Kohaliku omavalitsuse indikaatorid - Lavassaare vald

20.01.2011 nr 1 

Lavassaares 

Lavassaare valla terviseprofiil 

LAVASSAARE VALLAVOLIKOGU 

M Ä Ä R U S 

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest 2 ja Rahvatervise seaduse § 10 

lõikest 2, Lavassaare Vallavolikogu o t s u s t a b: 

§ 1. Kiita heaks Lavassaare valla terviseprofiil (lisatud). 

§ 2. Valla terviseprofiili uuendamine toimub vastavalt vajadusele. 

§ 3. Määrus jõustub 25.jaanuarist 2011. 

Ülle Varik 

Vallavolikogu esimees 

1

2 

LAVASSAARE VALLA 

TERVISEPROFIIL 

2010

SISUKORD 

EESSÕNA……………………………………………………………………………………4 

3

SISSEJUHATUS……………………………………………………………………………..6 

1. ÜLDANDMED 

1.0.1 Pindala………………………………………………………………………………….7 

1.0.2 Asustustihedus………………………………………………………………………….7 

1.0.3 Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta………………………………..8 

1.1 RAHVASTIK 

1.1.1 Aasta keskmine rahvaarv……………………………………………………………….9 

1.1.2 Rahvastiku soo-ja vanuseline jaotus……………………………………………………10 

1.1.3 Elussündide arv…………………………………………………………………………11 

1.1.4 Surmajuhtude arv……………………………………………………………………….12 

1.1.5 Loomuliku iibe kordaja…………………………………………………………………14 

1.1.6 Demograafiline tööturu surveindeks……………………………………………………15 

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 

2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON 

2.1.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted………………………………………….. 16 

2.1.2 Keskmine brutotulu…………………………………………………………………….17 

2.1.3 Ülalpeetavate määr……………………………………………………………………..17 

2.1.4 Registreeritud töötuse määr…………………………………………………………….18 

2.2 TOIMETULEK 

2.2.1 Ravikindlustusega kaetud………………………………………………………………19 

2.2.2 Töövõimetuspensionäride osakaal kogu tööealisest elanikkonnast……………………19 

2.2.3 Puuetega laste arv………………………………………………………………………19 

2.2.4 Puuetega täiskasvanute arv……………………………………………………………..19 

2.2.5 Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta………………………………...20 

2.2.6 Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv…………………………………………………...21 

2.2.7 Paikonnas pakutavad sotsiaalteenused………………………………………………….21 

2.3 KAASATUD KOGUKONNA TEGEVUSSE 

2.3.1 Kogukonna motivaatorid……………………………………………………………….22 

2.3.2 Elanike kaasamine……………………………………………………………………...22 

2.3.3 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalusvõimalus………………………………...23 

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG 

3.1 Laste arv omavalitsuses…………………………………………………………………..24 

3.2 Lastele ohutu elu- ja õpikeskkond………………………………………………………..24 

3.3 Laste arv haridusasutustes………………………………………………………………..25 

3.4 Kooli/ lasteaia terviseteenuse olemasolu………………………………………………....26 

3.5 Koolikohustuse täitmine………………………………………………………………….26 

3.6 Alaealiste komisjonis arutatud esma- ja korduvjuhtude arv vanuse lõikes………………26 

3.7 Laste ja noortega tegelevad asutused……………………………………………………..27 

3.8 Kohaliku omavalitsuse poolne initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste 

kättesaadavust………………………………………………………………………………..28 

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 

4.1 Keskkonna mõjurid……………………………………………………………………...30 

4.2 Transport ja teedevõrk…………………………………………………………………. .31 

4.3 Liikluskuriteod ja -õnnetused …………………………………………………………...31 

4. 4 Jalakäija või jalgratturiga juhtunud õnnetused………………………………………….31 

4

4.5 Liiklusõnnetustes hukkunute arv………………………………………………………...31 

4.6 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused…………….32 

4.7 Kuriteod………………………………………………………………………………….32 

4.8 Varguste arv paikkonnas………………………………………………………………...32 

4.9 Kehalise väärkohtlemise juhtude arv……………………………………………………33 

4.10 Tulekahjud. Tulekahjudes hukkunute arv……………………………………………...33 

4.11 Huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad……………………………………………...34 

5. TERVISLIK ELUVIIS 

5.1 Subjektiivne tervise enesehinnang……………………………………………………....35 

5.2 Füüsiline aktiivsus………………………………………………………………………35 

5.3 Toitumine………………………………………………………………………………..36 

5.4 Ülekaalulised/rasvunud………………………………………………………………….37 

5.5 Alkoholi tarbimine……………………………………………………………………....38 

5.6 Suitsetamine……………………………………………………………………………..39 

5.7 Helkuri kasutamine…………………………………………………………………….. 39 

5.8 Turvavöö kasutamine……………………………………………………………………40 

5.9 Tervisealase teabe kättesaadavus………………………………………………………..41 

5.10 Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas……………………………………..41 

6. TERVISETEENUSED 

6.1 Tervishoiuteenused……………………………………………………………………...43 

6.2 Nõustamisteenused……………………………………………………………………...43 

KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………….. 44 

TERVISEPROFIILI KOOSTAJAD………………………………………………………...45 

KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………………….46 

EESSÕNA 

Paikkond, areng ning tervis on väga laiad mõisted. Paikkonna tervise arengu praktilises 

tegevuses tuleb võtta arvesse kohalikku kultuuri, olemasolevaid ressursse, võtmeisikute 

motiveeritust ning rida teisi faktoreid. Lisaks peab arvestama, et paikkonna tervise areng ei 

ole fikseeritud seisund, vaid protsess. Strateegiad, mis toimivad ühes kohas, ei pruugi toimida 

teises kohas. 

Paikkonna suutlikkuse arendamine ehk paikkonna võimestamine on arendustegevus, mis on 

suunatud optimeerima paikkonna organisatsioonide ja gruppide struktuure, süsteeme, inimesi 

ja oskusi nii, et nad on võimelised defineerima ja saavutama ühiseid tervise ja elukvaliteedi 

arengu eesmärke osaledes paikkonna projektides nii nende planeerimisel, elluviimisel kui 

hindamisel. See sisaldab endas nii koolituse aspekti, organisatsiooni ja personaalset arengut 

kui ressursside leidmisi, mis kõik on organiseeritud planeeritud tegevuste teel ning põhineb 

paikkonna inimeste võimestamise ja sotsiaalse võrdsuse printsiipidel (Skinner, 1997). 

Kohaliku omavalitsuse ülesanded tervise edendamisel: 

1. tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine 

kohaliku omavalitsuse maa-alal; 

5

2. elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse 

korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. 

Allikas: Rahvatervise seadus 

Paikkondliku arengu (tervislikud linnad, vallad, tervist edendavad koolid, lasteaiad, töökohad, 

haiglad jm.) all mõeldakse tööd lokaalsete gruppide ja organisatsioonidega paikkondlike 

otsusetegijate kaasahaaramisel kohalike probleemide lahendamiseks. Paikkondliku arengu 

sihiks on tõsta solidaarsus- ja identiteeditunnet ja gruppide pädevust. Tervisedendus käsitleb 

tervist laiemalt kõigi tervise determinantide kaudu st majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike, 

käitumuslike näitajate kaudu. Tervist käsitletakse holistlikult ehk terviklikult ja seetõttu 

tegevused on laialdased ning sageli ilma spetsiifilise tervisele suunatud lähieesmärgita. 

Investeerides paikkondlikku arengusse, luues ja toetades sotsiaalseid infrastruktuure, mis 

suurendavad turvatunnet, toimetulekuvõimet, investeerides tervisekäitumist soodustavatesse 

ettevõtmistesse ja tehes need elanikkonnale kättesaadavaks, soodustame riigi tervisekapitali 

arengut. 

Paikkondliku arengu protsessis on rõhuasetus osavõtule, inimeste võimete ja oskuste 

arendamisele, kontrolli suurendamisele tegevuste üle ja ühistunde ja identiteedi 

tugevdamisele. Tervisedenduslikku tööd ei saa teha inimestele, vaid tuleb teha inimestega. 

Elanikkonna tervisepotentsiaali suurendamise teed ja tegevused kuuluvad valdavalt sotsiaalpsühholoogia 

pärusmaale. Märksa edukamad võimestamisel saame olla pannes rõhku rahva 

tervisega tegelevate inimeste professionaalsusele selles valdkonnas. Paikkondliku arengu 

protsess peaks olema vahendatud pädeva tervisespetsialisti poolt, kes on saanud erialase 

ettevalmistuse. 

Tähtis on: 

· Kohalike otsustajate pädevuse ja kompetentsuse tõus, huvitatus tervise ja elukvaliteedi 

edendamisest. 

· Tervise temaatika integreerimine kõigisse kohaliku elu valdkondadesse, paikkondliku arengu 

soodustamine. 

· Koostöö erinevate valdkondade spetsialistidega. 

Allikas: http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1532 

SISSEJUHATUS 

Paikkonna terviseprofiil on arengudokument, mis aitab kaardistada kohalike elanike tervise 

olukorda ja seda mõjutavaid tegureid. 

Terviseprofiili abil saab määratleda paikkonna peamised probleemid, sekkumist nõudvad 

valdkonnad ja vajalikud tegevused. Teadmine sellest, mis on hästi ja mis halvasti, võimaldab 

oma edaspidised tegevused suunata õigesse kohta ning kulutada nappe vahendeid targalt ja 

tulemuslikult. 

Terviseprofiili koostamise eesmärgiks on: 

6

- suurendada elanikkonna heaolu 

- tõsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu, 

- juhtida tähelepanu omavalitsuses tehtavate otsuste tervisemõjudele 

- tagada tervise arendamise temaatika integreerimine omavalitsuse arengukavasse. 

Sügisel 2010 kuulutas SA INNOVE välja Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetse suuna „Pikk ja 

kvaliteetne tööelu“ avatud taotlusvooru meetmes „Tervislike valikute ja eluviiside 

soodustamine“, kust on kõigil oma terviseprofiili koostanud kohalikel omavalitsustel ja 

maavalitustel võimalik rahastust taotleda. 


Terviseprofiili koostamisel on kasutatud juhendmaterjali „Kohaliku omavalitsuse ja 

maakonna terviseprofiili koostamine. Juhised“ ning terviseprofiili indikaatoreid tutvustavat ja 

selgitavat nimekirja. Terviseprofiili indikaatorite kogumisel oli abiks Exceli tabel kohalikele 

omavalitsustele. 


Terviseprofiil on omavalitsuse dokument, mille kinnitab vallavolikogu. Volikogu kehtestatud 

korras toimub dokumendi läbivaatamine ja uuendamine. 

1. ÜLDANDMED 

1.0.1 Pindala 

Lavassaare vald asub Pärnumaal 23 km kaugusel Pärnu linnast loode suunas. Maastikuliselt 

muudest keskustest rabadega eraldatud. Vald piirneb Audru, Halinga ja Koonga vallaga. Valla 

pindala on 799,9 ha (8 km²), mis koosneb kompaktsest uuest keskasulast, 1,5 km eemal 

asuvast vanast asulast ja hajaasustusega endistest talumajapidamistest. Keskasulat läbib Pärnu 

– Lihula maanteelt algav Audru –Lavassaare – Vahenurme riigimaantee, mille 

majadevaheline lõik on vallale kuuluv Pärna tänav. Lähim ühendus Pärnuga on Lavassaare– 

Saari - Sauga – Vana-Pärnu peamiselt kruusakattega riigimaanteed mööda. 

Allikas: Lavassaare valla arengukava 

7

1.0.2 Asustustihedus 

Lavassaare valla asustustihedus on 68,4 In/km2. Asustustiheduse poolest on Lavassaare vald 

Eesti keskmisest tugevalt üle- Eesti vallad keskmiselt 10 inimest/km2 kohta, kogu Eesti 

näitaja ainult 30. Naabervallad: Audru-12,8; Halinga -9,6 ja Koonga-3,0. 

Käesolevaks ajaks on kompaktses keskasulas põhilised, eluks vajalikud ehitused olemas. 

Planeeringutega on välja kujundatud hoonestusalade tsoonid. Keskasulast põhja poole jääb 

tootmishoonete ala, mis hõlmab turbatööstuse kinnistut, kus paiknevad turbatööstuse 

remonditöökojad, laod, katlamaja, turbalaadimise estakaad, turba vahelaod. Väljakaevandatud 

kruusakarjääri alal asub kasvuturba kinnistu Biolan-Baltic OÜ turvasväetiste valmistamise 

hoonetega. Vanal turbakarjääril asub valla reoveepuhasti kompleks koos jäätmejaama ja 

komposteerimisväljakuga. Valla ühiskondlik hoone – Lavassaare Rahvamaja kinnistu asub 

samuti tööstuspiirkonnas. 

Elutsoon on asula keskel, mille moodustavad 8 kolmekorruselist, 6 kahekorruselist 

korterelamut, 12 pereelamut, lasteaed-algkool, perearsti hoone, majanduskuurid, autogaraažid. 

Tootmishoonetest asub elutsoonis turbatööstuse kontorihoone Pärna tn 4. Peale tootmisega 

hõivatud maa on uues asulas Audru - Lavassaare –Vahenurme maanteest ida pool veel vaba 

maad muu tootmistegevuse arendamiseks. 


1.0.3 Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta 

8

Krooni elaniku kohta 

25000 

20000 

15000 

10000 

5000 

0 

4165 

6165 

18328 

12298 

19968 

2000 2002 2004 2006 2008 

Aastatel 2006-2008 valla eelarve kasvas umbes 3,3 miljonit. 

Aastal 2009 oli vallal eelarve täitumusega probleeme, sest tööpuudus ja töötute arv on 

kasvanud. 

Allikas: Kohalik omavalitsus 

Maksumaksjate arv 

Maksumaksjate arv 

245 

240 

235 

230 

225 

220 

215 

210 

205 

229 


1.1 RAHVASTIK 

219 

226 

2004 2005 2006 2007 2008 

1.1.1 Aasta keskmine rahvaarv 

9 

235 

241

1.1.2 Rahvastiku soo-ja vanusjaotus 

Indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja nende muutusi, annab võimaluse 

analüüsida muutuste põhjusi ja planeerida sobivaid tegevusi sihtgruppide tervise 

parandamiseks. Samuti loob see võimalusi uute tervisetegevuste kavandamiseks ja pikema 

perspektiivi prognooside tegemiseks. 

Lavassaares mehi enim vanuserühmas 40-44.a., Eestis 20-24.a. Lavassaares palju ka 

noormehi vanuses 14-20.a. Lavassaares enim naisi vanuses 74-80.a., rohkem ka vanuses 40- 

44.a. ning neide vanuses 14-20.a. Eestis on see näitaja suurem vanuses 20-24.a. ja 44-50.a. 

Noorte osakaal vanuses 14.-20.a. on küllalt suur. 

10

1.1.3 Elussündide arv 

Elussünnid soo järgi 

11

Sündide arv 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0 

2000 2002 2004 2006 2008 

Tüdrukud 4 1 0 3 4 

Poisid 7 3 0 0 4 

Näitaja on oluline erinevate teenuste pakkumiseks tulevikus, näiteks lasteaia- või 

koolikohtade planeerimiseks. Indikaator sõltub piirkonna rahvastiku soo- ja vanusjaotusest, 

eriti sünnitusealiste naiste arvust piirkonnas. 

2004. aastal ei sündinud Lavassaare vallas ühtki last. Aastatel 2000-2008 sündis keskmiselt 

2,4 tüdrukut ja 2, 8 poissi. 

Sündimuse üldkordaja 

25,0 

20,0 

15,0 

10,0 

5,0 

,0 

2000 2002 2004 2006 2008 

Lavassaare vald 19,8 7,2 ,0 5,5 14,8 

EESTI 9,5 9,6 10,4 11,1 12,0 

Sündide arv on tõusmas: 2000-11 sündi, 2004-sünde polnud, 2008-8 sündi. Sündimuse 

üldkordaja Lavassaares 14,8; Eestis 12,0 (2008) 

Allikas: Statistikaamet 

1.1.4 Surmajuhtude arv 

12

Näitaja võimaldab hinnata suremust aastate lõikes, andes võimaluse märgata sekkumist 

vajavaid suundumusi või muutusi. 

Indikaator sõltub paikkonna rahvastiku soo- ja vanusjaotusest, mida tasub analüüsimisel 

arvesse võtta (eakate suurem osakaal rahvastikust enamasti tingib ka kõrgema suremuse). 

Surmad soo järgi 

Surmade arv 

13 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0 

2000 2002 2004 2006 2008 

Naised 3 2 5 5 8 

Mehed 6 1 6 6 3

Suremuskordaja 

25 

20 

15 

10 

5 

0 

2000 2002 2004 2006 2008 

Lavassaare vald 16 5,424954792 19,85559567 20,10968921 20,29520295 

EESTI 9,5 9,6 10,4 11,1 12,0 


Suremuskordaja Lavassaares 20,3; Eestis 12,0 (2008). Elanikkond vallas vananemas. 

1.1.5 Loomuliku iibe kordaja 

Loomulik iive näitab piirkonna rahvaarvu muutust kindla ajavahemiku (aasta) jooksul, mis 

moodustub sünni- ja surmajuhtude arvu vahena. 

Loomulik iive 

Iive 

4 

2 

0 

-2 

-4 

-6 

-8 

-10 

-12 

14 

2000 2002 2004 2006 2008 

Arv 2 1 -11 -8 -3

Iibe kordaja 

5,0 

0,0 

-5,0 

-10,0 

-15,0 

-20,0 

-25,0 

2000 2002 2004 2006 2008 

Lavassaare vald 3,6 1,8 -19,9 -14,6 -5,5 

EESTI -3,9 -3,9 -2,7 -1,8 -0,5 


Iibe kordaja Lavassaares -5, 5; Eestis -0,5.Iibe muutus- 2000.a. -2, 2008.a. -3. Kuigi iive on 

negatiivne, näitab ta siiski tõusutendentsi. Väga madal võrreldes Eesti keskmisega aastal 

2004. 

1.1.6 Demograafiline tööturu surveindeks 

Demograafiline tööturu surveindeks on eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5- 

14-aastased) ja sealt vanuse tõttu potentsiaalselt lahkuvate inimeste (55-64-aastased) suhe. 

Rahvastik vanuses 5-14 Rahvastik vanuses 55-64 Demograafiline tööturu surveindeks 

..Lavassaare vald 

2000 79 54 1.46 

2001 79 45 1.76 

2002 86 43 2.00 

2003 85 39 2.18 

2004 80 35 2.29 

2005 69 35 1.97 

2006 66 38 1.74 

2007 65 37 1.76 

2008 60 38 1.58 

2009 52 39 1.33 

2010 48 44 1.09 


Kuna Lavassaare valla tööturu surveindeks on 1,09- seega ühest suurem, siis siseneb 

järgmisel kümnendil tööturule pisut rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt 

välja langeb. Näitaja võimaldab omavalitsusel arendada vastavaid strateegilisi suundi, 

kavandada erinevaid programme olukorra tasakaalustamiseks 

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 

15

2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON 

2.1.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted 

Majanduslikult aktiivsete üksuste/ ettevõtete all peetakse silmas statistilisse profiili kuuluvaid 

ettevõtteid. Statistiline profiil on majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest 

isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mis moodustatakse 

majandusüksuste statistilise registri andmete põhjal. Majandusüksuste statistiline register on 

loodud juriidiliste registrite — äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, 

maksukohustuslaste registri ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri 

(RKOARR) — andmete alusel. Statistilist registrit uuendatakse aasta jooksul juriidiliste 

registrite andmete põhjal ning ettevõtjatele ja teistele üksustele saadetavate spetsiaalsete 

küsitluslehtede põhjal. Sinna kuuluvad kõik vaatlusperioodil tegutsenud üksused, k.a üksused, 

mis tegutsesid vaatlusperioodil vaid osa ajast. Näitaja kirjeldab potentsiaalseid töökohti 

kogukonnas. Ettevõtete arvu kasv näitab, et omavalitsuses on ettevõtluse arenguks piisavalt 

perspektiivi. Ettevõtte suuruse alusel saab vaadata, kuivõrd on piirkonnas ettevõtlikke inimesi, 

kes eelistavad ise olla ettevõtjad (suur arv väikese töötajate arvuga ettevõtteid) või eelistavad 

piirkonna inimesed olla palgatöötajad (väike arv suure töötajate arvuga ettevõtted). 

ER32: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED --- Haldusüksus, 

Aasta ning Töötajate arv 

Kokku Vähem kui 10 10-49 

..Lavassaare vald 2004 9 6 3 

2005 9 6 3 

2006 12 9 3 

2007 9 6 3 

2008 11 8 3 

2009 10 7 3 


Lavassaares on enim mikroettevõtteid, milles töötajate arv kuni 10 (aastal 2009- 7), aastatel 

2004-2009 on ettevõtete arv, milles töötab 10-49 inimest püsinud sama- 3. Kesk-ja 

suurettevõtteid pole. Kokku ettevõtteid 10. 

2.1.2 Keskmine brutotulu 

Keskmine brutotulu näitab KOV-is elavate töötavate inimeste jõukust. Koos brutotulu saajate 

osakaaluga saame kirjeldada kohaliku omavalitsuse suhtelist jõukust , mis määrab kohaliku 

eelarve omatulude mahtu elaniku kohta. Suuremate tulude korral on paremad võimalused 

planeerida tulevikuinvesteeringuid ning arendada tervist toetavaid teenuseid 

16

Krooni 

14 000 kr 

12 000 kr 

10 000 kr 

8 000 kr 

6 000 kr 

4 000 kr 

2 000 kr 

- kr 

2004 2005 2006 2007 2008 

Lavassaare vald 5 430 kr 5 700 kr 7 696 kr 9 423 kr 10 219 kr 

EESTI 7 287 kr 8 073 kr 9 407 kr 11 336 kr 12 912 kr 


Keskmine brutotulu on Eesti keskmisega stabiilselt 2000-2500 EEK madalam. Kui tulud 

oleksid suuremad, omaks KOV-l rohkem võimalusi arendada avalikke teenuseid ning samuti 

oleksid paremad võimalused planeerida investeeringuid tulevikku. 

2.1.3 Ülalpeetavate määr 

Ülalpeetavate määr on mittetööealiste ehk kuni 14-aastaste ja üle 65-aastaste elanike arv 100 

tööealise (15-64-aastased) elaniku kohta. Näitaja iseloomustab rahvastiku vanuskoosseisu. 

See on oluline eelarvepoliitika seisukohalt, sest eelarve tulude pool sõltub hõivest, kuid 

haridus-, tervishoiu- ja pensionikulud laste ja eakate inimeste arvust. 

Sisuliselt näitab see indikaator, mitu mittetööeas inimest tuleb 100 tööealise inimese kohta 

ehk mitut inimest peab ülal pidama 100 tööealist inimest. Kui ülalpeetavate määr on 50, 

tähendab see, et 100 tööealise elaniku kohta on 50 ülalpeetavat, st iga kahe tööealise elaniku 

kohta üks ülalpeetav. Mida väiksem on see suhe, seda väiksem on koormus töötajatel. 

17

80 

60 

40 

20 

0 

Ülalpeetavate määr 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Lavassaare 67,4 71,3 71,4 73,7 71,8 68,6 65,3 62,3 61 58,8 57,7 

EESTI 49,7 49,1 48,6 48,1 47,6 47,2 46,9 47,4 47,5 47,7 48,1 

Haldusüksuste andmed vastavalt 2009. aasta 1. jaanuari haldusjaotusele. 2010. aasta andmed 

on korrigeeritud 27.09.2010. 


Võrreldes Eesti keskmise ülalpeetavate määraga on Lavassaare ülalpeetavate määr kõrgem 

9, 6 % mistõttu on töötajate koormus suurem kui Eestis tervikuna. 

2.1.4 Registreeritud töötuse määr 

Töötus on üks olulistest terviseriskidest, millest lähtuvalt on omavalitsusel võimalus 

planeerida ja käivitada eriprogramme töötusega kaasnevate sotsiaal- ja terviseriskide 

maandamiseks (näiteks erinevad kursused, nõustamisteenused, koolitused, töökohtad loomine, 

18

terviseteenuste tagamine tervisekindlustuseta isikutele). 

12,0% 

10,0% 

8,0% 

6,0% 

4,0% 

2,0% 

0,0% 

Töötuse määr 

2004 2005 2006 2007 2008 

EESTI 9,9% 8,1% 6,0% 4,8% 5,6% 

Lavassaare vald 2,3% 0,7% 0,7% 0,2% 1,3% 

Allikas: Eesti Töötukassa 

Töötute osakaal valla rahvastikust on suurenemas. Pärnumaa Tööhõiveameti andmetel oli 

seisuga 20.06.2009 registreeritud 22 töötut ehk 7% valla tööealiste elanike (331) arvust. 

( Allikas Lavassaare valla arengukava). 

2009. aasta lõpuks oli 46 registreeritud töötut. 

Seisuga 31.03.2010 oli Lavassaare vallas 53 töötut ning seisuga 31.08.2010 oli töötute arv 38. 

Allikas: Pärnu Postimees 15.09.2010 

2.2 TOIMETULEK 

2.2.1 Ravikindlustusega kaetud 

Näitaja kirjeldab ravikindlustusega katmata elanike osakaalu. Indikaator võimaldab planeerida 

vajalikke sotsiaal- , tervishoiu- ja muid teenuseid. Oluline täiendav teave on ka kindlustatute 

jagunemine kindlustuse aluse järgi, st töötavad isikud, nendega võrdsustatud isikud nagu 

lapsed ja pensionärid jt. 

Lavassaare vallas oli aastal 2004 ravikindlustusega kaetud 506 elanikku (kokku 554 

elanikku), aastal 2005 – 504 (kokku 543), aastal 2009- 490 (kokku 524) ning seisuga 

30.09.2010 – 480 (kokku 552 ). Vahepealse perioodi kohta elukohapõhised andmed eesti 

Haigekassa andmebaasis puuduvad. 

Allikas: Eesti Haigekassa 

Ravikindlustusega kaetute arv on 87 %, võrreldes 2004 aastaga on see vähenenud 4 %. 

Üldiselt on ravikindlustusega kaetute arv suhteliselt stabiilne. 

19

2.2.2 Töövõimetuspensionäride osakaal kogu tööealisest elanikkonnast 

Töövõimetuspensionär on püsivalt töövõimetuks tunnistatud tööealine (vanuses 16-65 aastat) 

inimene, kelle töövõime kaotus on vahemikus 40-100%. Töövõimetuspensionäri staatus 

kehtib kuni vanaduspensionile minekuni. Töövõimetuspensionäril võib lisaks olla määratud 

ka puude raskusaste (keskmine, raske, sügav). 

2.2.3 Puuetega laste arv 

2.2.4 Puuetega täiskasvanute arv 

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus 

või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega 

tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusastmeid on kolm: 

sügav, raske ja keskmine puue. 

Vald N M Kokku Aasta 

16 20 36 2009 

16 18 34 2008 

15 14 29 2007 

Lavassaare 

16 

12 

12 

10 

28 

22 

2006 

2005 

12 9 21 2004 

12 10 22 2003 

10 11 21 2002 

Allikas: Pärnu Pensioniamet 

Puudega inimeste arv Lavassaare vallas on ajavahemikul 2005-2009 kasvanud. Meeste hulgas 

on suurenemine olnud 10 võrra ning naiste seas 14 võrra. Puudega elanike arv 2009. aastal 

moodustas 6,7 % elanikkonnast. Puudega meeste % üldarvust 7,7; puudega naisi 5,8% naiste 

üldarvust. 

Erivajadustega noortele pakutakse valla poolt võimalust osaleda Pärnu Erivajadustega 

Inimeste Rehabilitatsioonikeskuse poolt pakutavatel teenustel 

(http://www.parnu.ee/rehkeskus/ ) ja vaimupuudega noorte päevakeskuses Helin. 

Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus on Pärnu Linnavalitsuse hallatav 

hoolekandeasutus, mis osutab teenuseid eelkõige Pärnu linna elanikele. Teiste 

omavalitsusüksuste elanikele osutatakse teenuseid vabade kohtade olemasolul vastava 

omavalitsusüksusega sõlmitud lepingu alusel. Teenuste osutamine kliendile 

toimub rehabilitatsioonikeskuse ja kliendi (või tema seadusliku esindaja) vahel sõlmitud 

lepingu alusel. Erivajadustega Inimeste rehabilitatsioonikeskus osutab järgmiseid teenuseid: 

sotsiaalnõustamine, avahooldusteenused, päevakeskus puuetega noortele ja täiskasvanutele, 

riiklikult finantseeritud teenused erivajadustega inimestele ning korraldab invatakso tellimuste 

vastuvõtmist ja arvestust. Lastele ja noortele huviringide teenust ning sotsiaalteenuste 

nõuandeid Pärnu linnas pakub ka MTÜ Maarjakodu. 

Allikas: Lavassaare valla noorsootöö arengukava aastateks 2011-2015 

20

2.2.5 Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta 

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajale, mida maksab kohalik omavalitsus. 

Hõlmab toimetulekupiiri tagamise toetust ja lisatoetust. Näitaja annab ülevaate vaesusriskis 

elavate inimeste hulgast ja toimetuleku toetuse vajaduse ulatusest 

SK42: TOIMETULEKUTOETUSED ELANIKU KOHTA --- Piirkond/Haldusüksus, 

Aasta ning Näitaja 

Toetused 

elaniku kohta 

kokku, krooni 

Toetus toimetulekupiiri 

tagamiseks elaniku kohta, 

krooni 

Täiendav toetus 

elaniku kohta, 

krooni 

Rahuldatud taotluste arv 

toimetulekupiiri tagamiseks 

1000 elaniku kohta 

..Lavassaare 

vald 

2000 110 97 13 158 

2001 133 133 0 212 

2002 100 82 19 127 

2003 103 103 0 103 

2004 78 78 0 88 

2005 147 134 13 144 

2006 101 91 9 75 

2007 70 62 8 69 

2008 132 117 15 87 

2009 354 345 9 193 


Aastal 2008 oli Lavassaare vallas välja makstud toimetulekutoetus kroonides ühele elanikule 

132 EEK aastas, Eestis oli see 90 EEK. Aastal 2007 oli Lavassaare näitaja madalam kui Eestis 

tervikuna. Aastal 2009 on toetus elaniku kohta kasvanud 222 EEK, taotluste arv on võrreldes 

2008 aastaga kasvanud 45 %. 

Vaesusriskis elavate inimeste hulk on seoses tööpuudusega kasvanud ja seoses sellega on ka 

toimetuleku vajadus suurenemas. Vaesus on oluline terviserisk, mida peab omavalitsus oma 

tegevuse planeerimisel arvestama. 

2.2.6 Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv 

Vallas makstakse lapse sünnitoetust ( 3000 EEK) Lavassaare Vallavolikogu määruse nr.5 

alusel ning ühekordset rahalist toetust sotsiaalkomisjonile esitatud avalduse alusel. 

Traditsiooniks on edukate õppurite tunnustamine- ühekordsed sotsiaaltoetused. 


2.2.7 Paikonnas pakutavad sotsiaalteenused 

Sotsiaalkortereid on omavalitsuse territooriumil 16. Varjupaik ja avalik saun puuduvad. 

Samuti ei ole vallas supikööki. Vajadusel saab erivajadustega isik avalduse alusel tellida 

lõunasöögi Lasteaed-algkoolist. Hetkel erivajadustega inimestele mõeldud teenuseid rohkem 

21

ei ole. Omavalitsusel puudub hooldekodu. Hooldekodu ja supiköögi järgi vajadus hetkel 

puudub. 

Sotsiaalkorterite arv suurenemas. Inimene tasub korteri eest ise täies ulatuses, üürileping 

sõlmitakse tähtajaga 1 aasta ning tähtja möödumisel lepingud reeglina pikendatakse. 


2.3 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSSE 

2.3.1 Kogukonna motivaatorid 

Kogukonna motivaatoriteks on kohaliku omavalitsuse poolne tunnustus ning erinevad 

väljaantavad auhinnad. 

Lavassaare valla motivaatoriteks on: 

• aukodanik 

• vapimärk 

• tänukiri 

• auraamat 

• edukate õppurite tunnustamine(ühekordsed sotsiaaltoetused, tänupäev), 

• edukate sportlaste tunnustamine 

• emadepäeval noorte emade ja laste päev, nn hõbelusikapäev 

Allikas: Lavassaare valla põhimäärus 

Kohaliku omavalitsuse poolne tunnustus erinevate väljaantavate auhindade näol on piisav 

2.3.2 Elanike kaasamine 

Kohalik omavalitsus saab mitmel viisil kaasata paikkonna elanikke otsustusprotsessidesse. 

Inimesed võivad kogukonna tegevustesse olla kaasatud erinevate ühingute, seltside, kolmanda 

sektori ühenduste, survegruppide, vabatahtlike tegevuste jms kaudu. 

Lavassaare vallas on järgmised võimalused: 

• MTÜ Eesti Muuseumraudtee, 

• MTÜ Rabamaastik, 

• MTÜ Lavassaare Arenguselts 

KOV-e demokraatia arengu hindamisel on probleemina esile tõstetud, et elanikkond, 

ettevõtjad ja kolmas sektor osalevad vähe kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Uuringu 

tulemusel vaid 22 % valla elanikest osaleb vallavalitsuse poolt korraldatud üritustel ja 7% 

selle poolt läbiviidud avalikel aruteludel. 


22

Noorte kaasamine ühiskonna tegemistesse ning ka võimude otsustusprotsessi omab eeliseid 

kõikidele osapooltele- nii võimudele, noortele kui ka kogu ühiskonnale. Lavassaare NK 

aktiivgrupi näol näeb vallavalitsus võimalust koostööle ja tulenevalt sellest realiseerida 

tegelikke noorte vajadustele ja soovidele vastavaid tegevusi. 

2.3.3 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalusvõimalus 

Indikaator näitab inimeste võimalust saada osa paikkonna erinevate kultuuriasutuste tööst, 

annab ülevaate vaba aja kultuurse ja sisuka veetmise võimalustest. 

Lavassaare valla võimalusteks on: 

• Raamatukogu- avatud esmaspäevast reedeni, 

• Rahvamaja- tegutseb 7 ringi (rahvatants, body shaping, inglise keel, laste spordiring, 

jalgpall, " Lehviv sukapael"), 

• Noortekeskus; 

• Muuseumraudtee; 

• Loomisel on Turbamuuseum 

• Erinevad spordi- ja kultuuriüritused, tähtpäevade tähistamine 


Vaba aja veetmise võimalused Lavassaaare rahvamajas 2010 sügis – 2011 kevad 

Rahvatants (Anu Kurm) teisipäev 19.00 

Aeroobika-body shaping (Triin Tõnts) kolmapäev 17.45 

Laste spordiring (Harald Laidre) esmaspäeva ja neljapäeval kell 16.00 

Inglise keel täiskasvanutele (Juta Raid) esmaspäev 17.30 lapsed koolimajas 

Spordiring jalgpall (Harald Laidre) esmaspäeval ja neljapäeval 17.00 

Lehviv sukapael (Liia Gentalen) kokkuleppel juhendajaga 

Noortekas (Ene Marksalu) T-N kell 16.00-19.00, E– N 15.00 - 19.00, Reede 15.00 – 17.00 

Piljard (noored alates 12. eluaastast) esmaspäev-neljapäev kell 15 – 19, reede kell 15–17; 

täiskasvanud E– N 13.00 - 15.00, 19.00-20.00, R alates 17.00 


2010. aastal rajati pallimänguväljak kasutamiseks kogu valla elanikkonnale. 

Lavassaare elanikel on piisav võimalus paikkonnas tarbida erinevaid kultuuriväljundeid ning 

kultuurseks aja veetmiseks. 

23

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG 

3.1 Laste arv omavalitsuses 

2010 aasta seisuga on Lavassaare vallas vanuses 0-19 aastat mehi 63 ja naisi 53, kokku 116 

elanikku. See on 22, 2 protsenti elanikkonnast. 2010.aasta seisuga on enim lapsi vanuses 15- 

19 aastat (37), kõige vähem vanuses 5-9 aastat (22). Vanuses 0-4 aastat laste arv 31 näitab uut 

kasvutendentsi. 

3.2 Lastele ohutu elu- ja õpikeskkond 

Võimaldab hinnata ohutegureid ja tegeleda just lapseea õnnetuste ja vigastuste ennetamisega 

Ujumiskoht- keskusest 1,5 km; tee kooli ja lasteaeda turvaline, on olemas vöötrada, 

mänguväljakud on lasteaias ja pargis, mööbel ja mänguasjad haridusasutustes ohutud ja 

võimalustekohased, küttesüsteem ja sisetemperatuur nõuetekohased. Ujumisõpetus 

Lavassaare Lasteaed- Algkoolis on kohustuslik. Ujumas käiakse Pärnu Rabahallis. 

Laste arengut toetatakse läbi erineva projektitöö ning laialdase huviringidesse kaasatusega. 

Õpilaste arengut hinnatakse ja analüüsitakse regulaarselt, hindamismeetoditeks on 

õpitulemuste hindamine, õppeveerandite hinnete analüüsid, arenguvestlused. 

Lavassaare Lasteaed- Algkooli arengukavast tuleneb, et aastatel 2006-2009: 

Paranes õpi- ja kasvukeskkond: 

• Riskianalüüsi teostamine, leitud puuduste kõrvaldamine 

• Kooli poolel ja saalis läbiviidud sanitaarremont 

• Saalis muudetud üks aken lahtikäivaks- õhutamise võimalus 

24

• Saaliaknad said uued kaitsevõrgud 

Tervisekaitse nõuete täitmiseks muretseti: 

• Söögisaali koolilastele kasvukohane mööbel 

• Köögis vana mööbel vahetatud roostevabast metallist laudade-riiulite vastu 

• Kooli klassidesse muretsetud kasvukohased õppelauad ja toolid. 

Lavassaare Lasteaed- Algkooli arengukavast tuleneb, et aastatel 2010-2012: 

• Säästlikumaks majandamiseks taaskasutatakse jääkmaterjale laste kunstiõpetuse ja 

muudes ainetundides 

• Keskkonnahoiuks toimub paberi/papi, prügi, kilepakendite ja ohtlike jäätmete 

sorteerimine 

• Osalemine keskkonnakaitse projektides (prügi sorteerimise ja taaskasutuse tähtsuse 

selgitamine, RMK külastused, loodusmajade külastused, rabamatkad, erinevatest 

allikatest vee puhtuse/ koostise analüüside tegemine) 

• Osalemine vabariiklikus projektis Ökokratt, temaatiliste ürituste nädalad asutustes 

• Asutuse menüüs tervisliku toitumise järgimine, lastevanemate ja personali 

meditsiinialane nõustamine, lastele tervislike eluviiside propageerimine, 

tervisenädalatel erinevates tegevustes osalemine 

• Koostöös noorsoopolitseiga mitmete projektide läbiviimine asutuses, et propageerida 

helkurite kandmise tähtsust ja ohutut liiklemist, helkurite olemasolu kontroll igal 

sügisel, jalgratturilubade taotlemine kevadel 

• Koostöös päästeametiga evakuatsiooniõppuse läbiviimine asutuses koos kõikide 

lastega 

• Kooliõpilased osalevad Lääne Päästekeskuse koolitusprogrammis 

Allikas: Lavassaare Lasteaed-Algkooli arengukava 2010-2012 

3.3 Laste arv haridusasutustes 

Õpilaste 

arv 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Kool 19 19 21 25 24 19 12 

Lasteaed 32 33 27 29 25 26 28 

Mujalt 

õpilased 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Kool 2 2 2 2 3 2 1 

Lasteaed 0 1 0 1 1 2 2 

Allikas: Lavassaare Lasteaed-Algkool 

25

2008/ 2009 õppeaastal töötas Lavassaare Lasteaed- Algkool 4-klassilisena, 19 õpilasega. 1. ja 

4. liitklassis õppis 9 õpilast (tüdrukuid 4, poisse 5). 2. ja 3. liitklassis õppis 10 õpilast- 

tüdrukuid 5, poisse 5. 

Lasteaed töötas 2 liitrühmaga. Nooremas rühmas lapsi 14, vanuses 2-4 aastat. Vanemas 

rühmas lapsi 12, vanuses 4-7 aastat. 

Allikas: Lavassaare Lasteaed-Algkooli arengukava 2010-2012 

3.4 Kooli/ lasteaia terviseteenuse olemasolu 

Psühholoogiteenust ostetakse Pärnust, logopeed olemas, tervishoiutöötajat eraldi ei ole - 

vastutab perearst, sotsiaaltöötaja vallas, liikumisõpetaja haridusasutuses olemas 

3.5 Koolikohustuse täitmine 

Võimaldab hinnata riskinoorte osakaalu ja planeerida sekkumisi. Eesmärk on käsitleda noorte 

riskikäitumist erinevatel tasemetel kergemast raskemani. Lähtuda sellest, et kui inimene 

käitub riskivalt, käitub ta riskivalt mitmes valdkonnas, ka oma tervise suhtes – ja esimeses 

astmes on kõige parem sekkuda, enne kui jõutakse süütegudeni. 

Koolikohu 

stuse 

täitmine, 

% 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Kool 98-99 98-99 98-99 98-99 98-99 98-99 98-99 

Lasteaed 63,83 68,39 64,92 66,79 67,25 66,55 67,36 

Koolikohustuse täitmise osas võib nentida, et põhjuseta puudumisi praktiliselt pole. Koolist 

puudumise põhjusteks on ainult haigused, needki lühiajalised. Tihe koostöö koduga, 

konkreetsed mõjutusvahendid puudumiste osas ning varajane sekkumine on koolikohustuse 

mittetäitjate osakaalu hoidnud 0%. 

Klassikursuse kordajate osakaal hindamisperioodil on 0%. 

Allikas: Lavassaare Lasteaed-Algkool, sisehindamise aruanne 

3.6 Alaealiste komisjonis arutatud esma- ja korduvjuhtude arv vanuse lõikes 

Nimetatud indikaator võimaldab hinnata riskinoorte osakaalu ja planeerida sekkumisi ning 

teenuseid. Samuti on võimalik analüüsida seda, kuidas neid juhtusid ennetada. 

Alalist alaealiste komisjoni pole omavalitsuses moodustatud, kuid vajadusel kutsutakse 

vestlusele laps koos vanemaga vallavalitsuse sotsiaalspetsialisti juurde või sotsiaalkomisjoni. 

Alaealiste komisjonis käivad Lavassaare lapsed Pärnu Maavalitsuses. 

Alaealiste komisjoni on suunatud lapsi järgnevalt: 

2010- 0 

26

2009- 1999 sündinud laps 

2008- 1999 sündinud laps, 1993 sündinud laps, 1991 sündinud laps 

2007- 1992 sündinud laps (korduv) 

2006- 1992 sündinud laps 


Kuna alaealiste komisjoni suunatavate arv on olnud väike, pole ka vajadust eraldi komisjoni 

moodustamiseks omavalitsuses. 

3.7 Laste ja noortega tegelevad asutused 

Antud indikaator võimaldab hinnata laste ja noorte võimalusi huvi- ja vabaaja tegevusteks ja 

eelnevaga seonduvalt ka riskikäitumise vähendamiseks. 

Lavassaares on lastel ja noortel järgmised võimalused: 

• Rahvamaja, 

• Noortekeskus 

Lavassaare Noortekeskuse kasutada on otseselt viis ruumi rahvamajast: baariruumid 

keldrikorrusel, bändiruum, käsitööruum, mängudesaal ja kultuuri-ja spordijuhi tööruum. 

Ruumikitsikus seab piirid keskuse külastatavusele ning arengule. 

Lavassaare Noortekeskus on avatud viiel päeval nädalas - esmaspäevast reedeni kell 15.00- 

19.00. Noortekeskust külastavad peamiselt Lavassaare valla ja harvem teiste külade noored. 

Keskmine külastajate arv päevas on 15. Arvukalt on esindatud 7-13 aastased, neile järgnevad 

14-18-aastased. Ürituste toimumise ajal on külastatavus suurem, kevad-suvisel perioodil 

väheneb keskuses käimine märgatavalt. 

Keskuses on WiFi leviala. Kasutuses on koroona, piljard, lauatennis, erinevad seltskonna- ja 

lauamängud, joonistus- jm käelise tegevuse vahendid. On võimalus kuulata muusikat, vaadata 

DVD-filme, mängida mängukonsoolidega Wii ja Plastation 3, osaleda loodud huviringides 

ning korraldatud üritustel. Lavassaare Noortekeskuse ruume kasutavad aktiivselt ka kohaliku 

bändi liikmed harjutamiseks. 

Käesoleval hetkel, 2010 aastal Lavassaare vallas otsest huviharidust noortele ei pakuta, kuid 

noortekeskuse raames on võimalik tegeleda juhendajate käe all aeroobika ja pallimänguga. 

Eraldi osavõtutasu ei ole kehtestatud noortele, kes võtavad osa eelpool nimetatud vabaaja 

veetmise võimalustest. 

Keskus on avatud rahvamajaga samadel aegadel so E-R 15.00-19.00. Eraldi ajad on maja 

külastamiseks on soovitusliku iseloomuga, et oleks tagatud kõigi külastajate turvalisus ja 

eakohane areng. Kuni 31.12.2010 on T, K ja N keskuses kella 16.00-19.00 tegevusjuhendaja 

E. Marksalu. 

Aastatel 2007-2010 on noortekeskuses ellu viidud järgmised projektid: 

2007 Pealinn, kogumaksumus 2993 krooni 

2008 Teatrifantoom, kogumaksumus 3000 krooni 

2008 Puhkekoht, kogumaksumus 22 125 krooni 

2008 Rahvamaja-noortekeskuse II korruse renoveerimine, kogumaksumus 778 800 krooni 

2008 Livu Akvaparks- ei saa me läbi Lätita, kogumaksumus 3000 krooni 

27

2009 Tehnokratid Lavassaares, kogumaksumus 16 677 krooni 

2009 Rahvamaja- noortekeskuse renoveerimise II etapp, kogumaksumus 569 789 krooni 

2010 Kuulid veerema Lavassaare Noortekas, kogumaksumus 25 000 krooni 

2010 Rahvamaja-noortekeskuse renoveerimine III etapp, kogumaksumus 569 457 krooni 

Allikas:Lavassaare valla noorsootöö arengukava aastateks 2011-2015 

• Lasteaed-Algkool- 7 huviringi ( inglise keel, spordiring, solistid, kunst, taiburing 

Avar silmaring, loodusring), 

• Noorteühing 4H klubi, 

• Lavassaare Raamatukogu 


Lavassaaare Vallavalitsuse ja Lavassaare Rahvamaja koordineerimisel toimuvad igal aastal 

traditsioonilised üritused: lastekaitse päeva tähistamine, parimate õppurite vastuvõtt ning 

jooksvalt mitmeid meelelahutuslikke ettevõtmisi. 

Lavassaare valla lastel on võimalik osaleda ka noortelaagrites üle Eesti. Üleriigiliste laagrite 

kallite tuusikute tõttu kasutatakse seda võimalust aga vähe. Lavassaare Vallavalitsus on 

toetanud soodustuusikute ostu vähekindlustatud peredele. 

Põhikooli ealistele noortele on igal suvel pakkunud töö- ja teenimisvõimalust AS Tootsi 

Turvas Lavassaare jaoskond, noored on hooajalisel tööl turbarabas käinud. 

Noored, kes on hakanud tegelema mõne spordialaga, käivad trennis vallas väljaspool st 

Pärnus. 

3.8 Kohaliku omavalitsuse poolne initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste 

kättesaadavust 

Koolitoit õpilastele tasuta. Lasteaia kohti piisavalt, järjekorrad puuduvad. Lasteaia õppemaks- 

vanem tasub esimeselt lapselt 100 EEK, alates teisest lapsest 50 EEK lapse kohta. 

Toitlustusmaks lasteaias 16 EEK päev. Pikapäevarühma ei ole - ka vajadus selleks puudub. 

Lavassaare vald organiseerib ühe EÕM-i rühma töö suveks. Valla territooriumil töötab 

suveperioodil kokku 3 rühma. Osalejaid 80-100 õpilast. Huviringides osalemise eest tasumine 

toimub vastavalt valla eelarvele, poolte kokkuleppele ja töölepingus sätestatule (tasu 

ringijuhtidele). Otsuse langetab vallavalitsus või allasutuse juht. Väljaspool kohalikku 

omavalitsust ringides osalemise eest tasutakse koolinoortele sõidukulud ja õpilaskohamaks. 

Tasumine toimub vastavalt Pärnumaa Omavalitsuste Liidu koostöö kokkuleppele 

(kokkuleppes tingimused). Lavassaare vald maksab „ranitsatoetust“ Lavassaare Lasteaed- 

Algkooli 1. klassi minevale ja Lavassaare vallas sissekirjutust omavale lapsele 1000 krooni. 

Eraldi õppevahendite toetust vallas kehtestatud ei ole. Vajadusel makstakse vanema avalduse 

alusel lasteaia õppevahendite maks ja söögiraha. Ka kooliõpilastele eraldi toetusi ei maksta, 

vajadusel tasutakse õppevahendite eest vanema avalduse alusel. Ühekordsete toetuste 

maksmise aluseks on Lavassaare Vallavolikogu määrused 21.02.06 nr 7 ja 22.01.08 nr 2. 

28


4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 

4.1 Keskkonna mõjurid 

Joogivee kvaliteet on nõuetekohane – vett toodab ja vee kvaliteedi eest vastutab OÜ 

Lavassaare Kommunaal. Avalikke randu pole. Ujumiskoht asub 1,5 km kaugusel valla 

keskusest. Kuna supluskoht ei ole avalik ujumiskoht, vaid looduslik, siis toimub ujumine 

inimeste enda vastutusel-eraldi turvameetmeid pole rakendatud. 

Pinnaveekogusse juhitud puhastamist vajava vee reostuskoormusega tegeleb ja heitvee 

puhastamise eest on vastutav OÜ Lavassaare Kommunaal. Saastetasud vallas minimaalsed. 

Reoveepuhasti rajatud 2008. aastal. Täisautomaatne katlamaja ehitati 2007 ja vastab 

kehtestatud nõuetele. Avalikes asutustes jälgitakse tubakaseaduse täitmist 100 %. Vastutavad 

ja kontrollivad asutuste juhid ning üritusi korraldavad inimesed. Lavassaare vallas prügila 

puudub, ent on olemas jäätmejaam, mis on rajatud aastal 2008. Vallas kehtib Audru, 

Tõstamaa, Lavassaare, Koonga valdade ühine jäätmekava 2004-2010. (Vastuvõetud 

27.04.2006). Müra ja vibratsiooni tekitab maantee, mis läbib vallakeskust. Müra on normide 

piires. 

Valla koduleheküljel link: Majandus ja keskkond, kus on olemas jäätmekava. 

• Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise 

juhend. 

• Lavassaare valla jäätmemahutite minimaalsed tühjendussagedused korraldatud 

olmejäätmete veol. 

• Korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise 

kord. 

• Lavassaare valla jäätmevaldajate registri põhimäärus. 

• Lavassaare valla jäätmehoolduseeskiri. 

Samas ka link Kommunaal, mille alt leiab info ettevõtte OÜ Lavassaare Kommunaal ja 

selle tegevusalade kohta. ESA andmebaasis info ainult maakondade või maakonna 

gruppide kohta. 


Lavassaare Lasteaed- Algkoolis on olulised tööd olnud õppekeskkonna parendamisel: 

2006/2007 koolimööbli väljavahetamine eakohase ja kaasaegse mööbliga 

2007/2008 saali akna avatavaks vahetamine, kooliosa remont, õuesõppeklassi koha tööde 

alustamine. 

2008/2009 lasteaia mänguväljaku parendamine, õuesõppeklassi koha täiendamine. 

Laste ja töötajate töökohtades on tagatud ohutu töökeskkond. Majas on avariiväljapääsud, 

avariivalgustus, tulekustutid, tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kõik töötajad ja 

lapsed/õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest 

väljasõitudel (reguleeritud lasteaed-algkooli väljasõitude korraga). Kooli poolel on koolitädi, 

29

kes tagab järelevalve ja turvalisuse ka väljaspool klassiruume. Suurt tähelepanu pööratakse 

laste/õpilaste omavahelisele suhtlemisele ja käitumisele. 

Allikas: Lavassaare Lasteaed- Algkooli sisehindamise aruanne 

4.2 Transport ja teedevõrk 

Võimaldab kaardistada ja maandada riske ning algatada tervisttoetavaid planeeringuid. 

Planeerimine, soodustamaks jala käimist, vähendab suure tõenäosusega ka kuritegevust, kuna 

tänavatel liigub rohkem inimesi. 

• Ühistransport piisav- Lavassaare-Audru-Pärnu 4 korda päevas, Lavassaare-Sauga- 

Pärnu 5 korda päevas, Pärnu-Audru- Lavassaare 5 korda päevas, Pärnu- Sauga- 

Lavassaare 4 korda päevas. 

• Transport intensiivne- turba- ja kruusavedude transiit läbi asula. 

• Valgustatud on kõik ristmikud-valgustus 100 % töökorras, vajadusest täidetud 90-95 

%. 

• 85 % kohaliku omavalitsuse kogupindalast moodustavad rohealad. 

• Hetkel kergliiklusteed puuduvad. 

• Osaletakse projektis Pärnumaa Velo. 


4.3 Liikluskuriteod ja -õnnetused 

4. 4 Jalakäija või jalgratturiga juhtunud õnnetused 

4.5 Liiklusõnnetustes hukkunute arv 

Liikluskuriteod ja –õnnetused 2004 2005 2006 2007 2008 2009 

Liiklusõnnetused 

LÕ Arv 2 2 1 1 1 1 

Inimkannatanuga LÕ 0 0 0 0 0 1 

Vigastatuga LÕ 0 0 0 0 0 1 

Vigastatuid 0 0 0 0 0 1 

Joobes juhi põhjustatud LÕ 2 0 1 0 0 0 

Joobes juhi põhjustatud LÕ osakaal 100% 0% 100% 0% 0% 0% 

Joobes juhid: 

LS § 74’19 3 0 3 2 0 0 

KarS § 424 2 1 0 0 0 0 

Allikas: PPA Lääne Prefektuur 

Oluline on leida üles need kohad, kus õnnetusi juhtub ning arutada mistõttu just seal need 

õnnetused juhtuvad, mis on nende põhjused ja kuidas neid edaspidi ennetada. 

30

4.6 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused 

Kirjeldab alkoholi kättesaadavust ning kohaliku omavalitsuse initsiatiivi vähendada alkoholi 

tarbimist ja sellest tulenevaid probleeme. 

Hetkel müüb alkoholi ainult 1 territooriumil asuv kauplus Pärna, mille lahtioleku ajad E-P 

10.00-19.00. Omavalitsuse poolt eraldi alkoholi müügi piiranguid kehtestatud aastal 2010 

pole. 

Lavassaare Vallavolikogus oli kehtestatud alkoholi müügiaja piirangud (kell 10.00-22.00) 

juba enne vastavat riiklikku otsust. Probleeme see kohapeal ei tekitanud. 10 aastat tagasi oli 

probleeme salaalkoholi müügiga, kuid praeguseks on olukord normaliseerunud. Politsei poole 

on korduvalt pöördutud seoses alkoholi tarvitamisega (õlle joomine) kaupluse territooriumil 

pärast tööpäeva lõppu kell 17.00- 19.00. Kahjuks ei ole suudetud olukorda parandada. 


4.7 Kuriteod 

4.8 Varguste arv paikkonnas 

Indikaator hindab kuritegevuse ja turvalisuse taset piirkonnas ja viimaste aastate suundumusi. 

Indikaator on võrreldav teiste kohalike omavalitsuste, maakondade ja Eesti sama näitajaga. 

Varguste arv paikkonnas hindab varavastase kuritegevuse (vargused on levinuim varavastaste 

kuritegude liik) ja turvalisuse taset piirkonnas ja viimaste aastate suundumusi 

31

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta 

45 

40 

35 

30 

25 

20 

15 

10 

5 

0 

2004 2005 2006 2007 2008 

Lavassaare vald 14 9 11 11 12 

EESTI 42 41 39 38 38 


Kuriteod 2004 2005 2006 2007 2008 2009 

Arv (kõik kuriteod) 14 9 11 11 12 29 

Varavastased 1 1 2 5 2 9 

Isikuvastased 0 1 2 2 2 2 


Aastal 2009, kui suurenes kuritegude üldarv (29). 

4.9 Kehalise väärkohtlemise juhtude arv 

Kehalise väärkohtlemise juhtude arv hindab kuritegevuse ja turvalisuse taset piirkonnas ja 

viimaste aastate trendi. Kehaline väärkohtlemine on isikuvastaste kuritegude levinuim liik. 

Isikuvastased kuriteod on suunatud inimese (elu ja tervise ohustamine) ja tema isikuvabaduse 

vastu, sh tapmised, mõrvad, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jne. 

32

Kehalised väärkohtlemised 2000-2010: 

2010 a 

2000 a 2001 a 2002 a 2003 a 2004 a 2005 a 2006 a 2007 a 2008 a 2009 a 

11 kuud 

KarK 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 

KarS §121 0 0 0 0 0 1 2 2 2 2 0 

KOKKU 0 0 0 0 0 1 2 2 2 2 0 


Kehalised väärkohtlemised ei ole Lavassaare vallas sagedased. Väärkohtlemisi on vaid 1-2 

juhtumit aastas. 

4.10 Tulekahjud. Tulekahjudes hukkunute arv 

Tulekahjude arv kajastab tuleohutusnõuete täitmist paikkonnas ja inimeste ohuteadlikkust. 

Peamised tulekahjude põhjused on: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, laste mängimine 

tulega, lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine, lõkkest lendavad 

sädemed, kulu põletamine, katkised elektri- või kütteseadmed või nende vale kasutamine, 

tahtlik süütamine, äike ja suitsetamine. Surmad tule ja suitsu tõttu on üks ennetatavate 

surmade liik. Indikaator kajastab tuleohutusnõuete täitmist paikkonnas ja inimeste 

ohuteadlikkust. 

Tulekahjud 2004 2005 2006 2007 2008 2009 

Arv 2 1 1 0 2 0 

Tules hukkunute arv 0 0 0 0 1 0 


Lavassaare vallas on aset leidnud 6 tulekahju, milles on hukkunud üks kodanik. Põhjuseks oli 

hooletus- surm alkoholijoobes suitsetamise tõttu toimunud tulekahjus. Üldiselt on Lavassaare 

valla kodanike ohuteadlikkus kõrge ning tuleohutusnõudeid reeglina täidetakse. 

4.11 Huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad 

Indikaator väljendab nimetatud teenuse kättesaadavust ja kasutamise aktiivsust. 

Lavassaare valla võimalused: 

• Rahvamaja, 

• Noortekeskus (inglise keel, spordimängud, lauamängud, video vaatamisvõimalused, 

WIFI, piljard), 

• Lasteaed-Algkool- 7 huviringi ( inglise keel, spordiring, solistid, kunst, taiburing " 

Avar silmaring", loodusring) 

• Avatud Internetipunkt 

• Raamatukogu 

33

• Noorteühing Eesti 4H klubi 

• Talvisteks vaba aja veetmise kohtadeks on suusarajad erinevates vanustes kodanikele 

ning kelgutamisvõimalused lastele ja peredele. 

• Staadion pakub võimalusi erinevateks pallimängudeks, millest võtavad osa ka 

naabervalla kodanikud. 

• Staadioninõlvad on tasandatud tervisejooksurajaks; talvel suusatamiseks, 

kelgutamiseks, mis on populaarne valla elanike hulgas. 

• Matkarada Saksa sõjavangide surnuaiale. 


5. TERVISLIK ELUVIIS 

5.1 Subjektiivne tervise enesehinnang 

Tuginedes andmeallikatele on võimalus kirjeldada olukorda regioonis, kuhu kohalik 

omavalitsus kuulub ning anda omapoolne hinnang. Eesti täiskasvanud rahvastiku 

tervisekäitumise uuringus on küsitletud inimesi vanuses 16-64. Tervise enesehinnang on 

üldist tervise olukorda kajastav indikaator, mis peegeldab ühtaegu nii indiviidi subjektiivset 

kui ka objektiivset tervist. Terviseseisund seostub sellega, mil määral on inimene oma eluga 

üldiselt rahul. Tervise subjektiivne enesehinnang annab võimaluse edasise haigestumuse ja 

suremuse prognoosimiseks; mis omakorda aitab varakult kavandada sekkumisi, mis 

suunatud positiivse(ma) tervisekäitumise saavutamisele ja samuti haiguste ennetamisele. 

Lähtuvalt Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringust võib öelda, et hea/ üsna 

hea tervise enesehinnangu vastajate jaotus Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa meeste hulgas oli 

47, 1 %, mis oli vaid 0, 9% vähem kui Eestis tervikuna (48 %). Naiste hulgas oli nimetatud 

jaotus 57, 2 %, mis oli 4,5 % kõrgem kui Eestis tervikuna (52, 7 %). Elupiirkonnas võrrelduna 

on hea/ üsna hea tervise enesehinnangu vastajate protsent meeste hulgas (47, 1 %) tervikust 

(53, 2 %) 6, 1 % madalam, naiste puhul aga 3, 9 % kõrgem. 

Allikas: Tervisearengu Instituut 

5.2 Füüsiline aktiivsus 

Füüsilise aktiivsuse all võetakse arvesse inimeste osakaal täiskasvanud rahvastikust, kes 

vähemalt kaks korda nädalas vabal ajal harrastavad tervisesporti. Tuginedes andmeallikatele, 

on võimalik kirjeldada olukorda regioonis, kuhu kohalik omavalitsus kuulub ning anda 

omapoolne hinnang. 

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus on küsitletud inimesi vanuses 16-64. 

Saadud andmed lubavad teha järeldusi elanikkonna üldise füüsilise aktiivsuse kohta, millest 

omakorda selguvad riskitegurid mitmetesse ennetatavatesse haigustesse haigestumisel 

(näiteks südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet jt). Sellest tulenevalt saab kavandada 

terviseteadlikkuse tõstmisele ja positiivse tervisekäitumise kujundamisele suunatud 

sekkumisi. 

Lähtuvalt Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringust võib öelda, et rohkem kui 

1 kord nädalas vabal ajal tervisesporti harrastavate vastajate jaotus Järva-, Pärnu- ja 

34

Viljandimaa piirkonnas näitas, et võrreldes teiste uuritud vanusegruppidega on aktiivsemad 

16- 24 aastased noored ( nii mehed- 57, 9 % kui ka naised- 52, 5 %). Keskmine vastavalt: 

mehed 28, 1 % ja naised 33,3 %. 


Piirkonnas pole kaardistatud inimeste osakaalu rahvastikust, kes rohkem kui kord nädalas 

vabal ajal harrastavad tervisesporti. Lapsed kuni vanuseni 18 eluaastat on aktiivsemad 

võrreldes täisealistega. Põhjuseks arvame koolides toimuvate kehalise kasvatuse 

tunde/spordipäevi ja selle kaudu kohustuslikku füüsilist tegevust. Täiskasvanud on kehaliselt 

vähemaktiivsed. Valdkonna tugevuseks on rahvamajas suure spordisaali ja treeningvahendite 

olemasolu ning kultuuri-ja spordijuht, kelle nõu ja jõu abil saavad soovijad sportida nii majas 

kui ka värskes õhus. 

5.3 Toitumine 

Tervisliku toitumise peamisteks näitajateks on: 

- vähemalt kuuel päeval nädalas värsket juurvilja söönute osakaal, 

- vähemalt kuuel päeval nädalas värskeid puuvilju või marju söönute osakaal 

- inimeste osakaal, kes enamasti söövad hommikust. 


Saadud andmed lubavad teha järeldusi elanikkonna toitumusharjumuste ja toiduvalikute 

kohta, millest omakorda selguvad riskitegurid mitmetesse ennetatavatesse haigustesse 

haigestumisel (nt südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, pahaloomulised kasvajad jt). 

Sellest tulenevalt saab kavandada terviseteadlikkuse tõstmisele ja positiivse tervisekäitumise 

kujundamisele suunatud sekkumisi. 

Lavassaare Lasteaed- Algkoolis on renoveeritud sööklas ja oma koka poolt valmistatud toit 

mitmekesine ja tervislik. Kõik lasteaialapsed ja kooliõpilased käivad söömas. Tähelepanu 

pööratakse ka söömiskultuurile, kord aastas tehakse küsitlus õpilaste hulgas oma 

lemmiktoidust. Tervisliku toitumise teemat käsitletakse läbi erinevate õppeainete nii koolis 

kui ka lasteaias. 



Meeste arv vähemalt kuuel päeval nädalas värsket juurvilja söönute jaotuses on Järva-, Pärnu- 

ja Viljandimaa vanuses 25-34 aastat 0. Üldiselt on selles piirkonnas juurvilja toiduks 

tarvitamise näitaja võrreldes teiste piirkondadega meeste hulgas suhteliselt madal. Naiste 

35

hulgas on nimetatud näitaja võrreldes sama piirkonna meestega oluliselt kõrgem, jäädes 

samas madalamaks võrreldes teiste elupiirkondade naistega. 


Vähemalt kuuel päeval nädalas värskeid puuvilju/marju söönute jaotuses on Järva-, Pärnu- ja 

Viljandimaa meeste hulgas 3. kohal ja naiste hulgas 2. kohal, kokkuvõttes samuti 2. kohal. 

Seega võib värskete puuviljade ja marjade toiduks tarvitamisega antud elupiirkonnas rahule 

jääda. 

Piirkonnas pole kaardistatud tervisliku toitumise näitajaid. Kohaliku algkooli osas võib 

hinnanguliselt öelda, et lapsed ei ole harjunud sööma nn tavalist toitu (kartul kastmega, 

köögiviljad, supid) ja tervislike (kahtlemata just selliseid toite meil pakutakse) toitude osas 

ollakse vastavate toitumisharjumuste puudumisel vägagi valivad. Lasteaialapsed nii valivad ei 

ole ja söövad hea meelega ka sööke, mida koolilapsed väga ei armasta. Valdkond on 

problemaatiline, ennetustöö tegemiseks peaks algatus tulema perearstilt. Võiks kaasata 

toitumisspetsialiste, kellele on kõige paremini teada nii laste kui ka täisealiste vastavad 

tervisenäitajad, mis võimaldavad uuringu tulemusi võrrelda. 

5.4 Ülekaalulised/rasvunud 


Inimese optimaalne kehakaal sõltub paljudest faktoritest, nagu pikkus, lihaste ja luude mass, 

vanus, sugu. Kuid olulisem kui kaal, on rasvkoe osa selles. 

Ülekaalulisuse näitajatena peetakse käesoleval ajal usaldusväärseks Quetelet’ indeksi e. 

kehamassiindeksi (KMI) määramist. Tulemused näitavad, kas, milliseid ja millisele 

sihtgrupile oleks vaja kavandada vastavaid sekkumisi, kuna ülekaal on suureks riskiteguriks 

südame- ja veresoonkonna haigustesse, diabeeti jt haigustesse haigestumisel. 


Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa meeste hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute hulk 53, 5 % ja 

naiste hulgas 47, 5 %, kokkuvõttes 49,9 %. Seega võib väita, et antud elupiirkonna uuringus 

osalejatest on pooled ülekaalulised või rasvunud. Tuleb tõsta elanikkonna teadlikkust 

tervisliku toitumise ja liikumise ning sportliku tegevuse vajalikkuse osas. 

36

Valdkond on problemaatiline, ennetustöö tegemiseks peaks algatus tulema perearstilt. 

Vajadusel kaasata toitumisspetsialiste, kes viiksid läbi uuringud toitumise osas ning 

koolitaksid elanikkonda. Perearst peaks suunama probleemidega inimesi toitumis- ja 

liikumisspetsialistide juurde. 

5.5 Alkoholi tarbimine 


Tulemused/kirjeldus annab ülevaate paikkonna (või suurema regiooni) olukorrast, mis võib 

korreleeruda mitmete teiste paikkonna indikaatoritega/tulemustega, nt haigestumised 

ennetatavatesse haigustesse, vigastustesse, kuid samuti võivad ilmneda seosed kogukonna 

üldise toimetulekuga, tööhöivega ja/või töötusega. 


Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa elupiirkonnas vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi 

tarbinute jaotuselt on meeste näitaja 2. kohal, kõrgem on vaid Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. 

Naised on eelnimetatud näitaja osas 3. kohal. Meeste hulgas on näitaja kõrgem vanuses 25-34 

eluaastat ning naiste hulgas vanuses 35-44. 


Vähemalt üks kord kuus korraga kuus või rohkem alkoholiannust tarbinute jaotuses on Järva-, 

Pärnu- ja Viljandimaa elupiirkonnas kõrgeim meeste näitaja vanuses 25-34 ja naiste hulgas 

16-24. Antud näitaja on piirkonnas suhteliselt kõrge. Tuleb suuremat tähelepanu pöörata 

noorte neidude- naiste alkoholi tarbimisele ning tõsta nende teadlikust. 

Alkoholi tarbimine nimetatud elupiirkonnas on probleemiks. 

Lavassaare omavalitsus pole kaardistanud erineva sagedusega alkoholi tarbijate osakaalu. 

Valla kasutuses on vaid Politsei teated Lavassaare valla registris olevate alaealiste kohta, 

kellel on olnud probleeme alkoholi tarbimisega: ajavahemikul 2006-2010 kokku 3 juhtumit. 

Positiivne on see, et Lavassaare Vallavolikogu võttis 28.08.2007 vastu määruse nr. 11 

Alkohoolse joogi jaemüügi piirangute ja kitsenduste kehtestamine Lavassaare valla 

37

territooriumil. Määruses kehtestati Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 

punkti 1, Alkoholiseaduse § 42 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Määrus sisaldas järgmist: 

§ 1 Keelata alkohoolse joogi jaemüük Lavassaare valla territooriumil alates kella 19:00-st 

kuni kella 10:00-ni. 

§ 2 Väljaspool siseruume toimuval avalikul üritusel on vastava loa alusel lubatud kaubelda 

ainult vähese alkohoolse joogiga (etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti). 

Määrus jõustus1. oktoobrist 2007. 


Probleem on endiselt selles valdkonnas olemas. Vaja oleks korrigeerida ja karmimaks muuta 

valla alkoholipoliitikat ning teha koostööd Politsei ning kohaliku kauplusega, mis müüb 

alkoholi. Kaalumisel võiks olla komisjoni/töögrupi moodustamine probleemiga tegelemiseks. 

5.6 Suitsetamine 


Tulemused annavad ülevaate võimalikust riskist haigestuda lähemas ja/või kaugemas 

tulevikus südame- ja veresoonkonnahaigustesse, kopsuhaigustesse, pahaloomulistesse 

kasvajatesse, mis õige tervisekäitumisega oleksid palju suurema tõenäosusega ennetatavad. 

Võimaldab hinnata vajadust suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse järele. 


Igapäevasuitsetajate jaotus vastanutest on Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa elupiirkonnas nii 

meeste hulgas suhteliselt kõrge- 40 %. Naiste hulgas on vastav näitaja 25, 8 %. Uuringu 

tulemusena võib väita, et suitsetamine noorte (16-24) hulgas on vähem populaarne- mehed 

27, 8 % ja naised vaid 8 %. Teavitustööga tuleb rohkem tegelda meeste hulgas. 

Lavassaare omavalitsuses pole kaardistatud erineva sagedusega suitsetajaid. Valla kasutuses 

on vaid Politsei teated Lavassaare valla registris olevate alaealiste kohta, kellel on probleeme 

suitsetamisega: ajavahemikul 2006-2010 kokku 3 juhtumit. Kaalumisel võiks samuti olla 

komisjoni/töögrupi moodustamine probleemiga tegelemiseks. 

5.7 Helkuri kasutamine 


Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus on küsitletud 11-, 13- ja 15- aastasi õpilasi. Tulemus 

näitab kogukonna liikmete tervise- ja turvalisuseteadlikkust nii enda kui teiste suhtes. 

Positiivsemal tulemusel on suur panus liiklusõnnetuste ja – vigastuste 

ennetamisele/vältimisele, vigastushaigestumuse ja-suremuse vähendamisele. Andmed on 

38

olulised paikkonna oma liiklusturvalisusele suunatud tegevuste rakendamisel ja/või koostöös 

üleriigilise liiklusohutusalase programmiga. 


Peaaegu alati helkurit kasutanute meeste hulk on 43, 4% ning naiste hulgas 61, 7 %. Üldine 

keskmine Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa elupiirkonnas on 54, 5 %. Näitajatelt on piirkond 2. 

kohal, kuid helkurikampaaniate läbiviimine on siiski äärmiselt oluline. 

Kuna harjumusi ja väärtushoiakuid saab kujundada vaid järjepideva tegevuse ja teadvustamise 

kaudu, on teemaga hakanud tegelema alates kõige väiksematest. Lasteaialastel hetkel ei ole 

helkurveste väljas jalutamiseks, kuid lasteaiaõpetajatel, st rühmasaatjatel, on vestid olemas. 

Lisaks on lasteaias, koolis ja noortekeskuses jagatud erinevatel ajaperioodidel helkureid 

Politsei poolt. Lasteaiaõpetajad kontrollivad lastel helkuri olemasolu jooksvalt ning teevad 

helkuri puudumisel ka vastavasisulise märkuse lapsevanemale. 

Helkuri kontrolle teostab ka Jõõpre Põhikool, kus õpivad Lavassaare valla 5.-9. klassi 

õpilased. Kuna kontrollid on regulaarsed, siis võib selles vanuserühmas helkurite kandmisega 

kooliteel rahule jääda. 

Täiskasvanutele on läbi viidud 2009 aastal helkuri kasutamise vajalikkuse koolitus Politsei 

poolt, mille käigus said osalejad helkuri nii endale kui ka naabrile viimiseks. 

5.8 Turvavöö kasutamine 

Indikaator aitab iseloomustada turvavöö kasutamist paikkonna elanike seas: 

- peaaegu alati autot juhtides turvavööd kasutanute osakaal 


Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa elupiirkonnas kasutavad naised autot juhtides turvavööd enam 

kui mehed. Üldine keskmine 97, 8 %. 

- peaaegu alati kaassõitjana esiistmel istudes turvavööd kasutanute osakaal 

39


Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa elupiirkonnas kasutavad naised esiistmel istudes turvavööd 

enam kui mehed. Üldine keskmine 98, 8 %. See näitaja on kõikide piirkondade võrdluses 

parim. Meeste vastav näitaja on 3. kohal. 

- peaaegu alati tagaistmel istudes turvavööd kasutanute osakaal 


Kuigi auto tagaistmel istudes turvavöö kasutamise näitaja on elupiirkondade parim, on see 

vaid 55, 4 %. Piirkonnas on vaja teha koostööd Politseiga, et tagada turvavöö ulatuslikum 

kasutamine. 

Turvavöö kasutamise kohta omavalitsusel uuringuandmed puuduvad, kuid 2009 aastal on 

huvilistele tehtud infopäev Politsei poolt turvavarustuse kasutamise vajalikkuse kohta. 

5.9 Tervisealase teabe kättesaadavus 

Tervisealase teabe edastamiseks on järgmised võimalused: 

• Kuulutused vallalehes ja infotahvlitel, samuti valla koduleheküljel. Kui vallalehe 

ilmumise ajal on mõni üritus päevakajaline, siis see ka avaldatakse. 

• Kui valla meilile tuleb mõni tervistedendava ürituse pakkumine, siis edastatakse see 

kõigile Lavassaare valla elanike terviseedendusega tegelevatele isikutele e-postiga. 

• Informatsiooni leviatmine sotsiaal- ja noorsootööspetsialisti kaudu ja infovoldikute 

kättesaadavus kõikidele soovijatele Lavassaare Vallavalitsuse hooones Pärna 4. 

• Infot levitatakse ka perearstipunkti kaudu. 

5.10 Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas 

Lavassaare kontekstis on hetkel tervislikku eluviisi toetavateks üritusteks kõik, mis seondub 

spordiga. Valdkonna eest vastutab seega valla kultuuri-ja spordijuht ja lasteaed-algkool. 

Tervisedendusega tegelevat inimest vallas palgatud ei ole. Puudub võrgustik, kes tegeleks 

ühiselt ja regulaarselt tervisedendusega. Ka Lavassaare valla arenguvisioon ei too selgelt välja 

tervisedendusega seonduvat lähtudes Rahvastiku tervise arengukavast 2009-2020 (Tervislik 

eluviis). 

40

Samas tervisedendus ja üldine tervisekasvatus kajastub lasteaed-algkooli arengukavas ning 

üldtööplaanis. Õppetöö korraldamises ja hindamises arvestatakse lapse arengut ja võimeid 

ning koolielu korraldamisel võetakse arvesse õpilaste, lastevanemate ja õpetajate 

ettepanekuid. Suurt tähelepanu pööratakse laste/õpilaste omavahelisele suhtlemisele ja 

käitumisele. Traditsiooniks on saanud õppeaasta jooksul erinevate tervistedendavate ürituste 

läbiviimine. Nii kevadel, sügisel kui ka talvel toimuvad spordipäevad ning temaatilised 

spordiüritused. Viiakse läbi ujumise algõpetus 2.-3.klassi kevadel lisaks kehalise kasvatuse 

tundidele. Kehalise kasvatuse tunnid meeldivad lastele ja nendes osalemine on 100%. 

Õpilaste osalemine spordiringis on väga suur (90%). Vastavalt vanusele korraldatakse jalgsi- 

ja/või jalgrattamatku. Lasteaialastele toimuvad liikumistunnid ning võimalikult palju õppe- ja 

kasvatustegevusi viiakse läbi õues. 


6. TERVISETEENUSED 

6.1 Tervishoiuteenused 

Lavassaare vallas haigla puudub. Eriarstiabi võimalus kohapeal puudub samuti. Perearste on 

1, kes teenindab ka Audru valla piirkondi ja on Audru vallaarst. Reedeti käib 1 arst lisaks. 

Perearsti vastuvõtt kohapeal 3 korda nädalas. Apteeki pole, inimesed ostavad ravimeid 

Pärnust. Kohalikult perearstilt on võimalus osta esmatarbe ravimeid- valuvaigistid ja 

palavikualandajad. Perearstiõde on ka lasteaed-algkooli teenindajaks. Töötervishoiu eest 

vastutavad kõikide asutuste juhid- vastavad dokumendid igas asutuses, tervisekontroll toimub 

vastavalt töö eripärale kehtestatud nõuetele. Ämmaemandateenus kohapeal puudub, lähim 

võimalus Pärnus. Koduõendus -hooldusteenuse osutajaid vallas pole. 

Hetkel ei ole ilmnenud koduõendus -hooldusteenuse vajadust, kuna keegi ei ole 

vastavasisulise sooviga vallavalitsuse poole pöördunud. Perearstipunkti on tööle võetud 

osalise tööajaga perearstiõde. 

Ambulantsi perearsti õe poolt viiakse iga-aastaselt läbi õpilaste/laste tervisekontroll, kus 

kontrollitakse silmi, jälgitakse kaalu ja pikkust, lapse üldist enesetunnet ning teostatakse 

vanema nõusolekul vaktsineerimisi. Õpilaste ülekaalulisuse ja teistest terviseprobleemidest 

informeeritakse lapsevanemaid ning antakse nõu tervisliku toitumise ja tervise järgimisest. 

Regulaarsed puhtusekontrollid on tõstnud õpilaste enda vastutust enese eest hoolitsemisel. 


6.2 Nõustamisteenused 

Lavassaares on töötanud perekool-beebikool, hetkel huvilisi pole. Läbiviijaks on olnud 

lasteaia muusika õpetaja. Õppenõustamisalast teenust saavad kooliõpilased ja vanemad Pärnu 

41

Õppenõustamiskeskusest, alates 5. klassist Jõõpre Põhikoolis. Kohapeal on logopeedi teenuse 

võimalus 1 kord nädalas. Seksuaalkäitumise alased nõustamised on võimalikud Pärnus. 

Parendamist vajab lastevanematele ühiskoolituste korraldamine. Eesmärgiks on olla avatud 

organisatsioon, mis pakub lastevanematele vajalikku koolitust ja toetust lapse õppe- ja 

kasvatusküsimustes. Lasteaed-algkooli õpetajad ja logopeed on seniajani andnud nõu 

individuaalselt, kuid kindlasti on vajadus ühiste koolituste järele, et suurendada kõigi 

osapoolte ühist arusaama teatud teemadel. 


KOKKUVÕTE 

Terviseprofiili koostamise käigus on analüüsitud Lavassaare valla elanike tervise olukorda ja 

seda mõjutavaid tegureid arvestades valla paiknemist, rahvastiku struktuuri, 

finantsvõimekust, sotsiaalset sidusust ja võrdsete võimaluste olemasolu erinevatel gruppidel. 

Analüüsitud elanikkonna kaasatust tervisliku elu-, õpi-, ja töökeskkonna loomisse, laste ja 

noorte turvalist ning tervislikku arengut. Tervislike eluviiside propageerimist ning 

tervishoiuteenuste kättesaadavust. 

Kogu vallas on erinevatel tasanditel läbivaks põhimõtteks koostöö, millega kaasnevad 

motiveerimine ja positiivse mikrokliima soodustamine. 

Alev on muutunud heakorrastatud elamispiirkonnaks. Heas korras ja arenev infrastruktuur 

ning tubli ja töökas vallaelanik on tinginud investeeringute juurdekasvu, aga on vaja pakkuda 

ka aktiivset tegevust. Kokkuvõttes peaks olema Lavassaare kohaks, kus inimestel on 

täisväärtuslikuks eluks kõik olemas: siit saab konkurentsivõimelise hariduse, siin on 

elamiseks vajalik infrastruktuur, kättesaadavad teenused, turvaline elukeskkond ning kõigil 

soovijail on võimalik töötada. 

Lavassaare valla parendustegevused tervise ja elukvaliteedi edendamiseks: 

• Hinnata ise või partnereid kaasates omavalitsuse vajadusi tervisedenduse valdkonnas, 

arvestades olemasolevaid võimalusi ja ressursse 

• Koguda ja analüüsida süstematiseeritult terviseprobleeme käsitlevat informatsiooni 

• Jagada pidevalt tervisealast informatsiooni ning haarata kõik osapooled tegevustesse, 

kaasaarvatud perearst 

• Luua koostööna tervisedenduse valdkonna tegevuskava- elanikkonna haiguste 

ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevused ja algatada selle elluviimine 

42

• Võtta volikogu päevakorda terviseküsimused 

TERVISEPROFIILI KOOSTAJAD 

1. Ene Täht Lavassaare vallavanem 

2. Maie Kalbus Lavassaare Lasteaed- Algkooli juhataja 

3. Tiina Ruul Lavassaare valla sotsiaal-ja noorsootööspetsialist 

4. Ülle Varik Lavassaare vallavolikogu esimees 

5. Ülle Runnel Lavassaare valla perearst 

6. Ülle Haavasaar TLÜ Haapsalu Kolledži tervisejuhi eriala tudeng 

Terviseprofiil on kiidetud heaks Lavassaare Vallavolikogu 20.01.2011 määrusega nr 1. 

Terviseprofiil on avalikkusele kättesaadav Lavassaare valla koduleheküljel 

http://www.lavassaare.ee/ . 

KASUTATUD ALLIKAD: 

1. Eesti Statistikaameti andmebaas 

2. Eesti Rahvastikuregister 

3. Eesti Hariduse infosüsteem 

4. Eesti Maksu-ja Tolliameti andmebaas 

5. Tervise Arengu Instituudi Tervisestatistika andmebaas 

6. Haigekassa statistika 

7. Sotsiaalkindlustusameti andmebaas 

8. Politsei ja Piirivalveameti andmebaas 

9. KOV andmebaas 

10. Lavassaare Lasteaed- Algkooli andmebaas 

11. Lavassaare LAK sisehindamise aruanne 

12. Lavassaare valla arengukava 2007-2015 

13. Lavassaare valla noorsootöö arengukava aastateks 2011-2015 

43

Kohaliku omavalitsuse indikaatorid - Lavassaare vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?