TA_kogumik 2018-2019
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
KAUPO KOKAMÄGI<br />
Kaupo Kokamägi<br />
MEHI<strong>TA</strong>MA<strong>TA</strong> ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD<br />
AEROFOTODE PÕHJAL PUIS<strong>TA</strong>NGU MAHTUDE<br />
ARVU<strong>TA</strong>MISE TÄPSUS<br />
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA<br />
Säästva arengu üks põhilisi aspekte on leida erinevates valdkondades viise, kuidas muuta<br />
tööd efektiivsemaks ja seejuures vähem ressursse kulutada ning keskkonda reostada.<br />
Mehitamata õhusõidukite ja fotogramm-meetria kasutamine erinevate materjalide mahtude<br />
määramiseks ja üldse geodeesias suurte alade mõõdistamiseks on selles suhtes säästva<br />
arengu põhimõtetega hästi kooskõlas. Mehitamata õhusõiduki abil on võimalik väikese<br />
ajakuluga mõõta väga suuri objekte. See hoiab kokku nii tööle kuluvat aega ja inimressurssi<br />
kui ka transpordikulusid, kuna mehitamata õhusõiduki abil on võimalik mõõta üsna suur<br />
objekt ära ühe tööpäeva jooksul samas, kui käsitsi mõõtes kuluks sellele terve nädal. Lisaks<br />
sellele on mehitamata õhusõidukilt võimalik pildistada raskesti ligipääsetavaid objekte, mille<br />
muul viisil mõõtmiseks oleks vaja rasketehnika abi. Mehitamata õhusõiduki kasutamine on<br />
kontaktivaba, seega on võimalik mõõta ka väga tundlike alasid ilma ohustatud alale masinaga<br />
sõitmata või isegi sammugi astumata.<br />
SISUKOKKUVÕTE<br />
Mehitamata õhusõidukite kasutamine on kiiresti arenev ja aina enam leviv viis<br />
mõõdistusandmete kogumiseks. Tänu sellistele arengutele tuntakse mehitamata õhusõidukite<br />
kasutamise vastu mõõdistustöödel, seal hulgas mahtude määramisel, aina enam huvi, kuid<br />
Eestis ei ole antud meetodi vastavust mahtude määramisele kehtestatud nõuetele varem<br />
uuritud.<br />
Artikkel põhineb <strong>2018</strong>. aasta juunis Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööl, mille eesmärk<br />
oli hinnata mehitamata õhusõiduki abil tehtud aerofotode kasutamise sobivust puistangu<br />
mahtude arvutamiseks ja saadud tulemuste vastavust sätestatud nõuetele. Lisaks sellele<br />
võrreldakse kahte erinevat mehitamata õhusõidukit ja kahte tüüpi maapinnal kasutatavaid<br />
tähiseid ja hinnatakse erinevatele tööetappidele kulunud aega.<br />
Antud töö jaoks koguti andmeid 2017. aasta sügisel Läänemaal, Laiküla turbamaardlas ja<br />
<strong>2018</strong>. aasta kevadel Järvamaal, Karude karjääris. Uuritavateks objektideks olid korrapärase<br />
kujuga turbaaun ja ebakorrapärase kujuga purustatud kruusa puistang. Mõõtmisi teostati<br />
terrestrilise laserskanneri, GNSS seadme ja kahe erineva mehitamata õhusõidukiga.<br />
Kõigi fotogramm-meetrilisel teel loodud mudelite mahtude suhtelised erinevused võrdluseks<br />
olnud laserskaneerimise tulemusel loodud mahust jäid alla 4%. Erinevatele meetoditele<br />
ja tööetappidele kulunud aega hinnates selgus, et mida suurem, keerulisem ja raskesti<br />
ligipääsetavam on objekt, seda enam tulevad välja mehitamata õhusõidukite kasutamise<br />
eelised. Uurimistöö käigus selgus, et mehitamata õhusõidukite kasutamine mahtude<br />
määramisel annab piisava täpsuse ning selleks sobib ka odavam mehitamata õhusõiduk.<br />
Leiti, et mahtude määramiseks piisav täpsus saavutati ka ilma tähiseid kasutamata. Siiski<br />
paranes mahu määramise täpsus tähiste arvu suurendades. Kinnitust saadi ka hüpoteesile,<br />
et mehitamata õhusõidukite kasutamine aitab märgatavalt vähendada mahtude määramiseks<br />
vajalikele välitöödele kuluvat aega.<br />
SISSEJUHATUS<br />
Tänu üldisele tehnoloogia arengule kasutatakse mehitamata õhusõidukeid aina enam.<br />
Geodeesias kasutatakse neid põhiliselt ohtlike ja raskesti ligipääsetavate objektide<br />
mõõdistamiseks ning samuti suurte alade mõõdistamiseks juhul, kui täpsusnõuded ei ole<br />
väga kõrged. Mehitamata õhusõidukilt kogutud andmeid saab kasutada nii mudelite ja<br />
ortofotode loomiseks kui ka tavageodeesias.<br />
Nii mehitamata õhusõidukid ise kui ka nendel kasutatavad kaamerad on viimaste aastatega<br />
kiire arengu läbi teinud. Mehitamata õhusõidukite populaarsus on kaasa toonud masstootmise<br />
ja tänu sellele ka odavamad hinnad. Tänu tarkvara ja arvutustehnika arengule on võimalik<br />
ka fotogramm-meetrias kasutada odavamaid ja väiksemaid kaameraid.<br />
Uurimistöö eesmärk on hinnata mehitamata õhusõidukilt tehtud fotode kasutamise täpsust<br />
puistangu mahtude arvutamisel ning välja selgitada, kas see täpsus mahub seadusega<br />
kehtestatud piiridesse. Lisaks sellele uuriti, kuidas mõjuvad erinevate kontrollpunktide<br />
kasutamine ning objektide erinevad omadused mõõdistuse tulemustele.<br />
Välismaal on tehtud sarnaseid uurimusi ka erinevate objektide mahtu määrates. Muuhulgas<br />
on uuritud näiteks heinapallide ja suurte veemahutite (Rhodes 2017), pinnase puistangu<br />
(Arango, Morales 2015) ning astangutega karjääri laoplatsi (Raeva jt 2016) mahu määramise<br />
täpsust ja/või ajakulu võrreldes teiste mõõdistusviisidega. Eestis on põhiliselt keskendutud<br />
94 95
Change language