TA_kogumik 2018-2019

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
(Robinson, et al. 2002). Erinevad sotsiaalse kapitali definitsioonid ei ole tegelikult alternatiivsed
lähenemised samale asjale, vaid pigem sama protsessi teineteist täiendavad osad.
(Grootaert & Bastelaer, 2001) Sotsiaalset kapitali võib vaadelda kui süsteemi, mis põhineb
võrgustikel, usaldusel ja normidel ning aitab saavutada ühiseid eesmärke (Putnam, et al.
2003). Putnam ja Fukuyama on oma teostes nimetanud sotsiaalset kapitali majanduskasvu
ergutajaks ning majandusliku efektiivsuse suurendajaks (Putnam, 2000, Fukuyama, 1995).
Roland Burt (1992) on sotsiaalse kapitali mõistele lähenenud inimsuhete ja sellest saadava
majandusliku kasu kaudu. Mark Carney (2014) sõnul nõuab heaolu lisaks majandusliku
kapitali investeeringutele ka investeeringuid sotsiaalsesse kapitali. Sotsiaalne kapital on
nagu liim, mis hoiab ühiskonda koos ning ilma milleta ei saa olla majanduslikku kasvu või
ühiskonna heaolu. Sotsiaalne kapital on mitmetasandiline konstrukt. Organisatsiooni tasand
ja üksikisiku tasand on grupeeritud, kuna eraisikutest juhtide isiklike võrgustike suhteid
kasutatakse organisatsiooni sotsiaalse kapitali loomisel. (Acquaah, et al, 2014)
Fukuyama (1995) väidab oma raamatus „Trust“, et isikutevaheline usaldus on eduka
majanduse eelduseks. „Kui inimesed, kes töötavad ettevõttes, usaldavad üksteist – siis
maksab äri tegemine vähem“ (Fukuyama, 1995). Usaldus on üks põhilistest majandust
soodustavatest teguritest sotsiaalse kapitali mõistes. Vastastikune usaldus lihtsustab
koostööd indiviidide vahel. Usaldus kasvab kaua, kuid kaob kiiresti. Iga majanduslik tehing
on sisuliselt samuti usalduse avaldus. Tehingud, kus kaup vahetab omanikku enne tasumise
toimumist, on usaldusele üles ehitatud. Samuti sõlmitakse usalduslike suhete puhul vähem
kirjalikke lepinguid. Madal usalduse tase võib takistada innovatsiooni. Kui ettevõtja peab
kulutama palju aega partnerite võimalike kuritegude monitoorimiseks, jääb tal vähe aega
tegeleda innovatsiooniga. (Knack & Keefer, 1997) Usaldust võib defineerida kui usku või
tajumist, et tehingu teine osapool ei peta. Kui usaldus on suur, tehakse formaalsed ja
mitteformaalsed lepingud tihti ilma klausliteta, mis kohustavad osapoolte maksekäitumist
jälgima ja uurima. (Ibid).
Usalduse tekkimiseks on kolm otsustavat elementi: pidev kontakt suurendab kindlustunnet,
et teisi saab usaldada, osapooled on ausad oma väljaütlemistes ning pooled järgivad võetud
kohustusi. Sotsiaalse kapitali peamise kasuallikana loob vastastikune usaldus teadmiste
jagamise võimaluse, madalamad ülekandekulud, lahendab konflikte kergesti ja loob
suurema koherentsuse kollektiivsetes tegevustes. (Fukuyama, 1995) Usalduse kasvamine
sõltub sellest, kas inimeste vaheline suhtlus on jätkuv ning kas ootused ja tegelikkus on
vastastikuses vastavuses (Fischer, et al, 2002).
Usaldust nimetavad Zak ja Knack (2001) majanduskasvu mõjutajaks – kõrgem usalduse määr
mõjutab investeeringuid ja majanduskasvu. Usaldust suurendavad õiglased tulujaotused,
diskrimineerimise vähenemine ning homogeenne ühiskond. Samas võib madal usalduse
tase olla vaesuslõksu põhjustajaks.
Katie D. Payne (2013) on välja pakkunud kuus sammu usalduse mõõtmiseks:
• defineeri, keda soovid uurida või kellega usalduslikke suhteid luua;
• sea SMART eesmärgid:
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
−−
hoia kokku aega;
vähenda barjääre;
suurenda efektiivsust;
vähenda juriidilisi kulusid;
kõrvalda barjäärid laienemiselt;
vähenda kaotuse kogust;
toeta aktsia hinda;
neutraliseeri vastasseis;
lühenda müügitsüklit;
paranda kommunikatsiooni;
• loo alus võrdlemiseks, milliseid tulemusi soovitakse võrrelda;
• otsusta, millised on mõõdikud;
• vali mõõtmise metodoloogia, instrument ja/või tööriist;
• analüüsi tulemusi, tee ettepanekuid ja mõõda uuesti. (Payne, 2013)
Usaldus on laialdaselt uuritud kontseptsioon, see on suhete kvaliteedi komponent. Samuti
on toimunud ekstensiivsed uuringud ettevõtluse ja ettevõtete vahelise suhtluse tasandil.
Ettevõtte tasandil pigem suhetes juhtkonna või juhtkonna ja töötajate vahel.
Teoreetiliselt sõltuvad usalduse ja majanduskasvu vahelised seosed usalduse loomise
eeldustest. Kui üks kohtleb usaldust nagu ettemääratud tunnust, siis ei saa usaldus olla
mõjutatud kasvust ning põhjuslik seos viitab sellele, et rohkem usaldust tekitab suurema kasvu.
Kuid kui tunnustatakse vastastikuse mõju rolli usalduse suurendamisel, võib majanduskasv
edendada ka usalduse kasvu (või vähemalt kasvu soodustavad tegurid võivad kaasa tuua
suurema usalduse). (Labonne, Chase, 2010) Usaldus kasvab läbi erinevate tegevuste.
Täpsemalt öeldes, usaldus konkreetse grupi vastu kasvab positiivsete inimestelt inimesele
tegevustega.
Usaldus on mitmedimensionaalne kontsept:
• mitmetasandiline: usaldus tuleneb koostööst mis hõlmab kaastöötajaid, meeskondi
organisatsioone ja organisatsioonidevahelisi liite;
48 49