TA_kogumik 2018-2019

ANNE-MAY NAGEL
ANNE-MAY NAGEL
2014). Lisaks sai palju tähelepanu erinevate suhkrutüüpide ja –koguste ohtlikkuse võrdlus.
Palju erinevaid juhtnööre jagati selles osas, millist suhkrut ja kui palju on ohutu tarbida.
Selget, ühist narratiivi, mille kaudu suhkrust räägiti, ei esinenud. Enim said sõna erinevad
teadlased, kusjuures enamik välismaalt. Esines ka suhkru ja tervise seostest kõnelevaid
valeuudiseid. Narratiive, kus suhkru tervisemõjude kõrval räägitaks erinevate suhkrute
keskkonnamõjudest, ei esinenud.
SISSEJUHATUS
Sellest, mida kujutab endast tervislik toitumine, saab igaüks veidi erinevalt aru. Konkreetse
arusaama konstrueerimisse panustavad inimese eelnevad kogemused, kujunenud
harjumused ning igapäevaselt tarbitav toitumisalane info, mida konsumeeritakse järjest
enam nii tavakodanike kui tervishoiusektori professionaalide poolt massimeedia vahendusel
(Breziz & Halpern-Reichert 2004: 234-235).
Suhkur on viimastel aastatel üks enim kodumaise meedia tähelepanu saanud toiduaine -
üheks selle põhjuseks on olnud 2015. aasta lõpus tõstatunud mõte suhkrumaksust, mis
tõi jällegi suhkru ja tervise seoste teemalise arutelu päevakorda. 2016. aastal valmis
WHO, Sotsiaalministeeriumi ja teiste huvitatud organisatsioonide koostöös probleemi
tõenduspõhine ülevaade, kus seostati liigset suhkrutarbimist selgelt ülekaalulisuse ja teiste
kaasuvate terviseriskidega.
Paraku pole ilmuvates terviseuudistes meedia nüüdisaegsest reklaamitulule orienteeritud
majandusmudelist tingituna tasakaalu üldpopulatsioonile reaalset ohustavate
haigusseisundite ja terviseohtude kajastamisel. Massimeedia kipub terviseohte kajastades
lähtuma pigem lugude kliki-tõenäosusest kui kõnealuse teemaga kaasnevast terviseohust
(Larisa et al. 2008: 202-204).
Woodstocki (2002: 37) järgi on narratiivid ajakirjanduses teabe vahendamise aluseks ning
seega mõjutavad seda, kuidas me tajume maailma enda ümber – uudised pole midagi
muud, kui üks loo jutustamise tüüp. Inimeste suhkrute tarbimise vähendamise eesmärgi
saavutamiseks on kasulikuks vahendiks mõistetavalt läbimõeldud ja strateegiliselt suunatud
tervise kommunikatsioon – seda on aga keeruline saavutada, kui senist olukorda pole
kaardistatud, uuritud näiteks seda, milliseid lugusid ja narratiive on online-meedia poolt seni
inimestele loodud.
METOODIKA
Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kombineeritud uurimismeetodit – kvantitatiivset
sisuanalüüsi ja kriitilist diskursusanalüüsi. Sisuanalüüsi abil leidsin valitud kanalites perioodil
2015-2017 ilmunud suhkruteemalised artiklid ning tuvastasin suhkruteemadel sõna võtnud
isikud. Diskursusanalüüsi abil uurisin, milliseid narratiive kasutati terviseteemalistes artiklites
suhkru narratiivide konstrueerimiseks.
Eestis on ülekaalust puudutatud 52 protsenti täiskasvanud rahvastikust ning 25 protsenti
algklasside lastest. Populatsiooni suhkrutarbimise vähendamine on olnud üks Tervise
Arengu Instituudi suuri eesmärke, millest annavad tunnistust kampaaniad nagu „Märka
suhkrut“. Paraku on nende märgatavus kesine – pooled inimestest tervisliku toitumise
alaseid kampaaniad ei märka ning pea kolmandik neist (27%), kes märkavad, ütlevad, et
taolistest kampaaniatest pole neile kasu olnud (Toiduliit 2012: 100).
Sisuanalüüsi etapis kasutasin uurimisvahendina Station.ee andmebaasi, mis võimaldas
hõlpsasti nii ajaliselt kui kanalipõhiselt otsingut piirata. Märksõnad, mida kasutasin
andmebaasis otsingu tegemiseks, olid „suhkur“, „suhkru“, „magus“. Andmebaas tuvastas
märksõnadele vastavaid artikleid kanalite peale kokku 384. Pärast korduvate ja töö teemaga
mitteseonduvate tekstide väljajätmist jäi valimisse 145 meediateksti (55 Postimehest ja 90
Delfist).
Üheks vahendiks, kuidas suhkrutarbimist vähendada, on „Toitumise ja liikumise rohelise
raamatu“ tööversioonis toodud ka erinevad tervisekommunikatsiooni meetmed:
Valituks osutunud tekstid kodeeriti kronoloogilises järjekorras allika (Postimees/Delfi), autori
kategooria, avaldamiskuupäeva kaupa. Kogutud andmeid töödeldi Microsoft Excelis.
1. Elanikkonna teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumisest, üldistest
toitumispõhimõtetest ning suure rasva-, sh transrasvhapped, soola- ja suhkrusisaldusega
toidu- ja joogitoodete liigse tarbimisega seotud tervisemõjudest.
2. Teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumisega seotud
kasuteguritest tervisele.
Järgnes uurimuse teine etapp – kriitiline diskursusanalüüs. Analüüsiühikuks olid valimisse
kuulunud artiklid kogumahus. Narratiivide uurimiseks ja kriitilise diskursusanalüüsi
uurimismeetodi rakendamiseks lugesin esmalt läbi valimisse kuuluvad artiklid – seejuures
vaatlesin, milliseid korduvaid narratiive esines.
108 109