsi (Raeva jt 2016) mahu määramise
täpsust ja/või ajakulu võrreldes teiste mõõdistusviisidega. Eestis on põhiliselt keskendutud
94 95

KAUPO KOKAMÄGI
KAUPO KOKAMÄGI
kõrgusliku või horisontaalse täpsuse määramisele (Köök 2018, Huul 2016, Berg-Jürgens
2015).
Kuna Eestis polnud mahu määramist sel meetodil varem uuritud, oli mahtude määramise
täpsust mehitamata õhusõidukilt tehtud fotode põhjal vaja uurida muuhulgas ka seadusandluse
uuendamiseks ning geodeesiaettevõtetele investeerimisotsuste tegemiseks. Töö käigus
võrreldi kahte erinevat mehitamata õhusõidukit ja kahte erinevat objekti. Fotogrammmeetrilisel
teel loodud mudeleid võrreldi RTK GNSS seadme mõõtmistel põhineva ja
terrestrilisel laserskaneerimisel põhineva mudeliga. Lisaks võrreldi erinevate meetodite
erinevatele tööetappidele kulunud aega.
Artikkel põhineb 2018. aasta kevadel Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööl (Kokamägi
2018). Artiklis tutvustatakse kasutatud riist- ja tarkvara ning uuritud objekte, kirjeldatakse
andmete kogumise ja töötlemise protsessi ning mahtude täpsuse hindamise metoodikat.
Lõpus tuuakse välja saadud tulemused ja järeldused ning arutletakse nende üle.
Uurimistöös püstitati järgmised hüpoteesid:
• Mehitamata õhusõidukitelt tehtud aerofotode põhjal mahtude arvutamise täpsus jääb
Markšeideritöö korras kehtestatud lubatud erinevuse 12% piiresse (Markšeideritöö
kord 2012, § 4 lg 3).
• Fotode orienteerimiseks võib kasutada ka aerosoolvärviga tehtud tähiseid.
• Mehitamata õhusõidukite kasutamine mahtude määramisel vähendab oluliselt
välitöödele kuluvat aega.
METOODIKA
Uurimistöö jaoks valiti välja kaks objekti. Esimene objekt oli Läänemaal turbamaardlas
asuv korrapärase kujuga turbaaun (joonis 1). Ja teine oli Järvamaal Karude karjääris asuv
ebakorrapärase kujuga kruusa puistang (joonis 1).
Joonis 1. Laiküla turbamaardla asukoht on märgitud punasega ja Karude karjääri asukoht sinisega
(Maa-ameti kaardirakendus 2018)
Turbaauna pindala oli 463 m 2 ning kruusa puistangu pindala 394 m 2 . Nii Laiküla turbamaardla
kui ka Karude karjäär on hetkel kasutuses ning need on tüüpilised objektid, kus on vaja
regulaarselt materjali mahtusid määrata.
Mõlema objekti kontuuride ja kontrollpunktide mõõtmiseks kasutati Trimble R4-3 GNSS seadet
ning mõlemat puistangut skaneeriti Trimble SX10 skaneeriva tahhümeetriga. Mehitamata
õhusõiduki DJI Phantom 4 Pro v2.0 abil koguti samuti mõlemal objektil andmeid (joonis
2). Tegemist on võrdlemisi odava ja laialt kasutatava tavakasutajale mõeldud mehitamata
õhusõidukiga, millel on 20 MP (megapiksel) integreeritud kaamera. Mehitamata õhusõidukit
Aibotix Aibot X6 kasutati ainult Laiküla turbamaardlas (joonis 2). Tegu on mehitamata
õhusõidukiga, mis on ehitatud spetsiaalselt fotogramm-meetriliseks kasutuseks. Selle pardal
oli töö käigus 32,4 MP Sony ILCE-7RM2 kaamera.
96 97

KAUPO KOKAMÄGI
KAUPO KOKAMÄGI
korrapärase kujuga, mis tegi kontuuri mõõtmise lihtsamaks.Turbaaunasid tuleb mõõta mitu
korda aastas ja seega oleks väga kasulik leida efektiivsemaid viise selle töö tegemiseks.
Mõõdistustööd toimusid 24. oktoobril 2017. aastal. Tänu külmale ilmale oli võimalik ka auna
harja käsitsi mõõta, kuna üks nõlv oli jäätunud. Objekti ettevalmistuse käigus paigaldati
9 spetsiaalset fotogramm-meetrilist ja 12 aerosoolvärviga tehtud kontrollpunkti aunale ja
selle lähiümbrusesse. Seejärel mõõdeti nende punktide asukohad ja turbaauna kontuurid
RTK GNSS seadme abil. Objekt skaneeriti neljast seisupunktist Trimble SX10 skaneeriva
tahhümeetri abil.
Joonis 2. DJI Phantom 4 Pro v2.0 vasakul ja Aibotix Aibot X6 paremal Laiküla turbamaardlas. (Foto: Mart Rae)
Sellel objektil pildistati objekti nii Aibotix Aibot X6 kui ka DJI Phantom 4 Pro mehitamata
õhusõidukilt. DJI lennu planeerimine toimus tarkvara DroneDeploy abil, mis arvutas
optimaalse lennutrajektoori. DJI lend kestis alla 5 minuti. Lennu jooksul koguti 415 fotot.
Mudeli loomiseks kasutati neist 76, mis olid pildistatud õigel kõrgusel ning millel oli näha
objekti või kontrollpunkte. Lennu kõrgus oli 33 meetrit ja piksli suurus maapinnal 8 millimeetrit.
Aibot X6 õhusõiduki lennu planeerimine toimus AiProFlight tarkvara ning Phantom 4
Pro lennuplaneerimine DroneDeploy tarkvara abil. Fotode orienteerimine ja nendest
punktipilvede moodustamine toimus Agisoft Photoscan Professional 1.4.0 tarkvara
kasutades. Punktipilvede töötlemiseks kasutati Trimble Business Center ja Autodesk Recap
2019 tarkvara. Punktipilvedest mudelite loomiseks ja mahtude arvutamiseks kasutati
joonestustarkvara Autodesk Civil 2019. Tulemuste analüüs toimus Microsoft Excel’i abil.
Tööprotsessi käigus valiti kõigepealt välja sobivad objektid ja kasutatavad instrumendid.
Välitöö algas objekti ettevalmistusega, mille käigus paigaldati kontrollpunktid ja mõõdeti
nende asukohad GNSS seadmega. Pärast seda mõõdeti objekti kontuurid GNSS seadme
abil ning teostati laserskaneerimine. Seejärel toimus lennu planeerimine ja lend andmete
kogumiseks. Pärast andmete kogumist teostati kiire andmete kontroll ning seejärel korjati
kontrollpunktid kokku.
Seejärel toimus andmete töötlus, mille käigus moodustati erinevate seadmetega kogutud
andmetest objektide mudelid ja arvutati nende mahud. Pärast seda võrreldi erinevate
mudelite mahtusid omavahel ning leiti absoluutsed ja suhtelised erinevused skaneerimise
andmete põhjal moodustatud mudelist.
Aibot X6 lend planeeriti AiProFlight tarkvara abil. Lennu planeerimine ja õhusõiduki
lennukorda seadmine kestis umbes 15 minutit, mis on tunduvalt rohkem, kui DJI Phantom’i
puhul. Lend kestis umbes 5 minutit. Koguti 95 fotot, millest kasutati 48. Lennu kõrgus oli 47
meetrit ja piksli suurus maapinnal 8 millimeetrit.
Andmete kogumine Karude karjääri
Teine objekt oli purustatud kruusa puistang (joonis 3), mida on lihtsam käsitsi mõõta, kuid
avatud karjäärid on veel üks seda tüüpi objekt, mida saaks mehitamata õhusõiduki abil
potentsiaalselt tunduvalt kiiremini mõõta. Väljavalitud objekt oli ebakorrapärase kujuga, mis
tegi käsitsi mõõtmise keerulisemaks ning andis võimaluse võrrelda tulemusi korrapärasema
kujuga turbaauna mõõtmiste tulemustega.
Mõõdistustööd leidsid aset 10. aprillil 2018. aastal. Objekti ettevalmistuse käigus paigaldati
puistangule ja selle ümbrusesse 18 spetsiaalset fotogramm-meetrilist tähist. Pärast seda
mõõdeti tähised ja objekti kontuurid RTK GNSS seadmega ning objekt skaneeriti kaheksast
seisupunktist Trimble SX10 seadme abil.
Andmete kogumine Laiküla turbamaardla
Turbaaunade mõõtmine on tihti keeruline ja ohtlik. Uurimistöö jaoks välja valitud aun oli
98 99

KAUPO KOKAMÄGI
KAUPO KOKAMÄGI
.
Fotod sisestati Agisoft PhotoScan Professional tarkvarra. Pildid orienteeriti ning seejärel
sisestati ka kontrollpunktide koordinaadid ning kinnitati punktid manuaalselt piltidel näha
olevate kontrollpunktide külge. Tegemist oli üsna aeganõudva protsessiga, eriti kuna
kasutusel oli kaks komplekti kontrollpunkte. Pärast kontrollpunktide kinnitamist orienteeriti
pildid uuesti ning seejärel loodi piltidest punktipilv. Aibot X6 abil kogutud piltide puhul kasutati
orienteerimisel ka pardal oleva IMU (Inertial Measurement Unit) andmeid. Punktipilvede
edasine töötlus oli sarnane laserskaneerimise käigus saadud punktipilvede töötlusega.
Fotogramm-meetrilisel meetodil loodi Karude objekti kohta neli ja Laiküla objekti kohta
kaheksa erinevat mudelit (tabel 1).
Joonis 3. Väljavalitud objekt Karude karjääris. Pildil on käimas kontrollpunktide paigaldus ja GNSS mõõtmine
(Foto: autori erakogu)
Sellel objektil koguti andmeid ainult DJI Phantom 4 Pro mehitamata õhusõidukiga. Lennu
planeerimine toimus DroneDeploy tarkvara abil. Lend kestis alla 5 minuti ning selle jooksul
koguti 139 fotot, millest kasutati 55. Lennu kõrgus oli 28 meetrit ja piksli suurus maapinnal
6 millimeetrit.
Andmete töötlus
GNSS seadme abil kogutud koordinaadid sisestati Civil 3D 2019 tarkvarra. Pärast objekti
kontuuride ja tähtsamate murdjoonte joonestamist moodustati eraldi mudeli pinnad
puistangualusest maapinnast ja puistangu pinnast. Seejärel arvutati moodustatud pindade
kõrguste põhjal puistangu ruumala.
Laserskaneerimise käigus kogutud andmeid puhastati Trimble Business Center tarkvara abil
ning seejärel konverteeriti need Autodesk Recap abil rcp-formaati. Sellisel kujul sisestati need
Autodesk Civil 3D tarkvarra. GNSS mõõtmiste alusel joonestatud puistangu aluskontuuri
kõrgust korrigeeriti ühe väljavalitud tähise järgi, mida muudes arvutustes ei kasutatud.
Seejärel moodustati puistangualuse kontuurist eraldi mudeli pind. Järgnevalt moodustati
baaskontuuri sisse jäävatest punktipilve punktidest puistangu pind. Punktipilve hõrendati, et
teha protsessi arvutile vähem koormavaks. Punktide vaheks valiti 5 cm ja võrgu loomiseks
kasutati kriging-meetodit. Seejärel arvutati moodustatud pindade kõrguste põhjal puistangu
ruumala.
Tabel 1. Fotogramm-meetrilisel meetodil loodud erinevad mudelid.
Objekt Mehitamata õhusõiduk Orienteerimisel kasutatud
tähised
Laiküla turbamaardla Aibotix Aibot X6 Ilma tähisteta
Aerosoolvärviga tähised
Fotogramm-meetrilised
tähised
Kõik tähised
DJI Phantom 4 Pro
Ilma tähisteta
Aerosoolvärviga tähised
Fotogramm-meetrilised
tähised
Kõik tähised
Karude karjäär DJI Phantom 4 Pro Ilma tähisteta
7 fotogramm-meetrilist tähist
9 fotogramm-meetrilist tähist
16 fotogramm-meetrilist
tähist
Mahtude täpsuse hindamine
Täpsuse hindamiseks võrreldi erinevatel meetoditel loodud mudelite ruumala
laserskaneerimisel põhineva mudeli ruumalaga. Laserskaneerimise andmete põhjal
loodud mudeli maht loeti antud uurimistöö käigus õigeks, kuna laserskaneerimist peetakse
täpsemaks kui teisi uurimistöös kasutatud mõõdistusviise. Iga mudeli kohta leiti nii
absoluutne kui ka suhteline erinevus ja selgitati välja, kas suhteline erinevus mahub Eestis
lubatud 12% piiresse. Sarnaselt Richard Kramer Rhodes’i uurimistööle (Rhodes 2017), leiti
ka keskmine ruutviga iga fotogramm-meetrilisel meetodil loodud mudeli kohta. Mahtude
täpsuse hindamiseks kasutati Gaussi keskmise ruutvea valemit (valem 1):
(1) , (Randjärv 1997)
100 101

KAUPO KOKAMÄGI
KAUPO KOKAMÄGI
kus Δ 2 on laserskaneerimise andmetest saadud mudeli mahu ja fotogramm-meetrilisel teel
saadud mudeli mahtude vahede ruutude summa ja n on erinevate mudelite arv.
Joonis 4. Laiküla turbarabas tehtud mõõtmiste põhjal loodud mudelite mahtude suhtelised erinevused
laserskanneri andmetest saadud mudeli mahust
Keskmise ruutvea m täpsuse hindamiseks arvutati tulemuse keskmine ruutviga valemiga
(valem 2):
(2), (Randjärv 1997)
kus m on keskmine ruutviga ja n on erinevate mudelite arv.
Lisaks sellele analüüsiti erinevatel meetoditel erinevatele tööetappidele kulunud aegu ning
võrreldi neid omavahel.
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Tulemustest võib järeldada, et mehitamata õhusõidukitelt kogutud fotode kasutamine puistangu
mahtude määramiseks oli piisavalt täpne mõlema kasutatud mehitamata õhusõiduki puhul.
Sellegipoolest on oluline, et mehitamata õhusõidukite geodeetilistel töödel kasutamine oleks
läbi viidud vastava väljaõppega asjatundjate poolt ja et järgitaks seadusandlusest tulenevaid
nõudeid. Lisaks sellele leiti, et piisav täpsus saavutati ka ilma kontrollpunkte kasutamata, mis
aitab omakorda aega säästa. Siiski suurendas kontrollpunktide kasutamine mahu arvutamise
täpsust. Peale selle ei omanud erinevate omadustega kontrollpunktide kasutamine mõju
mahu arvutamise täpsusele, kuid suurema arvu kontrollpunktide kasutamine tõstis täpsust.
Leiti, et erinevate omadustega puistangute puhul olid tulemused samas suurusjärgus, aga
korrapärase kujuga turbaauna mahu arvutamise täpsus oli siiski pisut suurem. Tulemustest
võib järeldada, et suuri alasid mõõtes võib mehitamata õhusõidukite abil välitöödele kuluvat
aega kõvasti kokku hoida.
Uurimistöös leiti, et erinevate fotogramm-meetrilisel teel loodud mudelite keskmine ruutviga
oli Laiküla objekti (722,52 m 3 ) puhul 14,31 m 3 ja Karude objekti (674,04 m 3 ) puhul 20,95 m 3 .
Kõigi fotogramm-meetrial põhinevate mudelite suhteline viga oli alla 4%, mis jääb Eestis
lubatud 12% sisse. RTK GNSS andmete põhjal moodustatud Laiküla objekti mudeli suhteline
viga oli 5,81% ja sama objekti fotogramm-meetrilisel teel saadud mudelite suhtelised vead
jäid 0,70% ja 3,19% vahele (joonis 4). Karude objekti puhul olid suhtelised vead vastavalt
3,28% ja 2,32% kuni 3,70% (joonis 5). Leiti, et väiksemate objektide puhul on efektiivne
kasutada RTK GNSS seadet, aga mehitamata õhusõiduki kasutamise eelised tulevad välja
suuremate ja keerukamate objektide puhul.
Joonis 5. Karude karjääris tehtud mõõtmiste põhjal loodud mudelite mahtude suhtelised erinevused laserskanneri
andmetest saadud mudeli mahust
Selle põhjal võib kokkuvõtteks öelda, et mehitamata õhusõidukite kasutamine võiks olla
efektiivseks alternatiiviks puistangu mahtude arvutamisel Eestis. Lisaks sellele tuli välja, et
ka tavakasutajale mõeldud mehitamata õhusõidukeid saab madalamate täpsusnõuetega
tööde puhul kasutada.
KASUTATUD KIRJANDUS
Arango, C., Morales, C., A. 2015. Comparison between multicopter uav and total
102 103

KAUPO KOKAMÄGI
KAUPO KOKAMÄGI
station for estimating stockpile volumes – The International Archives of the
Photogrammetry, Remote Sensing and Spatial Information Sciences, Volume XL-1/
W4, 2015, International Conference on Unmanned Aerial Vehicles in Geomatics, 30
Aug–02 Sep 2015. Toronto, Kanada. Lk 131- 135.
https://www.int-arch-photogramm-remote-sens-spatial-inf-sci.net/XL-1-W4/131/2015/
isprsarchives-XL-1-W4-131-2015.pdf (05.04.2018)
Määrused ja veebilehed
Maa-ameti kaardirakendus. 2018.
http://xgis.maaamet.ee/ (02.05.2018)
Markšeideritöö kord. (vastu võetud 23.01.2012, viimati jõustunud 28.01.2012). Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/125012012004 (15.03.2018)
Berg-Jürgens, J. 2015. Erinevate meetoditega loodud ortofotomosaikide täpsus mehitamata
lennuki MUST Q aerofotode näitel. Magistritöö. Eesti Maaülikooli Metsandus- ja
maaehitusinstituut. Tartu. 105 lk.
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/2360/Jaano_Berg-
Jürgens_2015MA_GEm_täistekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y (03.04.2018)
Huul, K. 2016. Drooni fotogramm-meetria rakendamine kõrgusmudelite ja ortofotode
loomiseks Raadi karjääri näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
maateaduste instituut. Tartu. 46 lk.
http://taurus.gg.bg.ut.ee/geouudis/geo_2016/Bak/Huul_Kaspar.pdf (02.04.2018)
Kokamägi, K. 2018. Mehitamata õhusõiduki abil tehtud aerofotode põhjal puistangu mahtude
arvutamise täpsus. Magistritöö. Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut.
Tartu. 89 lk.
Köök, R. 2018. Mehitamata lennumasinate (UAV) fotogramm-meetriliste mõõdistuste
põhjal koostatavate pinnamudelite täpsus tee-ehituslike rakenduste näitel. Magistritöö.
Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituut. Tallinn. 92 lk.
Raeva, P., L., Filipova, S., L., Filipov, D., G. 2016. Volume computation of a stockpile
– a study case comparing GPS and UAV measurements in an open pit quarry.
The International Archives of the Photogrammetry, Remote Sensing and Spatial
Information Sciences, Volume XLI-B1, 2016 XXIII ISPRS Congress, 12–19 July 2016.
Praha, Tšehhi. Lk 999-1004.
https://www.int-arch-photogramm-remote-sens-spatial-inf-sci.net/XLI-B1/999/2016/isprsarchives-XLI-B1-999-2016.pdf
(06.04.2018)
Randjärv, J. 1997. Geodeesia I osa. Tartu. 399 lk.
Rhodes, R., K. 2017. UAS as an Inventory Tool: A Photogrammetric Approach to Volume
Estimation. Magistritöö. Arkansase Ülikool. Monticello. 104 lk.
http://scholarworks.uark.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=3963&context=etd
(03.04.2018)
104 105

ANNE-MAY NAGEL
Anne-May Nagel
SUHKRU NARRATIIVID POSTIMEES ONLINE JA DELFI
NÄITEL 2015-2017 AASTATEL
omakorda kaasa klikkidele orienteerumise ning vähese uudisväärtusega artiklid, kusjuures
ajakirjanikud on pandud rolli, kus nad peavad jälgima loetavust ja kohandama artiklid
selliseks, et need huvitaks võimalikult suurt auditooriumi (Must 2017: 48-66). Võib juhtuda,
et kui teaduspõhine arusaam pole piisavalt huvitav, jääb see ebateaduse varju ning ei saa
avaldatud.
SEOS JÄTKUSUUTLIKU ARENGUGA
Tehtavad toitumisvalikud on otseses seoses nii inimese ökojalajälje, tootmiseks kasutatava
maapinna, veekulu ja teiste ressurssidega, mida tarbitava toidu valmistamiseks kuluvad.
Inimese menüü sõltub omakorda mitmetest aspektidest nagu toidu kättesaadavus, isiku
finantsvõimekus, aga seda mõjutab ka erinevate toiduainete tervisemõju puudutavad
arusaamad - näiteks toiteväärtuse, tootmise mõju, võimaliku kaasuva tervisekasu või -kahju
kohta käivad mõttekonstruktsioonid. Nende arusaamade kujunemist ja sellest lähtuvaid
toitumisvalikuid mõjutab kahtlemata infoväli, milles tarbijad viibivad ning osakesena sellest
massimeedia, kus erinevaid toitumissoovitusi ilmub igapäevaselt.
Toitumisteadlane Newby (2017) on märkinud, et tänu teaduse arengule oleme järjest
paremini kursis sellega, kuidas toidutootmine meie planeeti mõjutab. Samas märgib ta, et
toitu valides mõeldakse eeskätt enda ja oma pere peale, kuigi see, mida sööme, mõjutab
palju enamat, kui meie keha.
Nii inimeste tervise kui planeedi jaoks tervislike valikute tegemine eeldab teaduspõhist
arusaama sellest, millised on need kõige paremad valikud. Kas ja mil määral on võimalik
teadusel jõuda massimeediasse ajal, kus meediamudelid on muutunud klikipõhiseks ja
räägitakse faktijärgsest ühiskonnast? Seda uurisin oma töös suhkru näitel.
SISUKOKKUVÕTE
Paraku ei baseeru osa neist soovitustest teaduslikul arusaamal. Muret ebateaduste
leviku üle on näidanud ka president Kersti Kaljulaid: 2017. aastal toimunud tervise
innovatsioonikonverentsil väljendas ta oma kõnes muret „uhhuu-kultuuri“ ilmingute
pärast, mis väljendub näiteks terviseinfo guugeldamises ning ebausaldusväärsete allikate
esinemissageduses. President sõnas, et peame ühiskonnana päris tõsiselt mõtlema, kuidas
taolise info pealetungile vastu saada.
Suhkur on viimastel aastatel kodumaises massimeedias üks enim (küll peamiselt
negatiivset) tähelepanu saanud toiduaine. Erinevaid suhkruid on poodides palju ning nende
tootmiseks kuluvate loodusressursside maht väga erinev. Tarbija teeb nende seas valiku
oma olemasolevate teadmiste (millesse on panustanud nii massimeedia kui oskuslikud
turundussõnumid) baasil.
Palmaru on oma raamatus “Kujutluste ühiskond” põhjalikult kirjeldanud meedia kui käsituste
looja rolli. Meediaprofessionaalide tehtud valikud on need, mida info vastuvõtjad loevad,
näevad või kuulevad ja nende poolt konstrueeritud tähenduste põhjal asuvad vastuvõtjad ja
sotsiaalsed võrgustikud konstrueerima oma tähendusi. Meedia ei ole mitte välises maailmas
toimuva peegeldaja, vaid käsituste ja sotsiaalse tegelikkuse looja (Palmaru 2009: 33-34).
Eesti ajakirjanikud tunnetavad suurenenud konkurentsi meediaväljaannete vahel, mis toob
Suhkur on toiduainena saanud tervislikkuse aspektist rohkesti nii välis- kui kodumaise
meedia tähelepanu. Meedia poolt loodud narratiivid võivad mõjutada ka inimese arusaama
sellest, mis on tervislik ja mis mitte ning seeläbi soodustada teatud toiduainete tarbimist või
mittetarbimist. Oma töös uurisin, milliseid suhkru ja tervise seostest kõnelevaid narratiive
leidus 2015.-2017. aastatel Postimehe ja Delfi online-väljaannetes.
Töö eesmärgiks oli uurida, milliste narratiivide kaudu konstrueeriti suhkru tarbimist tervise
kontekstis Delfi ja Postimehe veebiportaalides perioodil 2015-2017.
Töö käigus püstitasin järgnevad uurimisküsimused:
1. Milliseid narratiive kasutati suhkru ja tervise seostest kirjutades?
2. Kes võtsid suhkru ja tervise seostest kirjutades sõna?
3. Kas ja kuidas erines portaalide suhkrukäsitus?
Töö käigus analüüsiti 145 artiklis esinenud narratiive ning neis tuvastati portaalides
10 kattuvat narratiivi ning 2 narratiivi, mis leidusid ainult Delfis. Vaid 2 portaalides olnud
kattuvatest narratiividest kujutasid suhkrut positiivsest küljest.
Narratiivide kaudu kõneldi suhkrusõltuvuse faktilisest olemasolust (25% artiklitest -
selgituseks - meditsiinilise diagnoosina suhkrusõltuvust olemas pole) (Hebebrand et al.
106 107

ANNE-MAY NAGEL
ANNE-MAY NAGEL
2014). Lisaks sai palju tähelepanu erinevate suhkrutüüpide ja –koguste ohtlikkuse võrdlus.
Palju erinevaid juhtnööre jagati selles osas, millist suhkrut ja kui palju on ohutu tarbida.
Selget, ühist narratiivi, mille kaudu suhkrust räägiti, ei esinenud. Enim said sõna erinevad
teadlased, kusjuures enamik välismaalt. Esines ka suhkru ja tervise seostest kõnelevaid
valeuudiseid. Narratiive, kus suhkru tervisemõjude kõrval räägitaks erinevate suhkrute
keskkonnamõjudest, ei esinenud.
SISSEJUHATUS
Sellest, mida kujutab endast tervislik toitumine, saab igaüks veidi erinevalt aru. Konkreetse
arusaama konstrueerimisse panustavad inimese eelnevad kogemused, kujunenud
harjumused ning igapäevaselt tarbitav toitumisalane info, mida konsumeeritakse järjest
enam nii tavakodanike kui tervishoiusektori professionaalide poolt massimeedia vahendusel
(Breziz & Halpern-Reichert 2004: 234-235).
Suhkur on viimastel aastatel üks enim kodumaise meedia tähelepanu saanud toiduaine -
üheks selle põhjuseks on olnud 2015. aasta lõpus tõstatunud mõte suhkrumaksust, mis
tõi jällegi suhkru ja tervise seoste teemalise arutelu päevakorda. 2016. aastal valmis
WHO, Sotsiaalministeeriumi ja teiste huvitatud organisatsioonide koostöös probleemi
tõenduspõhine ülevaade, kus seostati liigset suhkrutarbimist selgelt ülekaalulisuse ja teiste
kaasuvate terviseriskidega.
Paraku pole ilmuvates terviseuudistes meedia nüüdisaegsest reklaamitulule orienteeritud
majandusmudelist tingituna tasakaalu üldpopulatsioonile reaalset ohustavate
haigusseisundite ja terviseohtude kajastamisel. Massimeedia kipub terviseohte kajastades
lähtuma pigem lugude kliki-tõenäosusest kui kõnealuse teemaga kaasnevast terviseohust
(Larisa et al. 2008: 202-204).
Woodstocki (2002: 37) järgi on narratiivid ajakirjanduses teabe vahendamise aluseks ning
seega mõjutavad seda, kuidas me tajume maailma enda ümber – uudised pole midagi
muud, kui üks loo jutustamise tüüp. Inimeste suhkrute tarbimise vähendamise eesmärgi
saavutamiseks on kasulikuks vahendiks mõistetavalt läbimõeldud ja strateegiliselt suunatud
tervise kommunikatsioon – seda on aga keeruline saavutada, kui senist olukorda pole
kaardistatud, uuritud näiteks seda, milliseid lugusid ja narratiive on online-meedia poolt seni
inimestele loodud.
METOODIKA
Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kombineeritud uurimismeetodit – kvantitatiivset
sisuanalüüsi ja kriitilist diskursusanalüüsi. Sisuanalüüsi abil leidsin valitud kanalites perioodil
2015-2017 ilmunud suhkruteemalised artiklid ning tuvastasin suhkruteemadel sõna võtnud
isikud. Diskursusanalüüsi abil uurisin, milliseid narratiive kasutati terviseteemalistes artiklites
suhkru narratiivide konstrueerimiseks.
Eestis on ülekaalust puudutatud 52 protsenti täiskasvanud rahvastikust ning 25 protsenti
algklasside lastest. Populatsiooni suhkrutarbimise vähendamine on olnud üks Tervise
Arengu Instituudi suuri eesmärke, millest annavad tunnistust kampaaniad nagu „Märka
suhkrut“. Paraku on nende märgatavus kesine – pooled inimestest tervisliku toitumise
alaseid kampaaniad ei märka ning pea kolmandik neist (27%), kes märkavad, ütlevad, et
taolistest kampaaniatest pole neile kasu olnud (Toiduliit 2012: 100).
Sisuanalüüsi etapis kasutasin uurimisvahendina Station.ee andmebaasi, mis võimaldas
hõlpsasti nii ajaliselt kui kanalipõhiselt otsingut piirata. Märksõnad, mida kasutasin
andmebaasis otsingu tegemiseks, olid „suhkur“, „suhkru“, „magus“. Andmebaas tuvastas
märksõnadele vastavaid artikleid kanalite peale kokku 384. Pärast korduvate ja töö teemaga
mitteseonduvate tekstide väljajätmist jäi valimisse 145 meediateksti (55 Postimehest ja 90
Delfist).
Üheks vahendiks, kuidas suhkrutarbimist vähendada, on „Toitumise ja liikumise rohelise
raamatu“ tööversioonis toodud ka erinevad tervisekommunikatsiooni meetmed:
Valituks osutunud tekstid kodeeriti kronoloogilises järjekorras allika (Postimees/Delfi), autori
kategooria, avaldamiskuupäeva kaupa. Kogutud andmeid töödeldi Microsoft Excelis.
1. Elanikkonna teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumisest, üldistest
toitumispõhimõtetest ning suure rasva-, sh transrasvhapped, soola- ja suhkrusisaldusega
toidu- ja joogitoodete liigse tarbimisega seotud tervisemõjudest.
2. Teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumisega seotud
kasuteguritest tervisele.
Järgnes uurimuse teine etapp – kriitiline diskursusanalüüs. Analüüsiühikuks olid valimisse
kuulunud artiklid kogumahus. Narratiivide uurimiseks ja kriitilise diskursusanalüüsi
uurimismeetodi rakendamiseks lugesin esmalt läbi valimisse kuuluvad artiklid – seejuures
vaatlesin, milliseid korduvaid narratiive esines.
108 109

ANNE-MAY NAGEL
ANNE-MAY NAGEL
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Analüüsitavaid artikleid oli valimis kokku 145, neist 90 (62%) ilmus Delfi veebides ning
55 (38%) Postimehe veebikeskkonnas. Delfis ilmus suhkrut tervise kontekstis kajastanud
artikleid perioodil 2015-2017 seega 1,7 korda rohkem kui Postimehes.
Narratiiv 5 – Lisatud suhkrutega liialdamine on tervisele halb
Narratiiv 6 – Valge suhkur ei ole ainus ohtlik magustaja
Narratiiv 7 – Suhkru tarbimisel on ka positiivseid mõjusid
Narratiiv 8 - Suhkrut ei pea kartma
Narratiiv 9 - Suhkrut tarbitakse liiga palju
Narratiiv 10 – Suhkrut ja maiustusi tarbitakse emotsionaalsetel või vaimsetel põhjustel
Esimene ja enamlevinud (25% artiklitest) narratiiv rääkis suhkrusõltuvusest.
Näidetes kirjeldati suhkrut kui sõltuvust tekitavat ainet (seda võrreldi kokaiini ja heroiiniga),
suhkrusõltuvusest kõneldi kindlat kõneviisi kasutades - seda presenteeriti kui faktiliselt
olemasolevat haigust.
Näide 1. Suhkur on sõltuvus, mida ei teadvustata kuidagi selliselt nagu alkoholivõi
tubakasõltuvust, ent mis on suurema osa epideemiatena levivate krooniliste
haiguste taga ja põhjustab enneaegset suremust, kirjutavad Tuul ja Siim Sepp Sirbis
(Postimees, 29.10.2016).
Joonis 1. Suhkruteemaliste tervisealaste meediatekstide ilmumine Postimehes ja Delfis
2015-2017.
Näide 2. Kinnitust leidis fakt, et sage suhkru tarbimine tekitab sõltuvuse, mida võib
võrrelda narkomaaniaga (Postimees, 16.04.2016).
Näide 3. Ei ole saladus, et suhkur on sõltuvust tekitav aine (Delfi, 15.12.2015).
Ilmunud artiklite kajastussagedust uurides sai selgeks, et suhkru ja tervise seoseid käsitlevate
artiklite ilmumise sagedus korreleerus suhkrumaksu-teemalise debati aktiveerumisega.
Suhkru ja tervise seostest kirjutati enim perioodidel mai-september 2016 ja märts-juuli 2017,
teema aktiivne kajastamine lõppes siis, kui president saatis suhkrumaksu teema tagasi
parlamenti ning oli selge, et lähiajal maksu ei tule.
Esimesele uurimusküsimusele „Milliseid narratiive kasutatakse suhkru ja tervise seostest
kirjutades?“ vastuse leidmiseks kasutati meetodina kriitilist diskursusanalüüsi. Esmalt uuriti
mõlemas portaalis esinevaid kattuvaid narratiive ning seejärel narratiivide erisusi, mida
leidus vaid Delfis. Siinkohal tuuakse välja portaalides esinenud ühised narratiivid, mida oli
kokku 10.
Narratiiv 1 – Suhkur on sõltuvust tekitav, võrreldav narkootiliste ainetega
Narratiiv 1.1 – Suhkrusõltuvust pole olemas
Narratiiv 2 – Suhkrust loobumisega kaasnevad imelised kõrvaltoimed
Narratiiv 3 – Igasugune suhkrutarbimine on tervisele halb
Narratiiv 4 – Igasuguse suhkruga liialdamine on tervisele halb
Näide 4. Arvatakse, et suhkur on isegi ohtlikum kui narkootikumid (Postimees,
29.03.2017).
Näide 5. Kui suhkru vähendamine tekitab sinus ebamugavust, siis mõistad põhjust,
miks seda nii paljudesse toitudesse lisatakse - suhkur on sõltuvust tekitav ning on
leitud, et see tekitab ajus tõhusamalt mõnutunnet kui kokaiin (Delfi, 28.07.2017).
Suhkrusõltuvust uurinud teadlased on pööranud tähelepanu erinevate loomade (nt
rotid, hiired) käitumisele seoses suhkruga – suhkrusõltuvuse ilminguid ei ole teaduslikult
inimeste peal uuritud, seega ei ole olemasolevad tõendid selle olemasolu kohta veenvad
(Westwater et al. 2016:65, Hebebrand et al. 2014). Loomade (peamiselt hiired, rotid) peal
tehtud uuringutulemusi presenteeriti uuritud artiklites mõnel juhul nii, nagu saavutatud
uurimistulemused kehtiks kindlasti ka inimeste tervisele.
Üks markantseim näide taolisest lähenemine oli algselt Sirbis (ja seal hiljem 2016. aasta
loetuimaks artikliks saanud) ja hiljem Postimehes (29.10.2016) ilmunud artikkel pealkirjaga
„Tuul Sepp ja Siim Sepp: Surmav sõltuvus, mida ühiskond ei tunnista“, kus kirjutati:
110 111

ANNE-MAY NAGEL
ANNE-MAY NAGEL
„Hiirte peal tehtud katsed on näidanud, et kui neile pakutakse söögiks suhkrulahust, arenevad
neil välja käitumisjooned, mis on väga sarnased narkootikumisõltuvusega … Teisisõnu,
tegemist on klassikalise sõltuvusega. Ja ei maksa arvata, et hiir ja inimene on siinkohal
erinevad loomad.“
29.10.2016).
Näide 38. Rasvumisepideemia on vallutanud maailma. Kui mõned aastakümned
tagasi süüdistati inimeste rasvumises toidu liigset rasvasisaldust, siis nüüd on
rasvumise patuoinaks kerkinud suhkur (Postimees, 29.03.2017).
Meditsiinis ja psühholoogias käsitletakse toidusõltuvust hoopis laiemalt ning seda ei
taandata ühele kindlale toiduainele. Tervise Arengu Instituudi peetaval veebilehel toitumine.
ee kirjutatakse samuti, et ei ole teada, et suhkur või mõni teine toiduaine sõltuvust tekitaks
(Vainik 2017). Seega on Postimehes ja Delfis enimlevinud suhkru ja tervise seostest kõnelev
narratiiv eksitav ning pole kooskõlas teadusliku arusaamaga.
Vastanduv narratiiv, mis lükkas suhkrusõltuvuse olemasolu ümber, esines vaid 4%
artiklitest – teaduspõhine teadmine suhkrusõltuvusest on eelnimetatud portaalides olnud
võrreldes suhkrusõltuvust kinnitava narratiiviga oluliselt vähem avaldatud.
Näide 6. Suhkrute söömisega küll liialdatakse, kuid kliinilise sõltuvuse (kui psüühiliste
ja kehaliste nähtuste kompleksi) silti suhkruga liialdamisele külge panna ei saa,
kirjutab psühholoog Uku Vainik terviseinfo.ee-s (Postimees, 12.05.2017)
Teise narratiivi kohaselt, mis esines 10% artiklitest, kaasnevad suhkrust loobumisega
imelised kõrvaltoimed. Mainiti peaasjalikult füüsilisi kaasnevaid nähte nagu naha ilusamaks
muutumine, maitsemeelte teravnemine, energiataseme tõus ja haigestumisriski vähenemine
peale diabeedi ka näiteks nakkushaigustesse.
Näide 7. Et suhkrusõltuvusest vabaneda, peab teil olema tugev iseloom, et alati
kindlameelselt suhkrust loobuda; aga kui olete seda juba teinud, tunnete lausa
ulmelist erinevust. Umbes nädalaga hakkate tundma end imehästi: te olete vähem
väsinud ja teil on rohkem energiat, halb meeleolu kaob ja üldine olek on positiivsem,
rääkimata muudest kasuteguritest (Delfi, 05.10.2017).
Neljas narratiiv keskendus tarbitava suhkru kogustele olenemata tüübist – selle
narratiivi kohaselt oli süüdlaseks igasuguste suhkrutega liialdamine. Antud narratiivis
tõlgendatakse taaskord WHO soovitusi (Ibid.) kui igasuguse suhkru tarbimise vähendamise
kohta käivat. Terviseedendusega tegelevate organisatsioonide soovitused muunduvad
seega terviseinfoalastes online-meedia artiklites niiviisi, et tegelik sõnum info lõpptarbijani
ei jõua.
Kui lisada konteksti seegi, et Eestis tehtud uuringute alusel (Toiduliit 2012) ei märka inimesed
riiklikult tellitud toitumiskampaaniad (lk 100) ja enamik toitumisalasest infost saadakse
interneti vahendusel (lk 24), on kõik eeldused suhkrute tarbimise osas tehtavate valikute
osas valitsevaks segaduseks olemas.
Võttes arvesse Euroopa Liidu ülest statistikat (Sørensen et al. 2015:1056), mille kohaselt on
igal teisel inimesel tervisekirjaoskusega probleeme ning seda, et madala tervisekirjaoskusega
indiviididel on ka kehvemad tervisenäitajad (Berkman et al. 2011, 70:100-102), ei panusta
vastuoluliste toitumissoovituste andmine ülekaalulisuse probleemi (suhkrutarbimise
aspektist) lahendamisse.
Viies narratiiv, mis käsitleb lisatud suhkruga liialdamise ohte, järgib ametlikke
toitumissoovitusi. Narratiivi kohaselt on tervisele halvad just lisatud suhkrud ning nende
söömist peab vähendama.
Kuuenda narratiivi põhjal on valge suhkru kõrval teisigi ohtlikke magustajaid.
Kirjutatakse suhkrutest nagu fruktoos ja tehislikest magusainetest nagu aspartaam.
Kolmas narratiiv käsitles suhkrute tarbimise halba mõju tervisele olenemata tüübist
või kogustest. Kasutatakse üldmõistet ”suhkur”. Siinkohal on oluline vaadata seda narratiivi
kontekstis (WHO 2015:4) antud toitumissoovitustega, mis ütlevad selgelt, et esmajärjekorras
tuleb piirata tarbitavate lisatud suhkrute kogust. Seega läheb see narratiiv vastuollu ametlike
toitumissoovitustega.
Seitsmes narratiiv kirjeldas üksikuid positiivseid tervisemõjusid, mida suhkru
tarbimine kaasa toob.
Kaheksas narratiiv ütleb, et suhkrut ei pea kartma. Suhkur on selles narratiivis normaalne
toiduaine, mis ei tee iseenesest midagi halba.
Näide 37. Teaduskirjanduses ongi juba toimunud otsustav suunamuutus:
südamehaiguste teket seostatakse suhkru, mitte rasva tarbimisega (Postimees,
Üheksanda narratiivi järgi tarbitakse suhkrut liiga palju. Seda arusaama toetavad ka
WHO poolt tehtud uuringud (WHO 2015:3-7), mistõttu soovitab WHO tungivalt liikmesriikidel
112 113

ANNE-MAY NAGEL
ANNE-MAY NAGEL
elanike suhkrutarbimise vähendamisega tegeleda (WHO 2015:4).
Viimase, kümnenda ühise narratiivi kohaselt tarbitakse magusat ennekõike
emotsionaalsetel põhjustel.
Teisele uurimisküsimusele „Kes võtavad suhkrust kirjutades terviseteemalistes artiklites
sõna?“ sain vastata, et artiklites said sõna nii eesti kui välismaa teadlased. Kokku said
teadlased sõna 24% artiklitest (35). Kajastatud teadlastest ja teadusuuringutest 96% olid
lääneriikidest. Tendentsi, kus arengumaades tehtav teadustöö on läänemaailmas tehtava
teadustööga võrreldes selgelt alakajastatud, on nähtud ka ühes Suurbritannias tehtud
uuringus (Bartlett, Sterne & Egger 2002:83).
32 artikli (22% valimist) puhul ei olnud võimalik loo autori kategooriat teksti põhjal välja
selgitada. Puuduvad viited autorile on probleemiks, sest info lõpptarbijal ehk uudise lugejal
pole võimalik artikli algallikat välja selgitada ja pakutava info tõesust kontrollida. Kõik autorite
kategooriad on toodud joonisel 2.
populaarsuses ning lisaks esinesid 2 narratiivi vaid Delfis.
KASUTATUD KIRJANDUS
Bartlett, C., Sterne, J. & Egger, M. (2002). What is Newsworthy? Longitudal Study of the
Reporting of Medical Research in two British Newspapers. British Medical Journal, 32
5(81), 1-4. https://doi.org/10.1136/bmj.325.7355.81
Berkman, D. N., Donahue, K., Sheridan, L. S., Halpern, J. D. & Crotty, K. (2011). Low Health
Literacy and Health Outcomes – An Updated Systematic Review. Annals of Internal Medicine,
155, 97-107. doi: 10.7326/0003-4819-155-2-201107190-00005.
Brezis, M., & Halpern-Reichert, D. (2004). Mass media-induced availability bias in the clinical
suspicion of west Nile fever. Annals of Internal Medicine, 1403, 234-235. 10.7326/0003-
4819-140-3-200402030-00024
Delfi. Miks laste maiustuste ja rämpstoiduga premeerimine on halb mõte (2015, detsember
15) Kuvatud http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/miks-laste-maiustuste-jarampstoiduga-premeerimine-on-halb-mote?id=73196329
Delfi. Suhkruga on kerge liialdada – mida see sinu keha jaoks tähendab? (2017, juuli 28)
Kuvatud http://alkeemia.delfi.ee/tervis/toitumine/suhkruga-on-kerge-liialdada-mida-seesinu-keha-jaoks-tahendab?id=79005628
Fisers, B. Just sel põhjusel tasuks loobuda suhkrust ja eriti fruktoosist (2017, oktoober 5).
Delfi.
Kuvatud http://naistekas.delfi.ee/tervis/figuur/just-sel-pohjusel-tasuks-loobuda-suhkrust-jaeriti-fruktoosist?id=79737198
Hebebrand, J., Albayrak, Ö., Adan, R., Antel, J., Dieguez, C., de Jong, J., Leng, G., Menzies,
J., Mercer, G. J., Murphy, M., van der Plasse, G., L. Dickson, L. S. “Eating addiction”,
rather than “food addiction”, better captures addictive-like eating behavior. Neuroscience &
Biobehavioral Reviews, 2014; DOI: 10.1016/j.neubiorev.2014.08.016
Joonis 2. Suhkruteemadel kõnelejad Postimehe ja Delfi veebides 2015-2017.
Kolmas uurimisküsimus, mis keskendus portaalide suhkrukäsituse erinevusele, sai
vastuseks, et tuvastatud kaheteistkümnest narratiivist kümme ehk 83% kattusid portaalides.
Seega kattus vaadeldud portaalides etteantud ajavahemikul suhkrukäsitus suures mahus.
Erinevusi esines artiklite avaldamise mahus, nende suunatuses, sõnavõtjate kategooriate
Kaljulaid, K. (2017, november 9). Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil.
[transkriptsioon].
Kuvatud https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-terviseinnovatsioonikonverentsil/index.html
Larisa, J., Bomlitz, J. L. & Brezis, M. (2008). Misrepresentation of health risks by mass
114 115

ANNE-MAY NAGEL
ANNE-MAY NAGEL
Vainik, U. Miks suhkruga liialdamine pole veel sõltuvus? (2017, mai 12)
Kuvatud https://tervis.postimees.ee/4110457/miks-suhkruga-liialdamine-pole-veel-soltuvus
Westwater, L. M., Fletcher, C. P., & Ziauddeen, H. (2016). Sugar Addiction: The State of the
Science. European Journal of Nutrition, 55, 55-69. doi: 10.1007/s00394-016-1229-6
Woodstock, L. (2002). Public journalism’s talking cure. Journalism, 3(1), 37-55.
World Health Organization. (2015). Guideline: Sugars intake for adults and children.
World Health Organization. (2016). Evidence Brief for Policy. Reducing the consumption of
sugar-sweetened beverages and their negative health impact in Estonia.
Kuvatud http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/tervise_roheline_
raamat/evipnet_europe_ebp_1_est_reducing_the_consumption_of_sugar-sweetened_
beverages.pdf
Palmaru, R. (2009). Kujutluste ühiskond. Kirjastus Argo. Akadeemia Nord.
PM Tervis. Suhkur mõjub ajule justkui narkootikum (2016, aprill 16)
Kuvatud https://tervis.postimees.ee/3657513/suhkrur-mojub-ajule-justkui-narkootikum
media. Journal of Public Health, 30(2), 202-204. doi: 10.1093/pubmed/fdn009
Liebert, T. Suhkur – rasvumise patuoinas? (2017, märts 29)
Kuvatud https://tervis.postimees.ee/4062687/suhkur-rasvumise-patuoinas
Must, B. (2017). Eesti ajakirjanike professionaalne identiteet ajalehefirmade muutuvate
ärimudelite ajastul (Magistritöö, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti).
Kuvatud
http://www.etera.ee/zoom/30833/view?page=1&p=separate&view=803,804,1185,500
Newby, P. K. (2017). Supertoidud. National Geographicu eriväljanne.
Kuvatud https://www.nationalgeographic.ee/uudised/2017/05/08/ng-erivaljaannesupertoidud
Sepp, S., Sepp, T. Tuul Sepp ja Siim Sepp: surmav sõltuvus, mida ühiskond ei teadvusta
(2016, oktoober 29)
Kuvatud http://arvamus.postimees.ee/3889659/tuul-sepp-ja-siim-sepp-surmav-soltuvusmida-uhiskond-ei-teadvusta
Sotsiaalministeerium. (2016). Toitumise ja liikumise roheline raamat. Tööversioon.
Toiduliit. (2012). Tervislik toitumine ja toiduainete kvaliteedi kuvand (uuring).
Sørensen, K., Pelikan, M. J, Röthlin, F., Ganahl, K., Slonska, Z., Doyle, G., Fullam, J.,
Kondilis, B., … Brand, H. (2015). Health literacy in Europe: Comparative results of the
European health literacy survey (HLS-EU). European Journal of Public Health, 25(6), 1053-
1058. doi: 10.1093/eurpub/ckv043
Vainik, U. Miks suhkruga liialdamine pole veel sõltuvus? Tervise Arengu Instituut. (2017,
aprill 21).
Kuvatud http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4790-miks-suhkruga-liialdamine-pole-veelsoltuvus
116 117

SUSANNA VEEVO
Susanna Veevo
HARIDUSE KÄTTESAADAVUS NAISTELE JA
TÜDRUKUTELE SAUDI ARAABIA KUNINGRIIGIS 21.
SAJANDIL
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA
Antud uurimistöö käsitleb formaalhariduse kättesaadavust tüdrukutele ja naistele Saudi
Araabia Kuningriigis ning võrdleb hariduse kättesaadavust ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis
defineeritud standarditega. Hariduse kättesaadavuse analüüsimine on kooskõlas ÜRO poolt
seatud kestliku arengu eesmärkidega. Uurimistöö teema vastab järgmistele eesmärkidele:
kvaliteetne haridus, sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsuse vähendamine. Kaudselt seostub
antud töö ka järgmiste eesmärkidega: tööhõive ja majanduskasv. Saudi Araabia Kuningriik
on ÜRO jaoks olnud fookuses naisi diskrimineerivate ja represseerivate seaduste tõttu,
sealhulgas näiteks naiste tööhõive ja liikumisvabaduse piiramise tõttu. Formaalharidust
Saudi Araabia Kuningriigis ei ole väga laialt uuritud, ent tegu on ometigi kestliku arengu ühe
tähtsaima alustalaga. Võrdsest ja võrdõiguslikust kvaliteetsest haridusest saab alguse ka
ülemaailmne majanduskasv, vaesuse vähenemine, üleüldine ebavõrdsuse vähenemine ja
kliimamuutuste pidurdamine.
SISUKOKKUVÕTE
Käesolev uurimistöö “Hariduse kättesaadavus naistele ja tüdrukutele Saudi Araabia
Kuningriigis 21. sajandil” keskendub tüdrukute ja naiste võimalustele omandada
formaalharidust Saudi Araabia Kuningriigis. Hariduse omandamise tingimusi võrreldakse
analüüsifaasis ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud nõuetega ning otsustatakse
seejärel, kas hariduse omandamise tingimused on inimõigustega kooskõlas.
Uurimistöö tulemused näitavad, et tinglikult on hariduse omandamise tingimused Saudi
Araabia Kuningriigis head. Haridus on kõigis astmetes, algharidusest kuni kõrghariduse
kõrgeima astmeni, tudengitele tasuta (Baki 2004:3) ning naistele on avatud enam kui
300 ülikooli. 62% kõigist tudengitest Saudi Araabia ülikoolides on naised (Islam 2017:13).
Ometigi on naistele kättesaadavad vaid piiratud valik erialasid. Eriti raskendatud on naiste
jaoks arhitektuuri, õigusteaduse, insenerikunsti ja riigiteaduste erialadele pääsemine (HRW
2008:15). Üldhariduskoolides puudub tänaseni tüdrukutele kehalise kasvatuse õpe (Metz
1992). Hariduse kättesaadavust võib raskendada eestkosteseadus, mis keelab tüdrukutel
ja naistel üksinda ka riigi piires reisimise ning võib luua takistusi hariduse omandamise
juures, kui haridusasutus asub kodust kaugel. Üksinda ei ole tüdrukutel ja naistel lubatud
kooli minna, neid peab saatma kas abikaasa või vanem meessoost lähisugulane. Sama
probleem võib tekkida ka olukorras, kus naissoost õpilane soovib minna välismaale haridust
omandama.
Uurimistöö põhjal võib järeldada, et Saudi Araabia Kuningriigis on haridus naistele ja
tüdrukutele küll kättesaadav, kuid selle kvaliteet võib oluliselt varieeruda olenevalt õpilase
huvialadest ja erialavalikutest. Samuti mängivad hariduse omandamise juures suurt rolli
naissoost õpilaste eestkostjad, kelle võimuses on õpilase haridustee üle otsustada.
SISSEJUHATUS
Käesoleva uurimistöö „Hariduse kättesaadavus naistele ja tüdrukutele Saudi Araabia
Kuningriigis 21. sajandil” eesmärgiks on selgitada, kui lihtsasti või raskesti kättesaadav on
formaalhariduse omandamine Saudi Araabia Kuningriigis naistele ja tüdrukutele lähtudes
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, mille hulka kuulub ka hariduse omandamise õigus.
Uurimistöö analüüsib hariduse kättesaadavust 21. sajandil.
METOODIKA
Uurimismeetoditena kasutan kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimisviisi. Kvantitatiivse
meetodina avalduvad statistilised näitajad, mida töös kasutanud olen. Antud uurimistööle
annab statistika kvalitatiivset väärtust.
Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja meetoditele olen sõnastanud kaks uurimisküsimust:
−−
−−
Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele.
Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vaatepunktist.
Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja uurimisküsimustele olen jaotanud oma töö kaheks
peatükiks. Esimene peatükk uurib tingimusi, vastavalt millele on Saudi Araabia Kuningriigis
118 119

SUSANNA VEEVO
SUSANNA VEEVO
võimalik tüdrukutel ja naistel omandada formaalharidust. Teises peatükis vaatlen Saudi
Araabia Kuningriigi naiste ja tüdrukute formaalhariduse omandamise tingimuste vastavust
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooniga.
Selles uurimistöös ei käsitleta naiste tööhõivet ega karjäärivõimalusi pärast hariduse
omandamist. Uurimistöö peamisteks allikateks on autorite Mona AlMunajjed, Roula Baki
ja Safaa Fouad Rajkhan teosed. Lisaks kasutan erinevaid ÜRO koostatud inimõiguste
aruandeid. Uurimistöö analüüsis kasutan ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis kehtestatud
inimõiguseid, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee poolt 1948. aastal.
FORMAALHARIDUSE OMANDAMISE TINGIMUSED SAUDI ARAABIA
NAISTELE JA TÜDRUKUTELE
Käesolevas peatükis uurin tingimusi, mille kohaselt on Saudi Araabia
Kuningriigis naistel ja tüdrukutel võimalik omandada formaalharidust.
Uurimuses lähtun antud teemal varem kirjutatud teostest, täpsemalt autorite
Mona AlMunajjed, Safaa Fouad Rajkhan ja Roula Baki uurimistöödest.
2013. aastal oli 48,9% üldhariduskoolide lõpetajatest noored naised. Naiste osakaal
bakalaureusekraadi omandajate hulgas oli 48,3%, magistrikraadi omandajate hulgas 42,4%
ja doktorikraadi omandajate hulgas 31,3% (Rajkhan 2014:20). 2015. aastal olid kõigist Saudi
Araabia tudengitest 62% naised. Naistele oli avatud 300 kolledžit ja ülikooli (Islam 2017:13).
Hariduse omandamine ja õppematerjalid on kõigile naistele tasuta. Riik tagab riigikoolides
tasuta hariduse põhikoolist kuni doktorantuurini (Baki 2004:3). Alghariduse omandamine on
kohustuslik kõigile lastele vanuses 6-15 (AlMunajjed 2009:2).
Kuigi protsentuaalselt on formaalharidusega hõivatud olevate õpilaste sooline erinevus
väike, ei omanda mees- ja naissoost õpilased samaväärset haridust. Tüdrukute ja naiste
koolides on tihti tööjõupuudus, mis on lahendatud videoülekannetega: tüdrukud saavad
videolahenduste abil jälgida poiste tundi meesõpetajaga, kuid ülekande kvaliteet võib olla
muutlik (Baki 2004:4). Formaalhariduse õppekavad on töötatud välja kooskõlas al-Wahhābiya
uskumustega, mis määrab naistele ja meestele erinevad ühiskondlikud rollid. Õppekavade
eesmärk on valmistada noori ette neile määratud rollideks vastavalt soolisele kuuluvusele.
Intellektuaalseid eeldusi, andeid ja huvisid ei peeta siinkohal tähtsateks. Naissoost õpilaste
tundides pööratakse kõige enam rõhku islami- ja koduõpetusele, et valmistada neid ette
ema ja koduperenaise rolliks (AlMunajjed 1997:67). Poiste õppekavasse on 1951. aastast
alates kuulunud kehaline kasvatus, mida tüdrukutele ei õpetata (Metz 1992). 2017. aasta
sügiseni ei eksisteerinud tüdrukute koolides ühtki füüsilist tegevust hõlmavat õppeainet,
kuna seda peeti tüdrukute ja naiste jaoks ebavajalikuks. Käesoleval aastal tegeletakse
kehalise kasvatuse lisamisega tüdrukute koolide õppekavasse. Ülikoolides on meestel ja
naistel samuti erinevad õppekavad. Endiselt on erialasid, millele naistel pole meestega
võrdne ligipääs: näiteks insenerikunst ja õigusteadus. Riiklikes ülikoolides ei ole ühtki
naistele suunatud õppekava arhitektuuri, riigiteaduste või insenerikunsti alal. Meestele
suunatud õppekavadega naised liituda ei tohi. Ainus võimalus on antud erialasid õppida
eraülikoolides, millel on kõrged õppemaksud (HRW 2008:15). 2014. aastal oli eraülikoolides
bakalaureuseastmes naistele kättesaadavad 12 insenerikunsti õppekava, magistri- ja
doktoriastmes 20 õppekava. Meestele avatud ülikoolides olid need näitajad vastavalt 114
ja 72. Vaatamata keerulistele tingimustele on nõudlus vastavate õppekavade järele naiste
poolt kasvamas. Aastatel 2007-2011 lõpetas kuningriigi ülikoolides insenerikunsti eriala 4000
naist (ja 66 000 meest). Kusjuures naissoost lõpetajate arv kasvas iga-aastaselt keskmiselt
6,1% (El-Sherbeeny 2014:4). Teised naiste jaoks mittesobivaks peetud õppekavad on hetkel
veel raskemini kättesaadavad.
Naistel on lubatud jätkata kraadiõpet välismaal. Heade akadeemiliste tulemuste puhul
on naistudengitel võimalik taotleda stipendiumit välisõpingute alustamiseks (Drury 2015).
Stipendiumit saavad taotleda vaid abielus naised, kes suunduvad välisõppesse koos
abikaasaga või vallalised naised, kes suunduvad välisõppesse koos meessoost eestkostjaga
(HRW 2008:15). Ilma stipendiumita välismaal õppimiseks või välismaale reisimiseks on
naistel vaja eestkostja kirjalikku luba (Human Rights Watch World Report 2011).
Saudi Araabia on maailmas esirinnas selle poolest, kui palju õpilasi jätkab pärast keskkooli
lõpetamist ülikoolis, täpsemalt 78%. Ainult 9% õpilastest otsustab kutsekooli kasuks
(Sfakianakis 2014). 2004/05 õppeaastal oli tüdrukute jaoks avatud 27 kutsekooli, mis
pakkusid kodunduse eriala ja 51 kutsekooli, mis pakkusid rätsepa eriala. Tüdrukutele
tehnilised erialad avatud ei ole (AlMunajjed 2009).
Kuigi tüdrukute ja poiste osakaal koolilõpetajate hulgas on tasavägine, on tüdrukutel ja naistel
keerulisem haridust omandada. Piiratud õppekavade ja õppeasutuste arv eeldab tüdrukutelt
ja naistelt suuremat paindlikkust haridustee jätkamisel kui meessoost õpilastelt. Tehniliste
huvidega neidudel ja naisterahvastel võib olla keeruline meelepärast haridust omandada,
eriti kutseõppetasemel. Naisterahvaste välisõpinguid piirab endiselt eestkostesüsteem.
120 121

SUSANNA VEEVO
SUSANNA VEEVO
FORMAALHARIDUSE OMANDAMISE TINGIMUSED SAUDI ARAABIA
NAISTELE JA TÜDRUKUTELE ÜRO INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOONI
VAATEPUNKTIST
Käesolevas peatükis analüüsin formaalhariduse omandamise tingimusi Saudi Araabia
naistele ja tüdrukutele ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vaatepunktist. Deklaratsioon võeti
vastu ÜRO Peaassamblee poolt 1948. aastal. Inimõiguste ülddeklaratsioon ei ole riikidele
õiguslikult siduv, kuid rangelt soovitatav. Enamik ÜRO liikmesriikidest püüavad inimõiguste
ülddeklaratsioonis kehtestatud inimõigusi kõigile riigi elanikele ja kodanikele tagada. Saudi
Araabia Kuningriigi roll ÜROs on olnud vastuoluline. Ühest küljest teeb riigi delegatsioon
regulaarselt kommentaare teistele riikidele, manitsedes neid inimõiguste ülddeklaratsioonist
rangemalt kinni pidama (Universal Human Rights Index). Teisest küljest on Saudi Araabia
Kuningriik teiste liikmesriikide soovitusi ja ÜRO ettekirjutusi järjepidevalt ignoreerinud.
Tüdrukutele ja naistele pakutav haridus ei ole suunatud isiksuse täielikule arendamisele.
Kehalise kasvatuse tundide pakkumisega on küll algust tehtud, kuid võib arvata, et 2017.
aasta sügiseks ei suudetud kõiki riigis asuvaid tüdrukute koole vastavate vahenditega
varustada ja paljud tüdrukud ei saa end endiselt õppekava toel füüsiliselt arendada.
Inimõiguste ja põhivabadustest lugupidamise suurendamist, vastastikust sallivust ja ÜRO
tegevuse edendamist on kirjalike andmete põhjal keeruline analüüsida ning järelduste
tegemine ei oleks kohane. Seetõttu ma 2. klauslis välja toodud õigusi rohkem ei puuduta.
Laste hariduse üle otsustavad lapse vanemad, olles kooskõlas 3. klausliga.
Naiste haridusteed võib pidurdada keeld ilma eestkostja loata reisida nii riigisiseselt
kui -väliselt. See on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 13:
Artikkel 13
1. Igaühel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukohta valida.
2. Igaühel on õigus lahkuda ükskõik millisest riigist, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale
tagasi pöörduda.
Inimõiguste ülddeklaratsioon käsitleb hariduse
omandamisega seotud õigusi järgmiselt: Artikkel 26
1. Igaühel on õigus saada haridust. Haridus peab vähemalt alg- ja üldhariduse ulatuses
olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peavad olema
üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe võimete
kohaselt.
2. Haridus peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning inimõigustest ja
põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele
mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rasside ja usurühmade vahel ning
edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel.
3. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile võib teha järgnevad järeldused.
Üldiselt on formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele inimõigustega
kooskõlas. Hariduse omandamine on kohustuslik kõigile lastele vanusevahemikus 6-15.
Tasuta haridus kõigis astmetes julgustab naisi kooliteed pikendama ja ennast arendama. Suur
hulk naistele suunatud kolledžeid ja ülikoole viitab, et naistel on hea ligipääs kõrgharidusele.
Naiste ja meeste tasavägine osakaal haridusasutuste lõpetajate hulgas annab alust arvata,
et üldine kesk- ja kõrghariduse kättesaadavus on mõlemale sugupoolele sarnane. Naistele
insenerikunsti õpetavate koolide valik on väga väike, mille põhjal võib järeldada, et antud
erialad ei ole naistele võimete kohaselt kättesaadavad.
Saudi Araabia naistel on reisimine võimalik vaid meessoost lähisugulase kirjaliku nõusoleku
puhul. Välisõpingute jaoks stipendiumi saavad taotleda vaid naised, kes suunduvad
välismaale abikaasa või eestkostja saatel. 2009. aastal lubas Saudi Araabia Kuningriik
ÜRO Inimõiguste Nõukogule eestkostesüsteem lõpetada (Human Rights Watch World
Report 2011). Tänaseni ei ole seda juhtunud. Keeld Saudi Araabia naistel iseseisvalt reisida
on hariduse omandamise tingimuste juures üks suuremaid inimõiguste rikkumisi, sest
lisaks välisõpingutele kehtib keeld ka elukohast kaugemate kohalike õppeasutuste puhul.
Üleüldiselt on Saudi Araabia naistel ja tüdrukutel hea ligipääs haridusele ja õppeasutustele.
Teatud õppekavade ja välisõpingute piiramine tähendab, et paljudel naissoost õpilastel ei
ole ligipääsu nende võimetele ja huvidele vastavale haridusele.
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Käesoleva uurimistöö „Hariduse kättesaadavus naistele ja tüdrukutele Saudi Araabia
Kuningriigis 21. sajandil” eesmärgiks on selgitada, kui lihtsasti või raskesti kättesaadav on
formaalhariduse omandamine Saudi Araabia Kuningriigis naistele ja tüdrukutele lähtudes
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, mille hulka kuulub ka hariduse omandamise õigus.
Uurimistöö analüüsib hariduse kättesaadavust 21. sajandil.
Uurimismeetoditena kasutan kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimisviisi. Kvantitatiivse
meetodina avalduvad statistilised näitajad, mida töös kasutanud olen. Antud uurimistööle
annab statistika kvalitatiivset väärtust.
122 123

SUSANNA VEEVO
SUSANNA VEEVO
Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja meetoditele sõnastasin kaks uurimisküsimust:
KASUTATUD KIRJANDUS
−−
−−
Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele.
Formaalhariduse omandamise tingimused Saudi Araabia naistele ja tüdrukutele
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vaatepunktist.
AlMunajjed, Mona 2009. Women’s Education in Saudi Arabia: The Way Forward. USA:
Booz & Company Inc.
AlMunajjed, Mona 1997. Women in Saudi Arabia Today. London: MacMillan Press LTD.
Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja uurimisküsimustele jaotasin oma töö kaheks peatükiks.
Esimene peatükk uuris tingimusi, vastavalt millele on Saudi Araabia Kuningriigis võimalik
tüdrukutel ja naistel omandada formaalharidust. Teises peatükis vaatlesin Saudi Araabia
Kuningriigi naiste ja tüdrukute formaalhariduse omandamise tingimuste vastavust ÜRO
inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Vastavalt välja toodud analüüsile võib järeldada, et
formaalhariduse omandamine on Saudi Araabias naistele ja tüdrukutele võrdlemisi lihtsasti
kättesaadav. Riik pakub kõigile kodanikele tasuta haridust algkoolist kuni doktoriõppeni. Riigis on
suur hulk naistele suunitletud ülikoole ja kolledžeid, mille põhjal võib arvata, et haridusasutused
on naistele ka geograafiliselt kättesaadavad. On olemas ka üksikud kutseõppeasutused, mis
pakuvad naistele al-Wahhābiya ideoloogia järgi naissoole kohast õpet. Valitsus püüab läbi viia
muudatusi, et kutseharidust mitmekesistada. Ülikoolid ja kolledžid on naistele uuesti avanud
uksed tehniliste erialade õppeks - nagu näiteks insenerikunst, farmaatsia, õigusteadus ja
arhitektuur. Kõige värskema muudatusena on naistel seaduse poolest võimalik ise oma
hariduskäigu üle otsustada ning õpinguid alustada ja lõpetada ilma eestkostja kirjaliku loata.
Üldised hariduse omandamise tingimused Saudi Araabias ja nende vastavus ÜRO inimõiguste
ülddeklaratsiooniga tunduvad olevat head. Sellegipoolest on antud haridussüsteemi juures
nüansse, mis ei ole inimõigustega vastavuses. Inimõiguste ülddeklaratsiooniga ei ole
kooskõlas haridussüsteem, mis ei taga tüdrukutele kehalise kasvatuse õpet ja limiteerib
teatud erialade kraadiõppe kättesaadavust naistele. Samuti on inimõigustega vastuolus
tõsiasi, et naised ei tohi iseseisvalt välisõpingutele suunduda ega vastavaid stipendiume
taotleda ilma eestkostja või abikaasa valmisolekuta tudengit õpingutel saata. Eelneva
põhjal võib öelda, et üleüldine formaalhariduse omandamine on Saudi Araabias naistele
ja tüdrukutele lihtsasti kättesaadav. Sooliselt võrdõiguslik ja inimõiguste ülddeklaratsioonis
kehtestatud inimõigustele vastav formaalharidus võib aga osutuda raskesti kättesaadavaks.
Islam, I. Samira 2017. Arab Women in Science, Technology, Engineering and Mathematics
Fields: The Way Forward. Jeddah: King Fahd Medical Research Center.
Rajkhan, Safaa Fouad 2014. Women in Saudi Arabia: Status, Rights, and Limitations.
Sarah Drury 2015. Education: The Key to Women’s Empowerment in Saudi Arabia?
Washington.
Veebilehed
Baki, Roula 2004. Gender-Segregated Education in Saudi Arabia: Its Impact on Social
Norms and the Saudi Labor Market. Washington. https://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ852310.
pdf (18.04.2018).
Human Rights Watch 2008. Perpetual Minors: Human Rights Abuses Stemming from Male
Guardianship and Sex Segregation in Saudi Arabia. - 1-56432-307-2. http://www.refworld.
org/ docid/480c3dd72.html (18.04.2018).
Human Rights Watch World Report 2011. https://www.hrw.org/world-report/2011/countrychapters/
saudi-arabia (18.04.2018).
Human Rights Watch World Report 2018. https://www.hrw.org/world-report/2018/countrychapters/
saudi-arabia (18.04.2018).
Metz, Helen Chapin 1992. Saudi Arabia: A Country Study. Washington: GPO for the Library
124 125

SUSANNA VEEVO
of Congress. http://countrystudies.us/saudi-arabia/ (18.04.2018).
Sarah Drury 2015. Education: The Key to Women’s Empowerment in Saudi Arabia?
Saudi Gazette 2015. More women than men in Saudi universities, says ministry. http://
english.alarabiya.net/en/perspective/features/2015/05/28/More-women-than-men-in-Saudi-
universities-says-ministry.html (18.04.2018).
Sfakianakis, John 2014. Why technical and vocational training is an urgent need for KSA’s
future. http://www.arabnews.com/news/588951 (18.04.2018)
Universal Human Rights Index. http://uhri.ohchr.org/en/ (18.04.2018).
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. http://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon
(02.05.2018).
Summaries
126 127

SUMMARIES
SUMMARIES
Kaupo Kokamägi
Accuracy of stockpile volume calculations based on UAV
photogrammetry
Due to the overall development of technology, UAVs (Unmanned Aerial Vehicles) are being
used more widely. Unmanned aerial vehicles and the cameras have been developing fast
during the recent years. The popularity of UAVs has caused mass production and lower
prices of these instruments. Development of photogrammetry software has made it possible
to use commercial cameras for photogrammetric purposes. Generally the fast development
of both hardware and software has made it possible to use unmanned aerial vehicles in
geodesy.
Using more UAVs and photogrammetry would also contribute to the overall cause of
sustainable development. It helps to make work more efficient and save both time and other
resources. Surveying a large object that would require a week of surveying with a GNSS
device or a total station could be conducted within one day using an UAV. That will save
both time and transportation costs. Furthermore UAVs can be used measuring dangerous
or sensitive areas that would otherways require special equipment or machinery to access.
Surveying with an UAV doesn’t require direct contact with the object so it could be surveyed
without driving or even walking in the sensitive area.
The study found that the RMSE (Root Mean Square Error) of different photogrammetrical
models of the Laiküla object (722,52 m3) was 14,31 m3 and the RMSE of different
photogrammetrical models of the Karude object (674,04 m3) was 20,95 m3. Relative errors
of all of the photogrammetrical models were under 4%, which is smaller than the allowed
error of 12% in Estonia. Relative error of RTK GNSS model of Laiküla object was 5,81%
and relative errors of different photogrammetric models of the same object were between
0,70% and 3,19%. Respective errors of Karude object were 3,28% and 2,32% to 3,70%. It
was found that the advantages of UAV photogrammetry become apparent as the size and
complexity of the objects grow.
Results show that using UAV photogrammetry to determine stockpile volumes is sufficiently
accurate with both of the tested UAVs. Still, it is important that using UAVs for geodetic work
would be done by trained professionals and all the legal requirements would be met. It was
found that sufficient accuracy was also achieved without using the GCPs (Ground Control
Points). However, using GCPs did increase the accuracy. Furthermore, using different types
of GCPs had no impact to the accuracy of the volume. Still, using more GCPs also increased
the accuracy.
The aim of the study, which this article is based on, was to assess the compliance of accuracy
of stockpile volume calculations based on UAV photogrammetry to current laws in Estonia.
Two different UAVs and two different objects were compared in this study. The accuracy
of photogrammetric models was also compared to the accuracy of a model based on RTK
GNSS survey. Amount of time spent on different parts of the project was also evaluated.
Data used in current study was collected in autumn of 2017 in Laiküla peat extraction area
in Lääne County, Estonia and spring of 2018 in Karude gravel pit in Järva County, Estonia.
Observed objects were a regularly shaped peat stockpile and an irregularly shaped gravel
stockpile. On the first site, data was collected with a terrestrial laser scanner, a GNSS device
and two different UAVs. On the second site data was collected with a terrestrial laser scanner,
a GNSS device and one UAV. For accuracy assessment, volume of different models was
compared to the volume of the models based on laser scanning data.
128 129

SUMMARIES
SUMMARIES
Anne-May Nagel
The Use of Sugar Narratives in the Newsportals Postimees
Online and Delfi 2015-2017
Sugar is one of the most talked about food items of the last few years both in the foreing and
domestic media. There are many different types of sugars available and the resources needed
for producing them vary greatly. Consumers’ choices are influenced by many aspects, one
of them is the knowledge they have on the possible health effects of the chosen food. Mass
media is, according to reasearch, used as a main source for health-related news by patients
and medical professionals (Breziz & Halpern-Reichert, 2004, p. 234-235).
Raivo Palmaru (2009) has thoroughly described the role of the media as a creator of
conseptions. The choices made by media professionals are those which the receivers read,
see or hear and on the basis of which the receivers and social networks start to construct
their own meanings. Media is not a reflector of the things happening, but the creator of
conseptions and the social reality (Palmaru, 2009, lk. 33-34).
Journalists working in Estonia have also felt the rising competition between different portals
and media houses in general which as a result, brings on click-oriented media and articles
which news-worthiness is low and the change of the role of journalists – they now have to
monitor how many clicks their stories get and shape the articles in the way that they would
be interesting to many (Must, 2017, p. 48-66). To continue – it might be so that if the scientific
understanding is not interesting enough, it might stay in the shadow of unscientific approach
simply because it brings more clicks and therefore bigger profits from marketing sales.
It is of the upmost importance that people make choices that shape their health (and in
the long run, the health of the planet) based on scientific arguments. But to know what the
science says about, for example, sugar, you have to have read it or heard it somewhere.
And as pointed out eralier – mass media is the most popular place where people go to get
health-related information (Breziz & Halpern-Reichert, 2004, p. 234-235).
The articles published should be checked for false information – we expect that from
the journalists when writing about politics (in that area, the appearance of the fake news
phenomena has been widely discussed all over the world), but we should also have the
same standards when it comes to publishing articles that regard our health choices.
In my research, the topic of sugar was used as an example to find our which kind of narratives
were used while talking about the realtions of sugar and health. The aim of the paper was to
analyze which sugar narratives were used to describe sugar in the context of health in the
online newsportals Postimees and Delfi. Three research questions were implemented:
1. Which narratives were used in covering sugar in the context of health?
2. Who were the groups most active in talking about sugar?
3. If and how did the covering of sugar differ in the newsportals?
Total of 145 articles from 2015 to 2017 were analyzed. The results revealed ten main
narratives that occured in both of the portals.
Narrative 1 – Sugar is an addictive substance comparable with
Narrative 1.1 – Sugar addiction does not exist
Narrative 2 – Miraculous side-effects of giving up
Narrative 3 – Consumption of sugar is bad for you
Narrative 4 – Excessive consumption of sugar is bad for you
Narrative 5 – Excessive consumption of added sugars is bad for you
Narrative 6 – White sugar is not the only dangerous sweetener
Narrative 7 – Consumption of sugar has positive effects as
Narrative 8 – One should not be afraid of sugar
Narrative 9 – People consume too much sugar
Narrative 10 – Sugar and sweets are consumed mainly for emotional reasons
In addition, two narratives were found only in the online-portal Delfi.
The narratives found were mostly about the negative effects of sugar – sugar addiction (25%
of the articles mentioned it) and the different negative health outcomes of various types of
sugar consumption were the most prevalent. The most quoted group was scientists.
It must be considered that there is no such thing as a sugar addiction (Hebebrand et al.,
2014) in the classification of diseases or as a medical diagnosis. Psychologists talk about
food addiction in general or habits, it is not known that any type of a certain food could cause
addiction (ibid). Therefore, the most prevalent narrative is characteristic of fake news in the
health articles – there is no scientific basis to the claim. There was also a lot of confusion
regarding the topic of which kind of sugar in what amounts is safe to consume (narratives
3-5).
130 131

SUMMARIES
The scientific understanding and the formal recommendations of both WHO and NIHD
have been downsized and the unscientific conseptions have been widely published. To the
day, there has been no research in Estonia into the people’s views on sugar and how the
narratives in the mass media have influenced their beliefs and consumpiton habits. The
author hopes to continue with the research on the mentioned topic.
132 133

Toetajad
135