Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Üitsainus<br />
<strong>Mulgi</strong>maa<br />
<strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne Sügüs 2010 (nr 10) www.mulgikultuur.ee<br />
Vaadeten <strong>Mulgi</strong>maa poole<br />
Kas <strong>Mulgi</strong>maast kõnelden<br />
v õ i p t õ m m a t e p i i r i<br />
Villändi- ja Valgamaa vahele,<br />
jusku oles olemen Valga mulgi<br />
ja Villändi mulgi?<br />
MARGUS LEPIK: Mulk om<br />
mulk, olgu ta Villändi- või Valgamaal.<br />
Mia küll siin maakonde<br />
järgi vahet ei tii. Sii om rohkemb<br />
esiende tundmise küsimus, kes<br />
pidä ennest mulgis kes mitte.<br />
L E M B I T K R U U S E :<br />
<strong>Kultuuri</strong>aaluulisest <strong>Mulgi</strong>maast<br />
kõnelden ei ole küll mõtet<br />
tõmmate sinna piire präeguste<br />
maakonde järgi, sest siandse<br />
ametligu piiri tuleve ja lääve.<br />
Elujõuline kultuur neid piire ei<br />
tunniste. Ku nüid mõni mulk esi<br />
taht ennest pidäde kas Valga või<br />
Villändi mulgis, sõs om esiasi,<br />
aga sis om tegu temä ende siist<br />
tullu piiritõmbamisege.<br />
Valgamaa tege rohkemb<br />
kuuntüüd Võru-ja Põlvamaage,<br />
V i l l ä n d i m a a J ä r v a - j a<br />
Jõgevamaage. Kudas <strong>Mulgi</strong>maa<br />
ja mulgi kultuur neid katte<br />
maakonda kokku pias liitma?<br />
M. L.: Sedä om viil rasse<br />
ütelde. <strong>Mulgi</strong>maa ja mulgi<br />
kultuuri omas võtmine om alla<br />
nüid edeneme akanu. Kuna<br />
<strong>Mulgi</strong>maad jakkus mõlembese<br />
maakonda, kaeme iki ütte ja<br />
tõist üten kah ärä tetä. Kindla<br />
pääle tuu mede ütine <strong>Mulgi</strong>maa<br />
mõlembet maakonda<br />
tõinetõisele lähembese, ja mitte<br />
pallald <strong>Mulgi</strong>maa sihen, vaid<br />
ik terve maakonna pääl. Ma<br />
usu, et <strong>Mulgi</strong> külästuskeskusest<br />
tule kotus, mes mõlembe maakonna<br />
rahvast manu meelites.<br />
Kuna mulgi om äste akkaje,<br />
juhtu mia oma ametin Villändi<br />
maavanembege rohkemb kokku<br />
ku kellegi muuge. Arvate või,<br />
et sii om tõiste ametimeestege<br />
samamuudu.<br />
L. K.: Tahes või tahtmade <strong>Mulgi</strong>maa<br />
ühendes mede maakonde.<br />
Muduki ei mõtle Villändi maavalitsus,<br />
et mede asi om pallald<br />
<strong>Mulgi</strong>maa Villändimaa jagu.<br />
Mede tähelepanu ja uvi lää iki<br />
edesi <strong>Mulgi</strong>maa veereni ja ma<br />
usu, et Valga puult vaadeten om<br />
sii samamuudu.<br />
Näites võis olla sii, kudas<br />
Suumaa om meid kõvaste sidunu<br />
Pärnumaage. Me ei kõnele ju<br />
Pärnu-Suumaast ja Villändi-Suumaast!<br />
Suumaast vällä kasunu<br />
Rohelise Jõemaa Leader-piir-<br />
kond ulates joba peris kaugele<br />
ja kuuntüü lää iki järest edesi.<br />
Tõine ää näide om Võrtsjärve<br />
kant ja Võrtsjärve sihtasutus,<br />
mes ühendes Villändimaad Tartu-<br />
ja Valgamaage.<br />
Ku vanast oidsive Suumaa<br />
ja Võrtsjärv oma suude ja suure<br />
viige inimesi üitstõisest kaugel,<br />
sis nüid aviteve na inimestel kokku<br />
saia, na om esiki siinkandin<br />
kuuntegemise iiskujus saanu.<br />
<strong>Mulgi</strong>maa ei ole kunagi<br />
inimesi lahuten ja võimalusi<br />
ütenkuun tegutsemises om<br />
siin kindla pääle sama pallu<br />
ku nenden ihenpuul nimetet<br />
kanten.<br />
<strong>Mulgi</strong>maa om ollu väige rikas<br />
kant. Sii aig om nüid ammu<br />
unetet ja sellest om järgi jäänu<br />
pallald luu. Om selge, et sii<br />
jõukus es saa kihelkonnapiiri<br />
pääl otsa, vaid läits iki edesi<br />
itta, põhja ja läände. Me tääme<br />
prilla nõndanimetet kultuuriluulise<br />
<strong>Mulgi</strong>maa piire , a kas<br />
om õige, et egäsugune tegevus,<br />
mes avites siinkandin elu edesi<br />
viia, jääski nende piire sisse<br />
pidäme? Või tule appi võtta<br />
esivanembide tarkus – mulk<br />
läits oma tegutsemisege kodust<br />
järest kaugembele– võtt oma<br />
kätte Põhja-Villändimaa, Lõuna-Valgamaa,<br />
Ida-Pärnumaa ja<br />
jupiksit Tartumaast?<br />
M. L.: Prilla otsive pallude<br />
oma juuri. Valgamaal om pääle<br />
<strong>Mulgi</strong>maa omade nätä ka Vana<br />
Võrumaa silte, Valga kant arvas<br />
ennest Liivimaa sisse jne. Ma<br />
arva, et nii püidluse jääve kultuurilise<br />
tegevuse raami sisse.<br />
Midä rohkemb me ennest eri<br />
kante pääld näidäte saame, sedä<br />
paremb sii om kas või turismi<br />
edendemise jaos. Ei <strong>Mulgi</strong>maa,<br />
Võrumaa egä kennigi tõne ei pias<br />
akkame üitstõist üle trumpame<br />
mujal ku kultuuri alal.<br />
L. K.: Ma usu, et päämine<br />
arendustegevus jääs tahes-tahtmade<br />
kultuuriluulise <strong>Mulgi</strong>maa<br />
piire sissi, a kige tähtsamb om<br />
selle man mitte akate omaette<br />
oidma. Ku mulgi pias ennest<br />
n-ö kookonise tõmbame ning<br />
kaeme tegelde oma kultuurige<br />
pallald siinkandin, sis ei saa<br />
edesiminekust üldse kõneleme<br />
akategi.<br />
M a s a a a r u , m õ n e -<br />
le tõsimiilsele mulgile võive<br />
mulgimustrelise tennisse või<br />
vihmavarju tundude jusku<br />
pühäduse rüvetemine, a ku sii<br />
avites sedä kultuuri ja kanti inimestele<br />
tuttaves tetä ja edesi viia,<br />
sis om sii miu arust iki ää.<br />
Kindlaste om mulgi kultuuri<br />
tunnusmärgis ka sii “mulgi<br />
miis”, kes Järvamaal Paia tiiristi<br />
pääl Villändi poole juhates. Mes<br />
sääl salate, terve Villändimaa ek<br />
sis Suur-<strong>Mulgi</strong>maa om saanu<br />
ennest kenaste “peris” mulke<br />
aupaiste kähen lämmite ja<br />
säräde. Tõisest Eesti veerest<br />
vaadeten oleme ja jääme me kik<br />
siin mulkes. Miu arust võis siast<br />
ütenkuun mulgi asja aamist esiki<br />
viil rohkemb kasute.<br />
Muduki võip mõni põline<br />
mulk nüid küside, kas iki<br />
ubamulkel om voli mulgi kuube<br />
selga panna. Aga sedäviisi<br />
ei jõvva me kunnigile pääle<br />
kookonise tükmise.<br />
Asja lätsive sedäsi, et tulevene<br />
<strong>Mulgi</strong> Külästuskeskus<br />
ek sis mulke oma kotus tetäs<br />
just Valgamaale. Ma tää, et<br />
pallude Villändimaa inimese<br />
om selle peräst pahtse. Kas<br />
valgamaalase om selle mõtte<br />
üldse omas võttan?<br />
M. L.: <strong>Mulgi</strong> kultuuri ja mulgis<br />
olemist tundas Valgamaal<br />
prilla iinkätt kultuuriluulise<br />
<strong>Mulgi</strong>maa piire sihen ja sääl om<br />
Külästuskeskus väige äste omas<br />
võetu. Sii ala lää kik sii aig<br />
suurembes. Me ei võistle omavahel,<br />
vaid piame tegeme kuuntüüd<br />
parembe tuleviku nimel. Ku vaadete<br />
osavõtjit külästuskeskuse<br />
talgutel, sõs olli neid tervest<br />
maakonnast. Siiperäst või ütelde<br />
küll, et külästuskeskus om Valgamaal<br />
omas võetu.<br />
L. K.: Ku kaardi pääld vaadete<br />
ja poliitilist täpsust taga aade,<br />
sis om <strong>Mulgi</strong>maa keskpunkt,<br />
kunkottale külästuskeskus oles<br />
tullu tetä, kunnigil Tuhalaane<br />
ja Sudiste kandin....<br />
Miu arust om asukohast pallu<br />
tähtsamb, et sii keskus tubliste<br />
tegutses. Siandse välläpoole suunatu<br />
tegevusege tule omakõrda<br />
kindlaste nii <strong>Mulgi</strong>maa kui ka<br />
Suur-<strong>Mulgi</strong>maa piirest edesi<br />
minna. <strong>Mulgi</strong> kultuuri ja mõttelaadige<br />
seotu “positiivse<br />
õlmamise” jälgi ja tugipunkte<br />
võis mõne aa peräst olla täüs<br />
terve Eesti ja mesperäst mitte<br />
kaugembe koha kah.<br />
Villändist om Sooglemäe<br />
Villändi maavanemb Lembit Kruuse.<br />
Valga maavanemb Margus Lepik. Pilt Kristel Habakukk.<br />
tallu 48 km, Valgast 46 km<br />
– kas sii ei ole üits tore keskpunkt,<br />
mes võis katte maakonda<br />
ühende!<br />
M. L.: Täpselt nõnda!<br />
Nagu ma joba ütli, om tänu<br />
mulkele järest rohkemb vaja<br />
Villändimaage läbi käia.<br />
L. K. : Ma usu, et mu Valga<br />
ametiveli om peri, et mede kaits<br />
maakonda ei oia lahku. Väte ei<br />
ole meil sedä ütenkuun tegemist<br />
lihtsald nõnda pallu, ku mõne<br />
tõise suuna pääl. Sooglemäe<br />
mulgi kotus and kahtlemede<br />
kuuntüü jaos uusi võimalus ja<br />
luuta om, et külästuskeskus esi<br />
ei akka kah oma tüü käigun<br />
mede maakonde vahele piiri<br />
tõmbame.<br />
Aastekümnit tagasi akassive<br />
setode oma kultuuri ja maad<br />
laiembeld tutvusteme ja sii<br />
om neil väige äste minnu.<br />
Kas <strong>Mulgi</strong>maa ja mulgi võis<br />
olla siandesama „avastemede<br />
aare“?<br />
M. L. : Jah, kindla pääle.<br />
<strong>Kultuuri</strong>line pallusus om meile<br />
omane ja vajalik. Ma usu, et<br />
siandsit kultuuriühendusi tule<br />
viil manu ja sii om ää.<br />
L. K.: Miu ar ust võip<br />
mulke kohta kasute ütelust<br />
“rakendemede potentsiaal”.<br />
Mulke sihen om peidun tohtu<br />
rikkus– egän mulgi talun,<br />
kodun, inimesen om alla jäänu<br />
kas või tibatillike mulgi alge. Ku<br />
saas kik selle prilla tagaplaanile<br />
jäänu jõu ütte liita, üte asja iist<br />
kuuntüüd tegeme panna, sis oles<br />
kik võimalik.<br />
Ku nüid jutt läits “avastemede<br />
aarete” pääle, sis olgu üteldu, et<br />
Eestimaale om seni tullu kolm<br />
Euroopa turismi suureperäste<br />
sihtkohte (EDEN-i) auinda ja<br />
kik nii kolm kotust om otsapidi<br />
Villändimaage seotu: Villändi<br />
linn, Suumaa ja nüid ildaaigu<br />
Võrtsjärv. Üitskõrd võis <strong>Mulgi</strong>maa<br />
kah sääl nimekirjan olla.<br />
<strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> <strong>Instituut</strong><br />
luudi 14 aaste iist Villändi<br />
Maavalitsuse ja Mulke Seltsi<br />
iistvedämisel. Omavalitsuste<br />
(sel aal Halliste, Abja, Paistu,<br />
Tarvastu, Karksi, Helme,<br />
Põdrala vald ja Mõisakülä<br />
ning Tõrva linn) kamande ja<br />
juhti jäi MKI 11 aastet tagasi.<br />
Vahepääl om manu tullu Hummuli<br />
ja Pärsti vald. Kas ärräde<br />
maavanembe näeve maavalitsustel<br />
kah oma osa <strong>Mulgi</strong>maa<br />
edesiviimise man või om sii iki<br />
rohkemb nende 11 omavalitsuse<br />
ende asi ja iismärk.<br />
M. L.: Miu ku maavanembe<br />
ülesanne om terve maakonna<br />
edesiviimine. Kuna osa Valgamaast<br />
om ka <strong>Mulgi</strong>maa, sis<br />
anna mia muduki kah oma osa<br />
selle nimel.<br />
L. K.: Ma ole Margus<br />
Lepikuge peri, et maavalitsus<br />
pane tähele ja tõukas tagast<br />
kikke, mes avites maakonda<br />
edesi viia. Ma ei kujute ettegi,<br />
et Villändi- või Valgamaale võis<br />
<strong>Mulgi</strong>maa kehv käekäik kudagi<br />
kasulik olla.<br />
Küsis MKI tegevjuht Kristel<br />
Habakukk<br />
<strong>Mulgi</strong> kiilde sääd Kristi Ilves
2<br />
Kristi Ilves<br />
Multikultuurne<br />
<strong>Mulgi</strong>maa<br />
Toimendei M<br />
Mede lehe jutu ja mõtte lääve siikõrd <strong>Mulgi</strong>maald kaugembele vällä. Contra kirjutes oma <strong>Mulgi</strong><br />
maratoni muljit. Sedä tege ta muduki võru keelen, sest mulgi kiild ta ei mõista. Oles ju saanu<br />
selle luu mulgi kiilde ümmer kah sääda, a kes sellest kasu saa? Arvate om, et mitte kennigi. Las olla<br />
sis tükike tõist kiilt kah siikõrd mede lehen. Om ju peris uvitev lugede ja nätä, et egä sii kiil nõnda<br />
tõistmuudu ei olegi.<br />
Ildaaigu and Tarvastu vald vällä järekõrdse Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia. Mia ku mulk<br />
ole iki mõnikõrd mõtelnu, et mesperäst ei võis <strong>Mulgi</strong>maa mihe Adamsoni luulevõistlus <strong>Mulgi</strong>maale<br />
jäiagi- et oles lubatu kirjute pallald <strong>Mulgi</strong> murden. A nüid sääl auinde kätteandmisel istun ja mitmen<br />
murden luuletusi kullelden sai ma aru, et siandsest kitsendusest ei oles kellegile kasu. Äid mulgikiilsit<br />
luuletusi oles ju iki samapallu, a tõise toreda murdeluuletuse jääs meil lihtsald kullemede ja tähele<br />
panemede. Päälegi, egä neid tilliksit omavalitsusi iki kuigi pallu ei ole, kes annas vällä siast üle-eestilist<br />
kirjandusauinda. Ma ole oma koduvalla üle uhke.<br />
Tänavaaste võit jälle võrukiilne luuletus. Vast sii pane meid, mulke, järgmine kõrd rohkemb<br />
pinguteme. Põlvamaald peri tüdrik, kes pääauinna sai, eläs prilla oopis Inglismaal. Ta om oma<br />
koduküläst saanu üten keele ja mailmamõistmise, minnu sellege suurembese linna ja lõpus Eestimaald<br />
oopis kaugele. Ja sääl kaugel kirjutes ta üten tilliksen Eestimaa keelemurden ja tege sedä nõnda süämege,<br />
et talle siin tõist siast vastu ei ole panna!<br />
Kuigi mõnikõrd tahas kikke ääd, mes meil siin om, ütsinde omale oida, ei ole sii tark mõte. Üten<br />
jõvvame rohkemb ja kateksi näeme kaugembele. Siandsit samu mõttit veeriteve edimese lehe pääl ka<br />
Villändi ja Valga maavanembe.<br />
Adamsoni murdeluulepreemia<br />
läits Inglismaale<br />
6. porikuu päeväl, Hendrik<br />
Adamsoni sünniaastepäeväl<br />
kuu lute di job a IX kõrda<br />
Kärstnen vällä kige parembe<br />
m u r d e k e e l e n k i r j u t e j e .<br />
Pääpreemia sai Leila Smithson<br />
luulesükli “Miq ao inemiisil”<br />
iist, noore luuleteje preemia<br />
Anna-Liisa Vaher luulesükli<br />
“Tsirk mu süamen” iist ja tunnustuspreemia<br />
Jan Rahman<br />
luulesükli “Mõts” iist.<br />
Võitja edimene tunne olli,<br />
jusku oles puuge pähä saanu-<br />
võitu es mõista ta uuta. 29aastene<br />
Leila Smithson om lõpeten Tartu<br />
ülikooli eesti keele ja kirjanduse<br />
alal ning tegutses prilla meedia<br />
vallan. Ta ütel ennest mõtlevet<br />
üttelugu sõna jõust ja selle mõjust<br />
inimeste pääle, a kirjutemise aal<br />
suurd ei mõtlegi- pane lihtsald<br />
oma tunde papre pääle ja sii<br />
inemistel miildiski. Temäsugutsit<br />
nuuri murdeluuletejit om temä<br />
täädä rohkemb kah, a pallude<br />
neist ei ole julgenu viil „kapist<br />
vällä tulla“.<br />
Egä luuletei pidi võistlusele<br />
saatma viis omavahel kokkupasvat<br />
luuletust. Osavõtjit olli siikõrd<br />
kuraditosin. Enämbjagu luuletusi<br />
olliv võrukiilse, muist mulgikiilse,<br />
üits autur olli saare pääld ja üits<br />
Kesk-Eestist peri. Teemasit olli<br />
mitmit. Egäüits kirjut sellest,<br />
mes tal kige rohkemb süäme<br />
ja enge pääl. Sõski luuletedi<br />
kige rohkemb luudusest, selle<br />
muutumisest ja mõjumisest inimese<br />
tundide ja mõttide pääle.<br />
Võitja tüü olli väige ühiskonnakriitiline,<br />
provessur Karl Muru<br />
Võitjade Jan Rahman, Leila Smithson ja Anna-Liisa Vaher.<br />
sõnade perrä õigusege. Contra<br />
esit luulesükli juuskmisest ja<br />
tei tuju rõõmsas nii indajil ku<br />
kullejil. Muist joosuluuletusi<br />
ollive päälegi sündünu mulgi<br />
maratoni käigun.<br />
Tarvastu valla aridus- ja kultuurinõunik<br />
Maive Feldmann<br />
ütel, et indajidel olli siikõrd<br />
peris rasse valikut tetä. Egäl olli<br />
oma lemmik, kirjutejide tase olli<br />
ühtlaseld ää, selleperäst anti ka<br />
kolm preemiat vällä. Om ollu<br />
ka aastit, ku tüüsit om tullu<br />
võistlusele üle 20, a üitski ei<br />
ole pääpreemia vääriline ollu.<br />
„Õnnes om nüid kvantiteedi asemele<br />
kvaliteet tullu,“ olli Maive<br />
Feldmannil ää miil. Silma akas<br />
põlvkonde vahetus, vanembit ja<br />
noorembit poeete olli piaaigu<br />
pooles. Vanembist kirjutejist<br />
võtiv siikõrd osa Mare Osi, Vello<br />
Jaska, Jüri Tamtik, Milvi Panga,<br />
Enda Naaber, Maie Perve. Tänu<br />
noordele om loodust, et murde-<br />
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010<br />
luule iki edespidi kah au sihen<br />
püsis.<br />
Mitu auturit võtsive Adamsoni<br />
luulevõistlusest edimest kõrda<br />
osa, nende ulgan ka auinnatu<br />
Anna-Liisa Vaher ja Jan Rahman.<br />
Pääpreemia saaja olli võistlemen<br />
joba kolmandet kõrda, katel<br />
edimesel kõrral om kah temä tüü<br />
ärä märgitu.<br />
Kik kolm võitjat kirjutive<br />
võru keelen, Võrumaal elä neist<br />
küll prilla pallald Jan Rahman.<br />
Tarvastu valla kodanik Anna-<br />
Liisa Vaher om kah Võrumaald<br />
peri ja prilla Inglismaal tegutsev<br />
Leila Smithson Põlvamaald.<br />
Järgmine Hendrik Adamsoni<br />
nimeline murdeluulevõistlus<br />
tule 2012 aastel. Sii om sis joba<br />
kümnes. Jõudu Tarvastu vallale<br />
selle läbiviimise jaos ja terävet<br />
sulge kirjutemises kigile uutele<br />
ja vanadele osavõtjidele!<br />
Kristi Ilves<br />
Vananaeste sui<br />
ia ei ole viil väige vana<br />
naene, a vananaeste sui om<br />
miu jaos lemmikaig. Sügüs üldse<br />
miildüs miule rohkep ku mes<br />
egänes tõine aig. Pallu inemisi<br />
piave sedä kurvas ja närbuves aas,<br />
a miu jaos om värmi luudusen<br />
ja lehesadu kige ilusep. Ku kik<br />
lehe om maha sadanu, sis om<br />
kah illus – silmäpiir om laiep ja<br />
taivast om nigu rohkep. Sügüs<br />
om ürgüs – sii om mõttetüü<br />
ürgüs. Kooli kutsuve õppjid ja<br />
inemise muutuve mõtligumes ja<br />
rahuligumes. Loetes ja mõõdetes<br />
saaki salve sihen. Sii üleaidsidege<br />
mõõduvõtmine om eestlastel<br />
veren joba üle aige ja kõneldes,<br />
et mulgi om sellen viil esiäranis<br />
ää. Vahel om sihande tunne, et<br />
sii om saanu rahvusligus spordialas.<br />
Mõõduvõtmine ja üitstõise<br />
ülerumpamine om nii loomuligu<br />
asja, et ei lää üttegi päevä<br />
müüdä, ku uudisten ei kõnelde<br />
järjekõrdsest mõõdurehnukist.<br />
Om nii sis sportlaste tulemuse võ<br />
üittapuha mes muu riike, valde<br />
võ erakonde numre. Om ju nii<br />
uhke tunne, ku juhtut rehnuki<br />
etteotsa ja kes mede ändä iki<br />
kergites, ku sedä esi ei tii.<br />
S i i k õ r d e i o l e m i u l<br />
mõtten akate pääle sügüsese<br />
„saagikorgamisege“, et midä om<br />
<strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> <strong>Instituut</strong> sii aaste<br />
ärä tennü. Om ju joba sest peris<br />
pallu juttu ollu nii mede oma<br />
lehen ku tõisten ääletoruden.<br />
Täempe tahas kõnelde, kudas<br />
om inemise ja luudus omavahel<br />
seot.<br />
Mede luudus ja ilmä annave<br />
meil üte saagi aasten ja esiki<br />
sellege tulep ääd tüüd tettä<br />
ja vaiva nätä. Om ju kotussit,<br />
~<br />
miq ao inemiisil<br />
om uma jummal<br />
kinkä kõrval ommaq jõvvulda<br />
kristus ni Allah<br />
vast Taaragi.<br />
seo om ilosidõ rõivastõ<br />
läükehtidõ<br />
magusa mukmisõ<br />
mõttõlda ilosidõ asjakõistõ ...<br />
puutõ jummal.<br />
timä templiq ommaq<br />
markõtiq<br />
supõr-, hüpõr- ja<br />
ipõrmarkõtiq<br />
kalliq putiigiq<br />
vähemkalli kaltsupoodiq<br />
kaubanduskesküseq<br />
kodomaal<br />
kunkottel võetes aasten kaits<br />
võ kolm saaki. Rammusa villä<br />
kasvave esi puu otsan ja mahan<br />
– pallald korga üles. Kunnigil om<br />
kindlast parepe ilmä ja valgepe<br />
ja lämmempe päevä, a mede<br />
kodukotus om just sii tillike<br />
külm ja vihmäne Eestimaa. Om<br />
ju egä kant ja egä inime erinev<br />
ja üits maa om parep ku tõine<br />
– ninda om ka inemistege. Üits<br />
om võimeline rohkep tegeme<br />
ja andme ku tõine. Säält, kun<br />
om rohkep võtta, võets rohkep,<br />
nõuts rohkep. Luudus säep<br />
asja esi paika, egä asi om sääl<br />
kõrraline. Suure tormi ja äviteve<br />
maavärine ei kimbute mede rahulikku<br />
ja külmä karmi maad.<br />
Sii omgi tasakaal. Luudus annap<br />
ja võtap esi egä kotuse päält nii<br />
pallu, ku om võimalik. Kik om<br />
tasakaalun. Aga inemise- kas<br />
meie sihen om nii pallu tarkust,<br />
et siandse asjage akkame saia?<br />
Või sünnüst saati kõrvun ollu<br />
lause- „Kiirepelt, kõrgepelt ja<br />
kaugepelt!“ omgi inemise tegutsemise<br />
ainsas mõõdupuus?<br />
Mõtleme selle pääle, ku järlle<br />
endel võ tõistel sihte sääjame<br />
ja kik oma unistuse iismärkes<br />
teeme.<br />
Jah, sügüs om miu lemmik-<br />
aasteaig ja iki siiperäst, et luudus<br />
saap sis omal puhkeaja, et tasakaal<br />
oles paigan. Mul ei saa<br />
ilmangi isu täüs lehevaiban<br />
jalge lohistemisest ja viimäste<br />
päeväkiirte püündmisest läbi<br />
jahe õhu. Mõnikõrd om vaja<br />
aiga ka mõtlemise ja edespidiste<br />
samme säädmise jaos.<br />
Kristel Habakukk<br />
<strong>Mulgi</strong> kiil- Alli Laande<br />
vällamaal<br />
kunagi vast taivaruumih kah.<br />
poodijumala altari pääle<br />
-kassadõviivaq<br />
ostjaq-tarvitajaq<br />
uma anniq<br />
umast taskust<br />
naasõ vai mehe palga<br />
esi lainus võetu - ku uma<br />
inämb ei olõ.<br />
ostmisõ ja puutõ jummal om<br />
kõgõ üle.<br />
timä and hüvä tundõ ja<br />
hengerahu<br />
vahtsõ rõivatükü/asja kapih<br />
ja süameh.<br />
tä täüt kõik sooviq ja<br />
tahtmisõq<br />
parhilla ja igävest<br />
aamõn.<br />
Leila Smithson
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010 3<br />
Üits mulk<br />
Polli aiandusuuringide keskuse vanembtäädur Toivo Univer<br />
(59) om suurembe jao oma elust aiandusele pühenden.<br />
Polli aidu om ilma temäte peris rasse ette kujute, samamuudu<br />
ku temäl oma elu ilma Polli uibuaidede.<br />
Kudasmuudu tänavaastene<br />
esiäränis külm tali ja ülearu<br />
kuum suvi puuvillasaagile<br />
mõjus?<br />
Müüdälännu vali tali tei parasjao<br />
ädä uibuaian. Ellempe sordi<br />
ja noorempe puu külmusive<br />
lumeni äräde. Päärnapuude<br />
villaossa ollive musta. Maguse<br />
kirsi ollive äitsmit täüs nigu<br />
valge lumemütsaku, a keskmise<br />
äitsmeosakse – emaku ollive<br />
tummes lännu, saak läits nurja.<br />
Marjapõõsa ollive marju täüs.<br />
Mesperäst om uibu ariliguld<br />
iki üle aaste täüs?<br />
Puudel kasvave äitsmepunga<br />
sel aal, ku rügä leigates. Ku<br />
ubinapuu om õunu all loogan,<br />
sis ei jõvva puu äitsmid kasvate<br />
ja tõõse aaste keväde om mõni<br />
ütsik äitsmeräbäl, puu puhkave<br />
ja ubinit saap üle üte vai kate<br />
aaste. Üleaastest saagiandi saap<br />
vähende kevädise oste vähempes<br />
võtmisege. Suure saagi aaste<br />
keväde võetes äitsmepungege<br />
ossa rohkemp vällä, sii tähendep,<br />
et tulep kruuni arvende, muuta<br />
kasvu- ja villäoste vahekõrda.<br />
Tänavaaste om enämbjagu<br />
<strong>Mulgi</strong>maa aidu tühjä. Kas tule-<br />
Suvel säädsive tõrvalase Ilmar<br />
Kõveriku akatusel oma<br />
sammu Elme kehelkonnast võrsunu<br />
tuntu inemeste juurde otsingul<br />
koolimehe ning kodu- ja<br />
luudusluuleteje Hendrik Adamsoni<br />
käidu radadele.<br />
Mõtterännaku juhative sisse<br />
Katrin ja Kristiina Kannukene<br />
Hendrik Adamsoni ja Juhan Simmi<br />
laoluge „<strong>Mulgi</strong>maa.“ Põhjaligu<br />
ülevaate Adamsoni eitligust<br />
elusaatusest ja tundeküllätsest<br />
luuleperändist tei Tartu Ülikooli<br />
emeriitprovessur Karl Muru.<br />
„Hendrik Adamson sündüs<br />
6. oktoobrel 1891. aastel Metsakuru<br />
külän Patsi talun. Temä esä<br />
olli külärätsep. Aastidel 1901-<br />
1907 õpse tulevane kuulmeister<br />
ja luuletei Kärstne valla- ja<br />
ministeeriumikoolin. Pääle selle<br />
lõpetemist läits nooruk pedagoogis<br />
õpma Tartu Õpetajate<br />
Seminari. Tävveõiguslik kuulmeister<br />
sai temäst 1911. aatel,“<br />
kõnel provessor Muru.<br />
Adamsoni edimeses tüükohas<br />
sai Torman Võtikvere ministeeriumikuul.<br />
Aastidel 1912-1918<br />
vaaste või suurd saaki luuta?<br />
Mia mõtle, et tuleve aaste<br />
võip ubinit egäl puul olla.<br />
Mesperäst ei ole puuten<br />
v ä l l ä m a a õ u n d e k õr v a n<br />
mõistligu innage Eesti ubinit<br />
müügil?<br />
Eesti ubinit om puuten vähä<br />
saia, a turu päält saap. Poe om<br />
ketten. Nemä tahave saia pallu<br />
kõrrage. Sedä puute suuvi om<br />
rasse täütä. Suuri äriaidu om<br />
Eestin vähä – Pollin, Rõngun,<br />
Vasulan, Raplan ja niigi ei ole<br />
üten pundin. Om vaja vastsit<br />
suuri aidu, mes kasvates rohkemp<br />
üttemuudu sorte.<br />
K a s Po o l a õ u n a o l e t<br />
pruuvin?<br />
Poola ubina om mede meelest<br />
tuures jäänu ja neile om pallu<br />
putukukihvti pääle aetu. Ku<br />
tahat tervisest lugu pidäde, sis<br />
mõse vällämaa ubinit kigepäält<br />
ja sis koori.<br />
Kudas Siul tekkusi uvi sedä<br />
puuvillävärki nõnda põhjalikult<br />
uurma akate?<br />
Miu kodun, Pöögle mõisa<br />
Mõisamäe talun olli suuren<br />
ulgan uibupuid, nii mõisaaigsit<br />
ku esä poogit ja istutet.<br />
Hendrik Adamsoni luule om aeatundlik ja aigumatu<br />
Vello Jaska<br />
tüüt ta kuulmeistre ja koolijuhina<br />
Kasepää vallan Raja külä<br />
ministeeriumikoolin.<br />
„Aga Hendrik Adamson olli<br />
inemene, kes es tunne võõrsil<br />
rändämisest täit rõõmu. Ta ihas<br />
oma kodukanti tagasi. Oma käitu<br />
radadele, oma tuttavide inemeste<br />
keskele. Nii tulligi ta 1919. aastel<br />
oma kodukülä Kärstne lähiksele<br />
ja akas sääl algkooli juhatejes,“<br />
sellät Muru.<br />
N ä ä k l e m i s e v õ e m u<br />
esindejidege ja rasse tüü akassive<br />
vaemuerksa mihe tervise pääle.<br />
1927. aastel tund Adamson, et<br />
ta ei suta enämb sedä kuurmat<br />
kanda ja ütel koolijuhateje ametikohast<br />
valla. Nii sai temäst<br />
1930. aastide akatusen vaene<br />
vabakutseline kirjanik.<br />
Adamsoni loominguline<br />
Toivo Univer ennustes<br />
tulevaastes ääd ubinesaaki<br />
M a õ p s e R ä p i n a n j a<br />
perästpoole EPA koolin. Ole<br />
saanu tüüd tetä kik sii aig<br />
aiandusen. Kik saap akatuse iki<br />
latsepõlvest.<br />
Egä Sa pallald ubinit ja pirne<br />
ei uuri?<br />
Jaa, pääle ubinide ja päärnide<br />
om miul tüü-ülesanne uuri viil<br />
astelpaju ja pihlapit. Pirle om<br />
kige uvitevemb arete vastsit<br />
ubinesorte, mes ei võta kärnatõbe<br />
külgi. Nii puu kasvave ilma<br />
mürke pääle panemede.<br />
Kas Sul koduaia jaos kah<br />
aiga jääs?<br />
Koduaida miul pirle ei ole,<br />
aigu jääs vähäs, a kaits vagu<br />
kardulit om küll.<br />
Mida Sa esi piat oma<br />
elutüüs?<br />
Miu elutüü om esiotsa latse,<br />
ne joba suure, neil esi oma<br />
latse. Üits poig ja mini om kah<br />
kärneritüü pääl. Tõisen plaanin<br />
om sii tüü, mille iist tüütasu<br />
saap.<br />
Miandse om tulevikuplaani<br />
seosen Polli Aiandusuuringide<br />
keskusege? Kümne aaste peräst<br />
om Pollin täädustüü man<br />
noorembe. Puukooli kasvateve<br />
Polli vastsid sorte. Luudu om<br />
aianduse kompetentsikeskus ja<br />
aianduse muusejum.<br />
peränd om vägä rikkalik. Aga<br />
pallu om vaja viil uuri ning läbi<br />
tüüte kah.<br />
Hendrik Adamsoni luule om<br />
kaunis lihtne ja maalähedäne, a<br />
väige isikuperäne ja tabav. Sii<br />
om aigumatu ja aeatundlik nigu<br />
luuletaja esigi. Temä loomingu<br />
põhiosa om metafooriline<br />
luudus- ja mälestusluule. Ta<br />
mõist maali oma värssen põnevit<br />
ja elämusterohkit luuduspilte.<br />
Selle eredambes näites om luuletus<br />
„Õhtulaul“.<br />
„Just temä mulgimurdelise<br />
luuletuse om nii, mes ollive,<br />
om ja jääve ereda tähena Eestimaa<br />
luuletaevase säräme,“ ütel<br />
kirjandustäädlane Muru.<br />
Hando Runnel om tennu<br />
ärä suure tüü Hendrik Adamsoni<br />
luule propagiirmises ja<br />
avaldemises. 2008. aastel and<br />
kirjastus Ilmamaa vällä Adamsoni<br />
luule valikkogu „Om maid<br />
maailman tuhandit“. Tänuväärt<br />
om ka Nikolai Baturini akatus<br />
kõrralde üle aaste Hendrik<br />
Adamsoni nimeline murdeluulekonkurss.<br />
Ku üits nuur<br />
pere soetes endele<br />
talukoha ja akkas<br />
sinna uibuaida<br />
luuma, miast nõu<br />
Sa neile kigepäält<br />
annas?<br />
Eestimaa erinep<br />
Narva jõe tagutsest<br />
maast selle poolest,<br />
et Eestin om egä<br />
talu man uibuaid.<br />
Kes ei usu, kaegu<br />
perrä! Nuur pere<br />
pias vastsen talun<br />
kaeme, ku pallu om<br />
vaja ubinit, päärnit,<br />
luume ja marju. Ma<br />
arva, et egä pere<br />
enge kotta võis olla<br />
kaits villapuud,<br />
marjapõõsast kaits Toivo Univer Polli uibuaian.<br />
– kolm, muduki<br />
istute võis rohkemp, sest egä puu<br />
ei kasva suures, mõni koolep,<br />
tõõse sööve jänesse. Uibuaid<br />
tules võrguge ümmer tõmmate.<br />
Mes uvisit Sul pääle aianduse<br />
viil om?<br />
Ma ole pasunakoorin üle<br />
katekümne aaste mängin.<br />
Räpinan ja Karksi-Nuian tüütive<br />
tubli kapellmeistre ja pasunamehe<br />
ollive au sehen. Ku katteve<br />
kapellmestre Eidast, Valdi,<br />
Doktor Ants Pruler kõnel<br />
Hendrik Adamsonist ku esperantistist.<br />
Edesi astseve Hendrik Adamsoni<br />
loomingu austeje sissi<br />
Kärstne koolimajja, kos kauaaigsel<br />
kuulmeistrel Ants Tombil olli<br />
Adamsoni kohta varemb kuuldu<br />
jutule mõndagi uut ja uvitevet<br />
manu panna. Näites sedä, et<br />
latseian ollu tal väige ää läbisaamine<br />
vanaemä Evage, kes mõist<br />
muenasjutte vesta ja olli ää leelotei.<br />
Ja sedä, et Adamson olli Kärstne<br />
kooli kige paremb lõpetei.<br />
„Ku Hendrik Adamson<br />
1919. aastel Kärstne kooli<br />
juhatejes tulli, olli koolin 103<br />
last ja õpet pallald temä esi.<br />
Kuigi edesipüidlik nuurmiis<br />
olli tark, nõudlik ja õiglane, olli<br />
sii kuurmus talle liig mes liig,“<br />
kõnel Ants Tomp.<br />
Aastidel 1940-1944 tüüt<br />
Adamson Lõve algkoolin ja 1944-<br />
1945 jälle Kärstne algkoolin.<br />
Aga sis sundse aigus tuliengelise<br />
koolimihe ja oma kodunuka<br />
patrioodi kikest kaugele jäämä.<br />
7. märtsil 1946. aastel läits Mul-<br />
pudenive kapellimehe laiali,<br />
siist om kahju. Viil võis ette tuvva<br />
suguvõsa ja kodupaiga uvi. Mia<br />
ole vällä uurin 8–9 põlve esäliini<br />
pidi. Miu esä Piider om sündünu<br />
Abja mõisa <strong>Mulgi</strong> talun. Säält<br />
om miu esä küll peri, a priinime<br />
saive suguvõsa enge talukotusse<br />
nimest – Univere talu om Karksi<br />
– Nuia külle all üle Soka oru.<br />
Küsinu<br />
Kristi Ilves<br />
Hendrik Adamsonist kõnel Tartu<br />
Ülikooli emeriitprovessor Karl<br />
Muru. Vello Jaska pildi.<br />
gimaa laolik Hendrik Adamson<br />
igäviku radadele. Temä aus Elme<br />
kalmistu põlitside puude ala säetu<br />
mälestusetahvle pääle om kirjutet<br />
luuleteje ende esperantokiilse<br />
sõna: “ Ma ei vaea ei kulda egä<br />
kogu maailma varandust, a<br />
ma nuta verist nuttu inemeste<br />
ebäõigluse ja äbituse peräst“.
4<br />
Tansumaia mulgi!<br />
Tansumulgi ja <strong>Mulgi</strong>maa omavalitsusjuhi. Pilt Meelis Sõerd.<br />
11. sügüskuu päeväl sai Karksi<br />
vald endel August Kitzbergi<br />
kujule seltsis mulgi rahvarõõvin<br />
tansve mehe ja naese! Mikeperäst<br />
just tansve puukuju ja kas na om<br />
Kitzbergil ikki väärilise seltsilise?<br />
Ku Karksi valda, kotust ku<br />
sihandest, täätes iki Kitzbergi<br />
kaudu, sis mike perrä täätes<br />
mede inemisi?!? Ma või ilma<br />
kõhklusete ütelde, et mõne ää<br />
sportlase kõrvan täätes Karksi<br />
valla inemisi ka vägä tõsiste<br />
tansuarmastejete ja -tegijetene!<br />
Sedä nii siin ku ka tõisel puul<br />
Eesti piiri.<br />
Maraton läbi nellä <strong>Mulgi</strong> valla<br />
Ku ma lugesi netist, et 24.<br />
juulil joostas <strong>Mulgi</strong>maal<br />
täüspikk maraton 42,195 km, oll<br />
edimäne mõte, et must jääs kül<br />
tuu stardijuun putmada. Kats<br />
kõrda uman elon olli hainakuul<br />
maratoni läbi tennü… ma saa<br />
arvu, et sannalava pääl iks visatas<br />
pikäle ja terakese vihutas hinnast,<br />
mitte ei joosta sääl mitu tunni<br />
jutti.<br />
Ummetigi tundu tuu mõtõ nii<br />
illos, juuske läbi nellä <strong>Mulgi</strong> valla:<br />
Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja.<br />
Et mul ka uma köüdüs Tarvastu<br />
vallaga, ess päse kohegile. Ja üts<br />
asi viil, millest ildämp kõnõlõ.<br />
<strong>Mulgi</strong> elo edendai Hendrik<br />
Agur löüdse mõne aasta iist, et<br />
maraton 42,195 km om just üts<br />
õige asi, kos hinnast proovile panda.<br />
Sjoo süküs lõpet Hendrik uma<br />
viienda maratoni. A vahepääl<br />
tull täl mõte, et pikä joosu kaudu<br />
saa ka mulgi asja aia ja sündügi<br />
<strong>Mulgi</strong> maraton, kos Agur külh<br />
esi es joose, kõrraldamisega oll<br />
sebimist na pallu.<br />
Pääle pikä maratoni kävevä<br />
egälpuul <strong>Mulgi</strong>maal ka mitme<br />
tsillemba joosu. Täüsmaratonil<br />
oll alostus Mustlan, ja niiku ka<br />
mitme suure liina maratoni,<br />
Aast aiga om Karksi kandin<br />
rahvatansuge tegelnu tuhande<br />
latse, noore ja ka suure inemise.<br />
Ää miil om täädä, et mitte ütestki<br />
tõisest vallast ei ole läbi aaluu nii<br />
pallu tansurühme pääsenu noorde-<br />
ja üldtansupidule ku Karksi<br />
vallast. Selle suure saavutuse iist<br />
tule kigepäält tänäde Lille-Astra<br />
Arrastet, Enna-Helle Vallast,<br />
Leili Naela ja Anneli Arrastet.<br />
Just neil, tuhandil kunagistel, sadadel<br />
pirlestel ja mitmil tuhandil<br />
tuleviku tantsjel omgi ne mulgi<br />
rahvarõõvin tansve puukuju<br />
pühendet. Olgu sii sis meenu-<br />
läts sjoogi valla Vabadussamba<br />
mant.<br />
Kõge kangema juuskja pässiva<br />
raa pääle puulbä hummogu kell<br />
8. Vaivalt, et ütski juuskja tuu<br />
varatse kelläao pääle pahand.<br />
Lõunass läts iki väega palavas. Või<br />
siski üüldä, et mulgi omma rikka<br />
niiku vanaste, ilmätaadile oll iks<br />
jõvvetu massa külh. Tuu hoitse<br />
piä terve hummoguspooliku<br />
pääväkera päämiselt pilve takan.<br />
A kuuma oll vast iks koskil<br />
30 tuurin, tuu vasta olliva hääss<br />
abiss paar vihmutit, mille alt sai<br />
läbi juuske. Ja tule ka ärr märki,<br />
et noiden punkten, kos sai<br />
hindäle ihurammu laati, pakseva<br />
vaimukosutust pillimängja, midä<br />
pallu sportlase väega kitseva.<br />
Lõpetuspaigan Abja keskplatsi<br />
pääl mängse peris orkestri.<br />
Mäki <strong>Mulgi</strong>maal pedä. Ronimist<br />
olla umajaku, a üts õige<br />
sportlane tuust ei heitü . Rada oll<br />
rasse, a vaheldusrikas ja mõnus,<br />
kitse ka 25ndana maratoni lõpetanu<br />
Atoneni Meelis.<br />
Mumeelest joosu poolelejätjit<br />
suurt es oleki. Maratoni lõpet<br />
55, puulmaratoni 44 ja 6,5 km<br />
pikutse Halliste-Abja joosu ka<br />
pia 40 inemist. Põnnev om tuu,<br />
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010<br />
tuses, miildetuletuses või uvve<br />
sõnage inspiratsioonis.<br />
NB! Puukujude rojekti<br />
toetemise iist tänave Karksi kultuurikomisjon<br />
ja MTÜ Karksi<br />
Ordumeistri – <strong>Mulgi</strong>maa Arenduskoda,<strong>Kultuuri</strong>ministeeriumi,<br />
Karksi valda, Karksi valla<br />
uuldust.<br />
Lille-Astra Arraste, Anneli<br />
Arraste ja Mait Agu õpilane<br />
Almar Kalam<br />
<strong>Mulgi</strong> kiilde säädan<br />
Alli Laande<br />
Maraton läits valla Mustla pääld. Pildi Malle Tooming.<br />
et katen pikembän joosun olliva<br />
ette nättü kõiki nellä valla parimatele<br />
erale avvuhinna. A<br />
ku näütüses Leedust oll 4 miist<br />
tulnu, sis nellä <strong>Mulgi</strong> valla pääle<br />
löüdse lõpuprotokollist inne üte<br />
Tarvastu valla joosumehe - Palumaa<br />
Rein oll täüsmaratonin 17.<br />
aoga 3:27.41. Võitse Tartu miis<br />
Andressoni Mart, timäl kulusi<br />
aiga 2:47.23. Võiduavvuhinnas<br />
oll kümmelustünn, sääne asapuu<br />
oll Abjan ka egäle lõpetajale<br />
pruuvmises, kes suuvseva.<br />
Kõge kipemb naane tull Võrumaalt,<br />
Irvese Monikast saiva<br />
inne 13 miist ette. Nüüd mul aig<br />
kõnelda tuust lisamagneedist,<br />
<strong>Mulgi</strong> noore saave mulgi<br />
kultuuri oppi, ku tahave!<br />
Minevaaste ant mulgikultuuri<br />
õpet <strong>Mulgi</strong>maa<br />
kolmen koolin. Kuule, kunkottel<br />
võis sedä ainet opate, om <strong>Mulgi</strong>maa<br />
pääl aga kuustõist. Mida<br />
oleme esi ärä tennü, et rohkep<br />
kuule tunnes asja vastu uvi ja<br />
saas selle ainege akkame?<br />
Selle suvege om valmis saanu<br />
kaits tüüvihku, mes aviteve<br />
last ja oppajet. <strong>Mulgi</strong> Märdi<br />
tüüvihk om kooli edimesel astmel,<br />
sääl om pallu pilte ja vähä<br />
kirjutemist, et latsel iki uvitev<br />
oles ja kiil eesti keelege akatusen<br />
segi ei lääs. Selle om kokku<br />
säädan Laande Alli, pildi om<br />
tennu Laande Lii. Tõine mulgi<br />
keele tüüvihk om Ilves Kristi<br />
kokku säet ja mõteldu neile,<br />
kes kiild raasike joba mõistave.<br />
Sellen vihun om rohkemb lugemise-kirjutemise<br />
ülesandit<br />
ja nuputemist. Sii kõlbas äste<br />
täiskasunu keeleuvilistele ja<br />
neile, kel <strong>Mulgi</strong> Märdi tüüvihk<br />
joba läbi om. Tüüvihkele manu<br />
oleme pakkun oppajil koolitust,<br />
midä om täämpeses joba kaits<br />
kõrda ollu. Edimene olli Lillin<br />
Nava talun ja tõine Penuja<br />
külämajan. Koolitusel olli<br />
mille ma ess saa <strong>Mulgi</strong> maratonist<br />
kõrvale jäia. Nimelt oll sisse säetu<br />
100+ võistelusklass, a pääle mu<br />
üttegi 100-kilost hinnast kirja ess<br />
pane. Niimuudu läts mulgi kõrda<br />
uman klassin võit saia.<br />
Viil arvamuisi ja tulõmuisi saa<br />
kaia sportinfo.ee netiküle päält.<br />
Muiduki ess lää peris kõik<br />
laabsale. Juuskjit tull vast<br />
rohkemb, ku kõrraldaja julussiva<br />
luuta, selle et medali, midä jaati<br />
oppajid egäst kihelkonnast. Nii<br />
tunni om ollu keele oppamises<br />
ja õppematerjali järgi kaemises.<br />
Ihen om viil koolitus, mes avites<br />
oppajil löüdä mulgikiilsit laule<br />
ja rahvamuusikat. Sii om laanit<br />
porikuun, kuuntüün A. Pulsti<br />
Opistuge ja tule Villändi Pärimusmuusika<br />
Aidan.<br />
Nõndapallu oleme saanu<br />
esi tetä. Kik kooli, kel om asja<br />
vastu uvi ollu, om ka kuuntüüle<br />
kutsutu. Sii sügüse võtive mulgikultuuri<br />
ringitunni oma<br />
tunnilaani Ramsi Lasteaid-Algkuul,<br />
Halliste Põhikuul, Kildu<br />
Kuul, A.Kitzbergi nimeline<br />
Gümnaasium ja valikaine tunn<br />
om Holstre Koolin. Ringitunn<br />
om lastel vabatahtlik ja oppajel<br />
enäp vaiva, sest sis piap lastel<br />
väige uvitev oleme. Valikaine<br />
tunn om kigile kohustuslik ja<br />
õpip terve lass. Ku mõni kuul<br />
tahas alla nüid pääle akate, ei<br />
ole viil ilda, tules <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong><br />
Instituudige läbi arute. Me<br />
anname tüüvihu ja üte koolituse<br />
saap kah viil.<br />
Võistelusklass 100+.<br />
kõikile lõpetajile, saiva liiga varra<br />
otsa. A noid tetti manu ja saadeti<br />
postiga takast perrä.<br />
Paistus külh, et <strong>Mulgi</strong> maraton<br />
om tulnu, et jäiä.<br />
nallamaraton es ole sii mulgi<br />
tan kilumiitreid oll iks peris hulgi<br />
ma ole kuulnu küll et mulgi omma tõistest rikkambe<br />
a es usu et naide kilumiitre omma niipallu pikembe<br />
Kokku kirjuten<br />
Menningu Triinu<br />
Konnula Margus<br />
Lugu om kirjutet võru keelen
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010 5<br />
Suislepa kuul pidäs sünnipäevä<br />
23. septembrel tähist Suislepa<br />
lasteaid-algkuul ek rahvakeeli<br />
Suistle kuul oma 245. aastepäeva.<br />
Kuna koolimaja egä võimaluse<br />
ei ole prilla ülearu suure, peeti<br />
pidu tillemben ringin, a kik, kes<br />
tahtsive, saive iki kohale minna ja<br />
tordige suu magusas tetä.<br />
Päevä kõnel 60 aastet tagasi<br />
Suistle kooli lõpeten Eino<br />
Lupp oma mälestusi endistest<br />
koolijuhatejidest. Lõpetuses<br />
kink ta koolile üle 200 lehekülle<br />
pikutse uurmisetüü Suistle valla<br />
aalust. Uvilise saive ilusas remonditu<br />
mõisamajan ringi kävvä<br />
ja kooli aaluust kuulda. Tiijuhis<br />
olli vilistlane Eleri Piirak.<br />
Pääle lõunat olli pidulik<br />
konssert-aktus, millest võtt osa<br />
sadakond inimest. Üles astsive<br />
vilistlase ja prildatse kooli- ja<br />
lasteaialatse. Peeti kõnesit. Kige<br />
tähtsämbes sündmuses sai kooli<br />
laulu laulmine. Selle olli Anu<br />
Röömel just selles pidus valmis<br />
jõudan. Paist, et laul läits enge<br />
ja jäi miilde kigile. Peräst süüdi<br />
magust munakuuki, aeti juttu ja<br />
meenutedi kooliaiga.<br />
Suistle kuul om oma aaluu<br />
joosul tegutsen üttekokku 18<br />
eri uunen. Edimetse koolitunni<br />
peeti siinmail maha talude<br />
suitsusannen. Uhkese mõisa-<br />
majja, kos kuul prildagi tegutses,<br />
koliti 21. septembrel 1921.<br />
Akatusen olli kooli kähen pallald<br />
üits kolmandik mõisaäärbänist, a<br />
sinna mahtusive ärä kogundi 163<br />
koolilast ja 4 õpetejet.<br />
Prilla om koolin 17 õpilast,<br />
manu tule viil arvate tõine 17,<br />
kes tegutseve lasteaiarühmän<br />
Ubinake. Tüülisi om üttekokku<br />
16, neist 9 om kuulmeistre. Nõuka-aal<br />
ja raasike pääle sedä kah<br />
olli siin põhikuul. 1999.<br />
aaste sügüsest muudeti ta<br />
lasteaid-algkoolis. Mõisamajan<br />
om lõputunnistuse kätte saanu<br />
üle 1000 õpilase. Neist pallude<br />
om edesi õppin ja peräst tõisten<br />
kuulen kah tublide ollu. Tänavaaste<br />
om Suistle koolile ja küläle<br />
kige rohkemb au ja kuulsust<br />
toonu muduki superstaar Jaanus<br />
Saago, kes sünnipäeväpeol kah<br />
laul. Tõne äste tuntu vilistlane om<br />
semiootikadoktor Valdur Mikita.<br />
Muduki om neid viil ja või luuta,<br />
et tule edespidi manu kah.<br />
Viimätsidel aastidel om<br />
Suistle kooli latse äste tublide ollu<br />
lugemise ja päästrehkendemise<br />
võistlustel. Kitta om saadu viil<br />
joonistemise ja luudusetundmise<br />
iist.<br />
Oma pidukõnen ütel prildane<br />
koolijuhatei Tiiu Rõõm: „Om<br />
õnn ürjäte oma koolitiid tilliksen<br />
kodutsen küläkoolin, kos kik<br />
tunneve kikki, kos egäüits om<br />
isiksus, a kos tule iki tõistege<br />
arvesteme kah õppi. Om õnn<br />
olla õpetei tilliksen kodutsen<br />
maakoolin, kos kik latse om<br />
armsa ja neid saa õpmise man<br />
avite just sedäsi, kudas neile kige<br />
paremb om.“<br />
48 aastet Suistlen kuulmeistre<br />
ametit pidänu Evi-Mari Tamme<br />
kõnel, et õpeteje om siin alati ütel<br />
nõul ollu, pallu om ollu uvitevit<br />
ettevõtmisi nii õpetejidel omavahel<br />
ku üten õpilastege. A eluaigne<br />
kuulmeister pelgäs, et väte mõne<br />
aaste peräst ei olegi enämb latsi<br />
Suistle kuuli tulemen, sest noore<br />
om linnese või välismaale ärä<br />
minnu ja järgi om jäänu palt<br />
vanade.<br />
Koolijuhatei Tiiu Rõõm usk<br />
sõski tillikse kooli tulevikku ja<br />
lõpet oma kõne sõnadege: „Ma<br />
looda, et kuul tegutses siin ilusan<br />
mõisamajan viil pallu aastit ja<br />
et iki om latsi, kedä siin õpete.<br />
Kuulmeistre om siin majan<br />
tahtan oma tüüd tetä- mitu endist<br />
õpetejet om oma elutüü just<br />
siin majan tennu ja jättan jälle ka<br />
selle kandi kultuuriellu.„<br />
Paudi talun sai vanaaigsit<br />
tüüsit pruuvi<br />
13.-15. põimukuu päeväni peeti<br />
Paudi talun Abja vallan joba tõist<br />
suve pärandkultuuri päevi, kos<br />
oiti au sehen esivanempide tüüsit<br />
ja toimetusi ning õpetedi neid ka<br />
tõistel. Tüütareden tegutsejit olli<br />
lähembelt ja kaugembelt. Kige<br />
kaugembe tulije ollive Talna<br />
linnast. Naaberkülä rahvas olli<br />
kah mede tegemisi kaeme tullu<br />
üten küläseltsi pääliku rovva<br />
Aino Londige.<br />
Uvilise saive osa võtta<br />
tüütaredest. Riidi sai akatuse<br />
korvipunumine käsitüümeister<br />
Korvipunumine nõud kannatust.<br />
Priit Retsepa käe all, pühäbe<br />
lõunas saive kik oma tillikse<br />
marjakorvi valmis.<br />
Puulbe käis aga Paudi talu<br />
rüüsaaugun kibe tõrva aamine.<br />
„Tõrva aamine käip meil<br />
siin katlage. Paneme katla<br />
pedäkukäresid täüs, selle taguspidi<br />
pleki pääle, sis teeme lõkke<br />
ümmer ja oodame, kunas tõrv<br />
juuskma akkas,“ tutvust tõrvategemise<br />
saladusi meister Siim<br />
Riid. „Tähtis om, et käre põles<br />
ummussen, pääle tõrva saap<br />
katlatävvest käredest grillsüse<br />
Kristi Ilves<br />
kah.“ Värske tõrv tarvitedi<br />
kohapääl ärä: küüni laudkatus<br />
sai pühäbe tõrvatses.<br />
Tare man aga tetti lõnga ja<br />
prooviti taimege lõngavärmmist.<br />
Taimege värmmise kunsti õpet<br />
Tuulike Agan Villändi <strong>Kultuuri</strong>akadeemiast.<br />
„Lõngategu saa<br />
akatuse ääst villast, mes peräst<br />
mõskmist tule ärä kaari ja sõs saa<br />
tast joba lõnga tetä,“ õpet lõngategu<br />
Marvi-Liina Riid. Lõnga<br />
sai tetä nii voki kui kedervarrege<br />
– egäüits sai katsu, kummage tüü<br />
parembini edenes. Ruta Kuke käe<br />
all saive valmis värske tõrvaseebi<br />
luuduslike õlide ja rasvege.<br />
Puulbe õdaku kostit pererahvas<br />
õpipoisse sannage. Pallude es<br />
ole enne telksannan käinu ja saive<br />
põneve kogemuse, sedä enämb, et<br />
sann olli tettü keset mõtsa Lüütre<br />
oja viirde.<br />
Pühäbe aga jõud Pauti naabre<br />
lammas, kes pöeti näitligu õppetunni<br />
käigun pallas ja õpetedi,<br />
mes village pääle akate. Peräst<br />
lambapügämist tetti lõuna ja tõmmati<br />
otsa kokku, et sis tulevaaste<br />
jälle kokku saia.<br />
Tuuli Jõesaar<br />
Kik uut kooli laulu laulman.<br />
Suistle kuul vällästpuult.<br />
Kärstnen tuletedi<br />
Peeter Kõppu miilde<br />
Septembrekuu 8. päeväl saive<br />
Kärstna mõisapargin kokku<br />
Peeter Kõppu meenuteve inimese.<br />
Muist ollive tullu ülikoolilinnast<br />
Tartust. Kaits inimest olli<br />
Peetri suguvõsast kah ja Kärstna<br />
oma koolilatse pääle selle.<br />
Eesti Akadeemilise Põllumajanduse<br />
Selts pidäs oma 90.<br />
sünniaastet. Peeter Kõpp olli<br />
selle seltsi I president. Peeter om<br />
mede Tarvastu valla oma poiss.<br />
Temä om siinsaman Kärstnan<br />
sündünu. Sääl kõrge mäe pääl,<br />
kos lõvi lpikutes kivi pääl.<br />
Sääl olligi temä esivanembide<br />
kodu. Esä olli tal mõtsavaht. Esäl<br />
olli seitse last. Peeter olli usin<br />
ja tark. Temäst kasus tark miis.<br />
Kärstna pargin rahvamaja usse<br />
iin om nüid suur kivi Kõppe<br />
suguvõsa tarkele meestele: Peeter<br />
Kõpp ja Elmar Jaska ollive põllumajanduse<br />
uurja, Johan Kõpp<br />
aga usu-uurja ja piiskop.<br />
Nüidsel aal ei ole põllumajandus<br />
enämb noordele miilt<br />
müüdä. Aga egäs siiperäst ole<br />
Kõppe unetet.<br />
Kõppe sugupuud om uuritu<br />
ja otsitu. Olemen om oma<br />
Tiiu Naber Kõppe suguvõsa lipuge.<br />
sugupuu (villatse lõngage koet<br />
vaippuu) ja oma lipp, kos pääl<br />
kaits rüäpääd ja usutähes rist.<br />
Kõppe suguvõsa om suur. Kirja<br />
om pantu 660 inimest. Nüid om<br />
muist joba ärä koolu. Aga iki võip<br />
kokku juhtude mõne sugulasege,<br />
kui kaugembel liigut.<br />
Aitüma kokkutuleku iist<br />
vaivanägijile. Süämen om kohe<br />
ää tunne, et Kõppe iki au sihen<br />
peetes.<br />
Tiiu Naber<br />
Kõppe suguvõsa liige
6<br />
Arstiameti algusest<br />
Akatus 7. lehenumbren.<br />
Kammer olli mul tõise kõrra<br />
pääl. Liiti es ole, elektreliiti<br />
kah mitte. Midä sai ahjun tetä,<br />
tei sääl, ku ahi kütet olli. Palk<br />
olli küll väike, aga aaste peräst<br />
ostsi rõõvakapi, raamatukapi,<br />
diivanilavva, diivani ja kaits<br />
tumbat. Sai põrmatu pääld diivani<br />
pääle magame. Anti küll<br />
algusen asutuse raudsäng, aga<br />
õel pääraamatupidaje lask selle<br />
varsti ärä võtta, sest säädus ei<br />
lubavet sääntsit asju vällä laenate.<br />
Arstijaoskonnan arsti es ole,<br />
olli velsker ja nn velskrepunkt.<br />
Velsker olli tubli! Tihti inimese<br />
tullive sanatooriumi arste manu<br />
abi saama ja me es ütle kah ärä,<br />
ku saime, mõistsime ja tohtsime<br />
avite. Retsepte me es saa kirjute.<br />
Kige rohkemp tulti kiirte ala<br />
(röntgenise) ja piap ütleme, neid<br />
inimesi, kes esi es täägi, et na aige<br />
om, olli küllält pallu. Üitskõrd<br />
üits koloosiesimiis tõi Lätimaalt<br />
veoautuge kümme inimest röntgenis.<br />
Ja neist ollive mitu tükki<br />
aige, kige rohkemp aga esimihe<br />
ilus nuur naine. Juhati na sis<br />
Riiga tub-dispanserise.<br />
Edimene abitahtja kohapäält<br />
olli üits sanitar, kes tahts tütre<br />
jaos neid tablette, mes avites<br />
aborti tetä. Et tüdär nagunii lääp<br />
mehest lahku, rohkep latsi ei<br />
taha. Aga kuurõõva joba nädäl<br />
aiga ildas jäänu. Meid s ole õpetet<br />
tablette andma ja mia es mõistagi<br />
neid vällä kirjute. Lohuti, et ehk<br />
nii kuurõõva tuleve. Ja tullivegi.<br />
Sii paar ei ole tänapäeväni lahku<br />
lännu, ja nende üits poig olli minister<br />
ja pirla riigikogun.<br />
Üits vanaemä tahts latselatse<br />
jaos rohtu rampe vastu. Et ku<br />
Märdiõhtu<br />
Mia olli sõss viil til´luk,<br />
k u e d i m e s t k õ r d a<br />
märdisan´te näi. Vanaemä keriss<br />
ehentuan kangalõnga, vanaesä<br />
lõigas´s köögin tubakut – laua<br />
tei iki kolks ja kolks. Olli õhtu.<br />
Tat´tnõna palli küll laua pääl,<br />
aga nurgan, miu sängu man,<br />
olli pimme. Mia pel´läsi raasik<br />
ja lätsi isti vanaemä manu ahjukappi;<br />
sääl olli lämmep ja irmu<br />
kah es ole.<br />
Äkki olli võõruseusse taga<br />
kõva müdin ja kolin. Sõss akass´<br />
jämme äälege laulmine – kaits<br />
peenepet äält õigasive järgi – iki<br />
Märti ja Märti! Laul jäi miul<br />
kohe miilte – sii olli sedäsi:<br />
Laske märdi sisse tulla –<br />
märti, märti<br />
Märt om tullu kaugelt maalta<br />
–<br />
vähä latsege pahantet, tuleve<br />
rambi. Ta olevet küll andan<br />
obeseseerumit, aga ehk mõni<br />
rohi om paremp. Obeseseerumit<br />
sai sii vanaemä obese junni siist<br />
pitsitemisege. Sooviti tal iki<br />
lastearsti manu minnä ja latsege<br />
rahulikult kõnelte.<br />
Kõrd laupäe, ku mia olli<br />
sanna minemen, pesukauss ja<br />
–kott üten, tulli obesege iktse<br />
näoge vanamiis. Sai aru, mia<br />
võõras nägu, et ole vist arst<br />
ja kaivas, et sõsar om raskest<br />
aige ja viis miu obesege sinna<br />
kodu. Sel sõsarel olli linnast arst<br />
kirjuten asunikupudeli tävve<br />
loksutemise mikstuuri, võtta<br />
supilusikuge kolm kõrda päevän.<br />
Aga temä olli kõrragae piaaigu<br />
selle pudelitävve kik ärä joonu ja<br />
selleperäst olligi nüid ninda aige,<br />
muudku iks. Tal olli kilpnäärme<br />
alatalitlus, suur õõtsik kaala<br />
pääl nigu Krupskajal. Mia sai<br />
soovite, et ku viil alvemp akkap,<br />
kaegu kutsu kiirabi. Sii võip kah<br />
aigemajja viia. Veli pidi obesege<br />
viil kuskil mineme ja mia pidi<br />
jalksi tagasi kodu tuleme 2-3<br />
versta. Sanna es jõvvagi.<br />
Tulli üits miu ende suguline<br />
Tõrva linnast tahtme penitsilliini<br />
retsepti, midä mia kirjute es saa.<br />
Ta olli autujuht. Olli tii veerest<br />
tuttave ääleteje pääle võtten. Ja<br />
sõidu iist sai tripperi. Mia sooviti<br />
minna kodulinna arsti manu.<br />
Sääl uurits kik järgi, kes kellege<br />
om ollu otsits nii üles. Ja et<br />
võipolla om kodun nainegi aiges<br />
jäänu. Ja olligi! Edimelt lätsive<br />
lahku, peräst lepsive ärä.<br />
Helju Kuus<br />
Lugu lää järgmisen lehen edesi.<br />
märti, märti!<br />
Läbi suu sipa-sopa –<br />
märti, märti!<br />
Läbi laane lipa-lopa –<br />
märti, märti!<br />
Märdi küüdse külmeteve –<br />
märti, märti!<br />
Märdi varba valuteve –<br />
märti, märti!<br />
Ku sõss vanaesä usse valla<br />
lükäss, olli tuba võõrit mehi<br />
täüs. Kige suurep olli näost must<br />
ku mede koer Muri – pal´lalt<br />
amba ollive valge. Kaits vähepet<br />
karasive kah suurepe, Märdi-esä,<br />
ümmer. Aga sõss, ku vana-Märt<br />
oma sel´läkotist lõõtsa võt´s<br />
ja poissme-polkat mäng´me<br />
akas´s, tulli miul naar pääle ja<br />
mia kilgasi: “Sia olet jo Tõis´tre-<br />
Jaak ja te kateksi olede mõtsavahi<br />
poisi!” Vanaesä tõi sõss sahvrest<br />
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010<br />
Kuke Hans<br />
Mia tahtse kirjutede Kuke<br />
Hansust. Ta olli kah plekksepp-meistre<br />
Haasa man õpipoiss,<br />
tahtse saade plekksepäs, a tulli vällä<br />
kommunist. Läts üten naese Hillige<br />
41. aastel venelestege Venemaale.<br />
1945. tullive tagasi. Hillist saie Tõrva<br />
Patkülä kooli vene keele õpeteje.<br />
Ta olli ka miu õpeteje. Armast<br />
väege puskarit. Ta käis õhtuld mede<br />
poole. Mia es tohi temä ”armastusest”<br />
kellegile kõnelde. Aaste- kate<br />
peräst lätsive na Villändide. Hans<br />
olevet tüüten Ugalan. Pallu aastit<br />
es kuule nendest midägi.<br />
1970. aastide paiku ollime Kulli<br />
Mari sünnipäeväl. Ja ime-ime-<br />
Kuke Hans olli kah sääl. Mia tundse<br />
ta kohe ärä ja tutvusti ennest. Ta<br />
nakas kõneleme sellest aast, ku<br />
na olli Haasa man õpilase- selli. Ja<br />
siikõrd ta kõnel säändse luu.<br />
Meister Haasal olli mitu tüülist,<br />
kes jõudseve rohkemb tüüd ttä,<br />
ku olli tellitu. Valmistüü pakiti<br />
kõrralikult uutede kartulekottede<br />
ja kirjutedi pääle, mis sääl kotin<br />
om ja pallu igä asi massab, samuti<br />
summa kige asju iist. A noid kotte<br />
olli oma 30-40 tükki.<br />
Plekist tetti kikke, midä<br />
majapidämisen vaja läts: pangi,<br />
plaate, panne, kopsikit, iiskanne,<br />
lüpsikit, piimäjahutuse nõusit.<br />
Joba aaste algul olli enämbvähemb<br />
teedä, kos laade tuleve.<br />
Hans saatse sinnä neid selle, kes<br />
mõistseve äste lora aade. Uuriti, kas<br />
tule laadele minek odavemb obesege<br />
vai autuge. Ku olli kaugembele minek,<br />
sõideti voorimehege joba õhtal<br />
ärä, et laadel parembet kohta saade.<br />
Autuge minti ommuku.<br />
Ütskõrd olli pursui (nii nimet<br />
Kuke Hans oma sugulist Haasa<br />
Augustit) saatnu temä Abja laadele.<br />
Istse kotikuurma otsan, tagumik<br />
olli valuses jäänu. Laadel pandse ta<br />
toobige õlut ja sandi istive laua<br />
manu. Küll na ollive nal´laku –<br />
näo musta, amba valge! Viimäti<br />
pan´ds Jaak pilli tagasi kotti ja<br />
ütel´ miul: “Nüid laula sia meil,<br />
mud´u sa’i saa mehel!” No ma<br />
sõss lauli, et “Teele-teele kurekesed,<br />
üle mõtsa, maa...” Sõss<br />
kiideti mut ja tetti pai ja mia<br />
lätsi ruttu ärä tagatuppa. Sõss<br />
kuuli, ku vanaemä ütel´: “Mia<br />
pane teil lämme karaski kotti<br />
– küläkakress!” Ja Vana-Jaak<br />
õigass´, et küll teil tulevaaste<br />
om rügä rinnuni ja tõug tõususs<br />
taevani. Ja sõss na lätsive pimme<br />
mõtsa poole – pal´lalt lõõtsa äält<br />
olliki viil kuulta.<br />
Sii olli üits märdiõhtu pal´lu<br />
aastit tagasi...<br />
Milvi Kallaste<br />
kik nõu iluste ritta ja nakas müümä.<br />
Kaup läts.<br />
Äkki olli tullu temä manu üts<br />
suur paks talumiis, säändse uhke<br />
olekuge (Hans ütel: ”Ehtne kulak<br />
kurat!”). Sii küsinu: ”Mis su nõu<br />
kah massave?” Hansul välgäten<br />
pähän plaan ja ta ütelnu egä asja<br />
kohta piaaigu katekõrdse inna. Paks<br />
peremis olli ollu silmänähtävelt<br />
purjun ja akanu õiendeme, et mes<br />
ta nii kallist inda ütles. Kuke Hans<br />
tennu ääle väikses ja sosisten:<br />
”Ma mõtli, et sa olet peremiis<br />
ja raha pallu. A ku sa olet pops,<br />
sis tii ma sulle odavembelt.” Selle<br />
pääle olli peremiis väegede<br />
vihasten ja käräten: ”Mia ole rikas<br />
peremiis, mul om mitu talu. Ma või<br />
sinusugutse kurradi könni üten su<br />
plekkplännege kinni massa. Pallu<br />
sa kige iist tahat?”<br />
Hans arvuten papre pääl ja<br />
ütelnu võimsa summa. Ostja võttan<br />
rahakoti ja lugenu raha Hansule<br />
peo pääle. Sis üüdän oma sulast,<br />
käsken obese nõude manu aade<br />
ja kik kuurmade panna. Saanu<br />
peris suure kuurma. Hans aviten<br />
viil pääle ladude. Peremiis tahtan<br />
ka kartulekotte endele saia, aga<br />
nende innast rohkemb es massa ku<br />
kõrvast tõne müüja küsis.<br />
Plats puhas, kik müüdu, aga<br />
laadelkäeguge olli ette nättu kats<br />
päevä. Sii raha, mis pidi andma<br />
meister Haasale, panti eräldi<br />
taskude, tõene tasku saie kah raha<br />
täis. Sis läts peos ja tüdrikide tagaaamises.<br />
Oma jutu võtse Kuke Hans<br />
kokku nii: ”Sii om ollu mu elu kige<br />
suuremb teenistus. Õige mulgi<br />
tunnep ärä temä uhkest olekust ja<br />
suurelisusest.”<br />
Kündjä<br />
Ku raudjas ruun<br />
astup adra iin<br />
ja adra taga<br />
põline põllumiis<br />
peon libedas<br />
kulunu<br />
adrakure<br />
südämen<br />
rõõmu<br />
ja<br />
mure<br />
suruden<br />
vahedat rauda<br />
põllu<br />
tihkese pinda<br />
all orun<br />
ja kingunõlval<br />
liivakudel<br />
ning<br />
kõnnumaal<br />
vihman<br />
Milvi Kalpus<br />
Tõrvast<br />
Kolletusaig<br />
Üts sirguke siristep<br />
ossaraal<br />
viil peris ildä<br />
õhtusel aal<br />
nii rõõmus ja elevil<br />
om temä miil<br />
vist arvap, et suvi<br />
iki kestap viil<br />
Ei näe ta, et kähen<br />
om kolletusaig<br />
ja laotust om räsimen<br />
äng ja vaiv<br />
Ei mõtle, et tali<br />
ütskõrd aheldep maa<br />
kos temä sis om<br />
vai mis<br />
temäst saa...<br />
Tinakarva<br />
päevä<br />
Vello Jaska<br />
Tinakarva om meri ja taevas,<br />
ärä luitunu mõts ja nurm.<br />
Kik ilm ikes ku kuulmisevaevaneng<br />
viil sehen, a miil juh kurb.<br />
Ilm üttepuhku kurt ummen,<br />
udsu taevast kisk vastu maad.<br />
Nõnda eila olli, om ommensuvest<br />
talve ju mudu ei saa.<br />
Kiskun selläst pidutse rõõva<br />
lepä-pajude, vaher ja kõiv.<br />
Kõrvu seisäve nüid nagu võõrakotus<br />
sama, a vahetet võim.<br />
Ärä lennänu pääsläse, kure,<br />
ütsik aneparv essunu tiilt.<br />
Luike perän lumi vast tule<br />
eles värmmä nurmi ja miilt.<br />
ja<br />
tuulen<br />
koidukuman<br />
ning<br />
õhtusen<br />
aon<br />
püüräp<br />
mustas<br />
kik<br />
künnivaosoone<br />
engen luutus<br />
et<br />
mullast<br />
võrsuve<br />
tõusme<br />
tasuve<br />
kõrd<br />
temä<br />
vaeva<br />
ja<br />
oole<br />
Kristi Ilves<br />
Vello Jaska
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010 7<br />
Teatreelämus Tõrva Tandsumäel<br />
Puulbe, 10. juuli õhtsepooliku<br />
Ants Kirsipuu kodutalun<br />
Pa l l u l e s i e t e n d u n u Ve l l o<br />
Jaska näedend “Vabakutselise<br />
elukunstnigu” tulli kuu lõpupoole<br />
lavasteje Kiira Suuvarese käe all<br />
viil kõrd esittemängmisele Tõrva<br />
Tandsumäel.<br />
Näitemängu raamis olli koduteema,<br />
etendus akas pääle<br />
Aado Kaasiku luudu kodulaoluge<br />
ning lõppi tuntu rahvaligu palage<br />
“Kodutalu”. Kodupaik olli just sii<br />
kotus, kos ilmarändäjäde tullive<br />
kaugild maild peräst õhulosse<br />
katik minekut ja kos kalli inemese<br />
neid uutseve.<br />
Tekstige seot pilliluu ja laolu olli<br />
näidendise valinu ning näitlejidele<br />
selges õpenu Thea Leitmaa. Nende<br />
esitemisel paistseve silmä soliste<br />
Aado Kaasiku ja Ain Juurika ää<br />
L atsele<br />
Uutsi pühäbe õhtut, sis pidi<br />
mede ritsimajan oleme operetiõhtu.<br />
Vist olli luu päälkiri „Lõbus<br />
lesk“. Peräst sedä olli saalin<br />
iki ka tansmine. Ma lätsi sis kah.<br />
Osti kige odavempe pileti etendusel,<br />
et sis jääs ka tansu jaos raha<br />
järgi. Emä käsk küll õkva pääle<br />
näitemängu kodu tulla, sest tõine<br />
ommuk olli ju vaja kuuli minna.<br />
Mia õpsi sis joba ütsmenden<br />
lassin, a mia tahtsi kangest tansi.<br />
Sis mõtligi, et egä kodun kennigi<br />
ei tää, kunas etendus lõpep ja<br />
mõne tansu saa iki tettä. Ma sai ka<br />
üte vägä kenä poisige tanssi!<br />
Äkki näi, et miu esä om saali<br />
usse pääl. Jätsi poisi sinnapaika<br />
ja juusse ussest vällä. Pellässi,<br />
et esä akkas sääl saalin miuge<br />
kakleme. Kun sis sii äbü! Kodun<br />
pidi iki seleteme, mike- peräst<br />
pakilt kodu es tule ja kun mia<br />
tansupileti jaos raha sai.<br />
Selle mölluge jäive mul saksa<br />
keele ja vene keele tunni õpmede.<br />
Lepsime sis penginaabrege kok-<br />
laoluääle ja Kalle Visteri akordionimäng.<br />
Akatusen tundusi, et tükk om<br />
siandesama nigu neid suvetuurel<br />
iki ja jälle nätä saa – ei pakute<br />
midägi enämbet ku allapoolevüüd<br />
nalla ja katemõttelisi ütlemisi.<br />
Ildamb aga akas koomika<br />
tagast vällä paitma muud kah. Läbi<br />
naarupisaride võis igäüits märgäte,<br />
et kerge koore all kõnelep näedend<br />
Eesti kige valusembidest muredest<br />
- eestlaste rändämisest välismaale,<br />
ääremaastumisest, tüütusest,<br />
luutusetusest. Elu ammasrataste<br />
vahele jäänu külämihe (Ants Säks<br />
ja Vello Jaska) jutustive poe taga<br />
võpsikun õllepudelit kummuten<br />
naarmapanevit lugusit, a nenden<br />
jutten üteldi vällä nii mõnigi<br />
murettekitev tõde.<br />
Kik Tõrva näitlejide luudu<br />
Mõrru popipäe<br />
ku, et iisebe me kuuli ei lää.<br />
Arvate olli, et mõlempen tunnin<br />
lastas tükke jutuste ja sedä me<br />
es mõista. Pidu peräst jäi kik<br />
õpmede. Iisebe ommuku lätsi<br />
kodust vällä kooli poole, a raudtii<br />
veeren oodas miut penginaaber.<br />
Käänsime raudtii pääle ja lätsime<br />
edesi alevi lõpuni. Säält läits tii<br />
mõtsa. Taevan olli illus jürükuu<br />
päe. Sõidutii olli sihande lõgane<br />
ja obesesõnnik ujus lompe pääl.<br />
Allpuul olli viil jää ja mõtsan<br />
kõrgempe kotuse pääl kasve kuju<br />
kanarbik. Sinna istime maha.<br />
Sis võtime koolikotist vällä oma<br />
lauliku ja laulsime selleaigsid<br />
laule. Kõnelime oma asju. Ku uur<br />
näidäs puult katte, sis tõusime<br />
üles ja kõndsime tagasi alevis.<br />
Lassiõe tullive vastu ja ütlive,<br />
et meid es küsü üitski õpeteje.<br />
Lätsime kodu ja seime kõtu täüs,<br />
sis istsi oma lavva takka ja akassi<br />
õpme.<br />
Sõa aal olli aga pallu<br />
sõapõgenikke ja suur kortelite<br />
rolli ollive omanäolitse. Elukogenu<br />
taluperemiis ja perenaene (Kalle<br />
Vister ja Siiri Lopsik) rabasive<br />
päeväst päevä tüüd ja lasseve õhtuld<br />
oma majapidämisen külärahval pilli<br />
mängi ja pidu pidäde. Välismaald<br />
tulli näedendi lõpun tagasi nende<br />
tüdär (Heli Holm), kes ennest<br />
maailmasäräl pimeste olli lasknu.<br />
Peretüdärd uut kodukohta tagasi ka<br />
temä tüükas ja truu kallimb (Martti<br />
Soovares). Nalla tõi naabretalu<br />
perenaene (Tiina Hiiob), kes kontroll<br />
oma abikaasa (Ain Juurikas)<br />
tegemisi vägä kiivald, a mõist sõski<br />
lõpun ürgnaeseligul kombel andes<br />
anda.<br />
Pahelise manipuliirja, moraalitu<br />
ja rahaahne ilmatüdriku kuju<br />
mäng äste vällä Helbe Sillaots. Ave<br />
Säksi kehastedu Lõhvaku-Leenu<br />
oma õre ambaria, logiseve jalg-<br />
puudus, siiperäst panti mede<br />
manu üits vüüsikaõpeteje esä<br />
tuppa eläme. Mia kuuli küll,<br />
et temä kõnel emäge, et piap<br />
vaateme mineme, mikeperäst<br />
temä lassi poisi puudusive täempe<br />
koolist. Mia eitusi nii ärä, et äkki<br />
kontrollive miut kah. Esi arvassi,<br />
et egä füüsikaõpetei ju ei tää, et<br />
mia puudusi, sest meil iisebe<br />
temä tunni es ole.<br />
Raasikse aa peräst tulli õpeteje<br />
tagasi ja ütel emäl, et esäl saadeti<br />
koolist kiri. Emä õigas esät ja esä<br />
tulli küüki. Esä võts kirja ja luges<br />
„Kas olede täädlik oma tütre<br />
puudumisest ?“<br />
Sis alle sii peris pahandus<br />
alas. Esä ääl läits kurjas: „Mes<br />
korrat, sia ei ole täempe koolin<br />
olluki? Kos sa ollid? Kellege sa<br />
ollid? Nüid visats siut koolist<br />
vällä!“ Ja sedäviisi edesi. Sis ma<br />
kõneli kik oma süäme päält ärä<br />
ja mikeperäst mi koolist poppi<br />
teime.<br />
Füüsikaõpetei tulli kah mede<br />
kambres ja ütel esäl, et nõnda ull<br />
sii asi kah ei ole, et üte puudumise<br />
peräst kohe vällä visätes Lääde<br />
direkturi manu ja palude andes.<br />
Sii ju edimene kõrd.<br />
Sis ma mõtli, et temä esi<br />
ütelgi, et miut koolin es ole,<br />
sest ta olli sii päe kalidorin<br />
Via õige küsimuse ja vastusse jutige kokku!<br />
MESPERÄST SELLEPERÄST ET<br />
pitsites kikas silmä kinni, ku ta laul?<br />
kurg üte jala pääl seis?<br />
penide talve üüseld rohkemb auguve ku päevä?<br />
Tallinn lombak om?<br />
om musta kana targembe ku valge?<br />
om kõrben nõnda pallu liiva?<br />
om inimesel käe?<br />
merevesi soolane om?<br />
jahimiis üte silma kinni pitsites, ku ta jänest lask?<br />
kaalkirjakul nõnda pikk kaal om?<br />
mudu oles sääl maru limbe.<br />
kala alvas ei lääs.<br />
tal om üits jalg Lühike ja tõine Pikk.<br />
särk sellän ringi käimä ei akkas.<br />
ku ta mõlembe kinni pitsites, sis ei näes ju laske.<br />
mudu jääs ju pää ja kere vahele tükk tühja maad.<br />
ta mõist laulu pääst.<br />
ku ta mõlembe jala kõrrage üles tõstas, sis ta sadas maha.<br />
talve om üü pikembe ku päevä.<br />
musta kana mõistave valgit mune munede, a valge<br />
kana muste ei mõista.<br />
ratta, villaste sukke<br />
ja kile äälege sai<br />
publiku lemmikus:<br />
kohe, ku ta oma<br />
näo rahva poole<br />
käänd, akassive<br />
naaruturtsatuse<br />
kostma.<br />
Aaluulane ja<br />
kirjamiis Eino Ross<br />
ütel pääle etendust,<br />
et Vello Jaska<br />
näedend “Vabakutselise<br />
elukunstnigu”<br />
om ääl tasemel<br />
kirjutedu näitemäng.<br />
Temä arvaten<br />
tules sedä mängi<br />
suurde püünede<br />
pääl ning võemaliguld palluden<br />
Eestimaa paigun. Et publik näes,<br />
ku äid tükke Tõrvan etendedes<br />
Etk näitemängust.<br />
kõrrapidaje. Tegeliguld olli saksa<br />
keele õpeteje nännu, ku me<br />
raudtiid pidi kõndsime. Ta tund<br />
penginaabre palitu perrä ärä.<br />
Temäl olli suurrätist tettü ruuduline<br />
palit sellän. Tõistel sihandest<br />
es ole.<br />
Tõine ommuk kõnelime<br />
penginaabrege, mes johtus.<br />
Mia es tääki, et miu emä juusk<br />
penginaabre emä manu. Tullu<br />
ussest sissi ku tuulispask, ilmä<br />
teretemede ja ütelnu: „Kas tääde,<br />
mesasjage tüdriku nüid akkame<br />
om saanu?“ Penginaabre kodu es<br />
ole kirja saadet. Nüid nõuti temä<br />
käest kah seletust ja esiki sirelioss<br />
olli irmutemises sissi tuud. Es<br />
lüvvä küll, aga üteldi, et sihandest<br />
asja änäp juhtude ei või.<br />
Nüid pidasime aru, et kudas<br />
mi direkturi manu lääme. Olli üits<br />
takistus. Sügüse tulli mede kuuli<br />
nuur illus miis lauluõpetejes. Kik<br />
ning ku andekit näitlejit ja muusikit<br />
sellen tilliksen linnan om.<br />
Kristiina Kannukene<br />
tüdriku ollive temäst sissi võet.<br />
Laulsime koorin ku lõokse, et<br />
saas aga tedä nätä. Ja sedä me es<br />
taha, et temä mede pahandusest<br />
kuulep.<br />
Kaits vahetunni passeme<br />
õpetejide tua usse man. Direkturi<br />
manu sai minna läbi õpetejide<br />
tua. Kolmandel vahetunnil tulli<br />
õpeteje Rein (lauluõpetei) ussest<br />
vällä ja me lätsime pakilt sissi.<br />
Palleme direkturilt andis. Ta<br />
kuulles mede jutu ärä ja ja kõnel<br />
pikalt, ku alvaste mi teime. Me<br />
akassime mõlempe ikme. Uss olli<br />
aga direkturi kabineti ja õpetejide<br />
tua vahelt valla ja kik õpeteje<br />
kuulive mede pahandusest. Tuppa<br />
olli tullu ka lauluõpetei. Meil<br />
olli küll kole äbü. Jäime kuuli ja<br />
vällä meid es visate ja tõist kõrda<br />
poppi me enäp es tii. Sest sii olli<br />
üits vägä mõrru popipäe.<br />
Soobik Hilja Abjast<br />
I F M G P H J K L I<br />
D R A N J A V B R R<br />
N M A R O D L A Ö A<br />
R H S M A M M U P M<br />
A U I K A K U H K E<br />
B V K J I L M R Ä R<br />
A N D T M V H A A U<br />
V R I E V B O I R K<br />
S S T U I O Ü O P I<br />
A K I T S U M P J Õ<br />
Nende ruute sissi om ärä peidet kümme marja: KUREMARI, MURAK, PA<br />
MURAK,<br />
ARAKMARI,<br />
PALUK,<br />
MAASIK,<br />
SITIKMARI,<br />
VABARN,<br />
ARAKMARI,<br />
MUSTIK,<br />
MAASIK,<br />
JOOVIK,<br />
VA-<br />
PIHLAMARI. K<br />
BARN, MUSTIK, JOOVIK, PIHLAMARI. Kae lugede edes- ja<br />
tagaspidi, alt üles, ülevest alla ja viltu kah!<br />
tagaspidi, alt üles, ülevest alla ja viltu kah!
8<br />
Raa Elme Köstremäele ei rohtu<br />
Puulbe, 24. juulil, ku lõõskav<br />
päe olli just taivan<br />
aripunkti jõudan, võtive inemese<br />
lähembeld ja kaugembeld jalge ala<br />
tii Elme Köstremäele, tähisteme<br />
kuulsa Elme konverendsi 140.<br />
aastepäevä.<br />
Tõ i s t e u l g a n a s t e v e<br />
rongikäegun ka Eesti Kirjanige<br />
Liidu esimiis Karl Martin Sinijärv,<br />
liidu liikme Livia Viitol,<br />
Andrus Kivirähk, Priidu Beier<br />
ja Indrek Hirv, ümmerkandi<br />
omavalitsuste esindeje jt.<br />
Köstremäele tervit kikki Elme<br />
koguduse õpetei Arvo Lasting.<br />
Tõrva kammersaali peremiis<br />
Ilmar Kõverik kõnel, et Elme<br />
kehelkonnast võrsunu tuntu<br />
inemeste juurde otsmine sai<br />
aastit tagasi ürjätuse Erna Viitoli<br />
skulptuure näituse avamisege<br />
kammersaalin. Vahepäälne aig<br />
om juhtin tedä kuun pallude<br />
aaluu-uvilistege 110 inemese<br />
tallatu radade pääle.<br />
Eesti Kirjanige Liidu esimiis<br />
Karl Martin Sinijärv ütel, et<br />
igäveste tore om siandsen<br />
aaluulisen paegan olla. Ta tulet<br />
miilde, et 140 aastet tagasi es ole<br />
eesti kirjandust viil olemengi. A<br />
kaits inimpõlve edesi olli sii joba<br />
tuule tiibe ala saanu.<br />
Päämise ettekande aaluulisest<br />
Elme konverentsist tei Tartu<br />
linnamuuseumi täädur Eivi<br />
Pullerits. „26. märtsil 1870<br />
tulli Tartun kokku tillike<br />
rühm eesti suust üliõpilasi,<br />
kes kutseve endege ühineme<br />
ka Tartu tähtsämbit tegelasi<br />
Jannsenit, Hurta, Eisenschmitti<br />
jt. Otsustedi kõrd nädälin kuun<br />
käiä, et „Kalevipoiga“ lugede ja<br />
uuri.“ sellät Pullerits.<br />
„Kalevipoja“ õhtudel käis<br />
TULEMEN<br />
Karksi valla kultuurikeskusen<br />
15.10.2010 kell 18.00 Karksi-Nuia Muusikakooli konssert “Kunileiust Pärdini”<br />
17.10.2010 kell 11.00 Villändimaa maanaistepäev<br />
30.10.2010 Vello Ainsalu ja “Lustipilli” juubel<br />
01.11.2010 - Meeste käsitüüde näitus sinitsen saalin<br />
02.11.2010 - II kõrra pääl vällän Madis Veskimägi päeväpildinäitus ”Haigrupäevad”<br />
02.11.2010 - 18:00 Engepäeväkonssert, orelit mäng Marju Riiskamp<br />
20.11.2010 - 09:00 Märdilaat<br />
25.11.2010 - 18:00 Kadriõhtu<br />
01.12.2010 - II kõrra pääl näitus “Magus latsepõli”<br />
04.12.2010 - 09:00 Käsitüümeistride laat ja jõulupuude kaunistemise konkurss<br />
Rohkemb täädust küsi tel 435 5529<br />
Vello Jaska<br />
ka usutäädusetudeng Martin<br />
Wühner, kes tei oma velle, köster-kuulmeistre<br />
Hans Wühneri<br />
nimel ettepaneku tetä suvine<br />
välläsõit Tarvastuse ja kõrralde<br />
sääl köstremajan kuunolek,<br />
kunkottale tules ka rahvuslikke<br />
püidlusi toeteve kehelkonnakooli<br />
õpeteje.<br />
5. juulil pääle lõunat akaski<br />
Tartust sõitma plaanvanger, kos<br />
ollive pääl J. V. Jannsen kuun<br />
tüdärde Lydia ning Eugeniege,<br />
gümnaasiumiõpetei Jakob Hurt,<br />
arstitääduse tudeng Heinrich<br />
Rosenthal, Carl Robert Jakobson,<br />
pastor Eisenschmidt, gümnasist<br />
Carl Johanson jt. Seltskond jõud<br />
Elmese 6. juulil enne lõunat.<br />
Tulejit võõrust Elme köster ja<br />
kihelkonnakooliõpetei Andreas<br />
Erlemann. „Erlemann olli aktiivne<br />
osavõttai Eesti rahvusligun<br />
liikmisen ja selleperäst om arusaadav,<br />
et Elme köstremajan<br />
peeti ärkämisaa üts tähtsämbit<br />
k u u n o l e k i t , “ r õ hut E i v i<br />
Pullerits.<br />
Jakob Hurt kõnel ka Elme<br />
konverendsil vaemuaridusest.<br />
Ta ütel: „Tõine suurus ja vägevus<br />
om suurus ja vägevus vaemu<br />
asjun ja aritu elu poolest. Siande<br />
suurus ja vägevus om egä kõrd<br />
innalisemb, ku väline suurus“.<br />
„Nüid, 140 aastet illemb<br />
võeme küside, kas me oleme vaemuld<br />
suures saanu?“ esit täädur<br />
Eivi Pullerits küsimuse ja vastas:<br />
„Jah. Meil om oma ülikuul, om<br />
Tõrva kirik kammersaalin<br />
15.10.2010 kell 15 Juure. Külän om Ilmar Priimets.<br />
Edimene eestlasest mägironija aunimege Lumeleopard.<br />
21.11.2010 kell 16 Igavikupühapäev.Tõrva linnakodanige mälestuspäev.<br />
Mustla pääl<br />
04.12.2010 kell 9-14 Tarvastu käsitüülaat Mustla rahvamajan.<br />
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010<br />
emäkiilse kooli, kuigi üttepuhku<br />
piame tunnisteme inglise keele<br />
pääletulemist“.<br />
Luuletei Indrek Hirv ütel<br />
kah vällä mõne Jakob Hurda<br />
mõttekillu: „Õige au õitsep omal<br />
maal, täielise tulu toome ütsi<br />
tüüge oma vanembide vällä pääl.<br />
Nõnda saame suurde rahvaste<br />
suurutses vaemu ja aritu elu poolest“.<br />
Luuletei kuts kikki võõrsile<br />
rännänu Eestimaa poigi ja tütrit<br />
oma kodukanti tagasi tuleme.<br />
Andrus Kivirähk, kelle juure<br />
ulatuve kah <strong>Mulgi</strong>maale, ütel, et<br />
lugemine om kige mõistlikumb<br />
viis ende silmäringi laiende ja<br />
uut tääda saia.<br />
Kirjanik Livia Viitol tulet<br />
miilde, et 140 aastet tagasi<br />
Elme Köstremäel toimunu<br />
konverendsil olli ka temä vanavana-vanaesä<br />
Märt Jakobson.<br />
Luuletei Priidu Beier, kes<br />
õpetep Treffneri gümnaasiumin<br />
kunstiaalugu, kõnel pikembeld<br />
Elme konverendsil käinu Hugo<br />
Treffnerist, kellest es saa küll<br />
kirikumiist, a sai koolimiis.<br />
„Nigu tuukõrd olli Eesti rahval<br />
vaja usku, luutust ja armastust,<br />
om sedä vaja ka täempe,“ ütel<br />
Beier.<br />
„Elme Köstremaeast om<br />
jäänu järgi aenuld riisme. Õnnes<br />
om olemen siin tegutsenu<br />
inemeste mõtte ja teo,“ ütlive<br />
Elme vallavolikogu esimiis Toivo<br />
Põldma ja vallavanemb Tarmo<br />
Tamm. Na kinkseve külälistele<br />
Eino Rossi kokku säet raamatu<br />
„Elme-Tõrva ajaluust“.<br />
Esämaaliste laule viisi elisive<br />
viil Elme Köstremäe puude<br />
ladvun, ku rahvas kodutiile asut.<br />
Kindla täädmisege, et raa Elme<br />
Köstremäele ei rohtu.<br />
Mulke Seltsi tegemise<br />
Müüdä om minnu ilus<br />
päeväpaistege suveaig.<br />
Viimäne ütenkuun olemine olli<br />
juunikuul. Saime kokku Tõrvan,<br />
kaesime Jõgevesten Barclay de<br />
Tolly avvakammerd ja teieme<br />
piatuse Sooglemäel. Päiv saie<br />
iluse lõpu Karksin, kos peeti<br />
maha edimene mulke laulmise ja<br />
tantsmise pidu. Siikõrd olli kogusin<br />
üle saa Mulke Seltsi liikme<br />
egäst Eestimaa nukast. Sii olli<br />
ilus akatus suve jos ja and jõudu<br />
kauas aas.<br />
Suvel käis egäüits omapääd<br />
kokkusaamistel ja etteastmistel.<br />
Õige tore olli Nava lava vestival,<br />
kos saije egätmuudu läbielämisi.<br />
Ilusit ettevõtmisi olli egän<br />
maanukan.<br />
Üits suur tüü saie kah ette<br />
võet. Mede mulk Erna-Elise<br />
om aastidege kokku korjanu<br />
õige pallu mulke välläütlemisi.<br />
Akassime aruteme, et pias nii<br />
kokku säädmä ja raamatun vällä<br />
andma. Akatusen tundusi sii ettevõtmine<br />
olevet rassevõitu. Pellässime,<br />
et ei lövvä raha rükmise jaos,<br />
aga istsime iki maha ja akassime<br />
vällä valime raamatuse minevit<br />
lausit. Nõnda sai istut peris mitu<br />
päevä. Ääd nõu and Kaupo Ilmet<br />
ja pildi joonist Silvi Väljal. Nüid<br />
om asi jõudan sinnamaani, et<br />
raamatuke om rükikoan. Sii om<br />
peris ää avitei <strong>Mulgi</strong> murde õpjile.<br />
<strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi väljaanne Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa<br />
Ajalehe väljaandmist toetab “<strong>Mulgi</strong>maa kultuuriprogramm 2010 - 2013”<br />
Toimetus:<br />
e-post: ajaleht@mulgikultuur.ee<br />
post: <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> <strong>Instituut</strong>, Pärnu mnt 30a,<br />
Abja-Paluoja, 96403 VILJANDIMAA<br />
toimetaja: Kristi Ilves, tel. 5344 8176<br />
tiraaž: 3000, küljendus ja trükk: OÜ Vali Press<br />
Kes tahave sedä omale saia, piave<br />
Villändi mulke käest küsüme.<br />
Sügüs tuup jälle mede seltsi<br />
liikme kokku. Käime egä<br />
kuu „ämärigu” aiga pidämen,<br />
l ääme Ta lnas e sügüs esele<br />
kultuuripäeväle, akkame joba<br />
jõule pääle kah mõtleme. Ärä ei<br />
ole unetet murden kõnelemist.<br />
Saame paar kõrda kuu joosul kokku<br />
ja aame juttu mulgi keelen.<br />
Ää lugei! <strong>Mulgi</strong> soovive kigile<br />
ilust kõllast sügüst ja lehelugemise<br />
rõõmu lämme ahju man. Ma usu,<br />
et sii leht iki edespidi kah tulep ja<br />
kokkusäädai ei väsi ärä.<br />
Jõudu ja mulgi jonni kigile<br />
soovip<br />
Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä.<br />
Tarvastu mulk Leili Weidebaum<br />
Tarvastu biblioteegi 150. jubileumile<br />
pühendet aaluupäe<br />
om 21. viinakuu päeväl issande aastel 2010<br />
Mustla rahvamajan<br />
10.00 Trehvnung Tarvastu raamatide kogun (Posti 52 b)<br />
Vällänäitus biblioteegi aaluust ja Teet Lindma maalest<br />
10.30 Välläsõit Mustla rahvamaja mant kihelkonnakooli kotuse manu mälestuskivi<br />
riitusele<br />
11.15 Kehakosutus Mustla rahvamajan<br />
12. 00 Tervituse<br />
Hans Wühner, Tarvastu kihelkonnakooli kuulmeister ja biblioteegi asutei<br />
Alar Karu, Tarvastu vallavanemb<br />
Kristi Tamm, Tarvastu raamatukogu juhatei<br />
12. 30 Kadunu ja uvveste leitu aalugu<br />
Ilmar Vaaro, TÜ Villändi <strong>Kultuuri</strong>akadeemia infohariduse fakulteet<br />
13. 00 Õnnesuuvmise koht<br />
13. 30 Miu kalli raamatukogude<br />
Aidi Vallik, kirjanik<br />
14. 15 Publikumimäng kirjanduse mõistmise pääle<br />
14. 30 Tänamise sõna biblioteegi juhateje puuld<br />
15. 00 ÜLLÄTÜS!!!<br />
15. 30 Jubileumikoogi maiustemise aig<br />
Küsi manu tel 43 66 262 või raamatukogu@tarvastu.ee
Change language