Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2<br />
Kristi Ilves<br />
Multikultuurne<br />
<strong>Mulgi</strong>maa<br />
Toimendei M<br />
Mede lehe jutu ja mõtte lääve siikõrd <strong>Mulgi</strong>maald kaugembele vällä. Contra kirjutes oma <strong>Mulgi</strong><br />
maratoni muljit. Sedä tege ta muduki võru keelen, sest mulgi kiild ta ei mõista. Oles ju saanu<br />
selle luu mulgi kiilde ümmer kah sääda, a kes sellest kasu saa? Arvate om, et mitte kennigi. Las olla<br />
sis tükike tõist kiilt kah siikõrd mede lehen. Om ju peris uvitev lugede ja nätä, et egä sii kiil nõnda<br />
tõistmuudu ei olegi.<br />
Ildaaigu and Tarvastu vald vällä järekõrdse Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia. Mia ku mulk<br />
ole iki mõnikõrd mõtelnu, et mesperäst ei võis <strong>Mulgi</strong>maa mihe Adamsoni luulevõistlus <strong>Mulgi</strong>maale<br />
jäiagi- et oles lubatu kirjute pallald <strong>Mulgi</strong> murden. A nüid sääl auinde kätteandmisel istun ja mitmen<br />
murden luuletusi kullelden sai ma aru, et siandsest kitsendusest ei oles kellegile kasu. Äid mulgikiilsit<br />
luuletusi oles ju iki samapallu, a tõise toreda murdeluuletuse jääs meil lihtsald kullemede ja tähele<br />
panemede. Päälegi, egä neid tilliksit omavalitsusi iki kuigi pallu ei ole, kes annas vällä siast üle-eestilist<br />
kirjandusauinda. Ma ole oma koduvalla üle uhke.<br />
Tänavaaste võit jälle võrukiilne luuletus. Vast sii pane meid, mulke, järgmine kõrd rohkemb<br />
pinguteme. Põlvamaald peri tüdrik, kes pääauinna sai, eläs prilla oopis Inglismaal. Ta om oma<br />
koduküläst saanu üten keele ja mailmamõistmise, minnu sellege suurembese linna ja lõpus Eestimaald<br />
oopis kaugele. Ja sääl kaugel kirjutes ta üten tilliksen Eestimaa keelemurden ja tege sedä nõnda süämege,<br />
et talle siin tõist siast vastu ei ole panna!<br />
Kuigi mõnikõrd tahas kikke ääd, mes meil siin om, ütsinde omale oida, ei ole sii tark mõte. Üten<br />
jõvvame rohkemb ja kateksi näeme kaugembele. Siandsit samu mõttit veeriteve edimese lehe pääl ka<br />
Villändi ja Valga maavanembe.<br />
Adamsoni murdeluulepreemia<br />
läits Inglismaale<br />
6. porikuu päeväl, Hendrik<br />
Adamsoni sünniaastepäeväl<br />
kuu lute di job a IX kõrda<br />
Kärstnen vällä kige parembe<br />
m u r d e k e e l e n k i r j u t e j e .<br />
Pääpreemia sai Leila Smithson<br />
luulesükli “Miq ao inemiisil”<br />
iist, noore luuleteje preemia<br />
Anna-Liisa Vaher luulesükli<br />
“Tsirk mu süamen” iist ja tunnustuspreemia<br />
Jan Rahman<br />
luulesükli “Mõts” iist.<br />
Võitja edimene tunne olli,<br />
jusku oles puuge pähä saanu-<br />
võitu es mõista ta uuta. 29aastene<br />
Leila Smithson om lõpeten Tartu<br />
ülikooli eesti keele ja kirjanduse<br />
alal ning tegutses prilla meedia<br />
vallan. Ta ütel ennest mõtlevet<br />
üttelugu sõna jõust ja selle mõjust<br />
inimeste pääle, a kirjutemise aal<br />
suurd ei mõtlegi- pane lihtsald<br />
oma tunde papre pääle ja sii<br />
inemistel miildiski. Temäsugutsit<br />
nuuri murdeluuletejit om temä<br />
täädä rohkemb kah, a pallude<br />
neist ei ole julgenu viil „kapist<br />
vällä tulla“.<br />
Egä luuletei pidi võistlusele<br />
saatma viis omavahel kokkupasvat<br />
luuletust. Osavõtjit olli siikõrd<br />
kuraditosin. Enämbjagu luuletusi<br />
olliv võrukiilse, muist mulgikiilse,<br />
üits autur olli saare pääld ja üits<br />
Kesk-Eestist peri. Teemasit olli<br />
mitmit. Egäüits kirjut sellest,<br />
mes tal kige rohkemb süäme<br />
ja enge pääl. Sõski luuletedi<br />
kige rohkemb luudusest, selle<br />
muutumisest ja mõjumisest inimese<br />
tundide ja mõttide pääle.<br />
Võitja tüü olli väige ühiskonnakriitiline,<br />
provessur Karl Muru<br />
Võitjade Jan Rahman, Leila Smithson ja Anna-Liisa Vaher.<br />
sõnade perrä õigusege. Contra<br />
esit luulesükli juuskmisest ja<br />
tei tuju rõõmsas nii indajil ku<br />
kullejil. Muist joosuluuletusi<br />
ollive päälegi sündünu mulgi<br />
maratoni käigun.<br />
Tarvastu valla aridus- ja kultuurinõunik<br />
Maive Feldmann<br />
ütel, et indajidel olli siikõrd<br />
peris rasse valikut tetä. Egäl olli<br />
oma lemmik, kirjutejide tase olli<br />
ühtlaseld ää, selleperäst anti ka<br />
kolm preemiat vällä. Om ollu<br />
ka aastit, ku tüüsit om tullu<br />
võistlusele üle 20, a üitski ei<br />
ole pääpreemia vääriline ollu.<br />
„Õnnes om nüid kvantiteedi asemele<br />
kvaliteet tullu,“ olli Maive<br />
Feldmannil ää miil. Silma akas<br />
põlvkonde vahetus, vanembit ja<br />
noorembit poeete olli piaaigu<br />
pooles. Vanembist kirjutejist<br />
võtiv siikõrd osa Mare Osi, Vello<br />
Jaska, Jüri Tamtik, Milvi Panga,<br />
Enda Naaber, Maie Perve. Tänu<br />
noordele om loodust, et murde-<br />
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010<br />
luule iki edespidi kah au sihen<br />
püsis.<br />
Mitu auturit võtsive Adamsoni<br />
luulevõistlusest edimest kõrda<br />
osa, nende ulgan ka auinnatu<br />
Anna-Liisa Vaher ja Jan Rahman.<br />
Pääpreemia saaja olli võistlemen<br />
joba kolmandet kõrda, katel<br />
edimesel kõrral om kah temä tüü<br />
ärä märgitu.<br />
Kik kolm võitjat kirjutive<br />
võru keelen, Võrumaal elä neist<br />
küll prilla pallald Jan Rahman.<br />
Tarvastu valla kodanik Anna-<br />
Liisa Vaher om kah Võrumaald<br />
peri ja prilla Inglismaal tegutsev<br />
Leila Smithson Põlvamaald.<br />
Järgmine Hendrik Adamsoni<br />
nimeline murdeluulevõistlus<br />
tule 2012 aastel. Sii om sis joba<br />
kümnes. Jõudu Tarvastu vallale<br />
selle läbiviimise jaos ja terävet<br />
sulge kirjutemises kigile uutele<br />
ja vanadele osavõtjidele!<br />
Kristi Ilves<br />
Vananaeste sui<br />
ia ei ole viil väige vana<br />
naene, a vananaeste sui om<br />
miu jaos lemmikaig. Sügüs üldse<br />
miildüs miule rohkep ku mes<br />
egänes tõine aig. Pallu inemisi<br />
piave sedä kurvas ja närbuves aas,<br />
a miu jaos om värmi luudusen<br />
ja lehesadu kige ilusep. Ku kik<br />
lehe om maha sadanu, sis om<br />
kah illus – silmäpiir om laiep ja<br />
taivast om nigu rohkep. Sügüs<br />
om ürgüs – sii om mõttetüü<br />
ürgüs. Kooli kutsuve õppjid ja<br />
inemise muutuve mõtligumes ja<br />
rahuligumes. Loetes ja mõõdetes<br />
saaki salve sihen. Sii üleaidsidege<br />
mõõduvõtmine om eestlastel<br />
veren joba üle aige ja kõneldes,<br />
et mulgi om sellen viil esiäranis<br />
ää. Vahel om sihande tunne, et<br />
sii om saanu rahvusligus spordialas.<br />
Mõõduvõtmine ja üitstõise<br />
ülerumpamine om nii loomuligu<br />
asja, et ei lää üttegi päevä<br />
müüdä, ku uudisten ei kõnelde<br />
järjekõrdsest mõõdurehnukist.<br />
Om nii sis sportlaste tulemuse võ<br />
üittapuha mes muu riike, valde<br />
võ erakonde numre. Om ju nii<br />
uhke tunne, ku juhtut rehnuki<br />
etteotsa ja kes mede ändä iki<br />
kergites, ku sedä esi ei tii.<br />
S i i k õ r d e i o l e m i u l<br />
mõtten akate pääle sügüsese<br />
„saagikorgamisege“, et midä om<br />
<strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> <strong>Instituut</strong> sii aaste<br />
ärä tennü. Om ju joba sest peris<br />
pallu juttu ollu nii mede oma<br />
lehen ku tõisten ääletoruden.<br />
Täempe tahas kõnelde, kudas<br />
om inemise ja luudus omavahel<br />
seot.<br />
Mede luudus ja ilmä annave<br />
meil üte saagi aasten ja esiki<br />
sellege tulep ääd tüüd tettä<br />
ja vaiva nätä. Om ju kotussit,<br />
~<br />
miq ao inemiisil<br />
om uma jummal<br />
kinkä kõrval ommaq jõvvulda<br />
kristus ni Allah<br />
vast Taaragi.<br />
seo om ilosidõ rõivastõ<br />
läükehtidõ<br />
magusa mukmisõ<br />
mõttõlda ilosidõ asjakõistõ ...<br />
puutõ jummal.<br />
timä templiq ommaq<br />
markõtiq<br />
supõr-, hüpõr- ja<br />
ipõrmarkõtiq<br />
kalliq putiigiq<br />
vähemkalli kaltsupoodiq<br />
kaubanduskesküseq<br />
kodomaal<br />
kunkottel võetes aasten kaits<br />
võ kolm saaki. Rammusa villä<br />
kasvave esi puu otsan ja mahan<br />
– pallald korga üles. Kunnigil om<br />
kindlast parepe ilmä ja valgepe<br />
ja lämmempe päevä, a mede<br />
kodukotus om just sii tillike<br />
külm ja vihmäne Eestimaa. Om<br />
ju egä kant ja egä inime erinev<br />
ja üits maa om parep ku tõine<br />
– ninda om ka inemistege. Üits<br />
om võimeline rohkep tegeme<br />
ja andme ku tõine. Säält, kun<br />
om rohkep võtta, võets rohkep,<br />
nõuts rohkep. Luudus säep<br />
asja esi paika, egä asi om sääl<br />
kõrraline. Suure tormi ja äviteve<br />
maavärine ei kimbute mede rahulikku<br />
ja külmä karmi maad.<br />
Sii omgi tasakaal. Luudus annap<br />
ja võtap esi egä kotuse päält nii<br />
pallu, ku om võimalik. Kik om<br />
tasakaalun. Aga inemise- kas<br />
meie sihen om nii pallu tarkust,<br />
et siandse asjage akkame saia?<br />
Või sünnüst saati kõrvun ollu<br />
lause- „Kiirepelt, kõrgepelt ja<br />
kaugepelt!“ omgi inemise tegutsemise<br />
ainsas mõõdupuus?<br />
Mõtleme selle pääle, ku järlle<br />
endel võ tõistel sihte sääjame<br />
ja kik oma unistuse iismärkes<br />
teeme.<br />
Jah, sügüs om miu lemmik-<br />
aasteaig ja iki siiperäst, et luudus<br />
saap sis omal puhkeaja, et tasakaal<br />
oles paigan. Mul ei saa<br />
ilmangi isu täüs lehevaiban<br />
jalge lohistemisest ja viimäste<br />
päeväkiirte püündmisest läbi<br />
jahe õhu. Mõnikõrd om vaja<br />
aiga ka mõtlemise ja edespidiste<br />
samme säädmise jaos.<br />
Kristel Habakukk<br />
<strong>Mulgi</strong> kiil- Alli Laande<br />
vällamaal<br />
kunagi vast taivaruumih kah.<br />
poodijumala altari pääle<br />
-kassadõviivaq<br />
ostjaq-tarvitajaq<br />
uma anniq<br />
umast taskust<br />
naasõ vai mehe palga<br />
esi lainus võetu - ku uma<br />
inämb ei olõ.<br />
ostmisõ ja puutõ jummal om<br />
kõgõ üle.<br />
timä and hüvä tundõ ja<br />
hengerahu<br />
vahtsõ rõivatükü/asja kapih<br />
ja süameh.<br />
tä täüt kõik sooviq ja<br />
tahtmisõq<br />
parhilla ja igävest<br />
aamõn.<br />
Leila Smithson
Change language