TA_kogumik 2018-2019

ANNE-MAY NAGEL
ANNE-MAY NAGEL
„Hiirte peal tehtud katsed on näidanud, et kui neile pakutakse söögiks suhkrulahust, arenevad
neil välja käitumisjooned, mis on väga sarnased narkootikumisõltuvusega … Teisisõnu,
tegemist on klassikalise sõltuvusega. Ja ei maksa arvata, et hiir ja inimene on siinkohal
erinevad loomad.“
29.10.2016).
Näide 38. Rasvumisepideemia on vallutanud maailma. Kui mõned aastakümned
tagasi süüdistati inimeste rasvumises toidu liigset rasvasisaldust, siis nüüd on
rasvumise patuoinaks kerkinud suhkur (Postimees, 29.03.2017).
Meditsiinis ja psühholoogias käsitletakse toidusõltuvust hoopis laiemalt ning seda ei
taandata ühele kindlale toiduainele. Tervise Arengu Instituudi peetaval veebilehel toitumine.
ee kirjutatakse samuti, et ei ole teada, et suhkur või mõni teine toiduaine sõltuvust tekitaks
(Vainik 2017). Seega on Postimehes ja Delfis enimlevinud suhkru ja tervise seostest kõnelev
narratiiv eksitav ning pole kooskõlas teadusliku arusaamaga.
Vastanduv narratiiv, mis lükkas suhkrusõltuvuse olemasolu ümber, esines vaid 4%
artiklitest – teaduspõhine teadmine suhkrusõltuvusest on eelnimetatud portaalides olnud
võrreldes suhkrusõltuvust kinnitava narratiiviga oluliselt vähem avaldatud.
Näide 6. Suhkrute söömisega küll liialdatakse, kuid kliinilise sõltuvuse (kui psüühiliste
ja kehaliste nähtuste kompleksi) silti suhkruga liialdamisele külge panna ei saa,
kirjutab psühholoog Uku Vainik terviseinfo.ee-s (Postimees, 12.05.2017)
Teise narratiivi kohaselt, mis esines 10% artiklitest, kaasnevad suhkrust loobumisega
imelised kõrvaltoimed. Mainiti peaasjalikult füüsilisi kaasnevaid nähte nagu naha ilusamaks
muutumine, maitsemeelte teravnemine, energiataseme tõus ja haigestumisriski vähenemine
peale diabeedi ka näiteks nakkushaigustesse.
Näide 7. Et suhkrusõltuvusest vabaneda, peab teil olema tugev iseloom, et alati
kindlameelselt suhkrust loobuda; aga kui olete seda juba teinud, tunnete lausa
ulmelist erinevust. Umbes nädalaga hakkate tundma end imehästi: te olete vähem
väsinud ja teil on rohkem energiat, halb meeleolu kaob ja üldine olek on positiivsem,
rääkimata muudest kasuteguritest (Delfi, 05.10.2017).
Neljas narratiiv keskendus tarbitava suhkru kogustele olenemata tüübist – selle
narratiivi kohaselt oli süüdlaseks igasuguste suhkrutega liialdamine. Antud narratiivis
tõlgendatakse taaskord WHO soovitusi (Ibid.) kui igasuguse suhkru tarbimise vähendamise
kohta käivat. Terviseedendusega tegelevate organisatsioonide soovitused muunduvad
seega terviseinfoalastes online-meedia artiklites niiviisi, et tegelik sõnum info lõpptarbijani
ei jõua.
Kui lisada konteksti seegi, et Eestis tehtud uuringute alusel (Toiduliit 2012) ei märka inimesed
riiklikult tellitud toitumiskampaaniad (lk 100) ja enamik toitumisalasest infost saadakse
interneti vahendusel (lk 24), on kõik eeldused suhkrute tarbimise osas tehtavate valikute
osas valitsevaks segaduseks olemas.
Võttes arvesse Euroopa Liidu ülest statistikat (Sørensen et al. 2015:1056), mille kohaselt on
igal teisel inimesel tervisekirjaoskusega probleeme ning seda, et madala tervisekirjaoskusega
indiviididel on ka kehvemad tervisenäitajad (Berkman et al. 2011, 70:100-102), ei panusta
vastuoluliste toitumissoovituste andmine ülekaalulisuse probleemi (suhkrutarbimise
aspektist) lahendamisse.
Viies narratiiv, mis käsitleb lisatud suhkruga liialdamise ohte, järgib ametlikke
toitumissoovitusi. Narratiivi kohaselt on tervisele halvad just lisatud suhkrud ning nende
söömist peab vähendama.
Kuuenda narratiivi põhjal on valge suhkru kõrval teisigi ohtlikke magustajaid.
Kirjutatakse suhkrutest nagu fruktoos ja tehislikest magusainetest nagu aspartaam.
Kolmas narratiiv käsitles suhkrute tarbimise halba mõju tervisele olenemata tüübist
või kogustest. Kasutatakse üldmõistet ”suhkur”. Siinkohal on oluline vaadata seda narratiivi
kontekstis (WHO 2015:4) antud toitumissoovitustega, mis ütlevad selgelt, et esmajärjekorras
tuleb piirata tarbitavate lisatud suhkrute kogust. Seega läheb see narratiiv vastuollu ametlike
toitumissoovitustega.
Seitsmes narratiiv kirjeldas üksikuid positiivseid tervisemõjusid, mida suhkru
tarbimine kaasa toob.
Kaheksas narratiiv ütleb, et suhkrut ei pea kartma. Suhkur on selles narratiivis normaalne
toiduaine, mis ei tee iseenesest midagi halba.
Näide 37. Teaduskirjanduses ongi juba toimunud otsustav suunamuutus:
südamehaiguste teket seostatakse suhkru, mitte rasva tarbimisega (Postimees,
Üheksanda narratiivi järgi tarbitakse suhkrut liiga palju. Seda arusaama toetavad ka
WHO poolt tehtud uuringud (WHO 2015:3-7), mistõttu soovitab WHO tungivalt liikmesriikidel
112 113