Kultuuri kokkukõlamised

More documents

Recommendations

Info

ARVO PÄRT KOOS DIRIGENT TÕNU KALJUSTEGA ARVO PÄRT WITH THE CONDUCTOR TÕNU KALJUSTE reerus Arvo Pärt koos perega Austriasse ning mõne aastaga sai temast maailma enimmängitud helilooja. (L’Express, 29.09) Helilooja Arvo Pärt oli pikka aega tuntum maailmas kui oma kodumaal ning on ise tuntum kui tema kodumaa. 70. juubelit pidanud eesti helilooja Arvo Pärdi teoseid esitavad maailmakuulsad orkestrid ning neid kantakse ette nii raadios kui ka teles. (HS, 13.09) Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines dirigent Paul Hillieri juhatusel BBC Proms nimelisel klassikalise muusika festivalil. Koori programm sisaldas ka müstilisi minimalistlikke motette eestlaste enda hämmastavalt süngelt heliloojalt Arvo Pärdilt. (The Times, 19.08) Arvo Pärti, kes väga osavalt kombineerib keskaja religioosset muusikat tänapäevase minimalismiga, on viimase dekaadi jooksul saatnud tohutu menu. (SvD, 15.09) KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005 migrated to Austria in 1980 and after a few years Pärt ranked among the most played composers in the world. (L’Express, 29.09) For a long time, composer Arvo Pärt was better known abroad than at home and is himself better known than his homeland. Th e works of Estonian composer Arvo Pärt, who just turned 70, are performed by world-famous orchestras and aired on TV and radio. (HS, 13.09) Th e Estonian Philharmonic Chamber Choir under its British Chief Conductor, Paul Hillier, attended the BBC Proms classical music festival. Th e programme included some “mystical minimalism” motets from the stupendously dreary pen of Arvo Pärt. (Th e Times, 19.08) Arvo Pärt, a skilful combiner of medieval religious music and contemporary minimalism, has enjoyed huge success in the past decade. (SvD, 15.09) 95
2005 96 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR Mängufi lmid on harva paslikud süvahelilooja loojamõtte ülesleidmiseks. Arvo Pärdi 1976. aasta helitöö “Alinale”, mis kaunistab 2002. aastal valminud fi lmi “Paradiis”, on õnneks selle väite kaalukas ümberlükkaja. Meloodiad suunduvad kuulaja sügavaimasse mälukihti, vihjates millelegi, mida nii Nietzsche kui ka psühhoanalüüsiga tegelev Theodor Reik kirjeldasid kui “kolmandat kõrva”. (NYT, 30.10) Pärdi muusikatõlgendus on omapärane ja kaasahaarav, seepärast on lai ka tema loomingu austajate ring. (DN, 14.09) “Olen loonud kõik, mida olen osanud ja tahtnud luua. Vananedes inimese vaimujõud nõrgeneb ning ma ei taha luua halbu teoseid,” seletab Veljo Tormis oma vaikimist. Helilooja arvates on tema muusika rahvamuusikale niivõrd lähedal, et mõnel juhul pole seda võimalik traditsioonilises võtmes täpselt kirjagi panna. Tormise rahvamuusikahuvil on aateline ja eetiline taust. “Mina ei kasuta rahvalaulu, rahvalaul kasutab mind.” (TS, 21.12) Veljo Tormise meeskoorimuusika kõlab plaadil “Vision of Estonia III” võimsalt, šamanistlikult. Osa koorist loob rahvaviisidele või nende imitatsioonidele rütmilist tausta. Kalevalat lauldakse kalevalalikult, aga ka poliitilised „Dialektilised aforismid” kõlavad rahvapäraselt. (HS, 14.01) Eesti Rahvusmeeskoor, mis esindab eesti hämmastavat maskuliinset laulutraditsiooni, esitab eesti emeriithelilooja Veljo Tormise loomingut. Tormise muusika rajaneb vanale eesti rahvalaulule, mis on oma iseloomult kordusliku koega, lihtne. Helilooja sügavalt isikupärane kujundikeel on Eestis, kus laulmine on sõna otseses mõttes rahvuslik tunnus, väga hästi teada. (The Scotsman, 10.11) Feature fi lms are rarely good places to search for the essence of a serious composer. Luckily, Arvo Pärt’s 1976 work “Für Alina”, which is the adornment of Tom Tykwer’s 2002 fi lm “Heaven”, is a sound proof of the opposite. Th e melodies have a peculiar way of burrowing deep into the memory, hinting at what Nietzsche and psychoanalyst Th eodor Reik temptingly described as “the third ear”. (NYT, 30.10) Pärt’s interpretation of music is rare and enrapturing, which explains his wide scope of admirers. (DN, 14.09) “I have created everything I ever could and wanted to. Spiritual powers grow weaker with age and I don’t want to create bad pieces,” says Veljo Tormis in comment of his silence. The composer says his works are so close to folk music that they are sometimes hard to write down in the traditional way. Tormis’ interest in folk music is founded in idealism and ethics. “I’m not using folk song, it’s been using me.” (TS, 21.12) Veljo Tormis’ male choir pieces have a forceful, shamanic sound on the Vision of Estonia III record. Parts of the choir create a rhythmical background for folk tunes or imitations. Kalevala is sung in a Kalevalan way, but political “Dialectic aphorisms” are also sounding folksy. (HS, 14.01) Th e Estonian National Male Choir, representing Estonia’s astonishingly masculine singing tradition, performs the works of veteran composer Veljo Tormis. His music centres on the repetitive runic style of Estonian folk song. Tormis’ approachable, highly individual work is widely known in Estonia where singing is, quite literally, a national institution. (Th e Scotsman, 10.11)
Page 1: Kultuuri kokkukõlamised Chords of
Page 5 and 6: 2005 98 PILK PEEGLISSE • GLANCE A
Page 7 and 8: 2005 100 PILK PEEGLISSE • GLANCE
Page 17: 2005 110 PILK PEEGLISSE • GLANCE

Kultuuri kokkukõlamised

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?