Kohaliku omavalitsuse indikaatorid - Lavassaare vald
Kohaliku omavalitsuse indikaatorid - Lavassaare vald
Kohaliku omavalitsuse indikaatorid - Lavassaare vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
• Noorteühing Eesti 4H klubi<br />
• Talvisteks vaba aja veetmise kohtadeks on suusarajad erinevates vanustes kodanikele<br />
ning kelgutamisvõimalused lastele ja peredele.<br />
• Staadion pakub võimalusi erinevateks pallimängudeks, millest võtavad osa ka<br />
naabervalla kodanikud.<br />
• Staadioninõlvad on tasandatud tervisejooksurajaks; talvel suusatamiseks,<br />
kelgutamiseks, mis on populaarne valla elanike hulgas.<br />
• Matkarada Saksa sõjavangide surnuaiale.<br />
Allikas: Kohalik omavalitsus<br />
5. TERVISLIK ELUVIIS<br />
5.1 Subjektiivne tervise enesehinnang<br />
Tuginedes andmeallikatele on võimalus kirjeldada olukorda regioonis, kuhu kohalik<br />
omavalitsus kuulub ning anda omapoolne hinnang. Eesti täiskasvanud rahvastiku<br />
tervisekäitumise uuringus on küsitletud inimesi vanuses 16-64. Tervise enesehinnang on<br />
üldist tervise olukorda kajastav indikaator, mis peegeldab ühtaegu nii indiviidi subjektiivset<br />
kui ka objektiivset tervist. Terviseseisund seostub sellega, mil määral on inimene oma eluga<br />
üldiselt rahul. Tervise subjektiivne enesehinnang annab võimaluse edasise haigestumuse ja<br />
suremuse prognoosimiseks; mis omakorda aitab varakult kavandada sekkumisi, mis<br />
suunatud positiivse(ma) tervisekäitumise saavutamisele ja samuti haiguste ennetamisele.<br />
Lähtuvalt Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringust võib öelda, et hea/ üsna<br />
hea tervise enesehinnangu vastajate jaotus Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa meeste hulgas oli<br />
47, 1 %, mis oli vaid 0, 9% vähem kui Eestis tervikuna (48 %). Naiste hulgas oli nimetatud<br />
jaotus 57, 2 %, mis oli 4,5 % kõrgem kui Eestis tervikuna (52, 7 %). Elupiirkonnas võrrelduna<br />
on hea/ üsna hea tervise enesehinnangu vastajate protsent meeste hulgas (47, 1 %) tervikust<br />
(53, 2 %) 6, 1 % madalam, naiste puhul aga 3, 9 % kõrgem.<br />
Allikas: Tervisearengu Instituut<br />
5.2 Füüsiline aktiivsus<br />
Füüsilise aktiivsuse all võetakse arvesse inimeste osakaal täiskasvanud rahvastikust, kes<br />
vähemalt kaks korda nädalas vabal ajal harrastavad tervisesporti. Tuginedes andmeallikatele,<br />
on võimalik kirjeldada olukorda regioonis, kuhu kohalik omavalitsus kuulub ning anda<br />
omapoolne hinnang.<br />
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus on küsitletud inimesi vanuses 16-64.<br />
Saadud andmed lubavad teha järeldusi elanikkonna üldise füüsilise aktiivsuse kohta, millest<br />
omakorda selguvad riskitegurid mitmetesse ennetatavatesse haigustesse haigestumisel<br />
(näiteks südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet jt). Sellest tulenevalt saab kavandada<br />
terviseteadlikkuse tõstmisele ja positiivse tervisekäitumise kujundamisele suunatud<br />
sekkumisi.<br />
Lähtuvalt Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringust võib öelda, et rohkem kui<br />
1 kord nädalas vabal ajal tervisesporti harrastavate vastajate jaotus Järva-, Pärnu- ja<br />
34
Change language