qarTul-osuri konfliqti: samSvidobo gzis Zieba
qarTul-osuri konfliqti: samSvidobo gzis Zieba
qarTul-osuri konfliqti: samSvidobo gzis Zieba
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>:<br />
<strong>samSvidobo</strong> <strong>gzis</strong> <strong>Zieba</strong><br />
os (samxreT oseTi) mkvlevarTa statiebis krebuli<br />
2011
winamdebare naSromis momzadeba da gamocema SesaZlebeli gaxda<br />
sxvadasxva fondisa da organizaciis mxardaWeriT, maT Soris<br />
aRsaniSnavia jorj meisonis universitetis <strong>samSvidobo</strong> fondi.<br />
proeqtis koordinatori: kosta Zugaevi<br />
redaqtori: siuzen alan nani<br />
teqnikuri redaqtori: artiom meliq-nubarovi<br />
tiraJi: 250<br />
© analizisa da konfliqtebis mogvarebis instituti,<br />
jorj meisonis universiteti,<br />
informaciuli teqnologiebis centri `sainformacio resursebi~
Sinaarsi<br />
winasityvaoba<br />
siuzen alen nani ………………………………………….……………………..<br />
<strong>osuri</strong> (samxreT oseTis) krebulis winasityvaoba<br />
kosta Zugaevi…………………………………………………………………….<br />
samxreT oseTis ekonomikuri reabilitacia:<br />
arsebuli amocanebi da ganviTarebis strategia<br />
baTraZ xarebovi………………………………………………………….……...<br />
ltolvilTa da qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa<br />
problemebis gadawyvetis zogierTi aspeqti <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong><br />
urTierTobebis WrilSi<br />
merab Cigoevi…………………………………………...………………………...<br />
leningoris raioni: politikuri Taviseburebani,<br />
demografiuli masaxasiaTeblebi, ekonomika, sasazRvro<br />
problemebi<br />
maria kotaeva…………………………………………………………….………<br />
4<br />
5<br />
6<br />
39<br />
59
w i n a s i t y v a o b a<br />
aq warmodgenili naSromebis ori kompleqti im ideis nayofia, romelic Tavis<br />
droze SeiZleba giJuradac ki mogCvenebodaT. winasityvaobis gareSe mkiTxvelma es wigni<br />
SesaZloa Sizofreniis gamovlinebad miiCnios. aiRebs ra xelSi am wigns, mkiTxveli<br />
qarTveli mkvlevrebis sam statias aRmoaCens, xolo roca gadaatrialebs _ os (samxreT<br />
oseTidan) mkvlevarTa sami statia SerCeba xelSi. sxva Tvalsazrisis gasacnobad<br />
mkiTxvelma TiTqos sivrciTi orientacia unda Secvalos. TiToeul TavSi gamoyenebulia<br />
gansxvavebuli terminologia; erT TavSi gamoTqmuli mosazreba ewinaaRmdegeba sxva<br />
TavSi Camoyalibebul midgomas.<br />
es yvelaferi Tavdapirveli ideis konteqstSi iZens azrs, roca keTili<br />
ganzraxvebiT aRWurvili adamianebi ndobis aRdgenis gzebis <strong>Zieba</strong>s Seudgnen. sakiTxi ase<br />
daisva: SesaZlebelia Tu ara gamyofi xazis sxvadasxva mxares darCenil mkvlevrebs Soris<br />
xidis gadeba da maTi nawerebiT politikosebisTvis xelis Sewyoba? msgavsi wamowyebebi<br />
ndobis aRsadgenad TiTqmis uimedod gamoiyureboda, rodesac 2008 wlis agvistos omis<br />
dasrulebidan maleve moxerxda mSvidobisaTvis moRvawe samoqalaqo aqtivistebis Sekreba<br />
proeqt `Tvalsazrisis~ formatSi. am droidan moyolebuli me maocebs orive mxaris<br />
warmomadgenelTa moqniloba, mondomeba da SorsmWvreteloba _ maT surT daamyaron<br />
stabiluri mSvidoba, raTa qarTveli da osi bavSvebi usafrTxo garemoSi gaizardon. 2010<br />
wlis oqtomberSi, q. stambolSi gamarTuli `Tvalsazrisis~ proeqtis Sexvedris<br />
msvlelobisas, kosta Zugaevma da arCil gegeSiZem am ideis xorcSesxma gadawyvites. Tqven<br />
xelT arsebuli wigni imis dasturia, rom maT es SeZles.<br />
mkvlevarTa ori jgufi erTmaneTisagan damoukideblad muSaobda, Tumca<br />
garkveuli koordinaciis reJims inarCunebda. swored am garemoebam uzrunvelyo<br />
sruliad gansxvavebuli statiebis erT wignSi Tavmoyra. stambolSi erToblivi<br />
msjelobis Semdeg mkvlevarTa am orma gundma kvlevis sxvadasxva prioriteti daisaxa,<br />
rac TiTo jgufidan warmodgenil sam-sam statiaSi gamovlinda kidec. orive jgufi iseTi<br />
Temebis ZiebiT dakavda, romlebic, avtorTa azriT, orive mxaris politikosebs<br />
konstruqciul daxmarebas gauwevda. TiToeulma mkvlevarma sakuTari kvleva<br />
damoukideblad awarmoa. Cemi redaqtoruli roli SezRuduli iyo da kvlevebis Sinaarss<br />
aranairad Sexebia. Tanac, `Savi~ versiebis momzadebis Semdeg avtorebi kvlav Sexvdnen<br />
erTmaneTs q. stambolSi da iq gamarTuli ganxilvis Sedegad maTi statiebi ufro daixvewa.<br />
mkiTxveli umal SeamCnevs: avtorebi SeTanxmdnen, rom ver Tanxmdebian<br />
terminologiis Taobaze. imas, rac qarTveli avtorisTvis aris `sakuTriv saqarTvelo~,<br />
osi avtori `saqarTvelod~ moixseniebs; is, rasac osi avtori `mTavrobas~ uwodebs,<br />
qarTveli avtorisTvis `xelmZRvanelobaa~. gansxvavebulia rogorc geografiuli<br />
saxelwodebebis, ise gadaadgilebul pirTa mimarT midgoma: qarTveli avtorebi maT<br />
qveynis SigniT gadaadgilebul pirebs uwodeben, osebi ki _ iZulebiT gadaadgilebul<br />
pirebs an ltolvilebs. sityva `sazRvari~ aseve sxvadasxvanair mniSvnelobas iZens,<br />
vinaidan osebi mas saxelmwifoTaSoris sazRvrad miiCneven, qarTvelebi ki —<br />
administraciul sazRvrad.<br />
mocemuli proeqti raime standartuli terminologiis damkvidrebas ar<br />
eswrafvis; misi mizani ndobis aRdgenis potencialis matarebeli sferoebis gamovlenaa,<br />
gamyofi xazis sxvadasxva mxares darCenil mkvlevrebs Soris komunikaciis xidebis ageba<br />
da politikisaTvis xelis Sewyoba relevanturi naSromebis SeqmniT im sakiTxebze,<br />
romlebic wlebis manZilze TvalTaxedvis miRma rCeboda.<br />
es yvelaferi SeuZlebeli iqneboda, rom ara kosta Zugaevisa da arCil gegeSiZis,<br />
aseve, yvela avtorisa da mTargmnelis saqmisadmi erTguleba. igive Seexeba im<br />
TanamSromlebs, vinc ori gancalkevebuli proeqtis koordinirebas axdenda da, saboloo<br />
jamSi, naSromebis erT ydaSi gamocema uzrunvelyo.<br />
vimedovneb, rom yoveli mkiTxveli TiToeul TavSi raime faseuls ipovis maSinac ki,<br />
roca avtorTan SekamaTebis survili aReZvreba. dRevandeli Ggamyofi xazis sxvadasxva<br />
mxares arsebuli argumentebis gasagebad, upirveles yovlisa, am argumentebis codnaa<br />
saWiro. statiebis ori kompleqti gamiznulia, rom swored am mimarTulebiT gadadgmul<br />
patara nabijad iqces.<br />
4<br />
prof. siuzen alen nani<br />
analizisa da konfliqtebis mogvarebis instituti,<br />
jorj meisonis universiteti (aSS)
o s u r i ( s a m x r e T o s e T i s ) k r e b u l i s w i n a s i t y v a o b a<br />
winamdebare krebuli, warmodgenili daintesebuli pirebisa da organizaciebis<br />
sayuradRebod, aris 2008 wlis agvistos qarTvelebisa da osebis SeiaraRebuli<br />
Setakebebis Semdgom periodSi gamosuli am tipis pirveli publikacia.<br />
omis Semdeg konfliqtSi CarTul mxareebs Soris humanitaruli kontaqtebi,<br />
Cveulebriv, didi xniT ferxdeba. amdenad, gansakuTrebiT sasiamovnoa j. meisonis<br />
amerikuli institutis konstruqciuli Suamavloba, rom <strong>qarTul</strong> da osur samecniero<br />
sazogadoebebs Soris mainc Sedges garkveuli Sinaarsis dialogi.<br />
profesorma siuzan alen nanma proeqtis monawileebs muSaobis sakmaod<br />
Tavisufali formati SesTavaza, es Seexo TviT saeqsperto analizis Temebis<br />
SerCevasac. mxareebma erTmaneTs mxolod sakuTari statiebis saxelwodebebi acnobes,<br />
erTmaneTis statiebi ki waikiTxes stambolSi samuSao Sexvedrisas da gaiges am<br />
statiaTa Sinaarsi.<br />
samxreTosurma mxarem ganxiluli Temebidan swored is sami airCia, romlebic<br />
winamdebare krebulSi saeqsperto kvlevebis saxiT Sevida. sainteresoa, ram ganapiroba<br />
aseTi arCevani.<br />
cxadad Cans, rom leningoris (<strong>qarTul</strong>ad _ axalgoris) raionis problematikis<br />
mimarT mkveTrad gamoxatuli, aqcentirebuli interesi arsebobs. logikuri iyo, rom am<br />
Temaze swored im adamians daewera, romelsac am raionSi Casvla da yofna ara marto<br />
naTesauri kavSirebisa da saqmis, aramed samsaxureobrivi movaleobebis gamoc xSirad<br />
uxdeba. aseTi avtoria Cven mier mowveuli maria kotaeva, profesionali Jurnalisti,<br />
romelsac leningoris Sesaxeb maqsimaluri informacia aqvs. Tema, romelzec werda,<br />
misTvis sakmaod nacnobia da mxolod dazustebuli cnobebis SekrebaRa dasWirda.<br />
mniSvnelovania isic, rom marias raionis mosaxleobasTan mWidro urTierToba<br />
akavSirebs da, amdenad, kargad icnobs ara marto iqaur administraciul-mmarTvelobiT<br />
specifikas, aramed raionis rogorc <strong>qarTul</strong>i, ise <strong>osuri</strong> mosaxleobis sazogadoebriv<br />
ganwyobilebebs.<br />
ltolvilebisa da iZulebiT gadaadgilebuli pirebis rTul da mZime<br />
problemaze muSaobas dagvTanxmda merab Cigoevi _ amJamad postkonfliqturi<br />
daregulirebis sakiTxebSi prezidentis sruluflebiani warmomadgenlis moadgile. am<br />
SemTxvevaSic eqsperts kvlevis CatarebaSi Tanamdebobrivi mdgomareoba (aseve _ misi<br />
samsaxureobrivi biografia) daexmara.<br />
dabolos, samxreT oseTis ekonomikuri reabilitaciis ZiriTadi sakiTxebi<br />
warmoadgina baTraZ xarebovma _ samxreT oseTis respublikis parlamentis<br />
sainformacio-analitikuri samsaxuris ufrosma, romelsac saWiro monacemebze<br />
miuwvdeboda xeli.<br />
vimedovneb, rom winamdebare krebuli saSualebas miscems mxareebs, meti icodnen<br />
erTmaneTis Sesaxeb da, rac mTavaria, iqceva precedentad mxareTa samoqalaqo<br />
sazogadoebebis Semdgomi konstruqciuli urTierTqmedebisTvis. es mniSvnelovania,<br />
raTa gaimarTos axali dialogi, romelic moemsaxureba am erebis ZiriTad sasicocxlo<br />
interesebs, erebisa, romelTac erTmaneTTan urTierTobis mravalsaukunovani<br />
istoria aqvT.<br />
5<br />
kosta Zugaevi<br />
proeqtis koordinatori<br />
informaciuli teqnologiebis centris<br />
`sainformacio resursebi~ direqtori<br />
cxinvali, 2011 wlis ivnisi
samxreT oseTis ekonomikuri reabilitacia:<br />
arsebuli amocanebi da ganviTarebis strategia<br />
6<br />
baTraZ xarebovi<br />
ssrk-is daSlam misi yvela Semadgeneli warmonaqmni krizisul<br />
mdgomareobamde miiyvana. es politikur, ekonomikur, socialur Tu kulturul<br />
Semadgenlebs Seexeo. Tuki yofilma mokavSire respublikebma, romlebmac Tavi<br />
suverenul saxelmwifoebad gamoacxades, axali realiebidan gamomdinare<br />
Seqmnili viTarebidan gamosavlis <strong>Zieba</strong> da sakuTari saxelmwifoebriobis Seneba<br />
daiwyes (warmatebis sxvadasxva xarisxiT), administraciul-teritoriuli<br />
erTeulebi _ avtonomiuri respublikebi, avtonomiuri olqebi da<br />
nacionaluri `okrugebi~ _ gacilebiT ufro rTul mdgomareobaSi aRmoCndnen.<br />
maTi umravlesoba yofili mokavSire respublikebis, aw ukve damoukidebeli<br />
saxelmwifoebis, SemadgenlobaSi darCa. zogma Tavisi saxelmwifoebrivpolitikuri<br />
statusis amaRlebas miaRwia, rasac axali metropoliebis axali<br />
xelmZRvaneloba maincdamainc ar SewinaaRmdegebia.<br />
ufro rTulad iyo saqme saqarTvelos SemadgenlobaSi Semaval afxazeTis<br />
avtonomiur sabWoTa socialistur respublikasa da samxreT oseTis<br />
avtonomiur olqTan, aseve azerbaijanis SemadgenlobaSi Semaval mTiani<br />
yarabaRis avtonomiur olqTan dakavSirebiT. es nacionaluri respublikebi,<br />
odesRac Zlevamosili saxelmwifoebrivi monoliTis nangrevebze rom<br />
aRmoCndnen, praqtikulad maTze gavlenadakarguli centris mxridan<br />
yovelgvari mxardaWeris gareSe, sxvebze ufro mZime mdgomareoba SeeqmnaT.<br />
Tavisi „ufrosi“ Zmebis magaliTiT, samxreT oseTma sakanonmdeblo gziT, yvela<br />
donis saxalxo deputatebis gadawyvetilebiT, 1990 wlis 20 seqtembers<br />
sakuTari statusi aamaRla da avtonomiuri olqis nacvlad jer samxreT oseTis<br />
sabWoTa demokratiuli respublika uwoda Tavis Tavs, Semdeg ki — samxreT<br />
oseTis respublika. saqarTvelos (sadac xelisuflebaSi nacionalistebi<br />
movidnen, romlebmac gamoacxades, rom aSenebdnen mononacionalur<br />
saxelmwifos, sadac politika mimarTuli iyo erovnuli umciresobebis<br />
gandevnasa da asimilaciaze) SemadgenlobaSi darCenis survilis arqonis Sesaxeb<br />
gacxadda erovnuli suverenitetis Sesaxeb miRebul deklaraciaSi. amis<br />
sapasuxod saqarTvelos umaRlesma sabWom gaauqma samxreT oseTis avtonomia,<br />
rasac samxreT oseTis mSvidobiani mosaxleobis winaaRmdeg SeiaraRebuli<br />
agresia mohyva 1 .<br />
jer kidev sabWoTa periodSi samxreT oseTi ormagi daqvemdebarebis<br />
administraciuli warmonaqmni iyo. mas jer respublikuri, Semdeg ki sakavSiro<br />
centri akontrolebda. es politikuri da ekonomikuri xasiaTis sirTuleebs<br />
qmnida. swored rom centrebs unda gadaewyvitaT, sameurneo mSeneblobis<br />
romeli sfero unda waweuliyo win, meurneobis romeli dargi unda<br />
ganviTarebuliyo. amasTan, adgilobrivi Taviseburebebi, mkvidri mosaxleobis<br />
interesebi, Sida resursebi naklebad iyo gaTvaliswinebuli. amgvari<br />
araSorsmWvreteluri politikiT ekonomika calmxrivad, arasakmarisi tempebiT<br />
viTardeboda, umeteswilad iyo zaraliani, xolo dasaxuli programebi realur<br />
Sedegebsa da pespeqtivebs ver uzrunvelyofdnen 2 .<br />
Sedegad, wina saukunis 90-iani wlebis miwuruls samxreT oseTi<br />
saqarTvelos yvelaze CamorCenil regionad mogvevlina. arsebiTad igi<br />
sanedleulo danamatad gadaaqcies. maSin, roca samxreT oseTis mosaxleoba<br />
saqarTvelos mosaxleobis or procents Seadgenda, iq mTliani Sida produqtis<br />
1 Конфликты в Абхазии и Южной Осетии. Документы 1989-2006 гг. М. 2008.<br />
2 Советская Юго-Осетия. Цх.1975.
mxolod 1,2 procents awarmoebdnen da mis wilad respublikis erovnuli<br />
Semosavlis 1,5 procenti modioda. erovnuli Semosavlis warmoebis maCvenebeli<br />
erT sul mosaxleze olqSi saSualo-respublikur analogiur maCvenebelTan<br />
SedarebiT mxolod 60,4 procentis toli iyo. industriuli ganviTarebis done<br />
Zalian nela izrdeboda, olqi jer kidev agrarul-industriulad rCeboda.<br />
samxreT oseTSi erT sul mosaxleze 42,7 procentiT nakleb samrewvelo<br />
produqcias awarmoebdnen, vidre saSualod mTel respublikaSi. Tavad olqis<br />
soflis meurneoba, imdroindeli angariSebis mixedviT, savalalo<br />
mdgomareobaSi iyo. viTarebas isic amZimebda, rom respublika olqisgan xarkis<br />
gadaxdas moiTxovda. samxreT oseTs centrisTvis, mezobel <strong>qarTul</strong> raionebTan<br />
SedarebiT, xorci, yveli, matyli, kartofili da soflis meurneobis sxva<br />
produqti 1,5-2-jer meti unda miewodebina, rac adgilobrivi resursebis<br />
gamofitvasa da TviT meurneobis degradacias iwvevda. yvelaferi es<br />
mosaxleobis keTidReobaze pirdapir aisaxeboda. 80-iani wlebis dasasruls<br />
samxreT oseTSi saSualo Tviuri xelfasi yvelaze dabali iyo saqarTveloSi —<br />
148 maneTi (saqarTveloSi _ 186 maneTi, xolo ssrk-Si _ 220 maneTi) 3 .<br />
miuxedavad aseTi gaWirvebuli mdgomareobisa, specialistebi samxreT<br />
oseTidan qmnidnen programebs, sadac srulad iyo gaTvaliswinebuli<br />
adgilobrivi specifika, bunebrivi da SromiTi resursebi, regionTaSorisi<br />
TanamSromlobis SesaZleblobebi. maTi mTlianad SesrulebiT SeiZleboda<br />
samxreT oseTi saSualo-respublikur maCveneblebs miaxloeboda.<br />
rogorc ukve aRiniSna, samreT oseTis avtonomiuri olqi ormagi<br />
daqvemdebarebis regions warmoadgenda. aq sakavSiro daqvemdebarebis<br />
samrewvelo sawarmoebi iyo ganTavsebuli: kvaisas tyviisa da cinkis sabado,<br />
qarxnebi — „eleqtrovibromaSina“ da „emalprovodi“, respublikuri<br />
daqvemdebarebisa ki _ `saqtalki~, samkervalo da trikotaJis fabrikebi,<br />
avtobusSemkeTebeli da saaviacio qarxnebi da sxva sawarmoebi. aseve aq iyo<br />
adgilobrivi mrewvelobis obieqtebi. olqidan gadioda samSeneblo masalebi,<br />
xe-tye, mineraluri wylebi. transkavkasiuri magistrali samxreT oseTs<br />
CrdiloeT kavkasiasa da ruseTTan pirdapir akavSirebda. gazsa da<br />
eleqtroenergias saqarTvelo awvdida. soflis meurneobas saxelmwifo<br />
struqturebi eweodnen (kolmeurneobebs sabWoTa meurneobebi Caenacvla).<br />
savsebiT SesaZlebelia, rom Sida resursebis efeqtianad gamoyenebisa da<br />
sakavSiro da respublikuri centrebis mxridan qmediTi mxardaWeris<br />
SemTxvevaSi, samxreT oseTis ekonomikas Sansi hqonoda gamxdariyo<br />
rentabeluri, mzardi da perspeqtiuli. magram sabWoTa kavSiris daSlam<br />
dasaxuli proeqtebi mTlianad CaSala. upirvelesad, gegmuri ekonomika sabazro<br />
urTierTobebiT Seicvala, risTvisac samxreT oseTi absoluturad<br />
moumzadebeli aRmoCnda. es procesi uaryofiTad aisaxa mTel postsabWoTa<br />
sivrceze, misi Sedegebi igrZnoba axlac, xolo yvelaze ufro man ekonomikurad<br />
daucveli, mcire administraciul-teritoriuli warmonaqmnebi daazarala.<br />
samxreT oseTis mrewveloba ganadgurebis piras aRmoCnda; sawarmoo<br />
urTierTobebi sruliad moiSala; gasaRebisa da momaragebis problema Znelad<br />
gadasaWreli gaxda. dafinansebis arqonam fabrikebisa da qarxnebidan<br />
muSaxelis, gansakuTrebiT _ kvalificiuris, masobrivi gadineba gamoiwvia.<br />
sabWoTa periodSi mravali sameurneo obieqti sxvadasxva mizeziT iyo<br />
ararentabeluri. imisaTvis, rom sawarmoebi ar gaCerebuliyo da mosaxleobas<br />
samsaxuri ar daekarga, isini saxelmwifos dotaciaze iyvnen. axal pirobebSi es<br />
SeuZlebeli gaxda. amas garda, bazris pirobebSi samxreT oseTis sawarmoebis<br />
produqcia arakonkurentunariani aRmoCnda.<br />
3 Харебов Б.К. Проблемы народонаселения Южной Осетии. Цх., 1990.<br />
7
samxreT oseTis ekonomikas ZiriTdi dartyma 1991—1992 w.w. samxedro<br />
agresiam miayena. sirTuleebi jer kidev 1989 wels daiwyo, roca separatizmis<br />
ideiT Sepyrobili mokavSire respublikebi nacionalurebad gadaiqcnen, rasac<br />
mohyva yvela problemuri politikuri, socialur-ekonomikuri, eTnikuri da<br />
kulturuli Sedegi. iqidan moyolebuli samxreT oseTis winaaRmdeg<br />
sainformacio omi mimdinareobda, tardeboda propagandistuli aqciebi,<br />
iRebdnen antixalxur samTavrobo gadawyvetilebebs, erovnuli umciresobebis<br />
uflebebis SemzRudav sakanonmdeblo aqtebs. droTa ganmavlobaSi yvelaferi es<br />
Zaladobriv qmedebebSi gadaizarda — adamianebis motaceba, saxlebis dawva,<br />
pirutyvis moparva, qonebis mitaceba, gzebis blokireba. es ki sameurneo<br />
ganviTarebas aranairad ar uwyobda xels; piriqiT _ mrewvelobisa da sasoflosameurneo<br />
warmoebis perspeqtivas spobda.<br />
90-ian wlebis samxedro agresiis dros samxreT oseTisTvis miyenebuli<br />
zarali uzarmazaria. 117 <strong>osuri</strong> sofeli mTlianad gaiZarcva da daiwva,<br />
cxinvalis sacxovrebeli fondis 15 procenti dazaralda; daingra gzebi da<br />
xidebi, gaitaces pirutyvi, olqidan ezidebodnen ara mxolod kerZo, aramed<br />
saxelmwifo qonebasac — dazga-danadgarebs, saqonels, satransporto<br />
saSualebebs, samSeneblo masalebs, mokled, yvelafers, rasac raime Rirebuleba<br />
hqonda jarTis, liandagebis, eleqtrogadamcemi mavTulebisa da xe-tyis<br />
CaTvliT. 1992 wlis saerTo zaralma 1,4 miliardi maneTi (rubli) Seadgina 4 .<br />
magram yvelaze mniSvnelovani zarali samxreT oseTis mosaxleobas, mis<br />
SromiT resursebs miadga. 1989-1992 wlebSi TiTqmis 1000 adamiani daiRupa, maT<br />
Soris umetesoba _ bavSvebi, qalebi da moxucebi. 2000-ze meti adamiani daiWra<br />
da dasaxiCrda. dRemde aTobiT adamiani ugzo-ukvlod dakargulad iTvleba.<br />
samxreT oseTis respublikis farglebs gareT _ danarCen saqarTveloSi<br />
mcxovrebi 100 aTasze meti osi iZulebuli gaxda CrdiloeT oseTisTvis da<br />
ruseTis sxva regionebisTvis Seefarebina Tavi. maTi umravlesoba ukan aRar<br />
dabrunebula 5 .<br />
1992 wlis ivlisSi, samxreT oseTSi <strong>samSvidobo</strong> kontingentis Seyvanis<br />
Semdeg, usafrTxoebasTan erTad respublikis xelmZRvaneloba saxalxo<br />
meurneobis aRdgeniT dakavda. aq uamravi problema dagrovda, romelTa axal<br />
pirobebSi gadawyveta SeuZlebeli Canda. zogierTi samrewvelo sawarmo<br />
(trikotaJis fabrika, eleqtrosatraqtoro danadgarebis SemkeTebeli qarxana,<br />
saaviacio da qimiuri qarxana) imdenad dazaralda, rom maT aRdgenaze saubaric<br />
aRar iyo; sxva qarxnebisTvis („eleqtrovibromaSina“, „emalprovodi“,<br />
meqanikuri qarxana) profilis Secvla gaxda saWiro. miuxedavad imisa, rom xis<br />
gadamamuSavebeli qarxana da rZis qarxana produqcias uwindeburad uSvebdnen,<br />
maT bevri sawarmos gauqmeba mouwiaT. dRemde dRis wesrigSi dgas samkervalo<br />
fabrikis, avtobusSemkeTebeli, sakonservo qarxnis, rkina-betonis<br />
konstruqciebis qarxnisa da xorckombinatis aRdgena, maTi saqmianobis<br />
mcireodeni koreqtirebiT.<br />
calkea kvaisas tyviisa da cinkis sabados muSaobis aRdgenis sakiTxi.<br />
imisaTvis, rom sawarmo sruli datvirTviT amuSavdes, aucilebelia<br />
maRaroebidan wylis amotumbva, uwyveti eleqtromomaragebis uzrunvelyofa,<br />
Tanamedrove teqnikis, danadgarebis, satransporto saSualebebis SeZena,<br />
misasvleli gzebis SekeTeba, gamamdidrebeli fabrikis amoqmedeba,<br />
specialistebis mowveva da adgilobrivi kadrebis momzadeba. Tumca, mTavaria<br />
4 Кочетков А., Мартынов А., Пискорский М. Южная Осетия. Вооружённая агрессия и миротворческая война.<br />
М., 2009<br />
5 iqve.<br />
8
investorebis mozidva, sawarmoo urTierTobebis awyoba, gasaRebis bazris<br />
povna 6 .<br />
bevri problemaa soflis meurneobaSic. samxedro moqmedebebis, daucvel<br />
soflebze <strong>qarTul</strong>i specnazisa da sxvadasxva bandituri jgufis regularuli<br />
Tavdasxmebis, gzebis blokirebis, ris gamoc moSorebuli dasaxlebuli<br />
punqtebi produqtebisa da sicocxlisTvis aucilebeli sagnebis gareSe<br />
rCebodnen, gamo mravali <strong>osuri</strong> sofeli sruliad daicala mosaxleobisgan.<br />
gatacebuli saqoneli, mitovebuli savargulebi, dangreuli fermebi, damwvari<br />
saxlebi, gapartaxebuli baRebi — aseT viTarebaSi mosaxleobis dabruneba did<br />
problemas warmoadgens. gasakeTebeli bevria: pirvel rigSi, adamianebma Tavi<br />
usafrTxod unda igrZnon, unda hqondeT garantirebuli Semosavali, unda<br />
aRdges sacxovrebeli fondi, daigos gzebi, aRdges eleqtrogadamcemi xazebi da<br />
satelefono kavSiri, aSendes skolebi, samedicino punqtebi, kulturis<br />
obieqtebi, gamoiyos saxsrebi pirutyvis, saTesi masalebis, sasuqebisa da<br />
sasoflo—sameurneo teqnikis Sesasyidad. aq CamoTvlilis umetesobas<br />
iTvaliswinebda da axlac iTvaliswinebs fermeruli meurneobis mxardaWeris<br />
programa, romelic jer kidev gansaxorcielebelia.<br />
garedan daxmarebis gareSe aRdgena SeuZlebeli iyo. 90-iani wlebis<br />
ruseTi Sida problemebiT iyo dauZlurebuli, mimdinareobda brZola<br />
ZalauflebiTvis, bunebrivi resursebis kerZo gadanawileba, aqtivebis Zarcva,<br />
Cerdeboda sawarmoebi. ruseTi saerTaSoriso avtoritetsa da didi wvalebiT<br />
mopovebul poziciebs kargavda. aseT pirobebSi is daxmarebas Tavad saWiroebda.<br />
samxreT oseTSi sxvadasxva juris mewarmeebi da biznesmenebi Cavidnen.<br />
erTni humanitarul daxmarebas uwevdnen, meoreni saxsrebs sagamomcemlo<br />
saqmianobasa da sxvadasxva kulturul programaSi abandebdnen. iyvnen iseTebi,<br />
vinc sxvadasxva sameurneo obieqtiT dainteresda da saxsrebis dabandebisTvis<br />
mzadyofnas gamoTqvamda. zogi maTgani abandebda kidec, Tumca es erTjeradi<br />
aqciebi Sedegis momtani ar aRmoCnda, xSirad Zalisxmeva fuWi iyo.<br />
amasTan, investorebi garantiebs, sagadasaxado SeRavaTebsa da<br />
sakanonmdeblo bazis gamarTvas iTxovdnen. es yvelaferi ki im periodSi<br />
sirTuleebTan iyo dakavSirebuli, rac ekonomikur aRorZinebas xels uSlida.<br />
sirTuleebi usafrTxoebis mxrivac arsebobda. cxinvali <strong>qarTul</strong>i anklavebiT<br />
iyo garSemortymuli, saidanac isrodnen, igzavneboda diversantebi, ewyoboda<br />
provokaciebi da daSinebis aqtebi. gzebi mudmivad iketeboda, adamianebs da<br />
tvirTebs akavebdnen. nebismier dros SeiZleba Semwydariyo gaziT, wyliTa Tu<br />
eleqtroenergiiT momarageba. saqme iqamde midioda, rom respublikis<br />
xelmZRvanelobas imis nacvlad, rom kexvi-cxinvalis 10 km.-iani gzatkeciliT<br />
esargebla, uxdeboda SemovliTi, naklebad gamosadegi 30-km.-iani zaris gziT<br />
gadaadgileba.<br />
didi garjis fasad amuSavda zogierTi sawarmo, romelTa Sorisaa<br />
„emalprovodi“, „eleqtrovibromaSina“, meqanikuri qarxana, xis kombinati,<br />
mineraluri wylis Camosasxmeli qarxana „bagiaTa“. amaTgan, mxolod am<br />
ukanasknels moaqvs stabiluri Semosavali; danarCeni ki 90-iani wlebis<br />
bolosTvis Tavisi simZlavris mxolod 10-20%-ze Tu gavidnen. zogi saamqro<br />
droebiT daixura, xolo TviT sawarmoebs profili SeecvalaT. magaliTad,<br />
„emalprovodis” qarxanam plastikatis produqciis gamoSveba daiwyo (WurWeli,<br />
milebi), „eleqtrovibromaSinam“ — SeSis Rumlebis, urnebis, avzebis. zog<br />
qarxanaSi sadurglo saamqroebi gaixsna. saqme iqamde mivida, rom iqve saflavis<br />
qvebis damzadebac daiwyes.<br />
soflis meurneobaSi saqme kidev ufro rTulad iyo. imis gamo, rom<br />
meurneobis kuTvnili pirutyvi gaitaces an daxoces, xolo fermebi gadawves an<br />
6 Цховребов И. Н. Квайса – гордость Юго-Осетии. Цх., 1990.<br />
9
daangries, mecxoveleoba mTlianad gapartaxda. rac Seexeba kerZo naxirs, masac<br />
mniSvnelovani zarali miadga. SesamCnevad Semcirda saTesi farTobebi.<br />
praqtikulad aRar arsebobda sasoflo-sameurneo teqnika, sasuqis Semotana<br />
Sewyda. gaicemoda saxsrebi saTesle masalis SesaZenad, Tumca amas ekonomikuri<br />
efeqti ar hqonia.<br />
gzebi, xidebi, sarwyavi nagebobebi remonts saWiroebdnen. saqalaqo<br />
satelefono kavSiri imdenad dazianda, rom axlac, 20 wlis Semdeg, bevri<br />
abonenti ver sargeblobs telefoniT. saxelmwifo radiotranslaciis aRdgenac<br />
mxolod am bolo dros moxerxda.<br />
xalxma nel-nela iswavla gare daxmarebis gareSe gamosavlis <strong>Zieba</strong>,<br />
problemebis damoukideblad daZleva, kavSirebis damyareba, yofa-cxovrebis<br />
awyoba. istoriulad, umetesad mTaSi mcxovrebi osebi da dablobSi mcxovrebi<br />
qarTvelebi erTmaneTTan urTierTsargeblian vaWrobas eweodnen, erTmaneTSi<br />
sawarmo produqcias cvlidnen. bazarze osebs xorci, yveli, matyli,<br />
kartofili, xis nakeTobebi CamohqondaT, qarTvelebs ki _ xili, bostneuli,<br />
marcvleuli, samrewvelo saqoneli. ukanasknel dromde, miuxedavad imisa, rom<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s mogvareba ver xerxdeboda da SigadaSig erovnul<br />
niadagze garTulebebic iyo, vaWrobaze es ar asaxula. cxinvalis garSemo<br />
ganlagebul soflebSi mcxovreb qarTvelebs qalaqis bazarze mainc<br />
CamohqondaT xili, yurZeni, rZe da rZis produqtebi, saxlebSi ki mihqondaT<br />
yvelaferi, risi yidvac SeiZleboda bazarze Tu maRaziebSi _ xorci, yveli,<br />
karaqi, burRuleuli, Saqari da puric ki.<br />
<strong>konfliqti</strong>s zonaSi erToblivi vaWrobis Tavisebur simbolod samxreT<br />
oseTisa da saqarTvelos sazRvarze mdebare bazroba gaxda. osebi mas `teks~ 7 ,<br />
xolo qarTvelebi ergneTis bazrobas uwodebdnen. bazrobas romdenime heqtari<br />
farTobi ekava da cxinvali-goris trasis gaswvriv, ramdenime kilometrze<br />
gadaiWima. sakmaod mokle xanSi aq sasawyobo nagebobebi, savaWro jixurebi, Ria<br />
savaWro moednebi, kavSirgabmulobisa da samedicino punqtebi, afTiaqebi,<br />
gazisa da benzingasamarTi sadgurebi da a.S. gaCnda. sakvebi produqtebis garda<br />
aq mravali sxva saqoneli iyideboda, avtosaTadarigo da samSeneblo masalebis<br />
CaTvliT. aq SeiZleboda fqvilis, Saqris, cementisa da sxva saqonlis biTumad<br />
SeZena. ergneTSi osebs CrdiloeT kavkasiis bazrebidan CamohqondaT saqoneli,<br />
xolo qarTvelebs _ Turquli produqcia da sakuTar baR-bostanSi moweuli. aq<br />
ideboda garigebebi, iniSneboda Sexvedrebi, wydeboda problemebi, romlebic<br />
orive mxaris daswrebas moiTxovda. saerTaSoriso damkvirveblebs araerTxel<br />
uTqvamT, rom ergneTis bazroba saxalxo diplomatiis TvalsaCino magaliTi<br />
iyo, rom adamianebma vaWrobisa da uSualo kontaqtebis meSveobiT ufro metis<br />
miRweva SeZles, vidre es oficialuri molaparakebebis, „mrgvali magidebis“,<br />
poziciebis daaxloebis mizniT erToblivi programebis SemuSavebiT moxerxda.<br />
ergneTis bazrobaze dadebiTi da, rac mTavaria, orive mxarisTvis<br />
sargebliani vaWrobis gamocdilebis magaliTi leningorisa da znauris<br />
raionebis sasazRvro zonebSic gamoiyenes. kvebis produqtebiT dawyebuli,<br />
asortimenti da savaWro brunva imdenad gaizarda, rom bazrobaze ucxouri<br />
manqanis yidvac ki gaxda SesaZlebeli.<br />
amgvarad, ergneTis bazroba warmatebiT viTardeboda, xolo vaWroba xels<br />
uwyobda „saxalxo diplomatias“, keTilmezoblobasa da qarTvel da os xalxebs<br />
Soris ndobis aRdgenas. magram saqarTveloSi „vardebis revoluciam“ gaimarjva<br />
7 sabWoTa periodSi cxinvalis samxreT SesasvlelTan ganTavsebuli iyo teqnikursaeqspluatacio<br />
kantora (rusulad _ ТЭК), xolo vaWrobis dawyebasTan erTad am abriviaturam<br />
axali mniSvneliba SeiZina _ „savaWro-ekonomikuri kompleqsi“ (romlis rusuli abreviaturac<br />
aseve ТЭК-ia).<br />
10
da xelisuflebaSi saakaSvilis gundi movida. axalma qarTvelma liderma<br />
ergneTis bazrobasa da or xalxs Soris daaxloebis perspeqtivaSi <strong>qarTul</strong>i<br />
saxelmwifoebriobisa da Tavisi politikuri momavlisTvis safrTxe dainaxa;<br />
gadawyda ergneTis bazrobis daxurva da sazRvarze kontrolis gamkacreba.<br />
xalxs ki auxsnes, TiTqos am gziT saxelmwifom kontrabandas, narkotikebsa da<br />
mTlianobaSi kriminals gamoucxada brZola. miuxedavad movaWreebis<br />
protestisa, bazroba daxures, Tumca saqarTveloSi narkotikebisa da<br />
kriminalis sakiTxi amiT ar gadawyda, ufro _ piriqiT. yvelaze metad am<br />
Zalismierma qmedebam qarelisa da goris raionis qarTveli glexebi daazarala:<br />
saqarTvelos sxva regionebSi maT xilsa da bostneulze moTxovnileba ar iyo,<br />
xolo mas Semdeg, rac ruseTma <strong>qarTul</strong>i Rvinis Sesyidva Sewyvita (sxva qveynebSi<br />
masze moTxovna arc yofila) yurZnis Cabareba maT Calis fasad uxdebodaT.<br />
sirTuleebs <strong>osuri</strong> mosaxleobac ganicdida, Tumca aq yvelaferi ufro<br />
martivad iyo. xili da yurZeni saqarTvelodan samxreT oseTSi mainc<br />
SemohqondaT, oRond _ ergneTisTvis gverdis avliT da sxva fasad. <strong>qarTul</strong>i<br />
soflebis macxovreblebi cxinvalSi rZesa da rZis produqtebs mainc<br />
daatarebdnen.<br />
aseTi viTareba 2008 wlis agvistomde gagrZelda. samxreT oseTze morigma<br />
samxedro Tavdasxmam ori respublikis mosaxleobas Soris awyobili savaWro<br />
sistema mTlianad mospo. ruseTisa da sxva qveynebis mier samxreT oseTis<br />
aRiarebis Semdeg saqarTvelosa da samxreT oseTs Soris administraciuli<br />
sazRvari umal saxelmwifo sazRvrad gadaiqca, misi Tanamdevi yvela SedegiT.<br />
samxreT oseTis ekonomikis aRdgenis saqmeSi gansakuTrebiT unda<br />
aRiniSnos saerTaSoriso organizaciebis mier Setanili wvlili. 1992 wlis<br />
ivlisSi, saomari moqmedebebis damTavrebisTanave, msofliosa da evropis bevrma<br />
struqturam <strong>konfliqti</strong>s mosagvareblad sakuTari Suamavloba wamoayena.<br />
amasTan, sakuTriv politikuri problemebis gadawyvetasTan erTad, Suamavlebi<br />
samxedro moqmedebebis Sedegad dangreuli meurneobis aRdgenisa da<br />
ltolvilebis dabrunebis valdebulebebsac iRebdnen.<br />
2008 wlis agvistomde maT amis SesaZleblobebi hqondaT da zogi<br />
saerTaSoriso organizacia am mimarTulebiT sakmaod Sedegianad saqmianobda.<br />
ase, euTom (im wlebSi _ euTT-ma) cxinvalSi Tavisi ofisi jer kidev 1993 wels<br />
gaxsna. euTos misiis saqmianobis mTavar aspeqts monitoringi warmoadgenda;<br />
amitom samxreT oseTSi samoqalaqo da samxedro damkvirveblebi mudmivad<br />
imyofebodnen. euTo Tavis Suamavlobas respublikisaTvis ekonomikuri<br />
daxmarebis saqmeSi sTavazobda. vinaidan es organizacia sameurneo aRdgenas ar<br />
emsaxureboda, misi meSveobiT am proeqtebis ganxorcielebas evrokavSiri<br />
Seudga. orwliani ekonomikuri programa Zalian xarjiani aRmoCnda _ misi<br />
Rirebuleba 11 milioni evro iyo. am fuliT devnilebisTvis aSenda saxlebi,<br />
SekeTda gzebi da wyalgayvaniloba, aRadgines xidebi, Sesrulda sxvadasxva saxis<br />
samuSao da sxvadasxva humanitaruli Ronis<strong>Zieba</strong>c dafinansda 8 .<br />
afxazeTisgan gansxvavebiT, samxreT oseTSi gaeros Tavisi ofisi ar<br />
hqonia da <strong>samSvidobo</strong> misiiT iq dakavebuli ar yofila, magram Tavisi<br />
struqturis _ gaeros ltolvilTa umaRlesi komisris sammarTvelos _<br />
meSveobiT ltolvilTa gansaxlebis saqmeSi miiRo monawileoba. sammarTvelos<br />
mTavari mizani soflebSi saxlebis aSeneba iyo, sadac devnilebis Sesaxleba<br />
igegmeboda da miuxedavad imisa, rom am proeqts socialuri TvalsazrisiT<br />
mniSvnelovani Sedegebi ar moutania, programa mTlianad Sesrulda.<br />
ufro mravalmxrivi aRmoCnda norvegiis ltolvilTa sabWos saqmianoba.<br />
man humanitaruli daxmarebiT daiwyo _ arigebda produqtebs, tansacmels,<br />
8 euTos misia saqarTveloSi, Tbilisi, 1994 w.<br />
11
saojaxo nivTebs da pirveladi moxmarebis sagnebs, Tumca Semdeg sabWo<br />
mikroekonomikuri proeqtebis realizacias Seudga. is msurvelebisTvis<br />
produqciis warmoebisTvis saWiro danadgarebs iZenda. amgvarad,<br />
mkeravebisTvis SeiZines sakeravi manqanebi da qsovilebi, riTic maT saxlSi<br />
sxvadasxva saxis SekveTebis Sesrulebis saSualeba miecaT. norvegiis sabWom<br />
daxmareba safermero meurneobebsac gauwia. daiwyo momsaxurebis obieqtebis<br />
aRdgenac.<br />
marTalia, avstriis humanitaruli komiteti samxreT oseTSi arcTu ise<br />
didxans saqmianobda, magram sakmaod xelSesaxebi kvali datova: man daba ZauSi<br />
saSualo skola da skola-internati aaSena da avejiTa da teqnikiT uzrunvelyo.<br />
samxreT oseTSi sxvadasxva mikroekonomikuri proeqtis realizaciiT<br />
aseve saerTaSoriso organizaciebi IRC da ADRA iyvnen dakavebuli. garda amisa,<br />
es ukanaskneli humanitarul daxmarebas eweoda, gaWirvebulebs urigebda SeSas,<br />
medikamentebs da respublikis samkurnalo dawesebulebebisTvis meddebs<br />
amzadebda. aRsaniSnavia, rom ADRA maSinac ki, roca cxinvalSi ofisi aRar<br />
hqonda, Tavis misias agrZelebda da programis dasruleba Tavisi adgilobrivi<br />
warmomadgenlebis meSveobiT gadawyvita.<br />
saerTaSoriso organizacias „eqimebi sazRvrebis gareSe“ cxinvalSi aseve<br />
hqonda warmomadgenloba. marTalia, meurneobisa da ekonomikis aRorZinebaSi<br />
mas uSualo monawileoba ar miuRia, magram Tavisi iq yofnis mcire xanSi man<br />
humanitaruli daxmarebis mxriv sakmaod bevri gaakeTa. samedicino<br />
dawesebulebebSi (umetesad tuberkuloziT daavadebulTaTvis) SehqondaT<br />
medikamentebi, sakvebi produqtebi, SeSa, da a.S. mogvianebiT, igive saqmianobas<br />
saerTaSoriso wiTeli jvris komiteti axorcielebda.<br />
aRsaniSnavia, rom saerTaSoriso organizaciebi samxreT oseTis<br />
mosaxleobisTvis cxovrebis gaiolebas sxva meTodebiTac cdilobdnen:<br />
sakuTari programebis realizaciisTvis isini adgilobriv mosaxleobas<br />
iyenebdnen _ Tarjimnebs, mSeneblebs, mZRolebs, socialur muSakebsa da sxva<br />
specialistebs da uxdidnen maT ufro mets, vidre respublikis danarCeni<br />
macxovreblebi iRebdnen. amis garda, adgilobrivi mosaxleobisgan isini<br />
sacxovrebel farTebsa da avtotransports qiraobdnen da sxva fasiani<br />
momsaxurebiT sargeblobdnen. isini yvela aucilebel (respublikur)<br />
gadasaxads ixdidnen.<br />
im periodSi saerTaSoriso organizaciebi saqarTvelosa da samxreT<br />
oseTis arasamTavrobo organizaciebs Soris kontaqtebs yvelanairad<br />
uwyobdnen xels, neitralur teritoriebze maTTvis marTavdnen Sexvedrebs,<br />
seminarebs, konferenciebs, sxvadasxva Tematikisadmi miZRvnil „mrgval<br />
magidebs“. maswavleblebi xvdebodnen maswavleblebs, eqimebi — eqimebs,<br />
Jurnalistebi — Juranilestebs da a.S. 1995 wlidan 2000 wlamde ori<br />
respublikis xelmZRvanelobis ramdenime Sexvedra gaimarTa, maT Soris _ ori<br />
Sexvedra saqarTvelos prezidnet eduard SevardnaZesa da samxreT oseTis<br />
prezident ludvig Cibirovs Soris. am RonisZiebebze gansaxilveli mTavari<br />
sakiTxebi or qveyanas Soris <strong>konfliqti</strong>s mogvarebis politikuri<br />
perspeqtivebi, usafrTxoebis garantiebi da devnilTa dabruneba gaxldaT.<br />
amasTan erTad, rogorc wesi, yuradReba ekonomikis aRdgenas, sazRvrispira<br />
vaWrobas, gazis, eleqtroenergiisa da wylis mowodebas eTmoboda.<br />
saerTaSoriso organizaciebi, Tavis mxriv, sruli dafinansebis garantiiT,<br />
orive mxares erTobliv proeqtebSi monawileobas sTavazobdnen. yoveli aseTi<br />
cda mxolod nawilobriv aRmoCnda warmatebuli, vinaidan saqarTvelo mxolod<br />
lideris rols Tanxmdeboda da partniorul safuZvelze proeqtebSi<br />
monawileobas samxreT oseTis irib aRiarebad aRiqvamda. aseT pirobebSi<br />
saSuamavlo struqturebi da sasponsoro fondebi sakiTxis mxolod nawilobriv<br />
12
gadawyvetas dasjerdnen, rac mxareebs Soris erT proeqtSi Cadebuli finansuri<br />
saSualebebis ganawilebaSi mdgomareobda. amasTan, samxreT oseTi ufro xSirad<br />
wamgebian mdgomareobaSi iyo.<br />
axali aTaswleulis damdegs, samxreT oseTSi samxedro moqmedebebis<br />
damTavrebidan aTi wlis Tavze, <strong>konfliqti</strong>s mxareebma poziciebis<br />
mniSvnelovnad daaxloeba moaxerxes, Tumca saboloo Sedegi miRweuli ar<br />
yofila _ samxreT oseTis politikuri statusis sakiTxi kvlav Ria rCeboda.<br />
saqarTveloSi „vardebis revoluciis“ gamarjvebam da xelisuflebaSi m.<br />
saakaSvilis mosvlam viTareba sawyis mdgomareobaSi daabruna: gamkacrda<br />
sasazRvro kontroli, gauqmda erToblivi bazrobebi, arasamTavrobo<br />
organizaciebis, SemoqmedebiTi kavSirebis, samecniero da kulturuli<br />
gaerTianebebis kontaqtebi sruliad gawyda. mTlianad Sewyda kontaqtebi<br />
samTavrobo donezec, respublikebis meTaurTa Sexvedrebi SeuZlebeli gaxda.<br />
es yvelaferi uaryofiTad aisaxa sameurneo saqmianobaze, magram yvelaze metad<br />
dazaralda saqarTvelo _ man ruseTis bazari dakarga. samxreT oseTi ruseTze<br />
95%-iT iyo damokidebuli da amitom oficialuri Tbilisis pozicias misTvis<br />
didi ziani ar moutania.<br />
politikuri daaxloebisa da kavSirebis awyobis nacvlad, saqarTvelo<br />
samxreT oseTTan pirdapir konfrontaciaze wavida, rac sabolood mSvidobian<br />
mosaxleobaze TavdasxmiT damTavrda. 2008 wlis agvistos samxedro agresia<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> dapirispirebis mTeli periodis manZilze yvelaze sastiki da<br />
sisxlismRvreli gamodga. srolis Sedegad mxolod cxinvalSi 26 mravalbiniani<br />
municipaluri saxli mTlianad daiwva da daingra, nawilobriv daingra 226<br />
saxli. mTlianad ganadgurda 231 kerZo saxli, 442 saxli sacxovreblad uvargisi<br />
gaxda, 674 saxlma saSualo donis dazianeba miiRo 9 . es zarali Tavdapirveli<br />
gaangariSebiT 10 miliard rublad Sefasda.<br />
mniSvnelovnad dazianda qarxnebi _ „eleqtrovibromaSina“,<br />
„emalzavodi“, meqanikuri qarxana. daiwva parlamentis Senoba, sagareo saqmeTa<br />
saministros Senoba, saxelmwifo universitetis saswavlo korpusi, qalaqis<br />
univermaRi; nawilobriv daingra Sinagan saqmeTa saministrosa da saxelmwifo<br />
televiziis Senobebi. qalaqis Svidi zogadsaganmanaTleblo skolidan sami<br />
mTlianad daingra, sabavSvo baRebi da bagebi savalalo mdgomareobaSi<br />
aRmoCnda. seriozulad dazianda respublikuri saavadmyofo, qalaqis<br />
poliklinikebi, respublikuri da adgilobrivi biblioTekebi. srolis Sedegad<br />
qalaqis infrastruqtura TiTqmis mTlianad ganadgurda; kavSirgabmulobis,<br />
wyalmomaragebis, gazisa da eleqtroqselis komunikaciebi mTlianad gamovida<br />
mwyobridan. savaWro da kerZo biznesis obieqtebis umravlesoba daiwva.<br />
dangreuli kulturis obieqtebs Sorisaa ori marTlmadidebeli eklesia da<br />
erTi sinagoga. satanko Setevis Sedegad dazianda cxinvalis mexuTe skolis<br />
ezoSi mdebare memorialuri sasaflao.<br />
aranakleb dazaraldnen respublikis, gansakuTrebiT ki cxinvalis<br />
raionis, soflebi — frisi, tbeTi, xeTagurovo, dmenisi, saTikara, sarabuki,<br />
sadac saxlebis umravlesoba daingra; ganadgurda naTesebi, xolo pirutyvis 80<br />
procenti gaitaces an ganadgurda.<br />
yvela zemoT moyvanili monacemi zaralis mTlian suraTs mainc ver<br />
asaxavs. es mxolod maTi nawilia da yvela es faqti imisTvisaa moyvanili, rom<br />
miaxloebiTi warmodgena mainc Seiqmnas imaze, Tu ra zarali miadga samxreT<br />
oseTis saxalxo meurneobas, mis saxelmwifo da kerZo seqtors. carieli<br />
cifrebi naTels hfenen, Tu ra moculobis aRdgeniTi samuSaoebia Casatarebeli.<br />
9 samxreT oseTis respublikis aRdgenis proeqtebis realizaciis saxelmwifo komitetis<br />
monacemebis mixedviT.<br />
13
da axlac ki, 2008 wlis agvistos movlenebidan ornaxevari wlis Semdeg,<br />
aRdgeniT process bolo ar uCans.<br />
<strong>qarTul</strong>i xelmZRvanelobis mier wamowyebuli samxedro avantiuris<br />
Sedegad dazaralda ara mxolod <strong>osuri</strong> mosaxleoba, aramed qarTvelebic.<br />
cecxlis xazze aRmoCnda da sapasuxo dartymis Sedegad praqtikulad<br />
ganadgurda kexvi-TamaraSenis, avnevi-nulisa da eredvi-vanaTis anklavebi 10 .<br />
samxreT oseTis winaaRmdeg warmoebulma omma respublikas damRupveli<br />
dartyma miayena. Tavdapirvelad wina planze mosaxleobisTvis humanitaruli,<br />
samedicino da fsiqologiuri daxmarebis, sacxovrebeli binebisa da<br />
komunikaciebis aRdgenis sakiTxebma wamoiwia, xolo mrewvelobisa da sasoflosameurneo<br />
ganviTarebis problemebi mxolod amis Semdeg dadga 11 .<br />
samxreT oseTSi humanitaruli daxmareba samxedro moqmedebebis<br />
damTavrebisTanave Sevida. is erTob moculobiTi da mravalmxrivi iyo.<br />
tvirTebi modioda sxvadasxva qveynidan, saerTaSoriso humanitaruli<br />
organizaciebidan, sazogadoebrivi fondebidan, magram gansakuTrebiT _<br />
ruseTis federaciis subieqtebisgan da dsT-is qveynebidan. daxmarebas uwevdnen<br />
saxelmwifo struqturebi, sazogadoebrivi organizaciebi, humanitaruli<br />
fondebi, religiuri Temebi, <strong>osuri</strong> diasporebi. respublikaSi didi raodenobiT<br />
Semodioda kvebis produqtebi, medikamentebi, pirveladi aucileblobis<br />
sagnebi, sayofacxovrebo nivTebi, samSeneblo masalebi, avtotransporti,<br />
teqnika da aRWurviloba. amas garda, respublikaSi mniSvnelovani finansuri<br />
daxmarebac Semodioda. es iyo gadaricxvebi ruseTis federaciis subieqtebis<br />
biujetebidan da firmebisa da organizaciebis angariSebidan, aseve _ kerZo<br />
Semowirulebebi. Sedegad, TiTqmis yvela dazaralebulma ojaxma miiRo<br />
daxmareba da sakompensacio Tanxa.<br />
samxreT oseTis aRdgenis procesi axal fazaSi ruseTis mier<br />
mniSvnelovani politikuri gadawyvetilebis miRebis Semdeg Sevida: 2008 wlis 26<br />
agvistos ruseTis federaciam samxreT oseTi aRiara, ris Semdegac samxreT<br />
oseTis respublika saerTaSoriso samarTlis subieqti gaxda 12 . ori wlis<br />
manZilze or qveyanas Soris 50-ze met saerTaSoriso xelSekrulebasa da<br />
SeTanxmebas moewera xeli. maTi umetesoba sameurneo da socialuri<br />
struqturebis reabilitacias exeboda.<br />
pirveli ori wlis ganmavlobaSi samxreT oseTis aRdgenaze ruseTma 11<br />
miliard rublze meti gamoyo. es saxsrebi moxmarda municipaluri da kerZo<br />
sacxovreblebis, skolebis, skolamdeli dawesebulebebis, saavadmyofoebis,<br />
poliklinikebis, gzebis mSeneblobasa da remonts, aseve sakomunikacio<br />
sistemebis aRdgenas. yvelaze didi rezonansi, Tavisi sirTulisa da teqnikuri<br />
maxasiaTeblebis unikalurobiT, „Zuarikau-cxinvalis“ gazsadenis gayvanas<br />
mohyva 13 . samxreT oseTSi gazi ruseTidan pirdapiri gziT Semovida, ramac misi<br />
mniSvnelovani gaiafeba gamoiwvia. gazsadenis gamtarianoba iseTia, rom<br />
perspeqtivaSi samxreT oseTi SeiZleba satranzito respublikad iqces, rac<br />
udavod gaaumjobesebs ekonomikur klimats respublikaSi.<br />
ruseTis federaciis mTavrobis iniciativiT, zogierTma samrewvelo<br />
gigantma xelSekruleba samxreT oseTis sawarmoebTan dado, Tavisi arsiT ki es<br />
maTze Sefobis aReba iyo. ase, uralis samTomadneulis kombinatma valdebuleba<br />
10<br />
adamianTa msxverplis Tavidan acileba SesaZlebeli gaxda mxolod imitom, rom am <strong>qarTul</strong>i<br />
soflebis mosaxleoba mosalodneli Tavdasxmis Sesaxeb imformirebuli iyo da saSiSi zona<br />
droulad datova, xolo darCenil ramdenime moxucs cxadia xeli ar axles.<br />
11<br />
Бзаров Р.С. Независимость Республики Южная Осетия — гарантия безопасности и надежного будущего<br />
осетинского народа. Цх., 2008.<br />
12<br />
ruseTis federaciis prezidentis brZanebuleba №1261samxreT oseTis respublikis aRiarebis<br />
Sesaxeb, 2008 wlis 26 agvisto.<br />
,,<br />
13<br />
gazsadens calke dafinanseba hqonda da is 15 miliardi rubli dajda.<br />
14
kvaisaSi madnis mopovebis marTvaze, „eleqtrovibromaSinasa“ da<br />
„emalprovodis“ qarxnebis simZlavris gazrdaze aiRo.<br />
rac Seexeba saerTaSoriso, msoflio da evropul organizaciebs, samxreT<br />
oseTis aRdgenaSi maT monawileobaze laparakic ar Rirs. elementaruli<br />
humanitaruli daxmarebac ki zedmetad politizirebuli xdeboda. ucxouri<br />
fondebi samxreT oseTSi tvirTebis Semotanas mxolod saqarTvelos mxridan<br />
Tanxmdebodnen, riTic Tavis pozicias afiqsirebdnen _ samxreT oseTis<br />
respublika suverenuli saxelmwifo warmonaqmni ki ara, aramed saqarTvelos<br />
ganuyofeli nawilia. cxinvalisTvis aseTi pozicia miuRebeli iyo; amas garda aq<br />
safuZvlianad SiSobdnen, rom humanitarul tvirTebTan erTad saqarTvelodan<br />
samxreT oseTSi SeiZleba Sesuliyo narkotikebi, kontrabanda da yalbi fuladi<br />
niSnebi, xolo Tanmxleb pirebs Soris SeiZleba yofiliyvnen provokatorebi,<br />
diversantebi da specsamsaxurebis TanamSromlebi.<br />
cxinvalSi yvela evropuli organizaciis ofisi daixura. 2008 wlis<br />
agvistos movlenebis Semdeg, roca maT uapelaciod dauWires mxari<br />
saqarTvelos, samxreT oseTis xelmZRvanelobam da sazogadoebam maT mimarT<br />
ndoba dakarga. mas Semdegac ki, rac sxvadasxva saerTaSoriso damoukidebelma<br />
komisiam sakiTxis Rrma da mravalmxrivi Seswavlis Semdeg (magaliTad,<br />
„taliavinis komisiis“ daskvna) daadgina, Tu vin iyo agresori da vin —<br />
msxverpli, es struqturebi mainc daJinebiT laparakobdnen „saqarTvelos<br />
teritoriul mTlianobaze“, „okupirebul miwebze“, afxazeTisa da samxreT<br />
oseTis saerTaSoriso aRiarebis „aralegitimurobaze“. aseT pirobebSi<br />
afxazeTsac da samxreT oseTsac hqondaT yvelanairi ufleba gadawyvetilebebi<br />
sakuTari interesebidan gamomdinare mieRoT, ucxour saxelmwifoebTan da<br />
sazogadoebriv struqturebTan urTierTobebi sakuTari Sexedulebebisamebr<br />
aewyoT.<br />
agvistos movlenebis dros gansakuTrebuli sayveduri euTos saqmianobam<br />
da poziciam daimsaxura. am organizaciis TanamSromlebma, icodnen ra<br />
moaxloebuli Tavdasxmisa da saSiSroebis Sesaxeb, samxreT oseTis<br />
xelmZRvanelobas amis Sesaxeb ar Seatyobines. metic, mosaxleobas euTos<br />
cxinvalis ofisebis sardafebis TavSesafrad gamoyenebaze uTxres uari.<br />
mogvianebiT imave sardafebSi <strong>qarTul</strong>i jaris mier qalaqis aRebis<br />
SemTxvevisTvis gansazRvruli litertura da saagitacio furclebi<br />
aRmoaCines. sxvaTa Soris, vikiliqsis cnobili saitis masalebSi aRmoCenelia<br />
saintereso dokumenti, romelic saqarTveloSi aSS-is elCma teftma Tavisi<br />
qveynis saxelmwifo departaments gaugzavna. masSi, euTos damkvirveblebis<br />
damowmebiT, saubaria imaze, Tu vin daiwyo omi da agresiis dawyebidan erTi<br />
saaTis manZilze ramdeni Wurvi iyo nasroli cxinvalis mimarTulebiT.<br />
survilis SemTxvevaSi, euTos am monacemebis gaxmaureba da damoukidebeli<br />
komisiebisTvis wardgena SeeZlo, magram es ar gakeTda, rac imas migvaniSnebs,<br />
rom kontinentis usafrTxoebaze pasuxismgebeli mTavari evropuli struqtura<br />
moqmedebs SerCeviT, ar aris damoukidebeli da mikerZoebulia. es gaxda mizezi<br />
imisa, rom samxreT oseTis teritoriaze euTosa da evrokavSirs sakuTari<br />
damkvirveblebis yolaze, daJinebuli mcdelobebis miuxedavad, uari eTqvaT.<br />
Seqmnil pirobebSi maTi iq yofna viTarebas mxolod gaarTulebda 14 .<br />
zogma saerTaSoriso organizaciam samxedro moqmedebebis<br />
damTavrebisTanave afxazeTisa da samxreT oseTis mimarT interesi gamoavlina.<br />
isini axalgazrda saxelmwifoebs sxvadasxva ekonomikur proeqtSi CasarTvelad<br />
sakuTar SesaZleblobebs sTavazobdnen. amasTan, rogorc wesi, SemoTavazebuli<br />
iyo ori varianti: an es respublikebi saqarTvelosTan erTobliv proeqtebSi<br />
14 Доклад независимой международной миссии по поиску фактов в конфликте в Грузии. № 2008/2001 – CFSP.<br />
от 2 декабря 2008г.<br />
15
monawileoben, rac maT, gancxadebebis mixedviT, did sargebels uqadis, an<br />
pirdapiri gziT evropasTan ekonomikur integraciaze midian. amasTan,<br />
afxazeTica da samxreT oseTic am proeqtebis iniciatorebisTvis isev da isev<br />
„saqarTvelos nawilad“ da ruseTis mier droebiT „okupirebul“ teritoriad<br />
rCebodnen. aseTi pozicia am respublikebSi ruseTis ekonomikuri yofnis<br />
nivelirebis mcdelobad aRiqmeboda, rac TavisTavad miuRebeli iyo.<br />
am mxriv, gansxvavebuli pozicia wiTeli jvris saerTaSoriso komitetma<br />
daikava. misi ofisi cxinvalSi jer kidev gasuli saukunis 90-ian wlebSi gaixsna<br />
da dRemde aqtiur funqcionirebas agrZelebs. 2008 wlis agvistos movlenebis<br />
dros am komitetis TanamSromlebi mosaxleobas yvelanair daxmarebas uwevdnen,<br />
riTic madliereba da pativiscema daimsaxures.<br />
Tavdapirvelad komitetis saqmianoba humanitaruli daxmarebis<br />
darigebiT Semoifargleboda, Tumca Semdeg es saqmianoba funqcionalurad<br />
gafarTovda. 2009-2010 wlebSi samxreT oseTis soflis mosaxleobas Tesli da<br />
sasuqi dauriges, ramac xuTi aTasi meurneoba moicva; amasTan, saboloo Sedegis<br />
miRwevaze kontroli dawesda. mocemul etapze saTesle masala meurneobebs isev<br />
daurigdebaT, moxdeba saTesi farTobebis daTvaliereba, xolo agronomi ama Tu<br />
im kulturis moSenebis mizanSewonilobis Sesaxeb daskvnas gaakeTebs.<br />
gansakuTrebuli yuradReba sasazRvro zonebs daeTmoba, upirvelesad ki<br />
_ leningorisa da cxinvalis raionebis damxmare meurneobebs. mxolod<br />
leningoris raionis mosaxleobisgan 150-ze meti gancxadebaa miRebuli<br />
msxvilfexa sanaSeno saqonlis Taobaze, amdenive _ mefutkreobaze da 200<br />
gancxadeba _ minitraqtorebis SeZenaze. yvela es ganacxadi kmayofildeba<br />
usasyidlod gaweuli daxmarebis miznobrivad gamoyenebis pirobiT.<br />
organizaciis mier gaTvaliswinebuli programebi ara mxolod mecxoveleobasa<br />
da memcenareobazea mimarTuli, aramed savaWro da sxva samewarmeo<br />
saqmianobazec.<br />
aRsaniSnavia, rom sakuTari saxelmwifoebriobis mSeneblobisa da<br />
ekonomikuri damoukideblobis dagegmvisas ar Rirs gare, iqneba es ruseTi Tu<br />
saerTaSoriso organizaciebi da saqvelmoqmedo fondebi, grZelvadiani<br />
daxmarebisa da sameurneo seqtoris mxardaWeris imedze yofna. praqtika<br />
adasturebs, rom erTiani ekonomikuri sivrce, savaWro da sabaJo kavSirebi,<br />
ekonomikuri usafrTxoebis garantebi ver iqnebian. es naTlad gamoCnda<br />
amaswinandeli msoflio ekonomikuri krizisis dros.<br />
Tanamedrove pirobebSi samxreT oseTis respublikis saxalxo meurneobis<br />
ganviTarebisa da aRdgenis problemebs ara mxolod ekonomikuri, aramed<br />
mkafiod gamoxatuli politikuri, socialuri da demografiuli Semadgenelic<br />
aqvs. Tu gaviTvaliswinebT imas, rom samxreT oseTSi da mis irgvliv mimdinare<br />
procesebi daJinebuli yuradRebis qveSaa moqceuli da imasac, rom es<br />
yuradReba yovelTvis araa keTilganwyobili, saxelmwifoebrivi mSeneblobis<br />
dros daSvebuli yvela Secdoma respublikis diskreditaciisTvis iqneba<br />
gamoyenebuli da ara mxolod msoflio Tanamegobrobis, aramed potenciuri<br />
mokavSireebisa da ekonomikuri partniorebis aRqmaSi. aSkaraa, rom Tu amasTan<br />
samxreT oseTis respublikis ekonomikis ganviTarebis dinamikis vardna da<br />
stagnaciis procesi SeiniSneba, saqarTvelo ara mxolod samxreT oseTTan,<br />
aramed ruseTTan SedarebiTac bevrad ufro mimzidvel ekonomikur sivrced<br />
warmoCndeba. Tu gaviTvaliswinebT imas, rom politikuri procesebi msoflio<br />
ekonomikaze uSualo da Zalian seriozul gavlenas axdenen, darwmunebiT<br />
SegviZlia vTqvaT, rom samxreT oseTis ekonomikis zrdis tempi<br />
mniSvnelovanwilad damokidebulia im Tanxebis odenobaze, romlebic samxreT<br />
oseTisTvis ruseTisa da sxva megobari saxelmwifoebis mxridan iqneba<br />
gamoyofili. gasagebia, rom am damokidebulebas ukuproporciuli<br />
maxasiaTebeli axlavs. imaze, Tu ramdenad profesionalurad miudgebian<br />
16
samxreT oseTis ekonomikuri modelis formirebas, Tu ramdenad maRali iqneba<br />
mosaxleobis cxovrebis done, bevradaa damokidebuli ara mxolod saxelmwifos,<br />
aramed xalxis bedic.<br />
rac Seexeba ekonomikas, vfiqrobT, rom misi aRdgena da Semdgomi<br />
ganviTareba, droisa da piradi faqtorebis gansazRvriT, mkveTrad<br />
determinirebul Ronis<strong>Zieba</strong>Ta jaWvis realizacias unda daeqvemdebaros.<br />
aSkaraa, rom es jaWvi unda gaformdes da dafiqsirdes mTavrobis mier miRebul<br />
da respublikis parlamentis mier damtkicebul socialur-ekonomikuri<br />
ganviTarebis programebSi grZelvadian, saSualovadian da moklevadian<br />
perspeqtivaSi, rac, Tavis mxriv, respublikis biujetTan unda iyos<br />
dakavSirebuli im pirobiT, rom am programebis SemmuSavebeli, vinc ar unda iyos<br />
igi, maT ganxorcielebaze srul pasuxismgeblobas aiRebs.<br />
aucileblobas ar warmoadgens saubari imaze, rom nebismieri programis<br />
SemuSaveba detaluri, mravalmxrivi da obieqturi strategiuli analiziT unda<br />
daiwyos, romlis mizansac respublikis saxalxo meurneobis potencialis,<br />
warmoebis ZiriTadi faqtorebis ganviTarebis donis, problemaTa<br />
diagnostikisa da maTi aqtualurobis donis gansazRvra unda wamoadgendes. am<br />
analizis Catareba SesaZlebelia mxolod specialuri maCveneblebisa da<br />
koeficientebis SemuSavebis gziT, romlebic sazogadoebis socialuri da<br />
ekonomikuri cxovrebis sxvadasxva mxares daaxasiaTeben. samxreT oseTis<br />
respublikis saxalxo meurneobis ZiriTad problemebs warmoadgens:<br />
• saqarTvelos mxridan gamovlenili agresiis Sedegad moSlili<br />
infrastruqturiT, mTeli rigi sawarmoebisa da sacxovrebeli fondis<br />
ngreviT, SromiTi resursebis deficitiT Seqmnili permanentuli da Rrma<br />
ekonomikuri krizisi.<br />
• mravali sawarmos faqtobrivi gaCereba an, 1990-iani wlebis dasawyisTan<br />
SedarebiT, maTi mxolod 5-10 procentis muSaoba, rac gamoiwvia ssrk-is<br />
daSlis Sedegad sameurneo kavSirebis moSlam; respublikis<br />
mravalwlianma blokadam, ris Sedegadac samxreT oseTis respublikis<br />
sawarmoebisTvis daixura kavkasiis bazari; ruseTis federaciis mier 1994<br />
wels saxelmwifo sazRvris qvemo zaramagSi gatarebam da adamianebisa da<br />
tvirTebis moZraobaze mkacri reJimis dawesebam; konkurentunariani<br />
produqciis praqtikulad ararsebobam. amis Sedegad respublikis<br />
samrewvelo sawarmoebi mudmivad zaraliania, sabazro meqanizmebi an<br />
ganuviTarebelia, an ar arsebobs, Tavisufali ekonomikis kanonebi ki ar<br />
moqmedebs. sawarmoebis zaralianobam ganapiroba aranormaluri<br />
mdgomareoba _ sawarmoebi saxelmwifo biujetis formirebaSi<br />
monawileobas praqtikulad ar iReben.<br />
• mrewvelobis ZiriTadi sawarmoo fondebis cveTis maRali done, radgan<br />
isini 1980-iani wlebis Semdeg ar ganaxlebula. amis Sedegad Tanamedrove<br />
moTxovnebis Sesabamisi produqciis warmoeba SeuZlebeli gaxda. gamodis<br />
mojadoebuli wre _ samxreT oseTis respublikis samrewvelo sawarmoebi<br />
produqciis gasaRebis bazrebs moklebuli arian da maT mier warmoebuli<br />
da gasaRebuli produqciis raodenoba arawamgebian dones ver aRwevs,<br />
xolo mogebis ararseboba warmoebis ZiriTadi saSualebebis<br />
reinovaciisTvis saxsrebis reinvestirebis saSualebas ar iZleva.<br />
• ar aris ganviTarebuli meurneobis axali, sabazro formebi, ar arsebobs<br />
saaqcio kapitali, sabazro gardaqmnebze reaqcia dunea.<br />
• sazogadoebrivi soflis meurneoba naklebproduqtiulia da aqvs<br />
sirTuleebi teqnikiTa da meqanizmebiT aRWurvasTan dakavSirebiT.<br />
17
safermero meurneobebi Camoyalibebis stadiaSia da am droisaTvis<br />
erovnuli dovlaTis SeqmnaSi mniSvelivan rols ver asruleben.<br />
• mcire da saSualo biznesi savaWro, momsaxurebisa da sazogadoebrivi<br />
kvebis sferoTi Semoifargleba; ekonomikis realur seqtorSi da, miT<br />
ufro, inovaciebis sferoSi, kerZo sawarmoebi praqtikulad ar arseboben.<br />
• mimdinareobs SromiTi resursebis dekvalifikacia da bunebrivi dabereba.<br />
es procesebi respublikidan aqtiuri samuSao Zalis mniSvnelovani<br />
nawilis gadinebiTa (gansakuTrebiT 1990-ian wlebSi) da profesiuli da<br />
saSualo specialuri ganaTlebis sistemis sruli ngreviTaa gamwvavebuli.<br />
jerjerobiT dasasbuTebelia, ramdenad mizanSewonili iqneba saxelmwifo<br />
universitetSi inJinrebisa da specialist-teqnikosebis momamzadebeli<br />
Sesabamisi fakultetebisa da, aseve, mravalprofiliani kolejis<br />
(kalatozebis, SemduReblebis, kafelis damgebebis, santeqnikosebis,<br />
eleqtrikosebis momamzadebeli) gaxsna. yovelive es ki samxreT oseTis<br />
respublikis saxalxo meurneobis kadrebis momzadeba-gadamzadebas<br />
arTulebs.<br />
• mosaxleobis cxovrebis dabali done CamoTvlili mizezebiTacaa<br />
ganpirobebuli. mosaxleobis socialurad mniSvnelovani nawilis<br />
Semosavali saarsebo minimums qveviTaa.<br />
• rTuli problemebia demografiis sferoSo. ukanaskneli 20 wlis manZilze<br />
SeiniSneba depopulaciis procesi, sikvdilianoba Sobadobas aRemateba.<br />
migraciis saldo ukanaskneli wlebis ganmavlobaSi uaryofiT niSnulze<br />
idga. gansakuTrebul SeSfoTebas samxreT oseTis mosaxleobis asakobrivi<br />
struqtura iwvevs. respublikaSi mimdinare araxelsayreli bunebrivi da<br />
meqanikuri demografiuli procesebis gamo mosaxleobis dabereba sul<br />
ufro mkafiod vlindeba. dReisaTvis respublikis yoveli meoTxe<br />
macxovrebeli sapensio asakisaa. es ki mniSvnelovnad zrdis<br />
Sromisunariani mosaxleobis datvirTvas. am SemTxvevaSi mdgomareobis<br />
gamosworeba mxolod aqtiuri, gonivruli da mecnierulad<br />
gamarTlebuli demografiuli politikis gatarebiTaa SesaZlebeli, isic<br />
_ aramyisierad.<br />
• sagareo-politikuri riskebiT gamowveuli samxreT oseTis respublikis<br />
sainvesticio mimzidvelobis dabali done: saqarTvelosTan <strong>samSvidobo</strong><br />
SeTanxmebis arqona emuqreba usafrTxoebas. investiciebis sferoSi<br />
dadebiTi faqtori liberaluri kanonmdeblobaa.<br />
• samxreT oseTis savaWro balansis uaryofiTi saldo — samrewvelo<br />
saqonlis, sursaTis, pirveladi da xangrZlivi moxmarebis sagnebis<br />
importi mravaljer aRemateba imave produqciis eqsports. naTelia, rom<br />
msgavsi viTareba respublikis sasursaTo usafrTxoebas realur<br />
saSiSroebas uqmnis. amas garda, satransporto xarjebi mniSvnelovnad<br />
zrdis produqciis TviTRirebulebas, rac ZiriTad produqtebsa da<br />
saqonelze fasebis zrdas uwyobs xels. pirveladi moxmarebis sagnebis<br />
fasebi 30—100 procentiT ufro maRalia, vidre saSualod CrdiloeT<br />
kavkasiaSi, rac mosaxleobis realuri Semosavlebis Semcirebis<br />
damatebiTi faqtoria.<br />
• sakuTari energiis wyaroebis ararsebobis gamo iqmneba viTareba, roca<br />
samxreT oseTi sruladaa damokidebuli gare energetikul wyaroebze; es<br />
maSin, roca samxreT oseTis respublikis hidroenergoresursebis jamuri<br />
simZlavre, sul mcire, 110 megavatia, xolo samrewvelo sawarmoebisa da<br />
saojaxo moxmarebisTvis saWiroa mxolod 35—50 megavati. garda amisa,<br />
respublikaSi qarisa da mzis energiis gamoyenebis saSualebac arsebobs.<br />
18
• xsenebuli tendenciebi da procesebi ganapirobeben imas, rom samxreT<br />
oseTis teritoriaze naRdi fuli brunvaSi TiTqmis ar Cerdeba, vinaidan<br />
energomatareblebisa da produqciis safasuri imxelaa, rom erTi<br />
brunviT mTel naRdi fuli samxreT oseTis respublikis farglebs gareT<br />
„gaedineba“. naRdi fulis mudmivi ukmarisobisa da masTan dakavSirebuli<br />
gadaxdebis Seyovnebis garda, am faqtorma gamoiwvia isic, rom ar arsebobs<br />
Sida investiciebi, mosaxleobis umravlesoba ver qmnis danazogebs, xolo<br />
ojaxuri biujetebi iqamdea misuli, rom xangrZlivi moxmarebis sagnebi<br />
mTliani xarjebis 2/3-s Seadgenen. sakvebi produqtebis, komunaluri<br />
momsaxurebisa da energomatareblebis safasuri mTliani xarjebis 70<br />
procents aRemateba, xolo Semodgoma-zamTris periodSi ufro meticaa;<br />
• efeqturi sabanko sistemis ararsebobis pirobebSi sazogadoebrivi<br />
warmoebis finansuri Semadgeneli aqtualuri veraa. ar arsebobs<br />
ekonomikis realuri dargebis dakrediteba, mcire da saSualo biznensis<br />
finansuri mxardaWera ufro simbolur xasiaTs atarebs;<br />
• imis gaTvaliswinebiT, rom moqalaqeTa janmrTeloba ekonomikur<br />
kategorias ganekuTvneba, respublikaSi jandacvis dabali done<br />
sazogadoebrivi warmoebis efeqturobis dacemis faqtors warmoadgens,<br />
xolo saxelmwifo biujetidan am miznebisTvis gamoyofili saxsrebis<br />
dauSveblad dabali procenti viTarebis ukeTesobisken Secvlas xels ar<br />
uwyobs 15 .<br />
CamoTvlili problemebi samxreT oseTis respublikis ekonomikisTvis<br />
sakmaod seriozulia. respublikis socialur-ekonomikuri cxovrebis<br />
parqtikulad arc erT sferoSi ar momxdara gardatexa, Tumca im wnexis<br />
gaTvaliswinebiT, romlis qveSac respublika ukanaskneli 20 wlis manZilze<br />
imyofeboda, es SeuZlebelic iyo. mizezebi obieqturicaa da subieqturic.<br />
amrigad, xelisuflebis aRmasrulebeli da warmomadgenlobiTi Stoebis<br />
winaSe dgas amocanebi, romelTa sirTulisa da Sromatevadobis gadaWarbebiT<br />
Sefaseba Znelia. zemoCamoTvlilis gaTvaliswinebiT, SesaZlebelia<br />
respublikis ekonomikuri ganviTarebisa da aRmavlobis ZiriTadi<br />
mimarTulebebis formulireba. savaraudoa, rom saxalxo meurneobis<br />
masStaburi reformirebis, axal ekonomikur azrovnebaze gadasvlis<br />
problemebisadmi midgomebis kardinaluri Secvlis, sxva qveynebisa da<br />
regionebis pozitiuri praqtikis gaTvaliswinebis gareSe kargi Sedegebis<br />
miReba ara marto axlo, aramed Soreul momavalSic SeuZlebeli iqneba.<br />
amasTan, mTavari mizani unda gaxdes samxreT oseTis ekonomikis<br />
mdgomareobisa da socialuri sferos TandaTanobiTi miaxloeba ruseTis<br />
federaciis subieqtebis _ CrdiloeT kavkasiis respublikebis donesTan,<br />
mcdeloba, rom samxreT oseTis respublikaSi mTliani Sida produqti erT sul<br />
mosaxleze maqsimalurad miuaxlovdes am regionebis maCveneblebs.<br />
vfFiqrobT, erTjeradi miznobrivi programebiTa da calkeuli proeqtebis<br />
ganxorcielebiT problema ar gadaiWreba. samxreT oseTis socialurekonomikuri<br />
ganviTarebis programa kompleqsur, yovlismomcvel xasiaTs unda<br />
atarebdes. romelime sferos amovardna an misi araproporciuli ganviTareba<br />
aucileblad gamoiwvevs struqturul gadaxrebsa da, saboloo jamSi, ver<br />
gadaiWreba dasaxuli amocanebi.<br />
rogorc ukve iTqva, saxalxo meurneobis aRmavlobisa da<br />
ganviTarebisTvis ganxorcielebul nebismier qmedebas yvela sferoSi win unda<br />
uZRodes viTarebis kompleqsuri analizi. es aris susti da Zlieri mxareebis,<br />
SesaZleblobebisa da riskebis, problemebis diagnostika da respublikis<br />
15 Кокоев Г. Г. Экономика РЮО – пути становления // Южная Осетия. 25. 01. 2009.<br />
19
potenciuri SesaZleblobebis gansazRvra. aSkaraa, rom mTavar problemebs<br />
dabali sazogadoebrivi mwarmoebloba da, gansakuTrebiT, samrewvelo<br />
sawarmoebis zaralianoba warmoadgens. es viTreba mniSvnelovanwilad gamoiwvia<br />
sawarmoebis moZvelebulma ZiriTadma fondebma da aRWurvilobam. aqedan<br />
gamomdinareobs fondebis produqtiulobis dabali done.<br />
Seqmnili viTareba Sedegia sabazro meqanizmebis ararsebobisa, rom ar<br />
xdeba saxelmwifo sakuTrebis, anu saxelmwifo sawarmoebis, mmarTvelebis<br />
kontroli. sawyis etapze aucilebelia samxreT oseTis respublikis sawarmoTa<br />
produqciis gasaRebis bazrebisa da maTi tevadobis gansazRvra. amisTvis ki,<br />
rogorc calkeuli sawarmoebisTvis, ise respublikis mTeli mrewvelobisTvis<br />
marketinguli kvlevebia Casatarebeli. aSkaraa, rom ruseTis mier samxreT<br />
oseTis respublikis damoukideblobis aRiarebam samxreT oseTis ekonomikuri<br />
blokada gaarRvia. da Tu samxreT kavkasiis bazari saqarTvelos mier jer kidev<br />
blokirebulia da am mxriv pozitiuri cvlilebebis molodins safuZveli ar<br />
gaaCnia, ruseTis bazari samxreT oseTis respublikis sawarmoebisTvis savsebiT<br />
xelmisawvdomia.<br />
marketinguli perspeqtivebis gansazRvris Semdeg fabrikebisa da<br />
qarxnebis sawarmoo simZlavre sabazro SesaZleblobebTan SesabamisobaSia<br />
mosayvani, gansaxorcielebelia gamouyenebeli da sawarmoTa marTvis<br />
strategiasTan Seusabamo ZiriTadi sawarmoo fondebis realizacia an<br />
utilizacia. unda moxdes uperspeqtivo sawarmoTa profilis Secvla,<br />
personalis gadamzadeba. vinaidan samxreT oseTis respublikis samrewvelo<br />
sawarmoebze amJamad mTliani SromiTi resursis mxolod xuTi procentia<br />
amoqmedebuli, mis gadamzadebas arc bevri dro da arc didi materiluri<br />
danaxarjebi dasWirdeba. amasTan, sabiujeto sferoSi dakavebuli didi<br />
raodenobis muSakTa materialuri warmoebis dargebSi gadayvanis problema<br />
unda gadawydes, raTa biujeti ganitvirTos, xolo mosaxleobis Semosavlis<br />
saSualo donem aiwios. im azris sawinaaRmdegod, TiTqos samxreT oseTis<br />
respublikaSi maRali moTxovnilebis saqonlis axali sawarmoebis gaxsna ar<br />
Rirs, arsebobs yvelanairi safuZveli saimisod, rom aq msoflioSi ganTqmuli<br />
brendebis produqciis asawyobi saSualo sawarmoebis Seqmnis<br />
mizanSewonilobaze visaubroT. prioriteti maRalteqnologiuri produqciis<br />
warmoebas unda mieniWos. qarxnebma — „eleqtrovibromaSina“ da „emalprovodi“<br />
_ am mimarTulebiT nabijebi ukve gadadges. es SromiTi resursebis ganaTlebis<br />
donis amaRlebis TvalsazrisiTac racionaluria da imiTic, rom msgavsi<br />
sawarmoebis produqcias, rogorc wesi, damatebiTi Rirebulebis maRali done<br />
aqvs. socialuri disproporciebis Sesarbileblad samrewvelo sawarmoebi<br />
Semdeg moTxovnebs unda pasuxobdnen: socialuri mniSvneloba, ekonomikuri<br />
efeqtianoba, respublikis teritoriaze Tanabrad gadanawileba. aq logikuri<br />
iqneboda Sereuli tipis sawarmoebisa da aqciebis sakontrolo paketSi<br />
saxelmwifos upiratesi wiliT daxuruli saaqcio sazogadoebis Seqmna.<br />
imavdroulad, es gaxdeboda sabazro pirobebSi momgebian sawarmoebSi<br />
investiciebis mozidvis winapiroba.<br />
samxreT oseTis respublikis soflis meurneoba misi ekologiurad sufTa<br />
produqciiTa da saxelfaso danaxarjebis arcTu maRali doniT potenciurad<br />
konkurentunariania ara marto Sida, aramed gare bazrebzec. aq ar Rirs iseTi<br />
sawarmoebis Seqmna, romlebic winaswar did xarjebs iTvaliswineben. praqtikam<br />
gviCvena, rom respublikis sxvadasxva raionSi 100-150 sulze gaTvlili<br />
msxvilfexa rqosani saqonlis fermeruli meurneobis Seqmna iqneboda<br />
optimaluri. dasawyisisTvis daaxloebiT 100-150 meurneobis Seqmna<br />
mosaxleobis xarisxiani, iafi sursaTiT momaragebisa da misi respublikis gareT<br />
realizaciis SesaZleblobis problemebsac gadawyvetda. amasTan,<br />
20
mizanSewonilia xorcis, rZis produqtebis, Rvinis, xilis, wvenebisa da Taflis<br />
warmoeba.<br />
samxreT oseTis respublikas, unikaluri bunebriv-klimaturi pirobebis<br />
gamo, turistul-rekreaciuli TvalsazrisiT sakmaod didi SesaZlelobebi<br />
aqvs. Zveli obieqtebis — turbazebis, dasasvenebeli saxlebis, mineraluri<br />
wylebis bazaze sanatoriumebis aRdgena da axali — alpinisturi banakebis,<br />
samTo-saTxilamuro trasebis, kempingebis, sanatoriumebisa da pansionatebis<br />
mSenebloba respublikis ekonomikaSi saxsrebis mozidvis soliduri faqtori da<br />
axalgazrda saxelmwifos dadebiTi imijis formirebis saSualebaa. aris<br />
SesaZlebloba ucxouri msxvili sawarmoebis mxridan investiciebis mozidvisa<br />
dasasvenebeli obieqtebis Sesaqmnelad, maT Soris _ amave kompaniebis<br />
TanamSromlebisTvis.<br />
perspeqtivebi aris ekonomikis sxva dargebSic — mSeneblobasa da<br />
transportSi, saSeni masalebis mrewvelobaSi. samxreT oseTis wiaRi bolomde<br />
araa Seswavlili, Tumca aris informacia, rom zogi sasargeblo wiaRiseulis<br />
maragi sakmaod didia. aucilebelia respublikis mTis mdinareebis bazaze mcire<br />
energetikis ganviTarebis SesaZleblobebis detalurad Seswavla. amasTan<br />
gasaTvaliswinebelia, rom ramdenime aTwleulis win aq mcire hesebi warmatebiT<br />
funqcionirebda (maT Sori _ cxinvalis hesi). mTlianad „Semotanil“<br />
eleqtroenergiaze damokidebuleba ara marto ekonomikur, aramed socialurpolitikur<br />
WrilSic arsebiTi riskebis Semcvelia. yvela es mimarTuleba<br />
rogorc moklevadian, ise saSualo da grZelvadian dagegmvaSi detaluri<br />
Seswavlisa da praqtikuli ganxorcielebis sagnad unda gadaiqces. am<br />
programebis amoqmedebis ZiriTadi mizani iseTi mdgomareobis miRwevaa, roca<br />
samxreT oseTis respublika iqneba ekonomikuri TvalsazrisiT TviTkmari<br />
qveyana, dinamikurad ganviTarebadi ekonomikiT, romelic sakuTar biujets<br />
damoukideblad Camoayalibebs. swored am miznebis miRwevaze unda iyos<br />
mimarTuli respublikis xalisuflebis yvela Stosa da samxreT oseTis mTeli<br />
sazogadoebis Zalisxmeva.<br />
imisaTvis, rom gavigoT, Tu uaxloes momavalSi ra mimarTulebiTa da<br />
tempebiT ganviTardeba samxreT oseTis respublikis ekonomika, unda<br />
gadavxedoT agrosamrewvelo kompleqsisa da mrewvelobis ganviTarebis<br />
saxelmwifo sainvesticio programebis Sinaars, romlebic samxreT oseTis<br />
respublikis ekonomikuri ganviTarebis saministrom SeimuSava.<br />
industriuli ganviTarebis mTavar mizans, konkurentunariani<br />
samrewvelo warmoebis Camoyalibebis xarjze, samxreT oseTis respublikis<br />
samrewvelo sawarmoebis funqcionirebis socialur-ekonomikuri efeqturobis<br />
amaRleba warmoadgens. amis misaRwevad axali sawrmoebis Senebis, gaCerebuli da<br />
moqmedi warmoebebis rekonstruqciisa da profilis Secvlis gziT respublikis<br />
samrewvelo sawarmoebis mwarmoebluri potencialis ganviTarebaa dagegmili;<br />
axali mwarmoebluri simZlavreebisa da resursebis dazogviTi teqnologiebis<br />
danergvis safuZvelze warmoebuli produqciis xarisxisa da<br />
konkurentunarianobis amaRleba.<br />
saxelmwifo programebis Sesasruleblad saWiroa arsebuli potencialis<br />
srulad amoqmedeba, seriozuli Zalisxmeva, mniSvnelovani finansuri<br />
saSualebebisa da SromiTi resursebis mozidva. rogorc ukve aRiniSna, jer<br />
kidev sabWoTa periodSi samxreT oseTSi or aTeulze meti samrewvelo sawarmo<br />
funqcionirebda, ZiriTadad _ saSualo da mcire. warmoebis wliuri moculoba<br />
Seadgenda mxolod 120 milion maneTs.<br />
agvistos movlenebis Sedegad calke aRebul respublikis samrewvelo<br />
sawarmoebs 1,5 miliardi rublis odenobis zarali miadga. amJamad, sawarmoebis<br />
warmoebis simZlavreebis 70 procentze meti mwyobridanaa gamosuli da<br />
moZvelebulia. amis gamo fabrikebisa da qarxnebis muSaoba nawilobriv an<br />
21
mTlianad paralizebulia. 17 sawarmodan realurad funqcionirebs mxolod<br />
cxra: „eleqtrovibromaSina“, „emalprovodi“, meqanikuri qarxana, bagiaTis<br />
Camosasxmeli qarxana, tye-kombinati, ludisa da xilis wylebis qarxana, sawarmo<br />
„iugostalki“, purfunTuSeulis sawarmo, poligrafiuli gaerTianeba. amaTgan<br />
yvelaze kargad purfunTuSeulis sawarmosa da bagiaTis Camosasxmel qarxanas<br />
aqvT saqme, Tumca mTlianobaSi dargi wamgebiania. im obieqtebidan, romlebic<br />
Tavidanaa asamuSavebeli, unda gamovyoT kvaisas madnis sammarTvelo,<br />
samkervalo fabrika, Jangbadis sadguri, sakonservo, rZisa da Rvinis qarxnebi,<br />
xorckombinati, puris mimRebi sawarmo. warmoebis sferoSi momuSaveTa ricxvi<br />
dResdReobiT imdenia, ramdenic uwin mxolod qarxanaSi „eleqtrovibromaSina“<br />
muSaobda. 2010 wels yvela samrewvelo sawarmoSi moxerxda xelfasis 1,5-jer<br />
momateba, xolo meqanikur qarxanaSi ki _ samjer.<br />
aSkaraa, rom dargis arsebuli sawarmoo potenciali dResdReobiT<br />
srulad araa gamoyenebuli. es umeteswilad warmoebis dabali teqnikuri<br />
doniTa da warmoebuli produqciis xarisxiTaa ganpirobebuli. sawarmoebis<br />
xarjze teqnikuri gadaiaraReba da mSenebloba sakuTari finansuri resursebis<br />
ukmarisobis gamo muxruWdeba.<br />
samrewvelo sawarmoebSi Seqmnili viTarebis analizi gviCvenebs, rom<br />
mrewvelobis ganviTarebis problemebi da produqciis konkurentunarianobis<br />
amaRleba respublikis ekonomikis saerTo problemebTan mWidrodaa<br />
dakavSirebuli da aqvs dargobrivi specifikuri Taviseburebebi. ZiriTad<br />
problemebad miCneulia:<br />
• warmoebis aRWurvilobis dabali teqnikuri done, teqnologiuri<br />
mowyobilobisa da warmoebis ZiriTadi saSualebebis moraluri da<br />
fizikuri cveTa;<br />
• warmoebis teqnikuri gadaiaraRebisa da modernizaciisTvis saWiro<br />
sabrunavi saxsrebisa da danazogis ararseboba;<br />
• SezRuduli xelmisawvdomoba finansur resursebze;<br />
• ganuviTarebeli Sidasaxelmwifoebrivi sawarmoo kooperacia;<br />
• produqciis warmoebis xarisxis saerTaSoriso meTodebisa da marTvis<br />
standartebidan CamorCena;<br />
• samrewvelo politikaSi grZelvadiani strategiuli amocana<br />
mdgomareobs importCanacvlebis aqtiuri politikis gatarebis gziTa da<br />
Sromatevadi da kapitaltevadi warmoebebidan resursdazogviT<br />
warmoebebze gadasvlis gziT samrewvelo produqciis importze<br />
respublikis damokidebulebis gegmazomier SemcirebaSi.<br />
magaliTisTvis, mxolod 2011 wels ludisa da xilis wylebis qarxnisTvis<br />
ludisa da minareluri wylis avtomaturi Camosasxmeli xazis SeZena da<br />
eqspluataciaSi Seyvana iyo gansazRvruli, romlis simZlavre saaTSi 2400<br />
boTlia. qarxanaSi „emalprovodi“ profnastilis (Tanamedrove samSeneblo<br />
masalaa, gamoiyeneba gadaxurvisa da mopirkeTebisTvis) da liTonkramitis<br />
warmoebis dawyeba igegmeba. masStaburi mSeneblobis pirobebSi am masalebze<br />
didi moTxovnaa. Tanamedrove mowyobilobis SeZena weliwadSi 550 aTasi kv/m<br />
produqciis warmoebis SesaZleblobas iZleva. igegmeba yvelaze rentabeluri<br />
sawarmos _ bagiaTis Camosasxmeli qarxnis rekonstruqcia. mimdinareobs axali<br />
angaris mSeneblobisa da axali Camosasxmeli xazis gamarTva. obieqtebis<br />
xelaxal aRWurvasa da profilis Secvlaze mniSvnelovani saxsrebi daixarjeba.<br />
2011 wels aseve dagegmilia samkervalo fabrikis gadaiaraReba, rac xels<br />
Seuwyobs progresuli teqnologiebis gamoyenebiT konkurentunariani da<br />
Tanamedrove produqciis warmoebas, romelze moTxovnac mosalodnelia<br />
22
gaizardos. amas garda, adgilobrivi nedleulis gamoyenebiT aSendeba aguris<br />
qarxana (sabWoTa periodSi cxinvalSi ori, agurisa da kramitis, qarxana<br />
muSaobda). im pirobebSi, roca respublikaSi masStaburi mSeneblobebia, am<br />
qarxnis produqciaze moTxovna gansakuTrebiT gaizrdeba.<br />
yvela zemoCamoTvlili Ronis<strong>Zieba</strong> mimarTulia, rom respublikis<br />
mrewveloba gamoiyvanos wamgebiani mdgomaraeobidan, ganamtkicos misi pozicia<br />
bazarze, Seqmnas axali samuSao adgilebi, gazardos muSa-mosamsaxureebis<br />
xelfasebi 16 .<br />
rac Seexeba soflis meurneobas, samxreT oseTis respublikis<br />
agrosamrewvelo kompleqsis ganviTarebis programaze mxolod 2011 wels 600<br />
milioni rubli gamoiyo. Tu programiT gaTvaliswinebuli amocanebi<br />
Sesruldeba, maSin mosalodnelia:<br />
• maRalxarisxiani sakvebi produqtebis warmoebis Tanamedrove efeqturi<br />
sistemis Seqmna;<br />
• sasoflo-sameurneo produqciis warmoebis moculobis gazrda;<br />
• soflebSi cxovrebis donisa da xarisxis amaRleba;<br />
• sasoflo-sameurneo produqciis warmoebis sferoSi kerZo mewarmeobis<br />
ganviTareba;<br />
• respublikis masStabiT sakvebi bazis mosamzadebeli sistemis Seqmna da<br />
fermeruli meurneobebis sakvebiT uzrunvelyofa;<br />
• gadamamuSavebeli sawarmoebisTvis saxelmwifo SekveTis Camoyalibebis<br />
gziT fermerebisTvis saxelmwifo mxardamWeri sistemis Seqmna.<br />
agrosamrewvelo kompleqsis ganviTarebisTvis respublikas sakmarisi<br />
resursi aqvs. unikaluri landSafti da klimaturi pirobebi SedarebiT patara<br />
teritoriaze mravalprofiliani da maRalmwarmoebluri agraruli warmoebis<br />
uzrunvelyofis SesaZleblobebs iZelva.<br />
aSkaraa, rom agrosamrewvelo komleqsis Tanamedrove<br />
maRalmwarmoebluri teqnikiT sakmarisad aRWurvis gareSe samxreT oseTis<br />
respublikis unikaluri bunebrivi potencialis amoqmedeba SeuZlebelia.<br />
gasaTvaliswinebelia, rom sacxovrebeli saxlebis, respublikis<br />
sainJinro da socialuri infrastruqturis aRdgenis programis realizebis<br />
meSveobiT mosaxleobis saerTo raodenobam mniSvnelovnad imata, xolo<br />
momavalSi, cxovrebis donis amaRlebasTan erTd, samxreT oseTSi mudmivad<br />
sacxovreblad CamomsvlelTa ricxvic gaizrdeba. Sesabamisad, axlad Camosuli<br />
macxovreblebi xarisxian sakveb produqtebze respublikis moTxovnilebebs<br />
gazrdian. Tavis mxriv, samxreT oseTSi gadmosaxlebulebi samuSao adgilebiT<br />
unda iyvnen uzrunvelyofili.<br />
aRniSnuli rTuli problemis gadawyvetaze gadamamuSavebeli seqtoris<br />
gasaviTarebeli RonisZiebebia mowodebuli. amas garda, adgilobrivi<br />
saqonelmwarmoeblebis produqciis gadamuSavebaze orientirebuli<br />
Tanamedrove gadamamuSavebeli kompleqsi fermeruli meurneobis grZelvadiani<br />
mxardaWeris instrumenti gaxdeba da maT mier warmoebuli produqciis<br />
garantias uzrunvelyofs.<br />
aSkaraa, rom agrosamrewvelo kompleqsis Tanamedrove<br />
maRalmwarmoebluri teqnikiT sakmarisad aRWurvis gareSe samxreT oseTis<br />
respublikis unikaluri bunebrivi potencialis amoqmedeba SeuZlebelia.<br />
16 saxelmwifo sainvesticio programa „samxreT oseTis respublikis mrewvelobis ganviTareba“<br />
2011 wlisTvis (samxreT oseTis respublikis ekonomikuri ganviTarebis saministro).<br />
23
gasaTvaliswinebelia, rom sacxovrebeli saxlebis, respublikis<br />
sainJinro da socialuri infrastruqturis aRdgenis programis realizebis<br />
meSveobiT, mosaxleobis saerTo raodenobam mniSvnelovnad imata, xolo<br />
momavalSi, cxovrebis donis amaRlebasTan erTd, samxreT oseTSi mudmivad<br />
sacxovreblad CamomsvlelTa ricxvic gaizrdeba. Sesabamisad, axlad Camosuli<br />
macxovreblebi sakvebi produqtebis damatebiT gamomuSavebaze respublikis<br />
moTxovnilebebs gazrdian.<br />
konkurentunariani agromrewvelobis ganviTarebisTvis gasatarebeli<br />
RonisZiebebis kompleqsi iTvaliswinebs moqmedebebs Semdegi ZiriTdi<br />
mimarTulebebiT:<br />
1. mecxoveleobis ganviTareba;<br />
2. memcenareobis ganviTareba;<br />
3. sasoflo—sameurneo saqonelmwarmoebelTa teqnikuri aRWurva da<br />
gadaiaraReba;<br />
4. moqmedi kvebis sawarmoebisa da gadamamuSavebeli mrewvelobis<br />
teqnologiuri modernizacia da axali sawarmoebis aSeneba.<br />
programis ganxorcielebis periodSi igegmeba mecxoveleobis<br />
kompleqsebis aSeneba. uzrunvelyofili iqneba 5 sarZeo-sasaqonlo fermis<br />
(TiToeuli _ 100 sul pirutyvze) da 10 sasakvebe moednis mSenebloba, aseve<br />
sarZeve kompleqsisa da xorckombinatis mSenebloba.<br />
pirutyvis genetikuri potencialis amaRlebis mizniT, programiT<br />
gaTvaliswinebulia 2011 wlis manZilze 500 suli sajiSe pirutyvisa da 1000<br />
suli saxorce pirutyvis SeZena, naxiris struqturisa da raodenobis<br />
optimizacia, sajiSe pirutyvis genofondis SenarCuneba da gaumjobeseba,<br />
mecxoveleobis sasakvebe bazis gaumjobeseba, cxovelebis veterinaruli dacva.<br />
dagegmilia 15 tona/dReRameSi simZlavris sarZeve kompleqsis aSeneba<br />
rZis warmoebis daxuruli cikliT, evropuli nimuSis intensiuri teqnologiis<br />
mixedviT.<br />
saxorce mecxoveleoba ZiriTadad respublikis mTian, mTiswina raionebsa<br />
da savele zonis zog meurneobaSi ganviTardeba. am dargis ganviTarebisTvis<br />
Semoiyvanen yalmuxuri, simentaluri, hereforduli jiSis pirutyvs da am<br />
pirutyvTan sajiSe muSaoba igegmeba.<br />
xorcis warmoebisa da misi gadamuSavebis dasrulebuli ciklis misaRebad<br />
cxinvalSi iqmneba xorckombinati simZlavriT 10 tona/dRe-RameSi.<br />
respublikaSi mecxoveleobis ganviTarebisTvis erT-erTi prioritetuli<br />
mimarTulebaa mTis saZovrebis potencialis gamoyeneba. bunebrivi sakvebiT<br />
mdidari mTiani adgilebi, romlebic 60 aTas heqtarzea gadaWimuli,<br />
dResdReobiT srulad ar gamoiyeneba. samomavlod, pirutyvis suladobis<br />
gazrdasTan erTad, sakuTrebis yvela formis meurneobaSi gaizrdeba mTis<br />
saZovrebis bunebriv sakvebze datvirTva. mTis saZovrebis gamoyeneba pirutyvis<br />
Senaxva-gamokvebis sezonur xarjebs mniSvnelovnad Seamcirebs; ekologiurad<br />
sufTa, qorfa mTis balaxis mravalsaxeoba gazrdis mis produqtiulobas. amas<br />
garda, mTis saZovrebi maRalxarisxiani Tivis mosamaragebladaa aucilebeli.<br />
samxreT oseTis respublika, misi yvela bunebrivi zoniT, samrewvelo<br />
mebaReobisTvis did interess warmoadgens. am sferoSi specializaciisTvis<br />
respublikas unikaluri pirobebi aqvs. mis teritoriaze xilis kulturebis<br />
gasaSeneblad xelsayrel faqtorTa mTeli kompleqsia, pirvel rigSi _<br />
damwifebis sxvadasxva vadis vaSli.<br />
mebaReoba _ ekonomikurad da socialurad efeqtiani dargia, romelsac<br />
investiciebis maRali rentabelurobis da soflis mosaxleobis dakavebis<br />
uzrunvelyofis SesaZlebloba aqvs. dResdReobiT ruseTSi sabazro<br />
24
moTxovnileba xilze mTlianad dakmayofilebuli ar aris, miuxedavad imisa, rom<br />
didi raodenobiTaa Semotanili Zviri da ekologiurad arcTu sufTa<br />
importuli produqcia.<br />
amasTan dakavSirebiT, programis ganxorcielebis periodSi mebaReobis<br />
ganviTareba soflis meurneobis erT-erTi yvelaze prioritetuli<br />
mimarTuleba gaxdeba.<br />
programis farglebSi gaTvaliswinebulia Semdegi RonisZiebebi:<br />
• intensiuri da superintensiuri baRebis gaSeneba 150 ha-ze;<br />
• vazis Cayra 50 ha-ze;<br />
• kaklis gaSeneba 50 ha-ze;<br />
• sabazro infrastruqturis Camoyalibeba memcenareobis produqciis<br />
gadamuSavebis uzrunvelyofiTa da dargis agroservisuli momsaxurebiT.<br />
samxreT oseTis bunebriv-klimaturi pirobebi, ucxouri da respublikis<br />
bazrebis koniunqtura ganapirobeben respublikaSi xilbostneulis<br />
dakonservebisa da xorcisa da rZis gadamamuSavebeli mrewvelobis ganviTarebis<br />
perspeqtivas.<br />
kvebisa da gadamamuSavebeli mrewvelobis ganviTarebisTvis dagegmil<br />
Ronis<strong>Zieba</strong>Ta mizans warmoadgens maRalteqnologiuri da konkurentunariani<br />
warmoebis Seqmnis gziT produqciis warmoebis moculobis gazrda da amis<br />
safuZvelze dinamikuri ekonomikuri zrdisa da dargSi momuSaveTa ricxovnobis<br />
zrdis miRweva.<br />
sakonservo dargSi dasaxuli amocanebis gadasawyvetad 2011 wels<br />
cxinvalis sakonservo qarxnis aRdgena da modernizaciaa dagegmili, aseve<br />
sawarmos aRWurva wvenebis aseptikuri Camosxmis aparatebiT da xilisa da<br />
bostneulis fafebis damzadeba.<br />
sakvebwarmoebis ganviTarebis TvalsazrisiT igegmeba erTwliani da<br />
mravalwliani balaxeuli da bostneuli kulturebis, mineraluri sasuqebis,<br />
herbicidebisa da sarwyavi mowyobilobebis SeZena.<br />
tradiciuli mebostneoba sasaTbure meurneobiT Seivseba. dagegmilia<br />
saTburebis 7 aTas kv.m.—ze aSeneba, wveTovani sarwyavi sistemiTa da Txevadi<br />
sasuqebis gamoyenebiT.<br />
2011 wels gamoiyofa saxsrebi Tevzis meurneobis Sesaqmnelad,<br />
mefutkreobisTvis mowyobilobis SeZenisa da sarwyavi sistemis „xeTagurovomuguTi“<br />
remontisa da aRdgenisTvis 17 .<br />
samxreT oseTSi gansakuTrebuli yuradReba yovelTvis eTmoboda gzebis<br />
mSeneblobas. vinaidan respublika saSualomTian da maRalmTian zonaSia<br />
ganlagebuli, gzebis damgebebs garkveuli sirTuleebi xvdebaT win. zogjer<br />
trasebi kldovan qanebSia gasayvani, dasayenebelia damcavi jebirebi,<br />
asaSenebelia xidebi, gvirabebi, zvavsawinaaRmdego da Rvarcofis sawinaaRmdego<br />
galereebi, akvedukebi da viadukebi.<br />
samxreT oseTis respublikis mTavar satransporto arterias<br />
transkavkasiuri saavtomobilo magistrali warmoadgens, romelic samxreT<br />
oseTs uSualod CrdiloeT oseTTan akavSirebs, xolo misi gavliT ki _<br />
ruseTTan. es yvelaze mokle da mosaxerxebeli gzaa, romelic mTeli wlis<br />
manZilze funqcionirebs da CrdiloeT kavkasias mTel kavkasiasTan da, SeiZleba<br />
iTqvas, evropas aziasTan saimedod akavSirebs. is didi abreSumis <strong>gzis</strong><br />
17 saxelmwifo sainvesticio programa „samxreT oseTis respublikis agrosamrewvelo<br />
kompleqsis ganviTareba“ 2011 wlisTvis (samxreT oseTis respublikis ekonomikuri ganviTarebis<br />
saministro).<br />
25
Tanamedrove variantad gvevlineba. transkavkasiuri magistralis<br />
proeqtirebisas gaTvaliswinebuli iyo am mSeneblobis yvelanairi ekonomikuri<br />
sargebeli; mis funqcionirebaSi ara marto saqarTvelo, aramed somxeTi da<br />
azerbaijanic iyvnen dainteresebuli. trasa SeiZleba gagrZelebuliyo iranSi,<br />
TurqeTSi, iqidan ki _ axlo aRmosavleTSi. am zRudeebze trasis gasvlis<br />
SemTxvevaSi, faqtobrivad adgilobrivi mniSvnelobis gzad gadaiqceoda<br />
saqarTvelos samxedro gza, romelic sezonurad funqcionirebda. Tumca, jer<br />
kidev 2000 wlis dasawyisSi sakuTari sazRvrebis CaketviT saqarTvelom trasis<br />
potenciali mniSvnelovnad Seamcira. aseTi mkacri da araSorsmWvreteli<br />
gadawyvetilebiT izarala yvelam, maT Soris _ saqarTvelomac. magram aq wina<br />
planze ara ekonomikuri, aramed politikuri interesebi dadga. satransporto<br />
blokadis muqariT <strong>qarTul</strong>ma xelmZRvanelobam ver SeZlo da verc SeZlebda<br />
sakuTari politikuri nebis sxvisTvis Tavs moxvevas. gasagebia, rom samxreT<br />
oseTma satranzito SesaZleblobebi dakarga, magram transkavkasiuri<br />
magistrali misTvis pirvel rigSi ara ekonomikuri keTildReobis faqtori,<br />
aramed usafrTxoebis, politikuri damoukideblobis, ori oseTis mtkice<br />
kavSiris pirobaa. transkavkasiuri magistralis gareSe kiTxvis niSnis qveS TviT<br />
samxreT oseTis respublikis arsebobis sakiTxi dadgeboda. amJamad es gza aris<br />
erTaderTi satransporto arteria, romelic samxreT oseTs gare samyarosTan<br />
akavSirebs.<br />
funqcionirebis 30 wlis manZilze transkavkasiuri magistraliT<br />
milionobiT tona tvirTi gadaizida; aseve STambeWdavia mgzavrTa raodenobac.<br />
magram rac yvelaze mTavaria, es trasa osebisTvis WeSmaritad iqca „sicocxlis<br />
gzad“. agresiebis, Tavdasxmebisa da blokadebis dros am gziT Semodioda<br />
daxmareba, rokis gvirabiT Tavs Svelodnen ltolvilebi. amJamad am gziT<br />
samxreT oseTSi Camodian politikosebi, diplomatebi, biznesmenebi, mewarmeebi,<br />
kulturis moRvaweebi, sazogadoebrivi organizaciebis wamomadgenlebi da<br />
ubralod _ stumrebi.<br />
magram transkavkasiur magistralze imTaviTve aRmoCnda samSeneblo<br />
xarvezebi, defeqtebi, rac moZraobis siCqaresa da usafrTxoebaze aisaxeboda.<br />
2011 wlidan daiwyo transkavkasiuri magistralis, pirvel rigSi, rokis gvirabis<br />
rekonstruqcia. 2015 wlisTvis yvela samuSaos dasruleba igegmeba. gvirabi<br />
yvela saWiro moTxovnas daakmayofilebs, mimosvlisTvis ufro moxerxebuli<br />
gaxdeba. trasaze agebuli damcavi galereebi, estakadebi, weliwadis nebismier<br />
dros trasas usafrTxos gaxdian. yvelaferi es uSualod aisaxeba respublikis<br />
usafrTxoebaze, vinaidan gaadvildeba saqonlis gatana da Semotana, rac<br />
investorebisTvis respublikas ufro mimzidvelad aqcevs.<br />
transkavkasiuri magistralis garda, samSeneblo da saremonto<br />
samuSaoebi respublikuri mniSvnelobis gzebzecaa dagegmili. es, pirvel rigSi,<br />
cxinvali-znauris, cxinvali-leningoris, cxinvali-kvaisas trasebia.<br />
perspeqtivaSi gzebis gayvana yvela moSorebul soflamde, fermamde,<br />
saZovramde, agreTve _ sasargeblo wiaRiseulis sabadoebamde da minareluri<br />
wylebis wyaroebamdea dagegmili.<br />
jer kidev XIX saukuneSi kavkasiur qedze rkini<strong>gzis</strong> gayvanaze iyo saubari.<br />
SemuSavda proeqti, ganisazRvra samSeneblo organizaciebi, gamoiyo saxsrebi.<br />
magram ukanasknel momentSi upiratesoba saavtomobilo gzas mieniWa. samxreT<br />
oseTSi rkinigza mxolod 1940 wels gaCnda; es iyo gori-cxinvalis toti. 1991-<br />
1992 wlebis agresiis Sedegad man funqcionireba Sewyvita, xolo liandagebi<br />
ayares.<br />
amJamad kavkasiuri rkini<strong>gzis</strong> mSenebloba, samxreT oseTis mTebqveS<br />
gvirabis gaTxriT, dRis wesrigSi kvlav dadga. ganixileba proeqtebi,<br />
mimdinareobs teqnikuri maxasiaTeblebis Seswavla. proeqtis avtorebi<br />
miiCneven, rom mSenebloba arcTu did finansur danaxarjebsa da arcTu did<br />
26
dros saWiroebs. aseTi <strong>gzis</strong> mwyobrSi CadgomiT gadawydeba kvaisas madneulis<br />
mopovebis aRdgenis sakiTxi, sxva samrewvelo sawarmoebs Tavisi simZlavreebis<br />
gazrdis SesaZlebloba miecemaT, soflis meurneobis muSakebs stimuli<br />
miecemaT, gaCndeba turizmisa da sakurorto seqtoris ganviTarebis<br />
perspeqtivebi, respublika ufro mimzidveli gaxdeba investorebisTvis.<br />
samxreT oseTis respublikis satransporto mSeneblobis proeqtebSi<br />
garkveuli adgili aviamimosvlas eniWeba. rom araferi vTqvaT suverenul<br />
saxelmwifoze, is nebismieri ganviTarebuli administraciuli<br />
struqturisTvisaa aucilebeli, Tundac _ rogorc tradiciuli<br />
komunikaciebis diversificirebuli varianti. da Tu aerodromis mSeneblobis<br />
sakiTxi jer kidev ar dgas (is mxolod perspeqtivaSia), sakuTari savertmfreno<br />
meurneobisa da masTan sami moednis — cxinvalSi, leningorsa da ZauSi — Seqmna<br />
sakmaod realuria.<br />
sabWoTa kavSiris daSlis Semdeg kavSirisgabmulobis problema<br />
saswrafod gaxda gadasawyveti. vinaidan saqalaqTaSoriso satelefono kavSiri<br />
samxreT oseTisTvis mxolod saqarTvelos gavliT xorcieldeboda, saWiro<br />
gaxda tranzitorebisgan damoukidebeli xazebis gamarTva. ruseTidan samxreT<br />
oseTSi gazsadenis mSeneblobis paralelurad optikurboWkovani kabeli<br />
gaiyvanes. cxinvalamde is jer ar misula, Tumca xazis gayvana did problemas ar<br />
warmoadgens. dResdReobiT operatorebi ufro xarisxiani da misawvdomi<br />
internetkavSiriT arian dainteresebuli. mobiluri kavSiri mxolod erTi<br />
operatoris (`megafoni~) meSveobiTaa uzrunvelyofili maSin, roca<br />
momxmareblebs yvelgan aqvT arCevani, rac operatorebs Soris konkurencias<br />
qmnis da mobiluri kavSiris gaiafebasa da gaumjobesebas uwyobs xels,<br />
afarToebs sxvadasxva momsaxurebis nusxas.<br />
rogorc ukve aRiniSna, samxreT oseTis respublikis ekonomikur seqtorSi<br />
yvelaze mkafio miRwevas „Zuarikau-cxinvalis“ gazsadeni warmoadgens,<br />
romelmac am saxis sawvavSi respublikis moTxovnileba srulad daakmayofila.<br />
gazi gaiafda, misi miwodeba Seuferxeblad xdeba. adre ruseTis gazi samxreT<br />
oseTSi saqarTvelos gavliT xvdeboda, rac tranzitis gamo fass zrdida.<br />
samxreT oseTSi eleqtroenergiac ruseTidan Semodis. amJamad kidev erTi<br />
eleqtrogadamcemi xazi Sendeba, romlis simZlavre 35 kilovatis nacvlad 130<br />
kvt-mde gaizrdeba. viTareba sagrZnoblad gaumjobesda zaramagis hesis<br />
amoqmedebis Sedegad (samxreT oseTis respublikis sazRvridan 30 km-Si).<br />
agreTve SemuSavda samxreT oseTSi gazze momuSave Tboeleqtrosadguris<br />
mSeneblobis proeqti. aq aseve arsebobs qarisa da mzis energiis gamoyenebis<br />
yvelanairi SesaZlebloba.<br />
ekonomikis stabilizacias da aRmavlobas uzrunvelyofs ara mxolod<br />
mrewveloba da soflis meurneoba, aramed respublikis bunebrivi pirobebic. am<br />
mxriv samxreT oseTs gansakuTrebuli mdgomareoba aqvs. aqauri klimati<br />
adamianisTvis TiTqmis idealuria. temperaturuli balansi, naleqebis odenoba,<br />
atmosferuli wneva, haeris cirkulacia _ yvelaferi es janmrTelobisTvis<br />
sasikeToa. TviT respublika sam maRal sartyelSia ganlagebuli _ savele,<br />
saSualomTian da maRalmTianSi. landSafturi zonebic Zalian Tvalwarmtaci da<br />
mravalferovania. tyis masivebi da wylebi aqaurobas ufro amSveneben. bunebis<br />
silamaze, sufTa haeri da wyali, ekologiurad sufTa produqtebi samxreT<br />
oseTs, gansakuTrebiT _ sakurorto mSeneblobisa da turizmis ganviTarebis<br />
TvalsazrisiT, metad mimzidvels xdian.<br />
samxreT oseTis unikaluri bunebrivi SesaZleblobebi didi xania<br />
cnobilia. jer kidev sabWoTa kavSiris dros aq mineraluri wylebis bazaze<br />
aSenda sanatoriumebi, profilaqtoriebi, dasasvenebeli saxlebi, samkurnalo<br />
dawesebulebebi, pansionatebi, turbazebi (saerTaSorisoc), pionerTa banakebi.<br />
yvelze msxvili sakurorto obieqti iyo sanatoriumi „Zau“, sadac<br />
27
damsveneblebi mTeli ssrk-dan Camodiodnen. 1991 wlis samxedro moqmedebebisa<br />
da miwisZvris Sedegad mravali sarekreacio obieqti daingra, TviT sakurorto<br />
meurneoba ki gapartaxda.<br />
axla es yvelaferi aRorZinebis gzazea. nel-nela yvela acnobierebs, rom<br />
es sfero SeiZleba swrafi ekonomikuri efeqtis momtani gaxdes. garda amisa,<br />
swored aq SeiZleba velodoT investiciebis Semodinebas. sakurorto<br />
meurneobisa da turizmis ganviTareba saxelmwifoTaSoris kavSirebs amyarebs,<br />
teritoriebs misawvdomsa da gaxsnils xdis, aaxloebs xalxebs da sxvadasxva<br />
saerTaSoriso proeqtis ganxorcielebis SesaZleblobas iZleva.<br />
samxreT oseTi mineraluri wylebis mravalferovnebiTacaa unikaluri. aq<br />
2,5 aTasze meti wyaroa, Tanac gansxvavebuli wylis qimiuri SemadgenlobiT,<br />
balneologiuri SesaZleblobebiTa da debetiT. jer kidev ssrk-is dros es<br />
wylebi avstriis, germaniis, holandiis, iaponiisa da sxva qveynebis interess<br />
iwvevda. mineraluri wylebis CamosxmiTa da gasaRebiT dakavebul ramdenime<br />
kompaniasTan winaswari SeTanxmeba miRweulia. maT Soris iyvnen iseTebic, visac<br />
undoda sasmeli wlis eqspluatacia. axla mineraluri wylebis Camosxma mxolod<br />
bagiaTisa da Zaus wyaroebidan xdeba. bagiaTis Camosasxmeli qarxnis produqcia<br />
samxreT oseTis farglebs gareTac gadis; es sawarmo dRemde respublikis<br />
rentabelur samrewvelo obieqts warmoadgens.<br />
samxreT oseTis respublikis prezidentis mimarTvebSi parlamentisa da<br />
xalxisadmi uaxloesi aTwleulis socialur-ekonomikuri politikis ZiriTadi<br />
prioritetebia dasaxuli, romelTa Sorisac upiratesoba imas eniWeba, rasac<br />
adamianebis keTildReoba moaqvs. yuradReba imas eqceva, rom ZiriTadi<br />
Zalisxmeva im sferoebze iyos mimarTuli, romlebic uSualod ganapirobeben<br />
moqalaqeTa cxovrebis xarisxs.<br />
turizmi _ Tanamedrove ekonomikis erT-erTi umniSvnelovanesi sferoa,<br />
romelic adamianTa moTxovnilebebis dakmayofilebasa da maTi cxovrebis donis<br />
amaRlebiskenaa gamiznuli. amasTan, msoflio bazrebze aramdgradi viTarebis<br />
pirobebSi, turizmi, ekonomikis sxva dargebisgan gansxvavebiT, ufro maRal<br />
stabilurobas amJRavnebs. am mizeziT samxreT oseTis respublikaSi turizmis<br />
ganviTarebis programa SemuSavda; am programaSi dasaxuli amocanebiT,<br />
ganxorcielebis vadebiTa da resursebiT navaruadevia urTierTdakavSirebuli<br />
miznobrivi RonisZiebebis erToblioba; agreTve _ calkeuli proeqtebiTa da<br />
programiT gauTvaliswinebeli saorganizacio, samarTlebrivi, ekonomikuri da<br />
politikur-diplomatiuri xasiaTis qmedebebi, rac turizmis mdgradi da<br />
dinamikuri ganviTarebis problemis efeqtur gadawyvetas uzrunvelyofs.<br />
programaSi gaTvaliswinebuli debulebebi qveynis ekonomikaSi turizmis<br />
rolisa da adgilis Sesaxeb saerTo-saxelmwifoebrivi xedvisaTvis Seqmnian<br />
safuZvels; ganisazRvreba aRmasrulebeli xelisuflebis winaSe mdgomi<br />
amocanebi turizmis gansaviTareblad, agreTve _ turistuli industriis<br />
saxelmwifoebrivi mxardaWeris mimarTuleba da done.<br />
programiT gaTvaliswinebulia turizmis sferoSi kanonmdeblobis<br />
srulyofa, samxreT oseTis respublikis teritoriaze gansakuTrebuli<br />
ekonomikuri ganviTarebis turistul-rekreaciuli zonebis gasaxsnelad<br />
normatiuli bazis Seqmna da mis safuZvelze gamajansaRebeli da turistuli<br />
daniSnulebis kompleqsebis aSeneba, samxedro agresiis dros gapartaxebuli<br />
samxreT oseTis turistuli infrastruqturis aRdgena, damsvenebelTa da<br />
turistebis uzrunvelsayofad kadrebis momzadeba, ucxour qveynebTan<br />
turizmis sferoSi TanamSromlobis ganmtkiceba. gansakuTrebuli aRniSvnis<br />
Rirsia samxreT oseTSi aratradiciuli turizmis ganviTarebis SesaZleblobebi<br />
_ samTo, wylis, veloturizmis, eTnoturizmisa da a.S. aq aseve SesaZlebelia<br />
28
Seiqmnas zamTris sportis saxeobaTa centrebi, alpuri banakebi, olimpiuri<br />
momzadebis bazebi 18 .<br />
mas mere, rac 20 wlis win samxreT oseTis respublika gamocxadda da<br />
saxelmwifo aRmSenebloba daiwyo, respublikis xelmZRvanelobis<br />
gansakuTrebuli yuradReba saerTaSoriso kavSirebis ganviTarebas daeTmo.<br />
1992 wels, jer kidev samxedro moqmedebebis mimdinareobisas, Seiqmna samxreT<br />
oseTis respublikis sagareo saqmeTa saministro. pirvel etapze swored es<br />
uwyeba dakavda sagareo-ekonomikuri problemebiT. amis kvaldakval<br />
Camoyalibda samxreT oseTis respublikis ekonomikis saxelmwifo komiteti,<br />
romelic SemdgomSi samxreT oseTis respublikis ekonomikis saministrod<br />
gadakeTda.<br />
pirveli ekonomikuri SeTanxmeba 1993 wels CrdiloeT oseTis<br />
respublikasTan daido. Semdeg, 1996 wels, moskovSi xeli moewera<br />
saxelmwifoTaSoris memorandums, romelic ekonomikuri TanamSromlobis<br />
muxlebs Seicavda. xelSekrulebebSi, romlebsac samxreT oseTis respublikis<br />
mTavrobam xeli moawera afxazeTisa da dnestrispireTis moldavur<br />
respublikebTan, adgili daeTmo urTierTkavSirebs sameurneo saqmianobis<br />
sferoSi. es sami saxelmwifo warmonaqmni gaerTianda parlamentTaSoris<br />
asambleaSi „xalxTa usafrTxoebisa da uflebebisaTvis“. asambleis erT-erTi<br />
qvedanayofi ekonomikuri sakiTxebis gadawyvetiTa da ekonomikuri<br />
TanamSromlobis ganviTarebiTaa dakavebuli.<br />
samxreT oseTi yvelaze did ekonomikur mxardaWeras ruseTisgan iRebda.<br />
Tavidan ruseTi urTierTobebs agebda, rogorc ssrk-is samarTalmemkvidre,<br />
magram male urTierTobebis parametrebma, moculobam da pirobebma axali<br />
konturebi SeiZines. materialuri, teqnikuri da nebismieri sxva daxmareba<br />
ruseTidan samxreT oseTSi Semodioda 1990 wlis seqtembridan 2008 wlis<br />
agvistomde, magram iyo arsebiTi SezRudvebi im ubralo mizezis gamo, rom am<br />
ukanasknelis politikuri statusi garkveuli ar iyo. samxreT oseTi de faqto<br />
damoukidebel respublikad rCeboda, magram ara _ de iure.<br />
„xuTdRiani omis“ dasrulebis Semdeg, 2008 wlis 26 seqtembers, ruseTma<br />
samxreT oseTis respublika aRiara da am momentidan drois xelaxali aTvla<br />
daiwyo. ukve 2008 wlis 17 seqtembers „samxreT oseTis respublikasa da ruseTis<br />
federacias Soris megobrobis, TanamSromlobisa da urTierTdaxmarebis<br />
xelSekrulebas“ moewera xeli. amis kvaldakval kidev 50 ormxrivi<br />
xelSekruleba daido. im xelSekrulebebs Soris, romlebic ekonomikur<br />
TanamSromlobas exeboda, aRsaniSnavia SeTanxmeba samxreT oseTis respublikis<br />
finansTa saministrosa da ruseTis federaciis finansTa saministroebs Soris<br />
finansuri daxmarebis Sesaxeb, romelic gamiznulia samxreT oseTis<br />
respublikis aRdgenaze, dabalansebuli biujetis uzrunvelyofasa da<br />
socialur-ekonomikur ganviTarebaze, agreTve _ xelSekruleba samxreT<br />
oseTis respublikis mTavrobasa da ruseTis federaciis mTavrobas Soris<br />
samxreT oseTis respublikisaTvis socialur-ekonomikuri ganviTarebis<br />
sakiTxSi daxmarebis gawevaze, xelSekruleba samxreT oseTis respublikis<br />
mTavrobasa da ruseTis federaciis mTavrobas Soris savaWro<br />
warmomadgenlobebis dawesebis Taobaze, xelSekruleba samxreT oseTis<br />
respublikis mTavrobasa da ruseTis federaciis mTavrobas Soris<br />
kapitaldabandebebis waxalisebisa da urTierTdacvis Sesaxeb, samxreT oseTis<br />
respublikis ekonomikuri ganviTarebis saministrosa da ruseTis federaciis<br />
energetikis saministros Soris _ memorandumi urTierTgagebisa da<br />
energetikis sferoSi TanamSromlobis Taobaze.<br />
18 samxreT oseTis respublikaSi turizmis ganviTarebis programis ganxorcielebis<br />
Ronis<strong>Zieba</strong>Ta gegma. 2010 w. (samxreT oseTis respublikis mTavroba).<br />
29
am da sxva xelSekrulebebis Tanaxmad, samxreT oseTma 2008 wlis agvistos<br />
Semdeg 30 miliardi rublis odenobiT sxvadasxva saxis daxmareba miiRo.<br />
respublikis aRsadgenad mniSvnelovani saxsrebi gamoiyofa, magram es ara marto<br />
komunalur da kerZo mSeneblobebs, saganmanaTleblo, jandacvis, kulturis<br />
obieqtebis, saxelmwifo dawesebulebebis farTebisa da Senobebis mwyobrSi<br />
Cayenebas exeba, aramed samxedro moqmedebebis Sedegad dazaralebuli samxreT<br />
oseTis respublikis mrewvelobisa da soflis meurneobis srulmasStabian<br />
stimulirebas.<br />
am momentisaTvis samxreT oseTma ruseTis federaciis praqtikulad<br />
yvela subieqtTan moawera xeli xelSekrulebebs ekonomikuri TanamSromlobis<br />
Taobaze. ruseTis respublikebidan, olqebidan da regionebidan Semodioda da<br />
dResac Semodis sxvadasxva daniSnulebis tvirTi (ZiriTadad _ usasyidlod an<br />
SeRavaTiani pirobebiT). aRdgeniTi samuSaoebi msxvili saxelmwifo<br />
struqturebisa (ruseTis rkinigza, „specstroi“ da sxva) da CrdiloeT oseTis,<br />
CeCneTis, daRestnis respublikebidan, astraxanis, tambovis, samaris,<br />
novgorodis, Celiabinskis, tiumenis, volgogradis olqebidan, aseve<br />
stavropolisa da krasnodaris mxareebidan Camosuli muSebisa da brigadebis<br />
monawileobiT tardeba. bevr Senobas es struqturebi da subieqtebi sakuTari<br />
saxsrebiT aSeneben. samxreT oseTis aRdgenaSi monawileobas dsT-is qveynebis<br />
specialistebi iReben ukrainidan, belorusidan, moldovidan, yazaxeTidan,<br />
tajikeTidan.<br />
zogi dasavluri samTavrobo Tu arasamTavrobo struqtura,<br />
saerTaSoriso organizacia drodadro avlens interess samxreT oseTis mimarT,<br />
aRniSnavs, rom respublikis aRdgenaSi, mis saerTaSoriso-ekonomikur<br />
integraciaSi Tanamonawileoba bevrs SeuZlia. xandaxan SemoTavazebulia<br />
konkretuli proeqtebi, ufro xSirad _ erToblivi. aq saubaria iseT<br />
proeqtebze, romlebSic samxreT oseTis, saqarTvelosa da, SeiZleba, romelime<br />
dasavluri koordinatoris erToblivi monawileoba igegmeba. ukanasknelni<br />
Tanxmdebian imazec, rom orive mxarem paritetul sawyisebze miiRos<br />
monawileoba. magram es yvelaferi keTili ganzraxvebia, xolo TviT<br />
SemoTavazebebi, rogorc wesi, ufro niadagis mosinjvaa cxinvalis mxridan<br />
SesaZlo reaqciis gasagebad.<br />
mas mere, rac samxreT oseTis respublikam saerTaSorisi aRiareba<br />
moipova, igi metad dainteresda saerTaSoriso struqturebSi uswrafesi<br />
integraciiTa da am mimarTulebiT aqtiurobs kidec. Tumca dReisaTvis mas win<br />
politikuri barierebi eRobeba, romelTa gauqmebis gareSe Zalisxmeva amao<br />
iqneba. samxreT oseTis xelmZRvanelobisTvis da xalxisTvis miuRebelia is, rom<br />
zogierTi mas dResac saqarTvelos nawilad miiCnevs, „okupirebul<br />
teritoriad“ da „separatistebisa da kriminalebis buded“ moixseniebs. romel<br />
partniorobazea saubari, roca saxelzec ki _ `samxreT oseTi~ _ uars<br />
eubnebian. gaurkveveli ekonomikuri efeqtis safasurad misgan politikuri<br />
sarCulis mqone daTmobebs moiTxoven. samxreT oseTi arc axla da arc<br />
momavalSi ar daTanxmdeba saxelmwifoebrivi interesebis politikur zarals,<br />
Tundac didi ekonomikuri dividendebis sanacvlod.<br />
aq erTi magaliTis moyvana SeiZleba. 2010 wels euTo da evrokavSiri<br />
samxreT oseTs meurneobis aRsadgenad Tavis daxmarebas dabejiTebiT<br />
sTavazobdnen. maTma warmomadgenlebma zonkaris wyalsacavi daaTvalieres,<br />
romlis kaSxalic avariul mdgomareobaSia. samxreT oseTisTvis daxmarebis<br />
programis dafinansebis naSTis farglebSi, romelic samxedro moqmedebebis<br />
dawyebis gamo darCa, isini mzad iyvnen saremonto samuSaoebisTvis 800 aTasi<br />
evro daexarjaT. amis sanacvlod, samxreT oseTs Tavis teritoriaze evropeli<br />
damkvirveblebi, maT Soris samxedroebic, unda daeSva. samxreT oseTisTvis<br />
msgavsi „gacvla“ imTaviTve miuRebeli iyo da am SemoTavazebaze uari Tqva.<br />
30
useTis garda, samxreT oseTi aRiares venesuelam, nikaraguam da naurum.<br />
mxareebma rwmunebaTa sigelebis gadacemisa da delegaciebis gacvlis<br />
procedura gaiares. samTavrobo doneze Sexvedrebisas aRiniSna, rom<br />
saxelmwifoTaSorisi urTierTobebis Senebisas gansakuTrebuli adgili<br />
ekonomikur TanamSromlobas daeTmoba. mocemul etapze mxareebi vaWrobis,<br />
sameurneo proeqtebSi monawileobis, specialistebis gacvlisa da momzadebis,<br />
teqnologiebis gacvlis SesaZleblobebs swavloben.<br />
amJamad samxreT oseTis sagareo-ekonomikuri uwyeba sxva qveynebis<br />
mxridan samxreT oseTis aRiarebis procesis gafarToebasa da gamyarebasTan<br />
dakavSirebiT did samuSaos atarebs. am siaSi gansakuTrebuli adgili belaruss<br />
ekuTvnis. es qveyana bevrjer iyo axlos am sakiTxis dadebiTad gadawyvetasTan,<br />
magram yovel jerze misi xelmZRvaneloba, koniunqturuli mosazrebebidan<br />
gamomdinare, samomavlod debda. savaraudoa, rom belarusi samxreT oseTs<br />
mainc aRiarebs. amasTan dakavSirebiT eqspertebi miiCneven, rom amis Semdeg<br />
samxreT oseTs eqneba realuri Sansi gaxdes ruseTis, belarusisa da yazaxeTis<br />
samrewvelo-sabaJo sabWosa da dsT-isa da sxva qveynebis politikuri da<br />
ekonomikuri gaerTianebebis wevri.<br />
1997 wlis agvistoSi samxreT oseTis respublikis parlamentma miiRo<br />
kanoni „Tavisufali ekonomikuri zonebis Sesaxeb“ 19 . kanoni miiRes ucxouri<br />
kapitaldabandebebis da teqnologiebis mozidvis, sagareo-politikuri<br />
saqmianobis sferoSi marTvis gamocdilebis gaziarebis, finansuri<br />
Semodinebebisa da mosaxleobis dasaqmebis gazrdis mizniT. kanoniT ganisazRvra<br />
Tavisufali ekonomikuri zonis rezidentis statusi, dakonkretda debulebebi<br />
ucxouri valutisa da investorebis Sesaxeb. Tavisufal ekonomikur zonebSi<br />
saerTaSoriso bizneskompaniebis Seqmna iyo gaTvaliswinebuli, romlebzec<br />
Semdegi SeRavaTebi vrceldeboda:<br />
• registraciis daCqarebuli wesi;<br />
• gadasaxadebisgan sruli gaTavisufleba, garda saregistracio da wliuri<br />
mosakreblebisa;<br />
• kompaniebis savaluto avtonomia;<br />
• sabaJo mosakreblisa da gadasaxadisgan gaTavisufleba;<br />
• anonimuroba da komerciuli saidumloeba.<br />
axal pirobebSi, roca samxreT oseTis respublikam aRiarebas miaRwia,<br />
mTeli qveynis Tavisufal ekonomikur zonad gadaqcevis sakiTxi sxvagvar<br />
gadawyvetas elodeba. am mizeziT samxreT oseTis respublikis parlamentma<br />
„samxreT oseTis respublikaSi gansakuTrebuli ekonomikuri zonebis Sesaxeb“<br />
kanoni moamzada 20 . axali kanonmdeblobis mizans ekonomikis gadamamuSavebeli<br />
dargebis ganviTareba warmoadgens, aseve warmoebis maRalteqnologiuri<br />
dargebisa da produqciis axli saxeobebis Seqmna, turizmisa da sasanatoriumosakurorto<br />
sferos ganviTareba. sagangebodaa aRniSnuli, rom ucxouri<br />
saqonlis Tavisufal ekonomikur zonaSi ganTavseba da moxmareba xdeba sabaJo<br />
gadasaxadisa da damatebiTi Rirebulebis gadasaxadis gadaxdis gareSe.<br />
naTelia, rom orive dokumenti ekonomikis ganviTarebis mizniTaa<br />
SemuSavebuli, rasac mrewvelobisa da soflis meurneobis aRzeveba Seuwyobs<br />
xels, aseve transportisa da kavSirgabmulobis srulyofa, turizmisa da mTeli<br />
19 samxreT oseTis respublikis kanoni `Tavisufali ekonomikuri zonebis Sesaxeb“. 1997 w.<br />
(samxreT oseTis respublikis parlamenti).<br />
20 samxreT oseTis respublikis kanoni `samxreT oseTis respublikaSi gansakuTrebuli<br />
ekonomikuri zonebis Sesaxeb“. 2011 w. proeqti (samxreT oseTis respublikis parlamentis<br />
sakanonmdeblo komiteti).<br />
31
sarekreacio dargis ganviTareba, bunebrivi resursebis optimaluri da<br />
amavdroulad xelmomWirne gamoyeneba, sabanko sistemis mowesrigeba, axali<br />
samuSao adgilebis Seqmna. yvelaferi es ki mosaxleobis keTildReobis donis<br />
amaRlebas gamoiwvevs.<br />
dReisaTvis samxreT oseTi arc gaeros da arc sxva saerTaSoriso<br />
struqturebis sruluflebiani wevri araa. Tumca mas etapobrivad, rogorc<br />
damoukidebel erTeuls, sxvadasxva msoflio da evropuli organizaciis<br />
muSaobaSi iwveven, pirvel rigSi ki, humanitaruli mimarTulebiT _<br />
mecnierebis, kulturis, ganaTlebis sferoSi. samxreT oseTi ukve miiRes zogi<br />
saerTaSoriso federaciis rigebSi da mas sxvadasxva SejibrSi sakuTari droSiT<br />
SeuZlia monawileoba. yvelaferi es, SesaZloa iribad, magram mainc warmoadgens<br />
aRiarebis aqts.<br />
Sejamebisas SegviZlia davaskvnaT, rom samxreT oseTis ekonomikuri<br />
ganviTarebis gzaze win wasawevad Sesasrulebelia rigi pirobebisa:<br />
• yvela sakuTari resursis _ bunebrivi simdidris, teqnikuri bazis,<br />
adamianuri kapitalis, inteleqtualuri da profesionaluri<br />
SesaZleblobebis maqsimaluri produqtiulobiT gamoyeneba;<br />
• respublikaSi Semosuli daxmarebis maqsimalurad racionalurad<br />
gadanawileba, iqneba es finansuri saSualebebi, humanitaruli tvirTebi,<br />
SemuSavebuli proeqtebi, Sedgenili programebi, teqnologiebi Tu<br />
specialistebis momzadeba da mivlineba da a.S.<br />
• ekonomikaSi prioritetuli mimarTulebebis dasaxva, saboloo miznebis<br />
gamokveTa, perspeqtivebis gansazRvra;<br />
• saerTaSoriso ekonomikur struqturebSi yvela arsebuli SesaZleblobis<br />
gamoyeneba, saxelmwifoTaSorisi proeqtebisa da programebis<br />
SesrulebaSi monawileoba, sakuTari iniciativebis wamoyeneba.<br />
32
samxreT oseTis samrewvelo dargebis wvlili<br />
samrewvelo saqonlis saerTo moculobaSi 2010 wels<br />
0%<br />
13%<br />
54% 18%<br />
10%<br />
manqanaTmSenebloba da<br />
liTondamuSaveba<br />
danarTi 1.<br />
xe-tyis gadasamuSavebeli<br />
mrewveloba<br />
kvebis mrewveloba<br />
safqvav-saburRule da<br />
kombinirebuli sakvebis<br />
mrewveloba<br />
samTomopovebiTi<br />
mrewveloba<br />
poligrafiuli<br />
mrewveloba
0%<br />
1%<br />
0%<br />
2010 wels respublikis masStabiT<br />
ekonomikis calkeuli dargebis funqcionirebis struqtura<br />
3%<br />
0%<br />
9%<br />
3%<br />
84%<br />
samrewvelo produqciis moculoba<br />
danarTi 2.<br />
samSeneblo xasiaTis molaparakebaTa<br />
mimarTulebiT muSaobis moculoba<br />
sasoflo-sameurneo produqcia<br />
satransporto sawarmoebis<br />
momsaxurebaTa moculoba<br />
kavSirgabmulobis<br />
momsaxurebis moculoba<br />
sacalo vaWrobis brunva<br />
sazkvebis brunva<br />
mosaxleobis fasiani<br />
momsaxurebis moculoba
2009<br />
2010<br />
2010 wels samxreT oseTis sawarmoebSi<br />
samomxmareblo saqonlis warmoebis struqtura (%)<br />
danarTi 3.<br />
sakvebi produqtebi<br />
arasamrewvelo<br />
saqoneli<br />
Rvinis, wylisa da<br />
ludis warmoeba
2010 wels ZiriTadi sasoflo-sameurneo kulturebis struqtura<br />
12<br />
10<br />
8<br />
6<br />
4<br />
2<br />
0<br />
saerTo mosavali, aTasi rubli, 2010 w.<br />
ukanaskneli ori wlis manZilze ZiriTadi sasoflo-sameurneo<br />
kulturebis mosavlianoba<br />
11,8<br />
5,0<br />
7,0<br />
4,9 4,7<br />
Озимая пшеница Ячмень Овёс<br />
saSemodgomo xorbali qeri Svria<br />
0,8<br />
danarTi 4.<br />
2010г. 2010<br />
2009г. 2009
2010 wels samxreT oseTSi sasoflo—sameurneo produqciis warmoeba<br />
(rublebSi), sakarmidamo da fermeruli meurneobebis gamoklebiT<br />
18000,0<br />
16000,0<br />
14000,0<br />
12000,0<br />
10000,0<br />
8000,0<br />
6000,0<br />
4000,0<br />
2000,0<br />
0,0<br />
5542,0<br />
17448,0<br />
8614,2<br />
2010 2010<br />
г. 2009 2009 г.<br />
2731,4<br />
danarTi 5.<br />
продукция<br />
memcenareobis<br />
растениеводства<br />
produqcia<br />
mecxoveleobis<br />
продукция<br />
produqcia<br />
животноводства
2010 wels samxreT oseTis fermerul meurneobebSi<br />
msxvilfexa rqosani saqonlis suladoba<br />
danarTi 6.
ltolvilTa da qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa<br />
problemebis gadawyvetis zogierTi aspeqti<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> urTierTobebis WrilSi<br />
39<br />
merab Cigoevi<br />
konfliqtebi, miT ufro, Tu maT SeiaraRebuli dapirispireba da<br />
msxverpli axlavs, <strong>konfliqti</strong>s mxareTaTvis aunazRaurebeli materialuri da<br />
moraluri zaralis momtania. <strong>konfliqti</strong>s Sedegebis aRmofxvra did drosa da<br />
mniSvnelovan Zalisxmevas moiTxovs da zegavlenis subieqtur da obieqtur<br />
faqtorTa cvalebad erTobliobazea damokidebuli.<br />
<strong>konfliqti</strong>s erT-erTi yvelaze rTulad aRmosafxvreli Sedegi<br />
ltolvilTa bedis gadawyvetaa, anu maTi axal adgilebze mowyoba an uwindel<br />
mudmiv sacxovrebel adgilebSi dabruneba, vinaidan es problema rogorc<br />
dabrunebulTaTvis, ise damxvdurTaTvis sasicocxlo mniSvnelobis yvela<br />
sferos exeba — samarTlebriv, politikur, moralur-eTikur aspeqtebs,<br />
xelaxali Tanacxovrebis pirobebisadmi adaptacias; ekonomikur sferos, maT<br />
Soris, yofiT doneze _ materialurs; miwaTsargeblobis sakiTxebs;<br />
saganmanaTleblo, kulturuli da socialuri momsaxurebis xelmisawvdomobas<br />
da a.S.<br />
am TvalsazrisiT gamonakliss arc <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong><br />
warmoadgens, romlis aqtiuri, Semdeg ki mdore faza 1989 wlidan 2008 wlamde<br />
gagrZelda da romelsac rogorc sxva konfliqtebTan msgavsi niSanTvisebebi,<br />
ise mxolod am <strong>konfliqti</strong>saTvis damaxasiaTebeli Taviseburebebi aqvs.<br />
winamdebare naSromSi warmodgenili masalis ukeT gasagebad saWiroa<br />
aRiniSnos, rom 1989 wlis mosaxleobis sakavSiro aRweris monacemebis Tanaxmad,<br />
samxreT oseTis mosaxleoba 98 aTass Seadgenda, maT Soris 67 aTasi iyo osi da 27<br />
aTasi _ qarTveli 21 .<br />
ltolvilTa da qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa problemebis<br />
saeqsperto kvleva aucileblad moiTxovs mokle eqskurss <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong><br />
<strong>konfliqti</strong>s istoriaSi. winaaRmdeg SemTxvevaSi, Sesaswavl sakiTxTa sakvanZo<br />
determinantebi SeiZleba yuradRebis miRma dagvrCes. amis gareSe SeuZlebelia<br />
am <strong>konfliqti</strong>s warmoSobis ZiriTadi mizezebisa da Sedegebis gaazreba, maT<br />
Soris _ saqarTvelodan da samxreT oseTis respublikidan mosaxleobis<br />
gaxizvnis mizezebisa; aseve garTuldeba im garemoebaTa analizi, romlebmac,<br />
Cveni azriT, SeiZleba xeli Seuwyon an SeuSalon rogorc mTlianobaSi<br />
<strong>konfliqti</strong>s mogvarebas, ise ltolvilTa da qveynis SigniT gadaadgilebul<br />
pirTa maT uwindel sacxovrebel adgilebSi dabrunebas an maT dRevandel<br />
sacxovrebel adgilebSi mowyobas.<br />
konfliqtebis sferos politolog-specialistebs Soris arsebobs<br />
mosazreba, rom postsabWoTa sivrceSi konfliqtebis, maT Soris, <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong><br />
<strong>konfliqti</strong>s warmoSobis erT-erTi ZiriTadi mizezi gaxda sabWoTa kavSiris<br />
daSla, rasac ssrk-Si Semavali mokavSire respublikebis suverenitetebis<br />
„aRlumi“ mohyva.<br />
amavdroulad, mkvlevarTa nawili miiCnevs, rom 1989 wlis noemberSi<br />
dawyebuli saqarTvelosa da samxreT oseTis respublikas Soris <strong>konfliqti</strong>s<br />
gaCaRebaSi brali mxolod saqarTvelos nacionalisturad ganwyobil<br />
xelisuflebas miuZRvis.<br />
21 1989 wlis mosaxleobis aRweris sakavSiro monacemebi.
nawilobriv veTanxmebiT ra am Teziss, mainc migvaCnia, rom <strong>qarTul</strong>-osur<br />
konfliqts fesvebi <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> urTierTobebis wiaRSi Rrmad aqvs<br />
gadgmuli 22 .<br />
es <strong>konfliqti</strong> Tavidanve atarebda eTnopolitikur xasiaTs. <strong>qarTul</strong>i<br />
xelisuflebebi, maTi politikuri kuTvnilebisa da saqarTveloSi arsebuli<br />
wyobis miuxedavad _ feodalebi, Tavadebi, menSevikebi, bolSevikebi,<br />
demokratebi _ saukuneebis manZilze monoeTnikuri saxelmwifos mSeneblobis<br />
strategiul mizans eswrafodnen; yvela saSualebiT cdilobdnen saqarTveloSi<br />
nacionaluri umciresobebis sakiTxi Tavis sasargeblod gadawyvetas, anu<br />
erovnuli umciresobebisTvis eTnikuri identobis warTmevas. ХХ saukune am<br />
mxriv metad TvalsaCinoa. 1920 wels saqarTvelom, isargebla ra ruseTis<br />
imperiis daSliT, romlis SemadgenlobaSic 1801 wlidan iyo, Seqmna <strong>qarTul</strong>i<br />
demokratiuli respublika da revoluciur elementebTan brZolis sababiT,<br />
xolo sinamdvileSi _ osebis fizikuri ganadgurebisa da/an maTi CrdiloeT<br />
kavkasiaSi gandevnis mizniT, samxreT oseTis winaaRmdeg farTomasStabiani<br />
agresia ganaxorciela.<br />
im omSi 18 aTasze meti osi daiRupa, xolo samxreT oseTidan<br />
ltolvilebis raodenobam, romelTa umravlesoba sakuTar samSobloSi aRar<br />
dabrunebula, 50 aTass miaRwia 23 . miuxedavad imisa, rom saqarTvelom dasaxul<br />
mizans _ samxreT oseTis osebis saboloo likvidacias an gandevnas _ ver<br />
miaRwia, samxreT oseTis xalxs saSineli zarali miadga.<br />
Semdgom aTwleulebSi saqarTvelos xelisuflebam taqtika Secvala da<br />
dasaxuli strategiuli miznis misaRwevad, romelic saqarTvelos masStabiT<br />
osebis iZulebiT gaqarTvelebaze iyo mimarTuli, sxva, ufro „mSvidobiani“ da<br />
amave dros daxvewili meTodebis gamoyeneba daiwyo. aseTi politikis Sedegi<br />
gaxda is, rom dReisaTvis aRmosavleT saqarTvelosa da kaxeTis mosaxleobis<br />
mniSvnelovani nawili, warmoSobiT osebi, qarTvelebad arian miCneuli da<br />
<strong>qarTul</strong>i sazogadoebis mier praqtikulad mTlianad arian asimilirebuli 24 .<br />
22<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> urTierTobebis konfliqturi Semadgenlis pioneruli kvleva warmodgenilia<br />
publikaciaSi: Дзидзоев В. Д., Дзугаев К. Г., Южная Осетия в ретроспективе грузино-осетинских<br />
отношений, Цхинвал, 2007 г.<br />
23<br />
Sereuli sakontrolo komisiis samxreT oseTis arqivis nawili da samxreT oseTis respublikis<br />
genprokuraturis monacemebi.<br />
24<br />
saqarTveloSi farTo anti<strong>osuri</strong> kampaniis fonze „araqarTvelTa gaqarTvelebis“ intensiuri<br />
procesi mimdinareobda. ai osebis „gaqarTvelebis“ saqarTvelos erT-erTi raionis saxelmwifo<br />
oficialuri organis gadawyvetilebis erT-erTi nimuSi:<br />
xaSuris saxalxo deputatTa sabWos raionuli aRmasrulebeli komitetis 1990 wlis 26<br />
ivlisis gadawyvetileba №296.<br />
xaSuris raionis saxalxo deputatTa raionuli sabWos aRmasrulebelma komitetma miiRo<br />
gadawyvetileba <strong>osuri</strong> da somxuri gvarebis Sesworebis Sesaxeb. xaSuris raionis <strong>qarTul</strong>i<br />
erovnebis mcxovreblebma, romlebic osur da somxur gvarebs atareben (cxovrebaSvili,<br />
kulumbekovi, miqoiani, Saverdiani da sxv.) saqarTvelos ssr-is mecnierebaTa akdemiis<br />
javaxiSvilis saxelobis istoriul-saarqivo instituts mimarTes. instituti aRniSnavs, rom<br />
pirebi, romlebic zemoCamoTvlil gvarebs atareben, arian qarTvelebi da maT eZlevaT<br />
rekomendacia gvaris Tavdapirveli forma daibrunon.<br />
saqarTvelos ssr-is mecnierebaTa akademiis iv. javaxiSvilis sax. istoriul-saarqivo<br />
institutis monacemebis mixedviT da am pirTa TxovniT xaSuris raionis saxalxo deputatTa<br />
raionuli sabWo adgens:<br />
1. dabadebis mowmobebis amonawerSi CamoTvlili pirebis erovneba Caiweros: qarTveli.<br />
gvarebi: kulumbekovebi — kulumbekaSvili, miqoiani — miqaSvili da a.S. xolo cxovrebaSvils<br />
survilisamebr daubrundes forma cxovrebuli, Saverdians — SaverdaSvili.<br />
2. xaSuris Sinagan saqmeTa sammarTvelos sapasporto ganyofilebas gaewios daxmareba axali<br />
gvarebiT pasportebis miRebaSi.<br />
3. analogiuri samuSaos Casatareblad gadawyvetileba ecnobos yvela raionsa da raisabWos.<br />
aRmasrulebeli komitetis Tavmjdomare a. danelia.<br />
40
msgavsi mcdelobebi samxreT oseTis mkvidri, eTnikurad osi mosaxleobis<br />
mimarTac ganxorcielda da miuxedavad imisa, rom es mcdelobebi naklebad<br />
warmatebuli aRmoCnda, vidre sakuTriv saqarTveloSi, am ukanasknelis<br />
SemadgenlobaSi darCenis SemTxvevaSi, miT ufro, rom saqarTvelo suverenuli<br />
gaxda, droTa ganmavlobaSi sakuTari erovnuli identobis, enisa da kulturis<br />
dakargvis saSiSroeba metad realuri gaxdeboda.<br />
amgvar metad rTul viTarebaSi, saqarTveloSi eTnonacionalizmis<br />
dauokebeli zrdis pirobebSi, samxreT oseTis xalxma ХХ saukunis 90-ian wlebSi,<br />
upirvelesad sakuTari eTnosis SenarCunebis mizniT, gadarCenis momtani<br />
erTaderTi SesaZlo gadawyvetileba miiRo _ Tavdapirvelad samxreT oseTis<br />
avtonomiuri olqi saqarTvelos SemadgenlobaSi avtonomiuri respublikis<br />
statusamde awia 25 , xolo saqarTvelos xelisuflebis mier samxreT oseTis<br />
avtonomiis gauqmebis Semdeg 26 _ misi Semadgenlobidan gavida da suverenuli<br />
saxelmwifo _ samxreT oseTis respublika _ gamoacxada 27 .<br />
Semdgomma movlenebma xalxis mier miRebul gadawyvetilebis siswore<br />
daadastura.<br />
saqarTvelos yvela regionSi, masobrivi informaciis saSualebebsa da<br />
SromiT koleqtivebSi Sovinisturi lozungebiT anti<strong>osuri</strong> kampania daiwyo: osi<br />
erovnebis pirisgan mtris xati iqmneboda, mas <strong>qarTul</strong>i miwis mimtaceblad<br />
warmoaCendnen da a.S. <strong>qarTul</strong>i sazogadoebis mniSvnelovani nawili, Tanac,<br />
mosaxleobis yvela fenis warmomadgeneli, am propagandas wamoego; sayovelTao<br />
xasiaTi SeiZina osebis samsaxurebidan gayram; maT arTmevdnen sacxovrebelsa da<br />
qonebas, zogjer _ sicocxlesac ki 28 .<br />
1989 wlidan moyolebuli saqarTvelodan daaxloebiT 100 aTasi osi<br />
gandevnes. maT umetesobas sakuTari saxlebisa da qonebis mitoveba mouwia,<br />
rasac qarTvelebi daepatronen. saqarTvelodan devnili osebis umravlesoba<br />
ruseTis federaciaSi, xolo daaxloebiT 5 aTasi adamiani samxreT oseTSi<br />
dafuZnda. am ltolvilebidan saqarTveloSi dReisaTvis, mcire gamonaklisis<br />
garda, aravin dabrunebula.<br />
amavdroulad, 1989-1992 wlebis ganmavlobaSi, anu samxreT oseTis<br />
respublikaSi <strong>samSvidobo</strong> Zalebis Seyvanamde, qarTvelma nacionalistebma<br />
samxreT oseTis sruli ekonomikuri blokada moaxdines, rasac samxedro agresia<br />
mohyva. amasTan, 117 <strong>osuri</strong> sofeli gadawves an daangries, mokles daaxloebiT<br />
aTasamde osi, daiWra 2,5 aTasi adamiani, 150 adamiani ugzo-ukvlod daikarga;<br />
SedarebisTvis: „mxolod 1926-1979 wlebSi saqarTveloSi 100 aTasze meti sxva erovnebis<br />
warmomadgeneli gaqarTvelda“. (v. gujabiZis statiidan, `literaturuli saqarTvelo~, 13<br />
ianvari, 1989 w.)<br />
25 samxreT oseTis saxalxo deputatTa saolqo sabWos XII sesiis 1989 wlis 10 noembris<br />
dadgenileba.<br />
26 saqarTvelos ssr-is umaRlesi sabWos 1989 wlis 16 noembrisa da 1990 wlis 11 dekembris<br />
dadgenilebebi.<br />
27 samxreT oseTis saxalxo deputatTa saolqo sabWos XIV sesiis 1990 wlis 20 seqtembris<br />
dadgenileba, dadasturebulia 1990 wlis 16 oqtombers da 28 noembers, Sesabamisad, XV da XVI<br />
sesiebze.<br />
28 Sereuli sakontrolo komisiis samxreT oseTis arqivis nawili:<br />
— profesor kvanWilaSvilis statia (saqarTvelo), romelic saqarTvelos demografiuli<br />
ganviTarebis aspeqtebs exeba, sadac gaxmovanebulia idea saqarTvelos ara<strong>qarTul</strong>i<br />
mosaxleobis Sobadobis SezRudvis Taobaze (gazeTi `literaturuli saqarTvelo~, 30<br />
seqtemberi, 1988 w.) ;<br />
- profesor z. Cqvanavas statia (saqarTvelo) saTauriT `gza napovnia~ (gazeTi `komunuisti~, 21<br />
noemberi, 1988 w.), romelSic saqarTvelodan im araqarTvelebis gasaxlebaa SeTavazebuli,<br />
romlebsac or Svilze meti hyavT.<br />
— mweral a. baqraZis interviu (saqarTvelo), romelSic saqarTveloSi mcxovreb sxva xalxebis<br />
enisa da kurturis mimarT agdebuli damokidebuleba igrZnoba (gazeTi «Молодёжь Грузии»,<br />
noemberi, 1988 w.) da a.S.<br />
41
mTlianad ganadgurda sasoflo-sameurneo, samrewvelo da socialuri<br />
infrastruqtura, gadawves saavdmyofoebi da skolebi 29 .<br />
samxreT oseTis respublikisTvis miyenebulma zaralma, eqspertebis<br />
gaangariSebiT, 34 miliard rusul rubls miaRwia 30 . am wlebis manZilze, omis<br />
saSinelebebisgan Tavis dasaRwevad da ukeTesi bedis <strong>Zieba</strong>Si, respublikidan 40<br />
aTasi osi gaixizna, romelTa umetesoba samSobloSi aRar dabrunebula.<br />
dangreuli soflebidan q. cxinvalSi iZulebiT gadasaxlda 5 aTasi adamiani.<br />
amavdroulad, samxreT oseTis respublikidan 16-18 aTasi qarTveli<br />
saqarTveloSi an gaixizna, an iq sacxovreblad ukeTesi cxovrebis <strong>Zieba</strong>Si<br />
gadavida; maTma umravlesobam q. cxinvali 1991 wlis 6 ianvars, samxreT oseTis<br />
winaaRmdeg saqarTvelos pirveli SeiaraRebuli agresiis dawyebamde ramdenime<br />
dRiT adre datova. maT samxreT oseTis respublikis mTavroba devnilebad ar<br />
aRiarebs 31 .<br />
Cven mier wamoWrili problematikis Semdgomi ganxilva terminologiur<br />
dazustebas moiTxovs. saqme isaa, rom qarTvelebisa da osebis mier terminebis<br />
„ltolvili“ da „qveynis SigniT gadaadgilebuli piri“ (CvenSi am kategoriis<br />
aRsawerad miRebulia sityva „devnili“ _ mTargmnelis SeniSvna) gamoyenebasa da<br />
interpretaciaSi arsebiTi gansxvavebaa. samxreT oseTis respublikis<br />
kanonmdebloba „ltolvilis“, „qveynis SigniT gadaadgilebuli pirisa“ da<br />
„iZulebiT gadaadgilebuli piris“ terminebis mniSvnelobas Semdegnairad<br />
gansazRvravs:<br />
„ltolvili“ — aris piri, romelic samxreT oseTis respublikis moqalaqe<br />
ar aris da romelsac aqvs dasabuTebuli SiSi imisa, rom Tavisi sarwmunoebis,<br />
moqalaqeobis, erovnebis, garkveuli socialuri jgufisadmi kuTvnilebisa an<br />
politikuri mrwamsis gamo SeiZleba devnis msxverpli gaxdes, ar imyofeba<br />
Tavisi moqalaqeobrivi kuTvnilebis Sesabamis qveyanaSi da zemoxsenebuli SiSis<br />
gamo ar SeuZlia an ar surs am qveynis dacvis qveS yofna, agreTve, ar gaaCnia ra<br />
konkretuli moqalaqeoba da imyofeba ra aRniSnuli movlenebis Sedegad Tavisi<br />
Zveli sacxovrebeli qveynis gareT, ar SeuZlia an ar surs am qveyanaSi dabruneba<br />
amgvari SiSis gamo“ 32 .<br />
1. `iZulebiT gadaadgilebuli piri~ aris samxreT oseTis respublikis<br />
moqalaqe, romelmac datova Tavisi sacxovrebeli adgili misi an misi ojaxis<br />
wevrebis winaaRmdeg Cadenili Zaladobis an devnis sxva formis gamo an<br />
garkveuli socialuri jgufisadmi kuTvnilebisa Tu gansxvavebuli<br />
politikuri Sexedulebebis gamo, rac gaxda sababi konkretuli pirisa Tu pirTa<br />
jgufis mimarT mtruli kampaniisa da sazogadoebrivi wesrigis masobrivi<br />
darRvevisa, mas Seeqmna devnis realuri safrTxe 33 .<br />
2. iZulebiT gadaadgilebul pirad (qveynis SigniT gadaadgilebul<br />
pirad) iTvleba:<br />
a) samxreT oseTis respublikis moqalaqe, romelic iZulebuli gaxda<br />
daetovebina sacxovrebeli adgili ucxo qveynis teritoriaze da samxreT<br />
oseTis respublikaSi Camovida;<br />
b) samxreT oseTis respublikis moqalaqe, romelic iZulebuli gaxda<br />
Seecvala sacxovrebeli adgili da samxreT oseTis respublikis erTi raionidan<br />
gadasuliyo samxreT oseTis respublikis sxva raionis teritoriaze Tu<br />
qalaqSi;<br />
29 sammxrivi, rusul-<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> komisiis daskvna, romelic <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s<br />
zonaSi qonebrivi zaralis Sesafaseblad Sereulma sakontrolo komisiam Seqmna.<br />
30 rusul-<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> komisiis daskvna.<br />
31 Sereuli sakontrolo komisiis samxreT oseTis nawilis monacemebi.<br />
32 samxreT oseTis respublikis kanoni „ltolvilTa Sesaxeb“.<br />
33 samxreT oseTis respublikis kanoni „qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa Sesaxeb“.<br />
42
g) ucxo qveynis moqalaqe an moqalaqeobis armqone piri, romelic<br />
kanonierad imyofeba mudmiv sacxovrebel adgilas samxreT oseTis respublikis<br />
teritoriaze da samxreT oseTis respublikis farglebSi pirveli punqtiT<br />
gaTvaliswinebuli garemoebebis gamo Seicvala sacxovrebeli adgili;<br />
d) yofili ssrk-is SemadgenlobaSi Semavali respublikis teritoriaze<br />
mcxovrebi yofili ssrk-is moqalaqe, romelmac samxreT oseTis respublikaSi<br />
ltolvilis statusi miiRo, xolo samxreT oseTis respublikis moqalaqis<br />
statusis miiRebis Semdeg ltolvilis statusi dakarga da romelsac<br />
ltolvilis statusis moqmedebis periodSi Seeqmna garemoebebi, romlebmac<br />
samxreT oseTis respublikis teritoriaze mowyobaSi SeuSales xeli“.<br />
gasaTvaliswinebelia, rom terminSi „iZulebiT gadaadgilebuli piri“<br />
samxreT oseTis respublikis kanonmdebloba „qveynis SigniT gadaadgilebul<br />
pirs“ gulisxmobs.<br />
amasTan, samxreT oseTisa da <strong>qarTul</strong> mxareebs Soris arsebobs seriozuli<br />
winaaRmdegobebi gadaadgilebuli mosaxleobis ama Tu im jgufis ltolvilebad<br />
an qveynis SigniT gadaadgilebul pirebad cnobasTan dakavSirebiT.<br />
winaaRmdegobebi ara mxolod terminebis „ltolvili“ da „qveynis SigniT<br />
gadaadgilebuli piri“ formlur gamoyenebas exeba, aramed am cnebebis<br />
Sinaarssac; gadaadgilebul pirTa am or kategorias kanoni sxvadasxva statuss<br />
da, amdenad, sxvadasxva uflebasa da movaleobas aniWebs.<br />
samxreT oseTisa da <strong>qarTul</strong>i mxareebis mier am ori terminis Sinaarsisa da<br />
gamoyenebis mimarT gansxvavebuli midgomis mizezi politikur-samarTlebrivi<br />
xasiaTisaa da mdgomareobs imaSi, rom samxreT oseTis osebi, romlebic erebis<br />
TviTgamorkvevis uflebis sayovelTao principsa da, agreTve, samxreT oseTis<br />
respublikis teritoriaze Catarebuli referendumebis Sedegebs eyrdnobian,<br />
dasabuTebulad miiCneven Tavis saxelmwifos suverenulad, damoukideblad,<br />
gaeros wevri ramdenime qveynis mier aRiarebulad, saerTaSoriso samarTlis<br />
subieqtad da amitom saqarTvelodan samxreT oseTSi gadaadgilebuli yvela<br />
piri iseve, rogorc samxreT oseTidan mezobeli saxelmwifo saqarTvelos<br />
teritoriaze gadaadgilebuli pirebi samxreT oseTis respublikaSi<br />
ltolvilebad iTvlebian.<br />
<strong>qarTul</strong>i mxare ki aseT pirebs qveynis SigniT gadaadgilebulebad<br />
(devnilebad _ mTargmnelis SeniSvna) miiCnevs gamomdinare iqidan, rom igi<br />
samxreT oseTs saqarTvelos ganuyofel nawilad Tvlis.<br />
mTeli <strong>konfliqti</strong>s ganmavlobaSi antiosur qmedebebSi yvelaze aqtiur<br />
monawileobas samxreT oseTis dedaqalaqis _ cxinvalis _ garSemo mdebare<br />
<strong>qarTul</strong>i soflebis macxovreblebi iRebdnen. am soflebidan 1989-1992 wlebSi<br />
yvela osi ganidevna, xolo maTi saxlebi da qoneba an ganadgurda, an qarTvelma<br />
Tanasoflelebma miisakuTres. cxinvalidan CrdiloeT oseTSi mimavali<br />
erTaderTi saavtomobili gza, romelic am soflebze gadioda, ganuwyvetliv<br />
iblokeboda, xolo roca ixsneboda, am gzaze mimavali osebi regularulad<br />
damamcirebeli Cxrekisa da agdebuli damokidebulebis msxverpli xdebodnen.<br />
am soflebis macxovrebelTa mier Seqmnili samxedro formirebebi, arsiT ki _<br />
banddajgufebebi, osi mosaxleobis winaaRmdeg umZimes danaSaulebs<br />
sCadiodnen 34 .<br />
34 1992 wlis 20 maiss banddajgufebam, romelic <strong>qarTul</strong>i soflebis (kexvi, qurTa, aCabeTi,<br />
Zarcemi) macxovreblebisgan Sedgeboda, SemovliT gzaze, osur sofel zarTan, CausafrTda da q.<br />
cxinvalidan momavali ltolvilTa kolona daxvrita. daiRupa 34 adamiani, maT Soris moxucebi,<br />
bavSvebi da qalebi. 1991 wlis 18 marts <strong>qarTul</strong> sofel eredvTan banddajgufebis<br />
warmomadgenlebma, am soflis macxovrebelTa monawileobiT, gzaze mimavali avtobusidan<br />
erovnebiT osi 12 mamakaci, mezobeli <strong>osuri</strong> soflebis mcxovreblebi, gadmosxes da wamebis<br />
Semdeg cocxlad damarxes da a.S.<br />
43
Semdgom wlebSi aRniSnuli soflebi da maTi macxovreblebi <strong>qarTul</strong>i<br />
xelisuflebis mier samxreT oseTis winaaRmdeg sadazvervo saqmianobis<br />
placdarmad, sxvadasxva provokaciisa da anti<strong>osuri</strong> qmedebebisTvis<br />
gamoiyeneboda.<br />
miuxedavad gancdili ubedurebebisa, 1992 wlis <strong>konfliqti</strong>s cxeli fazis<br />
damTavrebidan ramdenime wlis Semdeg samxreT oseTis mosaxleobam „galRoba“<br />
daiwyo, osebsa da qarTvelebs Soris yofiT doneze kontaqtebi aRdga. samxreT<br />
oseTis respublikisa da saqarTvelos sazRvarze, sakuTriv moqalaqeebis _<br />
qarTvelebisa da osebis _ iniciativiT, sofel ergneTTan gaCnda da<br />
funqcionireba daiwyo bazrobam, romlis erTi nawili ganlagebuli iyo samxreT<br />
oseTis, meore nawili ki _ saqarTvelos teritoriaze. Tavisi erovnuli<br />
kuTvnilebis miuxedavad, adamianebi bazrobis mTel teritoriaze Tavisuflad<br />
gadaadgildebodnen, urTierTobdnen, garigebebs debdnen da a.S.<br />
yoveldRiurad bazrobas ramdenime aTasi adamiani stumrobda;<br />
urTierTobis procesSi adamianebs Soris kavSirebi da ndoba aRdga. samxreT<br />
oseTis xelisufleba qveyanaSi Tavisufal gadaadgilebas, samlocveloebis<br />
monaxulebas, osebsa da qarTvelebs Soris bizneskontaqtebs xels ar uSlida.<br />
1992 wels dagomisis xelSekrulebis safuZvelze Seqmnilma Sereulma<br />
sakontrolo komisiam, romelic samxreT oseTis respublikis, saqarTvelos,<br />
ruseTis federaciisa da misi subieqtis _ CrdiloeT oseTis respublika -<br />
alaniis (romlis teritoriazec saqarTvelodan yvelaze meti ltolvili<br />
gadasaxlda) warmomadgenlebisgan Sedgeboda, saqarTvelosa da samxreT oseTis<br />
respublikas Soris da regionSi mSvidobis damyarebisa da savaWro-ekonomikuri<br />
kontaqtebis (individualur Tu sawarmo subieqtebis doneze) ganviTarebis<br />
saqmeSi garkveul progress miaRwia. Sereuli sakontrolo komisiis farglebSi,<br />
gaeros ltolvilTa umaRlesi komisris da euTos SuamdgomlobiT, 1997 wlis 13<br />
Tebervals gadaadgilebul pirTaTvis mniSvnelovani dokumenti miiRes:<br />
„<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegad ltolvilTa da iZulebiT gadaadgilebul<br />
pirTa uwindel mudvim sacxovrebel adgilebSi nebayoflobiTi dabrunebis<br />
wesi“.<br />
imave wels samxreT oseTis respublikis xelmZRvanelobam ltolvilTa da<br />
sxva gadaadgilebul pirTa dabrunebisa da mowyobis xelSemwyobi normatiulsamarTlebrivi<br />
aqtebis mTeli paketi miiRo 35 .<br />
2000 wlis 23 Tebervals samxreT oseTis respublikis monawileobiT<br />
ruseTis federaciisa da saqarTvelos mTavrobebs Soris <strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong><br />
<strong>konfliqti</strong>s zonaSi ekonomikis aRdgenisa da ltolvilTa dabrunebis sakiTxTan<br />
dakavSirebiT urTierTqmedebis, gadaadgilebul pirTa dabrunebis, mowyobis,<br />
integraciisa da reintegraciis Sesaxeb saxelmwifoTaSorisi programis<br />
SemuSavebis Taobaze xelSekruleba daido. miuxedavad imisa, rom programis<br />
srulad realizeba ver moxerxda, dafiqsirda <strong>konfliqti</strong>s mxareebis swrafva<br />
ltolvilTa da qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa problemebis nabij-nabij<br />
gadawyvetisken.<br />
es ar niSnavs, rom ltolvilTa problemebis gadawyvetaSi garRveva moxda<br />
da maTi uwindel mudmiv sacxovrebel adgilebze usafrTxo, nebayoflobiTi,<br />
Rirseuli dabrunebisTvis yvela piroba Seiqmna. Tumca, SesaZloa, nela,<br />
rTulad, magram dabrunebisTvis aucilebeli pirobebis Seqmnis procesi<br />
mkvdari wertilidan daiZra.<br />
35 Указ Президента Республики Южная Осетия от 11 июнья 1997 г. «О первоочередных мерах по содействию<br />
процессу возвращения беженцев и вынужденных переселенцев в Южную Осетию» (ix. danarTi 1).<br />
Постановление Правительства Республики Южная Осетия о принятии «Программы комплексного решения<br />
проблем беженцев и вынужденных переселенцев».<br />
44
momdevno wlebSi, Sereuli sakontrolo komisiis farglebSi da gaeros<br />
ltolvilTa umaRlesi komisris partnioruli monawileobiT, zemoxsenebuli<br />
„wesis...“ formatSi ruseTis federaciidan saqarTveloSi 67, xolo samxreT<br />
oseTis respublikaSi 470 ojaxi daabrunes 36 . ltolvilebma saqarTvelodan<br />
samxreT oseTSic daiwyes dabruneba, umetesad _ cxinvalisa da znauris<br />
raionebSi 37 .<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> urTierTobebis amgvari scenariT ganviTareba xels ar<br />
aZlevda <strong>qarTul</strong> mTavrobas m. saakaSvilis meTaurobiT, romelic 2003 wels<br />
saqarTveloSi xelisuflebis xelSi Cagdebisas Tavis xalxs samxreT oseTisa da<br />
afxazeTis saqarTveloSi dabrunebas dahpirda. <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s<br />
mogvarebisa da ltolvilTa problemebis gadawyvetisken gadadgmuli yvela<br />
pozitiuri nabiji, rac ase rTulad iqna miRweuli, saqarTvelos axalma<br />
xelisuflebam ukuagdo: saqarTvelo calmxrivad gavida yvela im saerTaSoriso<br />
SeTanxmebidan, rac <strong>konfliqti</strong>s mogvarebas exeboda 38 . saqarTvelo<br />
ugulebelyofda nakisr valdebulebebs Sereuli sakontrolo komisiis<br />
farglebSi, romlis saqmianoba TandaTanobiT minimumamde davida da<br />
formaluri gaxda. axalma <strong>qarTul</strong>ma xelisuflebam samxreT oseTis<br />
ekonomikuri blokadis reJimi maqsimalurad gaamkacra, daxura ergneTis<br />
bazroba, rac saziano, pirvel rigSi, <strong>qarTul</strong>i mosaxleobis interesebisTvis<br />
iyo. erTi sityviT, qarTvelebsa da osebs Soris urTierTgagebisa da ndobis<br />
aRdgenisTvis damyarebuli yvela kavSiri <strong>qarTul</strong>i mxaris mecadineobiT gawyda.<br />
<strong>qarTul</strong>i xelisufleba praqtikulad Riad emzadeboda <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> da<br />
<strong>qarTul</strong>-afxazuri konfliqtebis Zalismieri gziT gadawyvetisTvis, rac scada<br />
kidec 39 .<br />
36 Sereuli sakontrolo komisiis samxreT oseTis nawilis arqivi.<br />
37 simptomaturia, rom samxreT oseTSi dabrunebulebi maTi dabrunebis adgilebSive<br />
dafuZndnen, xolo saqarTveloSi dabrunebulebi drois mokle monakveTSi iZulebuli gaxdnen<br />
isev ruseTis federaciaSi dabrunebuliyvnen. xelmeored devnilTa gamokiTxvam gadasaxlebis<br />
mizezi gamoavlina, is martivi da banaluria — saqarTveloSi maTi mowyobis elementaruli<br />
pirobebic ki ar SeuqmniaT, maT arc aravin elodeboda da isini arc aravis sWirdeboda.<br />
38 SeTanxmeba ruseTis federaciisa da saqarTvelos respublikas Soris, Crdilo oseTis<br />
respublika alaniasa da samxreT oseTis respublikis monawileobiT „SeTanxmeba saqarTvelo—<br />
oseTis <strong>konfliqti</strong>s mowesrigebis principebis Sesaxeb“ 1992 wlis 24 ivnisi (dagomisis<br />
SeTanxmeba).<br />
ruseTis federaciis mTavrobasa da saqarTvelos mTavrobas Soris SeTanxmeba <strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong><br />
<strong>konfliqti</strong>s zonaSi raionebis ekonomikuri aRdgenis Sesaxeb, 1993 wlis seqtemberi.<br />
memorandumi <strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s monawile mxareTa Soris uSiSroebis<br />
uzrunvelyofisa da urTierTndobis ganmtkicebis Ronis<strong>Zieba</strong>Ta Sesaxeb.<br />
gancxadeba e. SevardnaZisa da l. Cibirovis (saqarTvelosa da samxreT oseTis respublikis<br />
prezidentebi) Sexvedris Sesaxeb, q. vladikavkazi, 1996 wlis 27 agvisto., 1997 wlis 14 noemberi,<br />
sof. java (samxreT oseTi) da 1998 wlis 20 ivnisi q. borjomi (saqarTvelo).<br />
SeTanxmeba saqarTvelos mTavrobasa da ruseTis federaciis mTavrobas Soris (samxreT<br />
oseTis respublikis mTavrobis monawileobiT) „<strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s zonaSi ekonomikis<br />
aRdgenisa da ltolvilTa dabrunebis Sesaxeb“, 2000 wlis 23 dekemberi.<br />
gancxadeba e. kokoiTisa da z. Jvanias Sexvedris Sesaxeb, 2004 wlis 5 noemberi (samxreT oseTis<br />
respublikis prezidenti da saqarTvelos premier-ministri).<br />
Sereuli sakontrolo komisiis gadawyvetileba „<strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegad<br />
ltolvilTa da iZulebiT gadaadgilebul pirTa adrindel oficialur sacxovrebel adgilebSi<br />
nebayoflobiTi dabrunebis Ronis<strong>Zieba</strong>Ta Sesaxeb“, 1997 wlis 13 Tebervali (oqmi №7) aseve<br />
<strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegad ltolvilTa da iZulebiT gadaadgilebul pirTa<br />
adrindel ooficialur sacxovrebel adgilebSi nebayoflobiTi dabrunebis wesi (ix. danarTi<br />
2).<br />
39 2004 wlis agvistoSi m. saakaSvilis reJimma `samxreT oseTis sakiTxis“ Zalismieri gadawyvetis<br />
pirveli mcdeloba ganaxorciela. saqarTvelos Tavdacvisa da Sinagan saqmeTa saministroebis<br />
ramdenime qvedanayofma samxreT oseTze Tavdasxma miitana. cdilobdnen ra cxinvalis garSemo<br />
strategiuli simaRleebis dakavebas, Zaus raionis gavliT samxreT oseTis respublikisTvis<br />
sasicocxlo mniSvnelobis rokis gvirabis xelSi Cagdeba surdaT. saqarTvelos mxridan<br />
45
<strong>qarTul</strong>i soflebi, saidanac cxinvals cecxls uxsnidnen, saomari<br />
moqmedebebis dros 2008 wlis 10-12 agvistos ganxorcielebuli kontrSetevisa<br />
da sapasuxo saartilerio cecxlis Sedegad daingra, am soflebis mosaxleoba<br />
ki, romlis umetesoba <strong>qarTul</strong>ma xelisuflebam samxreT oseTze Tavdasxmamde<br />
ramdenime dRiT adre saqarTvelos teritoriaze gadaiyvana, Tavis sacxovrebel<br />
adgilebs veRar daubrunda da amJamad ltolvilebad iTvlebian. am adamianTa<br />
ricxvi daaxloebiT 15-16 aTass Seadgens.<br />
Tavis mxriv, 2008 wlis 7—12 agvistos <strong>qarTul</strong>i agresiis gamo, samxreT<br />
oseTidan kvlav gaixizna 30 aTasze meti erovnebiT osi. omis dasrulebis Semdeg<br />
maTi umravlesoba samSobloSi dabrunda.<br />
2008 wlis xuTdRiani omis msvlelobisas, arsebuli siebis mixedviT,<br />
samxreT oseTis mxares 600-ze meti adamiani daiRupa, daaxloebiT 2 aTasi<br />
daiWra, Svidi osi erovnebis adamiani ugzo-ukvlod daikarga. samxreT oseTis<br />
respublikasa da mis moqalaqeebs aunazRaurebeli materialuri zarali miadga,<br />
romelic mraval miliard rusul rubls Seadgens. infrastruqtura<br />
faqtobrivad Tavidanaa aRsadgeni 40 .<br />
mTlianobaSi, samxreT oseTSi praqtikulad ar darCenila ojaxi, sadac<br />
1989-2008 wlebSi saqarTvelos mxridan ganxorcielebuli konfliqturi<br />
zewolis Sedegad daRupuli an daWrili naTesavi ar hyavdes.<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s mogvarebisa da ltolvilTa da qveynis SigniT<br />
gadaadgilebul pirTa problemebis gadawyvetis gzebis Ziebisas, zemoT<br />
moyvanil garemoebebTan erTad unda gaviTvaliswinoT am garemoebebidan<br />
gamomdinare faqtorebic, romlebic ara marto <strong>konfliqti</strong>s mogvarebas, aramed<br />
samxreT oseTis respublikasa da saqarTveloSi, Tavis uwindel mudmiv<br />
sacxovrebel adgilebze ltolvilebisa da qveynis SigniT gadaadgilebul<br />
pirTa mniSvnelovani raodenobis ganWvretad momavalSi dabrunebis<br />
SesaZleblobasac kidev ufro arTuleben.<br />
am faqtorTagan ramdenimes moviyvanT:<br />
1. statusis Taobaze samxreT oseTis respublikisa da saqarTvelos<br />
diametralurad gansxvavebuli poziciebi, rac uaryofiTad moqmedebs<br />
ltolvilTa problemebis gadawyvetaze.<br />
2. 1989 wlis noembridan 2008 wlamde samxreT oseTis respublikis<br />
winaaRmdeg saqarTvelos xelisuflebebis qmedebebis politikur Sefasebis<br />
<strong>konfliqti</strong>s Zalismieri gadawyvetis mcdeloba mogeriebuli iqna, samxedro avantiura CaiSala,<br />
Tumca problemis samxedro Zalis gamoyenebiT gadawyvetis survili qarTvel xelmZRvanelebs<br />
SerCaT.<br />
xangrZlivi da mravalmxrivi momzadebis Semdeg, pirveli mcdelobidan sul raRac 4 wlis<br />
Tavze, saqarTvelos xelmZRvanelobam isev wamoiwyo samxedro avantiura 2008 wlis 7-8 agvistos<br />
Rames da aviaciisa da mZime artileriis yvela saxeobis gamoyenebiT samxreT oseTis<br />
respublikaze farTomasStabiani samxedro agresia ganaxorciela. daibomba mZinare qalaqi<br />
cxinvali da ramdenime <strong>osuri</strong> sofeli da daba, cecxli gaixsna yumbarmtyorcnebidan da<br />
tankebidan (gamoiyeneboda akrZaluli kaseturi yumbarebi da Wurvebi), ris Sedegadac<br />
masobrivad daiRupa mSvidobiani mosaxleoba. oms gamoqceul ltolvilebs cxinvali—<br />
vladikavkazis trasaze samxreT oseTSi SemoWrili <strong>qarTul</strong>i tankebi da jariskacebi xvretdnen.<br />
samxedro moqmedebebSi aqtiurad monawileobdnen samxreT oseTis <strong>qarTul</strong>i soflebis<br />
macxovreblebic. am soflebidan uxsnidnen cecxls cxinvalsa da osur dasaxlebul punqtebs.<br />
2008 wlis 9 agvistos saRamoxans cxinvalSi Semosulma ruseTis samxedro nawilebma <strong>qarTul</strong>i<br />
samxedro formirebebis Seteva SeaCeres, xolo 12 agvistosTvis isini brZolebis Sedegad<br />
samxreT oseTis teritoriidan ganidevnen. samxreT oseTis leningoris raioni, romlis umetesi<br />
nawili 18 wlis ganmavlobaSi saqarTvelos okupaciis qveS imyofeboda, ganTavisuflda.<br />
40 ruseTis federaciis prokuraturasTan arsebuli sagamoZiebo komitetisa da samxreT oseTis<br />
respublikis generaluri prokuraturis masalebi; agreTve, adamianis uflebebis sakiTxebSi<br />
samxreT oseTis respublikis prezidentis rwmunebulis monacemebi.<br />
46
ararseboba rogorc sakuTriv saqarTvelos xelisuflebis, ise saerTaSooriso<br />
organizaciebis _ euTos, evrokavSirisa da gaeros _ mxridan. samxreT oseTis<br />
moqalaqeebis gansakuTrebul aRSfoTebas iwvevs imis mcdeloba, rom agresori<br />
saqarTvelo gadaaqcion agresiis msxverplad da imis mtkiceba, TiTqos 2008<br />
wlis agvistoSi omi saqarTvelos ar dauwyia.<br />
3. ltolvilTa problemis gadaWraze Zalze uaryofiTad aisaxeba<br />
saqarTvelos xelisuflebis mxridan iuridiulad damavaldebulebeli<br />
dokumentis xelmoweraze uari, romelic mas momavalSi samxreT oseTis<br />
respublikisa da afxazeTis winaRmdeg Zalis gamoyenebaze aaRebinebda xels.<br />
4. gasaTvaliswinebelia da saqarTvelodan da samxreT oseTis<br />
respublikidan ltolvilTaTvis asaxsnelia, rom uwindel mudmiv sacxovrebel<br />
adgilebSi dabrunebaze Tanxmobis SemTxvevaSi, maTi dabruneba ganxorcieldeba<br />
sxva saxelmwifoSi. am garemoebis gaTvaliswinebiT dasacavia dabrunebis erTerTi<br />
ZiriTadi principi _ nebayoflobiToba.<br />
5. qarTvelebsa da osebs Soris ndobis donis amaRlebis xelisSemSlelia<br />
saqarTvelos saxelisuflebo struqturebis, rigi qarTveli istorikosebis,<br />
eTnografebisa da masobrivi informaciis saSualebebis warmomadgenelTa<br />
mxridan <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> urTierTobebis istoriis destruqciuli, mavne da, rac<br />
mTavaria, mcdari interpretacia.<br />
6. <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegebis aRmofxvrisas ltolvilTa da<br />
qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa mowyobis sakiTxTa nawilSi, Cveni azriT,<br />
gasaTvaliswinebelia Zalze mniSvnelovani garemoeba _ ukanaskneli oci wlis<br />
manZilze, erTmaneTisgan faqtobrivad srul izolaciaSi yofnisas, samxreT<br />
oseTisa da <strong>qarTul</strong> sazogadoebebSi Camoyalibda Taoba, romelsac konfliqtma<br />
memkvidreobiT erTmaneTis mtroba da undobloba gadasca.<br />
7. ltolvilTa dabrunebisa da maT uwindel mudmiv sacxovrebel<br />
adgilebSi mowyobis sakiTxis gadawyvetisas seriozul garTulebebs am<br />
problemis e.w. „socialur—ekonomikuri“ Semadgeneli Seqmnis, anu _<br />
sacxovrebel adgilebSi dasabruneblad saWiro ekonomikuri da socialuri<br />
pirobebis ararseboba da maTi praqtikulad Tavidan Seqmnis aucilebloba.<br />
8. viTarebis analizi migvaniSnebs, rom safuZvliania eWvi imis Taobaze, Tu<br />
ramdenad aqvs saqarTvelos politikuri neba da materialuri baza<br />
saqarTvelodan 100 aTasi osi ltolvilis maT uwindel sacxovrebel adgilebSi<br />
usafrTxod, Rirseulad dasabruneblad da mosawyobad, an _ saqarTveloSi<br />
dabrunebis survilis armqoneTaTvis maTi dakarguli qonebis sakompensaciod.<br />
am eWvebs realuri niadagi aqvs, rac namdvilad ar uwyobs xels ltolvilTa<br />
sakiTxis gadaWras.<br />
9. <strong>konfliqti</strong>s Sedegad rogorc samxreT oseTidan, ise saqarTvelodan<br />
gadaadgilebuli pirisTvis „ltolvilis“ da/an „qveynis SigniT<br />
gadaadgilebuli piris“ statusis gansazRvrisa da dafiqsirebisas <strong>konfliqti</strong>s<br />
mxareTa gansxvavebuli midgomebi.<br />
10. rogorc cnobilia, <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> da <strong>qarTul</strong>-afxazuri konfliqtebis<br />
Sedegad ltolviTa da qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa problemebiT axla<br />
yvelaze ufro Jenevis diskusiebze arian dakavebuli, sadac samxreT oseTis<br />
respublikisa da afxazeTis warmomadgenlebic sruluflebian pirobebSi<br />
monawileoben. am moedanze SesaZloa Znelad, magram konkretuli progresi mainc<br />
SeiniSneba ltolvilTa da gadaadgilebul pirTa bedis gadawyvetaSi.<br />
miuxedavad amisa, politikuri dividendebis miRebis mizniT, saqarTvelos<br />
xelisuflebam gaeros generalur asambleaze, sadac samxreT oseTis<br />
respublikisa da afxazeTis warmomadgenlebi ar monawileobdnen da problemis<br />
gadawyvetis sakuTar xedvas ver waradgendnen, ltolvilTa da gadaadgilebul<br />
pirTa dabrunebis sakiTxi gansaxilvelad samjer gaitana. Sedegad, gaeros<br />
generalurma asambleam Tavisi arsiT deklaratiuli xasiaTis rezoluciebi<br />
47
miiRo, ramac Jenevis diskusiebis formatSi isedac arcTu ioli samuSao kidev<br />
ufro gaarTula.<br />
11. gasaTvaliswinebelia, rom samxreT oseTis respublikaSi ltolvilTa<br />
da gadaadgilebul pirTa uwindel sacxovrebel adgilebSi dabrunebisa da<br />
Rirseuli mowyobis problemas mWidrod ukavSireben saqarTvelos mier<br />
samxreT oseTis respublikisa da misi moqalaqeebisaTvis <strong>qarTul</strong>i agresiis<br />
Sedegad miyenebuli qonebrivi da moraluri zianisTvis materialurifinansuri<br />
kompensaciis gadaxdis sakiTxs.<br />
amrigad, zemoT warmodgenilia is garemoebebi da faqtorebi, romlebic<br />
saqarTvelodan da samxreT oseTidan ltolvilebs uwindel mudmiv<br />
sacxovrebel adgilebSi dabrunebas udavod uSlian xels.<br />
sainteresoa, arsebuli realiebis gaTvaliswinebiT rogoria am rTuli da<br />
mtkivneuli problemis gadaWris perspeqtivebi? ra nabijebia gadasadgmeli<br />
imisTvis, rom droTa ganmavlobaSi SesaZlebeli gaxdes ltolvilTa da<br />
iZulebiT gadaadgilebul pirTa saxlebSi dabruneba?<br />
safiqralia, rom am sakiTxSi progresis misaRwevad mizanSewonilia<br />
safuZvlad saerTaSoriso samarTlis sayovelTaod aRiarebuli normebis aReba,<br />
romlebic ltolvilebTan da gadaadgilebul pirebTan dakavSirebul<br />
urTierTobebs aregulireben. saubaria, kerZod, im principebze, romlebsac<br />
1957 wlis ltolvilTa statusis Sesaxeb konvencia da misi 1967 wlis<br />
protokoli Seicavs, agreTve _ qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa Sesaxeb<br />
1998 wlis saxelmZRvanelo principebi, anu 1989—2008 wlebSi saqarTvelodan da<br />
samxreT oseTidan ltolvilTa, qveynis SigniT da sxva gadaadgilebul pirTa<br />
nebayoflobiT, usafrTxo da Rirseulad dabrunebis uflebaze.<br />
amasTan, viTarebis gaumjobesebisa da ndobis gazrdis mizniT<br />
aucilebelia konkretuli nabijebis gadadgma Semdegi ZiriTadi principebis<br />
safuZvelze:<br />
a) <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> urTierTobebis politikuri mogvarebis miRwevis<br />
aucilebloba, rogorc nebayoflobiT dabrunebulTa usafrTxoebis<br />
uzrunvelyofis umniSvnelovanesi nawilisa, xolo saTanado koordinaciis<br />
SemTxvevaSi _ usafrTxoebis garantiebisa, rac Tavsebadi unda iyos<br />
nebayoflobiTi, usafrTxo da Rirseuli dabrunebis moTxovnasTan;<br />
b) <strong>qarTul</strong>i xelisuflebisa da saerTaSiroso organizaciebis mier<br />
obieqturi politikuri Sefaseba 1989-1992, 2004 da 2008 wlebSi samxreT oseTis<br />
winaaRmdeg saqarTvelos mier ganxorcielebuli agresiuli qmedebebisa, rac<br />
gaxda saqarTvelodan da samxreT oseTidan mosaxleobis gaxizvnis ZiriTadi<br />
mizezi. ltolvilebs rogorc saqarTvelodan, ise samxreT oseTidan ufleba<br />
aqvT da unda icodnen sakuTari sacxovrebeli adgilebidan maTi gaxizvnis<br />
WeSmariti mizezebi da ar unda eyrdnobodnen maTi xelisuflebisa da<br />
angaJirebuli masmediis mier am mizezebis Sesaxeb Tavs moxveul cru<br />
warmodgenebs. Cveni azriT, xelisuflebebis qmedebebis obiqturi Sefaseba<br />
ltolvilTa problemebis gadawyvetas Seuwyobda xels, radgan:<br />
— sarwmuno informacia iZulebiT gadaadgilebul pirTaTvis mimdinare<br />
movlenebis realurad Sefasebis safuZveli gaxdeboda, raTa am movlenebSi maT<br />
SeZlon sakuTari adgilis povna da am garemoebebis mixedviT miiRon<br />
gaazrebuli, arsebul realiebze dafuZnebuli gadawyvetileba, usafrTxoebis<br />
pirobebis gaTvaliswinebiT, uwindel mudmiv sacxovrebel adgilebSi<br />
dabrunebasa Tu axlandel sacxovrebel adgilebSi dafuZnebis Sesaxeb;<br />
— Tavis mxriv, samxreT oseTSi saqarTvelos mier ganxorcielebuli<br />
qmedebebis obieqturi politikuri Sefaseba daexmareboda mimRebi Temebis<br />
warmomadgenlebs yofiliyvnen ufro momTmeni da didsulovani nebayoflobiT<br />
dabrunebulebis mimarT, romlebic maT warmodgenaSi aRiqmebian, rogorc im<br />
eris warmomadgenlebi, visma xelmZRvanelobamac maT amdeni ubedureba moutana;<br />
48
— dabolos, mimRebi mxaris xelmZRvanelobisTvis es iqneboda garkveuli<br />
saxis berketi, gadaadgilebul pirTa problemis obieqturi da samarTliani<br />
mogvarebisTvis moralur-fsiqologiuri da politikuri platforma.<br />
g) ltolvilebTan dakavSirebuli sakiTxebis gadawyvetisas<br />
mniSvnelovania, rom gadawyvetilebebis mimRebi Tanamdebobis pirebi am<br />
ltolvilebis bediT iyvnen Sewuxebuli da maT sakuTari politikuri<br />
TamaSebisTvis ar iyenebdnen. am TvalsazrisiT niSandoblivia saqarTvelos<br />
xelmZRvanelobis pozicia samxreT oseTis respublikis leningoris raionidan<br />
erovnebiT qarTveli, daaxloebiT 6 aTasi ltolvilis mimarT, romlebic 2008<br />
wlis agvistodan saqarTvelos teritoriaze, werovanis dasaxlebaSi<br />
imyofebian. samxreT oseTis xelmZRvanelobam oficialurad ganacxada, rom<br />
Tanaxmaa daubrunos es adamianebi maT uwindel mudmiv sacxovrebel adgilebs,<br />
TavianT saxlebsa da kerZo sakuTrebas, radgan isini samxreT oseTis<br />
respublikis winaaRmdeg samxedro moqmedebebSi ar monawileobdnen. am<br />
gancxadebas oficialuri Tbilisis mxridan erTob Taviseburi, magram<br />
mosalodneli reaqcia mohyva: ltolvilebs sakuTar saxlebSi dabrunebis<br />
uflebaze uari eTqvaT mogonili mizeziT _ usafrTxoebis ararsebobis gamo,<br />
Tumca maTi umravlesoba usafrTxod da winaaRmdegobebis gareSe sistematurad<br />
akiTxavs sakuTar saxlebs, amuSavebs nakveTebs, sargeblobs imave<br />
privilegiebiT, riTac raionis sxva macxovreblebi.<br />
d) saqarTvelos mier samxreT oseTisa da afxazeTis winaaRmdeg Zalis<br />
gamouyeneblobaze iuridiulad damavaldebulebeli dokumentis xelmowera.<br />
saqarTvelos xelisuflebis mxridan am nabijis gadadgma ndobis gazrdas<br />
Seuwyobs xels. samxreT oseTis mosaxleobaSi, leningoridanac, erovnebiT<br />
qarTvel ltolvilebs Soris Catarebulma gamokiTxvebma aCvena, rom<br />
dReisaTvis Cveni moqalaqeebis mniSvnelovan nawils sakuTar samSobloSi<br />
stabiluri mSvidobis damyarebis ar sjera da saqarTvelos mxridan axal<br />
agresias ufrTxis.<br />
e) aRiareba uflebebisa, rom ltolvilebsa da qveynis SigniT<br />
gadaadgilebul pirebs aqvT TavianT uwindel sacxovrebel adgilebSi<br />
nebayoflobiTi, usafrTxo da Rirseuli dabrunebis ufleba, aseve _ amgvari<br />
dabrunebisaTvis saTanado pirobebis qonis an amJamindel sacxovrebel<br />
adgilebSi mowyobis ufleba.<br />
v) imis gaTvaliswinebiT, rom <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegad<br />
dazaralebulTagan bevrma Tavis droze, sxvadasxva mizezis gamo, ltolvilisa<br />
da qveynis SigniT gadaadgilebuli piris statusis misaRebad oficialuri<br />
registracia ver gaiara, aseve imis gaTvaliswinebiT, rom wlebis Semdeg bevrma<br />
ltolvilma da gadaadgilebulma pirma es statusi dakarga, magram imis<br />
gaTvaliswinebiTac, rom <strong>konfliqti</strong>s Sedegad am pirebs realuri materialuri<br />
da moraluri zarali miadgaT, samarTliani iqneboda: an dazaralebuli<br />
pirisTvis restituciis da/an kompensaciis uflebis miniWebis kriteriumad<br />
ganisazRvros iZulebiT gadaadgilebis dadasturebuli faqti, agreTve _<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegad pirisTvis zaralis miyeneba da ara _<br />
ltolvilisa da qveynis SigniT gadaadgilebuli piris statusi, an ltolvilisa<br />
Tu qveynis SigniT gadaadgilebuli piris statusi daudasturdes da aRudges<br />
yvela pirs, miuxedvad misi erovnebisa da uwindeli sacxovrebeli adgilisa,<br />
vinc aseTad iqca 1989 wlidan 2008 wlis CaTvliT da visi uwindeli<br />
sacxovrebeli adgilic iyo an saqarTveloSi, an samxreT oseTis respublikaSi;<br />
z) <strong>konfliqti</strong>s mxareebma da am problematikiT dakavebulma Sesabamisma<br />
saerTaSoriso organizaciebma aRiaron rogorc samxreT oseTidan, ise<br />
saqarTvelodan ltolvilTa da qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa ufleba<br />
restituciaze an/da dakarguli sacxovrisisa da qonebis kompensaciaze,<br />
49
miuxedavad maTi erovnebisa, uwindeli da axlandeli sacxovrebeli adgilisa.<br />
amasTan, am uflebis realizeba unda moxdes arCevanis gakeTebis gziT:<br />
- an uwindel sacxovrebel adgilebSi nebayoflobiTi, usafrTxo da<br />
Rirseuli dabrunebis sasargeblod;<br />
- an axali sacxovrebeli adgilisa da dakarguli sacxovrisisa da qonebis<br />
kompensaciis uflebis sasargeblod. im pirTaTvis ki, vinc uwindel<br />
sacxovebel adgilebSi dabrunebas ar moisurvebs _ moraluri zaralis<br />
kompensaciis gaTvaliswinebiT;<br />
amasTan, miuRebelia ltolvilebze, qveynis SigniT an sxva gadaadgilebul<br />
pirebze raime formiT zewola dabrunebasTan an axal sacxovrebel adgilze<br />
mowyobasTan dakavSirebiT, maTi nebis sawinaaRmdegod gadawyvetilebis Tavs<br />
moxvevis mizniT.<br />
T) saqarTvelos agresiuli qmedebebis Sedegad samxreT oseTis<br />
respublikas uzarmazari materialuri ziani miadga, faqtobrivad mTlianad<br />
daingra sasoflo-sameurneo, samrewvelo, samSeneblo da socialuri<br />
infrastruqturebi, saqarTvelos mxridan mravalwliani ekonomikuri blokadis<br />
gamo ki ganadgurda samxreT oseTis ekonomika. yovelive amis gaTvalsiwinebiT,<br />
radganac socialuri programebis gansaxorcieleblad, gansakuTrebiT ki _<br />
ltolvilTa dabrunebisa da maTi mowyobis sakiTxebis gadasawyvetad, didi<br />
finansuri saxsrebia saWiro, saqarTvelom unda izrunos samxreT oseTisTvis<br />
miyenebuli materialuri zaralis anazRaurebaze.<br />
i) aucilebelia <strong>konfliqti</strong>s mxareebma Seqmnan urTierTpativiscemisa da<br />
urTierTgagebis dabrunebisaTvis saWiro pirobebi, mosaxleobaSi unda<br />
aRmoifxvras erTmaneTis mimarT mtruli damokidebulebis nebismieri<br />
gamovlineba, amasTan, mxedvelobaSia misaRebi incidentebTan dakavSirebuli<br />
riskebi. es zomebi <strong>konfliqti</strong>s mxareebs Soris ndobis gazrdas Seuwyobs xels.<br />
ltolvilTa problemis gadasaWrelad aucilebelia mxareebma izrunon<br />
TavianTi erovnuli kanonmdeblobebisa da demokratiuli institutebis<br />
gamyarebisTvis, unda eswrafodnen, rom zemoxsenebul principebTan<br />
SeuTavsebeli sakanonmdeblo aqtebi Tu wesebi an gadaisinjos, an, saWiroebis<br />
SemTxvevaSi, gauqmdes.<br />
urTierTndobis gazrdis saqmeSi mniSvnelovani rgoli iqneboda orive<br />
mxaris zrunva sazRvarze nebismieri incidentis prevenciisa da aRkveTisaTvis;<br />
aseve _ mxareTa urTierTqmedeba im danaSaulTan brZolaSi, romelic aferxebs<br />
dabrunebis procesis ganxorcielebisTvis saTanado pirobebis Seqmnas.<br />
Tuki mxareebi SeTanxmdebian dabrunebis zemoCamoTvlil ZiriTad<br />
principebze da mivlen urTierTmisaReb gadawyvetilebamde, SesaZlebeli<br />
gaxdeba procesis Semdeg etapze gadasvla _ arc ise didi, magram devnilebisa<br />
da gadaadgilebuli pirebisTvis mniSvnelovani amocanebis gadawyvetaze.<br />
pirveli nabijebi SeiZleba iyos mxareebis mier masobrivi informaciis<br />
saSualebebTan da mosaxleobasTan Catarebuli, Sedegze orientirebuli<br />
sainformacio samuSaoebi, risi mizanic iqneboda pozitiuri da gamWvirvale<br />
fsiqologiuri da socialuri atmosferos Camoyalibeba sazogadoebriv azisa<br />
da mimReb da nebayoflobiT dabrunebulTa TemebSi.<br />
ndobisa da usafrTxoebis Sesabamisi pirobebis Seqmnis mizniT mimRebma<br />
mxarem SeiZleba gadaadgilebul pirebs maTi uwindeli sacxovrebeli adgilebis<br />
monaxulebis nebarTva misces. amgvari vizitebi wvlils Seitanda usafrTxo<br />
dabrunebis principis win wamowevis saqmeSi.<br />
ltolvilTa da qveynis SigniT gadaadgilebul pirTa restituciaze da/an<br />
kompensaciaze uflebis aRdgenis mizniTa da am uflebis sarealizaciod<br />
konkretuli qmedebebis gansaxorcieleblad aucilebelia Catardes<br />
RonisZiebebi, rom moxdes ltolvilebis, gadaadgilebuli pirebisa da<br />
50
Sesabamisi statusis armqone ltolvilebis, qveynis SigniT da sxva<br />
gadaadgilebuli pirebis ricxovnobis dadgena da dadastureba; aseve<br />
dasadgenia, am kategoriis pirTa ra raodenoba daubrunda uwindel scxovrebel<br />
adgilebs. Sesadgenia ltolvilTa, qveynis SigniT da sxva gadaadgilebul pirTa<br />
mier dakarguli sacxovrisisa da qonebis nusxa; amasTan, mxareebma unda<br />
daadginon da SeaTanxmon amgvari informaciis Segrovebis erTiani meTodika.<br />
qonebis CAAamonaTvali<br />
da sia <strong>konfliqti</strong>s mxareebs Soris SeiZleba mesame<br />
mxaris SuamavlobiT SeTanxmdes.<br />
sakompensacio gadaxdebisa da restituciis gansaxorcieleblad saWiroa<br />
dafinansebis wyaroebis mosaZiebeli RonisZiebebis Catareba; amasTan,<br />
zemoxsenebuli Sesabamisi samuSaoebis Sesasruleblad mizanSewonili an<br />
aucilebelic ki aris saerTaSoriso organizaciebidan specialistebis<br />
mozidvis gziT komisiebis Seqmna, maT Soris, Serigebis komisiebisa.<br />
51
РЕСПУБЛИКÆ ХУССАР ИРЫСТОНЫ ПРЕЗИДЕНТЫ<br />
УКАЗ<br />
________________<br />
УКАЗ<br />
ПРЕЗИДЕНТА РЕСПУБЛИКИ ЮЖНАЯ ОСЕТИЯ<br />
О первоочередных мерах по содействию процесса возвращения<br />
беженцев и вынужденных переселенцев в РЮО<br />
52<br />
danarTi 1.<br />
В результате грузино-осетинского конфликта 1991 – 92 гг. многие десятки тысяч людей из<br />
сожжённых и разорённых сёл Южной Осетии и внутренних районов Грузии вынуждены были<br />
покинуть места постоянного проживания и стать беженцами или вынужденными переселенцами.<br />
Подавляющее большинство из них нашло приют в Республике Северная Осетия – Алания, где они<br />
были размещены и находятся по настоящее время в основном в общественных зданиях: турбазах,<br />
санаториях, общежитиях, сельских клубах и т. д. Несколько тысяч вынужденных переселенцев из сёл<br />
Южной Осетии и беженцев из Грузии проживают в г. Цхинвал.<br />
Между тем, на фоне происходящих позитивных перемен по стабилизации обстановки в зоне<br />
конфликте, первых положительных результатов по мирному урегулированию осетино-грузинских<br />
отношений, принятия СКК «Порядка добровольного возвращения беженцев и вынужденно<br />
перемещённых лиц в результате грузино-осетинского конфликта в места их прежнего постоянного<br />
проживания», активизации международных гуманитарных организаций по оказанию помощи<br />
возвращающимся беженцам, а также появившихся у РЮО возможностей по обустройству беженцев и<br />
вынужденных переселенцев в места прежнего проживания становится реальным делом.<br />
Возрождение сожжённых и разорённых сёл, возвращение в них населения, восстановление<br />
хозяйств, а также оказание помощи в обустройстве в Южной Осетии беженцев из Грузии, желающих<br />
обосноваться здесь, отвечает и нашим национальным интересам.<br />
Исходя из изложенного и в целях поощрения процесса добровольного возвращения беженцев<br />
и вынужденных переселенцев в места прежнего постоянного проживания<br />
ПОСТАНОВЛЯЮ:<br />
1. Правительству РЮО изыскать возможность выделения финансовых средств на<br />
приобретение строительных материалов для восстановления домов беженцев и вынужденных<br />
переселенцев.<br />
2. Министерству промышленности и транспорта, главам администраций города и районов<br />
совместно с Государственным комитетом по делам национальностей и миграции обеспечить<br />
бесплатную доставку и привоз личной собственности вынужденных переселенцев, добровольно<br />
возвращающихся в места прежнего проживания.<br />
3. Комитету лесного хозяйства и главам администраций районов совместно с Госкомитетам<br />
по делам национальностей и миграции обеспечить выдачу беженцам и вынужденным переселенцам,<br />
вернувшимся в места прежнего проживания и имеющим возможность (желание) самим восстановить<br />
свои дома, разрешение на бесплатную заготовку лесоматериала в объёме 10 куб. м. на одну семью.<br />
4. Правительству РЮО до конца 3 квартала 1997 г. разработать и представить на утверждение<br />
план восстановления объектов социального и культурного назначения в местах компактного<br />
проживания, возвращающихся беженцев и вынужденных переселенцев.<br />
5. Беженцев и вынужденных переселенцев, возвращающихся в места прежнего проживания,<br />
освободить от всех видов сельскохозяйственных налогов сроком на 5 лет, за исключением налога на<br />
коммерческую деятельность.<br />
6. Военному комиссариату РЮО предусмотреть предоставление лицам призывного возраста<br />
отсрочку от военной службы сроком на 2 года для беженцев и вынужденных переселенцев,<br />
вернувшихся в места прежнего проживания.
7. Признать действительными аттестаты, дипломы и иные документы об образовании,<br />
полученные беженцами в стране их временного проживания.<br />
8. Сохранить за вернувшимися беженцами право пользоваться гуманитарной помощью и<br />
иными формами социальной защиты, существующими в Республике.<br />
9. Правительству РЮО, главам администрации районов выделить земельные участки<br />
беженцам и вынужденным переселенцам, ранее не проживающим в Южной Осетии и избравшим<br />
Южную Осетию место постоянного жительства в размере 0,15 га на одну семью.<br />
10. Министерству сельского хозяйства изыскать возможность продажи вернувшимся<br />
беженцам семян и молодняка, птицы и домашнего скота по льготным ценам.<br />
11. Комитету материальных ресурсов и торговли РЮО предусмотреть продажу инвентаря и<br />
товаров первой необходимости поселившимся в Южной Осетии беженцам и вынужденным<br />
переселенцам в местах их компактного прожимания.<br />
12. Министерству внутренних дел, главам Администраций города Цхинвал и районов оказать<br />
помощь в юридическом оформлении приобретённого жилья беженцами, самостоятельно<br />
обустроившимися на территории РЮО.<br />
13. Государственному комитету по делам национальностей и миграции РЮО уточнить<br />
возможность и размеры реального участия УВКБ ООН и других международно-гуманитарных<br />
организаций в обустройстве беженцев по месту возвращения.<br />
14. Государственному комитету по делам национальностей и миграции РЮО провести<br />
встречи и собрания с беженцами в пунктах временного размещения в Республике Южная Осетия в<br />
целью ознакомления их с принятым СКК «Порядком добровольного возвращения беженцев и<br />
вынужденно перемещённых лиц в результате грузино-осетинского конфликта в места их прежнего<br />
постоянного проживания» и настоящим Указом.<br />
15. Все права и льготы возвращающихся в места прежнего проживания беженцев и<br />
вынужденных переселенцев распространить на беженцев, избравших Южную Осетию для нового<br />
места жительства.<br />
16. Средствам массовой информации обеспечить достоверное и оперативное информирование<br />
общественности о процессе возвращения.<br />
17. Контроль за выполнением данного Указа возложить на Госкомитет по делам<br />
национальностей и миграции РЮО.<br />
Президент<br />
Республики Южная Осетия Л. Чибиров<br />
г. Цхинвал<br />
№ 59 от 11.06.1997<br />
53
П О Р Я Д О К<br />
добровольного возвращения беженцев и вынужденно<br />
перемещённых лиц 41 в результате грузино-осетинского конфликта<br />
в места их прежнего постоянного проживания<br />
54<br />
danarTi 2.<br />
Признавая право всех граждан на проживание в местах своего происхождения и<br />
возвращения в них, воплощённого во Всеобщей Декларации прав человека и Международном пакте о<br />
гражданских и политических правах,<br />
действуя в соответствии с Соглашением о принципах урегулирования грузино-осетинского<br />
конфликта, подписанным в Сочи 24 июня 1992 года, Положением о Смешанной Контрольной<br />
Комиссии (СКК) от 31 октября 1994 года, Меморандумом о мерах по обеспечению безопасности и<br />
укреплению взаимного доверия между сторонами в грузино-осетинском конфликте и Заявлением об<br />
итогах встречи между Э. А. Шеварднадзе и Л. А. Чибировым в городе Владикавказе,<br />
подтверждая своё стремление к межнациональному согласию, миру и соблюдению прав<br />
человека,<br />
выражая свою готовность к добровольному возвращению беженцев и вынужденно<br />
перемещённых лиц в места прежнего постоянного проживания, а также уважая их право на<br />
свободный выбор места жительства,<br />
стороны обеспечивают:<br />
- право на добровольное возвращение беженцам и вынужденно перемещённым лицам в места<br />
их прежнего постоянного проживания;<br />
- защиту беженцев и вынужденно перемещённых лиц от возможного преследования или<br />
ограничения их права на свободу, а также от других мер, ущемляющих их безопасность и<br />
достоинство после возвращения; такая защита не распространяется на лиц, совершивших серьёзные<br />
преступления неполитического характера, военные преступления и преступления против<br />
человечества, как это определено в соответствующих международных документах;<br />
- право беженцев и вынужденно перемещённых лиц восстановить свои права на<br />
собственность, которой они были лишены в ходе конфликта;<br />
- право на свободу передвижения;<br />
- защиту от преследования, угрозы жизни или имуществу, а также от взимания<br />
несанкционированных выплат или иных материальных сборов;<br />
- защиту от действий, ущемляющих национальное достоинство беженцев и вынужденно<br />
перемещённых лиц;<br />
- условия для свободной реализации политических и гражданских прав, а также права на<br />
гражданство;<br />
- создание условий для развития культуры, национальных традиций и обучения на родном<br />
языке для возвращающихся беженцев и вынужденно перемещённых лиц;<br />
- достоверное и оперативное информирование общественности о процессе возвращения.<br />
1. Возвращение беженцев и вынужденно перемещённых лиц при строгом соблюдении<br />
принципа добровольности и документально подтверждённых фактов постоянного проживания в<br />
местах их возвращения производится:<br />
- в сохранившееся жильё, по праву принадлежащее им. По мере его высвобождения в случае<br />
занятости другими беженцами или вынужденно перемещёнными лицами;<br />
- в восстановленное жильё;<br />
- во временное жильё.<br />
2. С целью содействия организации возвращения и для установления факта прежнего<br />
постоянного проживания беженцы и вынужденно перемещённые лица подают заявления<br />
(Приложение 1) в двух экземплярах в соответствующие органы власти принимающей стороны через<br />
органы миграции по месту их фактического временного нахождения.<br />
41 Понятие «вынужденно перемещённое лицо» включает понятие «вынужденный переселенец» для<br />
соответствующей стороны.
3. На основании поданных заявлений органы миграции составляют сводные списки по<br />
территориям прежнего проживания и вместе с одним экземпляром заявления направляют их в<br />
соответствующие органы власти принимающей стороны.<br />
Второй экземпляр хранится в органах миграции соответствующих сторон.<br />
4. Рассмотрение направленных списков и заявлений осуществляется в течение 30 дней с<br />
момента их регистрации по поступлении в соответствующие органы власти принимающей стороны.<br />
По окончании рассмотрения списки возвращающихся беженцев и вынужденно перемещённых<br />
лиц утверждаются и направляются в органы миграции соответствующих сторон.<br />
5. При отрицательном решении о факте подтверждения прежнего постоянного проживания,<br />
органу миграции соответствующей стороны направляется письменный, юридически обоснованный<br />
ответ.<br />
6. Направление беженцев и вынужденно перемещённых лиц к местам прежнего постоянного<br />
проживания осуществляется по мере их готовности. При этом соответствующий орган по миграции<br />
заблаговременно направляет официальное уведомление принимающей стороне.<br />
7. Для добровольно возвращающихся беженцев и вынужденно перемещённых лиц<br />
принимающая сторона в тесном сотрудничестве с УВКБ ООН обеспечивает:<br />
- приём и доставку к местам прежнего постоянного проживания;<br />
- безопасность возвращения и проживания;<br />
- все гражданские, политические, социально-экономические и культурные права;<br />
- содействие в адаптации и реинтеграции в местах прежнего проживания, включая<br />
возможную отсрочку от военной службы.<br />
8. С целью сохранения единства семей, супругам и/или детям возвращающихся беженцев и<br />
вынужденно перемещённых лиц, которые сами не являются гражданами принимающей страны,<br />
разрешается въехать и оставаться в районах возвращения.<br />
9. Добровольно возвращающиеся беженцы и вынужденно перемещённые лица<br />
освобождаются от обычных для пунктов пересечения границ и автомагистралей иммиграционных,<br />
таможенных и других формальностей, а также от всех пошлин и налогов на автотранспортные<br />
средства. Личная и общественная собственность беженцев и вынужденно перемещённых лиц,<br />
которую они перевозят с собой, включая домашних животных, не облагается никакими таможенными<br />
пошлинами и налогами.<br />
10. Все права и льготы возвращающихся в места прежнего постоянного проживания беженцев<br />
и вынужденно перемещённых лиц распространяются и на тех из них, которые избрали себе новое<br />
место жительства.<br />
11. Координация усилий сторон по реализации данного Порядка возлагается на постоянно<br />
действующий орган, состоящий из представителей сторон и наделённый СКК соответствующими<br />
полномочиями.<br />
Владикавказ, 13 февраля 1997 г.<br />
За Российскую сторону За Грузинскую сторону<br />
____________________ ___________________<br />
За Юго-Осетинскую сторону За Северо-Осетинскую сторону<br />
_____________________ __________________________<br />
При участии:<br />
За ОБСЕ За УВКБ ООН<br />
_______ _____________<br />
55
S e T a n x m e b a<br />
saqarTvelo—oseTis <strong>konfliqti</strong>s mowesrigebis principebis Sesaxeb<br />
56<br />
danarTi 3.<br />
ruseTis federacia da saqarTvelos respublika, romlebic iswrafvian, rac<br />
SeiZleba male Sewydes sisxlisRvra da yovelmxriv mowesrigdes <strong>konfliqti</strong> osebsa da<br />
qarTvelebs Soris, xelmZRvaneloben regionSi mSvidobisa da stabilurobis aRdgenis<br />
surviliT... mxedvelobaSi iReben mimdinare wlis 10 ivniss yazbegSi miRweul<br />
morigebebs, SeTanxmdnen:<br />
…<br />
...<br />
muxli 4.<br />
mxareebi dauyovnebliv Seudgebian molaparakebas <strong>konfliqti</strong>s zonaSi arsebuli<br />
raionebis ekonomikuri aRorZinebisa da ltolvilebis dabrunebisTvis pirobebis<br />
Seqmnis Sesaxeb.<br />
mxareebs dauSveblad miaCniaT ekonomikuri sanqciebisa da blokadebis<br />
gamoyeneba, nebismieri sxva dabrkolebis Seqmna saqonlis, momsaxurebisa da adamianebis<br />
Tavisufali moZraobis gzaze da valdebulebas kisruloben uzrunvelyon<br />
mosaxleobisaTvis humanitaruli daxmarebis gawevis pirobebi.<br />
...<br />
…<br />
saqarTvelos respublikis saxeliT ruseTis federaciis saxeliT<br />
e.a. SevardnaZe b.n. elcini<br />
a. galazovi<br />
T. kulumbekovi
S e T a n x m e b a<br />
57<br />
danarTi 4.<br />
ruseTis federaciasa da saqarTvelos Soris <strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s zonaSi<br />
raionebis ekonomikuri aRdgenis Sesaxeb<br />
ruseTis federaciis mTavroba da saqarTvelos respublikis mTavroba,<br />
<strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s zonaSi raionebis ekonomikuri aRdgenis, agreTve<br />
mudmiv sacxovrebel adgilebSi ltolvilTa dabrunebisTvis pirobebis Seqmnis mizniT,<br />
SeTanxmdnen Semdegze:<br />
...<br />
muxli 4.<br />
mxareebi organizebas gaukeTeben ruseTis federaciisa da saqarTvelos<br />
respublikis teritoriebze <strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s zonidan gamosuli<br />
ltolvilebis aRweras, agreTve xels Seuwyoben maT dabrunebasa da TavianTi<br />
sacxovreblisa da socialur—sayofacxovrebo daniSnulebis sxva obieqtebis<br />
aRdgenaSi.<br />
...<br />
…<br />
Sesrulebulia moskovSi 1993 wlis 26 seqtembers or egzemplarad, TiToeuli<br />
<strong>qarTul</strong> da rusul enebze...<br />
ruseTis federaciis saqarTvelos respublikis<br />
mTavrobis saxeliT mTavrobis saxeliT
S e T a n x m e b a<br />
58<br />
danarTi 5.<br />
saqarTvelos mTavrobasa da ruseTis federaciis mTavrobas Soris <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong><br />
<strong>konfliqti</strong>s zonaSi ekonomikis aRdgenisa da ltolvilTa dabrunebaSi<br />
urTierTqmedebis Sesaxeb<br />
saqarTvelos mTavroba (saqarTvelosaTvis _ aRmasrulebeli xelisufleba) da<br />
ruseTis federaciis mTavroba, SemdgomSi `mxareebi~,<br />
`<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s mowesrigebis principebis Sesaxeb~ 1992 wlis 24<br />
ivnisis SeTanxmebis (soWi), `<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s mxareebs Soris usafrTxoebis<br />
uzrunvelyofisa da urTierTndobis ganmtkicebis Ronis<strong>Zieba</strong>Ta Sesaxeb~ 1996 wlis 16<br />
maisis memorandumisa (moskovi) da <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s srulmasStabiani<br />
mowesrigebisadmi miZRvnili Sexvedris 1997 wlis 5 martis oqmis (moskovi)<br />
debulebebidan gamomdinare,<br />
<strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegad dazaralebuli raionebis ekonomikis<br />
aRdgenisa da ganviTarebis, agreTve, ltolvilTa da iZulebiT gadaadgilebul pirTa<br />
(iZulebiT gadasaxlebulTa) adrindel mudmiv sacxovrebel adgilebSi organizebuli<br />
dabrunebisaTvis pirobebis Seqmnis mizniT,<br />
SeTanxmdnen Semdegze:<br />
muxli 1.<br />
mxareebi adastureben <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s zonaSi samuSaoTa Semdgomi<br />
dafinansebis aucileblobas da samxreT-osur da Crdilo-osur mxareTa<br />
uflebamosili warmomadgenlebis monawileobiT SeimuSaveben:<br />
— <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s zonaSi ekonomikis aRdgenaSi<br />
urTierTqmedebis saxelmwifoTaSoriso programas;<br />
— ltolvilTa dabrunebis, mowyobis, integraciisa da reintegraciis<br />
saxelmwifoTaSoriso programas, romelic Seicavs RonisZiebebs<br />
meurneobis aRdgenisaTvis im raionebSi, sadac brundebian<br />
ltolvilebi.<br />
mxareebi miiReben zomebs zemoaRniSnuli programebis realizaciisaTvis<br />
saerTaSoriso organizaciebis mozidviT.<br />
saqarTvelos mxare saerTaSoriso samarTlis normebis Sesabamisad miiRebs<br />
zomebs ltolvilTa da iZulebiT gadaadgilebul pirTa uflebebis aRsadgenad maT<br />
mier adre dakavebul sacxovrebelze.<br />
mxareebi xels Seuwyoben saerTaSoriso organizaciebis Zalisxmevas <strong>konfliqti</strong>s<br />
Sedegad dazaralebul raionebSi socialuri, ekonomikuri da humanitaruli<br />
programebis realizaciis mimarTulebiT.<br />
...<br />
Sesrulebulia q. TbilisSi 2000 wlis 23 dekembers or egzemplarad, TiToeuli<br />
<strong>qarTul</strong> da rusul enebze...<br />
ruseTis federaciis saqarTvelos<br />
mTavrobis saxeliT mTavrobis saxeliT
leningoris raioni: politikuri Taviseburebani,<br />
demografiuli masaxasiaTeblebi, ekonomika,<br />
sasazRvro problemebi<br />
59<br />
maria kotaeva<br />
samxreT oseTi — kavksionis samxreT ferdobebze mdebare patara<br />
respublikaa, romlis mosaxleobac 100 aTas kacs Seadgens 42 . saerTaSoriso<br />
sazogadoebisTvis aqcentirebulad cnobili igi 2008 wlis agvistoSi msoflio<br />
masmediis mier mis teritoriaze mimdinare omis gaSuqebisas gaxda. agresiis<br />
mogeriebis Semdeg, 2008 wlis 26 agvistos, ruseTis federaciam aRiara<br />
respublika, rasac ramdenime saxelmwifos mxridanac mohyva aRiareba.<br />
dResdReobiT samxreT oseTi ganviTarebas agrZelebs, rogorc damoukidebeli<br />
saxelmwifo. saqarTvelosTan, romelic samxreT oseTis suverenitetsa da<br />
saxelmwifo sazRvars ar aRiarebs, mas metad daZabuli, praqtikulad ki,<br />
gawyvetili urTierTobebi aqvs.<br />
samxreT oseTis leningoris (<strong>qarTul</strong>i dasaxeleba — axalgori) raioni am<br />
konteqstSi odiTganve osi da <strong>qarTul</strong>i mosaxleobis mWidro, Sereuli<br />
Tanacxovrebis tradiciul adgils warmoadgenda. osurma mosaxleobam<br />
Tanamedrove leningoris raionis teritoriaze SeRweva adreuli<br />
Suasaukuneebis epoqaSi Zaus raionis mdinare didi liaxvis zemo welidan daiwyo.<br />
Tavdapirvelad qsnis, Semdeg ki lexuris xeobaSi <strong>osuri</strong> mTis Temebi dafuZnda:<br />
Zimir (Jamuri) — qsnis zemo weli, curTa da karcux 43 — qsnis saSualo dinebaSi,<br />
alev 44 — qsnidan aRmosavleTiT, Cisan — qsnisa da lexuris saSualo dinebaSi,<br />
lexuris xeobaSi. qarTveli istorikosisa da geografis vaxuSti bagrationis<br />
monacemebis mixedviT, qsnis saerisTavoSi osebi mosaxleobis 2/3-s Seadgendnen.<br />
daba leningorSi dRevandlamdea SemorCenili qsnis erisTavebis sasaxle<br />
(romelic amJamad muzeumia), agreTve _ bevri istoriuli Zegli: ikorTis<br />
eklesia (1172 w.), kabenisa (IX saukune) da largvisis 45 (XIII saukune) monastrebi,<br />
lomisis, armazisa da bikaris bazilikebi, cixe-simagreebi cirkoli da cikmori.<br />
XIX saukunidan 1922 wlamde axlandeli leningoris teritoria tiflisis<br />
guberniis duSeTis mazris SemadgenlobaSi Sedioda. 1922 wels, samxreT oseTis<br />
avtonomiuri olqis Seqmnisas, Tanamedrove leningoris raionis teritoria<br />
avtonomiis SemadgenlobaSi sam calkeul raionad Sevida: axalgoris, kexuris da<br />
monasteris. amJamindel sazRvrebiT leningoris raioni 1940 wels Seiqmna. 1990<br />
wlis seqtemberSi leningoris raionuli sabWos saxalxo deputatebis sesiaze<br />
daba leningors saxeli gadaerqva da ewoda axalgori. Tavis mxriv, es<br />
gadawyvetileba samxreT oseTis avtonomiuri olqis saxalxo deputatebis<br />
sabWom aramarTlzomierad da ukanonod scno.<br />
ara umetes aTasi kvadratuli kilometris farTobis (raionis ruka<br />
TandarTulia) am mTiani raionis mosaxleoba, 2002 wlis aRweris monacemebiT, 8,5<br />
aTass Seadgens 46 .<br />
miuxedavad <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s xangrZlivobisa, am raionSi<br />
mcxovreb qarTvelebsa da osebs Soris uwindeburadaa SenarCunebuli<br />
stabiluri, xSirad _ megobruli urTierTobebi, magram TviT teritoria<br />
<strong>qarTul</strong>i da <strong>osuri</strong> xelmZRvanelobisTvis sadavo politikur sakiTxad iqca.<br />
42<br />
sabWoTa kavSiris daSlamde da <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s dawyebamde 1989-1990 w.w-Si.<br />
43<br />
yofili qarCoxi.<br />
44<br />
yofili alevi.<br />
45<br />
yofili largvisi.<br />
46<br />
saqarTvelos xelisuflebis mier Catarebuli aRwera. samxreT oseTis xelisuflebas aRwera<br />
jer ar Cautarebia.
principSi saqarTvelo, romelic samxreT oseTis teritoriul mTlianobas<br />
arasdros aRiarebda, miiCnevs, rom dedaqalaqica da samxreT oseTis<br />
respublikis yvela raionic saqarTvelos ekuTvnis. magram leningoris raioni,<br />
romelic <strong>qarTul</strong>i xelisuflebis iurisdiqciis qveS jer kidev 90-ian wlebSi,<br />
zviad gamsaxurdias prezidentobis dros, moeqca da aseT reJimSi 2008 wlamde<br />
imyofeboda, 2008 wlis agvistos samxedro agresiis mogeriebis Semdeg samxreT<br />
oseTis sruli politikuri da socialur-ekonomikuri kontrolis qveS<br />
gadavida.<br />
orive mxare _ <strong>osuri</strong>ca da <strong>qarTul</strong>ic _ leningoris mTel raions<br />
konfliqtamdel sazRvrebSi yovelTvis sakuTar teritoriad ganixilavda. 2008<br />
wlis agvistoSi osurma razmebma ruseTis jarTan erTad qsnis xeobaze<br />
kontroli daamyares, riTic leningoris mTel raionze gavrcelda samxreT<br />
oseTis realuri iurisdiqcia.<br />
samxareo da raionul xelmZRvanelobas Soris uTanxmoeba jer kidev 1990<br />
wels daiwyo, roca 1990 wlis 4 seqtembers leningoris raionis saxalxo<br />
deputatTa riggareSe sesiaze samxreT oseTis avtonomiuri olqis<br />
suverenitetis damgmobi deklaracia miiRes da, agreTve, leningors axalgori<br />
uwodes. 1990-iani wlebis damdegs, <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s Sedegad,<br />
leningoris raioni 16 wliT faqtobrivad or qveyanas Soris gaiyo. praqtikulad<br />
mxolod osebiT dasaxlebuli raionis dasavleTi (lexuris xeoba da tirifonis<br />
dablobi) im momentisaTvis araRiarebuli samxreT oseTis respublikis<br />
kontrolqveS darCa. raionis osur nawils sabWoTa saxelwodeba „leningoris<br />
raioni“ SerCa, am nawilis faqtobrivi centri ki sofel winagarSi mdebareobda.<br />
raionis umetes nawilSi (qsnis xeoba), romlis centri daba leningori iyo,<br />
damyarda saqarTvelos respublikis xelisufleba. aq mosaxleoba Sereuli iyo,<br />
magram sWarbobdnen qarTvelebi. raionul centrs misi istoriuli saxelwodeba<br />
— axalgori — daubrunda; Sesabamisad, raionsac „axalgoris“ daerqva. qsnis<br />
xeobaze samxreT oseTis xelisuflebis mier kontrolis dawesebis Semdeg<br />
<strong>qarTul</strong>i mosaxleoba mniSvnelovnad Semcirda. momdevno wlebSi <strong>qarTul</strong>i<br />
mosaxleobis orive mimarTulebiT gadaadgilebis rTuli procesi<br />
mimdinareobs. dReisaTvis <strong>qarTul</strong>i mosaxleobis ricxovnobis dadgena rTulia,<br />
magram samxreT oseTSi pasportebis gamocvlis dagegmili procesi SesaZlebels<br />
gaxdis dadgindes mosaxleobis Semadgenloba. leningoris raionis sapasporto<br />
magidis ufrosis m. Zukaevas monacemebiT, sakomlo Semovlis SedegebiT, mxolod<br />
daba leningoris mosaxleoba 1600 adamians Seadgens (raionis moSorebuli oTxi<br />
soflsabWos gareSe).<br />
2008 wlis agvistoSi leningoris raioni samxreT oseTis xelisuflebis<br />
xelmZRvanelobis qveS gadavida, ris sapasuxodac imave wels saqarTvelom<br />
raionis mosaxleobas bunebrivi airis miwodeba Seuwyvita (gazs,<br />
eleqtroenergias da mTel socialur pakets raionis mosaxleoba mxolod<br />
saqarTvelodan iRebda). SeiZleba iTqvas, rom cxovreba aq (iseve, rogorc,<br />
principSi, mTel samxreT oseTSi) gaiyo „2008 wlamde“ da „2008 wlis Semdgom“<br />
periodebad. miuxedavad imisa, rom 2008 wlis agvistoSi, SeiaraRebuli<br />
<strong>konfliqti</strong>s dros, leningoris raionis teritoriaze arc erTxel ar gausvriaT<br />
da swored am raionSi <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> Sereuli mosaxleoba Tavis mWidro<br />
Tanaarsebobas ganagrZobs, <strong>qarTul</strong> mosaxleobaSi TandaTanobiT mainc<br />
matulobs daZabuloba. xelisuflebis cvla, sapasporto monacemebis rusul<br />
enaze gadayvana da pasportizaciis Semdgomi procesi raionSi mcxovreb<br />
qarTvelebs arakomfortul garemos uqmnis. amasobaSi ki <strong>qarTul</strong>i xelisufleba<br />
leningoris raionis mosazRvre werovanis dasaxlebaSi daCqarebuli tempiT<br />
asobiT kotejs aSenebs. kotejebi leningorSi macxovrebelTaTvisaa<br />
gankuTvnili, visac saqarTvelo „leningorze ukeTes cxovrebis pirobebs“<br />
sTavazobs.<br />
60
leningoris macxovrebelTa informaciiT, „Zalian bevri adgilobrivi<br />
mkvidri gadadis werovanSi da iRebs kotejs“. amavdroulad leningorSi isini<br />
Tavis saxlebs ar toveben da dabis mosaxleobis nawili „or frontze“<br />
cxovrobs, e.i. werovanis axal kotejebSic da leningorSi uwindel sacxovrebel<br />
adgilebSic. aRsaniSnavia, rom leningoris raionis macxovreblebs saqarTvelos<br />
moqalaqeoba da <strong>qarTul</strong>i pasportebi unarCundebaT. saqarTvelosTan zusti<br />
sazRvari jer dadgenili araa, magram razdaxanis 47 gamSveb punqtze, sadac<br />
samxreT oseTis migraciis samsaxuris warmomadgenlebi imyofebian, <strong>qarTul</strong><br />
pasportebs waradgenen. Semdgom Semowmebas ruseTis mesazRvreebi awarmoeben,<br />
xolo ukve saqarTvelos teritoriaze Sesulebs <strong>qarTul</strong>i migraciis samsaxuri<br />
xvdebaT.<br />
amasobaSi, samxreT oseTis xelisufleba acnobierebs ra, rom<br />
saqarTvelos politika mimarTulia imaze, rom rac SeiZleba bevri adamiani<br />
gadasaxldes werovanSi da Sedegad raionSi <strong>qarTul</strong>i mosaxleoba minimumamde<br />
davides, raionis ganviTarebisTvis uzarmazar saxsrebs gamoyofs. ganviTarebis<br />
programaSi pirvel rigSi Sedis 80 km. sigrZis cxinvali-leningoris <strong>gzis</strong><br />
mSenebloba, eleqtrogadamcemi xazebis gayvana, „Zirkau-cxinvalis“ gazsadenis<br />
qselTan mierTeba, jandacvisa da kulturis obieqtebis aRdgena, mosaxleobis<br />
pasportizaciis Catareba, sazRvris mowyoba da a.S.<br />
mniSvnelovani sayofacxovrebo problemaa civi sezonis dros, roca xalxs<br />
esaWiroeba gaTboba, bunebrivi airis arqona. macxovreblebi saxlebSi SeSis<br />
Rumlebs ayeneben, skolebi dizelis sawvavis saSualebiT Tbeba, Jenevis<br />
diskusiebis monawile samxreT oseTis warmomadgenlebi ki diskusiebis yovel<br />
raundze leningoris raionSi gazmomaragebis sakiTxs ayeneben. diskusiebis me-13<br />
raundis win saqarTvelos xelisuflebam raionSi gazmomaragebis aRdgenaze<br />
Tanxmoba ganacxada mxolod im pirobiT, Tu raionSi ganlagebuli ruseTis<br />
mesazRvreebi mowodebul gazs ar moixmardnen. aseTi pirobiT bunebrivi airis<br />
miRebaze samxreT oseTis mxare uars acxadebs.<br />
leningoris raionis administraciis ufrosis TanaSemwis, sergei<br />
gagloevis, informaciiT, leningoris raionis administraciasTan arsebulma<br />
mosaxleobis socialuri dacvis ganyofilebam leningoris 64 umweo ojaxi<br />
zamTris periodisTvis SeSiT moamaraga — TiTo ojaxze erTi kuburi metri; es<br />
naxevari satvirTo manqanaa, romlis Rirebuleba 10 aTass rubls Seadgens 48 .<br />
amasTan, rogorc administraciaSi aRniSnes, daxmareba mxolod umweo<br />
ojaxebisTvis araa gankuTvnili — „administraciaSi bevri ojaxi gvigzavnis<br />
ganacxadebs; Cven am ganacxadebebs vagzavniT adgilobriv satyeo meurneobaSi.<br />
ganacxadebis mixedviT satyeo meurneoba amzadebs SeSas da saxlebSi miaqvs.<br />
administraciis daxmareba imaSi mdgomareobs, rom ganmcxadeblebs<br />
vunazRaurebT Tanxis nawils — 3 aTas rubls,“ — aRniSna gagloevma.<br />
rac Seexeba dizelis sawvavs, gagloevma ganacxada: „skolebsa da sabavSvo<br />
baRebSi dizelis boilerebi moqmedebs. Cven skolebs vawvdiT sawvavs da<br />
vaxerxebT bavSvebis siTboTi uzrunvelyofas. leningoris bavSvTa saxlis<br />
klasebisTvis, saZineblebisa da sasadilosTvis zeTis eleqtrogamaTboblebi<br />
SeviZineT. Cven mxolod es SegviZlia. samwuxarod, bunebrivi airi respublikas<br />
jerjerobiT ar miewodeba. ukve mesame welia raRacnairad ase gavdivarT fons“.<br />
SeSis damzadeba xdeba leningoris raionis axlomdebare tyeebSi.<br />
ukeTesadaa saqme eleqtroenergiasTan dakavSirebiT. raionis<br />
administraciis monacemebiT, mas Semdeg, rac 2010 wlis dasawyisSi samxreT<br />
oseTma leningoris raionSi eleqtrogadamcemi xazis gayvana daasrula, samxreT<br />
oseTis deniT 60-ze meti sofeli sargeblobs. gamonakliss ori sofeli — axmaji<br />
47 yofili mosabruni.<br />
48 rac 450 laris tolia.<br />
61
da tijita 49 _ warmoadgenen, romlebic jer araa eleqtroficirebuli. axmajSi,<br />
sadac ruseTis mesazRvreebi sasazRvro saguSagos aSeneben, eleqtroenergias<br />
mesazRvreebi sakuTari ZalebiT gaiyvanen. sofel tijitaSi eleqtrogadamcemi<br />
xazis gasayvanad saxelmwifo unitaruli sawarmo `energoresurs-samxreT<br />
oseTi“ ukve yidulobs saWiro mowyobilobas. organizaciis winaSe dgas amocana,<br />
rom samuSaoebi umokles vadaSi Caataros.<br />
2010 wels samxreT oseTis leningoris raionis administraciam ruseTis<br />
mesazRvreebs administraciuli Senobebis asaSeneblad miwebi gamouyo. 1992<br />
wlis Semdeg gauqmebuli Zveli skola-internatisa da internatis saerTo<br />
sacxovreblis adgilze axla ruseTis mesazRvreebisTvis saguSagoebi Sendeba.<br />
Tavad mesazRvreebi ki jerjerobiT soflis satyeo meurneobis Senobasa da<br />
imave meurneobis teritoriaze gaSlil karvebSi arian ganTavsebuli.<br />
leningorSi sasazRvro samsaxuris ganyofilebis gamge v. liubCenko<br />
aRniSnavs, rom ruseTis mesazRvreebs adgilobriv mosaxleobasTan megobruli<br />
urTierToba uyalibdebaT. ruseTis mesazRvreebis iq yofnas adgilobrivi<br />
osur-<strong>qarTul</strong>i mosaxleoba dadebiTad afasebs. „miuxedavad imisa, rom Cven 2008<br />
wlis samxedro agresiis saSineleba Cvens Tavze ar gangvicdia, ruseTis<br />
mesazRvreebis dacvis qveS cxovreba ufro mSvidad gveCveneba,“ — ambobs<br />
leningoris sasursaTo maRaziis gamyidveli a. kozaeva. „ar maxsovs, rom rus<br />
jariskacebs aq vinmesTvis xeli SeeSaloT; piriqiT, maTi gamoCenis Semdeg<br />
raionSi vaWroba ukeTesad wavida. raxan ar gvawuxeben _ icxovron,“ — acxadebs<br />
bostneulis gamyidveli a. mamiSvili.<br />
amasobaSi ki, rogorc acxadebs saqarTvelos sagareo saqmeTa saministro,<br />
leningoris raionSi №3 saSualo skola rusma mesazRvreebma daangries. amis<br />
gamo ruseTis federacia qarTvelebis eTnikuri wmendis politikis<br />
gagrZelebasa da, aseve, adamianis erT-erTi yvelaze fundamenturi uflebis —<br />
mSobliur enaze ganaTlebis miRebis xelyofaSi daadanaSaules. <strong>qarTul</strong>i mxaris<br />
monacemebis mixedviT, dangreul skolaSi 150 qarTveli da osi bavSvi<br />
swavlobda.<br />
leningoris raionis xelmZRvanelis moadgile a. baraTaSvili gamoexmaura<br />
saqarTvelos sagareo saministros gancxadebas da Tqva, rom leningoris<br />
raionSi arc erTi skola ar dangreula, xolo <strong>qarTul</strong>i mxare isev da isev<br />
regionSi viTarebis destabilizacias cdilobs. jer kidev 2008 wels <strong>qarTul</strong>i<br />
mxare <strong>qarTul</strong>i skolebis daxurvis Sesaxeb iuwyeboda, Tumca Semdeg leningorSi<br />
Camosulma uflebadamcvelebma es ar daadastures. dReisaTvis leningorSi ori<br />
moqmedi skolaa — <strong>qarTul</strong>i da rusuli. radganac rusuli skolis Senoba sakmaod<br />
daZvelda, am skolis direqtorma ciala driaevam bavSvebi <strong>qarTul</strong>i skolis<br />
SenobaSi gadaiyvana da axla, Senobis arqonis gamo, qarTveli da rusi bavSvebi<br />
erT SenobaSi swavloben. №3 skolis rusuli enis yofilma maswavlebelma zaira<br />
CoCievam klasebSi viTarebis aRwerisas gviTxra: „gasul zamTars rTul<br />
pirobebSi vmuSaobdiT; imis gamo, rom saqarTvelom jer kidev 2008 wels<br />
gagviTiSa gazi, skolaSi gaTboba ar iyo. iZulebuli gavxdiT skolebSi SeSisa da<br />
navTis Rumelebi dagvedga. CvenTvis mohqondaT dizelis sawvavi da misi<br />
saSualebiT vTbebodiT. aseTi viTareba marto skolaSi ar yofila. leningoris<br />
bavSvTa saxlSi 42 aRsazrdelia, romelTa gayofa arc qarTvelma da arc osma<br />
xelisuflebam ar moisurva. bavSvebi sxedan oTaxSi, uyureben televizors, aqvT<br />
saTamaSoebi, mosaxerxebeli sawolebi da navTis Rumeli, romelic maT zamTarSi<br />
siTboTi uzrunvelyofs“.<br />
agvistos omamde leningoris skolebSi aTasamde moswavle iyo, axla ki<br />
mTel raionSi samasic ar Segrovdeba. skolebis kedlebze <strong>qarTul</strong>enovani<br />
kedlis gazeTebi da warwerebia, maT Soris _ rusul skolebSic. magaliTisTvis,<br />
49 yofili nagomevi.<br />
62
cxinvalis skolis moswavle <strong>qarTul</strong> warweras ver gaigebs, radgan am enas ar<br />
swavlobs, xolo quCebsa da saxlSi es ena ar esmis. leningorSi ki yvela<br />
moswavles, miuxedavad misi mSobliuri enisa, esmis <strong>qarTul</strong>i da laparakobs am<br />
enaze. Tumca rusuli skolebis pedagogebi SeSfoTebuli arian ara imiT, rom<br />
bavSvebi <strong>qarTul</strong>ad laparakoben, aramed imiT, rom isini osurs iviwyeben.<br />
leningoris rusuli skolis <strong>osuri</strong> enisa da literaturis maswavleblebma<br />
araerTxel gamoTqves SeSfoTeba da mimarTes samxreT oseTis respublikis<br />
ganaTlebis, mecnierebisa da axalgazrduli politikis saministros TxovniT,<br />
uzrunveleyoT skolebi mSobliuri enis saxelmZRvaneloebiT, osi mwerlebis<br />
TxzulebebiT, <strong>osuri</strong> tradiciebisa da wes-Cveulebebis Sesaswavli programebiT<br />
da a.S., samwuxarod, maTi yvela moTxovna rodi dakmayofilda. problema am<br />
dromde rCeba.<br />
odesRac mdidar rusul skolaSi 33 moswavle darCa, <strong>qarTul</strong>Si _ 48.<br />
moswavleebis aseTi kleba gamowveulia ara imdenad cudi pirobebiT,<br />
ramdenadac mSoblebis gadawyvetilebiT, Tan waiyvanon bavSvebi mcxeTasTan<br />
ganlagebul werovanis dasaxlebaSi; sam TveSi <strong>qarTul</strong>ma xelisuflebam iq ori<br />
aTasze meti koteji aaSena.<br />
samxreT oseTis xelisuflebis gancxadebiT, aseTi, praqtikulad<br />
ukontrolo gadaadgileba saqarTveloSi da ukan mosaxleobis pasportizaciis<br />
dasrulebisTanave aRmoifxvreba, xolo leningoris raionSi Sesvla SeiZleba<br />
fasiani gaxdes. rogorc samxreT oseTis respublikis Sinagan saqmeTa<br />
saministros migraciuli kontrolis ufrosi, miliciis polkovniki s. tigievi<br />
gviyveba, samxreT oseTis respublikis Sinagan saqmeTa saministros migraciis<br />
samsaxuri ucxo qveynis moqalaqeebis mier <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong> sazRvris<br />
gadakveTisTvis baJis dasaweseblad emzadeba. respublikis leningoris raionSi<br />
Sesvlisas <strong>qarTul</strong>i pasportebis mqone pirebi ucxouri qveynis moqalaqeebad<br />
miiCnevian da, Sesabamisad, „samxreT oseTis respublikaSi saxelmwifo baJis<br />
Sesaxeb“ kanonis me-14 muxlis Tanaxmad, baJis saxiT 320 rubls gadaixdian.<br />
kanonSi naTqvamia, rom samxreT oseTis respublikaSi Sesvlas an samxreT oseTis<br />
respublikidan gasvlasTan dakavSirebuli qmedebebisTvis saxelmwifo baJi<br />
Semdegi odenobiT ganisazRvreba: samxreT oseTis respublikaSi ucxo qveynis<br />
moqalaqeebisTvis an moqalaqeobis armqone pirTaTvis droebiT Sesvlisa da am<br />
nebarTvis moqmedebis vadis gagrZelebisTvis gadasxdelia 320 rubli.<br />
am droisaTvis respublikis leningoris raionSi Semomsvlelebs baJs ar<br />
axdevineben. es leningoris raionis administraciis ufrosma a. jusoevma da<br />
miliciis polkovnikma s. tigievma daadastures, romelTa TanamSromlebi<br />
razdaxanis gamSveb punqtze msaxuroben. samxreT oseTis Sidasamoqalaqo<br />
pasportisa da, Sesabamisad, masTan erTad samxreT oseTis moqalaqis socialuri<br />
momsaxurebis mTeli paketis misaRebad leningoris macxovreblebi<br />
survilisamebr iReben e.w. „forma №9“ dokuments, xolo Semdeg ukve miiReben<br />
pasportebs (Tumca am dromde jerjerobiT ar arsebobs pasportis nimuSebi,<br />
pasportizaciis Sesaxeb gadawyvetilebis miReba ki Wianurdeba). teqnikuri<br />
samuSao bevria: dabadebis mowmobebis Targmnas <strong>qarTul</strong>idan osur enaze,<br />
samisamarTo furclisa da statistikuri talonis gaformebas dro sWirdeba.<br />
forma №9-is safasuri 35 rubls Seadgens. raionis mosaxleobis arcTu maRali<br />
Semosavlis gaTvaliswinebiT miRebulia gadawyvetileba, rom daiwios<br />
moqalaqeebisTvis yvelanairi cnobis safasuri. amasTan, cnobebis misaRebad ar<br />
aris aucilebeli cxinvalSi wasvla; samxreT oseTis moqalaqeobis miReba<br />
SesaZlebelia sacxovrebeli adgilis mixedviT, pasportebis gamcem punqtSi.<br />
raionuli sapasporto-savizo samsaxuris monacemebiT, leningorSi xelze ukve<br />
600-ze meti forma №9 gaica, xolo 800 kacze metma Seitana gancxadeba da Tavis<br />
63
igs elodeba. es monacemebi exeba sakuTriv dabas; raionidan moSorebul<br />
dasaxlebul punqtebSi cnobebis gacema ki jer ar dawyebula.<br />
samxreT oseTis moqmedi kanonmdeblobiT ormagi <strong>qarTul</strong>-<strong>osuri</strong><br />
moqalaqeoba gaTvaliswinebuli ar aris da, arsebuli politikuri realiebidan<br />
gamomdinare, amgvar SeTanxmebebze xelis mowera ganWvretad momavalSic ar<br />
miiCneva SesaZleblad. aqedan naTelia, rom leningoris qarTveli<br />
macxovreblebi arCevanis winaSe dadgebian _ SeinarCunon saqarTvelos<br />
moqalaqeoba da uari Tqvan samxreT oseTis moqalaqeobaze Tu uari Tqvan<br />
saqarTvelos moqalaqeobaze da miiRon samxreT oseTisa. saqarTvelos<br />
moqalaqeobaze werilobiTi formiT uaris Tqma da sapasporto ganyofilebaSi<br />
<strong>qarTul</strong>i pasportis Cabareba aucilebeli pirobaa samxreT oseTis pasportis<br />
asaRebad.<br />
„adamianebi aTwleulobiT cxovroben leningorSi Tbilisuri CaweriT.<br />
Cven maT droebiTi registracia unda gavuformoT, magram maT, Tavis mxriv,<br />
Tbilisidan amowera ar undaT, radgan iq saxlebi aqvT, cxovrebiT ki leningorSi<br />
cxovroben. adamianebs ZiriTadad undaT, rom hqondeT rogorc <strong>qarTul</strong>i, ise<br />
<strong>osuri</strong> pasportebi, magram Cven maT vuxsniT, rom es SeuZlebelia. ukve droa<br />
gaakeTon arCevani; SeuZlebelia maT icxovron samxreT oseTis teritoriaze da<br />
erTdroulad iyvnen Cveni da saqarTvelos moqalaqeebi,“ — aRniSnavs m. Zukaeva.<br />
samxreT oseTSi ruseTis federaciis federaluri usafrTxoebis<br />
samsaxuris sasazRvro sammarTveloSi Segvatyobines, rom leningoris<br />
macxovreblebi saqarTveloSi Sesvlas <strong>qarTul</strong>i pasportebiT agrZeleben.<br />
„raionis macxovreblebs SesaZlebloba aqvT sazRvari aseve droebiTi<br />
piradobis mowmobiT _ forma №9-iT gadalaxon, magram sazRvris gadakveTisas<br />
am dokumentiT ar sargebloben. sxva saqmea, rom saqarTveloSi leningoris<br />
macxovreblebs am sabuTiT ar uSveben, vinaidan <strong>qarTul</strong>i xelisufleba mis<br />
namdvilobas ar scnobs,“ — daamates federaluri usafrTxoebis samsaxuris<br />
sasazRvro sammarTveloSi.<br />
gasuli wlis ianvarSi rusma samxedroebma ganacxades, rom gamkacrda<br />
kontroli saqarTvelo-samxreT oseTis sazRvarze da rusuli an <strong>osuri</strong><br />
pasportis gareSe administraciuli sazRvris gadakveTa SeizRudeba. magram<br />
pasportebis miRebis aseTi pirobebisTvis Tavad adgilobrivi macxovreblebi<br />
ar arian mzad. mTeli rigi mizezebis gamo (saqarTveloSi naTesauri kavSirebi,<br />
savaWro-ekonomikuri urTierTobebi, <strong>qarTul</strong> umaRles saswavleblebSi swavla,<br />
Tbilisis eqimebTan kvalificiuri samedicino daxmarebis miReba) leningoris<br />
macxovreblebi samxreT oseTis pasportebis miRebis aseTi pirobebs ar<br />
Tanxmdebian da darwmunebuli arian, rom saqarTvelos teritoriaze <strong>qarTul</strong>i<br />
sasazRvro kontrolis punqtebis gavliT <strong>osuri</strong> pasportebiT maT ar SeuSveben.<br />
„me maRaziis mepatrone var da saqonlis Camosatanad regularulad miwevs<br />
gorSi wasvla. me politikaSi ar verevi, magram ori saxelmwifos<br />
xelmZRvanelobis yvela nabiji ubralo moqalaqeebze aisaxeba. jer rusul enaze<br />
dokumentebis gadayvana SemoiRes, iq videqiT rigSi, axla pasportebi unda<br />
SevcvaloT da saqonlis Camosatanad rogor viaro, riTi vicxovro?“ — ambobs<br />
leningoris mcxovrebi i. Caraeva.<br />
aRviniSnavT, rom gansxvavebulia adgilobriv macxovreblebs Soris<br />
arsebuli ganwyobilebebi.<br />
„me erovnebiT osi var. oci wlis win Cven gvaiZules gvarebis daboloebebi<br />
gadagvekeTebina „Svil“-ze an „Ze“-ze, aseve _ agveRo <strong>qarTul</strong>i pasportebi.<br />
winaaRmdeg SemTxvevaSi cxovrebas ver gakvalavdi: verc normalur samsaxurSi<br />
moewyobodi da verc iswavlidi. axla yvelaferi Seicvala. ratom unda viaro<br />
<strong>qarTul</strong>i pasportiT, Tu var osi da vcxovrob oseTSi? me pasports gadavcvli.<br />
64
marTalia, jerjerobiT forma №9 momces, magram miTxres, rom pasportebis<br />
blankebs mogvianebiT Camoitanen“, — gviyveba 65 wlis pensioneri s. margievi.<br />
adgilobrivi macxovreblebi, rogorc qarTvelebi, ise osebi, Tavis<br />
problemeze xalisiT gviyvebian, Tumca zog maTgans sakuTari saxelis<br />
gamJRavneba ar surs _ fiqroben, rom aman SemdgomSi, saqarTvelosTan sazRvris<br />
gadakveTisas, SeiZleba problemebi Seuqmnas. fatima leningorSi suvenirebis<br />
maRaziaSi muSaobs. mas forma №9 jer ar miuRia da am proceduris gadadebas rac<br />
SeiZelba didxans apirebs. „me qarTveli var, gamyidvlad vmuSaob. Cemi Svili<br />
cxovrobs da swavlobs TbilisSi. radgan xelisuflebam ase gadawyvita, me<br />
samxreT oseTis pasports aviRebdi, magram Cemic gaigeT _ mere TbilisSi<br />
SvilTan rogor vivli? darwmunebuli var, rom sazRvarze <strong>qarTul</strong>i policia am<br />
dokuments an wamarTmevs, an damixevs. saukeTeso SemTxvevaSi _ ubralod ar<br />
gamatarebs. <strong>qarTul</strong> pasportze uaris Tqma imas niSnavs, rom Svils veRar<br />
Sevxvdebi, magram leningoridan wasvlac ar minda; aq Cemi saxlia, Cemi qoneba; ra,<br />
es yvelaferi pasportis gamo gavyido?“ — SeSfoTebulia fatima. 63 wlis d.<br />
javanaSvili Saqris diabetiTaa daavadebuli. is sapasporto ganyofilebaSi<br />
TavisTvis da Tavisi colisTvis forma №9-is asaRebad mivida. amasTan, is<br />
saqarTvelos moqalaqeobaze uaris Tqmas ar apirebs. daviTi darwmunebulia,<br />
rom dabaSi <strong>qarTul</strong> pasportebs aravin Caabarebs, magram samxreT oseTisas yvela<br />
aiRebs: „mosaxleobis ZiriTad nawils rusuli pasportebi surs. am pasportebiT<br />
leningoris mTel raionSi iSovi samuSaos. me qarTveli var, bebiaCemi ki osi iyo.<br />
me <strong>osuri</strong> xelisuflebis winaaRmdegi ar var, magram samuSaos rusuli pasportis<br />
gareSe ver vSoulob. <strong>osuri</strong> pasportiT TbilisSic ver waval eqimebTan. TveSi<br />
erTxel TbilisSi miwevs Casvla eqimTan, ra Tqma unda, <strong>osuri</strong> pasportiT me iq ar<br />
waval. sazRvarze ubralod ar gamatareben. cxinvalSi ki saqarTvelos msgavs<br />
samedicino pirobebs ver SemomTavazeben~, — miiCnevs d. javanaSvili.<br />
saqarTveloSi samedicino momsaxurebis xarisxze saubrisas ar SeiZleba<br />
qarTveli eqimebi jerovnad ar davafasoT: amJamad Tbilissa da sxva qalaqebSi<br />
pacientebisTvis maRalkvalificiuri samedicino daxmareba garantirebulia.<br />
rac Seexeba leningoris raions, erTaderT raionul saavadmyofoSi viTareba<br />
rogorc samedicino daxmarebis gawevis, ise specialistebis mxriv rTulia.<br />
amJamad Senobis erT nawilSi remontia. leningoris saavadmyofos aRdgenaze 30<br />
milioni rublia gamoyofili. jerjerobiT eqimebi Senobis meore nawilSi arian.<br />
Senobis SigniT sinestisa da bolis mZafri suni dgas, aq Senobas jer kidev SeSiT<br />
aTboben.<br />
leningoris centraluri saavadmyofo 1964 wlidan moqmedebs. am wlebis<br />
manZilze saavadmyofoSi kapitaluri remonti mxolod orjer (!) Catarda.<br />
rogorc saavadmyofos mTavari eqimi z. margievi yveba, „saavadmyofo axla srul<br />
kapitalur remonts moiTxovs. samuSao pirobebi, rbilad rom vTqvaT,<br />
sasurvelia ukeTesi iyos. amas garda, Cven pediatrebis, stomatologebis<br />
naklebobas ganvicdiT, ar gvyavs kbilis teqnikosi. saavadmyofoSi<br />
stomatologi gvyavs, magram is werovanSi cxovrobs da leningorSi kviraSi<br />
orjer Camodis~.<br />
zaur mixailoviCi mTavar eqimad aq TiTqmis saavadmyofos gaxsnis dRidan<br />
muSaobs; jer kidev pirveli omis dros 50 , _ rogorc TviTon ambobs.<br />
„zviadizmis“ 51 dros is Tanamdebobidan osobis gamo gaaTavisufles da mis<br />
adgilze mTavar eqimad daniSnes qirurgi, romlis gvaric „Svilze“<br />
mTavrdeboda. leningoris samxreT oseTis kontrolqveS dabrunebis Semdeg<br />
zaur mixailoviCma mTavari eqimis kanonieri Tanamdeboba daibruna. „CvenTvis<br />
50 igulisxmeba <strong>qarTul</strong>—<strong>osuri</strong> <strong>konfliqti</strong>s pirveli SeiaraRebuli faza 1991—1992 wlebSi.<br />
51 periodi, rodesac saqarTvelos xelisuflebaSi zviad gamsaxurdia iyo, romelic nacionalur<br />
eqstremizms avlenda.<br />
65
erovnebas aranairi mniSvneloba ar aqvs, — ambobs is. — Cven vemsaxurebiT yvelas,<br />
osi iqneba is Tu qarTveli. cxra Tvis ganmavlobaSi saavadmyofom samedicino<br />
daxmareba 193 avadmyofs aRmouCina. axali wlidan kapitalur remonts<br />
gvpirdebian da araCveulebrivi iqneba, Tuki es dapireba realur saqmed iqceva.<br />
medikamentebTan dakavSirebiT saqme kargadaa, samxreT oseTis jandacvis<br />
saministro Cveni ganacxadis safuZvelze saWiro wamlebiT uzrunvelgvyofs“.<br />
kabinetebis davlisas deformirebul rkinebSi Znelad gasarCevia saavadmyofos<br />
sawolebi, saoperacio magidebi, antibaqteriuli naTurebi, rentgenis aparati<br />
da a.S. ar aris qirurgiis ganyofileba, saoperacio blokebi, gapartaxda<br />
rentgenisa da ultrabgeriTi kvlevis kabinetebi.<br />
saavadmyofo aranakleb 50 sawolze iqneba gaTvlili. fuladi saxsrebis<br />
uqonlobis gamo iZulebulebi varT saswrafo daxmareba, sanepidsadguri,<br />
poliklinika da TviTon saavadmyofo ZiriTad korpusSi ganvalagoT,“ — ambobs<br />
samxreT oseTis respublikis kapitaluri, sagzao mSeneblobisa da<br />
arqiteqturis ministri C. xugaevi. Senobis remonts ruseTis sanardo<br />
organizacia „dagstroi“ awarmoebs. specialistebi ZiriTadad daRestnidan<br />
Camovidnen. samuSao Zalis mosazidad muSebis ori mesamedi adgilobrivi<br />
mosaxleobidanaa daqiravebuli. mSeneblobis saministros gegmis mixedviT,<br />
saavadmyofos Senobis aRdgena, savaraudod, mimdinare wlis seqtemberSi unda<br />
damTavrdes.<br />
am pirobebSi saswrafo gadaudebeli daxmareba muSaobas ar wyvets.<br />
„rogorc ki modis gamoZaxeba, Cven gavdivarT raionis yvela moSorebul<br />
sofelSic ki. saSualod dReSi aT gamoZaxebamdea xolme. Cven maqsimalurad<br />
operatiulad gavdivarT da macxovreblebs pirvel samedicino daxmarebas<br />
vuwevT. samxreT oseTis jandacvis saministrom xuTi manqana gamogviyo, ramac<br />
saswrafo daxmarebis muSaoba sagrZnoblad gaaumjobesa. es samxreT oseTis<br />
xelmZRvanelobis mxridan didi yuradRebis gamoxatuleba iyo. manamde Cven<br />
mxolod ori Zveli manqana gvqonda,“ — ambobs z. margievi. xelfass eqimebi ar<br />
uCivian, maTi TqmiT, mimdinare wels maT xelfasebi moumates. leningoris<br />
saavadmyofos eqimebis jgufma SarSan ruseTSi kvalifikaciis asamaRlebli<br />
kursebi gaiara. axla aq darwmunebuli arian, rom remontis dasrulebis Semdeg<br />
samuSao pirobebi gaumjobesdeba, xolo medpersonali axal mowyobilobebs<br />
miiRebs.<br />
leningoris raionis yvela problema erTi didi problemaSi iyris Tavs —<br />
cudia cxinvali—leningoris damakavSirebeli gza. cxinvalidan leningorSi<br />
mgzavrobas oTxi saaTi sWirdeba, Tumca maT Soris manZili mxolod 80 km-ia.<br />
traqtoris mier gadaTxril gzaze, garda tvirTmzidi „kamazebisa“ da samxedro<br />
transportisa, nebismieri transporti talaxSi efloba. manqana leningoris<br />
talaxian gzaze, Rranteebisa da ormoebis gavliT, Zalian nela gadaadgildeba.<br />
gza grZeli, mTiani, viwro serpantiniT midis. gzadagza patara soflebi, mTiani<br />
da tyiani adgilebi moCans. TiTqmis mTeli <strong>gzis</strong> gayolebaze arian mSeneblebi;<br />
aqvea sagzao teqnika, xreSis nayari da sxva. samxreT oseTSi yvela samTavrobo<br />
TaTbirze aRiniSneba, rom samxreT oseTis leningoris raionis sagzao<br />
infrastruqturis ganviTareba 2011 wlis samxreT oseTis respublikis<br />
socialur-ekonomikuri ganviTarebis xelSewyobis sainvesticio programis<br />
erT-erT ZiriTad punqts warmoadgens. programis ganxorcielebaze ruseTis<br />
biujetis mier gamoyofili 6 miliard 800 milioni rublis naxevarze meti<br />
gzebis mSeneblobas da yvelaze masStabur proeqts — cxinvali—leningoris <strong>gzis</strong><br />
mSeneblobas unda moxmardes. garda amisa, dagegmilia adgilobrivi<br />
mniSvnelobis gzebis mSenebloba, romlebic raionis moSorebul soflebs<br />
erTmaneTTan daakavSirebs. <strong>gzis</strong> mSenebloba daiwyo samxreT oseTis<br />
respublikis aRdgenaze momuSave uwyebaTaSorisma komisiam. Semdeg, SarSan,<br />
estafeta „programebisa da proeqtebis realizaciis samxreTma direqciam“<br />
66
gadaibara. mimdinare wels damkveTi isev Seicvala — <strong>gzis</strong> mSeneblobis<br />
dasruleba samxreT oseTis mSeneblobis saministros mouwevs. rogorc samxreT<br />
oseTis respublikis kapitaluri, sagzao mSeneblobisa da arqiteqturis<br />
ministri C. xugaevi aRniSnavs, mSeneblobis zog monakveTze gamovlinda<br />
normativebis darRveva. kerZod, darRvevebia sayrdeni kedlebis agebisas,<br />
romlebmac momavalSi mTel gayolebaze gza borcvebidan Camowolili talaxis<br />
mewyerebisgan unda daicvas. mSeneblobis generalur menarded saxelmwifo<br />
unitaruli sawarmo „doreqspostroi“.<br />
naTelia, rom am gzas strategiuli mniSvneloba aqvs raionsa da<br />
respublikis dedaqalaqs Soris ukanaskneli oci wlis manZilze gawyvetili<br />
urTierTobebis ganviTarebisTvis. garda amisa, is cxinvalis raionis uamrav<br />
dasaxlebul punqtze gadis. axali, asfaltdagebuli gziT cxinvalidan<br />
leningoramde mgzavrobas daaxloebiT oTxjer naklebi dro dasWirdeba, anu<br />
daaxloebiT erTi saaTi. respublikis saSinao politikisTvis cxinvalileningoris<br />
gzas iseTive mniSvneloba aqvs, rogoric transkavkasiuri<br />
avtomagistrals samxreT oseTis respublikis sagareo politikisTvis.<br />
axal doneze cxinvalsa da leningors Soris ara mxolod kulturuli,<br />
saganmanaTleblo da sxv. urTierTkavSirebis ganviTareba xdeba SesaZlebeli,<br />
aramed sameurneo xasiaTisac.<br />
raionis ekonomikisTvis mniSvnelovan obieqts warmoadgens ludsaxarSi<br />
qarxana, dRevandeli saxelwodebiT „aluToni“ 52 . 2008 wlis agvistos saomari<br />
moqmedebebis damTavrebis Semdeg didi xnis manZilze gaCerebuli ludsaxarSi<br />
qarxana kvlav amuSavda da xelmZRvanelad Camosuli specialisti i. karimovi<br />
dainiSna. qarxana warmoebis normalur reJimSi gadavida, 2009 wlis dekembridan<br />
2010 wlis aprilamde awarmoa sami saxeobis 160 tona ludi — „aluToni“,<br />
„Jigulevskoe“ da „karlov mosti“. es produqcia saRdeboda TviTon<br />
leningorSi, cxinvalsa da samxreT oseTis sxva raionebSi. Tumca prokuraturis<br />
monacemebiT, ludis realizaciidan miRebuli Tanxa _ 800 aTasi rubli<br />
respublikis nacionaluri bankis angariSze ar dajda, ris gamoc 2010 wlis 20<br />
aprils qarxnis qonebas yadaRa daedo, xolo sawarmos xelmZRvanelobis<br />
winaaRmdeg sisxlis samarTlis saqme 160-e muxlis me-4 nawiliTa 53 (qonebis<br />
misakuTreba an gaflangva) da ruseTis federaciis sisxlis samarTlis 171-e<br />
muxlis me-2 nawiliT (ukanono mewarmoeba) aRiZra. rogorc prokuraturaSi<br />
aRniSnes, sagamoZiebo Semowmebis dawyebisTanave qarxnis mTeli sabuRaltro<br />
dokumentacia qarxnis xelmZRvanelobasTan erTad gaqra. amJamad sawarmoSi<br />
produqcia ar iwarmoeba, magram samxreT oseTis generaluri prokuratura<br />
mzadaa, rogorc ki respublikis ekonomikuri ganviTarebis saministro SeZlebs<br />
sawarmos Tavis balansze ayvanas, qarxanas moxsnas yadaRa da aRadginos<br />
warmoeba.<br />
leningoris raioni saerTaSoriso da sxvadasxva uflebadamcveli<br />
organizaciebis mudmivi da gansakuTrebuli yuradRebis qveSaa. leningoris<br />
raionis sakiTxi gamudmebiT daismis da ganixileba Jenevis diskusiebze,<br />
ganixileba dasavleTis, <strong>qarTul</strong> da samxreT oseTis arasamTavrobo<br />
organizaciebis Sexvedrebze. erT-erTi mizezi aseTi gansakuTrebuli<br />
yuradRebisa aris is, rom am raionSi qarTvelebi da osebi kompaqturad<br />
saxloben. 2009 wlis zafxulSi cnobili qarTveli politikosisa da<br />
politologis — paata zaqareiSvilis Camosvlam raionSi didi rezonansi<br />
gamoiwvia; igi Tavad darwmunda, rom leningoris raionSi <strong>qarTul</strong>i mosaxleoba<br />
sinamdvileSi aranair Seviwroebas ar ganicdis; socialur-ekonomikuri<br />
problemebi Tanmimdevrulad gvardeba, axali administraciis saqmianoba<br />
52 <strong>osuri</strong> erovnuli eposis _ `narTiadas~ _ mixedviT, ase hqvia magar sasmels.<br />
53 samxreT oseTis respublikaSi ruseTis federaciis sisxlis samarTlis kodeqsi gamoiyeneba.<br />
67
normalur mmarTvelobiT reJimSi Sedis. amavdroulad, p. zaqareiSvilis<br />
vizitTan dakavSirebiT, samxreT oseTis parlamentSi mesazRvreebis<br />
xelmZRvanelobasTan da leningoris administraciasTan gaCnda kiTxvebi, xolo<br />
oficiozis gazeTSi _ „samxreT oseTi“ _ daibeWda statia, sadac p.<br />
zaqareiSvilis vizitic da Tavadac, rogorc qarTvel sazogado moRvawe,<br />
uaryofiTad iyo Sefasebuli.<br />
2010 wlis noemberSi samxreT oseTs erovnuli umciresobebis sakiTxebSi<br />
euTos umaRlesi komisari ewvia. unda aRiniSnos, rom 2008 wlis agvistos Semdeg<br />
euTom, samxreT oseTis mimarT moRalaturi damokidebulebis gamo, xalxSi da<br />
samxreT oseTis respublikis xelmZRvanelobaSi avtoriteti srulad dakarga.<br />
amitom k. volebekis Camosvlaze Tanxmobis micema samxreT oseTis mxridan<br />
saerTaSoriso organizaciebTan Ria dialogis warmarTvaze keTili nebis<br />
gamoxatuleba iyo. komisari Sexvda xelisuflebis warmomadgenlebs, samxreT<br />
oseTis nacionalur Temebs, aseve ewvia leningoris raions. vizitis Sedegebze k.<br />
volebekma euTos mudmivmoqmed sabWoze angariSi waradgina. angariSis<br />
gacnobisTanave samxreT oseTis respublikis xelmZRvanelobam sagangebo<br />
komentaris gakeTeba CaTvala saWirod, rac samxreT oseTis respublikis<br />
sagareo saqmeTa saministros daevala 54 . „sinanuliT unda aRvniSnoT, rom<br />
angariSSi moyvanili mravali pozicia winaaRmdegobaSi modis realur<br />
viTarebasTan da SefasebebTan, romlebic samxreT oseTSi vizitisas mis mierve<br />
iyo gamoTqmuli, — naTqvamia samxreT oseTis respublikis sagareo saqmeTa<br />
saministros gancxadebaSi. _ batonma k. volebekma gamoxata madliereba<br />
ruseTisa da saqarTvelos xelisuflebebis mimarT da arc erTi sityviT ar<br />
uxsenebia samxreT oseTis respublikis xelisufleba, miuxedavad imisa, rom<br />
samxreT oseTSi, rogorc suverenul da aRiarebul saxelmwifoSi (romelic,<br />
TumcaRa, jer araa euTos wevri), vizitis SesaZlebloba mas swored Cveni<br />
saxelmwifos xelisuflebam misca“. Semdeg samxreT oseTis respublikis sagareo<br />
saqmeTa saministro komisris aRmaSfoTebeli angaJirebulobis mtkicebulebebs<br />
warmoadgens — batonma volebekma aRniSvnis Rirsad mxolod cxinvalidan<br />
CrdiloeTiTa da aRmosavleTiT danaxuli <strong>qarTul</strong>i dacarielebuli soflebi<br />
CaTvala da arc erTi sityviT ar uxsenebia cxinvalSi nanaxi nangrevebi,<br />
mimdinare aRdgeniTi samuSaoebi, miT ufro, 2008 wlis samxreT oseTis<br />
winaaRmdeg ganxorcielebuli <strong>qarTul</strong>i agresia, ramac respublikaSi mcxovrebi<br />
yvela erovnebis warmomadgenlebi daazarala. ar iTvaliswinebs ra sxva<br />
erovnebebs, angariSSi is SeSfoTebas samxreT oseTSi qarTvelebis identobis<br />
SenarCunebasTan dakavSirebiT gamoTqvams, maT Soris _ leningoris raionSi.<br />
angariSSi ar moixsenieba is faqti, rom samxreT oseTSi rva <strong>qarTul</strong>i skola<br />
funqcionirebs, aqedan eqvsi _ leningoris raionSi; arc is, rom am skolebSi<br />
bavSvebs aqvT saSualeba <strong>qarTul</strong>i saxelmZRvaneloebiTa da programebiT<br />
iswavlon. ar aris SemCneuli samxreT oseTis xelisuflebis iniciativa gaeros<br />
devnilTa sakiTxebze umaRlesi komisris meTvalyureobis qveS leningoris<br />
raionSi mudmiv sacxovrebel adgilebze yvela im piris dabrunebis<br />
mimarTulebiT, vinc saqarTveloSi gadaadgilebul pirebad iTvlebian da<br />
werovans afareben Tavs. angariSSi asaxva verc im faqtma hpova, rom leningoris<br />
raionis am macxovreblebs sakuTar saxlebSi Camosvlisa da miwis nakveTebis<br />
damuSavebis SesaZlebloba aqvT. araferia naTqvami ruseTis mier leningoris<br />
raionSi ganxorcielebul humanitarul aqciebze (maT Soris _ jandacvis<br />
sferoSi). angariSSi gamoTqmulia SeSfoTeba sazRvarze gadaadgilebis<br />
Tavisuflebis gamo (Tumca dReSi rvaasamde gadakveTaa naxsenebi), magram ar<br />
54 samxreT oseTis respublikis sagareo saqmeTa saministros komentari euTos mudmivmoqmedi<br />
sabWos sxdomaze wardgenil euTos erovnuli umciresobebis sakiTxebSi umaRlesi komisris<br />
knut volebekis angariSTan dakavSirebiT// samxreT oseTi. 27.10.2011.<br />
68
zustdeba, rom gadaadgilebasa da tvirTebis gadazidvasTan dakavSirebiT<br />
sirTuleebs ara samxreT oseTis, aramed saqarTvelos xelisufleba qmnis (rac<br />
Tavis Tavze batonma volebekmac gamoscada). samxreT oseTSi gansakuTrebuli<br />
guliswyroma osebis problemisadmi k. volebekis midgomam gamoiwvia:<br />
nacionaluri umciresobebis problemebis mimarT SerCeviT midgomad<br />
Sefasebulia is, rom angariSSi araferia naTqvami ara mxolod saqarTvelodan<br />
gandevnili osebis Sesaxeb, aramed amJamad saqarTveloSi mcxovrebi osebis<br />
problemebis Sesaxebac, Tumca cxinvalSi baton volebeks saqarTveloSi<br />
mcxovrebi osebis uflebebis darRvevis uamravi faqti warudgines. man<br />
TviTonac aRniSna, rom kaxeTis zonidan osebisgan bevri saCivari miiRo.<br />
ironiTaa citirebuli k. volebekis sityvebi, romlebic „samxreT oseTSi<br />
saerTaSoriso organizaciebis farTo warmomadgenlobis“ Taobaze daJinebul<br />
moTxovnebs imeorebs.<br />
amrigad, leningoris raioni cxovrebis axal fazaSi Sevida, romlis<br />
pirobebic im garemoebebiT ganisazRvreba, romlebic samxreT oseTis<br />
respublikis aRiarebisa da axladaRiarebul saxelmwofoSi masStaburi<br />
aRdgeniTi programebisa da ganviTarebis programebis ganxorcielebis Semdeg<br />
Camoyalibda. rac Seexeba saqarTvelosTan urTierTobebs, leningoris raionis<br />
sasazRvro sakiTxebs, samxreT oseTis mxare, pirvel rigSi, am raionis<br />
macxovreblebis interesebidan gamomdinare gadawyvets.<br />
69