Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk
Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk
Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> ni<strong>an</strong> katak hasae rendimento eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> rasik, hasae efisiensia <strong>no</strong><br />
produtividade katak prevene mal gastus <strong>no</strong> fo prioridade maximu <strong>ba</strong> dezenvolvimentu.<br />
Bazeia <strong>ba</strong> signifikasaun ida neé ita bele halo komparasaun <strong>ba</strong> orsamento reatifikativu iha<br />
2008 <strong>no</strong> OGE 2009 ni<strong>an</strong> nebe Governu foti os<strong>an</strong> liu nivel sustentavel Estimadu ni<strong>an</strong> nebe Lei<br />
Fundu Petroleum haruka, iha OGE 2009 governu foti liu tokon $181 husi nivel sustentavel<br />
tokon $407.8, hatudu mai ita katak Governu Timor-Leste aloka os<strong>an</strong> nebe bo’ot liu husi<br />
kapasidade ezekusaun ni<strong>an</strong> e “sei bele” hamosu mal gastus, korupsaun, alokasaun nebe la<br />
tr<strong>an</strong>spar<strong>an</strong>te <strong>no</strong> laiha akuntabilidade, hamosu inflasaun eko<strong>no</strong>mia i ikus liu halo povo ida neé<br />
monu <strong>ba</strong> kiak maske iha rendimentu husi minarai nebe bo’ot. Laos deit ida neé, iha<br />
projecsaun nebe governu halo iha OGE 2009 ni<strong>an</strong> mos hatudu inserteja <strong>no</strong> la prudente,<br />
Governu aloka os<strong>an</strong> bo’ot <strong>ba</strong>zeia <strong>ba</strong> kalkulasaun husi komp<strong>an</strong>ha Delloite ni<strong>an</strong> kona <strong>ba</strong> ESI ho<br />
folin mina matak dolar $60 maibe iha realidade hatudu katak folin mina rai tun iha nivel dolar<br />
$40 nia okos. Tristeza bo’ot wainhira resultado ezekusaun OGE dur<strong>an</strong>te governasaun ni<strong>an</strong>,<br />
kuase aloka <strong>ba</strong> resolve deit problema refugiado, petisionario <strong>no</strong> mos veter<strong>an</strong>us, hasae salario<br />
membru governu <strong>no</strong> membru parlamento ni<strong>an</strong> ho porsentazem nebe bo’ot liu, sosa kareta<br />
foun, motorizada foun, viagem estr<strong>an</strong>geiru, eletrisidade oleo pesado, mek<strong>an</strong>izasaun<br />
agrikultura, sosa fos, fahe os<strong>an</strong>, sosa trator <strong>ba</strong>ra<strong>ba</strong>rak iha tempu nebe ita mos presiza<br />
dezenvolvimento seluk nebe gar<strong>an</strong>tia sustentabilidade, tam<strong>ba</strong> malis<strong>an</strong> rekursu neé sei<br />
akontese wainhira Gover<strong>no</strong> halo despeza nebe bo’ot wainhira rendimento mina rai sae <strong>no</strong> la<br />
fo oportunidade <strong>ba</strong> seitor produtivu seluk atu moris.<br />
Ita mos bele husu perguntas <strong>ba</strong> entidade tomak katak ezekusaun os<strong>an</strong> h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> neé bele<br />
hatudu produtivu <strong>no</strong> efesiensia orsamental ka lae????. Ita bele husu mos <strong>ba</strong> Governu katak<br />
dur<strong>an</strong>te neé ita gar<strong>an</strong>tia independensi fin<strong>an</strong>cial neé tam<strong>ba</strong> saida???? No oinsa ita bele defende<br />
independensia fin<strong>an</strong>cial ida neé iha tempo agora to jerasaun oin mai? No saida mak sei<br />
akontese se wainhira ita la gar<strong>an</strong>tia independensia fin<strong>an</strong>cial agora <strong>ba</strong> jerasaun futuru????.<br />
Hakerek nain konsidera katak ida neé bele sai <strong>dal<strong>an</strong></strong> ida mos <strong>ba</strong> MALISAN REKURSU se<br />
wainhira iha utilizasaun <strong>no</strong> gestaun <strong>ba</strong> Fundu Minarai la tuir <strong>dal<strong>an</strong></strong> kontekstual nebe iha.<br />
Lei Fundu Petroleum <strong>no</strong> rendimentu sustentavel<br />
Timor-leste iha lei fundu petroleum nebe iha funsaun atu regula gestaun fundu minarai ni<strong>an</strong><br />
inklui mos alokasaun fundu neé <strong>ba</strong> orsamento geral estado.<br />
H<strong>an</strong>es<strong>an</strong> hakerek iha preamble lei fundu minarai ni<strong>an</strong> katak rekursu petroleum ni<strong>an</strong> tenke iha<br />
estado nia okos, <strong>no</strong> uza ho justu <strong>no</strong> equitabel tuir interese nasional <strong>no</strong> rendimentu tomak<br />
petroleum ni<strong>an</strong> tenke lori <strong>ba</strong> estabelessimento reserve fin<strong>an</strong>cial ni<strong>an</strong>. Nebe mos het<strong>an</strong> gar<strong>an</strong>tia<br />
husi konstituisaun RD<strong>TL</strong> Artigu 139. Parágrafu 2.<br />
Fundu petroleum tenke kontribui <strong>ba</strong> politika diak gestaun benefisiu rekursu petroleum ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong><br />
jerasaun agora <strong>no</strong> futuru ni<strong>an</strong> <strong>no</strong> <strong>ba</strong> interese longo prazu sidadaun Timor-Leste ni<strong>an</strong>.<br />
Signifika ho gestaun Fundu petroleum nebe iha tuir lei fundu petroleum <strong>no</strong> konstituisaun<br />
RD<strong>TL</strong> ni<strong>an</strong> rasik Timor-Leste bele elimina Malisaun rekursu neé rasik, ita bele deh<strong>an</strong> ho lei<br />
fundu petroleum <strong>no</strong> utilizasaun undu minarai ho prudente, halo Timor-Leste elimina <strong>an</strong> husi<br />
malis<strong>an</strong> rekursu ho sedu “laos sedu liu hateten Timor-Leste tama <strong>ba</strong> malis<strong>an</strong> rekursu”.<br />
Kona <strong>ba</strong> alokasaun fundu petroleum <strong>ba</strong> orsamento geral estado ni<strong>an</strong> lei fundu petroleum tau<br />
ona limitasaun nebe hateten labele halo tr<strong>an</strong>sferensia os<strong>an</strong> husi fundu minarai ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong> tin<strong>an</strong><br />
fiscal ida nebe liu kalkulasaun rendimentu sustentavel ni<strong>an</strong>, maske iha eksepsaun katak<br />
2