TA_kogumik 2018-2019

ANGELA JÄRVIS
ANGELA JÄRVIS
Maailmapanga poolt loodud küsimustik on prototüüp, mis püüab sobituda igasse keskkonda.
Küsimustik on läbinud ulatusliku kontrolli ja kriitika ekspertide poolt. Samas soovitavad
küsimustiku koostajad kasutada küsimustikust vajalikke küsimusi erinevate olukordade ja
maade tarbeks. Kultuurilisest erinevusest tingituna, ei pruugi kõik küsimused olla üheselt
arusaadavad või tõlgitavad. (Grootaert, et.al, 2003)
OECD küsimustik vaatleb nelja erinevat dimensiooni, mida on sotsiaalse kapitali nime all
uuritud aastakümneid. Autorid soovitavad liita küsimustikku just neid osasid, mida uurijad
peavad vajalikeks oma eesmärgi täitmiseks. (Schrivens & Smith, 2013)
European Values Study Surveys on suuremahuline koostöö ja uurimisprojekt. Selle
eesmärgiks on uurida põhiväärtuslikke mustreid Euroopa elanikkonna seas. Uuringuid on
teostatud erinevate lainetena. (Halman, 2001)
jooksul usalduse tase järgmistes üksustes...“. Esimeses variandis oli ühena võimalustest
ära toodud kortermaja. Vastajaid ajas see segadusse, kuna vastaja ei elanud kortermajas
vaid eramajas. Uus variant sisaldab võimalust: „elukohas (eramajas, kortermajas)“. See
võimaldab erinevatel vastajatel igal juhul sellele küsimusele vastata. Muutmisel lisati
valikusse ka võimalus „töökohal“ kuna senine „klubis, organisatsioonis“ tähendab pigem
usalduse suurenemist erinevates vabatahtlikes organisatsioonides.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasaegses maailmas võiks küsimustik olla kättesaadav interneti
teel ning seda võiks juhtida rakendus, mis jooksvalt arvutaks kokku erinevad skoorid faktorite
lõikes, koguskoori inimeste lõikes ning ka ettevõtte koguskoori. Eksimisvõimaluste ja ajakulu
vähendamiseks tuleks edaspidi püüda loobuda käsitsi andmete sisestamisest analüüsimise
jaoks. (Järvis, 2017)
Jenny Onyxi ja Paul Bulleni küsimustik sai alguse kitsas akadeemikute ja praktikute grupis
mõõtvahendi väljatöötamise aruteludega 1995. aasta oktoobris. Algsest 68 sotsiaalse kapitali
küsimusest jäi peale piloteerimist ja analüüsi järgi 36 küsimust. (Onyx & Bullen, 2005)
Järvise (2017) poolt koostatud küsimustikus on kasutatud kõigi eelnimetatud küsimustike
enimkasutatud küsimusi. Küsimustikus kasutati skaalat: „üldse mitte“, „pigem ei nõustu“, „ei
oska öelda“, „pigem nõustun“, „täiesti nõus“ (Mõnel juhul sõnastus selguse huvides pisut
muudetud). Skaalat vahemikus ”täiesti nõus” kuni ”üldse ei nõustu” on selle optimaalse
suuruse tõttu palju soovitatud erinevate uurijate poolt. (Krosnick & Presser, 2010)
Kogu küsimustik koosnes 35 küsimusest mis olid jagatud gruppidesse vastavalt uuritavatele
faktoritele. Usaldusega seotud küsimuste gruppi kuulus seitse küsimust. Kuna eesmärgiks
oli ettevõtte sotsiaalse kapitali mõõtmiseks mõõtvahendi koostamine, siis on kõik grupi
küsimused suunatud vastajate usaldusele oma töökoha ja ümbruskonna kohta. Küsimustena
valiti välja korraga vähemalt kolmes küsimustikus kasutusel olnud küsimused. Mõnes neist
varieerus vähesel määral sõnastus. Pilootuuringu järgselt muudeti küsimustikus kahte
usalduse grupi küsimust. Esimene neist: „Kas sa arvad, et enamus inimesi püüaksid sind
ära kasutada, kui neil oleks võimalus, või on nad tõesti ausad?“. Kuna küsimus tundus
vastajatele kahe erineva küsimusena, siis uues versioonis on muudetud küsimus: „Kas
arvad, et enamus inimesi püüaksid sind ära kasutada, kui neil oleks võimalus“. Küsimustiku
skaalal on positiivne vastusevariant asetatud paremale: 1- jah, kindlasti ning 5 – üldse mitte.
Samas grupis täpsustati veel ühte küsimust. „Kuidas on muutunud viimase viie aasta
KASUTATUD ALLIKAD
Acquaah, M., Amoako-Gyampah, K., &Nyathi, N. Q. (2014). Measuring and valuing Social
Capital. A Systematic Review. Network for Business Sustainability. South Africa.
Burt, R. (1992). Structural holes: The Social Structure of Competition. Cambridge, Harvard
University Press
Carney, M.(2014). Inclusive capitalism: creating a sense of thesystemic, kõne konverentsil
Inclusive Capitalism, London. http://www.bankofengland.co.uk/publications/Documents/
speeches/2014/speech731.pdf (20.12.2017)
Coleman, J.S (1990,1994). Foundations of Social Theory. Cambridge, Massachuccets,
London, England. The Belknap Press of Harvard University Press.
Dolfsma, W., & Dannreuther, C. (2003). Subjects and boundaries: Contesting social capitalbased
policies. Journal of Economic Issues 37: 405-413.
Edelman, L., Bresnen, M., Newell, S., & Swan, J. (2005). The paradoks of social capital:
structural, cognitive and relational dimensions. Engineering and Physical Science Research
Council (EPSRC)
Eesti Statistika (2017). I kvartalis majanduse kasvutempo kiirenes. https://www.stat.ee/
pressiteade-2017-064 (10.03.2017)
52 53