Download (416Kb) - E-Ait

Viimaks tundub samuti viljakas kasutada “koloniseerimise” mõistet tavapärasest avaramalt, et
muuta see analüütilise instrumendina senisest operatiivsemaks. Kui aga eelmised kaks käsitletud
mõistet on teinud peamise teisenemise läbi keskajauuringute sees, siis “kolonialism” on
naasnud medievistikasse esmajoones kultuuriuuringutes ja kirjandusteaduses mõjuka postkolonialismi
teooria vahendusel. 60 Laskumata pikemasse arutelusse postkolonialismi teoreetilise
potentsiaali üle, leian siiski, et koloniseerimist ei tuleks ka keskaja kontekstis mõista
pelgalt mingi territooriumi vallutamise ja uue eliidiga mehitamisena. Koloniseerimine tähendas
keskajal ennekõike “emamaa” organisatsiooniliste vormide reprodutseerimist uues keskkonnas:
kirikute, kloostrite, linnuste, mõisate jne. rajamist. 61 Kuid samuti tuleb arvesse võtta
“kultuurilist koloniseerimist”, uute tähistussüsteemide kehtestamist ja teadmistehnoloogiate
levitamist (kirja- ja visuaalkultuur). Huvitava näite selles valdkonnas pakub Serge Gruzinski
raamat “Kujutlusmaailma koloniseerimine”, kus on näidatud, kuidas Hispaania vallutajad
suutsid varauusajal “hõivata” Mehhiko põliselanike maailmapildi, teisendades nende arusaame
elust ja surmast, tegelikkusest ja teispoolsusest. 62 Liivimaa leiutamine leidis aset sellesama
kultuurilise koloniseerimise raames, kus esmalt anti uuele piirkonnale nimi, siis kujundati
sellest teatud käsitus, esmajoones koloniaalkirjanduse vahendusel, ning paralleelselt
alustati oluliste ümberkorraldustega füüsilises ja vaimses elukeskkonnas.
See kontseptuaalne visand Liivimaa leiutamise ajaloolisest kontekstist ei taotle mõistagi ammendavust,
vaid pigem osutab tulevaste uurimuste võimalikele lähtekohtadele, mis senisest
enam arvestaksid neid arenguid 13. sajandi Läänemere idakaldal, mis ei mahu traditsioonilise
poliitilise ja sotsiaalajaloo vaatevinklisse.
60
Kõige teadlikum katse rakendada postkolonialismi ideid medievistikas on: The Postcolonial Middle Ages,
ed. Jeffrey Jerome Cohen (New York, 2000), kuid vt. ka Postcolonial Approaches to the European Middle
Ages. Translating Cultures, ed. Ananya Kabir, Deanne Williams (Cambridge, 2005). Hea kriitilise ülevaate
pakub: Simon Gaunt, “Can the Middle Ages Be Postcolonial”, Comparative Literature, vol. 61, no. 2, 2009,
pp. 160–176.
61
Mõningaid häid käsitlusi selles suunas pakub koguteos: Coloniser au Moyen Age, dirs. Michel Balard et
Alain Ducellier (Paris, 1995).
62
Serge Gruzinski, La colonisation de l’imaginaire. Sociétés indigènes et occidentalisation dans le Mexique
espagnol XVIe-XVIIIe siècle (Paris, 1988), pp. 239–240 et passim.
19