Jalgpallurid võitlevad kahel rindel Ehitamisel oluline ... - Harku vald

More documents

Recommendations

Info

4 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDIS Neljapäev, 28. oktoober 2010 Eelmisel reedel juhtisid Tabasalu spordisaalis nooremate poiste treeningut Kent Männik (paremal) ja Riho Pill. Tabasalu jalgpallurid mängivad kahes liigas Tabasalu Palliklubi duubelkoosseis lõpetas Eesti meistrisarja IV liiga viienda kohaga. Põhikoosseisu jalgpallurid heitlevad aga oktoobri viimasel päeval II liiga seitsmenda koha eest. ALLAR VIIVIK vallaleht@harku.ee Harku valla esindusklubi juhendaja Kent Männiku sõnul sai IV liiga hooaeg üle-eelmisel nädalal läbi. Tabasalu võistkonna duubelkoosseisul õnnestus ennast mängida viiendale kohale. Võistkond mängib EMV Rannamõisa JK nime all. Hoopis kõrgema lennuga on Tabasalu Pallikubi põhivõistkond. Nendel on 31. oktoobril piltlikult öeldes kaalul II liiga kõrged kohad. “Võime 13 meeskonnas hulgas saada kohad seitsmendast kuni viimaseni. Otsustav mäng peaks peetama koduväljakul. Aga lumi jõuab vist meist ette,” arvab treener. “Eks siis mängime kas Kuusalus või näiteks Kernus tulede valgel naturaalmurul või hoopis kuskil kunstmuruväljakul.” Mingil juhul ei taha mehed jääda viimaseks või eelviimaseks. 13. meeskond kukub automaatselt III liigasse. 12. kohal on aga ees üleminekumängude kadalipp. Alustasid mudaliigast Aga põhivõistkonna edu pole olnud alati nii lennukas. Mängimist Eesti meistriliigas alustati 1998. aastal. Toona oli Tabasalu Palliklubi tänaseks lõpetanud V liigas. “Aasta olime IV ja siis kaheksa aastat III liigas. Viimased neli hooaega oleme mänginud II liigas” selgitab Männik. Lisaks korralikule tõusule on tundmatuseni muutunud kohalik jalgpallistaadion. Kui Männik tosin aastat tagasi treeneriohjad haaras, mängiti esialgu Kakumäe rannas. Suvest sai sügis ning noored mehed otsisid korralikku väljakut. Tabasalu koolistaadion nägi aga toona välja nagu heinamaa. MÄNNIKU KINNITUSEL ON KLUBISSE LAUSA JÄRJEKORRAD. “Sellel kasvas puusakõrgune hein, sest väljakut ei kasutatud. Heina niitsime maha ning jalgpalli sai mängitud kevadeni. Isegi kõige suurema lumega ei jäänud treeningud ära,” meenutab Männik. Täna on staadionil korralik muru. Kunstmuru ja valgustust veel pole. Pidada ei saa ka Kui treeningu ja mängu vaheajal väsimus näpistab, võib jalgpalli ka toolina kasutada. 2x Allar Viivik rahvusvahelisi kohtumisi, sest väljaku mõõdud on nõutust veidike väiksemad. Klubi ootab kunstmuru Männik treenib Tabasalu Palliklubi järelkasvuvõistkonda ning mängib ka ise jõudumööda kaasa. “Tahame, et noortel oleks kogenud mehed kõrval. Et sama liiga suured võistkonnad neist niisama üle ei rulli ja lihtsalt “ära ei söö”,” räägib ta. Kas koolipoisid tahavad jalgpalli mängida? Männiku kinnitusel on klubisse lausa järjekorrad. Värskelt avati aastatel 2002-2003 sündinud poiste grupid. Ühes treenib praegu 40 last ning teises pea 60 last. Neist osa treenib Tabasalu Spordikompleksi saalis ning teine osa staadionil. Korraga lihtsalt ühte kohta ära ei mahu. Mis saab aga talvel, kui õues palli mängida ei saa? “Hakkame sõitma Männiku kunstmuruhalli,” arvab treener. Tulevikus on tema sõnul tarvis rajada korralik kunstmuruga harjutusväljak. Viimasel saaks treenida 365 päeva aastas. Teelahkme Lasteaed tähistas oma 8 sünnipäeva Sünnipäeva tähistati terve nädala jooksul erinevate tegevustega, nii et iga päev pakkus killukese sünnipäevameeleolu ja elevust. Nädalat alustati esmaspäeval hommikuringiga saalis, kus lastele räägiti eesootavast sündmusterohkest nädalast. Seejärel kaunistati rühmaruumid, muusikatundides korraldati tõeline laulupidu ning kunstiõpetuses joonistati sünnipäevatorte. Kolmapäeva üllatuskülaliseks oli pea poolesaja muusikariistaga Tanel Veenre, kes lastele lõbusaid rahvapillide tekkelugusid vestis. Julgemad lapsed said lausa rahvapilliorkestris kaasa luua. Kuressaares tegutsev tantsukool Semiir on kahekordne maailmameister hiphop tantsus – kõlab uskumatult? Kümme aastat tagasi alustas Kuressaares tegevust tantsukool Semiir, mille juhendajad on Iiri Roomets ja Sergei Morgun (tuttavatele lihtsalt Semy, ühtlasi ansambli “Soul Militia” liige). Just nii kaua on väsimatud Iiri ja Semy koolitanud-õpetanud noori ning tänu neile on Eestile toodud au ja kuulsust mitmetelt hiphopi tantsuvõistlustelt üle maailma. Just nimelt Semiiri tublid noored tantsijad tõid koju “esikoha karika” 2005. aastal Poolas toimunud “Supadance” võistlustelt. Eriti edukas oli Semiiri jaoks 2006. aasta jaanuaris toimunud rahvusvaheline hiphopi võistlus Kaunases. Sealt tõi Semiir Eestisse “Best Baltic Team 2006” tiitli. Sama aasta maikuus toimusid Soomes Espoos Euroopa meistrivõistlused “European streetdance championships 2006”. Seal võideti hinnaline Euroopa meistritiitel. Muidugi kõige suuremaks saavutuseks võib lugeda 2006. aasta septembris Saksamaal Bremenis hiphopi maailmameistrivõistlustelt võidetud kahekordse maailmameistri tiitlit. Uhke või mis!!! Neljapäeval esitasid lasteaia õpetajad omaloomingulise etenduse, milles ka lastel oluline roll täita oli. Nädala lõpetas reede hommikul valmistatud suure küpsisetordi söömine, ei puudunud ka ühine küünalde puhumine ning külas olid klounid Piip ja Tuut, kes kutsusid julgeid lapsi lavale tsirkusenumbreid teistele esitama. Lavaetteaste võttis nii mõnegi põse õhetama, nii et oma nimigi kohe ei meenunud. Julgeimad olid Klarika Rohelisest rühmast, Lisa Maribel Punasest rühmast, Kollase rühma Marlon ning Sinise rühma Manfred. Täname kõiki meie töötajaid lastele rõõmsa sünnipäeva nädala korraldamise eest! TEELAHKME LASTEAED Tanel Veenre vestis lastele lõbusaid rahvapillide tekkelugusid. Erakogu Tantsukool Semiir novembrist Tabasalu Spordikompleksis Tantsuklubi Semiir. Erakogu Tantsukooli Semiir eesmärgiks on kvaliteetselt sisustada noorte vaba aega õpetades tantsu põhialuseid, erinevaid tantsustiile ja samas pakkuda võimalust osaleda erinevates meelelahutusprogrammides ja rahvusvahelistel tantsuvõistlustel. Tänaseks on tantsukoolis Semiir erinevas vanuses ligi 250 õpilast, kellest kõige väiksemad on 5-aastased. Kaks aastat tagasi avas tantsukool Semiir oma filiaali Tallinnas. Sellel aastal alustasime tegevust Viimsi kooli spordikeskuses ning alates novembrist avame oma stuudio ka Tabasalu Spordikompleksis. Oodatud kõik huvilised alates 7. eluaastast. Lähem info www.semiir.ee.
Neljapäev, 28. oktoober 2010 ELU / HARKU VALLA TEATAJA / 5 Teekond mööda ürgorgu ja keset kivivaringuid sinna rajatud nõiduslikku kõlakotta ning 400-kohaline Kuruteatteri. Publiku kohad asuvad oru nõlval. Kultuurirahvas käis külas saamidel Septembris toimus Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühenduse eestvedamisel 10 päeva kestev muusikaõpetajatele ja kultuurijuhtidele suunatud koolitus Soomes. MAILIS KESS Kultuurispetsialist Harku vallast osales koolitusel valla kultuurispetsialist Mailis Kess ja Rannamõisa lasteaia muusikaõpetaja Elin Ots. Kümne päeva jooksul külastasime muusika- ja üldhariduskoole ning kultuuriasutusi, kohtusime huvitavate inimestega, külastasime erinevate ajastute kirikuid ning proovisime lauldes nende akustikat, saime teada palju huvitavat saamide ajaloost, kultuurist ja haridussüsteemist, kuulasime sagaisme, joige, laule ja muusikat erinevatel instrumentidel, toimusid loengud ja sõpruskontserdid, matkasime tundras ja mägedes, kogesime ürgorgu keset kivivaringuid rajatud kõlakoja nõiduslikkust, käisime ametüstikaevanduses oma õnnekivi otsimas, silitasime põhjapõtru, kohtusime husky koertekasvatuses saja erakordselt rahumeelse ja inimsõbraliku neljajalgsega, kogesime virmaliste müstilisust ööpimeduses ning vaatasime maailma lõpust kaugustesse. Muusika ja värvid Akadeemilist koolitust läbisime mahus 22 tundi. Külastasime kolme Soome muusikakooli, neist suurimas – Ida-Helsingi muusikakoolis – õpib üle 2000 õpilase, neist 1000 last pilliõppes ning teine 1000 mudilastele mõeldud muusikamängukoolis. Samuti annab kool põhikooli osas üldharidust. Soomes kasutusel olev muusikaõpetuse metoodika Kodaly ehk Jo-Le-Mi metoodika põimitult värvidel põhineva Colourstrings metoodikaga sarnaneb mingil määral meie algkoolides kasutusel olevale häälikuõpetuse metoodikale. See on süsteem, kus igal helikõrgusel on oma värv ning noodivõtit esialgu üldse ei kasutata. KÜLASTASIME KA HELSINGI OOPERI- MAJA, MIS JAHMATAS OMA KOLOSSAAL- SUSEGA. Abimaterjalideks on rikkaliku pildimaterjalidega värvilised töövihikud, mis aitavad alates I klassist lapsel orienteeruda rütmide ja meloodiate maailmas. Palju kultuurielamusi Värvide kasutamine nootide asemel aitab lastel orienteeruda helide vahelistes kõrguslikes suhetes ning loob kõlamudelid, parandab viisipidamist ja aitab intoneerimisel, arendab sisemist kuulmist ja noodi lugemise võimet ning abistab helistikes orienteerumist. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et laps õpib ära meloodia värviliste helikõrguste ja rütmimärkide abil. Saami rahvusmuuseumis “Siida” oli kirjeldatud põnevate väljapanekute, fotode ja Kohtumine Soome endise rahvakooli õpetaja, kirjaniku ja šamaani, Oiva Arvolaga tema müstilises “šamaaniriigis”. Pildil imejook ja halvast energiast vabastamine. 2x erakogu Saamid • Saamid on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas, asustades 1500-2000 km pikkust ja 150-400 km laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi – Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa – vahel. • Saamlasi arvatakse olevat kokku umbes 57 000. Pealinna Saamimaal ei ole. Soomes läheb nn saami piir läbi Vuotsa linna. Soome kunagine saami keskus oli Inari, tänapäeva suuremaks kaubanduskeskuseks on siiski 40 km kaugusel asuv Ivalo. • Saamidel on kokku 6 kirjakeelt. 70% saamidest räägivad nn põhjasaami keelt. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui ka Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele kasutamiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. • Saami joig on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm • Lipu värvid on punane, roheline, kollane ja sinine, mis pärinevad nende rahvusrõivastelt. Rahvuslind on kuukkeli (laanenäär) ning rahvuspüha 6. veebruaril. skeemidega Saamimaa elanike sisserännet jääajal, nende rahvuse ajalugu, kultuuri ning saamide elurütmi looduses läbi kaheksa aastaaja. Muuseumi juurde kuuluvas vabaõhumuuseumis nägime saamide eluasemeid, kõikvõimalikke püüniseid ning palju huvitavaid ehitisi erinevatest ajastutest. Külastasime ka Helsingi ooperimaja, mis jahmatas oma kolossaalsusega. Lisaks hoone kolmele maapealsele korrusele asus maa all veel viis korrust kõikvõimalike ateljeede, töökodade, ladude ja riietusruumidega. Soome muusikapedagoog Soili Perkiö võttis meid vastu oma stuudios, kus on tuhandeid muusikariistu kogu maa- ilmast, alustades väikestest kõristitest ja vilepillidest ning lõpetades Aafrika põlisrahvaste trummide ning pillidega, millel puuduvad eestikeelsed nimevasted. Saime teada palju põnevat maailma rahvaste muusikast, laulsime nende laule ja saime proovida mängida kõikvõimalikel huvitavatel pillidel Soili enda juhendamisel. Huvitavad kohtumised olid ka Soome endise rahvakooli õpetaja, kirjaniku ja šamaani Oiva Arvolaga tema müstilises “šamaaniriigis” ning saami “trummide ema”, Elli Maaret Helnderiga. Suured tänud ringsõidu korraldajatele, KMHÜ-le ja Heli Sepale ning Harku vallavalitsusele toetuse eest! Noortega asutakse tõsisemalt tegelema Harku vald on esmakordselt Eestis juhtimas Kesk-Läänemeremaade noorsootöö arendamise projekti, millest lisaks Harku vallale võtavad osa ka Kiili ja Saue vallad Eestis, Sipoo vald Soomes ning Söderhamni linn Rootsis. KATRIN ROMANENKOV vallaleht@harku.ee Projekti CEBARE4YOU juhtimine on oluline samm valla noorsootöö arendamisel. “Projektis osalemine pakub meile väga hea võimaluse õppida nendelt, kellel on selles valdkonnas aastatepikkused kogemused,” räägib projekti koordinaator, Harku valla lastekaitsespetsialist Helve Keel. Tegemist on kolm aastat kestva projektiga, mille raames toimuvad ühised seminarid ja koolitused, käiakse tutvumas projektis osalevate omavalitsuste noorsootöö põhimõtete ja noortekeskustega ning korraldatakse laagreid noortele. “Meie peamine eesmärk on luua koostöös erinevate partneritega uusi mudeleid ja meetodeid noorsootöö korraldamiseks kohalikus kogukonnas noortega seonduvate probleemide ennetamiseks ja selle projekti käigus saadud teadmiste ja kogemuste abil töötada välja uus noorsootöökeskuse kontseptsioon Harku valla jaoks,” ütleb Helve. “On väga oluline, et suudaksime luua sellise noorsootöövõrgustiku, mis oleks kooskõlas noorte vajadustega ning pakuks neile igakülgset tegutsemisvõimalust,” lisab ta. NOORTE PROBLEE- MIDE JA VAJADUSTE KAARDISTAMISEKS VIIDI VALLA NOORTE SEAS LÄBI KA KÜSIT- LUS. Noorte probleemide ja vajaduste kaardistamiseks viidi Harku valla noorte seas läbi ka küsitlus, kus uuriti, millega noored tegelevad vabal ajal ning küsiti nende ettepanekuid erinevateks huvitegevusteks. Samuti on noored kaasatud arutlustesse seminaridel ning nad võtavad osa koolitustest ja õppereisidest. Soomelt palju õppida Viimane suurem ühisseminar toimus septembri alguses Soomes Sipoo vallas ning seal osalesid projekti meeskonnaliikmed ning ka 9 noort Harku, Saku ja Kiili vallast. Seminari eesmärgiks oli tutvuda Sipoo valla noorsootöö huvitegevuse ja sportimise võimalustega ning teada saada, kuidas on seal korraldatud laste ja perede aitamine, kui selleks tekib vajadus. Toimus ka ühine arutlus teemal “Noortekeskused – võimalused ja probleemid”. Helve Keele sõnul on Sipoo Külas Soomes Sipoo vallas. Erakogu vald meile väga heaks eeskujuks juba seetõttu, et ta sarnaneb paljuski Harku vallaga. Sipoo on Helsingist 25 km kaugusel asuv 18 000 elanikuga omavalitsus, mille suuremad keskused on Nikkilä (4000 elanikku) ning Söderkulla (2000). Esimene noortekeskus ehitati Nikkilässe juba 1984. aastal ning tasub välja tuua kindlasti see, et noortekeskus on avatud iga päev kella 21-ni ning reedeti ja laupäeviti lausa keskööni, pakkudes nii noortele turvalise võimaluse tegeleda huvipakkuvate tegevustega ka õhtusel ajal. Noortekeskuses on suur peo- ja spordisaal, kohvik, piljardisaal, telerituba jm. Sipoo vallas on olemas teinegi noortekeskus. Sellel aastal on alustatud ka mobiilse tänavatööga, mille eesmärgiks on jõuda noorte ja nende probleemideni ning kavandada ennetustööd veelgi tõhusamalt. Juba 10 aastat on Sipoos toiminud noortevolikogu, kuhu valitakse liikmed kõikidest koolidest. Noortevolikogu on 20-liikmeline, kuhu valitakse 13-20 aasta vanused noored. Volikogu liikmete töö on tasustatud ja lisaks ülevallaliste ürituste planeerimisele toovad nad noorte ettepanekud noorsootöö valdkonna inimesteni ja poliitikuteni. Kaardistati probleeme Külaskäigu ajal viidi läbi ka ühisseminar, mille lähteülesandena pidid kõik sõnastama peamised probleemid noortekeskuste tegevuste, ruumide, personali ning info leviku osas. Seejärel toimus arutlus võimalike lahenduste üle. Oluliste, kõiki osalisi puudutavate noorsootöö probleemidena jäid kõlama noorsootöö valdkonna vähene rahastatus ning ruumipuudus, samuti noorte vähene kaasatus tegevuste planeerimisetapis. Murettekitav on ka see, et sageli ei jõua informatsioon tegevustest noorteni ning noorte endi poolt toodi välja, et enam võiks olla tegevusi erinevatele vanusegruppidele. Helve Keele sõnul andis tutvumisreisile palju juurde ka see, et kogu seminariperioodi elasid soome noored eesti noortega ühes majutuskohas ja võimalus omavahel suhelda ja muudel teemadel arutleda oli suur.
Page 1 and 2: TÄNA LEHES Ehitamisel oluline teav
Page 3: Neljapäev, 28. oktoober 2010 UUDIS
Page 7 and 8: Neljapäev, 28. oktoober 2010 TEADA

Jalgpallurid võitlevad kahel rindel Ehitamisel oluline ... - Harku vald

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?