TA_kogumik 2018-2019

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
• kultuuriliste juurtega: usaldus on tihedalt seotud organisatsioonikultuuri normide,
väärtuste ja uskumustega;
• suhtluspõhine: usaldus on suhtlusalase käitumise tulemus, näiteks täpse teabe
andmine, otsuste selgitamine ja soolise ja asjakohase avatuse näitamine;
• dünaamiline: usaldus muutub pidevalt, sest see läbib erinevaid tsükleid suhete
alguses, stabiliseerumisel, destabiliseerumisel ja lõppemisel;
• mitmemõõtmeline: usaldus koosneb mitmetest teguritest kognitiivsel, emotsionaalsel
ja käitumuslikul tasandil, mis kõik mõjutavad inimeste arusaama usaldusest. (Payne,
2013)
James Grunig ning Linda Hon (1999) on kirjeldanud kolme mõõdetavat usalduse dimensiooni:
• kompetents: usk, et organisatsioonil on võime teha seda, mida lubatakse, tal on
piisavalt mõjuvõimu ning ta suudab turul püsimiseks konkureerida;
• ausus: usk, et organisatsioon on aus ja õiglane;
• usaldusväärsus: usk, et organisatsioon teeb seda, mida ütleb ning tegutseb
järjepidevalt ja usaldusväärselt. (Hon & Grunig, 1999)
Charlesi ülikooli uurimisrühma tulemused (Horwath, 2011) näitavad, et inimestevaheline
usaldus on üks olulisemaid tegureid pikaajalise majanduskasvu soodustajana. Uuringu
tulemusena selgus ka, et usalduse osa majanduskasvus ei ole väga tundlik regressi
mõjudele ning kõrge usalduse tase ei ole majanduskasvule kahjulik. (Ibid, 2011) Seetõttu
ongi usaldus pigem kasvu mõjutaja positiivses suunas või kasvule ebaoluline, kuid mitte
kunagi negatiivne.
Mõõtvahendi usalduse osa küsimustiku koostamiseks analüüsiti erinevate autorite
mõõtvahendeid ning nende usaldusega seotud küsimusi. Kokku analüüsiti nelja erinevat
küsimustikku. Küsimused valiti korduvuse ja asjakohasuse alusel. Küsimus mille kasutamist
kaaluti, pidi esinema vähemalt kolmes analüüsitud küsimustikus.
Küsimustikku piloteeriti 50 vabalt valitud vastaja kaasabil eesmärgiga täpsustada küsimusi,
teha kindlaks täitmiseks kuluv aeg ning selgitada välja, kas küsimused on kõigile vastajatele
üheselt arusaadavad. Küsimustikus kasutatakse viie palli Likerti skaalale paigutatud
küsimusi. Struktureeritud küsimuste kasutamise põhjuseks on nende hilisema võrreldavuse
tagamine ning vastuste töötlemise lihtsustamine. (Järvis, 2017)
Küsitluse lähtekohad:
• iga küsitlusele vastaja saab sotsiaalse kapitali põhiskoori, mis arvutatakse Likerti
skaala väärtuste järgi ning nelja uuritava faktori skoori;
• kui vastaja on jätnud vastamata ühe või kaks küsimust, siis võib nende vastused
arvestada kõigi samale küsimusele vastajate keskmise skoori järgi;
• kui vastamata on jäetud üle kahe küsimuse, siis tuleb vastaja analüüsist kõrvale jätta
(Onyx & Bullen, 2005)
METOODIKA
Uurimistöö autori eesmärgiks on anda ülevaade usalduse tähtsusest sotsiaalse kapitali osana
ning samas anda küsimuste näol soovitused usalduse osa mõõtmiseks sotsiaalse kapitali
mõõtvahendis. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldab autor sotsiaalse kapitali olemust ning
faktoreid, mida seostatakse kõige enam sotsiaalse kapitaliga. Edasi keskendub uurimistöö
ühele faktorile sotsiaalse kapitali suurendamisel – usaldusele.
Andmete kogumisel analüüsiti erinevate autorite poolt avaldatud akadeemilisi tekste.
Elektroonilise kirjanduse otsinguks kasutati raamatukogude elektronkataloogi ESTER,
EBSCOhosti arhiivisüsteemi, ResearchGate veebilehte, Science Research online
teadusartiklite andmebaasi ning World Bank e-Library andmekogu erinevate analüüside ja
ülevaadete saamiseks.
Küsimustik on jagatud osadeks, millest esimene hõlmab üldist informatsiooni vastaja soo,
vanuse, sissetulekuallika ja haridustaseme kohta. See informatsioon võimaldab kujundada
pilti vastajast. Järgnevad küsimustiku osad keskenduvad erinevate faktorite küsimustele.
TULEMUSED JA ANALÜÜS
Küsimustiku koostamisel on aluseks võetud neli erinevat näidisküsimustikku:
• World Bank. An Integrated Questionnaire (Grootaert, et.al, 2003);
• The OECD measurement of social capital project and question databank (Schrivens&
Smith, 2013);
• Social Capital in the European Values Study Surveys (Schaik, 2002);
• Measuring social capital in five communities in NSW (Bullen & Onyx, 2005).
50 51