Kultuuri kokkukõlamised

Kultuuri kokkukõlamised
Chords of Culture
Pärit mõnelt teiselt
tähelt...
Arvo Pärt Taani Raadiomaja kontserdisaalis...
Eesti helilooja mitte ainult ei näe välja nagu
munk, vaid ta ka istub ebaharilikult vaikselt,
silmad suletud esimeste nootide kõlamisest
kuni viimase noodini. Kuidas ta küll kuulab!
Ja tuhanded tema fännid kuulavad ka. Selles
muusikas lihtsalt peab midagi olema. Aga
ei! Mitte midagi peale lihtsuse ja harmoonia.
(Berlingske Tidende, 15.02)
Arvo Pärt on pärit kusagilt teiselt tähelt... nimelt
Eestist. Samas on eesti traditsioonid teda
marginaalselt mõjutanud. (Die Welt, 10.09)
Arvo Pärdil on raske nimetada oma kodulinna.
Ta on sündinud Paides, elanud noorpõlves Rakveres.
Pärdi kodu on nii Laulasmaal, Berliinis kui
ka Inglismaal. Pärt on Austria kodanik ja elab
Berliinis, aga enda sõnul elab ta pigem oma muusikas
ja töös kui teatud kohas. (HS, 13.09)
Pärt avastas juba 7-aastaselt klaveritunde võtma
hakates, et ülesantud palu veidi ringi tehes
võib ta need muuta enda jaoks lihtsamini
mängitavaks. 1968. aastal pärast “Credo”
esmaettekannet sunniti Pärt vaikima, tema
teoste esitamine keelati. 1980. aastal emig-
94
From a Distant Star...
Just seeing Arvo Pärt in Danish Radio’s concert
hall... Not only does the Estonian composer
look monkish, he is also sitting unusually
quiet, eyes closed from the first note to the
last. How he listens! And so do thousands of
fans. This music has got to have something in
it. But no – it is just simplicity and harmony.
(Berlingske Tidende, 15.02)
Arvo Pärt is from a distant star... namely
Estonia. However, he has been only marginally
influenced by Estonian traditions.
(Die Welt, 10.09)
Arvo Pärt has trouble naming his hometown.
He was born in Paide and spent his youth in
Rakvere. Pärt has homes in Laulasmaa, Berlin
and England. He is a citizen of Austria and lives
in Berlin, but says his real home would rather be
his music and his work. (HS, 13.09)
Already when taking piano lessons at the age
of seven, Pärt discovered that he could play
assigned pieces more easily after making small
changes to them. Pärt was forced to keep silent
after the 1968 premiere of his “Credo” and his
work was banned. Arvo Pärt and his family im-

ARVO PÄRT KOOS DIRIGENT TÕNU KALJUSTEGA
ARVO PÄRT WITH THE CONDUCTOR TÕNU KALJUSTE
reerus Arvo Pärt koos perega Austriasse ning
mõne aastaga sai temast maailma enimmängitud
helilooja. (L’Express, 29.09)
Helilooja Arvo Pärt oli pikka aega
tuntum maailmas kui oma kodumaal
ning on ise tuntum kui tema
kodumaa.
70. juubelit pidanud eesti helilooja Arvo Pärdi teoseid
esitavad maailmakuulsad orkestrid ning neid
kantakse ette nii raadios kui ka teles. (HS, 13.09)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines dirigent
Paul Hillieri juhatusel BBC Proms nimelisel
klassikalise muusika festivalil. Koori programm
sisaldas ka müstilisi minimalistlikke
motette eestlaste enda hämmastavalt süngelt
heliloojalt Arvo Pärdilt. (The Times, 19.08)
Arvo Pärti, kes väga osavalt kombineerib
keskaja religioosset muusikat tänapäevase
minimalismiga, on viimase dekaadi jooksul
saatnud tohutu menu. (SvD, 15.09)
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
2005
migrated to Austria in 1980 and after a few years
Pärt ranked among the most played composers
in the world. (L’Express, 29.09)
For a long time, composer Arvo
Pärt was better known abroad
than at home and is himself better
known than his homeland.
Th e works of Estonian composer Arvo Pärt, who
just turned 70, are performed by world-famous
orchestras and aired on TV and radio. (HS, 13.09)
Th e Estonian Philharmonic Chamber Choir under
its British Chief Conductor, Paul Hillier, attended
the BBC Proms classical music festival.
Th e programme included some “mystical minimalism”
motets from the stupendously dreary
pen of Arvo Pärt. (Th e Times, 19.08)
Arvo Pärt, a skilful combiner of medieval religious
music and contemporary minimalism,
has enjoyed huge success in the past decade.
(SvD, 15.09)
95

2005
96
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
Mängufi lmid on harva paslikud süvahelilooja
loojamõtte ülesleidmiseks. Arvo Pärdi 1976.
aasta helitöö “Alinale”, mis kaunistab 2002.
aastal valminud fi lmi “Paradiis”, on õnneks
selle väite kaalukas ümberlükkaja. Meloodiad
suunduvad kuulaja sügavaimasse mälukihti,
vihjates millelegi, mida nii Nietzsche kui ka
psühhoanalüüsiga tegelev Theodor Reik kirjeldasid
kui “kolmandat kõrva”. (NYT, 30.10)
Pärdi muusikatõlgendus on omapärane ja
kaasahaarav, seepärast on lai ka tema loomingu
austajate ring. (DN, 14.09)
“Olen loonud kõik, mida olen osanud ja tahtnud
luua. Vananedes inimese vaimujõud nõrgeneb
ning ma ei taha luua halbu teoseid,”
seletab Veljo Tormis oma vaikimist. Helilooja
arvates on tema muusika rahvamuusikale
niivõrd lähedal, et mõnel juhul pole seda võimalik
traditsioonilises võtmes täpselt kirjagi
panna. Tormise rahvamuusikahuvil on aateline
ja eetiline taust. “Mina ei kasuta rahvalaulu,
rahvalaul kasutab mind.” (TS, 21.12)
Veljo Tormise meeskoorimuusika kõlab plaadil
“Vision of Estonia III” võimsalt, šamanistlikult.
Osa koorist loob rahvaviisidele või nende imitatsioonidele
rütmilist tausta. Kalevalat lauldakse
kalevalalikult, aga ka poliitilised „Dialektilised
aforismid” kõlavad rahvapäraselt. (HS, 14.01)
Eesti Rahvusmeeskoor, mis esindab eesti
hämmastavat maskuliinset laulutraditsiooni,
esitab eesti emeriithelilooja Veljo Tormise
loomingut. Tormise muusika rajaneb vanale
eesti rahvalaulule, mis on oma iseloomult
kordusliku koega, lihtne. Helilooja sügavalt
isikupärane kujundikeel on Eestis, kus laulmine
on sõna otseses mõttes rahvuslik tunnus,
väga hästi teada. (The Scotsman, 10.11)
Feature fi lms are rarely good places to search
for the essence of a serious composer. Luckily,
Arvo Pärt’s 1976 work “Für Alina”, which is the
adornment of Tom Tykwer’s 2002 fi lm “Heaven”,
is a sound proof of the opposite. Th e melodies
have a peculiar way of burrowing deep into the
memory, hinting at what Nietzsche and psychoanalyst
Th eodor Reik temptingly described as
“the third ear”. (NYT, 30.10)
Pärt’s interpretation of music is rare and enrapturing,
which explains his wide scope of admirers.
(DN, 14.09)
“I have created everything I ever could and
wanted to. Spiritual powers grow weaker with
age and I don’t want to create bad pieces,” says
Veljo Tormis in comment of his silence. The
composer says his works are so close to folk
music that they are sometimes hard to write
down in the traditional way. Tormis’ interest in
folk music is founded in idealism and ethics.
“I’m not using folk song, it’s been using me.”
(TS, 21.12)
Veljo Tormis’ male choir pieces have a forceful,
shamanic sound on the Vision of Estonia
III record. Parts of the choir create a rhythmical
background for folk tunes or imitations. Kalevala
is sung in a Kalevalan way, but political
“Dialectic aphorisms” are also sounding folksy.
(HS, 14.01)
Th e Estonian National Male Choir, representing
Estonia’s astonishingly masculine singing tradition,
performs the works of veteran composer
Veljo Tormis. His music centres on the repetitive
runic style of Estonian folk song. Tormis’
approachable, highly individual work is widely
known in Estonia where singing is, quite literally,
a national institution. (Th e Scotsman, 10.11)

Eesti
säravad dirigendid
Neeme Järvist saab 2005. aasta sügisel New
Jersey sümfooniaorkestri peadirigent. 10
nädala vältel soovib Järvi kuulajateni tuua
Šostakovitši, Mozarti ja Haydni loomingut,
kuid kindlasti peegeldab programm ka Järvi
eesti tausta – ettekandele tulevad Eduard Tubina
ning Arvo Pärdi helitööd. Tuntud oma
põhjamaise muusikaeelistuse poolest, saab
Järvi esinema kutsuda lisaks dirigentidest
poegadele Paavole ja Kristjanile ka Anu Tali.
(NYT, 15.01; 19.01)
Neeme Järvi on üks nõutumaid dirigente,
seega on tema eelseisev töö Hollandis Haagi
sümfooniaorkestri peadirigendina vägagi tähelepanuväärne.
Järvi seekordne hooaeg on
pikitud esinemistest New Jerseys, Detroidis,
Göteborgis, Prahas, kodumaal Eestis ja Peterburis.
Suurbritannias on Järvi teatud Šoti Kuningliku
orkestri, Birminghami Linnaorkestri
ja Londoni sümfooniaorkestri peadirigendina.
(The Hague/Amsterdam Times, 23.09)
Kristjan Järvi selgitab, miks ta otsustas avada
hooaja Franz Schmidti teose „Seitsme pitsatiga
raamat” ettekandega. Kristjan peab seda oma
isa Neeme Järvi teeneks. Tema avas poja silmad
helilooja geniaalsuse suhtes. Kristjan katsetab
ka uute orkestrikoosseisude, uute heliloojatega.
Ameerika on talle õpetanud avatust
ideedele, mida kohtab üldjuhul kultuursemas
Euroopas palju harvemini. (Die Presse, 26.09)
Kui tavaliselt on kuulsa dirigendi lastel isa
varjust raske mööduda, siis erandi moodustab
Neeme Järvi pere. Maestro ise oma 357
CDga on üks paremini dokumenteeritud dirigente
läbi aegade ja edukas teenäitaja oma
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
Estonia’s
Brilliant Conductors
2005
Neeme Järvi steps in as the conductor of the
New Jersey Symphony in fall 2005. In 10 weeks,
he will try to convey the creations of Shostakovich,
Mozart and Haydn, but programming will
also reflect his Estonian background in performances
of works by Eduard Tubin and Arvo
Pärt. Known for his obvious taste for Nordic
music, Järvi will be calling up his conducting
sons, Paavo and Kristjan, as well as Anu Tali.
(NYT, 15.01; 19.01)
Neeme Järvi is among the most sought-after
conductors, making his future work as Head
Conductor of the Netherlands’ Hague Symphony
a remarkable event. Järvi’s current season
is ticked with performances in New Jersey,
Detroit, Göteborg, Prague, the homeland Estonia
and St Petersburg. In Great Britain, Järvi
is known as the Head Conductor of the Royal
Scottish Orchestra, the Birmingham City Orchestra
and the London Symphonic Orchestra.
(The Hague/Amsterdam Times, 23.09)
Kristjan Järvi explains his decision to open the
season with a performance of Franz Schmidt’s
“Th e Book of the Seven Seals”. Kristjan says it is
the merit of father Neeme Järvi, who opened
his son’s eyes to the composer’s genius. Kristjan
is experimenting with fresh line-ups and new
composers. America has taught him openness
to ideas that the often more cultured Europe
has missed. (Die Presse, 26.09)
While children of famous conductors are usually
stuck in their father’s shadow, the Neeme
Järvi family is an exception. Th e Maestro himself
ranks among the best documented conductors
of all times with 357 CDs, and has been
97

2005
98
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
kolmele iseteadlikule lapsele. Paavo on Neeme
Järvi lastest vanim. Noorem vend Kristjan
on samuti tuntud dirigent, tütar Maarika
soolofl ötist. Praegu juhib Paavo Järvi kolme
orkestrit ning töö käib Hesseni Raadio
sümfooniaorkestri ülevõtmisega. On see
suurusehullustus? Ei, pigem julgus ruudus.
(Die Welt, 2.11)
Dirigent Anu Tali rajas 1997. aastal koos kaksikõest
mänedžeri Kadriga Eestis Põhjamaade
sümfooniaorkestri, mis on muuhulgas lindistanud
kaks CDd, võites ühega neist 2003. aastal
Echo Classic Awardi aasta noorartisti tiitli.
(NYT, 14.01)
Eestlannadest kaunitarid Anu ja Kadri Tali
võluvad teid kohe, kui deklareerivad, et muusikata
on võimatu elada. Neil on Eestis oma
sümfooniaorkester, milles mängivad muusikud
15 eri maalt. (The New York Sun, 19.01)
Põhjamaade Sümfooniaorkester sündis 8 aastat
tagasi Soome iseseisvuspäeva 80. aastapäeva
kontserdiks ning on eksisteerinud sellest
ajast saadik. Kui Kadri ja Anu Tali kasutavad
sõna „põhjamaine”, peavad nad silmas Euroopat.
„Põhjamaine” on nende jaoks pelgalt geograafi
line mõiste. Kadri, projekti organisaator,
on veetlev huumorimeelega ekstravert, Anu
mõjub šarmantse, järelemõtliku, täpse ning
pigem introvertsena. Koos moodustavad õed
dünaamilise, tohutult loomingulise terviku.
(FR, 23.05)
32-aastane blond naisdirigent Anu Tali on
jõudnud juba oma teise CD lindistuseni. Seekordse
helikandja “Action Passion Illusion”
lähtekohaks on kultuurisidemed Soome, Venemaa
ja Eesti vahel. Ettekandele tulevad nii
Sibeliuse, Rahmaninovi kui ka Tüüri helitööd.
a successful guide for his three self-confi dent
children. Paavo is the eldest of Neeme Järvi’s
off spring. Younger brother Kristjan is a successful
conductor as well and daughter Maarika is
a solo fl utist. Paavo Järvi is currently conducting
three orchestras and taking over the Hessen
Radio Symphony. Is it megalomania? No, rather
courage squared. (Die Welt, 2.11)
Anu Tali created her own Nordic Symphony
Orchestra in Estonia, working with her identical
twin sister Kadri, who is the orchestra’s manager.
Th ey have produced two CDs; one of them won
the 2003 Echo Classic award for young artist of
the year. (NYT, 14.01)
Estonian belles Anu and Kadri Tali are sure
to knock you out by declaring that life is
not possible without music. They have
their own symphony orchestra in Estonia,
combining musicians from 15 countries.
(The New York Sun, 19.01)
The Nordic Symphony Orchestra was created
8 years ago to play at Finland’s 80th anniversary
of independence and has been around ever
since. When Anu and Kadri Tali say “Nordic”,
they mean Europe. For them, Nordic is merely
a geographical notion. Project manager
Kadri is an enchanting, humorous extrovert,
while Anu strikes as charming, thoughtful,
precise and rather introvert. The two sisters
form a dynamic, extremely creative unit.
(FR, 23.05)
The 32-year old blonde conductor Anu Tali
has recorded her second CD. The latest recording
is called Action, Passion, Illusion and
is founded upon the cultural connections that
link Finland, Russia and Estonia. It includes
pieces by Sibelius, Rachmaninov and Tüür.

Ajas tagasi vaadates tundub 25-aastaselt sümfooniaorkestri
rajamine pisut hullumeelne – esmalt
oligi see plaanis ühekordse ettevõtmisena,
kuid elujõulise kooslusena tegutseb orkester
juba mitmendat hooaega. (The Times, 11.03)
Naised dirigendipuldi ääres pole enam ammu
mingi ime – Anu Tali stardib Lääne-Euroopas.
“Kivikirstkalmete, neljateistkümne käände,
metsikute karude ja põtrade maalt” tulev
Anu Tali kuulub Eesti muusika edukaimate
ekspordiartiklite hulka – kõrvuti Arvo Pärdi
ja Vanilla Ninjaga. (Die Welt, 12.04)
Veel muusikast
Helirestaureerija Jüri Kruus on koostanud
Miliza Korjuse loomingust 62. helilindistusega
kogumiku, kus lauljatari hääl kõlab
sädelevamalt kui kunagi varem. Vähesed
teavad, et Miliza Korjuse tütar Melissa Wells
oli aastatel 1998–2001 USA suursaadik Eestis.
Wells on asutanud noorte lauljate toetamiseks
Miliza Korjuse Fondi ning tegeleb oma
ema helilindistuste avaldamisega. (HS, 9.10)
Georg Ots on siiamaani kõige tuntum eestlane
Soomes. Kulle Raig, kes on kirjutanud Georg
Otsa eluloo, ütleb, et kuigi osad eestlased
nimetavad Otsa Kremli ööbikuks ja suureks
kommunistiks, polnud Ots suurem kommunist
kui teised eestlased. “Kui Ots ei oleks
parteisse astunud, oleks ta koorilauljaks
jäänud,” lisab Raig. Soomlastele tähendas Ots
tollal kogu eesti rahvast, Saaremaa heinamaa
oli nende jaoks kogu Eesti. (HS, 30.11)
Tundub, nagu oleks Georg Ots surnuist üles
tõusnud. Ta astub lava äärde ja kummardab
rahvale. Üha uuesti ja uuesti. Tegelikult on
praeguseks rahva lemmikuks särav täht Marko
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
2005
Setting up your own symphonic orchestra at
the age of 25 seems a tad reckless – but it was
meant to be a one-time project. Her orchestra
has been in business for several seasons now.
(The Times, 11.03)
Female conductors are no longer a miracle
– Anu Tali is taking off in Western Europe. Tali,
from “the land of sarcophagus tombs, fourteen
cases, wild bears and moose”, is among
the most successful exports of Estonia’s music
– together with Arvo Pärt and Vanilla Ninja.
(Die Welt, 12.04)
More of Music
Sound restorer Jüri Kruus has prepared a 62piece
compilation of Miliza Korjus’ works. Th e
voice of Miliza Korjus is more scintillating than
ever. Few people know that Korjus’ daughter
Melissa Wells was the U.S. Ambassador in her
mother’s homeland Estonia during 1998–2001.
Wells has established a Miliza Korjus Foundation
to support young singers and is devoted to
publishing her mother’s recordings. (HS, 9.10)
Georg Ots remains the best-known Estonian in
Finland. Kulle Raig, author of Georg Ots’ biography,
says some Estonians have called Ots the
“Kremlin nightingale” and “major communist”,
but he was in fact no more a communist than
any other of his countrymen. “If Ots had stayed
away from the Party, he would have been a choir
singer,” says Raig. For Finns, Ots was a symbol of
the Estonian nation and the Saaremaa hayfi eld
was the whole Estonia. (HS, 30.11)
Looks like Georg Ots is back from the dead.
He walks down the stage and bows before the
crowd, again and again. Th e current public favourite
is in fact brilliant Marko Matvere. He is
99

2005
100
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
Matvere. Ta on oma rolli niivõrd sisse elanud, et
meenutab Georg Otsa lausa füüsiliselt. Samas
ei imiteeri Matvere Otsa, vaid esitab armastatud
laule oma tõlgenduses. Libretist Urmas
Vadi ei ole kirjutanud nostalgilist sangarilugu
ega toonud lavale pühakut. Otsa tantsitatakse
nagu karu Moskva suures tsirkuses, mille direktoriks
on Nikita Hruštšov ise. (HS, 30.11)
Teatrist
Kevadest saadik suletud olnud Rahvusooper
Estonia saal on pärast kapitaalremonti valmis.
Avamist tähistatakse Giacomo Puccini
ooperiga “Tosca”. Aastal 1913 valminud Estonia
teatri, praeguse rahvusooperi Estonia
arhitektid on soomlased Armas Lindgren ja
Wivi Lönn. Renoveerimise käigus on teatrisaal
muudetud võimalikult sarnaseks originaaliga
ka värvide osas. Aastal 2006 tähistab Estonia
teater sajandat hooaega. (ESS, 15.12)
18 aasta jooksul on Inglise Rahvusballeti balletipaar
Age Oks ja Toomas Edur näinud ka
paremaid aegu. 2004. aasta detsembris vigastas
Edur Achilleuse kõõlust, nii on Oks seni
tantsinud ilma regulaarse partnerita. Seekordses
Peter Farmeri lavastuses Tšaikovski “Uinuv
kaunitar” õnnestub Eestist pärit artistidel taas
koos esineda. “Baleriini jaoks on “Uinuv kaunitar”
klassikaliste sammude tõttu üks nõudlikumaid
ballette,” ütleb Oks, “Kui suudad seda
teha, suudad kõike.” (The Independent, 20.10)
Kunstimaailmast
Eesti kultuuri elujõulisuse näide KUMU on
valmis ja ehitajalt loomeinimestele üle antud.
Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk
ja soome arhitekt Pekka Vapaavuori esitlesid
vastvalminud 23 tuhande ruutmeetri suurust
literally living the role and bears an astonishing
physical resemblance to Georg Ots. But Matvere
is not an imitator; he off ers a personal interpretation
of beloved songs. Librettist Urmas
Vadi has not written a nostalgic hero-story or
crafted a saint. Ots dances like a bear in a Moscow
circus mastered by none else than Nikita
Khrushchev. (HS, 30.11)
Of the Theatre
The Estonia Opera House, closed since spring,
is now out of full renovations. Its grand opening
will be celebrated by Giacomo Puccini’s
“Tosca”. The Estonia Theatre, today’s Estonian
National Opera, was completed in 1913,
designed by Finns Armas Lindgren and Wivi
Lönn. The theatre hall was restored almost to
its original, including authentic colours. 2006
is Estonia Theatre’s one hundredth season.
(ESS, 15.12)
English National Ballet stars Age Oks and
Toomas Edur have seen better times over
the past 18 years. Edur snapped his Achilles
tendon in December 2004 and Oks has
been without a regular dance partner since.
In Tchaikovsky’s Sleeping Beauty, set by Peter
Farmer, the Estonian couple is back on stage.
“For a ballerina, Sleeping Beauty is one of the
hardest ballets, because of its pure classical
steps,” says Oks. “If you can do this, you can
do anything.” (The Independent, 20.10)
Of Arts
Th e KUMU Art Museum, a sign of Estonian cultural
vitality, has been completed and handed
over by the building contractor. Th e newlycompleted
23 000 square metre building was
presented by Estonian Art Museum Director

VASTVALMINUD KUNSTIMUUSEUM KUI KULTUURI MAJAKAS
THE NEW ART MUSEUM AS A LIGHTHOUSE OF CULTURE
ehitist. Kuigi Pekka Vapaavuori töö võitis
juba 1993. aastal, kestis projekti käivitumine
aastaid. Ehitustöödega alustati alles
2002. aastal, mil valitsus otsustas fi nantseerida
projekti hasartmängudest saadava tuluga.
Muuseumi maksumus on üle 40 miljoni euro.
(HS, 1.10)
Esimest korda pärast asutamist 1919. aastal
saab Eesti Kunstimuuseum omaenda maja, mis
pakub kunstikogude hoidmiseks häid võimalusi.
Uues hoones saab lõpuks eksponeerida
eesti kunsti rikkalikku pärandit. (FAZ, 7.09)
Uue maja eest võidelnud Eesti Kunstimuuseumi
direktoril Marika Valgul, arhitekt Pekka
Vapaavuoril ja ehitajal on põhjust uhke olla –
tulemus on kaunis. „Loodan, et nii nagu Tallinna
majakad näitavad laevadele teed meie
kodusadamasse, saab KUMUst eestlastele
majakas, mis näitab teed kunsti ja kultuuri
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
2005
Marika Valk and Finnish Architect Pekka Vapaavuori.
Although Vapaavuori’s design was
victorious at a competition held in 1993, it took
years to be brought into eff ect. Construction
started in 2002 after authorities decided to fund
the project from gambling tax revenues. Th e
museum cost over 40 million euros. (HS, 1.10)
For the fi rst time since its founding in 1919, the Estonian
Art Museum will get its own building with
excellent storage conditions for its collections.
Th e new museum will fi nally allow the displaying
of the rich heritage of Estonian art. (FAZ, 7.09)
Th e new project’s main advocate, Estonian Art
Museum Director Marika Valk can take pride, as
can Architect Pekka Vapaavuori and the building
contractor – the building is magnifi cent. “I
hope that like Tallinn lighthouses are showing
the ships way to our home port, KUMU shall
be the beacon to show Estonians the way to art
101

2005
102
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
juurde,” ütles KUMU projektijuht Voldemar
Promet. (TS, 1.10)
Eesti Kunstimuuseumi 56 tuhandest kunstiteosest
50 tuhat paigutatakse uude majja
enne veebruari. Helsingi Kiasmast peaaegu
kaks korda suurem KUMU sulandub hästi
Kadrioru pargi maastikuga. (Kaleva, 11.12)
Ilmselt saab 2006. aastal uhiuue monumentaalse
Eesti Kunstimuuseumi hoone avamisest samasugune
arhitektuurisündmus nagu oli seda
Euroopas 2005. aastal ekstravagantse pilvelõhkuja
valmimine Malmös. (Magyar Nemzet, 10.12)
Helsingi kunstihallis esitletakse Peeter Mudisti
teoseid. Mudist on algusest peale säilitanud
oma stiili. Kunstnik ise on kirjutanud: “Mulle
oli vastumeelt maalida nii nagu teised, seepärast
tegin täpselt vastupidi.” (TS, 6.02)
Peeter Mudist on eesti kunsti elav klassik,
keda hindavad nii kriitikud kui ka rahvas.
Teadaolevalt ostetakse kõik Mudisti maalid
otse ateljeest. (HS, 11.03)
Peeter Mudisti kunstis on lapselikku elurõõmu
ja jõulist väljendust. Ta on tuntud meeleolude
ja hingestatud maastike kujutajana.
(TS, 12.03)
Tema tööd on ühtaegu müstilised ja maagilised.
Need viivad märkideta aega ja ruumi, nii nagu
võisid seda teha Chagalli Vene-perioodi parimad
tööd... Olles kerge nagu Eesti suvetuul,
elav ja nõtke nagu kure lend, on Mudisti loomingusse
tihedalt põimitud ka inimlikud ja
poeetilised väärtused.” (La Libre, 6.09)
Ene-Liis Semperi “Licked Room” (Lakutud
Ruum) galeriis Temple Bar on just ruum ruu-
and culture,” said KUMU Project Manager Voldemar
Promet. (TS, 1.10)
Of the 56 000 works belonging to the Estonian Art
Museum, about 50 000 will be transferred to the
new building by February. KUMU, almost twice
the size of Helsinki’s Kiasma, is a good match to
the landscapes of Kadriorg Park. (Kaleva, 11.12)
Opening of the brand new monumental Estonian
Art Museum building is likely to be a European
architectural event like the completion
of Malmö’s extravagant skyscraper in 2005.
(Magyar Nemzet, 10.12)
Th e works of Peeter Mudist are on display in
Helsinki’s Art Hall. Mudist has stuck with his
style from the beginning. “I found it unpalatable
to paint like others, so I did it the exact opposite
way,” he wrote. (TS, 6.02)
Peeter Mudist is a living classic of Estonian art,
rated highly by critics and the public alike. Buyers
snatch all of Mudist’s paintings directly from
the studio. (HS, 11.03)
Peeter Mudist’s art combines childish joy
and vigorous expression. He is known as the
painter of moods and soulful landscapes.
(TS, 12.03)
His works are both mystic and magical. They
send you to an unmarked time and space, as
would the best pieces of Marc Chagall’s Russian
period... Gentle as the Estonian summer
breeze, lively and graceful like the flight of a
stork, Mudist’s work is braided with human
and poetic values. (La Libre, 6.09)
Ene-Liis Semper’s Licked Room at the Temple
Bar Gallery is just a room within a room, a clean

mis, puhas valge kuup, mida kunstnik on mõni
aeg lakkunud. See imelik, rituaalne tegevus on
salvestatud videole ning seda näitab kolm monitori.
Kunstnik sooritab oma tegevust külma
otsustavusega, nagu oleks see kõige loomulikum
asi maailmas. Teine video FF/REW kasutab
meediumi ajalist voolavust, et jälgida seda,
kuidas pöördumatud tegevused võivad põhineda
mööduvatel tunnetel. Lisaks on galeriis
näha ka teise eesti kunstniku, Mark Raidpere
kahte teost. (The Irish Times, 30.03)
E nagu euroopalik, ergonoomne, esteetiline ja
eelkõige ... eestipärane! Selle Balti riigi ilusat
ja otstarbekat tarbekunsti võib peaaegu pidada
ühiskonna fenomeniks. (Télérama, 30.03)
Seekordsel Veneetsia Biennaalil ei tohiks muude
oluliste ja huvitavate teoste-väljapanekute keskel
maha magada eestlase Mark Raidpere video-
ja fotokollektsiooni, mida võiks nimetada
selle biennaali avastuseks. (Le Monde, 14.06)
Eesti on tuntud oma mööblitööstuse poolest
ning ka kohalikud bussiootepaviljonid kujutavad
endast isevärki avalikku mööblit. Nii leiab
Viini arhitekt Markus Steinmair, kes on pildistanud
Eestis 600 bussiootepaviljoni ja nendest
näituse koostanud. Paljudes ootepaviljonides
ei ripu mingeid sõiduplaane – bussiaja saavad
eestlased teada kas (muuhulgas traadita) interneti
kaudu või siis mobiiltelefoniga mõnele üldtuntud
telefoninumbrile helistades. (SZ, 7.10)
Kirjandusest
Jaan Kross on üks eesti kaasaegse kirjanduse
juhtfi guure. Kirjaniku 2003. aastal ilmunud
mälestusteraamat “Kallid kaasteelised” on
nüüd ilmunud ka soome keeles. Teoses vaatleb
Kross enda ja oma rahva elust 40 aasta
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
2005
white cube that the artist spent some time licking.
Th is odd, ritualistic action was recorded on
video and can be seen on three monitors in the
space. Th e artist sets about her self-imposed
task with calm determination, and as thought
it was the most natural thing in the world. Th e
other video in her show FF/REW uses the medium’s
temporal fl uidity to look at the way irreversible
actions can be based on transitory
feelings. Th e gallery is also showing two pieces
by another Estonian artist, Mark Raidpere.
(Th e Irish Times, 30.03)
E like in Europe, ergonomic, esthetic and, most
importantly... Estonian! Th e fancy and rational
industrial art of this Baltic country is almost a
social phenomenon. (Télérama, 30.03)
Among other signifi cant and interesting works
or displays at this year’s Venice biennial, do not
miss Estonian Mark Raidpere’s photo and video
collection which is easily the current biennial’s
discovery. (Le Monde, 14.06)
Estonia is known for its furniture industry and
local bus pavilions are peculiar public furniture
as well. Th is is the opinion of Vienna architect
Markus Steinmar who shot 600 bus stops in Estonia
and made them into an exhibition. Many
bus pavilions have no timetables – Estonians
check bus times on the Internet (including wireless)
or call a common number on their mobiles.
(SZ, 7.10)
Of Literature
Jaan Kross is a key player of Estonian contemporary
literature. His 2003 autobiographical
Dear Companions has now been published
in Finnish. In the book, Kross observes a
40-year period in his life and his nation up to
103

2005
104
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
pikkust perioodi, kuni 1960. aastateni. Raamatu
põhiteema on inimeste olukord stalinismi
ajal. Kirjanik võrdleb seda veealuse eluga:
“Pidi püsima tasakesi pinna all, hingama kaasanäpatud
kõrre abil ja ootama.” (HS, 13.02)
Jaan Krossi võib pidada lausa Eesti rahvuskirjanikuks,
kuna ka nõukogude ajal andis
ta oma raamatutega inimestele lootust, et
kunagi tuleb parem elu. Ilmselt vajavad just
noored rahvad selliseid kirjanikke nagu Jaan
Kross. (SvD, 8.03)
Loomupärane tagasihoidlikkus, tema sinise
pilgu lõputu inimlikkus, tema terased mõttekäigud
ja huumor, mis ei tee kunagi relvituks.
Jaan Kross on üks Euroopa suurimaid
kirjanikke, Nobeli kirjanduspreemia potentsiaalseid
laureaate. Moskvas, 9. mail toimuvate
pidustuste eelõhtul meenutab Jaan
Kross, et totalitarismil oli kaks palet, mõlema
sooritatud kuriteod tuleb hukka mõista.
(L’Express, 2.05)
KIRJANIK JAAN KROSS
WRITER JAAN KROSS
the 1960s. It focuses on living in the Stalinist
era. The author compares it to living under
water: “One had to stay beneath the surface,
breathe through a pilfered straw and just
wait.” (HS, 13.02)
Jaan Kross might be regarded Estonia’s national
author, whose books sowed hope of better
times even during the Soviet era. It is young
nations that need writers like Jaan Kross.
(SvD, 8.03)
His natural modesty, the infinite humanity of
his blue glance, witty sequences of thought
and humour that never disarm; Jaan Kross
is one of Europe’s greatest writers and a potential
Nobel Prize winner. On the eve of
Moscow’s May 9 celebrations, Kross reminds
that totalitarianism has two faces and the
crimes of these both have to be condemned.
(L’Express, 2.05)

Rootsi kirjanike arvates on oluline, et Teise maailmasõja
raames toimunud kuriteod ei vajuks
unustuse hõlma. Eestist pärit Ilon Wiklandi pildiraamat
„Minu vanaema majas” kirjeldab hirmu
nõukogude võimu ees ja selle võimu kasutatud
meetodeid. Varem on ta oma raamatutes
kajastanud oma põgenemist Rootsi, kuid sõda
ning Baltikumis toimunud inimeste hävitamine
leiab käsitlemist esmakordselt. (SvD, 6.12)
Raamat “Minu vanaema majas” on lugu hädaohtudest
ja hülgamisest. Pealispind on idülliline,
kuid öösiti viivad venelased inimesi
Siberisse. (DN, 21.11)
Filmimaailmast
Priit Pärn on isemoodi geniaalne režissöör.
Kümme Pärna lühianimatsiooni on kogunud
auhindu suurimatel rahvusvahelistel festivalidel.
2002. aastal võitis ta Rahvusvahelise
Animafi lmide Assotsiatsiooni elutööauhinna.
Muide, Eestis on animafi lme tehtud alates
1930. aastatest ning stuudiot Tallinnfi lm, kus
Pärna tööd valmivad, peetakse Ida-Euroopa
kõige elavamaks animafi lmide tootmiskeskuseks.
(La Nouvelle République, 6.12)
Rahvusvaheliselt tuntuima eesti animaatori
Priit Pärna fi lmid liiguvad sürrealismi ja groteski
piiril. Kui Pärn joonisfi lmidega alustas,
kujunes tema stiil iseenesest: nõukogude
aeg polnud ju mitte ainult groteskne, vaid
ka absurdne. „Demokraatia vajab huumorit
vähem, kuid õnneks pole kusagil 100-protsendilist
demokraatiat,” ütleb Priit Pärn.
(Magyar Nemzet, 10.12)
Imbi Paju tegi oma ema ja tädi meenutustest
dokumentaalfi lmi Eesti naiste kohtlemisest
Stalini vanglates. Filmi jaoks kogus Imbi Paju
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
2005
Swedish authors say it is vital to remember
the crimes of World War II. Estonian-born Ilon
Wikland’s picture-book In my grandmother’s
house describes fear of Soviet authorities and
the methods of communist powers. She has
previously described her fl ight to Sweden in
her books, but war and annihilation of Baltic
peoples are being introduced for the fi rst time.
(SvD, 6.12)
In my grandmother’s house is a tale of peril and
abandonment. Th e surface is idyllic, but Russians
are deporting people to Siberia during the
night. (DN, 21.11)
Of Film
Priit Pärn is a rare ingenious director. Ten of
Pärn’s short animations have swooped prizes
at major international festivals. In 2002,
he won the International Animated Film Association’s
life achievement award. Animations
have been made in Estonia since the
1930s and the Tallinnfilm studio, home of
Pärn’s work, is seen as the liveliest animation
centre in Eastern Europe. (La Nouvelle
République, 6.12)
Works of Priit Pärn, the internationally most
acclaimed Estonian animator, balance between
the surreal and grotesque. When Pärn
first started with animated films, his style
emerged unwittingly – Soviet times were
grotesque as much as absurd. “Democracy
requires less humour, but fortunately there is
no such thing as 100 per cent pure democracy,”
says Pärn. (Magyar Nemzet, 10.12)
Imbi Paju used her mother and aunt’s memories
to make a documentary on the fate of Estonian
women in Stalinist prisons. Paju shot 40 hours
105

2005
106
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
nelikümmend tundi intervjuusid, fi lm valmis
nelja ja poole aasta jooksul. Imbi Paju sõnul
ei ole fi lmi eesmärk tekitada elevust, vaid
anda tõuge arutelule küünilises ühiskonnas.
Paju arvates on vaja mineviku tabud viimaks
ometi avalikult lahti arutada. (HS, 29.10)
“Tõrjutud mälestused” räägib kahe õe kasvamisest
stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja
terrori tingimustes, kus mälestuste tõrjumine
oli inimese ainus enesekaitse. 60 aastat vanade
mälestuste analüüs harutab lahti Paju ema
ja Eesti valusa mineviku. (Kaleva, 2.11)
Eestis õpib praegu esimene põlvkond, kellel
ei ole ettekujutust 50 aastat kestnud võõrast
võimust. Imbi Paju dokumentaalfi lmi “Tõrjutud
mälestused” esilinastusel korraldatud
seminaril esinenud Toomas Hiio sõnul hakatakse
Eestis vaatlema oma minevikku vabas
Läänes aastakümnete jooksul rahus arenenud
ajalootõlgendamise kaudu. (ESS, 3.11)
Nõukogude animatsiooni käsitlevalt Annecy
fi lmifestivalil osales ka Priit Tenderi, Ülo Pikkovi
ja Kaspar Jancise ühistööna valminud
“Frank ja Wendy”. Selle fi lmi, nagu ka paljude
teiste festivalil esitletud animatsioonide toon ja
nägu peegeldavad majanduslikku ja sotsiaalset
n-ö võidujooksu, mis valitseb praegu ekskommunistlikes
maades. (Le Monde, 15.06)
Üllatusterohkest
spordist
Võõrustajariigile suureks pettumuseks läks
odaviske maailmameistri tiitel vihmases
Helsingis Eestile. Tundus, et odaviske medalikohad
on juba otsustatud, kuid pärast
Andrus Värniku heidet jagati medalid ümber.
Eestlane suutis ilmselt saavutada tipp-
of interviews and spent four and a half years
working on her fi lm. According to Paju, the fi lm
is not aimed at creating a stir, but seeks to trigger
discussion in the cynical society. Paju says
past taboos must eventually be untangled in
public. (HS, 29.10)
Oppressed memories is a story of two sisters
growing up under Stalinism, Soviet occupation
and terror, where rebuffi ng memories was the
best self-defence. Analysis of memories from
60 years ago unravels the painful past of Paju’s
mother and Estonia. (Kaleva, 2.11)
Estonia’s schools are now seeing the first generation
that has no imagination of the 50-year
foreign rule. Toomas Hiio, speaking at the
premiere of Imbi Paju’s Oppressed memories
documentary, said Estonia is beginning to
study its future through a historical viewpoint
developed during the West’s decades of peace.
(ESS, 3.11)
Th e Annecy Film Festival, focusing on Soviet animation,
included the “Frank and Wendy” animation
by Priit Tender, Ülo Pikkov and Kaspar
Jancis. Th e tone and character of the fi lm, like
many other animated pieces screened at the
festival, refl ect a Soviet-style economic and social
race that is now prevalent in post-Communist
countries. (Le Monde, 15.06)
Of Sport –
Full of Surprises
To the host country’s great disappointment, Estonia
stole the Javelin World Championship in
rainy weather. Javelin medals were thought to
have been already decided, but Andrus Värnik’s
throw meant redistribution. Th e Estonian apparently
managed to achieve top performance

vormi õigel ajal ja õiges kohas. (Berlingske
Tidende, 11.08)
Eestlane tungis kontvõõrana soomlaste odaviskepeole
ning jalutas sealt minema MMi
kuldmedaliga. Andrus Värnik, Pariisi MMi
hõbemedali omanik, trotsis halbu võistlustingimusi
ning viskas neljandas voorus oda
87.17, muutes seega võistluse jälgimise nauditavaks.
(The Daily Telegraph, 11.08)
Eesti võitis Helsingi MMil kuldmedali odaviskes,
hõbeda ja neljanda koha kettaheites.
Miks on Eesti kergejõustiku võistlustel edukam
kui Soome? Eesti edu põhineb kõrgetasemelisel
väljaõppel ja treeneritel. (TS, 12.08)
Jaan Ehlvest – legendaarse Paul Kerese järel
Eesti tugevaim maletaja, kes, olles Nõukogude
malesüsteemi produkt, on suutnud säilitada
edu professionaalse sportlasena tänaseni.
1981. aasta Nõukogude Liidu noortemeister
kuulus hiljem mõnda aega viie kõige paremaks
hinnatud maletaja hulka. Oma 228-leheküljelises
autobiograafi as “Maletaja lugu” seab Ehlvest
kiretult ritta oma karjääri tippsaavutused
ja tagasilöögid ning illustreerib oma teost 40
partii kirjeldusega – teiste seas kohtumised
tipptalentide Garri Kasparovi, Vladimir Kramniku,
Boris Spasski ja Viswanathan Anandiga.
(The Washington Times, 30.04)
Kaido Höövelson on isegi sumomaadleja kohta
suurt kasvu. 20-aastane mehemürakas on 197
cm pikk, olles üks pikemaid sumomaadlejaid
üldse. Jaapanisse soovitas tal tulla tema Eesti
judotreener, kes ütles, et sumos pole midagi
keerulist: palju söömist, magamist ja veidi
treeninguid. Selgus aga, et asjad pole päris nii.
Treeningute vahepeal pidi eestlane teiste maadlejate
riideid pesema ja dojo põrandat pühkima.
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
2005
in the right place at the right time. (Berlingske
Tidende, 11.08)
The Estonian crashed Finland’s javelin party
and walked away with the gold. Andrus
Värnik, holder of the Paris World Championship’s
silver medal, defied lousy weather and
sent his javelin to 87.17 in round four, making
the competition an enjoyable sight. (The
Daily Telegraph, 11.08)
Estonia won the javelin gold medal and placed
second and fourth in discus throw in Helsinki
world championships. Why is Estonia more successful
in athletic contests than Finland? Its success
is based on top-level training and trainers.
(TS, 12.08)
Jaah Ehlvest, Estonia’s strongest player since
the legendary Paul Keres, is a product of the
fabled Soviet chess machine and has maintained
a top professional position. The 1981
Soviet Junior Champ used to rank among the
five best players for a while. In his 228-page
autobiography The Story of a Chess Player,
Ehlvest recounts his career highlights and
setbacks and gives some 40 annotated games
against such top-drawer talents as Garri
Kasparov, Vladimir Kramnik, Boris Spassky
and Viswanathan Anand. (The Washington
Times, 30.04)
Kaido Höövelson is huge even for a sumo
wrestler. Th e 20-year-old king-sizer is 197 cm
tall, thus ranking among the tallest sumos ever.
His Estonian judo coach advised him to head
to Japan saying sumo was a piece of cake: lots
of eating and sleeping and a bit of training. It
turned out, however, that it was not quite that.
Between training sessions, the Estonian had to
wash other wrestlers’ clothes and sweep dojo
107

2005
108
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
Oli palju pesemist, palju treenimist ja veidi magamist.
Vähemalt söömise osas oli judotreeneril
siiski õigus olnud. (The Japan Times, 1.03)
Nagu Jaapan, nii on ka sumomaadlus aina enam
globaliseerumas. Alabastritooni naha ning tervisest
pakatava jumega noorsportlane Baruto
(jaapani keeles “baltlane”) alias Kaido Höövelson
paistab lisaks nahavärvile silma ka oma
heledate juustega. Kahekümneaastane nooruk
ütleb, et tuli Jaapanisse sumotšempioniks saama.
(The Washington Post, 3.11)
Andeka eestlase hele juus on põhjustanud
küsimusi, kas blond sumomaadleja on
ikka jaapanipärasele spordialale kohane.
(WSJ, 7.10)
Venelased tulevad! Jalgpallikohtumist Eesti-Venemaa
oodatakse Tallinnas nagu apokalüpsist.
Paljud vene fännid ei saanud Eestisse
sõiduks viisat, kuna viisa saamiseks oli
vaja mängu piletit. Viimaseid aga on võimatu
hankida, esmakordselt ajaloos on Lilleküla
staadion ammu enne mängu välja müüdud.
(Moskovski Komsomolets, 30.03.)
Vene fänne ei lubata Tallinnasse. Jalgpalli
MMi turniiri valikmängule poogitakse külge
poliitilist tähendust, samal ajal teevad Eesti
võimud kõik, et võimalikult vähe Vene koondise
fänne Tallinnasse jõuaks. Üldse eraldati
Venemaa Jalgpalliliidule 750 piletit, mis pole
isegi FIFA ette nähtud 10 protsenti staadioni
mahutavusest. (Vremja Novostei, 30.03)
Kuigi viigiga lõppenud Eesti-Venemaa jalgpallikohtumine
tegi lõpu eestlaste lootusele edasi
pääseda, tähistatakse tulemust kui võitu
vana vastase üle. Seekord kahe rahva vahelisi
rahutusi õnneks ei toimunud. Rahutused tek-
fl o o r s . Th ere was lots of washing, lots of training
and a bit of sleep. But at least the judo coach
was right about eating. (Th e Japan Times, 1.03)
Sumo, like Japan itself, is becoming globalized.
The alabaster-skinned bursting young Baruto
– which means Baltic in Japanese and is the
professional name of Kaido Höövelson –
stands out not only for the colour of his skin,
but his blonde locks as well. “I came to Japan
to be a sumo champion,” said Baruto, 20.
(The Washington Post, 3.11)
The talented Estonian has incited questions
whether a blond sumo wrestler was suitable
for the particularly Japanese institution.
(WSJ, 7.10)
Th e Russians are coming! Th e Estonia-Russia football
match has prompted apocalyptic moods in
Tallinn. Many Russian supporters were unable to
travel to Estonia as they did not have visas – tickets
for the match were required for obtaining one. But
tickets are impossible to come by after the Lilleküla
stadium was sold out in minutes for the fi rst
time in history. (Moskovskyi Komsomolets, 30.03.)
Russian fans are not allowed to Tallinn. Th e soccer
world cup qualifi ers are being politicized and
Estonian authorities are doing everything they
can to limit the number of Russian fans coming
to Tallinn. Only 750 tickets were allocated
to the Russian Football Federation, that is even
less than 10 per cent of the stadium’s capacity as
required by FIFA. (Vremya Novostei, 30.03)
Although the Estonian-Russian football match
ended in tie and severed the Estonians’ hopes of
qualifying, the result has been hailed as a victory
over the old archrival. Fortunately, there were
no riots between the two nations. Th e only tur-

EESKUJU NAKATAB
THE INSPIRING EXAMPLE
kisid hoopis Vene jalgpalliametnike seas, kui
eestlased viigivärava lõid. (SZ, 1.04)
Eesti võitis taas naisekandmise maailmameistritiitli.
25-aastane Eesti Stockholmi saatkonna
autojuht Margo Uusorg võitis neljandat
korda võistluse, mis sedakorda tõi kokku 40
paari kümnest eri riigist. (Libération, 3.07)
Nii arvatakse...
Kujutame ette, et tunneme üksteist, kuid tegelikult
mõtleme paljudest asjadest igaüks
omamoodi ega tea, millest mõtteviiside erinevus
johtub. Üks soomlaste valearusaam on
see, et eestlaste erinevus tuleneb nõukogude
aja jäetud jäljest. Unustatakse, et eestlased
elasid pikka aega Saksa võimu all. Eestlased
püüdlevad täiuslikkuse poole ja usuvad, et
neil on tavaliselt õigus. (ESS, 29.03)
Narvas asuva äri aknal reklaamitakse “kabeli
televisiooni”. Reklaamitakse kaabeltelevisiooni,
kuid kummaline keeleviga ei häiri
KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE
2005
moil broke out among Russian football offi cials
after Estonians scored the tying goal. (SZ, 1.04)
Estonia has once again won the wife-carrying
world championship. Margo Uusorg, 25, a driver
at Estonia’s Stockholm Embassy, triumphed for
the fourth time after competing against 40 couples
from 10 countries. (Libération, 3.07)
What They Think of Us
We think we know each other, but we actually
have diff ering views on many subjects and one
cannot say what the reason is for such a diff erence
of thought. A common Finnish misconception
is that Estonians are diff erent due to their Soviet
legacy. Th ey forget that Estonians were under German
rule for a long time. Estonians strive for perfection
and believe that they are more often than
not right. (ESS, 29.03)
A shop in Narva advertises “chapel television”
on its window. It actually offers cable television,
but the odd linguistic flaw does not
109

2005
110
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
peaaegu kedagi ega takista tekstist arusaamist.
(HS, 8.01)
Tallinna külastas Hamburgi linna delegatsioon
eesotsas linnapea Ole von Beustiga ning sattus
otsekohe nagu oma koju – vanasse hansalinna.
Tõnis Palts rõhutas delegatsiooni võõrustades:
“Me pärineme ühest ja samast kultuuriperekonnast.
Meid ühendavad sajandid.” Von
Beust märkis, et Läänemere piirkonnal peab
olema senisest suurem rahvusvaheline kaal,
see tuleks kasuks nii kaubandusele, majandusele
kui ka kultuurile. (Die Welt, 1.07)
seem to cause annoyance or misunderstanding.
(HS, 8.01)
A delegation from Hamburg, headed by Mayor
Ole von Beust, visited Tallinn and immediately
found themselves at home – in an old
Hanseatic town. When hosting the delegation,
Tõnis Palts stressed: “We are from the same
cultural family. We are united by centuries.”
Von Beust noted the Baltic Sea region should
assume a greater role internationally, as this
would facilitate trade, economy and culture.
(Die Welt, 1.07)