Teede ja tänavate planeerimine - Maanteeamet

Teede ja tänavate 

Väljavõte väljaandest: Maanteeameti trükis 2004:80 

planeerimine 

Eessõna, märksõnaloend, mõistete selgitused 

Baasväärtused

BAASVÄÄRTUSED 

Pealkiri: Teede ja tänavate planeerimine (TTP) 

Koostaja: Teede ja tänavate planeerimise töörühm 

Kontaktisikud: Jan Moberg, Maanteeamet; Bengt Skagersjö, Rootsi Omavalitsuste Liit 

Väljaanne: 2004:80 

Väljaandmise kuupäev: 2004-05 

ISSN: 1401-9612 

Võtmesõnad: Baasväärtus, arvutamise alus, lõige, teeruum, tänavaruum, teekoridori valik, 

ristmik, liiklussõlm, abirajatis, bussipeatus, ümberpööramisplats, ooteplats, teevarustus, 

tänavavarustus, piire, põrkekaitse, metsloomaläbipääs, metsloomakaitse, teemärgistus, 

tähispost, liiklusmärk, teeviit, valgusfoor, teevalgustus, tänavavalgustus, teeliik, kiirtee, 

eraldatud sõidusuundadega tee, jalakäijatee, jalgrattatee, tänav, sõidutakistus 

Levitaja: Maanteeameti kauplus 781 87 Borlänge. Telefon 0243-755 00, faks 0243-755 50, 

e-post: vagverket.butiken@vv.se 

AB Svensk Byggtjänst, 113 87 Stockholm. Telefon 08-487 11 00, faks 08-457 11 98 

e-post: kundtjanst@byggtjanst.se 

2


Eessõna 

“Teede ja tänavate planeerimine”, TTP, on Maanteeameti ja Rootsi Omavalitsuste Liidu poolt ühiselt 

väljaantav abivahend teede ja tänavate planeerimiseks. 

TTP sihtrühmadeks on teede ja tänavate projekteerijad ning tellijad planeerimis-, uurimis- ja 

projekteerimisetappidel. Planeerimisjuhised põhinevad taotletavatel funktsioonidel, mis puudutavad 

sõltumata tee valdajast kättesaadavust, ohutust ja keskkonda. 

Asulate osas on TTP tihedasti seotud käsiraamatuga “Atraktiivse linna liiklus”, ALL, mis on välja töötatud 

ühise arendusprojekti raames. Neid abivahendeid tuleb mõista kui kokkukuuluvaid osasid. Praktilises 

töös tuleb neid mõlemat abivahendit ka omavahel vahetada. Tänavaruumi kirjeldus ALL-is on 

ühenduseks planeerimisjuhiste ja projekteerimisjuhiste vahel. ALL on välja töötatud Maanteeameti, 

Raudteeameti, Elamuameti ja Rootsi Omavalitsuste Liidu koostöös. 

Maanteeameti siseselt kasutatakse teehalduse juhtimiseks TTP-d. Seda tehakse kohustuslike reeglite 

vormis ja need on ära märgitud rasvase kirjastiiliga. Kohustuslikest reeglitest kõrvalekallete kohta võtab 

riiklike teede osas otsused vastu GD, samal ajal kui muudest kõrvalekallete suhtes otsustab teehaldaja. 

Kommunaalsete teehaldajate jaoks on TTP nõuandev abivahend, mis ei ole kohustuslik. 

Teede ja tänavate planeerimise eeskirjad on esitatud dokumendis VVFS 2003:140 ”Nõuded tehnilistele 

omadustele teede ja tänavate ehitamisel”, mis kehtib kõigile teehaldajatele. 

TTP antakse praegu välja esimest korda. See asendab seega väljaandeid ARGUS ja VU94 ning kehtib 

riiklikus teehalduses alates 2004. a. 1. septembrist. Nende väljaannete sisu on kooskõlastatud 

nõupidamistel/konverentsidel, ekspertide seminaridel ja nõupidamistel teatud nn kliendirühmadega. 

Eesmärgiks on see, et TTP tuleks hoida ajakohastatud ja et seda tuleks pidevalt uuendada ja arendada 

TTP kasutamisel omandatud kogemustega samas taktis. Arvamusi TTP kohta võtavad vastu lisas 

nimetatud kontaktisikud. TTP teine trükk kavatsetakse välja anda mõne aasta pärast. 

Hankemenetluses tuleb ära näidata, millisel TTP väljaandel ülesanne põhineb. 

TTP ja ALL on olemas digitaalsel kujul ja need saab alla laadida aadressilt www.vv.se/vgu-trast. 

Planeerimis- ja projekteerimisjuhised antakse välja ka trükitud versioonidena. 

TTP juurde kavatsetakse luua ka näidisandmebaas “Teede ja tänavate planeerimine”, mis täiendavad 

planeerimis- ja projekteerimisjuhiseid. 

Borlänge ja Stockholm, juuni 2004. 

Maanteeamet Rootsi Omavalitsuste Liit 

3


Projektijuht: 

Jan Moberg, Maanteeamet jan.moberg@vv.se 0243-759 11 

Bengt Skagersjö bengt.skagersjo@svekom.se 08-452 79 64 

Vastavate osade kontaktisikud: 

üldtelefon 0243-75 000 

e-post: nimi x.x@vv.se 

Baasväärtused Kent Nyman 

Arvutamise alused Jan Moberg 

Maapiirkondi käsitlev osa Jan Moberg 

Tänavaruum Ulrika Runblom / Jan Moberg 

Teekoridori valik Lars Fridh 

Ristmikud Per Strömgren 

Väljakud Per Strömgren 

Abirajatised Per Wramborg 

Tee- ja tänavavarustus Lars Fridh 

Teemärgistus ja teeservatähistus Peter Aalto 

Liiklusmärgid Örjan Lagestam 

Valgusfoorid Svante Berg 

Tee- ja tänavavalgustus Peter Aalto 

Märkus: See nimekiri hoitakse kodulehel ajakohastatuna. 

ALL/TTP juhtrühm: 

Janeric Reyier, Maanteeamet; Lena Ericsson, Raudteeamet; Jan Graffner, Uppsala maakond, Susanne 

Lindh, Maanteeamet; Jan Söderström, Rootsi Omavalitsuste Liit; Ulf Troedson, Elamuamet ja Ann-Sofie 

Eriksson, Rootsi Omavalitsuste Liit. 

TTP tugirühm. 

Christer Karlsson, Maanteeamet, juhataja; Jan Moberg, Maanteeamet; Bengt Skagersjö, Rootsi 

Omavalitsuste Liit, Torsten Bergh, Maanteeamet, Monica Berndtman, Lundt Tehnikaülikool; Bengt 

Borheim, Helsingborgi omavalitsus; Knut Henriksson, Maanteeamet, Jan-Erik Hollander, Stockholmt 

tänava- ja kinnistuamet ning Jan Håkansson, Maanteeamet. 

4


MÄRKSÕNALOEND 

Mõiste TTP osa peatükk, jaotis, punkt 

Kiirendus Baasväärtused 2.2 

Peale-/mahasõidud Väljakud 5,6,7 

Teekitsend Kiiruspiirang Lõige: asula 11.1.5 

Ehitis Kaugus Teekoridori valik 4 

Koormusaste Arvutamise alused 7 

Valgustus Tänavaruum Lõige: asula 10.3 

Autode parkimine Asula Lõige: asula 12 

Pimestamiskaitse Tee- ja tänavavarustus 8 

Laiuse suurendamine Teekoridori valik 9 

Müraribad Teemärgistus 23 

Mürarennid Teemärgistus 6.11 

Mürakaitse Tee- ja tänavavarustus 7 

Bussirada Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 7.3 

Asula Lõige: asula 6.4.5 

Bussiliiklusega tänav Lõige: asula 5.5 

Bussipeatused Abirajatised 1 

Bussiliikluse rajatised Abirajatised 1 

Ringliiklusplatsid Ristmikud 1,5,7.10 

Jalgratturite ooteala 

valgusfoori juures 

Ristmikud 7.11.5 

Jalgratturite sõidurada Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 7.2 

Asula Lõige: asula 6.4.5 

Bussipeatusest mööduv 

Abirajatised 1.1.7 

jalgrattaliiklus 

Jalgrattaparkla, -värav Tee- ja tänavavarustus 4.1.3 

Jalgrattaviadukt Ristmikud 7.4.6 

Arvutuslik sõiduk Ristmikud, ühendusteed Arvutamise alused 8 

Ristmikud Ristmikud 4 

Asula Lõige: asula 3,6.4 

Arvutuslik ruumiklass Ristmikud, ühendusteed Arvutamise alused 8 

Ühendustee: 

Lõige: maapiirkonnad 3,5 

maapiirkond 

Ühendustee: asula Lõige: asula 3,6.4 


Arvutuslik liiklus Arvutamise alused 10 

Arvutuslik liikleja Lõige: asula 3.1 

Arvutuslik liiklusolukord Lõige: asula 3.2,3.4 

Arvutamine Liiklusrajad: asula Lõige: asula 6.4, 

Teehooldusmasinate 

Abirajatised 6.1 

pöördeplats 

Ohutussaar Ristmikud 7.12 

Mõjud Baasväärtused lisa 1 

Elastne teevarustus Tee- ja tänavavarustus 3 

Kiiruspiirang Kaitse, detailse Lõige: asula 6.3, 11 

teostusega 

Tähistamine Liiklusmärgid 14 

Mitmerajaline tee Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 5.2 

Asula Lõige: asula 5.2 

Vaba ruum Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 2 

Asula Lõige: asula 2 

Hõõrdumine Baasväärtused 1.1 

Neljaetapilisuse põhimõte Arvutamise alused 4 

Tänavavalgustus Tee- ja tänavavalgustus 

5


Tänavate klassifikatsioon Üldine Lõige: asula 1.4 

Tänavaruum Lõige: asula 1.2 

Tänavaruumi kirjeldus Lõige: asula 1.3 

Tänavatüübid Lõige: asula 5,6.4.3,6.4.4 

Tänavavarustus Lõige: asula 10.5 

Kujundamine Eesmärk Arvutamise alused 2,3 

Külgnevad alad Lõige: maapiirkonnad 8.4 

Tänavaruum Lõige: asula 1.2, 1.5, 10, 13 

Teekoridori 

kohandamine 

Teekoridori valik 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 

Ristmikud Ristmikud 3.3,5.1,5.2,7.1, 7.10.2 

Väljakud Väljakud 9 

Bussipeatused Abirajatised 1.1.7 

Varustus Tee- ja tänavavarustus 1.1 

Liiklusmärgid Liiklusmärgid 3.3 

Valgustus Tee- ja tänavavalgustus 1.1 

Konarus Lõige: asula 11.1.3 

Jalakäijatänav Lõige: asula 5.7 

Õueala tänav Lõige: asula 5.6 

Jalakäija- ja jalgrattateed Põhiväärtused Baasväärtused 4 

Võrk Arvutamise alused 6.2 

Liiklus Arvutamise alused 11.8 

Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 4.1,4.2,7.2,9.8 

Laius Lõige: asula 3.4.2 

Eraldamine Lõige: asula 4 

Jalgratturite sõidurada Lõige: asula 6.4.3,6.4.5 

Nähtavus Teekoridori valik 5.2 

Minimaalsed raadiused Teekoridori valik 6.1 

Põikikalle Teekoridori valik 8.2.2, 11.1.2 

Kalded Teekoridori valik 12.1.2 

Ristmikud Ristmikud 1.2,5.5,6.5,7.4, 

7.10.1,7.10.5, 

7.10.6,7.11.4, 

Bussipeatused Abirajatised 1.1.2, 1.1.3, 1.1.7 

Kergliiklusteede 

varustus, juhtribad 

Tee- ja tänavavarustus 4 

Teemärgistus Teemärgistus 3.8,4.3,4.4,6.7, 6.9 

Liiklusmärgid Liiklusmärgid 

Valgusfoorid Valgusfoorid 4.3.5,4.3.6,5.10,6 

Valgustus Tee- ja tänavavalgustus 5 

Kiirus Jalakäija Baasväärtused 

Kiiruskäitumine I kõver Baasväärtused 3.1 

Kiirusprofiil Baasväärtused 3.4 

Kiiruse tagamine Lõige: asula 6.3, 11 

Horisontaalkõverad Teekoridori valik 6 

Põhivõrk Arvutamise alused 6 

Infoplatsid Abirajatised 4 

Raudtee Raudteede lähedus Teekoridori valik 2 

Ristmik Ristmikud 9 

Teeserva-ohutustulbad Teemärgistus 7.1 

Avariiülesõidukoht Abirajatised 6.2 

Spiraalkurvid Teekoridori valik 7 

6


Ühissõidukite liiklus Tüüpsõiduk Baasväärtused 2.1.5-9 

Võrk Arvutamise alused 6.3 

Liiklusanalüüs Arvutamise alused 11.10 

Lõige: maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 7.3 

Lõige Lõige: asula 3.2,5.5,6.4.5 


Peatuskohad Abirajatised 1 

Liiklusmärgid Liiklusmärgid 1.3 

Busside eelisliiklus Valgusfoorid 5.11.4 

Kontrollimisplatsid Politsei Abirajatised 5 

Ristmikud Tüübid Ristmikud 1 

Paigutamine, teekoridori Ristmikud 

valik 

3 

Ristmike vahekaugus Ristmikud 3.3 

Tunnel Ristmikud 3.4 

Arvutuslik sõiduk, 

ruumiklass 

Ristmikud 4 

Ristmikutüübi valik Ristmikud 5 

Jalakäija- ja 

Ristmikud 1.2,5.5,7.4 

jalgrattateed 

Mõjud Ristmikud 5.8 

Nähtavus Ristmikud 6 

Kujundusdetail Ristmikud 7 

Valgustus Tee- ja tänavavalgustus 4.7 

Radade ristumine Ristmikud 9 

Kvaliteeditase Arvutamise alused 5 

Sõidutee Lõige: maapiirkonnad 7.1 

Rattarööbe Ristmikud 7.2,7.9,7.10.6 

Maastikuga sobitamine Teekoridori valik 1.2 

Juhtriba Tee- ja tänavavarustus 4 

Teekoridori valik Teekoridori valik 

Kasutusiga Arvutamise alused 9 

Teeviidad Liiklusmärgid 8 

Lokaalvõrk Arvutamise alused 6 

Kalded Jalakäijad, jalgratturid Baasväärtused 4.2.2 

Teekoridori valik 12 

Kergliiklusteed Teekoridori valik 12.1.2 

Ristmik Ristmikud 3.1 

Ühendusteede pikkused Kiiruse tagamine Lõige: asula 6.3 

Materjalide valik Asula Lõige: asula 10.4 

Kõrgendatud 

Kiiruspiirang Lõige: asula 6.3, 11 

keskkonnaohtlikkusega tänav 

Eraldusriba tee keskel Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 7.6 

Asula Lõige: asula 8.1,8.2 

Vahepiire Tee- ja tänavavarustus 2.2.7 

Kiirtee Lõige: maapiirkonnad 5 

Kiirtee lähedus Teekoridori valik 3 

Eraldatud sõidusuundadega 

tee 

Tähistamine Liiklusmärgid 12 

Teetüüp Lõige: maapiirkonnad 5 

Kujundusdetail Lõige: maapiirkonnad 9 

Riiklikud magistraalteed Arvutamise alused 6 

Võrk Arvutamise alused 6 

Möödasõidurada Teekoridori valik 13 

7


Möödasõidunähtavus Teekoridori valik 5.4 

Teisaldatavad liiklusmärgid Liiklusmärgid 9 

Parkimine Asula Lõige: asula 12 

Parkimine Abirajatised 7 

Politsei kontrollimisplats Abirajatised 5 

Värav Lõige: asula 11.1.2 

Pealesõit Väljakud 5,6,7 

Rambid Platsid 5,6,7 

Puhkerajatised Abirajatised 2 

Reaktsiooniaeg Baasväärtused 3.9 

Jalgratturid Baasväärtused 4.3 

Võrdluskiirus Arvutamise alused 7 

Regionaalteed Arvutamise alused 6 

Aeglustamine Baasväärtused 3.2,2.2 

Pöörlemisliikumine Baasväärtused 3.7 

Jõnksatus Baasväärtused 3.6 

Piirded Tee- ja tänavavarustus 2 

Piirdepeegeldid Teemärgistus 7.2 

Rahvamajanduslikud kulud Baasväärtused lisa 1 

Plaani-profiili koostoime Teekoridori valik 1.4 

Lõige Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 1.3,5,7 

Asula Lõige: asula 1.2,3,5,6 

Kergliiklustee eraldamine Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 4 


Hooldusrajatised Abirajatised 3 

Külgnihe Lõige: asula 11.1.4 

Külgnev ala Lõige: maapiirkonnad 8 

Kujundusdetail Lõige: maapiirkonnad 8.4 

Kaitsemeetmed Lõige: maapiirkonnad 8.5 

Pinnase töötlemine Lõige: maapiirkonnad 8.6 


Külgneva ala tüüp Lõige: maapiirkonnad 8.2,8.3 

Tee kõrval asuv eraldusriba Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 7.7 

Tee kõrval asuv eraldusriba Asula Lõige: asula 8.3 

Valgusfooriga ristmikud Kujundusdetailide valik Ristmikud 5, 7.11 

Valgusfooriga ristmikud Valgusfoorid 

Nähtavus Teekoridori valik Teekoridori valik 5 

Kergliiklusteed Teekoridori valik 5.6 

Pidevjooned Teekoridori valik 5.7 


Nähtavuse kontrollimine Mootorsõidukite juhid Teekoridori valik 5.5 

Viraaž Teekoridori valik 8.2 

Eraldusriba Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 7.7 


Lume mahapanekukoht Lõige: asula 9 

Standardmõiste Arvutamise alused 5 

Tõusurada Teekoridori valik 13 

Peatumisnähtavus Teekoridori valik Teekoridori valik 5.1,5.2 

Tara Külgtara Tee- ja tänavavarustus 5 

Ulukitara Tee- ja tänavavarustus 6.3 

8


Ohutustsoon Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 8.1 


TERN-teevõrk Arvutamise alused 6 

Maastikuga kohandamine Teekoridori valik Teekoridori valik 1.2 

Liiklusanalüüs Arvutamise alused 11 

Platsid Tüübid Platsid 2,3 

Lokaliseerimine Platsid 4 

Rambi horisontaaltrasseerimine 

Platsid 6 

Rambi profiil Platsid 5 

Peale-/mahasõidud Platsid 7 

Valgusfoorid Ristmiku detailne 

kujundamine 

Ristmikud 7.11 

Signaaltehnika Valgusfoorid 

Liiklussõelad Abirajatised 1.3 

Transpordipoliitilised 

Arvutamise alused 2,3 

eesmärgid 

Trepid Tee- ja tänavavarustus 4.1.3 

Turvalisus Asula Lõige: asula 10.2 

Tunnel Lõige: maapiirkonnad 5,7.5 

Ühetasandilised Ristmikud 3.4 

ristmikud 

Maha-/pealesõidud Platsid 7.2, 7.6 

Liiklusmärgid Liiklusmärgid 15 

Valgustus Tee- ja tänavavalgustus 6 

Kahe sõidurajaga tee Lõige: maapiirkonnad 5 

Põikikalle Teekoridori valik 8 

Tüüpsõiduk Baasväärtused 2 

Tüüplõiked Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 5 


Parkimisrada Asula Lõige: asula 6.4.5 

Parkimisplats Abirajatised 7 

Ruumivajadus Jalakäijad, jalgratturid Baasväärtused 4.1 

Ruumiklass Teelõik Lõige: asula 3.3 


Teetüübi valik Maapiirkonnad Lõige: maapiirkonnad 6 

Ristmikutüübi valik Ristmikud 5 

Taimestik Külgnevad alad Lõige: maapiirkonnad 8.6 


Vertikaalkurvid Teekoridori valik 11 

Vahepodest Ristmikud 3.1 

Ulukiülekäigud Tee- ja tänavavarustus 6.1 

Ulukikaitse Tee- ja tänavavarustus 6 

Ulukitara Tee- ja tänavavarustus 6.3 

Tee- ja tänavatüübid Lõige: asula 5,6.4.3,6.4.4 

Teevalgustus Tee- ja tänavavalgustus 1 -7 

Teeservatulbad Teemärgistus 7.1 

Teeservatähistus Teemärgistus 7 

Teepadi Lõige: asula 11.1.3 

Teetähistus Teemärgistus 1 -6 

Liiklusmärgid Liiklusmärgid 

Teepeenar, tugiriba Lõige: maapiirkonnad 7.4 

Teeruum Lõige: asula 1.2 

Teepiirded Tee- ja tänavavarustus 2 

9


Teeprofiili element Lõige: maapiirkonnad 1.3 

Teetüübid Lõige: maapiirkonnad 5 

Teevarustus Elastsus Tee- ja tänavavarustus 3 

Teevarustuse plaanid Liiklusmärgid Liiklusmärgid 2 

Ümberpööramisplatsid Abirajatised 6 

Pööramissilmused Bussidele Abirajatised 1.2 

Silmakõrgus sõidukijuhtidel Baasväärtused 3.8 

Silmakõrgus jalakäijatel, jalgratturitel Baasväärtused 4.4 

Teede ja tänavate üldine 

funktsionaalne klassifikatsioon 

Lõige: asula 1.4 

Üldine põhivõrk Arvutamise alused 6 

Ülekäigud alates 2F/3F/MV Teekoridori valik 10 

Ülekäigukõverad Teekoridori valik 7 

Ülekäigukoht Ristmikud 7.4.5 

Ümbersuunamisplats Abirajatised 6.3 

10


Mõistete loend 

Allikale, kust teatud mõiste tähendus on võetud, viidatakse allpool lühendiga. Otseste tsitaatide 

tähistuseks on "-". Mõnikord antakse täiendavad selgitused kursiivkirjas. 

Seadused ja määrused Lühend 

Teeseadus (1971:948) TS 

Ametlik teadeanne teede kohta (1971:954) ATT 

Seadus (2001:559) maanteeliikluse mõistete kohta SMLM 

Määrus (2001:651) maanteeliikluse mõistete kohta MMLM 

Liiklusmärke käsitlev määrus (1978:1001) LMM 

Liikluseeskiri (1998:1276) LE 

Ametlik teadeanne sõidukite kohta (1972:595) ATS 

Planeerimis- ja ehitusseadus (1987:10) PES 

Rajatisi käsitlev seadus (1973:1149) RS 

Muud allikad 

Liiklustehniline nomenklatuur (LTN aruanne 1978:2) LTN 

Mõiste TTP-s 

kasutatav 

lühend 

Tähendus Allikas 

Kiirendusrada KR “Sõidurada, mis on ette nähtud ainult ühineva liikluse 

jaoks” 

MMLM 

Üldkasutatavad 

platsid 

See sõidurada on ette nähtud selleks, et ühinevad 

liiklusvahendid saaksid oma kiirust kohandada 

möödasõitva liikluse kiirusega. 

Üldkasutatavate platside all mõistetakse piirkondi, 

mis on avalikult ligipääsetavad ja ette nähtud ühisteks 

vajadusteks (tänavad, väljakud, pargid). See 

tähendab muu hulgas ka seda, et neid platse ei tohi 

avalikkusele sulgeda. Üldkasutatavat platsi ei tohi 

jaotada ka niiviisi kinnistuteks, et platsile tekiks 

eraõigus. 

PES 

11


Üldkasutatav tee Üldkasutatav tee on: 

� Tee, mis ehitatakse või muudetakse üldkasutatavaks teeks 

vastavalt teeseadusele 

� Ühiseks liikluseks lubatud tee, mida loetakse ammusest 

ajast üldkasutatavaks 

� Tee, mis on ehitatud või mis on muudetud vanemate 

määrustega üldkasutatavaks ja mida pärast teeseaduse 

jõustamist haldab riik või omavalitsus 

Peatuskohtade 

osakaal 

Ühendustee, teesuue 

(tänavasuue) 

12 

Üldkasutatavat teed haldab kas Maanteeameti kaudu riik või 

kohalik omavalitsus. 

Üldkasutatavad teed on loetletud läänivalitsuste ametlikes 

teadeannetes teede kohta. 

po Liiklusvahendite voo osakaal, mida sunnitakse enne ristmiku 

ületamist peatuma. 

Peale- ja mahasõit samalt teelt (tänavalt) koos nendel asuvate 

ohutussaarte või tee keskel asuva eraldusribaga. 

Suunamisnool Noolekujuline teemärgistus, mis näitab sõiduraja vahetamise 

vajadust. Kasutatakse juhul, kui sõiduradade arv vastavas 

sõidusuunas väheneb. 

Kasutusaeg / 

(VMF 4.3.2) 

Aeg, mille jooksul on ette nähtud, et tee on samas teekoridoris 

teekoridori 

kasutuses. 

kasutusaeg 

Teekoridor võib olla renoveeritav nii, et teed võib tulevikus, kui 

liiklus on kasvanud, hooldustaseme säilitamiseks ümber 

ehitada. 

Arhitektuur, 

Ehituskunst. Arhitektuuri võib iseloomustada kui kooskõla 

arhitektuuriline 

kunstiliste, funktsionaalsete ja tehniliste aspektide vahel. 

Arhitektuuriline = arhitektuuriga, ehitusviisiga seotud 

Pealesõit, mahasõit Osa teeristmikust (tänavaristmikust), mis on spetsiaalselt 

kujundatud ärapöörava või ühineva liikluse jaoks. 

(vt ka mõisteid “kiilmahasõit” ja “paralleelmahasõit”) 

Eraldatud peatuskoht Bussipeatus, mis on läbisõidurajast eraldatud eraldusriba või 

ohutussaarega – on piiratud käsipuuga või on ilma käsipuuta. 

Tee muldvall Külgneva ala sisenõlv, mis on kas horisontaalne või väikese 

kaldega (< 1:6). 

Koormusaste KA Suhe tegeliku liiklusvoo ja läbilaskevõime vahel 

TS 

LMM 

LTN


antud liikluusvahendite koosseisu ja jaotuse puhul. 

Valgustusklass Valgustuse kvaliteet, mis põhineb heledusel või valgustugevusel 

ja valgustusühtlusel 

Valgustuse kvaliteet Rajatise kvaliteet eelkõige valgustustaseme ning 

valgustusühtluse ja pimestamisastme seisukohast 

Valgustustase Kvaliteeditase eelkõige heleduse ja valgustugevuse alusel 

Auto Mootorsõiduk, mis on varustatud kolme või enama ratta või 

jalasega või roomikuga ning mida ei saa lugeda mootorrattaks 

või mopeediks. Autod jaotatakse sõiduautodeks, veoautodeks ja 

bussideks. 

Autokoht Parkimisruum auto jaoks. Kui on tähistatud teemärgistusega, 

nimetatakse “parkimisruuduks”. 

Autoliiklus Liikumine, vool või hulk, mis tekib autodest sõiduteel. Kogust 

väljendatakse autode arvuna ajaühiku kohta. Täpne analüüs 

võib nõuda, et kogust väljendatakse näiteks teljepaaride arvuna 

või sõiduautode puhul kasutatava ekvivalentse ühikuga ajaühiku 

kohta. Veoautode osakaalu võib väljendada ka protsentides. 

Kõrgend Ühesuurune põikkalle igas suunas ümber teepinnaselja 

Pidurduskõverus Mahasõidurambi osa, mis on kujundatud kui koondüleminekukõver, 

mis pideval aeglustamisel peab tagama külgjõu 

pideva vähenemise. 

Murtud joon Katkendlik teemärgistusjoon. Tähistatakse näiteks kujul 1+2, 

mis tähistab 1 m pikkust värvitud joont 2 m vahega. 

Müraribad Teemärgistus sõidurada põiki ületavate joonte kujul, mis 

põhjustavad autos müra, et pöörata autojuhi tähelepanu sellele, 

et auto läheneb erilist tähelepanu nõudvale kohale, mis nõuab 

näiteks kiiruse vähendamist. 

Mürarennid Teekattesse freesitud rennid, mis põhjustavad autos müra, et 

pöörata autojuhi tähelepanu sellele, et auto läheneb erilist 

tähelepanu nõudvale kohale, mis nõuab näiteks kiiruse 

vähendamist. Kasutatakse teepeenardel, et pöörata juhtide 

tähelepanu sõiduteelt väljasõidule. 

Müratekitav joon MJ Teemärgistus pikijoone kujul, mis tekitab joonel sõitvas sõidukis 

müra. Kasutatakse autojuhtide tähelepanu äratamiseks. 

SMLM 

Bussirada BR “Sõidurada, mis on ette nähtud liiniliiklusele, mopeedidele ja LMM 

LTN 

LMM 

13


14 

jalgratastele”. VMF1.3.11 

Võib olla lubatud ka taksodele ja eriülesannetega 

transpordivahenditele. Mopeedidele ja jalgratastele võidakse 

teha erand. 

Bussitänav/-tee Spetsiaalne liiniliikluse sõidukitele lubatud tee, mis – kui pole 

öeldud teisiti – on lubatud ka jalgrattaliiklusele. Võib olla lubatud 

ka taksodele ja eriülesannetega transpordivahenditele. 

Bussipeatus Abirajatis koos sissesõiduruumiga liiniliikluse busside jaoks, kus 

on ruumi ootavate ning pealeminevate ja mahatulevate reisijate 

jaoks. 

Bussi 

ümberpööramisplats 

Bussipeatused jaotatakse järgmiselt: 

� eraldatud bussipeatus, 

� taskuga bussipeatus, 

� teepeenral asuv bussipeatus, 

� otse sõiduraja ääres paiknev bussipeatus, 

� avatud taskuga bussipeatus, 

� suletud taskuga bussipeatus, 

� muu liikluse peatumist nõudev bussipeatus ooteplatvormiga 

� muu liikluse peatumist nõudev topelt-bussipeatus (liivakella- 

tüüpi bussipeatus) 

Busside ümberpööramiseks ettenähtud abirajatis, mis sageli on 

lahendatud kombineerituna bussipeatusega. 

Ringliiklus Sõidutee ringliiklusplatsil, mis on ette nähtud ühes suunas 

ringsuunas sõitvale liiklusele. Vt ka mõistet “ringliiklusega 

ristmik”. 

Ringliiklusplats Ringliiklusplatsi liiklusmärgiga tähistatud plats, kus kõik 

juurdesõidud on reguleeritud pööramiskohustusega ja 

peatumisnõudega või ilma peatumisnõudeta. 

Jalgratas 1. Liiklusvahend, mida on ette nähtud käitada pedaal- või 

väntamisseadise abil ja mis pole mängusõiduk. 

2. Sõitja poolt juhitav elektriajamiga ratastool, mis on 

konstrueeritud maksimaalselt kiirusele 15 km/h. 

3. Pedaal- või väntamisseadisega elektriajamiga sõiduk, kui 

elektrimootor üksnes võimendab pedaal- või väntamisseadise 

jõudu, kuid ei lisa jõudu kiirustel üle 25 km/h, ja kui mootori 

netovõimsus ei ületa 250 W. 

Jalgrattatee JT “Jalgrattaliiklusele ja II klassi mopeediliiklusele ettenähtud tee 

või teeosa”. 

Jalgrattatee on tavaliselt lubatud mõlemasuunalisele liiklusele. 

Vastava liiklusmärgi abil võib muuta ühesuunaliseks. 

Jalgrattatee on sõiduteest eraldatud mõne füüsilise rajatise, 

näiteks äärekiviga. 

Jalgratturite sõidurada JSR “Spetsiaalne sõidurada, mis on vastava teemärgistuse abil ette 

nähtud 

LTN 

MMLM 

SMLM 

MMLM 

MMLM


Jalgrattaraja 

eraldusjoon 

Jalgrattaliikluse 

valgusfoor 

jalgratturitele ja II klassi mopeedidele,” 

Teemärgistusjoon, mis eraldab jalgrattarada muudest 

sõiduradadest. Kui selleks on eriline põhjus, võib selle asemel 

kasutada pidevjoont (4.1.2). (LMM 4.1.8) 

Valgusfoor, mis on ette nähtud ainult jalgratturitele ja II klassi 

mopeedidele. 

Jalgrattaliiklus Liikumine, vool või hulk, mis tekib jalgratturitest. Hulka 

väljendatakse sageli jalgrataste arvuna ajaühikus. 

Jalgratturite 

ülesõidukoht 

Jalgrattur Jalgrattaga sõitev liikleja. 

“Osa teest, mis on ette nähtud jalgratturite või II klassi 

mopeedide poolt kasutamiseks, et sõita üle sõidutee või 

jalgrattatee ja millele osutatakse teemärgistusega. Jalgratturite 

ülesõidukoht on reguleeritud, kui liiklust reguleeritakse 

valgusfooriga või politseiniku poolt ning muudel juhtudel 

reguleerimata.” 

Juurdesõidutee rada Sõidurada või sõidurajad ristmikule viival juurdesõiduteel, mida 

kasutab kas üks sõidukivoog või mitu sõidukivoogu. 

Detektor Seadis liikluselemendi tuvastamiseks 

Arvutuslik sõiduk Tüüpsõiduk või tüüpsõidukid, mis koos arvutusliku ruumiklassiga 

moodustab (moodustavad) arvutusliku liiklusolukorra. 

Arvutuslik tund Ah Tund või tunnid liiklusrajatise eeldatava kasutusea jooksul, mille 

jaoks rajatis on arvutatud. 

Arvutuslik tunniliiklus Ah-ARV Arvutuslikud tunniliiklusvood arvutusliku aasta jooksul. 

Arvutuslik liiklus ARV Liiklusvoog, mille jaoks arvutatakse liiklusrajatise liiklustehniline 

funktsioon, näiteks Ah-ARV, AKÖL-ARV 

Arvutuslik 

liiklusolukord 

ALO Arvutuslikku liiklusolukorda kirjeldatakse tüüpliiklejate 

(jalakäijate ja sõidukite) ruumivajaduse ja ruumiklasside abil. 

Liiklejate laiusmõõtme ja liiklejate vahelise külgvahe või liikleja ja 

teeserva vaheline külgvahe, mis määrab sõidutee laiuse või 

vaba laiuse külgtakistuste vahel. 

Ristmikul ruumiklassid või sõidukite kombinatsioonid või üksikud 

sõidukid, mille jaoks kujundatakse kurvid, teekoridori laiused ja 

muud sõidupinnad. 

LMM 

MMLM 

15


Arvutuslik ruumiklass Arvutuslikku liiklusolukorda kuuluv ruumiklass lõigete ja ristmike 

kujundamiseks. 

Käitus Pidev tegevus, mis on vajalik selleks, et tänav/tee 

funktsioneeriks liikluse jaoks, näiteks puhtana hoidmine, 

hooldamine, remont ja muud meetmed 

Teehooldusmasinate 

pöördeplats 

Muu liikluse peatumist 

nõudev topeltbussipeatus 

16 

Töömasinate ümberpööramist võimaldav abirajatis 

Bussipeatus kohas, kus sõidutee kitseneb nii palju, et kasutusel 

on ainult üks sõidurada, mida kasutatakse mõlemas 

sõidusuunas. Busside sissesõiduruum on sõiduteele märgitud. 

Seda bussipeatuse tüüpi nimetatakse ka “liivakella-tüüpi 

bussipeatuseks” 

Elastne objekt Kohtkindel objekt, mis autoga otsasõidul ei põhjusta tavaliselt 

raskeid inimvigastusi. Näideteks on teatud tüüpi valgustipostid ja 

piirded. Mingit täpset definitsiooni elastsusele pole olemas. 

Mahajäämisaeg Aeg, mis kulub sõidukite järjekorrale järelejõudmiseks ja sellest 

möödasõiduks. 

Majanduslik 

Ajaperiood, mille jooksul on ehitist, rajatist või nende osa 

kasutusiga 

majanduslikult otstarbekas kasutada. 

Muu liikluse peatumist 

nõudev lihtne 

bussipeatus 

Bussipeatus kohas, kus sõidutee on liiklussaare või mõne muu 

rajatise abil jaotatud nii, et bussi liikumissuunas on peatuskohas 

kasutusel ainult üks sõidurada. Busside sissesõiduruum on 

sõiduteele märgitud. 

Eratee Tee, mis pole üldkasutatav tee või tänav. On sageli analoogne 

teega, mida haldab teeühistu/ühendus. Võib olla ka erakinnistu 

juurde kuuluv ja selle poolt hallatav tee (eratee). Eratee võib olla 

ka tee, mis vastavalt ehitusseadusele on ühine rajatis või 

ühisrajatis. 

Esteetika, esteetiline Õpetus ilust või meelelisest ja selle vormidest. Esteetiline = 

midagi ilusat Ilu suhtes on erinevad inimesed erineval 

arvamusel. TTP-s rakendatakse seda mõistet, et tähistada 

käsitlemist kuni kõige pisima detailini, st vormikujundus on 

planeerimis- ja projekteerimisprotsessi iseenesestmõistetav osa. 

Üleeuroopaline tee Euroopa rahvusvahelisse põhivõrku kuuluv tee. Samal ajal on 

tegemist riiklike teedega. 

ÜRO Euroopa komisjon (ECE) võtab vastu otsuseid selle kohta, 

kas tee võib olla üleeuroopaline tee. Maanteeameti peakontor 

otsustab teeviitade küsimuse. 

TS


Lisafoor Valgusfoor liikluse teatud osa jaoks, mida reguleerib ka 

valgusfooriga ristmiku põhifoor. 

Sõidukiirust aeglustav 

meede 

Abinõu sõiduki sõidukiiruse vähendamiseks teatud soovitud 

tasemele 

17


Ulukiülekäik Rajatis, mida metsloomad saavad kasutada tee ohutuks 

ületamiseks. 

Näiteks ökoloogilised viaduktid, maastikusillad, ulukiväravad, 

ulukisillad, veekogude kaldaäärsed läbikäigud, konnatunnelid ja 

teetruubid koos ulukilüüside ja tarades olevate avadega 

Taskuga bussipeatus Bussipeatus, kus bussi sissesõiduruum on kujundatud 

sõidurajast väljaulatuva taskuna. 

Sõidukite valgusfoor Valgusfoor, mis on eelkõige ette nähtud sõidukiliikluse jaoks. 

Sõidukivoog Kui sõiduk siseneb ristmikule ühte ja sama sissesõiduteed 

mööda ja lahkub ristmikult ühte ja sama väljasõiduteed mööda. 

Sõidukivoog jaotatakse paremale pöörduvaks, otsesõitvaks ja 

vasakule pöörduvaks sõidukivooks. Ilma pöördumiskohustuseta 

otsesõitvat voogu nimetatakse ka läbisõitvaks vooks. 

Vorm, vormima Objekti väline kuju, objekti välimus. Õige väljendi otsimine idee 

või mõtte jaoks. Selleks on vajalik kavatsus ja tahe. 

Jalakäija Vt mõistet “Jalakäija” 

Vaba laius Minimaalne laius kohtkindlate takistuste vahel, mis on vajalik 

liiklejate ohutuks läbipääsemiseks. Moodustub sõidutee laiuse 

ja takistustest vaba laiuse summana. 

Vaba kõrgus Minimaalne kaugus risti sõiduteest kuni sõidutee kohal 

asetseva esemeni, välja arvatud lume, uue teekatte jne 

ohutusmarginaal. Vaba kõrgus on kõrgus, mis on vajalik, et 

liiklejad saaksid kõrgust piiravate esemete alt vabalt läbi minna. 

Vaba ruum Minimaalne ruum, mis on vajalik, et liiklejad saaksid sõiduteed 

ohutult ja tõhusalt ära kasutada. Vt vaba laiust ja vaba kõrgust. 

Hõõrdumine H Hõõrdejõud on jõud, mis tekib rataste ja sõidutee vahel ning on 

normaaljõu ja hõõrdeteguri korrutis. 

Mahasõit Vt “pealesõit, mahasõit” 

Nelja tee ristmik Ristmik, kus ühinevad neli teed (tänavat) LTN 

Keelumärk Liikluskorraldus sildi kujul, mille sümbol tähistab 

liiklusmäärustest või -eeskirjadest tulenevat keeldu või mis 

kirjutab ette keelu, millest antakse teada sellele või mõnele 

muule määrusele toetudes. 

LMM 

18


Viivitus v Sõiduaja pikenemine arvutatud baasväärtuse suhtes tavalisel 

sõitmisel liiklusmärkidele vastava kiirusega. 

Ooteaegade ja sõitmisel tekkivate viivituste summa. 

Sõitmisel tekkivad 

viivitused 

vs Viivituse osakaal, mida võib seostada rajatise kujundamise ja 

reguleerimisega sõltumatult muudest liiklejatest. 

Nihutatud ristmik Nelja tee ristmik, mis on jaotatud kaheks kolme tee ristmikuks 

niiviisi, et teiseste teede ühendused on teineteise suhtes 

nihutatud kas paremale/vasakule või vasakule/paremale. 

Nihutamine vasakule/paremale näeb ette ristmiku, kus liiklus 

ristub esmase teega (tänavaga) pealesõidul allpool 

vasakpööret ja mahasõidul allpool parempööret. 

Tänav Liikluseks ettevalmistatud ja üldiseks kasutamiseks lubatud 

tänavapiirkond. 

Tänav paikneb maa-alal, mis on detailplaneeringu kohaselt 

üldkasutatav ruum. 

Tänavahaldus, 

kommunaal-teehaldus 

Tänava ristprofiil Põiklõige läbi tänava 

Teehaldusega analoogne mõiste, mis näeb ette olukorra, kus 

omavalitsus hoolitseb tänava, väljaku, pargi ja muu 

üldkasutatava platsi ehitamise või korrashoiu eest 

detailplaneeringuga ettenähtud piirkonnas. 

Tänavapiirkond Detailplaneeringus üldiseks liiklemiseks ettenähtud maa LTN 

Kergliiklustee Vt Jalakäija- ja jalgrattatee 

Kergliiklustee ristmik Ristmik, kus nii jalakäijad kui jalgratturid ületavad sõiduteed. 

Kergliiklustee 

ülesõit 

Ülekäigukoha ja jalgrattaülesõidu kombinatsioon. 

Läbisõidutee/sissesõidutee Tee/tänav liikluseks läbi asula, asulasse ja asulast välja. 

Kujundamine, 

kujundamistöö, 

kujundamishuvid 

Kujundama 

Avatud taskuga 

bussipeatus 

Millegi vormimisega seotud tegevus, vormi andmine. 

Kujundustöö = vormiandmisprotsess. Kujundamishuvid = 

vormiandmisega seotud huvirühmad. 

Vt ülal: vormima. 

Bussipeatus, kus bussi sissesõiduruum on kujundatud taskuna 

sõidutee servas parkimisplatsi ja sõiduraja vahel. 

LTN PES 

19


Hea, keskmine ja 

madal standard 

20 

Kujundusstandardi astmed – tavaliselt liikluspoliitiliste 

eesmärkide või teatud kindla liikluse seisukohast. 

Jalakäija Jalakäija on jalgsi edasiliikuv teeliikleja. Jalakäijateks loetakse 

ka isikud, kes suusatavad, sõidavad rullsuuskadega, uisutavad, 

sõidavad rulluiskudega või sarnaste vahenditega ning isikud, 

kes sõidavad, juhivad, tõukavad või tõmbavad tõukekelku, 

mängusõidukit või sarnast sõidukit või kes juhivad, tõukavad või 

tõmbavad jalgratast, mopeedi, mootorratast, lapsevankrit või 

ratastooli, ning isikud, kes juhivad mootorajamiga sõidukit, mida 

on ette nähtud juhtida kõndides, ning isikud, kes ise juhivad 

käigukiirusel sõitvat ratastooli. 

Jalakäijatänav ”Tee või teelõik, mis kohaliku liikluseeskirja kohaselt on 

jalakäijatänav ning on tähistatud jalakäijatänava liiklusmärgiga.” 

Kõnnitee ja õueala tänava liikluse määratlused on esitatud 

liikluseeskirjade (TF) 8. peatükis. 

Kõnnitee “Jalakäijatele ettenähtud tee” LE 

Jalakäija- ja 

jalgrattarada 

Jalakäijateede ristmik J- 

ristmik 

Jalakäijate 

ülekäigukoht 

JJR Jalakäijatele ning jalgrattaliiklusele ja II klassi mopeediliiklusele 

ettenähtud rada. Rada on sõidurajast eraldatud kas äärekiviga 

või mõne muu meetme abil. 

Koht, kus jalakäijad ületavad sõiduteed samas tasapinnas ja 

mille nad leiavad üles kas loomulikul viisil või neid juhitakse 

selle juurde füüsiliste vahenditega. 

Jalakäijate valgusfoor Ainult jalakäijaliiklusele ettenähtud valgusfoor. 

LE 

MMLM


Jalakäijaliiklus Liikumine, vool või hulk, mis tekib teatud hulgast jalakäijatest. Hulka 

väljendatakse sageli jalakäijate arvuna ajaühikus. 

Õueala tänav ”Tee või teelõik, mis kohaliku liikluseeskirja kohaselt on õueala tänav 

ning on tähistatud õueala tänava liiklusmärgiga.” 

Kõnnitee ja õueala tänava liikluse määratlused on esitatud 

liikluseeskirjade (TF) 8. peatükis. 

Kiiruspiirang Kiirus, mida ei tohi ületada. TTP-s kasutatakse sünonüümina mõistet 

“liiklusmärgile vastav kiirus”. 

Kiiruse kehtestab liiklusmärk VMF 1.2.65 "Piirkiirus" 

Kiirusprofiil Graafik, mis näitab tüüpsõiduki eeldatavat kiiruse muutumist teelõigul. 

Kiirustpiirav meede Meede, millega piiratakse sõidukijuhi võimalust ületada teatud soovitavat 

maksimaalset kiirust. 

Takistusteta laius Minimaalne kaugus kohtkindla takistuseni, näiteks sõidutee servani, 

teeservani, jalakäijatee servani jms. 

Horisontaalkurv Konstantse kõverusega kurvikaar tee (tänava) teekoridori valikul 

horisontaaltasapinnas. 

Põhitänav Ühendustee asula autoliikluse põhivõrgus. 

Autoliikluse põhivõrk Autoliikluseks ettenähtud ühendusteede võrk, mis moodustub asulas 

läbisõiduteedest, sissesõiduteedest ja põhitänavatest. 

Jalakäija- ning 

jalgrattaliikluse 

põhivõrk 

Paremalepööramise 

rada 

Paremalepööramise 

ühendustee 

Ühendusteede võrk, mis moodustub asulas kergliiklusteedest ja - 

radadest, mis on ette nähtud jalakäija- ja jalgrattaliikluseks linnaosade ja 

lähiümbruse vahel. 

Sõidurada liiklusvoogudele (paremale) ärapööramiseks või (paremalt) 

juurdepööramiseks. 

Ühendustee, kus esmaselt teelt ja teiseselt teelt on lubatud ainult 

parempöörded. 

Tööstustänav Kohaliku võrgu tee tööstusterritooriumil. 

MMLM 

LMM 

21


Infoplats Abirajatis, kus liikleja saab väljaspool sõiduteed peatuda, et saada 

lisateavet teevaliku kohta – kasutatakse eelkõige asulatele 

lähenemisel. 

Katkendlik joon Vt “murtud joon”. 

Teekoridori laius Kaugus sõiduteeserva ja liiklussaare või ristmiku peale- ja 

mahasõitude keskjoone vahel. Teekoridori laius hõlmab sõidurada ja 

katkendliku joonega eraldatud teepeenart. 

Kanaliseeritud 

Teede (tänavate) ristmik, kus sõidukivoolud on jaotatud – 

ristmik 

kanaliseeritud – liiklussaartega, teemärgistusega jms. 

Kanaliseerimine Sõidukivoolude korraldamine teede (tänavate) ristmikel. Jaotamiseks 

kasutatakse liiklussaari, teemärgistust jne ja selle eesmärgiks on 

22 

juhtida, eraldada ja fikseerida üksikute liiklusvoolude sõidusuunda. 

Äärejoon Tähistab sõidutee välisservi, kui ei kasutata lihtsat pidevjoont või 

jalgrattatee joont. Äärejoon võib olla katkendlik joon (4.1.9.1) pikkuse 

suhtega 1:2 või pidevjoon (4.1.9.2). 

VMF4.1.9 

Ääreriba ÄR Sõidutee kõrval paiknev maa-ala või mõni muu sõidutee kõrval 

asetsev ääreribaks ettenähtud teerajatis. Selleks võib olla ainult 

maksimaalselt 2 meetri laiune teerajatis. 

Tähispost Sõiduteeserva tähistamiseks ja visuaalse nähtavuse parandamiseks 

kasutatavad postid. Postid on sageli varustatud peegelditega. 

Läbilaskevõime L Suurim statsionaarne liiklusvool, mis võib antud rajatist teatud 

ajaperioodil ja teatud tingimustel läbida. 

Karakteristik Võtab kokku, kirjeldab mingit objekti iseloomustavaid omadusi. 

Dokumentides LAL ja TTP on karakteristik üks osa tänavaruumi 

kirjeldusest. 

Avariiülesõidukoht Rajatis eritalitlus- ja teehooldussõidukite jaoks, mis peavad pöörama 

kahe eraldatud sõidurajaga teele. 

Kiilmahasõit Kiilukujuline mahasõit, mis koosneb pealejuhtimislõigust, 

üleminekulõigust ja aeglustuslõigust. Sellele järgneb ramp. 

LTN 

LMM 

ATT 

Karakteristik


Suletud taskuga 

bussipeatus 

Sõidutee-bussipeatuse variant parkimisrajaga tänava puhul. Platvorm 

peale- ja mahaminejate jaoks lahendatakse kõnnitee laienduse abil, 

mis katkestab parkimisraja tänava ääres. 

Spiraalkurv Üleminekukõver, mida kirjeldab matemaatiline valem 

A 2 = R * L 

Ühistranspordi 

valgusfoor 

Ainult ühistranspordiliiklusele ettenähtud valgusfoor. 

Kontrollimisplats Abirajatis, mis on ette nähtud juhtide, sõidukite, koorma või kaupade 

kontrollimiseks. 

Ristmik Teerajatis (tänavarajatis), kus erinevate teede (tänavate) liiklus ristub, 

eraldub või koondub. 

Ristmikud jaotatakse “suurteks ristmikeks” ja “väikesteks ristmikeks”. 

LTN 

Ristmike vahekaugus Ristmike vaheline kaugus. Seda mõõdetakse tavaliselt ristmike 

keskpunktidest. 

Rööbasteega ristmik Teerajatis (tänavarajatis), kus tee ristub samas või erinevas 

tasapinnas raud- või trammiteega. 

Ristmikukõver Joon, mis on kokku pandud sellistest geomeetrilistest elementidest 

nagu kaared ja üleminekukaared (nt spiraalkõverad), mis ühendavad 

ühendusteede sõiduteeservi. Ristmikukõvera vähimat elementi 

nimetatakse keskkõveraks. (Rm). 

Ristmikutüüp Ristmiku jaotus nende kujunduse ja reguleerimisvormi järgi. Vt 

mõisteid “väikesed ristmikud” ja “suured ristmikud”. 

Ristmikunurk Nurk ühinevate teede (tänavate) keskjoonte vahel. Nurka mõõdetakse 

vastavalt joonisel näidatule 

Kokkupõrkesummuti Energiat neelav rajatis, mis kaitseb sõidukit otsasõidu eest 

mitteelastsele objektile 

23


Põrkekaitse Kokkupõrkesummuti vana nimetus 

Järjekorra pikkus Sõidukite arv järjekorras või sõidukitest moodustatud sõidukirea 

pikkus meetrites. 

Sõidupindala Takistusteta pindala, mida sõiduk vajab liikumiseks. Pindala jagatakse 

rattarööpepindalaks ja hälvituspindalaks. 

Sõidutee ST “Osa teest, mis on ette nähtud sõidukiliikluse jaoks, kuid mitte 

jalgrattatee või teepeenar.” 

Sõidutee hulka ei kuulu ka parkimisrada. 

Sõiduteel tähistatud 

Bussipeatus, kus busside sissesõiduruum on sõiduteele märgitud. 

bussipeatus 

Sõidurada SR ”Selline pikisuunaline rada sõiduteel, mis on tähistatud 

teemärgistusega või – kui teemärgistust ei kasutata – mis on piisavalt 

lai reas sõitvate neljarattaliste sõidukite liikluse jaoks.” 

Mitmerajalistel teedel numereeritakse sõidurajad väljastpoolt tee 

24 

keskkohapoole ja tee keskkohast väljapoole Fl, F2 jne. 

Sõidurajajoon Moodustab joone samas sõidusuunas sõitva liikluse jaoks ettenähtud 

sõiduradade vahel. VMF 4.1.1 

Sõidurajanool Teemärgistus, mida kasutatakse tähistatud sõidurajal, et teavitada 

juhti sellest, millise sõiduraja ta peab valima. 

LMM 

Rattarööbe Rööbe, mis kirjeldab sõiduki teed üle ristmiku. Seda illustreeritakse 

tavaliselt joonega, mis läbib sõidukil või pukseerival sõidukil teatud 

kindlat punkti – tavaliselt tagasilla keskpunkti. 

Sõidulaius Sõiduala laius teatud kindla lõike puhul. 

Suunav joon Teemärgistusjoon, mis suunab sõidukiliiklust keerulistel ristmikel. VMF LMM 

4.1.6 

Juhtriba Spetsiaalselt moodustatud juhtpind piki kõnniteed, et näidata 

nägemispuuetega inimestele visuaalselt või kombitavalt teed ja 

lihtsustada nende orienteerumist. 

Teekoridori valik Geomeetriliste elementide (kaarte, üleminekukaarte ja sirgjoonte) 

kombinatsioon horisontaal- ja vertikaalsuunas, mis määrab ära 

tee/tänava asendi ümbruse suhtes. 

MMLM 

MMLM 

LMM


Kasutusiga (vt ka 

mõisteid 

“kasutusaeg”, 

“majanduslik 

kasutusiga” ja 

“tehniline kasutusiga” 

Aeg, mille jooksul rajatis täidab oma funktsiooni ilma muude 

meetmeteta kui hooldus ja korrashoid. 

Valgusti Lambihoidik koos sellise juurdekuuluva varustusega nagu 

valgusallikas, optika ja pimestuskaitse. 

Suunaviit Liiklusrajatis teksti ja võimaliku sümboliga sildi kujul. 

Suunaviita kasutatakse teeliiklejatele tee näitamiseks. 

Kohalik tänav Ühendustänav kohalikus autoliiklusvõrgus. Enamikul liiklusest 

on algus- või sihtpunkt sellesama tänava ääres. 

Kalle Vt mõistet “teekalle” 

Pikikalle Tee või raja kalle pikisuunas horisontaaltasandi suhtes. 

Esitatakse tavaliselt protsentides. 

Läänitee Vt mõisteid “esmane läänitee” ja “muu läänitee” 

Väike ristmik Väikesed ristmikud jaotatakse järgmiselt: 

- tüüp A, kanaliseerimata 

- tüüp B, kanaliseeritud, liiklussaarega ühel või mitmel 

ühendusteel 

- tüüp C, sõidurajaga esmaselt teelt vasakule pöörava 

liikluse jaoks 

Bussipeatus sõidutee 

keskel 

Väikeseid ristmikke reguleeritakse kas pööramiskohustusega, 

peatumiskohustusega või ilma peatuiskohustuseta või LE § 8 

vastava parema käe reegli järgi. 

Bussipeatus, kus bussi sissesõiduruum on märgitud sõiduraja 

keskele – teatud juhtudel samale pinnale kuhu ka trammi jaoks. 

Ohutussaar eraldab seisukohta muu liikluse jaoks ettenähtud 

ülejäänud sõidurajast. 

Keskjoon “Tähistab sõidutee keskkohta kahesuunalise liikluse korral.” 

LMM 4.1.1 

Katkendlik joon joonte ja joonevahede suhtega 1:3 või teatud 

Kesksaar 

juhul tihedasti hoonestatud piirkonnas suhtega 1:1. 

Vt mõistet “ohutussaar” 

LMM 

25


Eraldusriba tee keskel TJ Eraldusriba, mis eraldab sõiduteed vastutulevast liiklusest. 

Vahepiire Piire tee keskel asuval eraldusribal. 

Teepeenar tee keskel KP Tee keskel asuva eraldusribaga seotud teepeenar 

Mootoriga käitatav 

Mootoriga käitatav sõiduk, kuid mitte selline elektriga käitatav 

sõiduk 

ratastool või pedaal- või väntamisseadisega varustatud, 

elektriga käitatav sõiduk, mida loetakse jalgrattaks. 

Mootorsõiduk 

Mootoriga käitatavad sõidukid jaotatakse mootorsõidukiteks, 

traktoriteks, liikurmasinateks ja maastikusõidukiteks. 

Mootoriga käitatav sõiduk, mis pole maastikusõiduk ja mis on 

konstrueeritud 

1. eelkõige autonoomselt kasutamiseks inimeste või kaupade 

transportimiseks või 

2. mingiks muuks otstarbeks kui 1. punktis nimetatud, kui 

sõidukit ei saa käsitleda traktorina või liikurmasinana. 

Mootorsõidukitee MT 

Mootorsõidukid jaotatakse autodeks, mootorratasteks ja 

mopeedideks. 

”Tee või teelõik, mis kohaliku liikluseeskirja kohaselt on 

mootorsõidukitee ning on tähistatud mootorsõidukitee 

liiklusmärgiga.” 

Kiirtee KT ”Tee või teelõik, mis kohaliku liikluseeskirja kohaselt on kiirtee 

ning on tähistatud kiirtee liiklusmärgiga.” 

Teeruumi 

Teevarustuse, haljastuse jms paigutamine tee-/tänavaruumi 

(tänavaruumi) 

varustamine 

liiklejate vajaduste rahuldamiseks ja heaoluks. 

Eraldatud 

ESMT Tee, kus erinevas suunas sõitev liiklus on eraldatud 

sõidusuundadega 

vahepiirdega. Teel on tavaliselt ühes tasapinnas ristmikud ja 

maantee 

seda on lubatud kasutada jalakäija- ja jalgrattaliiklusel ning 

aeglaselt sõitvatel sõidukitel. 

Eraldatud 

ESMST Mootorsõidukitee, kus erinevas suunas sõitev liiklus on 


eraldatud vahepiirdega. Teel on mitmetasandilised ristmikud ja 

mootorsõidukitee 

seda pole lubatud kasutada jalakäija- ja jalgrattaliiklusel ega 

aeglaselt sõitvatel sõidukitel. 

26 

SMLM 

SMLM 

MMLM 

MMLM


Eraldatud 


tee 

Vahepiirde, vahebarjääri või laia, tee keskel asuva eraldusribaga 

tee, kus on takistatud sõidukite pääsemine üle sõidutee 

vastassuunaalasse. 

TTP-s jaotatakse eraldatud sõidusuundadega teed ESMT-ks ja 

ESMST-ks. 

Riiklik põhitee Tee, mis kuulub valitsuse poolt määratud teevõrku ja millel on eriti 

suur tähtsus riigi heaolu jätkuva arengu seisukohast. 

Võrk 

Valitsus otsustab, kas tee lugeda riiklikuks põhiteeks või mitte. 

Maanteeamet määrab teenumbri ja paigaldab teeviidad. 

Ühenduste integreeritud struktuur, mida kasutab üks transpordiliik, 

näiteks autod, kergliiklus või ühistransport. 

Hädaabitee Kõnnitee sildadel ja tunnelites, mida on ette nähtud kasutada 

jalakäijate poolt avariiolukordades. 

Möödasõidurada Täiendav sõidurada piiratud teelõigul, tavalisest sõidurajast vasakul 

pool. Kasutatakse möödasõidu lihtsustamiseks. 

Möödasõidunähtavus Möödasõidunähtavus on eessõitvast sõidukist möödasõiduks 

vajaliku teelõigu ja vastusõitvate sõidukite poolt läbitava teelõigu 

pikkuste summa – mõlemad teatud kindlates tingimustes. 

Paralleelne mahasõit Paralleelselt kujundatud mahasõit, mis koosneb sisenemislõigust, 

paralleellõigust ja üleminekulõigust. Sellele järgneb ramp. 

Parkimine Sõiduki parkimine juhiga või ilma juhita mingil muul põhjusel, mis 

pole põhjustatud 

1. liiklusoludest 

2. ohu vältimise vajadusest või 

3. mis toimub inimeste peale- ja mahaminekuks või kaupade 

peale- ja mahalaadimiseks. 

MMLM 

Parkimisplats Parkimiseks ettenähtud piirkond. LTN 

Mitmetasandiline 

ristmik 

Teede (tänavate) ristmik mitmel tasandil. 

See võib olla kujundatud kas kaldteedega ristuvate teede (tänavate) 

vahel või ilma kaldteedeta. 

LTN 

Osaliselt või täielikult 

Ristmik, kus ühe liiklustüübi või erinevate liiklustüüpide kaks 

mitmetasandiline 

liiklusvoogu või rohkem liiklusvoogusid on eraldatud erinevatele 

ristmik 

tasanditele. Ristuvad teed võivad, kuid ei pruugi olla üksteisega 

ühendatud kaldteedega koos ühetasandiliste ristmike või 

ühendusteedega. 

Politsei kontrollimis- Vt mõistet “kontrollimisplats” 

27


plats 

Esmane konflikt Konflikt ristuvate otsesõitvate liiklusvoogude vahel ristmikul 

Esmane tee (tänav) Tee/tänav ristmikul, mis on peatee või on vastaval viisil muudetud 

prioriteetseks, kui ristmik on kujundatud “väikese ristmikuna”. 

Esmane läänitee Suurt regionaalset huvi pakkuv tee. 

Maanteeameti vastav regioon otsustab, millised lääniteed on esmased 

teed. Maanteeameti peakontor otsustab teenumbrite (nr 100–499) ja 

teeviitade osas. 

Kohustusmärk Liikluskorraldus sildi kujul, mille sümbol tähistab liiklusmäärustest või - 

eeskirjadest tulenevat kohustust või mis kirjutab ette kohustuse, millest 

antakse teada sellele või mõnele muule määrusele ja seadusele 

toetudes. 

Pealesõit Vt mõistet “mahasõit” 

Ramp Jalakäija- või sõidukiliikluse jaoks ettenähtud ühendus liiklusrajatise 

kahe tasandi vahel. 

LTN 

Puhkerajatis Abirajatis, mis on teel sõitvatele isikutele vajalik puhkamiseks, 

söömiseks, tualetis käimiseks, lõõgastumiseks või muuks selliseks 

tegevuseks. 

Puhketasku Lühemaks puhkuseks ettenähtud taskukujuline parkimisala väljaspool 

sõiduteed, kuid sõiduteega ühendatud. 

Puhkeplats Teest eraldatud puhkerajatis, millel on spetsiaalselt korraldatud sisseja 

väljasõit. 

Reaktsiooniaeg Otsuse vastuvõtmiseks ja mõtestatud tegevuse alustamiseks kuluv aeg. 

Võrdluskiirus VK Kaalutud funktsionaalne mõiste, mis iseloomustab autoliikluse 

edasipääsemist sihtkoha suunas nii tipptunni liikluse kui hõreda liikluse 

puhul. Valitud võrdluskiirus peab tavaliselt kokku langema ühendustee 

või ühendustee osa jaoks kavandatud kiiruspiiranguga. 

Ohutussaar Äärekividega või muude füüsiliste vahenditega täielikult või osaliselt 

eraldatud liiklussaar. Ohutussaar võib sisaldada kaitseruumi jalakäija- 

ja jalgrattaliikluse jaoks. 

28 

LMM


A = Keskmine ohutussaar 

B = Külgmine ohutussaar 

C = Suundanäitav ohutussaar 

Ohutussaar võib moodustada ka kaitseala sõidutee keskel asetseva 

bussi- või trammipeatuse jaoks. 

Regionaaltee Läänitee regioonikeskuste vahel. 

Aeglustusrada Ainult mahasõiduks ettenähtud sõidurada. Lühem pikisuunaline 

sõidurada, mis on ette nähtud ärapöörava liikluse jaoks kiiruse 

kohandamiseks. 

Riiklik tee Riiklikult huvipakkuv tee. 

Otsuse selle kohta, kas tee on riiklik tee või mitte, võtab vastu 

valitsus. Maanteeameti peakontor otsustab teenumbri ja teeviitade 

küsimused. 

Suunatahvel Erikujundusega tahvel (näiteks ribi- või siinusplaadi kujul) tee ääres, 

mis abistab nägemispuuetega isikuid liikumissuuna valikul 

Ringliiklusega ristmik Liiklussaar ringliiklusplatsi keskel, ümber mille liiklus sõidab ringi 

ühes suunas. 

RINGLIIKLUSEGA RISTMIK 

RINGLIIKLUS 

Pöörlemisliikumine Liikumine, millele auto allutatakse sõitmisel mööda teelõiku, mille 

põikkalle muutub. Väljendatakse kujul "m/m/s". On viraažiülemineku 

pikkuse arvutamise baasväärtuseks. 

Jõnksatus Kiirusemuudatuse toime. Väljendatakse suhtega m/s3. Jõnksatus 

pikisuunas on baasväärtuseks seisvate reisijatega bussi 

peatumisnähtavuse arvutamisel. Jõnksatus põiksuunas on 

baasväärtuseks üleminekukaarte pikkuse arvutamisel. 

Piirdepeegeldid Punktikujulised peegeldid teepiirde küljes. Kasutatakse tee 

visuaalse juhatamise tõhustamiseks. 

29


Lõige Tee jaotuselement liikluspiirkonnas ja külgnevas alas. 

Teisene tänav Vt mõistet “teisene tee” 

Teisene konflikt Konflikt ristmikul pöörava ja vastutuleva liikluse vahel. 

Teisene tee Tee (tänav) ristmikul, mis pole esmane tee (tänav). 

Eraldamine Tähendab erinevate liiklustüüpide eraldamist kas ruumis või ajas. 

Eraldamisvorm Näitab ära, mil viisil erinevat tüüpi liiklus ruumis eraldatakse. 

Hooldusrajatis Otseselt teega seotud abirajatis, mis on ette nähtud teeliiklejatele 

kaupade pakkumiseks ja/või teenuste osutamiseks. 

Külgvahe Kaugus liiklejate vahel ning liiklejate ja teeserva vahel või liiklejate ja 

väljaspool teeserva olevate takistuste vahel. 

Külgvahe mõõde Mõõde, mille suurus muutub sõltuvalt liiklejate tüübist, kiirusest ja 

ruumiklassist. 

Külgnev ala Tee-/tänavapiirkonna osa liikluspiirkonna ja tee-/tänavapiirkonna 

välispiiri vahel. 

Külgmine 

Vt mõistet “ohutussaar” 

ohutussaar 

Tee kõrval asuv 

eraldusriba 

30 

TP Eraldusriba, mis eraldab sõiduteed kõnniteest, jalgrattateest või 

muude liiklusülesannetega sõiduteest, näiteks kiirteed rambist. 

Külgpiire Sõidutee serva paigaldamiseks ettenähtud teepiire – kas otseses 

ühenduses teeservaga või sellest kaugemal. 

Külgteepeenar KTP Tee külgneva alaga või külgribaga piirnev tee kõrval asuv 

eraldusriba. 

Foorituli Valgusfoori ühes või mitmes fooritules teatud hetkel põlev tuli. 

Fooritahvel Tahvel nägemispuuetega inimeste orienteerumise lihtsustamiseks. 

Võib olla suundaandev tahvel, hoiatustahvel või valikutahvel. 

Valgusfooriga 

reguleeritav ristmik 

Suur, E-tüüpi ristmik 

Nähtavuspiirkond Kolmnurgakujuline piirkond teeristmiku (tänavaristmiku) piirkonnas, 

mis peab olema vaba nähtavust piiravatest takistustest, näiteks 

liiklusrajatistest, lumevallidest jne. 

Nähtavussektor Ruum sisekurvis sõiduteeserva ja näiteks


tunneliseina/külgpiirde vahel, et saavutada piisav nähtavus. Ruum 

planeeritakse nii, et seal sõidukid ei liikleks. 

Skaala Mõõdupuu või suuruse suhe. Planeerimise seisukohast: Mingi 

objekti tajumine sõltub muu hulgas kaugusest, millelt seda objekti 

vaadeldakse. Lähedalt on märgata näiteks teepiirde detailid, 

kaugemalt see, kuidas piire sobib kokku teega ja ümbrusega, ning 

päris kaugelt piirde sobivus maastikustruktuuriga. Tee planeerimisel 

tuleb töötada kõigil skaalanivoodel. 

Viraaž Ühepoolne põikkalle kurvis 

Eraldusriba Liikluspiirkonna osa, mis eraldab sõiduteid, kõnniteid ja jalgrattateid. 

Eraldusribad jaotatakse tee keskel asuvateks eraldusribadeks ja tee 

kõrval asuvateks eraldusribadeks. 

S-kurv Kahe lihtsa spiraalkõvera kombinatsioon kahe, teineteise vastu 

suunatud kaare vahel. 

Kaitseriba Piirkond sõidutee, jalgrattatee jne kõrval, mis on nõutav kaitseks 

füüsiliste takistuste, nt silla, teevärava või laia tugimüüri eest 

kaitsmiseks. 

Nõlv Külgneva ala kaldu olev osa. Tugiriba ja kraavipõhja vahelist nõlva 

nimetatakse sisenõlvaks, tugiriba ja teetammijalami vahelist nõlva 

nimetatakse teetamminõlvaks ja väljapool kraavipõhja asuvat nõlva 

nimetatakse välisnõlvaks. 

Viltune tasku- 

Kiilukujuline tasku-bussipeatus, kus buss peatub sissesõidusuunas. 

busssipeatus 

Viltukalle Tee piki- ja põikkalde resultant 

Rööpavahe/rööpaala Pind, mille moodustab sõitva sõiduki välimine rattapaar. 

Pidevjoon Pikisuunaline pidev joon, mis eraldab teel samasuunaliseks 

liikluseks ettenähtud sõiduradasid. LMM 4.1.1 

Võib kasutada kahekordse joonena (4.1.4.4) ning kombineerituna 

keskjoone (4.1.4.1) või hoiatusjoonega(4.1.4.3). 

Tõkestatud ala Sõidutee ala, mis on viirutatud paralleelsete kaldjoontega ja piiratud 

pidevjoontega. LMM 4.1.6 

Väikesed alad võidakse värvida täiesti valgeks. 

Tõusurada TR Eraldi paigutatud sõidurada tõusudel, et lihtsustada möödasõitu. 

Teatud tõusudele paigutatud möödasõidurada. 

LMM 

LMM 

31


Peatumisnähtavus Nähtavuslõik, mis on nõutav selleks, et sõidukijuht saaks oma 

sõiduki peatada enne madalat takistust. 

Tugiriba TR Riba vahetult väljapool sõiduteed, jalgrattateed või kõnniteed, mis 

on ette nähtud katendi või servatoe toetamiseks. See moodustab 

tavaliselt tee kõrval asuva eraldusriba, tee keskel asuva eraldusriba 

või külgneva ala osa. 

Suur ristmik Ristmikutüüp, mille puhul on rakendatud meetmeid teisestelt teedelt 

tüüp D, ringliiklusplatsidelt tüüp E ja valgusfooriga ristmikult tüüp F 

ning osaliselt või täielikult samatasandiliselt ristmikult liikluse 

juurdepääsu lihtsustamiseks. 

32


Hälvituslaius/-pindala Sõidupindala see osa, mis asetseb väljaspool rööpapindala. 

Ohutustsoon Sõidutee, jalgrattatee jms kõrval asetsev piirkond väljaspool 

tugiriba, mis peab olema vaba kohtkindlate, mitteelastsete 

objektide kujul olevatest füüsilistest takistustest. 

Tehniline kasutusiga TKI Ajaperiood, mille jooksul ehitist, rajatist või nende osa saab 

normaalse hoolduse korral ettenähtud otstarbeks kasutada. 

Maastik Piirkond, mis ei moodusta teed LE 

Maastikul liikleja Liikleja maastikul LE 

Pealesõit, mahasõit Teeristmiku (tänavaristmiku) osa, mis on ette nähtud liiklusele 

vastu vastavat liiklust ristuval teel (tänaval) 

Peale- ja mahasõidud ulatuvad ühendusteel nii kaugele, kuni 

ristmik mõjutab tee planeeringut ja liiklejate käitumist. 

Liivakell-bussipeatus Vt mõistet “muu liikluse peatumist nõudev topelt-bussipeatus” 

Liiklus Jalakäijate, jalgrataste, autode jms korduv liikumine. 

Liiklusanalüüs Tulevase liikluse, nt ööpäevase liikluse, tunniliikluse jne analüüs 

ja hindamine. Mõnikord ka sõidupikkuste, sõidusihtkohtade, 

sõiduki koostise jne analüüs ja hindamine. 

Liikluskorraldus Korraldus näiteks liiklusmärkide, teemärgistuse, valgusfooride, 

Liikluse 

diferentseerimine 

sulgemisrajatiste jms abil. 

Liikluse eraldamine erinevate tunnuste järgi. 

Näiteks: Transiitliikluseks / põhivõrgu liikluseks / kohalikuks 

liikluseks diferentseeritakse tänavavõrgu funktsionaalse jaotuse 

teel või liikluseeskirja alusel. 

Liikleja Isik, kes sõidab või pargib teel või teelolevas sõidukis või 

maastikul, sh sõidab maastikul. 

Liikluspiirkond Teepiirkonna osa, mis sisaldab ainult liikluspindu, eraldusribasid 

ja ohutussaari. 

LTN 

LE 

33


Liiklusvoog Sõidukite või liiklejate arv, kes teatud ajaühiku jooksul läbivad 

tee/tänava või ristmiku teatud lõike. 

Q = sõidukivoog, Qc = jalgrattavoog, Qg = jalakäijavoog, Qb = 

autovoog, Qp = sõiduautovoog, QB = bussivoog QL = 

veoautovoog ja veoautokombinatsioonivoog 

Liiklusplats Eritasandilised, rampidega ühendatud teed, kus vähemalt üks 

teedest on ilma ristuva või vasakulepöörava sõidukiliikluseta 

Liiklusplatsid jaotatakse järgmiselt: 

- kõrgeklassilised, näiteks trompet, topelttrompet, 

topeltkahvel ja täis-ristikheinaleht 

- mitte-kõrgeklassiline, näiteks erineva ristmikutüüpidega 

ruudud teisestel teedel ja pool-ristikheinaleht 

Liikluse eraldamine Erinevate liiklustüüpide eraldamine. 

Näiteks: Kergliiklusel ja autoliiklusel on erinevad rajad või teed. 

Valgusfoor Liikluskorraldus, mis signaali abil reguleerib liiklust või hoiatab 

liiklejaid. 

Liiklussõel Korraldus, mis takistab muu liikluse pääsemist bussirajale 

Liiklusolukord Sündmused sõiduteel, kõnniteel või jalgrattateel ja ristmikul, mis 

seisnevad näiteks selles, et liiklejad sõidavad teatud teelõigul 

teineteisele vastu, sõidukid pööravad ristmikul ära jne. 

Liiklusolukorra mudel Nõutava ruumi arvutamise mudel, näiteks kui arvutatakse 

sõidutee laiust, võttes arvesse liiklejate arvu, kes samaaegselt 

peavad mahtuma tee laiusele, ja sõidukeid, kes peavad saama 

ristmikul samal ajal ära pöörata. 

Liiklussaar Piiratud ala ristmikul liiklusvoogude eraldamiseks. 

Kolme tee ristmik Ristmik kolme juurdesõiduga 

Raskeliiklus Kogum autodest üldkaaluga üle 3,5 tonni. 

Põikikalle Tee kalle põikisuunas. Kahepoolne põikikalle tähendab seda, et 

kalle algab katendi keskelt (seda kohta nimetatakse ka 

kõrgendiks) ja kulgeb mõlemale poole. 

34


Tüüpsõiduk Tüübikatsetel heakskiidetud sõiduk. 

IVGU näeb ette sõiduki, mille mõõtmed ja tehnilised andmed 

vastavad antud sõidukitüübile. 

Tüüplõige Liikluspiirkonna jaotus sõiduradadeks, kõnniteedeks ja 

jalgrattateedeks ning tugiribadeks, eraldusribadeks tee keskel ja 

tee kõrval asuvateks eraldusribadeks. 

Tihedasti asutatud 

Teatud piirkond, mis vastavalt kohalikule liikluseeskirjale on 

piirkond 

tihedasti asustatud piirkond. 

Hooldus Tegevus, mis on vajalik tänava või tee ehitustehnilise kvaliteedi 

säilitamiseks. 

Teavitusmärk Liikluskorraldus sümboliga sildi kujul, mis annab teavet või 

juhatab teed. 

Jaotatakse osutavateks märkideks ja suunaviitadeks. 

Parkimisrada PR Sõiduraja osa, mis on ette nähtud parkimiseks või sõidukite 

muuks peatumiseks või teatud lõikudel busside peatumiseks või 

muuks otstarbeks. 

Parkimisplats Sõidukite parkimiseks ettenähtud abirajatis. 

Välja- ja sissesõit Näeb ette väljasõidu või sissesõidu kinnistu juurde, 

parkimisplatsile või tee (tänava) ääres oleva abirajatise juurde. 

Ruumiklass Ruumistandard, mis on liikleja käsutuses teatud liiklusolukorras 

teelõigul või ristmikul. 

Rakendatakse kolme klassi: A, B ja C. 

Valikutahvel Sirgete servadega sile tahvel, mis näitab nägemispuuetega 

inimestele, et tuleb teha mingi valik või võib olla vaja muuta 

suunda. 

Argipäevaliiklus APL Keskmine ööpäevane liiklus argipäeval (esmaspäevast reedeni) 

teatud kindlal ajaperioodil. 

Hoiatusjoon Hoiatab pidevjoone eest või mingi eriti ohtliku teeosa eest. LMM 

4.1.3 

Hoiatusmärk Sümboliga sildi kujul olev liikluskorraldus, mis hoiatab 

tingimustest, mis võivad olla teeliiklejatele ohtlikud. 

FK 

LMM 

LMM 

35


Hoiatustahvel Tahvel koos kuplitega, mis hoiatavad nägemispuuetega inimesi 

läheneva ohu, näiteks ristuva autoliikluse eest. 

Vertikaalkurv Paraboolikujuline kaar tee (tänava) teekoridori valikul 

vertikaaltasapinnas. 

Metsloomaläbipääs vt mõistet “loomaläbipääs” 

Ulukitara Metsloomakaitse tara kujul, et takistada suuremate ulukite 

pääsemist teepiirkonda. 

Tee Liikluse jaoks kohaldatud teepiirkonna osa või mingi muu 

liikluspind. 

36 

Tee juurde kuuluvad sõidutee ja muud teerajatised. 

1. Selline tee, tänav, väljak või mingi muu tee või plats, mida 

üldiselt kasutatakse mootorsõidukite liikluse jaoks. 

2. jalgrattaliikluse jaoks kohaldatud tee ja 

3. kõnnitee või ratsutamistee 1. või 2. punktile vastava tee 

ääres. 

LTN MMLM 

Teekorraldus: 

Võib eesliite abil viidata teatud liiklustüübile. Vt ka mõisteid 

“tänav” ja “üldine tee”. 

Üldistel teedel: korraldus, mis on vajalik tee korrashoiuks, 

hoolduseks või kasutamiseks ning mida rakendatakse 

teehooldaja eestvedamisel või tema poolt. Ka selline teega 

ühendatud sillad või praamisadamaga praamid, mis on vajalikud 

üldiseks transpordiks või mis tõenäoliselt omavad suurt tähtsust 

avalikkuse jaoks ja mis on välja ehitatud teehooldaja 

eestvedamisel või tema poolt. (Teeseadus § 2) 

TS RS 

Teeühendus 

(tänavaühendus), 

tänavasuue 

Erateedel: 

korraldus, mis on vajalik tee korrashoiuks, hoolduseks või 

kasutamiseks ning silla või praamisadamaga ühendava tee 

jaoks (Ehitusseaduse § 46) 

Peale- ja mahasõit samal teel koos ohutus- ja liiklussaartega. 

Peale- ja mahasõit samal teel (tänaval) koos nende või 

juurdesõitude vahel asetsevate ohutussaartega ja/või 

eraldusribaga tee keskel. 

LTN


Teearhitektuur Teearhitektuur on kooskõla teeprojekti kunstiliste, tehniliste ja 

funktsionaalsete aspektide vahel. 

Sõidutee ST Sõidutee koos võimalike teepeenarde, parkimisradade ja 

jalgrattaradadega. 

Sõiduteepeegeldi Teemärgistus punktikujuliste peegeldite vormis, mis võivad 

asendada või täiendada äärejoont, keskjoont, pidevjoont või 

Tee- ja 

tänavavalgustus 

topelt-pidevjoont. 

Valgustusrajatis tee (tänava ) ääres, mis suurendab objektide 

nähtavust ning loob ruumitunnetuse ja atmosfääri – eelkõige 

turvalisuse. 

Teehaldus Teed ehitus ja käitus (Teeseaduse § 4). Mõiste “käitus” sisaldab TS 

hooldust, remonti ja muid meetmeid. 

Teetähispost Vt mõistet “tähispost” 

Liiklusmärk Üks LMM-is rakendatavatest meetmetest liikluse 

korraldamiseks. 

Liiklusmärgid "Liiklusmärgid jaotatakse hoiatusmärkideks, keelumärkideks, 

kohustusmärkideks ja osutavateks märkideks. Liiklusmärgi 

juures võidakse kasutada ka ühte või mitut lisatahvlit. Osutavad 

märgid jaotatakse teavitusmärkideks ja teeviitadeks. 

LMM 

Teepiirkond Teepiirkonna moodustab teerajatise puhul ärakasutatav maa. 

(Teeseadus § 3) 

TS 

Teepeenar TP “Osa teest, mis on ette nähtud sõidukiliikluse jaoks, kuid mitte 

sõidutee või jalgrattatee.” 

MMLM 

Teepeenrarada TPR 

Tee keskel asuva eraldusriba juures olevat teepeenart 

nimetatakse tee keskel olevaks teepeenraks, muudel juhtudel 

külgteepeenraks. 

Külgteepeenra osa, mis pole teepeenrariba. 

Teepeenral asuv 

Bussipeatus, kus bussi sissesõiduruum on märgitud vähemalt 2 

bussipeatus 

m laiusele teepeenrale. 

Teepeenrariba TPR Külgteepeenra osa, mis piirneb vahetult sõiduteega. Sellel on 

sama katend ja kalle kui sõiduteel ning teemärgistus kasutab 

laiuses sellest suure osa ära. 

Teepeenrariba serv TPRS Teepeenrariba piirnemiskoht teepeenrarajaga. Viraažiselja 

asukoht ühenduskohtades rambiga. 

37


Teepiire Väljasõidukaitse tee ääres oleva piirde kujul. 

Teelõige Põiklõige läbi tee 

Teeliikleja Liikleja teel LE 

Teetüüp Koondmõiste teatud omadustega teetüübi kohta, näiteks kiirtee, 

eraldatud sõidusuundadega mootorliiklustee, kahe sõidurajaga 

tee. 

Tee juhatamine Toimub teeviitade ülespaneku teel 

Teeandmisjoon Teavitamine sellest, et vastavalt liiklusmärgile 1.1.23, LMM LMM 

38 

4.2.2 kehtib teeandmiskohustus. 

Ümberpööramisplats Sõidukite ümberpööramiseks ettenähtud teerajatis, näiteks 

teehooldusmasinate pöördeplats, eritalitlussõidukite 

pöördeplats ja tagasipööramistänava/-tee jaoks vajalik 

pöördeplats 

Vasakule pööramise 

Juurdesõidutee osa ristmikul, mis on spetsiaalselt kujundatud 

sõidurada 

vasakule pööravate sõidukivoogude jaoks. 

Ooteaeg OA Muude liiklejate poolt liiklejale pealesunnitud viivituse osa. 

Ootesilmus Abirajatis teehooldusmasinate parkimiseks, kui tagaasetsevad 

Aasta keskmine 

ööpäevane liiklus 

sõidukid peavad saama mööduda. 

AKÖL Keskmine aastane liiklusvoog ööpäevas, mille mõõtühikuteks 

on sõidukit/ööpäevas, teljepaari/ööpäevas või 

jalakäijat/jalgratturit/ööpäevas. Keskmine ööpäevane liiklusvoog 

teatud aastal. 

Keskmise liiklushulgaga ööpäev arvutatuna teatud aasta kohta 

Aasta keskmine 

ööpäev, aasta ööpäev 

Munajoon Kahe kaare ja nende vahel asetseva sama kõverussuunaga 

spiraali kombinatsioon. 

Üleminekukõver Pidevalt muutuva kõverusega kurvikaar, näiteks spiraalkõver. 

Ülekäigukoht Tee osa, mis on ette nähtud jalakäijate poolt kasutamiseks, et 

minna üle sõidutee või jalgrattatee, ning mis on tähistatud 

teemärgistuse või liiklusmärgiga. Ülekäigukoht on reguleeritud, 

kui liiklust reguleeritakse valgusfooriga või politseiniku poolt 

ning muudel juhtudel reguleerimata. 

MMLM 

Ülejuhtimisplats Rajatis tee keskel asuval eraldusribal liikluse ajutiseks 

ümberjuhtimiseks ühelt sõidurajalt teisele.


Muu läänitee Regionaalselt või lokaalselt huvipakkuv tee 

Maanteeameti regioon otsustab teenumbri (>500) ja teeviitade 

küsimused. 

39


Sisukord 

BAASVÄÄRTUSED .............................................................................................. 42 

1 Liikluskeskkonna baasväärtused.................................................................... 44 

1.1 Hõõrdumine ................................................................................................................. 44 

1.1.1 Üldine hõõrdumine ................................................................................................... 44 

1.1.2 Külghõõrdumine ja külgkiirendus ............................................................................. 45 

1.1.3 Pidurdushõõrdumine ja aeglustus ............................................................................ 45 

1.1.4 Tõusul sõitmahakkamine ......................................................................................... 47 

1.2 Nähtavusobjekt teeruumis ........................................................................................... 48 

2 Mootorsõidukid ............................................................................................... 50 

2.1 Geomeetria.................................................................................................................. 53 

2.1.1 Sõiduauto S.............................................................................................................. 54 

2.1.2 Sõiduauto haagissuvilaga Sh................................................................................... 54 

2.1.3 Väikebuss VBm........................................................................................................ 55 

2.1.4 Naftaauto, prügiauto Vnp ......................................................................................... 55 

2.1.5 Rasked veoautod ja tavabussid VBn........................................................................ 56 

2.1.6 Pikendatud normaalbuss Bp .................................................................................... 56 

2.1.7 Pöördliigendbuss Bpl ............................................................................................... 57 

2.1.8 Pöördliigendbuss Bljt................................................................................................ 57 

2.1.9 Liigendbuss Bl.......................................................................................................... 58 

2.1.10 Pool- või täishaagisega veoauto Vh ......................................................................... 58 

2.1.11 Metsaveok Vm ......................................................................................................... 59 

2.1.12 Haagisega traktor Th................................................................................................ 59 

2.1.13 Viljakoristusmasin VK............................................................................................... 60 

2.1.14 Haagisega veoauto, moodultüüpi Vmod .................................................................. 60 

2.1.15 Erisõiduk Seri ........................................................................................................... 61 

2.1.16 Eritalitlussõiduk Set.................................................................................................. 61 

2.1.17 Teehooldussõiduk Stee............................................................................................ 62 

2.2 Kiirendus......................................................................................................................62 

2.3 Esilaternad ja pidurituled ............................................................................................. 65 

3 Sõidukijuhi ja reisija baasväärtused ............................................................... 68 

3.1 Kiiruskäitumine kurvis .................................................................................................. 68 

3.1.1 Kiirus suurtes horisontaalkurvides............................................................................ 68 

3.1.2 Kiirus väikese raadiusega horisontaalkurvides......................................................... 70 

3.2 Aeglustus.....................................................................................................................70 

3.3 Kiirenduskäitumised normaalsetes liiklusolukordades ................................................. 72 

3.4 Kiirusprofiil ...................................................................................................................73 

3.5 Vertikaalkiirendus ........................................................................................................ 77 

3.6 Jõnksatus .................................................................................................................... 78 

3.6.1 Külgnihe ................................................................................................................... 78 

3.7 Pöörlemisliikumine....................................................................................................... 80 

3.8 Silmade kõrgus ja nähtavusnurk.................................................................................. 81 

3.8.1 Silmade kõrgus ........................................................................................................ 81 

3.8.2 Nähtavusnurk........................................................................................................... 82 

3.9 Reaktsiooniaeg ............................................................................................................ 82 

3.10 Otsustussagedus ......................................................................................................... 83 

3.11 Nähtavus ..................................................................................................................... 83 

3.11.1 Märgatavus .............................................................................................................. 83 

3.11.2 Loetavus .................................................................................................................. 83 

40


4 Jalakäijate ja jalgratturite baasväärtused ....................................................... 84 

4.1 Ruumivajadus.............................................................................................................. 84 

4.2 Kogujõud ja liikleja sooritusvõime ................................................................................ 85 

4.2.1 Jalgratturi aeglustus ................................................................................................. 86 

4.2.2 Kalded...................................................................................................................... 86 

4.2.3 Jalgratturite kiirus ..................................................................................................... 88 

4.2.4 Jalakäijate kiirus....................................................................................................... 88 

4.3 Reaktsiooniaeg ............................................................................................................ 88 

4.4 Silmade kõrgus ............................................................................................................ 89 

4.5 Haardeulatus ............................................................................................................... 89 

Lisa 1 Mõjud ja rahvamajanduslikud kulud ...................................................... 90 

1 Ristmik............................................................................................................ 90 

1.1 Peatumine ja kiiruse muutmine ristmikul (aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud) ......... 90 

1.1.1 Näide........................................................................................................................ 91 

1.2 Avariidega seotud kulud ristmikul ................................................................................ 91 

2 Ühendustee .................................................................................................... 92 

2.1 Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud ühendusteedel...................................................92 

2.1.1 Näide........................................................................................................................ 96 

2.2 Avariidega seotud kulud ühendusteedel ......................................................................98 

2.2.1 Näide...................................................................................................................... 100 

41



Teerajatiste planeerimist mõjutavad ja juhivad erinevad tegurid ja omadused. 

Kuidas käitub liikleja? Millised on tema võimed/suutlikkus? Kuidas võtta arvesse, et liiklejad muutuvad 

järjest vanemaks? Millised nõuded tuleb esitada liikluskeskkonnale, et see oleks ligipääsetav ja ohutu 

lastele. Milliste sooritustega peavad sõidukid hakkama saama ja kuidas näevad nad välja? Millist mõju 

avaldavad liiklejate käitumisele tee planeerimine, liikluskeskkond ja liikluseeskirjad? eelkõige jalakäijate 

ja jalgratturite puhul mõjutavad sooritusvõimet ka erinevad funktsionaalsed puuded. 

Mitmeid neid küsimusi – tegureid – kirjeldatakse dokumendis TTP. Need küsimused jaotatakse 

liikluskeskkonna, jalakäijate, jalgratturite, sõidukite, juhtide ja reisijate baasväärtusteks. 

Näide funktsionaalsetest nõuetest: 

Nähtavus piki teed peab olema selline, et tee võrdluskiirusega sõitev sõiduauto peab teel asuva objekti 

(nähtavusobjekti) ees saama pidurdada teatud ohutusmarginaaliga. 

42


43


1 Liikluskeskkonna baasväärtused 

Liikluskeskkonna omadusi kirjeldatakse TTP-s järgmiste mõistete abil: 

� hõõrdumine katendipinnal 

� nähtavusobjekt teeruumis. 

1.1 Hõõrdumine 

Hõõrdumine on TTP baasväärtus selleks, et määrata: 

� suurimat piki- ja põikikallet, arvestades autode pidurdamist ja liikumahakkamist nõlval 

� suurimat viraaži horisontaalkurvis, arvestades auto külgsuunas libisemise ohtu 

� nõutavat nähtavust selleks, et autod saaksid sõiduteel oleva takistuse taga peatuda vertikaal- ja/või 

horisontaalkurvis 

� madalaim lubatud hõõrdumine katenditel ja teemärgistusel 

� vähimad horisontaalkurvid. 

1.1.1 Üldine hõõrdumine 

Hõõrdetegur on hõõrdejõu ning rataste ja sõidutee vahelise normaaljõu suhe. Üldise hõõrdumise võib 

jaotada tangentsiaalosaks, pidurdushõõrdumiseks, ja radiaalsuunaliseks osaks, külghõõrdumiseks. 

Arvutuslikud hõõrdetegurid üldise hõõrdumise, pidurdushõõrdumise ja külghõõrdumise osas on esitatud 

JOONISEL 1-1. 

JOONIS 1-1 Arvutuslik hõõrdetegur dokumendis TTP 

44 

Hõõrdetegur 

Pidurdushõõrdumine 

Külghõõrdumine 

Üldine hõõrdumine 

Kiirus (km/h) 

Arvestage, et hõõrdetegur kehtib ainult vastaval kiirusel ning ei kujuta endast 

keskmist väärtust alates tegelikust kiirusest kuni peatumiseni.


Märkus: 

Arvutuslik hõõrdetegur f vastab umbes 2/3-le mõõdetud hõõrdetegurist suhteliselt hiljuti ehitatud hea katendiga 

teedel märja teepinna ja blokeerunud rataste korral. 

f = 0,62 x EXP(-0,0063 x V) 

V = kiirus (km/h) 

Juhend ATB VÄG 2003 nõuab suuremate pindade puhul hõõrdetegurit >0,5, mis on mõõdetud vastavalt 

dokumendile VVMB 104 Hõõrdumise määramine kõva kattega teedel. Mõõtmistoiming teostatakse umbes kiirusel 

70 km/h märja sõidutee ja blokeerunud rataste puhul. Dokumendis TTP võetakse arvutustes seega aluseks 80% 

miinimumnõudest. 

Juhendis ATB VÄG 2003 nõutakse väiksemate pindade , 0,45. 

1.1.2 Külghõõrdumine ja külgkiirendus 

Külghõõrdumine või külgkiirendus on üldise hõõrdumise üks osa, mida sõidukijuht tavaliselt kurvisõidu 

ajal ära kasutab. Külghõõrdumine on TTP baasväärtus selleks, et: 

� hinnata autode kiirustaset horisontaalkurvides 

� määrata horisontaalkurviraadiuste minimaalset väärtust üheaegse pidurdamise korral. 

Külghõõrdumise arvutuslikud hõõrdetegurid on horisontaalraadiuste valimiseks esitatud ülalpool joonisel 

1-1. 

Väikese raadiusega kurvides, näiteks ristmikel ja rampidel sõitmise kiirusi hinnatakse kahe sõiduviisi, 

sujuva ja äkilise puhul. Lugege üksikasjalikumalt 3. peatükist. 

Külgkiirenduse saab, kui külghõõrdumine korrutada läbi 9,82 m/s2-ga. 

Märkus: 

Arvutuslik külghõõrdumine fs on: 

fs = 0,28 x EXP(-0,0096 x V) 


1.1.3 Pidurdushõõrdumine ja aeglustus 

Pidurdushõõrdumine on üldise hõõrdumise osa, mida kasutatakse ära pidurdamisel. Pidurdusfunktsioon 

on TTP baasväärtus selleks, et arvutada peatumisnähtavuse pikkust ja pidurdusteekondi liiklusplatsidelt 

mahasõitudel jm. 

Täielikult ärakasutatud pidurdushõõrdumine vastab väga järsule pidurdamisele. Pidurdusteekondade 

hindamisel tavapärasel sõitmisel, näiteks mahasõidurampidel ja ristmikel pidurdamisel kasutatakse 

sujuvamat pidurdamisvõtet, vt täpsemalt 3. peatükist. 

Pidurdushõõrdumise arvutuslikud hõõrdetegurid on esitatud TABELIS 1-1. 

Aeglustuse saamiseks tuleb pidurdushõõrdetegur korrutada raskuskiirendusega g = 9,82 m/s2. 

Pidurdusteekondade ligikaudseks arvutamiseks kasutatakse TABELIS 1-1 esitatud 

pidurdushõõrdetegureid või alternatiivselt keskmisi aeglustusi. Pidurdushõõrdeteguri all mõistetakse 

pidurdushõõrdeteguri kaalutud keskmist väärtust üleminekul kiiruselt (V1) mingile muule kiirusele (V2). 

45


TABEL 1-1 Pidurdushõõrdetegur ja keskmine aeglustus horisontaalsel teel 

Alates 

Vi = 

(km/h) 

46 

TABEL 1-1 Pidurdushõõrdetegur ja keskmine aeglustus horisontaalsel teel 

Alates V = (km/h) Pidurdushõõrdetegur, fb 

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 

0 0,54 0,52 0,50 0,48 0,46 0,44 0,42 0,41 0,39 0,37 0,36 0,34 0,33 0 

10 5,27 0,51 0,49 0,47 0,46 0,44 0,42 0,41 0,39 0,37 0,36 0,34 0,33 10 

20 5,07 5,01 0,48 0,47 0,45 0,43 0,42 0,40 0,39 0,37 0,35 0,34 0,32 20 

30 4,88 4,93 4,73 0,46 0,44 0,43 0,41 0,39 0,38 0,37 0,35 0,34 0,32 30 

40 4,69 4,66 4,58 4,47 0,43 0,42 0,40 0,39 0,37 0,36 0,35 0,33 0,32 40 

50 4,51 4,48 4,42 4,32 4,22 0,41 0,39 0,38 0,37 0,35 0,34 0,33 0,31 50 

60 4,33 4,31 4,25 4,18 4,08 3,98 0,38 0,37 0,36 0,34 0,33 0,32 0,31 60 

70 4,16 4,14 4,09 4,03 3,94 3,85 3,75 0,36 0,35 0,34 0,32 0,31 0,30 70 

80 3,99 3,98 3,94 3,88 3,80 3,72 3,63 3,53 0,34 0,33 0,32 0,31 0,29 80 

90 3,83 3,82 3,78 3,73 3,66 3,59 3,51 3,42 3,32 0,32 0,31 0,30 0,29 90 

100 3,67 3,66 3,63 3,59 3,53 3,46 3,38 3,30 3,22 3,13 0,30 0,29 0,28 100 

110 3,52 3,51 3,48 3,44 3,39 3,33 3,26 3,19 3,11 3,03 2,94 0,28 0,27 110 

120 3,37 3,36 3,34 3,31 3,26 ,320 3,14 3,07 3,00 2,92 2,85 2,76 0,26 120 

130 3,23 3,22 3,20 3,17 3,13 3,08 3,02 2,96 2,89 2,88 2,75 2,67 2,60 130 

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 

Keskmine aeglustus, g 

x fb 

Pidurdusteekond saadakse vastavalt valemile: 

kus Sb = pidurdusteekond (m) 

V1 = lähtekiirus (m/s) 

Märkus: 

V2 = lõppkiirus (m/s) 

fb = pidurdushõõrdetegur 

Kuni V2 

(km/h) 

i = kalle pikisuunas (m/m, näiteks - 0,06 allapoolekalde 6% puhul) 

g = normaalkiirendus (9,82 m/s2) 

Arvutuslik pidurdushõõrdumine fb on: 

fb = 0,55 x EXP(-0,0057 x V) 


Kuni 

v2 

(km/h)


1.1.4 Tõusul sõitmahakkamine 

Vastu kallet sõitmahakkamisel peab sõiduki veoteljel olemasolev hõõrdumine ületama raskusjõu 

komponenti nõlva pinnal ning veeretakistust, vt JOONIST 1-2. 

JOONIS 1-2 Sõidualustuskalde arvutamise põhimõte 

kus f = hõõrdetegur 

d = sõiduki massi osakaal 

veoteljel 

g = raskuskiirendus (9,82 m/s2) 

i = nõlvakalle (näiteks 6% puhul 

0,06) 

Cr = veerehõõrdumine (N/kg) 

JOONISEL 1-3 on arvutatud suurim sõidualustuskalle erinevate hõõrdumiste ja veoteljele mõjuva 

raskusjõu osakaalu korral, arvestades arvutuslikku veerehõõrdumist 0,11 N/kg. Selle joonise abil saab 

kirjeldada erinevatest järskudest kalletest ülespääsemist halva teekatte korral. Hõõrdetegur 0,1 vastab 

märjale jääle, 0,3 liivale või naastrehvidega sõitmisele kinnisõidetud lumel. Veoteljele mõjuva raskusjõu 

osakaal varieerub alates 0,20-st suure koormaga veokikombinatsiooni puhul kuni u. 0,50-ni sõiduauto 

korral. 

Maksimaalne kalle (%) 

raskusjõu osakaal veoteljele, d 

JOONIS 1-3 Sõidualustuskalde arvutamine 

Näide: 

Arvutage maksimaalne kalle nõlvast üles 

sõidu alustamisel kaheteljelise, haagisega 

veoautoga. 

Sõidukiekipaaž kaalub 37 tonni ja veoteljele 

mõjuv koormus 

on 10 tonni, st d= 10/37=0,27 

Sõiduteel on kinnisõidetud ja äsja liivatatud 

lumi, mis tähendab, et hõõrdetegur on umbes 

f = 0,3. 

Jooniselt saab maksimaalseks nõlvakaldeks 

umbes 7%. 

Teede maksimaalsete pikikallete määramisel on kasutatud jõudude võrrandit. Veoteljele mõjuva jõu 

arvutuslikuks osakaaluks on seega valitud üks neljandik sõiduki kogumassist (d=0,25) ja tõusunõlva 

madalaimaks hõõrdeteguriks 0,3. 

47


1.2 Nähtavusobjekt teeruumis 

Nähtavusobjekt on TTP-s baasväärtus nähtavuse määramiseks erinevates liiklusolukordades. 

Liiklejatel peab olema teeruumist ülevaade, et vaadelda ja tuvastada nähtavusobjekte ja 

nähtavustakistusi, näiteks: 

� teisi liiklejaid, näiteks vastusõitvaid, ristuvaid või järelejõudvaid liiklejaid, kellega kooskõlastatult 

liiklemiseks tuleb neid näha 

� sõiduteel olevaid takistusi, näiteks esemeid, mida tuleb pidurdamiseks või kõrvelehoidmiseks näha 

� liikluskorraldused, näiteks liiklusmärgid, teemärgistus ja valgusfoorid 

� takistused väljaspool sõiduteed, näiteks teeristmike nähtavuspiirkonnas, millest peab olema 

ülevaade. 

JOONIS 1-4 Teeruumi nähtavusobjektide näited 

TTP-s kasutatakse nähtavusarvutustes järgmisi nähtavusobjekte, vt TABELIT 1-2. 

TABEL 1-2 Nähtavuspiirkondade määramisel kasutatavad nähtavusobjektid 

OBJEKT KÕRGUS 1m KASUTUSVALDKONNA NÄITED 

Sõidutee 0,00 Jalgrataste peatumisnähtavus 

Sõidutee (takistus sõiduteel) 

Eessõitva auto pidurituli 

0,20 

0,35 

Autode peatumisnähtavus ja nähtavus ristmikel 

Üksteise taga sõitvate autode peatumisnähtavus 

Takistused sõiduteel, nt lapsed, koerad jne 

Lähenevad sõidukid (esilaternad) 

0,40 

0,60 

Jalgrataste peatumisnähtavus ja nähtavus ristmikel 

Nähtavus ristmikel ja möödasõidunähtavus 

Hekid, tarad jne 0,80 Suurimad nähtavust varjavad takistused nähtavuspiirkonnas 

kohaliku võrgu ristmikul 

48


49


2 Mootorsõidukid 

Mootorsõidukite parameetrid ja omadused, näiteks: 

� ruumivajadus ristmikel pööramiseks ja teelõigu läbimiseks 

� teelpüsivus 

� kiirendus- ja pidurdusvõime 

� kütusekulu 

� heitgaasi heitmed 

Need parameetrid on teerajatiste planeerimise jaoks otsustava tähtsusega. 

TTP-s jaotatakse sõidukipark 17 tüüpsõidukiks, mis on valitud nii, et oleksid kaetud tavaliste 

sõiduautode, busside, veoautode ja veokikombinatsioonide arvutuslikud omadused, vt TABELIT 2-1. 

Tüüpsõiduk on TTP baasväärtuseks teede ja tänavate ristprofiilide, ristmike, puhkerajatiste jms 

arvutamisel ja planeerimisel. 

TABEL 2-1 Tüüpsõidukite loend 

PUNKT TÜÜPSÕIDUK 

2.1.1 S sõiduauto 

2.1.2 Sh sõiduauto haagissuvilaga 

2.1.3 VAv väikesed veoautod, väikebussid jne 

2.1.4 Vnp nafta- ja prügiauto 

2.1.5 Vn 2- kuni 4-teljelsied suured veoautod ja linnabussid 

2.1.6 Bp pikendatud normaalbuss 

2.1.7 Bpl pöördliigendiga buss 

2.1.8 Bljt liigendbuss sundjuhtimisega tagumise liigendteljega 

2.1.9 Bl liigendbuss 

2.1.10 Vh haagise või poolhaagisega veoauto 

2.1.11 Vm metsaveoauto 

2.1.12 Th haagisega traktor 

2.1.13 VK viljakoristusmasin 

2.1.14 Smod moodulsõiduk 

2.1.15 Seri erisõiduk 

2.1.16 Set eritalitlussõiduk 

2.1.17 Sh teehooldusmasin 

Märkus: 

Maanteeamet vastutab alates 1993. aastast selle eest, et liiklussüsteem kohandatakse puuetega isikutele. Selleks 

on plaanis välja töötada nende inimeste vajadusi arvestavad eeskirjad busside planeerimiseks. 

Rootsi Kohaliku Liikluse Ühing SLTF esitab väljaandes Buss 2000 nõuded busside tehniliste funktsioonide kohta. 

Tüüpbusside ruumivajadust kirjeldatakse ja TTP-s. Buss 2000 sisaldab andmeid ka uste paigutuse, 

sisenemiskõrguste ja muude detailide kohta, mis on vajalikud näiteks bussipeatuste planeerimiseks. 

JOONISEL 2-1 on kujutatud üksteist tüüpbussi koos märkustega nende spetsiifiliste omaduste kohta. 

50


Normaalbussi tüüp 1 = tüüpsõiduk Vn 

Hooldusbuss 

Tagasilla kaugus - ees, 8,6 m. 

NB! Kliirens võib olla ainult 0,25 m. 

Liigendbuss tüüp 1 = tüüpsõiduk Bl 

Sundjuhtimisega rattad tagasillal. 

NB! Teatud kohtades suur tagumine hälvitus. 

NB! Kliirens võib olla ainult 0,25 m. 

Liigendbuss tüüp 3 = tüüpsõiduk Ble 

Jäik tagasild. NB! Kliirens võib olla ainult 0,25 m. 

Pöördliigendbuss = tüüpsõiduk Bbs 

Pöördliigendbussi teoreetiline raskuskese asetseb 

eesmisel liigendteljel. 

Turismibuss 

Teatud mudelitel istub bussijuht madalal. See 

annab tavalisest halvema nähtavuse, eriti 

künkaharjadel. 

Hooldusbuss 

Suur teljevahe annab peaaegu sama suure 

pöörderaadiuse kui normaalbussidel. 

NB! Kliirens ainult 0,25 m. 

JOONIS 2- Üksteist tavaliselt esinevat tüüpbussi 

Normaalbussi tüüp 2 = tüüpsõiduk Bp 

Tagasilla kaugus - ees, 9,1 m. Sõidurööbete 

kontrollimisel suurendage ristmikukõverate puhul 

ees sõidulaiust u. 0,3 m võrra. NB! 

Kliirens võib olla ainult 0,25 m. 

Liigendbuss tüüp 2 = tüüpsõiduk Bl 

Jäik tagasild. NB! Kliirens võib olla ainult 0,25 m. 

Pöördliigendbuss = tüüpsõiduk Bp 

Pöördliigendi teoreetiline raskuskese asetseb 1/3 

kaugusel eesmisest liigendteljest. 

Pikendatud normaalbuss = tüüpsõiduk Bp 

NB! Suur tagumine üleulatus annab suure 

hälvituspindala. 

Väikebuss = tüüpsõiduk Bv 

Väiksema teljevahega ja väiksema laiusega kui 

normaalbussid. NB! Kliirens võib olla ainult 0,25 

m. 

51


On olemas sõidukikombinatsioonid, mis nõuavad suuremat ruumi kui kõige suurem tüüpsõiduk – 

eelkõige teatud pööramistel ristmikel. Need sõidukid võivad sageli ristmikule läheneda 

vähemmugavamat sõiduviisi kasutades ja tüüpsõidukitest väiksema kiirusega. 

Mõnikord on siiski arvutuste aluseks vajalikud spetsiaalsed uuringud ristmike kohta, kus liiklevad 

erisõidukid. Sellisel juhul tuleb kontrollimisel lähtuda Maanteeameti rööpmeprogrammist VV PC 2 

Rööpmed. 

Märkus: 

Rootsis puuduvad reeglid mootorsõidukite manööverdusvõime kohta väikese raadiusega kurvides. Põhimõtteliselt 

on lubatud 24 m pikkune jäik sõiduk. 

Pärast Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga on lubatud 25,25 m pikkune sõidukirong (veok koos haagise või 

poolhaagisega), Lmod. Sõidukirong vastab nõuetele, kui selle ümber saab tõmmata ringi sise- ja välisraadiustega 

2,0 ja 12,5 m, vt JOONIST 2-3. Kaugus sõiduki esiotsast kuni kõige tagumise ratta keskkohani tohib olla 

maksimaalselt 22,5 m. Haagise eesmise ja tagumise rattakombinatsiooni keskkohtade vahekaugus tohib olla 

maksimaalselt (12.50 − 2.04) 2 − ((5.30 + L / 2) 2 ,kus L on haagise laius, vt JOONIST 2-2. L=2,6 m puhul on 

väärtuseks 8,1 m. 

JOONIS 2-2 Tüüpsõiduki Sm mõõtmed 

Paljudes riikides kohaldatakse niinimetatud ECE-ringi. EÜ direktiiviga 9653 1996 kehtestati Ry=12,0 m asemel 

raadius Ry=12,5 m. Sõiduk peab suutma sõita ringis vastavalt JOONISELE 2-3. TTP tüüpsõidukid Bp ja Vh ei 

vasta nendele sõidukitele esitatavale vastavale nõudele. 

JOONIS 2-3 ECE-ringid 

52 

Standardne ECE-ring Lmod ECE-ring


Veoki ja haagise/poolhaagise vahelise ühenduse kontrollimiseks kasutatakse Rootsi autoülevaatustel JOONISELE 

2-4 vastavav “tänavanurgakatset”. Katse seisneb selles, et sõidukikombinatsioon peab olema võimeline pöörama 

ümber 8,5 m laiuse tänavanurga. 

JOONIS 2-4 Tänavanurgakatse 

2.1 Geomeetria 

Sõidukirühmade esindamiseks on valitud järgmised tüüpsõidukite geomeetriad, mis on paljudel mudelitel 

erinevate suuruste ja parameetritega. 

Punktis 2.2 on esitatud kiirendusparameetri baasväärtused. 

Veoautode ja busside rataste väljakallete üldised väärtused on esitatud TABEIS 2-2: 

Tabel 2-2 Maksimaalsed rattaväljakalded koos väärtustega roolipöörde kohta ning ”Lock-to-lock time” 

kasutamiseks kommerts-rööpmeprogrammi parameetrite kehtestamisel. 

Max rattaväljakalle kraadides (sisemisel 

rattal) 

RATTAVÄLJAKALLE 

LIIGENDIGA 

SÕIDUKIL 


LIIGENDITA SÕIDUKIL 

TEOREETILINE 


LIIGENDIGA SÕIDUKIL 

48-50° 50-52° - - 

(välimisel rattal) 34,5-34,9° 35,5° - - 

Maksimaalse rattaväljakalde keskmine 

väärtus 

Roolipöörete arv otsesõidust kuni rataste 

maksimaalse väljakaldeni 

41,25° 

3,1 

42,75° 

4,5 

40° 

3,5 

42,5° 

3,7 

Rattaväljakalle kraadides roolipöörde kohta 15,5-16,1° 11,1-11,6° 11,5° (1) 11,5° (1) 

Maksimaalne "Lock-to-lock time" - - 7 sek. 7,4 sek. 

(1) 11,5° sekundis 

Pöörderaadius, pöördeläbimõõt ja sõidulaius on määratletud vastavalt JOONISELE 2-5. 

TEOREETILINE 


JÄIGAL SÕIDUKIL 

53


JOONIS 2-5 Pöörderaadiuse, pöördeläbimõõdu ja sõidulaiuse definitsioonid 

Pöördeläbimõõt sarnaneb pööramisega kahe kõnnitee vahel. Liigendita sõidukite pöörderaadiuse ja 

sõidulaiuse arvutamisel võetakse tavaliselt arvesse maksimaalne rooliväljapööre 42,5° ning 

liigendsõidukite pöördeläbimõõdu ja sõidulaiuse arvutamisel maksimaalne rooliväljapööre 40°. Teiseks 

piiranguks on liigendsõidukite arvutamisel veel see, et haagis ei tohi pöördliikumise ajal tahapoole 

liikuda. 

2.1.1 Sõiduauto S 

Tüüpsõiduk P on sõiduautod ja muud samasuguse suuruse ja parameetritega autod, näiteks väikesed 

veoautod tüübist "pikap" jne, vt TABELIT 2-3. 

TTP-s kasutatakse tüüpsõiduki mõõtmeid ja parameetreid selleks, et planeerida teelõikeid, ristmikke, 

pööramisplatse, parkimisplatse jne. 

TABEL 2-3 Tüüpsõiduki S mõõtmed ja parameetrid, näited 

NÄIDE MINI VÄIKE KESKMINE SUUR 

Pikkus (m) 3,45 4,00 4,79 4,96 

Laius (m) 1,47 1,66 1,75 1,78 

Kõrgus (m) 1,44 1,40 1,43 1,47 

Pöörderaadius (m) 4,60 5,30 5,00 6,40 

Tüüpsõiduk S on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-6. 

54 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK S 

Pikkus 4,9 m 

Laius 1,8 m 

Teljevahe 2,8 m 

Üleulatus ees 0,8 m 

Kõrgus 1,5 m 

Pöörderaadius 5,5 m 

sõidulaiusega 4,0 m 

JOONIS 2-6 Tüüpsõiduki S mõõtmed 

2.1.2 Sõiduauto haagissuvilaga Sh 

Tüüpsõiduk Sh on sõiduauto haagissuvilaga või sarnase haagisega. Tüüpsõiduki Sh mõõtmeid ja 

parameetreid kasutatakse TTP-s parkimisplatside, puhkeplatside jms arvutamiseks.


Tüüpsõiduk Sh on tüüpsõiduk S haagissuvilaga vastavalt JOONISELE 2-7. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Sh 

Pikkus 13,5 m 

Laius 2,3 m 

Kõrgus 2,7 m 

Pöörderaadius 11,5 m sõidulaiusega 8,5 m 

JOONIS 2-7 Tüüpsõiduki Sh mõõtmed 

2.1.3 Väikebuss VBm 

Tüüpsõiduk VBm hõlmab väikebusse ja väikeseid veoautosid. Tüüpsõiduki VBm mõõtmeid ja 

parameetreid kasutatakse TTP-s selleks, et arvutada ühistranspordirajatisi jms. 

Tüüpsõiduk VBm on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-8. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK VBm 

Pikkus 7,0 m 

Laius 2,2 m 



Kõrgus 2,0 m 


JOONIS 2-8 Tüüpsõiduki VBm mõõtmed 

2.1.4 Naftaauto, prügiauto Vnp 

Tüüpsõiduk Vnp on naftaauto, prügiauto või sarnane sõiduk vedude teostamiseks elamupiirkonda ja 

sealt ära. 

Tüüpsõiduki Vnp mõõtmed ja parameetreid kasutatakse TTP-s erateede ja üldkasutatavate teede 

ühenduste arvutamiseks. 

55


Tüüpsõiduk Vnp on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-9. 

56 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Vnp 

Pikkus 9,4 m 

Laius 2,55 m 

Teljevahe, esiteljeliigendi 

teoreetiline raskuskese 5,1 m 


Kõrgus 3,4 m 


JOONIS 2-9 Tüüpsõiduki Vnp mõõtmed ja parameetrid 

2.1.5 Rasked veoautod ja tavabussid VBn 

Tüüpsõidukite VBn alla kuuluvad rasked veoautod ja normaalbussid. Rasked, kahe- kuni neljateljelised 

veoautod ja normaalbussid on olemas erinevate mudelitena. Rasked veoautod on tavaliselt lühemad kui 

normaalbussid ja nende eesmine üleulatus on lühem. 

Tüüpsõidukite VBn mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse muu hulgas TTP-s lõigete ja ristmike 

planeerimiseks, busside nähtavuslõikude arvutamiseks ja ühistranspordiliikluse rajatiste planeerimiseks. 

Tüüpsõiduk VBn on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-10. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK VBn 

Pikkus 12,0 m 

Laius 2,55 m 



Kõrgus (veoauto) 4,5 m 

Kõrgus (buss) 3,2 m 

Pöörderaadius 12 m sõidulaiusega 6,5 m 

JOONIS 2-10 Tüüpsõiduki VBn mõõtmed 

2.1.6 Pikendatud normaalbuss Bp 

Tüüpsõiduk Bp on pikendatud normaalbuss. 

Tüüpsõiduki Bp mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse TTP-s selleks, et planeerida 

ühistranspordirajatisi.


Tüüpsõiduk Bp on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-11. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Bp 

Pikkus 13,0 m 

Laius 2,55 m 



Kõrgus 3,2 m 

Kliirens 0,35 m 

Pöörderaadius 12,5 m sõidulaiusega 7 m 

JOONIS 2-11 Tüüpsõiduki Bp mõõtmed 

2.1.7 Pöördliigendbuss Bpl 

Tüüpsõiduk Bpl on liigendtagaosaga buss. 

Tüüpsõiduki Bpl mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse TTP-s ristmike (teekoridori laiuste, 

ristmikukõverate, ohutussaarte paigutuse jne) ja ühistranspordirajatiste planeerimiseks. 

Tüüpsõiduk Bpl on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-12. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Bpl 

Pikkus 15,0 m 

Laius 2,55 m 

Teljevahe, esiteljeliigendi 

teoreetiline raskuskese 1 7,3 m 


Kõrgus 3,9 m 


Pöörderaadius 14 m sõidulaiusega 7 m 

1) 

Ainult juhul, kui liigendsõiduki esitelg on vedav, asetseb teoreetiline raskuskese 1/3 kaugusel liigendsõiduki 

telgede vahel. 

JOONIS 2-12 Tüüpsõiduki Bpl mõõtmed 

2.1.8 Pöördliigendbuss Bljt 

Tüüpsõiduk Bljt on sundjuhitava tagumise liigendteljega buss. 

Tüüpsõiduki Bljt mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse TTP-s tüüpsõiduki Bpl andmete asemel ristmike 

(teekoridori laiuste, ristmikukõverate, ohutussaarte paigutuse jne) ja ühistranspordirajatiste 

planeerimiseks. 

57


Tüüpsõiduk Bljt on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-13. 

58 

MÕÕDE TÕÕPSÕIDUK Bljt 

Pikkus 15,0 m 

Laius 2,55 m 

Teljevahe ees, telgliigendsõiduki 



Kõrgus 3,9 m 



JOONIS 2-13 Tüüpsõiduki Bljt mõõtmed 

2.1.9 Liigendbuss Bl 

Tüüpsõiduk Bl on liigendiga buss. Teatud mudelid on sundjuhitava tagasillaga. 

Tüüpsõiduki Bl mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse TTP-s selleks, et planeerida 

ühistranspordirajatisi. 

Tüüpsõiduk Bl on sõiduk mõõtmete ja parameetritega vastavalt JOONISELE 2-14. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Bl 

Pikkus 18,0 m 

Laius 2,55 m 

Kõrgus 3,2 m 


JOONIS 2-14 Tüüpsõiduki Bl mõõtmed 

2.1.10 Pool- või täishaagisega veoauto Vh 

Tüüpsõiduk Vh hõlmab haagise või poolhaagisega veokeid. Ruumivajadus kurvides sõitmisel sõltub 

komplitseeritud viisil telgede paigutusviisist ja telgede arvust, ekipaaži liigendpunktidest ja 

sõidustrateegiast. 24 meetri pikkusel veokil koos 3-teljelise haagisega on ristmikul pööramisel umbes 

samasugune ruumivajadus kui 16 meetri pikkusel veokil poolhaagisega. 24 meetri pikkune 

kombinatsioon 4-teljelise haagisega nõuab tavaliselt veidi rohke ruumi. 

On olemas sõidukikombinatsioonid, mis nõuavad ristmikul pööramisel rohkem ruumi kui tüüpsõidukid 

Vh. Näiteks on 4-teljelise haagisega metsaveok. Teiseks näiteks on niinimetatud pikkade kaupade veok, 

mis koosneb veokist ja poolhaagisest ekipaaži kogupikkusega 16–24 meetrit. Pikemate ekipaažide puhul 

kui 13,5 meetrit kasutatakse tavaliselt juhitava liigendpoolhaagisega lahendust, mis vähendab ekipaaži 

ruumivajadust. 

Tüüpsõiduki Vh mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse TTP-s muu hulgas näiteks detailide 

planeerimiseks ristmikel ja laiuse suurendamiseks kurvides.


Tüüpsõiduk Vh on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-15. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Vh 

Pikkus 16,0 m 

Laius 2,6 m 



Kõrgus 4,5 m 

Pöördeläbimõõt u. 16 m sõidulaiusega u. 12,5 m 

JOONIS 2-15 Tüüpsõiduki Vh mõõtmed 

2.1.11 Metsaveok Vm 

Tüüpsõiduk Vm on metsaveoks ettenähtud veok. Suurimaks tüübiks on 3-teljeline veoauto 4-teljelise 

haagisega ekipaaži kogupikkusega 24 meetrit. Selline kombinatsioon nõuab ristmikel pööramiseks 

tavaliselt veidi rohkem ruumi kui tüüpsõiduk Vh. 

Tüüpsõiduki Vm mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse metsaveoteede ja üldkasutatavate teede 

ühenduste planeerimiseks. 

Tüüpsõiduk Vm on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-16. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Vm 

Pikkus 24,0 m 

Laius 2,55 m 



Kõrgus 4,5 m 

Pöördeläbimõõt u. 18,5 m sõidulaiusega u. 13 m 

JOONIS 2-16 Tüüpsõiduki Vm mõõtmed 

2.1.12 Haagisega traktor Th 

Tüüpsõiduk Th on haagisega põllumajandustraktor. 

Tüüpsõiduki Th mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse TTP-s eratee ja üldkasutatava tee ühenduse, 

teeväravate vaba kõrguse jms arvutamiseks. 

59


Tüüpsõiduk Th on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-17. 

60 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Th 

Pikkus 9,2 m 

Laius 2,2 m 

Kõrgus 2,5 m 

Pöördeläbimõõt u. 8 m sõidulaiusega u. 6 m 

JOONIS 2-17 Tüüpsõiduki Th mõõtmed 

2.1.13 Viljakoristusmasin VK 

Tüüpsõiduk VK on viljakoristusmasin. Tüüpsõiduki VK mõõtmeid ja parameetreid kasutatakse TTP-s 

eratee ja üldkasutatava tee ühenduse, teeväravate vaba kõrguse ja laiuse jms arvutamiseks. 

Tüüpsõiduk VK on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-18. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK VK 

Pikkus 10,3 m 

Laius 6,0 m 

Kõrgus 4,5 m 

JOONIS 2-18 Tüüpsõiduki VK mõõtmed 

2.1.14 Haagisega veoauto, moodultüüpi Vmod 

Tüüpsõiduk Vmod on moodultüüpi sõidukirong, mis on planeeritud EÜ uute reeglite järgi. 

Sõiduk koosneb vedavast sõidukist ning haagisega transpordikärust. 

Ruumivajadus kurvides sõitmisel sõltub komplitseeritud viisil telgede paigutusviisist ja telgede arvust, 

ekipaaži liigendpunktidest ja sõidustrateegiast. 

Selle tüüpsõiduki ruumivajadus on ristmikel väiksem kui tüüpsõidukil Vh. Seda saab kasutada VU-s 

ummikuhajutusalade pikkuste, parkimistaskute ning ümberpööramisplatside kontrollimiseks.


Tüüpsõiduk Vmod on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-19. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Vmod 

Pikkus 25,25 m 

Laius 2,60 m 



Kõrgus 4,5 m 

Pöördeläbimõõt u. 19,5 m 

sõidulaiusega u. 11 m 

JOONIS 2-19 Tüüpsõiduki Vmod mõõtmed 

2.1.15 Erisõiduk Seri 

Tüüpsõiduk Seri on eritranspordiks kasutatav sõiduk. Leri on tüüpsõidukite hulgas suurim, koosnedes 3teljelisest 

veoautost ja 4-teljelisest haagisest ekipaaži kogupikkusega 19 meetrit. 

See erisõiduk on võrreldav ekskavaatorihaagisega. Sõiduki läbitavust piirab lisaks kliirens, mis on ainult 

u. 25 cm. Sellest pikkusest pikematel sõidukitel on sageli siiski juhitavad tagasillad, mis vähendavad 

sõiduki ruumivajadust. 

Tüüpsõiduki Leri mõõtmeid ja parameetreid saab kasutada ristmike arvutamiseks, kus sageli tekivad 

probleemid pikemate erisõidukitega. Tüüpsõiduk peab suutma ristmikku ületada nii, et kasutab ära 

ohutussaari, kergliikluseks ettenähtud pindu jms. 

Tüüpsõiduk Seri on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-20. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Seri 

Pikkus 19,0 m 

Laius 2,6 m 

Veoki geomeetria – vt tüüpsõiduki 

Vh kõrgust 4,5 m 

Pöördeläbimõõt u. 18 m 

sõidulaiusega u. 15,5 m 

JOONIS 2-20 Tüüpsõiduki Seri mõõtmed 

2.1.16 Eritalitlussõiduk Set 

Tüüpsõiduk Set on sõiduk, mis kirjeldab suurima ruumivajadusega eritalitlussõidukit. Kirjeldatav sõiduk 

on jäik sõiduk. 

Tüüpsõiduki Set mõõtmeid ja parameetreid võib kasutada õuepindade, põiktänavate jms arvutamiseks, 

kus eritalitlussõidukid peavad liikuda saama. 

61


Tüüpsõiduk Set on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-21. 

62 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Set 

Pikkus 10,0 m 

Laius 2,55 m 

Teljevahe ees, tagasilla 

raskuskese 5,0 m 

Kere üleulatus ees 2,6 m 

Lisandub redel b=90 cm 1,0 m 

Kõrgus 3,5 m 

Pöörderaadius 10,5 m sõidulaiusega 6 m 

JOONIS 2-21 Tüüpsõiduki Set mõõtmed 

2.1.17 Teehooldussõiduk Stee 

Tüüpsõiduk Stee on uus sõidukitüüp, mis tähistab kõige suurema ruumivajadusega teehooldussõidukit. 

Tüüpsõiduki Stee mõõtmeid ja parameetreid võib kasutada hooldusmasinate ümberpööramisplatside 

(avariiülesõitude) arvutamiseks. Väiksematel teedel, näiteks kergliiklusteedel, peab teehooldusmasinate 

maksimaalne laius olema maapiirkondades 3,5 m ja asulates 3,2 m. 

Tüüpsõiduk Stee on sõiduk mõõtmetega vastavalt JOONISELE 2-22. 

MÕÕDE TÜÜPSÕIDUK Stee 

Pikkus 10,95 m 

Sõiduki laius 2,6 m 

Laius väljasirutatud lumesahaga 4,5 m 

Laius kokkulükatud lumesahaga 3,7 m 



Kere üleulatus ees 1,75 m 

Täiendav üleulatus statsionaarse 

lumesaha puhul 0,45 m 

Kõrge lumesahk 1,0 m 

Kõrgus 3,4 m 

Pöörderaadius 12 m sõidulaiusel 7,5 m 

(kokkulükatud lumesahaga) 

JOONIS 2-22 Tüüpsõiduki Stee mõõtmed 

2.2 Kiirendus 

Sõiduki kiirendusvõime sõltub eelkõige sõiduki kaalu ja mootori efektiivse tõmbejõu suhtest, st 

massi/võimsuse tegurist ning suurematel kiirustel ka sõiduki aerodünaamilisest kujust. Kiirenduse 

määrab enamikes liiklusolukordades kõige rohkem ära juhi käitumine, vt punkti 3.3.


Kiirendusvõime on TTP baasväärtus, et arvutada kiirenduslõike liiklusplatside pealesõitudel, määrata 

kiirusprofiile eelteelõigul jne. 

Sõiduki kiirendusvõime teatud kiiruse ja kalde puhul saadakse jõuvõrrandist, kui sõiduki omadused on 

määratletud järgmiselt: 

dv/dt = kiirendus või aeglustus (m/s2) 

v = sõiduki punktkiirus (m/s) 

t = aeg (s) 

p = efektiivne tõmbejõud (W/kg) 

Cl = õhutakistustegur (kg/m3) 

A = esiotsa pindala (m2) 

m = sõiduki kaal (kg) 

Cr = veerehõõrdumine (N/kg) 

g = raskuskiirendus (m/s 2 ) 

i = kalle (m/m) 

Tüüpsõidukite S, Bl ja Vh baasväärtused on esitatud TABELIS 2-4. 

TABEL 2-4 Kiirendusvõime määramise baasväärtused tüüpsõidukitel S, Bl ja Vh 

TÜÜPSÕIDUK 

Baasväärtus S Bl Vh 

Õhutakistustegur Cl (kg/m3) 0,275 0,500 0,500 

Veerehõõrdumine Cr (N/kg) 0,11 0,11 0,11 

Esiotsa pindala A (m2) 1,73 7,5 6,5 

Tõmbejõud p (W/kg) 1) 22,1 8,2 6,0 

Kaal (tonni) 

1) 

1 hj = 746 W 

1,0 13,4 31,5 

Märkus: 

Tüüpsõiduki Vh tõmbejõudu (võimsuse ja massi suhet) ja seega ka kiirenduse ja aeglustuse kulgu on uuendatud 

vastavalt 1994. aastal teostatud mõõtmistele. Ülejäänud andmed vastavad 1970.-aastate sõidukipargile. 

Kiirendusvõimet on illustreeritud JOONISEL 2-23, JOONISEL 2-24 ja JOONISEL 2- 26. Neid saab 

kasutada selleks, et konstrueerida kiirusprofiile teekoridori vertikaalse valiku analüüsimiseks, vt punkti 

3.4 Kiirusprofiil. 

63


JOONIS 2-23 Kiirenduse ja aeglustuse kulg tüüpsõidukil S 

JOONIS 2-24 Kiirenduse kulg tüüpsõidukil Vh 

64 

Allamäge kalle (%) Ülesmäge kalle (%) 

aeglustus ülesmäge kaldel 

Kiirendus 

Kiirenduse kulg tüüpsõidukil Vh – 6,0 W/kg 

Pikkus (m) 

Kalle -8 % 

Kalle -6 % 

Kalle -4 % 

Kalle -3 % 

Kalle -2 % 

Kalle -1 % 

Kalle 0 % 

Kalle 1 % 

Kalle 2 % 

Kalle 3 % 

Kalle 4 % 

Kalle 6 % 

Kalle 8 %


JOONIS 2-25 Aeglustuse kulg tüüpsõidukil Vh 

JOONIS 2-26 Kiirenduse kulg horisontaalsel teel 

2.3 Esilaternad ja pidurituled 

Aeglustuse kulg tüüpsõidukil Vh – 6,0 W/kg 

Pikkus (m) 

Esilaternate arvutuslik kõrgus on 0,6 m ja piduritulede kõrgus 0,35 m. 

Esilaternate ja piduritulede kõrgus on TTP baasväärtused, mida kasutatakse möödasõidunähtavuse ja 

peatumisnähtavuse arvutamiseks. 

Kalle 2% 

Kalle 3% 

Kalle 4% 

Kalle 6% 

Kalle 8% 

65


66 

piduritulede Esilaternate 

kõrgus kõrgus 

JOONIS 2-27 Esilaternate ja piduritulede kõrgus 

Bussidel on esilaternate kõrgus u. 1,0 m. 

Valgusvihk on lähitulede puhul 1°, vt JOONIST 2-28. 

Märkus: 

Nähtavuslõik on lähitulede puhul umbes 50–60 m ja kaugtulede puhul umbes 150–250 m sõltuvalt sihtobjektist ja 

taustast. 

Lähitulede alaserva minimaalne lubatud kõrgus on 0,5 m. 

JOONIS 2-28 Valgusvihk 

Valgusvihu mõistet kasutatakse koos esilaternate kõrgusega selleks, et määrata minimaalsed raadiused 

vertikaalsetes nõguskurvides, vt JOONIST 2-29. 

JOONIS 2-29 Nõgusa vertikaalraadiuse arvutuspõhimõte 

Märkus: 

Reeglid esilaternate kõrguse, piduritulede kõrguse, valgusvihu jne kohta esitatakse Sõiduki tehnonõuetes.


67


3 Sõidukijuhi ja reisija baasväärtused 

Sõidukijuhi ja reisijate suhtumist, võimekust ja käitumist kirjeldatakse TTP-s järgmiste näitajatega: 

� kiirus kurvis 

� aeglustus ja kiirendus 

� kiirusprofiil 

� vertikaalkiirendus, jõnksatus ja pöörlemisliikumine 

� külgnihke mudel 

� silmade kõrgus 

� nähtavusnurk 

� reaktsiooniaeg 

� otsustussagedus 

� nähtavus 

3.1 Kiiruskäitumine kurvis 

Auto kiirus kurvis on TTP-s baasväärtus selleks, et määrata horisontaalkurvide raadiusi, arvutada 

kiirusprofiile jne. 

3.1.1 Kiirus suurtes horisontaalkurvides 

Tüüpsõidukite S ja Vh kiirus erinevate teelaiuste ja võrdluskiiruste puhul päevavalges ja teekatte hea 

seisukorra puhul on esitatud JOONISTEL 3-1 kuni 3-4. 

JOONIS 3-1 Tüüpsõiduki S kiirus võrdluskiirusel VK70 

68


JOONIS 3-2 Tüüpsõiduki Vh kiirus võrdluskiirusel VK70 

JOONIS 3-3 Tüüpsõidukite S ja Vh kiirus võrdluskiirusel VK90 

JOONIS 3-4 Tüüpsõidukite S ja Vh kiirus võrdluskiirusel VK110 

Märkus: 

Mudelid vastavad keskmisele sõidukile VTI simulatsioonimudeli sõidukiosas. 

69


3.1.2 Kiirus väikese raadiusega horisontaalkurvides 

Kiirust väikese raadiusega horisontaalkurvides saab hinnata JOONISE 3-5 järgi. 

Raadius R (m) 

JOONIS 3-5 Sõiduauto kiiruse valik väikeste pöörderaadiuste korral ristmikel ja rampidel 

Märkus: 

Joonisel on kujutatud kahte sõiduviisi ja kolme viraaživarianti. Sõiduviisideks on: 

� sujuv sõiduviis, mis vastab punktis 1.1 näidatud külgjõuväljundile 

� jõuline sõiduviis, mis vastab 50% suuremale külgjõuväljundile 

Viraažijuhtumid on järgmised: 

� 0 % 

� +5,5 % 

� -5,5 % 

Tavaliselt kasutatakse kiiruse hindamiseks 0%-list viraaži. 

Näide: 

Kiirus kurvis raadiusega R 50 m varieerub alates vähemalt kiirusest 30 km/h sujuva sõiduviisi ja 5,5%lise 

tahaviraaži puhul kuni umbes kiiruseni 45 km/h jõulise sõiduviisi ja 5,5%-lise viraaži puhul paremale. 

3.2 Aeglustus 

Auto aeglustus on TTP baasväärtus, mida kasutatakse peatumis- ja pidurdusteekondade arvutamiseks 

mahasõitudel liiklusplatsidele ja lisaradadele ristmikel ärapöörava liikluse jaoks. 

Sõidu- ja veoautode aeglustust saab juhtide erinevate sõiduviiside puhul hinnata JOONISTE 3-6 ja 3-7 

järgi. 

70 

Kiirus (km/h) 

E = - 5,5 % sujuv 

E = 0 % sujuv 

E = - 5,5 % 

jõuline 

E = 5,5 % sujuv 

E = 0 % jõuline 

E = 5,5 % järsk


Aeglustus (m/s^2) 

JOONIS 3-6 Aeglustuskäitumine 

Märkus: 

Kirjeldatakse nelja sõiduviisi: Nendeks on: 

� pidurdamine arvutusliku pidurdushõõrdumise juures; selle alusel arvutatakse peatumisnähtavus 

� jõuline sõiduviis, mis hõlmab pidurdamist 62,5%-ga arvutuslikust pidurdushõõrdumisest 

� keskmine sõiduviis, mis hõlmab pidurdamist 50%-ga arvutuslikust pidurdushõõrdumisest 

� sujuv sõiduviis, mis hõlmab mootoriga pidurdamist kuni umbes kiiruseni 80 km/h ja seejärel järjest kasvavat 

aeglustamist. Sujuv sõiduviis vastab keskmistele pidurdustele ristmikel. 

Aeglustus (m/s^2) 

Kiirus (km/h) 

Kiirus (km/h) 

Arvutuslik pidurdushõõrdumine 

Tugev=0.625*fb 

Keskmine=0.5*f 

b 

Nõrk 

JOONIS 3-7 Seos lähte- ja lõppkiiruse ning pidurdusteekonna vahel erinevate pidurduskäitumiste korral 

Sujuv 

Keskmine 

Jõuline 

Arvutuslik pidurdushõõrdumine 

71


Näide: 

Pidurdamisel kiiruselt 100 km/h kiirusele 60 km/h on sujuva sõiduviisi puhul vajalik pidurdusteekond 

umbes 280 m – 80 m = 200 m 

Loetakse, et järgmised aeglustustasemed annavad autoliikluse jaoks hea, keskmise ja madala standardi, 

vt TABELIT 3-1. 

TABEL 3-1 Aeglustuse standardtasemed 

STANDARD AEGLUSTUS m/s 2 

KIIRUSVAHEMIK 

72 

70-50 50-0 

MÄRKUSED 

Hea 0-1,5 0-2,0 Tavaline pidurdamine; jäise teekatte puhul 

pole võimalik ilma naastrehvideta. 

Keskmine 1,5-3,0 2,0-3,5 Suhteliselt järsk pidurdamine; talvise 

teekatte puhul pole võimalik ilma 

teelibeduse tõrjeta ja/või heade 

talvekummide kasutamiseta. 

Madal 3,0-4.0 3,5-4,5 Järsk pidurdamine, pole võimalik talviste 

teeolude puhul. 

Seisvate bussireisijate ohutuse arvessevõtmine nõuab tunduvalt madalamaid aeglustustasemeid, vt 

TABELIT 3-2. 

TABEL 3-2 Aeglustuse standardtasemed, võttes arvesse seisvate bussireisijate ohutust 

STANDARD AEGLUSTUS m/s 2 

KIIRUSVAHEMIK 

70-50 50-0 

MÄRKUSED 

Hea 0-1,5 0-1,5 Tavaliselt seisvatel reisijatel õnnetusoht 

puudub. 

Keskmine 1,5-2,0 1,5-2,0 Teatud õnnetusoht seisvatel reisijatel 

Madal 2,0-3,0 2,0-3,0 Ilmne õnnetusoht seisvatel reisijatel 

3.3 Kiirenduskäitumised normaalsetes liiklusolukordades 

Autode kiirendus on TTP baasväärtus liiklusplatsidele pealesõitude kiirendusteekondade arvutamiseks, 

et määrata teelõikude kiirusprofiilid. 

Normaalset kiirenduskäitumist iseloomustatakse TABELIS 3-3. Rasketel sõidukitel väheneb 

kiirendusvõime u. 0,1 m/s2 iga mäest üles kalde protsendi kohta, vt täpsemalt punktist 2.2. 

TABEL 3-3 Normaalsed kiirenduskäitumised 

KIIRUSVAHEMIK (km/h) 

Sõidukitüüp 0-50 50-70 

Sõiduauto 2,1 m/s 2 1,1 m/s 2 

Normaalbuss 0,9 m/s 2 0,3 m/s 2 

Haagisega veoauto 0,6 m/s 2 0,2 m/s 2


3.4 Kiirusprofiil 

Vabade sõidukite kiirusprofiilid piki teatud kindlat teekoridori võib arvutada vastavalt peatükile 2.2 

Kiirendus ja punktile 3.1.1 Kiirus suurtes horisontaalkurvides. 

Kiirusprofiile saab kasutada selleks, et kirjeldada tüüpsõidukite oodatavat kiiruskulgu teekoridori valiku 

alternatiivide korral ning et otsustada meetmete rakendamise, näiteks kiirendusradade vajaduse üle. 

Arvutusmeetod seisneb selles, et esmalt määratakse keskmised kiirused, võttes lähtepunktiks 

võrdluskiiruse ja teekoridori horisontaalsuunas valiku (teelaiuse ja horisontaalraadiuse) vastavalt 

JOONISTELE 3-1 kuni 3-4. Seejärel korrigeeritakse kiirusi, võttes arvese teekoridori vertikaalsuunas 

valikut (leides lähisväärtuse kallete kaudu) vastavalt punktile 2.2 kiirendus ning JOONISTELE 2-22 kuni 

2-24. 

Märkus: 

Mudel kujutab endast VTI vaba sõiduki simulatsioonimudeli keskmise sõiduki käitumisel põhinevat 

käsitsiarvutusvarianti. 

Näide: 

Kiirusprofiili arvutamine arvutuslikele sõidukitele tüüpidest S ja Vh JOONISEL 3-8 kujutatud teelõigul. 

Võrdluskiirus on 90 km/h ja tee laius 9 m. 

JOONIS 3-8 Teekoridori valik ja profiili lähisväärtuse leidmine 

Tegelik profiil 

Lähisväärtusele 

vastav profiil 

Lähisväärtusele vastav profiil 

Profiili andmed 

Plaaniandmed 

73


1. samm: Jaotage teelõik homogeenseteks osalõikudeks, võttes arvesse võrdluskiirust, tee laiust ja 

horisontaalkurve raadiusega R< 1200 m. Kui raadius ületab 1200 m, loetakse teelõigud sirgjoonelisteks. 

Kiiruse arvutamisel JOONISTE 3-1 kuni 3-4 põhjal võetakse aluseks Rh = l200 m. 

Selles näites on kiirus ja tee laius konstantsed. Horisontaalses osas saadakse osalõigud vastavalt 

allpool esitatud TABELILE 3-4. 

TABEL 3-4 Jaotus osalõikudeks horisontaalsuunas, võttes arvesse võrdluskiirust, tee laiust ja 

horisontaalraadiust 

OSALÕIK VK 

(km/h) 

B (m) RH (m) AL (m) PIKKUSMÕÕDE 

H1 90 9 RL 100 100 

H2 90 9 800 300 400 

H3 90 9 RL 1000 1400 

H4 90 9 700 250 1650 

H5 90 9 RL 350 2000 

2. samm: Arvutage kiirusprofiil, võttes arvesse võrdluskiirust, tee laiust ja horisontaalraadiust 

vastavate tüüpsõidukite jaoks, määrates iga osalõigu jaoks kiiruse JOONISTE 3-1 kuni 3-4 põhjal. Kui 

kehtib kohalik kiiruspiirang 50 km/h, võib oletada, et kiirus võrdub piirkiirusega. 

Näites saadud kiirused on välja toodud allpool TABELIS 3-5. 

TABEL 3-5 Osalõikude keskmised kiirused tüüpsõidukitel S ja Vh 

OSALÕIK VS (km/h) VVH (km/h) 

H1 89 78 

H2 88 77 

H3 89 78 

H4 87,5 76,5 

H5 89 78 

Osalõikude vahelistel üleminekutel kiirendused ja aeglustused summeeritakse selles näites. Kui näiteks 

teelõigu erinevatel osadel on erinevad piirkiirused või kui kiirusprofiil tuleb arvutada sõidukile, mis 

alustab liikumist paigaltseisust, on see liiga jäme lihtsustus. Sel juhul tuleb kiirendused ja aeglustused 

arvutada. Kiirenduse arvutamiseks kohaldatakse JOONISEID 2-22 kuni 2-24 analoogselt selle näite 4. 

sammule. Selliseid arvutusi täiendatakse sageli käsitsiarvutustega. Tasasel teel võib rakendada väärtust 

1 m/s2 . 

See annab pidurdusteekonna: 

kus Lp = pidurdusteekond (m) 

Vl = lähtekiirus (km/h) 

V0 = lõppkiirus (km/h) 

25,92 = 3,62×2r (r = 1 m/s2) 

74


3. samm: Teelõigu profiili mõju arvutamiseks leitakse selle lähendväärtus kaldeid arvestades. Mida 

täpsemalt lähendamine teostatakse, seda täpsema kiirusearvutusega tegemist on. 

Selles näites on kalded pikendatud oma lõikepunktideni. See annab lähendatud profiili vastavalt allpool 

esitatud TABELILE 3-6 ja seda näitab punktiirjoon JOONISEL 3-8. 

TABEL 3-6 Profiili lähendväärtused konstantse kaldega osalõikudel 

OSALÕIK KALLE (%) L(m) PIKKUSMÕÕDE 

P1 0 135 135 

P2 6 955 1090 

P3 0 280 1370 

P4 -2 pikk 

4. samm. Resultandiks oleva kiirusprofiili arvutamisel tuleb kontrollida, kas teelõigu lähendatud 

profiil mõjutab kiirusprofiili võrdluskiiruse, tee laiuse või horisontaalkõvera tõttu, ja vajadusel selle arvel 

kiirusprofiili korrigeerida. 

Selleks kasutatakse näiteks tüüpsõidukite S ja Vh kiirendus- ja aeglustuslõike vastavalt JOONISTELE 2- 

23 kuni 2-25. Tüüpsõiduki Vh kohta on metoodika esitatud allpool ning JOONISTEL 3-9 ja 3-10. 

Kombineerige osalõigud horisontaal- ja vertikaalsuunas nii, et saadakse uued osalõigud, mis on kõigi 

sisendmuutujate suhtes konstantsed. Näites saadakse uued osalõigud vastavalt TABELILE 3-7. 

TABEL 3-7 Osalõikudeks jaotus teekoridori horisontaal- ja vertikaalsuunas kombineeritud valiku korral 

OSALÕIK VK 

(km/h) 

B (m) I RH 

(%) (m) 

DL (m) PIKKUS- VVh 

MÕÕDE (km/h) 

S1 90 9 0 RL 100 100 78 

S2 90 9 0 800 35 135 77 

S3 90 9 6 800 265 400 77 

S4 90 9 6 RL 690 1090 78 

S5 

S6 

90 

90 

9 

9 

0 

-2 

RL 

RL 

280 

30 

1370 

1400 

78 

78 

S7 90 9 -2 700 250 1650 76,5 

S8 90 9 -2 RL 78 

Osalõigul Sl hoiab tüüpsõiduk Vh oma kiirust, mis on määratud võrdluskiiruse, tee laiuse ja 

horisontaalraadiuse põhjal (78 km/h). 

Osalõigul S2 alaneb kiirus horisontaalraadiuse muutumise tõttu kiiruseni 77 km/h. 

Osalõigul S3 ei suuda sõiduk oma kiirust hoida, sest kalle on muutunud 0%-liselt kaldelt 6%-lise mäest 

üles kaldeni. Kiirusprofiil saadakse osalõigul nii, et joonisel 3-9 minnakse horisontaalsuunas 

sisendkiiruse 77 km/h juures +6%-lise kalde aeglustuskõverani punktis A ja järgitakse seda osalõigu 

pikkuse 265 m ulatuses punktini B. 

75


Osalõigul S4 ei mõjuta sõidukit enam vähenenud horisontaalraadius, sest kalle on jätkuvalt +6 %. 

Kiirusprofiili saab seega nii, et liikuda edasi piki +6% kõverat mööda osalõigu pikkust 690 m kuni punktini 

C. 

Osalõigul S5 väheneb kalle 0%-ni, st sõiduk hakkab kiirendama. 

Kiirusprofiili saab nii, et minnakse horisontaalselt punktist C kuni kalde 0% kiirendusjooneni punktis D ja 

jätkatakse seda mööda osalõigu pikkust 280 m kuni punktini E. 

Osalõigul S6 tekib kalle -2% (allamäge kalle). Kiirusprofiili saab nii, et minnakse horisontaalselt punktist 

E kuni kalde -2% kiirenduskõverani punktis F ja jätkatakse seda mööda osalõigu pikkust 30 m kuni 

punktini G. 

Osalõigul S7 ei saavuta sõiduk veel kiirust, mis ulatuks võrdluskiiruse, tee laiuse ja horisontaalraadiuse 

kohta esitatud kiiruseni, vaid kiirusprofiili saamiseks liigutakse edasi mööda -2%-kõverat. Pärast osalõigu 

pikkust 250 m on sõiduk saavutanud kiiruse u. 75 km/h punktis H. 

Alles osalõigul S8 saavutatakse võrdluskiiruse, tee laiuse ja horisontaalraadiuse kohta kehtiv kiirus 78 

km/h. See toimub pärast 80 m läbimist punktis J. Seejärel profiil rohkem kiirendust ei mõjuta. 

JOONIS 3-9 Tüüpsõiduki Vh kiirusprofiili arvutamine, võttes arvesse tee pikikallet 

Analoogsel viisil arvutatakse resultant-kiirusprofiil ka tüüpsõidukile. Resultant-kiirusprofiil on kujutatud 

JOONISEL 3-10. 

76 

Allamäge kalle (%) Ülesmäge kalle (%)


JOONIS 3-10 Resultant-kiirusprofiil tüüpsõidukitele S ja Vh 

3.5 Vertikaalkiirendus 

Vertikaalkiirendus on sõiduki kiirendus kurvikeskpunktist vertikaalkurvis sõitmisel, vt JOONIST 3-11. 

Vertikaalkiirendus on TTP baasväärtus vertikaalraadiuste arvutamiseks, võttes arvesse autojuhi ja 

reisijate mugavust. 

JOONIS 3-11 Vertikaalkiirendus 

Kurvikeskpunkt 

TTP-s kasutatakse järgmisi vertikaalkiirendusi, vt TABELIT 3-8. 

Resultant-kiirusprofiil 

Kiirusprofiil, võttes 

arvesse ainult 

teekoridori 

horisontaalsuunas 

valikut 

77


TABEL 3-8 Vertikaalkiirenduse baasväärtused 

STANDARD VERTIKAALKIIRENDUS MÄRKUSED 

Hea 0-0,5 m/s2 Emamugavused puuduvad 

Keskmine 0,5-1,0 m/s2 Kerge ebamugavus 

3.6 Jõnksatus 

Sõidukile ja selle juhile ning reisijatele mõjuva kogujõu äkilist muutumist nimetatakse jõnksatuseks. 

Jõnksatuse suurus varieerub sõltuvalt sõiduki kiirusest, teekoridori valikust ja sõidukijuhi käitumisest. 

Teadmised selle kohta, kuidas jõnksatused juhile ja reisijatele mõjuvad, on vähesed. 

Jõnksatus pikisuunas on TTP baasväärtus, mida kasutatakse ristmike, bussipeatuste jne arvutamiseks. 

Jõnksatus külgsuunas on TTP baasväärtus, mida kasutatakse üleminekukõverate, sõiduraja vahetamisel 

esinevate külgnihete jms arvutamisel. 

TTP-s kasutatakse sujuva sõiduviisi puhul pikisuunas jõnksatuse baasväärtusena 0,5 m/s3 ja külgsuunas 

jõnksatuse baasväärtusena 0,45 m/s3. 

Märkus: 

Külgjõudude muutusi kuni 0,45 m/s3 tajutakse mugavatena. Külgjõudude muutusi üle 0,8 m/s3 tajutakse 

ebamugavatena. 

Spiraalkõverat kasutatakse üleminekukõverana. Selle parameeter A määratakse järgmiselt: 

A2=v3/k 

A spiraalkõvera parameeter 

V kiirus (m/s) 

k jõnksatus (m/s3) 

3.6.1 Külgnihe 

Sirgjoont mööda sõitva sõiduki mugava külgnihke korral, näiteks sõiduraja vahetamisel, võib sõiduki 

trajektoori iseloomustada nelja identse spiraalkõverana, vt JOONIST 3-12. 

JOONIS 3-12 Sõiduki trajektoor külgnihke puhul 

Külgnihke nõutav teepikkus piki sirgjoont, võttes arvesse võrdluskiirust ja arvutuslikku külgjõnksatust, on 

kujutatud JOONISEL 3-13. 

78 

Nõutav pikkus 

Külgnihe


Seda väärtust võib kasutada paigaltseisvatest sõidukitest möödasõiduks ja takistustest möödumiseks 

vajaliku ruumi arvutamiseks, täiendavatele sõiduradadele pealesõidulõikude planeerimiseks 

liiklusplatsidel ja ristmikel jne. 

Külgnihe (m) Kiirus (km/h) 

Vajalik pikkus (m) 

JOONIS 3-13 Külgniheteks vajalik pikkus sirgjoont mööda, võttes arvesse võrdluskiirust ja arvutuslikku 

külgjõnksatust 

Nagu on näha JOONISELT 3-12, leiab enamus külgnihkest aset piki kahte keskmist spiraalkõverat. See 

tähendab, et sõidukijuhi poolt kogetav külgnihkelõik on JOONISEL 3-13 näidatust tunduvalt lühem. 

JOONISEL 3-12 näidatud kõver näeb ette teoreetilised sõidurööpad, millele tuleb planeerimisel ruumi 

jätta. Sõidurööpa alguses ja lõpus leiavad aset niivõrd väikesed külgnihked, et need mahuvad tavaliselt 

sõiduraja piiridesse. Pealejuhtimis- ja ühenduslõike võib seetõttu JOONISEL 3-13 näidatuga võrreldes 

lühendada poole võrra, vt näidet JOONISEL 3-14. 

79


Laiusskaala 1:250 

Pikkusskaala 1:1000 

JOONIS 3-14 Näide planeerimisest, kui võetakse arvese sõidurööpaid külgnihke korral 

Märkus: 

Vajalikku pikkust kurvis saab arvutada sarnasel viisil, kasutades ära baasseost spiraalkõverate ja kaarte vahel. 

3.7 Pöörlemisliikumine 

Vitraažiüleminekutel allutatakse sõidukid pöörlemisliikumisele, vt JOONIST 3-15. Pöörlemisliikumine on 

TTP baasväärtus vitraažiüleminekute pikkuse arvutamiseks. 

JOONIS 3-15 Pöörlemisliikumine vitraažiüleminekul 

TTP baasväärtused pöörlemisliikumise kohta on esitatud JOONISEL 3-16. 

80 

Pealejuhtimis/ 

ühenduslõik -L/2 

Külg- 

nihe Sõiduraja serv 

Pöörlemiskese 

Vajalik pikkus L sõidurööbastel 

Pöörlemistelg 

Sõiduraja serv


TABEL 3-9 Tee või sõiduraja pikikalde maksimaalselt lubatud muutumine 

V (km/h) 30 50 >70 

Δi (%) 1.5 1.0 0.5 

JOONIS 3-16 Pöörlemisliikumise baasväärtus 

Märkus: 

Pöörlemisliikumise baasväärtus 

ω = max(0,039; Vtan / (Br-0,1)) 

kus 

Maksimaalselt lubatud muudatuste korral saadakse valemiga Vtan = V * Δi suurim väärtus 0,17 m/s. 

0,1 on vähim kaugus ratta ja sõiduteeserva vahel. 

Br = pöörlemislaius (m). Vt TTP ”Teekoridori valik”. 

3.8 Silmade kõrgus ja nähtavusnurk 

3.8.1 Silmade kõrgus 

Silmade kõrgus on täisnurga all mõõdetav kaugus sõidutee ja sõidukijuhi silmade vahel. 

Silmade kõrgus on TTP baasväärtus nähtavuslõikude määramiseks. 

Silmade kõrgus Sh on sõiduautodel 1,10 m ja bussil 2,05 m. 

Märkus: 

ù (pöörlemisnurga muutumine ajaühikus (m/m)/s) 

PÖÖRLEMISLAIUS Br (m) 

Uutel sõidukitüüpidel, eelkõige bussidel on madal istumiskõrgus ja seetõttu madalam silmade kõrgus, vt JOONIST 

3-17. See annab halvema nähtavuse eelkõige künkaharjadel ja seda tuleb kumerate kurvide raadiuse valikul 

arvestada. 

81


JOONIS 3-17 Erinevates sõidukitüüpides on juhtidel erinev silmade kõrgus 

3.8.2 Nähtavusnurk 

Nähtavusnurk on vähim nägemisnurk, mis peab takistusel olema, et sõidukijuhil oleks päevavalguses 

võimalik takistust märgata. Normaalse silmanägemise korral peab ese hõlmama ühest kaareminutist 

suurema nurga, et see ese oleks nähtav. 

Nähtavusnurk on PPT baasväärtus ja selle alusel arvutatakse nähtavuslõigud horisontaal- ja 

vertikaalkurvides. 

Nähtavusnurga baasväärtus on 1 kaareminut. 

JOONIS 3-18 Nähtavusnurk 

3.9 Reaktsiooniaeg 

Reaktsiooniaeg on aeg, mis kulub otsuse vastuvõtmiseks sihipärase tegevuse kohta. Reaktsiooniaeg on 

erinev sõltuvalt liikleja sooritusvõimest ja liiklusolukorrast. 

Reaktsiooniaeg on TTP baasväärtus peatumisnähtavuse määramiseks. 

Sõidukijuhtide reaktsiooniajad esitatakse TTP-s TABELIS 3-10. 

TABEL 3-10 Sõidukijuhtide reaktsiooniajad 

LIIKLEJA STANDARD REAKTSIOONIAEG 1 SEKUND 

Autojuht Hea 2,0 või rohkem 

Keskmine 1,5-2,0 

Madal 1,0-1,5 

Bussijuht — 1,5 

82 

Silmade 

kõrgus 

Nõutav nähtav osa takistusest 

Nähtavusnurk = 1 kaareminut 

Nähtavuslõik 

Takistuse 

kõrgus


3.10 Otsustussagedus 

Otsustussagedus on TTP baasväärtus, mille järgi arvutatakse kaugust punktide vahel, kus sõidukijuhid 

peavad võtma vastu otsuse tegutsemise kohta, näiteks kaugus rambiharude või ühendusteede vahel. 

Otsustussagedus – ajavahemik otsustuspunktide vahel – on TTP-s 4 sekundit hea standardi ja 3 

sekundit keskmise standardi puhul. 

Märkus: 

Psühholoogias diskuteeritakse selle üle, kas me näiteks liiklejatena lahendame ülesandeid üheaegselt/paralleelselt 

või üksteise järel / järjestikku. Mõlema variandi kasuks on argumente. Lihtsad ülesanded – näiteks auto sõidurajal 

hoidmine või kiiruse kohandamine tee geomeetriale –täidetakse paralleelselt raskemate ülesannetega, mis 

põhinevad teadlikel kaalutlustel ja otsustel (möödasõit, sõiduraja vahetamine jne). Raskemaid ülesandeid saab 

lahendada vaid kordamööda. Need võivad isegi nõuda kohanemisaega enne järgmise ülesande täitmise 

alustamist. Teadmised sellise kohanemisaja või otsustussageduse kohta on väga piiratud. 

3.11 Nähtavus 

Liiklusmärkide nähtavus jaotatakse kaheks komponendiks, märgatavuseks ja loetavuseks. Märgatavus 

sõltub eelkõige rajatise paigutusest teeruumi, rajatise suurusest ja värvusest ning ümbruse poolt 

avaldatavate häirete, näiteks valguse, muude siltide, ehitiste jne määrast. 

3.11.1 Märgatavus 

Üldiselt võib öelda, et liiklusmärk paigaldatakse teele võimalikult lähedale, soovitatavalt teele, ja 

maksimaalse märgatavuse tagamiseks sõidukijuhi silmade kõrgusele. Praktilistel põhjustel tuleb märgid 

siiski paigutada teest kõrvale ja tavaliselt sõidukijuhi silmade kõrgusest kõrgemale. Liiklusmärkide 

paigaldamist käsitlevaid reegleid, mis sisalduvad Liiklusmärkide korralduses 1978:1001, VMF ja 

Liiklusmärkide reegleid Maanteeameti väljaannete kogumikus VVFS võib vaadelda kui kompromissi 

nähtavusnõuete ning ekspluatatsiooni- ja korrashoiunõuete vahel. Lisaks ei tohi liiklusmärke, eelkõige 

suuremaid märke paigaldada liiga tee lähedale ohutuspõhjustel. 

3.11.2 Loetavus 

Liiklusmärgi loetavus sõltub eelkõige tekstide ja sümbolite suurusest. Sümbolite osas omab tähtsust ka 

nende keerukus, sest lihtsamat sümbolit on ka kergem lugeda. 

Tekstide loetavuse kohta on umbes sama palju erinevaid arvamusi kui on sellel teemal läbiviidud 

uurimisprojekte. Meie teeviitadel kasutatavad kirjatüübid ja -suurused on peamiselt siseriikliku ja 

rahvusvahelise uurimis- ja arendustöö tulemus. 

83


4 Jalakäijate ja jalgratturite baasväärtused 

Jalakäijate, jalgratturite ja ratastooliga liikuvate inimeste ruumivajadust, sooritusvõimet ja käitumist 

kasutatakse jalakäija- ja jalgrattateevõrgu ühendusteede ja ristmike arvutamiseks, kujundamiseks ja 

varustamiseks. 

4.1 Ruumivajadus 

Jalakäijate, jalgratturite ja ratastooliga liikuvate inimeste ruumivajadus on erinev ja sõltub sõiduki 

suurusest ja juhi käitumisest erinevates olukordades. Jalakäijate ruumivajaduse määrab nende enda ja 

võimaliku abivahendi suurus. Abivahenditeks on näiteks lapsevanker, tugikärud ja saatjad. 

Kergliiklejate suurus ja sooritusvõime on TTP baasväärtus selleks, et arvutada teede laiused, 

kergliiklusülesõite ja teid koos teeväravate, tunnelite jne kõrgusega. 

Jalgratturite jaoks kasutatakse TTP-s järgmisi väärtusi, vt JOONIST 4-1. 

JOONIS 4-1 Jalgratta ruumivajadus 

Märkus: 

On välja töötatud ja kasutusele võetud muid liiklusvahendeid, mida on lubatud kasutada kõnniteedel ning 

jalgrattateedel ja –radadel. Selle näideteks on kolmerattalised mopeedid nii inimestele sõitmiseks kui kaupade 

vedamiseks, liikumispuuetega inimeste ja laste poolt kasutatavad jalgrattakärud jne. Teatud tüübid võivad olla 

ülalnimetatud mõõtmetest laiemad. Seda tuleb arvestada, kui mõõtmeid kasutatakse teelaiuse, eelkõige 

minimaalse laiuse määramiseks. 

Jalakäijate ja ratastoolide jaoks rakendatakse TTP-s JOONISELE 4-2 ja TABELILE 4-1 vastavaid 

mõõtmeid. 

Jalakäijate hulka kuuluvad ka lapsevankriga või ratastooliga isikud ning saatjate või juhtkoertega liikuvad 

isikud. Nende ruumivajadus varieerub sõltuvalt vanusest ja “abivahendi” tüübist. 

84 

Pikkus 2,0 m 

LIIKLEJA LAIUS PIKKUS KÕRGUS 

Jalgratas 

koos 

jalgratturiga 

0,75 2,00 1,90


JOONIS 4-2 Jalakäijate ruumivajadus 

TABEL 4-1 Jalakäijate ruumivajadus 

LIIKLEJA LAIUS PIKKUS 

Jalakäija 0,70 

Lapsevankriga jalakäija 0,70 1,70 

Saatja/juhtkoeraga jalakäija 1,20 

Ratastool 0,80 1,40 

Märkus: 

Üksikasjalikumad soovitused liikumispuuetega isikute ruumivajaduse kohta esitatakse väljavõttes “Puuetega 

inimeste vajadusi arvestav ehitus” ja kommentaarides Maanteeameti uusehitusreeglite juurde. 

4.2 Kogujõud ja liikleja sooritusvõime 

Kogujõud on nende jõudude summa, mis mõjuvad liikuvatele jalakäijatele ja jalgratturitele. 

Kogujõud jaotatakse veo-/pidurdusjõuks, külgjõuks ja vertikaaljõuks. 

Kogujõudu piirab osaliselt jalatsite või rataste ja teekatte vaheline hõõrdumine ja osalt jalakäijate ja 

jalgratturite mugavusnõuded ja sooritusvõime. 

85


JOONIS 4-3 Jalgratturile mõjuvad jõud 

4.2.1 Jalgratturi aeglustus 

Sõiduviis ja liiklusolukord mõjutavad jalgratturi aeglustusviisi. 

Aeglustus on TTP baasväärtus, mida kasutatakse jalgratturi pidurdusteekonna arvutamiseks, vt 

TABELIT 4-2. 

TABEL 4-2 Jalgratturi aeglustus 

STANDARD 

Hea 

2 

AEGLUSTUS (m/s ) 

0-2,0 

MÄRKUSED 

Sujuv pidurdamine 

Keskmine 2,0-3,0 Suhteliselt järsk pidurdamine, nõutav 

liivatatud talveteed 

Madal >3,0 Järsk pidurdamine, pole võimalik talviste 

teeolude puhul. 

4.2.2 Kalded 

Liiklejate võime kõndida ja jalgrattaga kallakust üles sõita on erinev sõltuvalt vanusest, soost ja tervisest 

ning võimalikest liikumispuuetest. 

Sooritusvõime on TTP baasväärtus ja seda kasutatakse kergliiklusradade ja -teede kallete arvutamiseks. 

Sooritusvõime näited esitatuna jalgrattasõidu kiirustena erinevate kõrguserinevuste ja kallete puhul 

(mehed ja naised vanuses 20–60 aastat) on kujutatud JOONISEL 4-4. Joonisel on kujutatud erinevate 

vanuserühmade võimet hoida teatud kiirust – 5, 10 ja 15 km/h – erineva kalde ja summaarse 

kõrguserinevusega ülesmägenõlvadel. 

86


Kalle (%) 

Kõrguserinevus (m) 

Kalle (%) 


JOONIS 4-4 Vanuseklassist ja soost sõltuv sooritusvõime jalgrattasõidul erineva kalde ja kõrguserinevusega 

teedel 

Kallete kvaliteeditaseme kirjeldamise baasväärtuseks on jalgratturite osas valitud vanemate jalgratturite 

võime säilitada teatud kiirust. Madala taseme standard 5 km/h vastab ilma liikumispuueteta jalakäija 

tavalisele kõnnikiirusele. 

JOONIS 4-5 Jalgratta-ühendusteede kallete kvaliteet 

Kalle (%) 

Mehed Naised 

Kvaliteet Madal Keskmine Hea 


Kallete kvaliteeditaseme kirjeldamise baasväärtused valitakse jalakäijatele vastavalt JOONISELE 4-6. 

Kalle (%) 

Puhanud jalakäija Liikumispuudega jalakäija Ratastoolis liikuv isik 

Madal 

Keskmine 

Hea 

Madal 

Keskmine 

JOONIS 4-6 Kallete kvaliteeditaseme kirjeldamise baasväärtused jalakäijatele 

Hea 

Madal 

Keskmine 

Hea 


87


TABEL 4-3 Kallete kvaliteeditase kergliiklusradadel ja -teedel 

KVALITEEDITASE TAGAJÄRG 

Hea enamik saavad kaldega hakkama ilma suurema probleemita 

Keskmine - puhanud jalakäija võib olla sunnitud tegema suure jõupingutuse 

- lapsevankri lükkamiseks 

88 

- liikumispuudega jalakäija võib olla sunnitud seisma jääma ja puhkama 

- ratastoolis sõitev puuduliku käevarrejõuga isik võib kaldest ülessaamiseks vajada abi 

Madal vajalikud võivad olla abivahendid, näiteks käsipuud. 

Märkus: 

Üksikasjalikumad soovitused kallete kohta esitatakse väljavõttes “Puuetega inimeste vajadusi arvestav ehitus” ja 

kommentaarides Maanteeameti uusehitusreeglite juurde. 

4.2.3 Jalgratturite kiirus 

Jalgratturite kiirus on TTP baasväärtus, mida kasutatakse peatumisnähtavuse, ristmike 

nähtavuskolmnurkade ja teekoridori valiku elementide arvutamiseks. 

Üldkasutatavatel teedel on selleks kiiruseks 30 km/h ja kohalikel teedel 20 km/h. 

4.2.4 Jalakäijate kiirus 

Jalakäijate kiirus on TTP baasväärtus, mida kasutatakse selleks, et arvutada nähtavuslõikusid ning 

rohelise tule kestusi ja varuaegasid valgusfooriga reguleeritud ülekäigukohtadel, vt TABELIT 4-4. 

TABEL 4-4 Jalakäijate kiirus valgusfooriga reguleeritavate ülekäigukohtade ajaarvutusteks 

STANDARD 

Hea 

KIIRUS (m/s) 

1,4 

4.3 Reaktsiooniaeg 

Reaktsiooniaeg on aeg, mis kulub otsuse vastuvõtmiseks sihipärase tegevuse kohta. 

Reaktsiooniaeg on erinev sõltuvalt liikleja sooritusvõimest ja liiklusolukorrast. 

Jalgratturite reaktsiooniaeg on TTP baasväärtus nähtavuslõikude määramiseks, vt TABELIT 4-5. 

TABEL 4-5 Jalgratturite reaktsiooniaeg 

OTSUS STANDARD REAKTSIOONIAEG (s) 

Peatuda ristmikul / 

seista järjekorras 

Hea 

Keskmine 

2,0 või rohkem 

1,5-2,0 

Madal Alla 1,5


4.4 Silmade kõrgus 

Silmade kõrgus varieerub sõltuvalt isiku pikkusest ja sõiduviisist ning on erinev ka jalakäijatel, 

ratastooliga liikuvatel inimestel ja jalgratturitel. Viimati nimetatud juhul avaldab mõju ka jalgratta suurus ja 

juhtraua kuju. 

Silmade kõrgus on TTP-s baasväärtus selleks, et määrata nähtavust ristmikel ja teelõikudel. Jalakäijate 

ja jalgratturite silmade kõrguse baasväärtusena kasutatakse järgmisi andmeid, vt TABELIT 4-6. 

TABEL 4-6 Jalakäijate ja jalgratturite silmade kõrgus 

STANDARD 

Hea 

SILMADE KÕRGUS (m) 

1,0 

NÄIDE 

seisvad 6-aastased lapsed 

Keskmine 1,15 täiskasvanud naine ratastoolis 

Madal 1,5 

4.5 Haardeulatus 

Inimese haardeulatus varieerub sõltuvalt keha suurusest ja inimese liikumisvõimest. 

Ratastooliga liikujate, jalgratturite jne haardeulatus on TTP-s baasväärtus selleks, et näiteks 

paigutada surunuppe reguleeritavatel kergliiklusülekäikudel. Baasväärtusena kasutatakse järgmisi 

mõõtmeid külg- ja kõrgussuunas, vt TABELIT 4-7. 

TABEL 4-7 Haardeulatus kui surunuppude jms paigutust määrav baasväärtus 

STANDARD MÕÕDE 1 KÜLGSUUNAS 

TEESERVAST 

MÕÕDE 1 MAAPINNALT KÕRGUSE 

SUUNAS 

Hea < 0,3 m 0,8–1,0 m 

Keskmine 0,3-0,5 m 0,7–0,8 m, 1,0–1,1 m 

Madal > 0,5 m < 0,7 m > 1,1 m 

89


Lisa 1 Mõjud ja rahvamajanduslikud kulud 

Mõjusid ja rahvamajanduslikke kulusid on vaja alternatiivsete lahenduste võrdlemiseks ja 

analüüsimiseks. Planeerimisvajadust käsitlevad Maanteeameti väljaannete seerias Meetmete 

mõjuseosed 2000 sisalduvad arvutusmudelid ja kirjeldused. TTP esitab meetodi rahvamajanduslike 

kulude hindamiseks, mis põhineb sõidukiirusel ja liiklustingimustel: 

� ristmikel, vt vastavat punkti allpool 

� ühendusteedel, vt vastavat punkti allpool 

Väärtused esitatakse sõiduautole (S), haagiseta veoautole (Vih) ja haagisega veoautole (Vh). 

Rahvamajanduslikud kulud tuuakse välja ajaga, kaubaveostega, sõidukitega ja heitmetega seotud 

komponentide kaupa vastavalt aastatele 2000 ja 2010, kus: 

� ajaga seotud kulud (t) iseloomustavad sõidukijuhi ja reisijate ajakulu 

� kaubaveostega seotud kulud (k) iseloomustavad kaubaveosteks kuluvat aega 

� sõidukikulud (s) hõlmavad kütusekulu, sõiduki kulumit ja remonti, rehvide kulumist, kapitalikulusid ja 

amortisatsiooni 

� heitmetega seotud kulud (h) hõlmavad NOX, HC, SO2, CO2 ja kübemeid. 

Avariidest põhjustatud kulud rahvamajandusele esitatakse erinevate teetüüpide kaupa. 

Mõjud on võetud väljaandest ”Meetmete mõjuseosed 2000, Uusehitus ja renoveerimine” (Maanteeamet), 

väljaanne 2001:78. Mõjud on rahvamajanduslikeks kuludeks ümber arvutatud vastavalt väljaandele 

Meetmete mõjuseosed 2000, Üldised eeldused, (Maanteeamet), väljaanne 2001:75. 

1 Ristmik 

1.1 Peatumine ja kiiruse muutmine ristmikul (aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud) 

Peatumise või kiiruse muutmisega (pidurdamise ja sellele järgneva kiirendusega) seotud 

rahvamajanduslikud kogukulud hõlmavad aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulusid. Kõik käsitletavad 

väärtused hõlmavad teepikkusest sõltuvat lisamõju. 

90


Viivitus D (s/f) 

JOONIS 1-1 Sõiduaja kaotus / viivitus peatumise või kiiruse muutmise tõttu sõidukitüüpidel S, Vih ja Vh 

Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud kr peatuse kohta 

JOONIS 1-2 Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud peatumise või kiiruse muutmise tõttu sõidukitüüpidel S, Vih ja Vh 

1.1.1 Näide 

Hinnanguline viivitus D (s/f) kui muutunud sõidukiiruse funktsioon V (km/h) 

Sõidukiirus V (km/h) 

Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud (kr peatuse kohta) 

v.a. teekatte ja teeolude mõju 


Sõiduk Vh, mis sõidab kiirusega 70 km/h ja aeglustab ristmikul kiiruseni 20 km/h ning kiirendab seejärel 

tagasi kiirusele 70 km/h, on seotud kiiruse vähendamisest tingitud lisakuludega 6,0–0,7 = 5,3 kr. 

1.2 Avariidega seotud kulud ristmikul 

S 

Vih 

Vh 

vahend 

5/5 

vahend 

6/8 

Avariidega seotud kulusid ristmikel käsitleb dokument Meetmete mõjuseosed 2000, (Maanteeamet) 

väljaanne 2001:78. 

S 2000 

S 2010 

Vih 2000 

Vih 2010 

Vh 2000 

Vh 2010 

91


2 Ühendustee 

2.1 Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud ühendusteedel 

Liiklusökonoomilised üldkulud sõitmisel ühendusteedel (kr/skm) hõlmavad aja-, veose-, sõiduki- ja 

heitmekulusid. 

Rahvamajanduslikud kulud tuuakse siin välja kuue teekeskkonna kohta: 

� maapiirkond, nähtavusklass 1 (M1) 

� maapiirkond, nähtavusklass 4 (M4) 

� asula, eeslinn 70 km/h (70 E) 

� asula, vahetsoon 70 km/h (70 V) 

� asula, eeslinn 50 km/h (50 E) 

� asula, kesklinn 50 km/h (50 K). 

Muude teekeskkondade puhul lähtutakse väljaandest Meetmete mõjuseosed 2000 või alternatiivselt 

interpoleeritakse esitatud väärtuste alusel. 

Rahvamajanduslikud kulud ühendusteedel maapiirkondades: 

JOONIS 1-3 Aja- sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) sõiduautodel maapiirkondades aastatel 2000 ja 2010 

92


Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud sõidukitüübile Vih 

maapiirkonnas (kr/ihkm) 

JOONIS 1-4 Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) sõidukitüübile Vih maapiirkondades aastatel 2000 ja 2010 

Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) 

Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud sõidukitüübile Vih maapiirkonnas (kr/ihkm) 



Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud sõidukitüübile Vh maapiirkonnas (kr/vhkm) 



JOONIS 1-5 Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) sõidukitüübile Vh maapiirkondades aastatel 2000 ja 2010 

Rahvamajanduslikud kulud ühendusteedele asulates kiirusel 70 km/h: 

93


Aja- sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) 

JOONIS 1-6 Aja- sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) sõiduautodel asulates aastatel 2000 ja 2010 



JOONIS 1-7 Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) sõidukitüübile Vih asulates kiirusel 70 km/h aastatel 2000 

ja 2010 

94 

Aja- sõiduki- ja heitmekulud sõiduautodel asulates (kr/skm) 

v.a. teepikkusest sõltuv külmkäivitus ja hot soak, teekatte ja teeolude mõju ning diislikorrektsioon 


Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud sõidukitüübile Vh asulates (kr/vhkm) 


Sõidukiirus V (km/h)





Rahvamajanduslikud kulud ühendusteedele asulates kiirusel 50 km/h: 

Aja- sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) 




Aja- sõiduki- ja heitmekulud sõiduautodel asulates (kr/skm) 

v.a. teepikkusest sõltuv külmkäivitus ja hot soak, teekatte ja teeolude mõju ning diislikorrektsioon 


JOONIS 1-9 Aja- sõiduki- ja heitmekulud (kr/skm) sõiduautodel asulates kiirusel 50 km/h aastatel 2000 ja 2010 

95









2.1.1 Näide 

Uue 13 km pikkuse ja kiirusega 90 km/h tee MLV avamisega paigutatakse sellele 9000 sõidukit/päevas 

vanalt 10 km pikkuselt teelõigult kiirusega 70 km/h, tee laiusega 7 m ja nähtavusklassiga 3. Liikluse 

jaotus on 90% sõidukitüüpi S, 5% sõidukitüüpi Vih ja 5% sõidukitüüpi Vh. Tee ja ümbritsev piirkonna 

standard loetakse teetüüpide kohta tüüpiliseks. Milline on ümberpaigutamise rahvamajanduslik tulemus 

aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekuludes? 

96 






Sõidukiirus V (km/h)


Arvutus 

Väljaandest Meetmete mõjuseosed 2000 võetakse järgmised vabavoolukiirused: 

Vs Vih Vvh 

7m_70_nähtavus 3 79 74 69 

MLV_90 93,5 86 82,5 

Liiklustöö enne meedet TA0: 

LT0 = 

1000 000 

AKÖL ( sõidukit / päevas)×teepikkus (km)×365 päeva = 

1000 000 

9000 ×10 × 365 = 32,85 

m. sõid-km 

Liiklustöö pärast meedet LT1: 

LT1 = 

1000 000 

9000 ×13× 365 = 42,71 km/sõiduk 

Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud enne meedet (AVSH0). Ligikaudsed AVSH-väärtused on loetud 

ülalesitatud graafikult. 

Vs0 = 79 km/h annab ASHs0 = 2,79 kr/sõid-km 

Vvih0 = 74 km/h annab AVSHvih0 = 7,60 kr/sõid-km 

Vvh0 = 69 km/h annab AVSHvh0 = 13,80 kr/sõid-km 

AVSH0 = 0,9× 2,79 + 0,05× 7,60 + 0,05×13,80 = 3,58 kr/sõid-km 

AVSH0 = ( / ) ( ) 0 AVSH kr sõid-km ×TA m.sõid-km = 3,58 × 32,85 = 117,6 m.kr 

Aja-, veose-, sõiduki- ja heitmekulud pärast meedet (AVSH1). Ligikaudsed AVSH-väärtused on loetud 

ülalesitatud graafikult. 

Vs1 = 93,5 km/h annab ASHs1 = 2,58 kr/sõid-km 

Vvih1 = 86 km/h annab AVSHvih1 = 7,10 kr/sõid-km 

Vvh1 = 82,5 km/h annab AVSHvh1 = 12,70 kr/sõid-km 

AVSH1 = 0,9× 2,58 + 0,05× 7,10 + 0,05×13,80 = 3,31 kr/sõid-km 

AVSH1 = ( / ) ( ) 1 AVSH kr sõid-km ×TA m.sõid-km = 3 × 42,71 = 117,6 m.kr 

AVSH-kasul. (ΔAVSH) 

ΔAVSH = AVSH0 – AVSH1 = 3,58 – 3,31 = 0,27 kr/sõid-km (st rahvamajanduslik tulu 0,27 kr/sõid-km) 

ΔAVSH = AVSH0 – AVSH1 = 117,6 – 141,4 = -23,8 m.kr (st rahvamajanduslik kahjum 23,8 m.kr/aastas 

seetõttu, et uus tee on 3 km pikem). 

97


2.2 Avariidega seotud kulud ühendusteedel 

Avariidega seotud kulud ühendusteedel (v.a. ristmikel) arvutatakse valemiga, mis põhineb avariikvoodil 

(politsei poolt teavitatud avariide arv milj. teljepaari km kohta) ning tõsiste tagajärgede osakaalul 

(surmajuhtumite ja raskesti vigastatute arv politsei poolt teavitatud avariides). 

Avariidega seotud kulud esitatakse erinevate teetüüpide ja kiiruspiirangute kohta. Esitatud väärtus ei 

sisalda loomadega seotud õnnetusi. 

Rahvamajanduslikud avariidega seotud kulud ühendusteedel maapiirkondades: 

Avariidega seotud kulud (m. teljepaari km) 

JOONIS 1-12 Avariidega seotud kulud (kr./ m. teljepaari km) kaherajalistel maanteedel nähtavusklassiga 1 jaotatuna 

vastavalt mootorsõidukite, jalakäijate ja jalgratturitega seotud avariideks. 

Avariidega seotud kulud (m. teljepaari km) 

JOONIS 1-13 Avariidega seotud kulud (kr./ m. teljepaari km) mitmerajalistel maanteedel. 

Avariidega seotud kulude maksimaalne või minimaalne alanemine. 

98 

Avariidega seotud kulud (kr/milj. teljepaari-km ) ühendusteede tüüpidel 2 kf maa S1; kokku, m.sõid. 

(alumine) ja vastavalt GC (kergliiklusteed) (ülemine) 

Ühendusteede tüüp 

Avariidega seotud kulud (kr/milj. teljepaari-km ) MLV, MML, MML 2+2 ja MV maa 

Ühendusteede tüüp


Avariidega seotud kulud ühendusteedel asulates: 

Avariidega seotud kulud (kr/m. teljepaari km) 

JOONIS 1-14 Avariidega seotud kulud (kr./ m. teljepaari km) kaherajalistel asulatänavatel jaotatuna vastavalt 

mootorsõidukite, jalakäijate ja jalgratturitega seotud avariideks 

Avariidega seotud kulud (kr/m. teljepaari km) 

Avariidega seotud kulud (kr/milj. teljepaari-km) ühendusteede tüüpidel 2 sõidurada; kokku, m. sõid. 

(alumine) ja vastavalt kergliiklusteedel (GC) (ülemine) 


Avariidega seotud kulud (kr/milj. teljepaari-km) asulate ühendusteede tüüpidel 4/6 sõidurada; kokku, m. 

sõid. (alumine) ja vastavalt kergliiklusteedel (GC) (ülemine) 


JOONIS 1-15 Avariidega seotud kulud (kr./ m. teljepaari km) 4/6-rajalistel asulatänavatel jaotatuna vastavalt 

mootorsõidukite, jalakäijate ja jalgratturitega seotud avariideks 

99


2.2.1 Näide 

Uue 13 km pikkuse ja kiirusega 90 km/h tee MLV avamisega paigutatakse sellele 9000 sõidukit/päevas 

vanalt 10 km pikkuselt teelõigult kiirusega 70 km/h, tee laiusega 7 m ja nähtavusklassiga 3. Liikluse 

jaotus on 90% sõidukitüüpi S, 5% sõidukitüüpi Vih ja 5% sõidukitüüpi Vh. Tee ja ümbritsev piirkonna 

standard loetakse teetüüpide kohta tüüpiliseks. Milline on ümberpaigutamise rahvamajanduslik tulemus 

avariidega seotud kulude seisukohast? 

Arvutus 

Avariidega seotud kulud: 

Ülalesitatud graafikult saadakse, et kiirus 70 km/h ja tee laius 6,7–7,9 m annab mootorsõidukitele 451 kr. 

m. teljepaari km ning jalakäijatele ja jalgratturitele 52 m. teljepaari km – kokku 503 kr/m. teljepaari km. 

Ülalesitatud näite arvutused annavad tulemuseks: 

TA0 = 32,85 m. sõid. km. 

Ümberarvutus sõidukitelt teljepaaridele: 

1 S 1 Vih 1 Vh 1 SÕIDUK 90/5/5 

1 

teljepaa 

r 

100 

1,1 

teljepaari 2,75 

teljepaari 

1,093 teljepaari 

TA0 = 32,85 m.sõid-km x 1,093 tp/sõid. = 35,9 m. teljepaari km 

Avariidega seotud kulud on sel juhul: 

Akul0 = 503 kr /m. teljepaari km × 35,9 m. teljepaari km / 1000 = 18,1 m.kr 

Avariidega seotud kulud pärast meetme rakendamist: 

Ülalesitatud graafikult on näha, et 90 km/h ja MLV annavad avariide maksimaalsel vähenemisel 192 

kr/m. teljepaari km ja avariide minimaalsel vähenemisel 243 kr/m. teljepaari km kohta. 

TA1 = 42,71 m.sõid-km x 1,093 tp/sõid. = 46,7 milj. teljepaari km 

Avariidega seotud kulud on sel juhul: 

Akul1max = 192 kr /m. teljepaari km× 46,7 m. teljepaari km / 1000 = 9,0 m. kr 

Akul1min = 243 kr /m. teljepaari km× 46,7 m. teljepaari km / 1000 = 11,3 m. kr 

Akul-tulu (ΔAkul) 

ΔAkul = Akul0 – Akul1max = 18,1 – 9,0 = 9,1 m. kr/a 

ΔAkul = Akul0 – Akul1min = 18,1 – 11,3 = 6,8 m. kr/a 

See tähendab rahvamajanduslikku tulu 6,8-9,1 m. kr/a sõltuvalt vähenemisest.

Teede ja tänavate planeerimine - Maanteeamet

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?