02.06.2013 Views

Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk

Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk

Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> ni<strong>an</strong> katak hasae rendimento eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> rasik, hasae efisiensia <strong>no</strong><br />

produtividade katak prevene mal gastus <strong>no</strong> fo prioridade maximu <strong>ba</strong> dezenvolvimentu.<br />

Bazeia <strong>ba</strong> signifikasaun ida neé ita bele halo komparasaun <strong>ba</strong> orsamento reatifikativu iha<br />

2008 <strong>no</strong> OGE 2009 ni<strong>an</strong> nebe Governu foti os<strong>an</strong> liu nivel sustentavel Estimadu ni<strong>an</strong> nebe Lei<br />

Fundu Petroleum haruka, iha OGE 2009 governu foti liu tokon $181 husi nivel sustentavel<br />

tokon $407.8, hatudu mai ita katak Governu Timor-Leste aloka os<strong>an</strong> nebe bo’ot liu husi<br />

kapasidade ezekusaun ni<strong>an</strong> e “sei bele” hamosu mal gastus, korupsaun, alokasaun nebe la<br />

tr<strong>an</strong>spar<strong>an</strong>te <strong>no</strong> laiha akuntabilidade, hamosu inflasaun eko<strong>no</strong>mia i ikus liu halo povo ida neé<br />

monu <strong>ba</strong> kiak maske iha rendimentu husi minarai nebe bo’ot. Laos deit ida neé, iha<br />

projecsaun nebe governu halo iha OGE 2009 ni<strong>an</strong> mos hatudu inserteja <strong>no</strong> la prudente,<br />

Governu aloka os<strong>an</strong> bo’ot <strong>ba</strong>zeia <strong>ba</strong> kalkulasaun husi komp<strong>an</strong>ha Delloite ni<strong>an</strong> kona <strong>ba</strong> ESI ho<br />

folin mina matak dolar $60 maibe iha realidade hatudu katak folin mina rai tun iha nivel dolar<br />

$40 nia okos. Tristeza bo’ot wainhira resultado ezekusaun OGE dur<strong>an</strong>te governasaun ni<strong>an</strong>,<br />

kuase aloka <strong>ba</strong> resolve deit problema refugiado, petisionario <strong>no</strong> mos veter<strong>an</strong>us, hasae salario<br />

membru governu <strong>no</strong> membru parlamento ni<strong>an</strong> ho porsentazem nebe bo’ot liu, sosa kareta<br />

foun, motorizada foun, viagem estr<strong>an</strong>geiru, eletrisidade oleo pesado, mek<strong>an</strong>izasaun<br />

agrikultura, sosa fos, fahe os<strong>an</strong>, sosa trator <strong>ba</strong>ra<strong>ba</strong>rak iha tempu nebe ita mos presiza<br />

dezenvolvimento seluk nebe gar<strong>an</strong>tia sustentabilidade, tam<strong>ba</strong> malis<strong>an</strong> rekursu neé sei<br />

akontese wainhira Gover<strong>no</strong> halo despeza nebe bo’ot wainhira rendimento mina rai sae <strong>no</strong> la<br />

fo oportunidade <strong>ba</strong> seitor produtivu seluk atu moris.<br />

Ita mos bele husu perguntas <strong>ba</strong> entidade tomak katak ezekusaun os<strong>an</strong> h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> neé bele<br />

hatudu produtivu <strong>no</strong> efesiensia orsamental ka lae????. Ita bele husu mos <strong>ba</strong> Governu katak<br />

dur<strong>an</strong>te neé ita gar<strong>an</strong>tia independensi fin<strong>an</strong>cial neé tam<strong>ba</strong> saida???? No oinsa ita bele defende<br />

independensia fin<strong>an</strong>cial ida neé iha tempo agora to jerasaun oin mai? No saida mak sei<br />

akontese se wainhira ita la gar<strong>an</strong>tia independensia fin<strong>an</strong>cial agora <strong>ba</strong> jerasaun futuru????.<br />

Hakerek nain konsidera katak ida neé bele sai <strong>dal<strong>an</strong></strong> ida mos <strong>ba</strong> MALISAN REKURSU se<br />

wainhira iha utilizasaun <strong>no</strong> gestaun <strong>ba</strong> Fundu Minarai la tuir <strong>dal<strong>an</strong></strong> kontekstual nebe iha.<br />

Lei Fundu Petroleum <strong>no</strong> rendimentu sustentavel<br />

Timor-leste iha lei fundu petroleum nebe iha funsaun atu regula gestaun fundu minarai ni<strong>an</strong><br />

inklui mos alokasaun fundu neé <strong>ba</strong> orsamento geral estado.<br />

H<strong>an</strong>es<strong>an</strong> hakerek iha preamble lei fundu minarai ni<strong>an</strong> katak rekursu petroleum ni<strong>an</strong> tenke iha<br />

estado nia okos, <strong>no</strong> uza ho justu <strong>no</strong> equitabel tuir interese nasional <strong>no</strong> rendimentu tomak<br />

petroleum ni<strong>an</strong> tenke lori <strong>ba</strong> estabelessimento reserve fin<strong>an</strong>cial ni<strong>an</strong>. Nebe mos het<strong>an</strong> gar<strong>an</strong>tia<br />

husi konstituisaun RD<strong>TL</strong> Artigu 139. Parágrafu 2.<br />

Fundu petroleum tenke kontribui <strong>ba</strong> politika diak gestaun benefisiu rekursu petroleum ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong><br />

jerasaun agora <strong>no</strong> futuru ni<strong>an</strong> <strong>no</strong> <strong>ba</strong> interese longo prazu sidadaun Timor-Leste ni<strong>an</strong>.<br />

Signifika ho gestaun Fundu petroleum nebe iha tuir lei fundu petroleum <strong>no</strong> konstituisaun<br />

RD<strong>TL</strong> ni<strong>an</strong> rasik Timor-Leste bele elimina Malisaun rekursu neé rasik, ita bele deh<strong>an</strong> ho lei<br />

fundu petroleum <strong>no</strong> utilizasaun undu minarai ho prudente, halo Timor-Leste elimina <strong>an</strong> husi<br />

malis<strong>an</strong> rekursu ho sedu “laos sedu liu hateten Timor-Leste tama <strong>ba</strong> malis<strong>an</strong> rekursu”.<br />

Kona <strong>ba</strong> alokasaun fundu petroleum <strong>ba</strong> orsamento geral estado ni<strong>an</strong> lei fundu petroleum tau<br />

ona limitasaun nebe hateten labele halo tr<strong>an</strong>sferensia os<strong>an</strong> husi fundu minarai ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong> tin<strong>an</strong><br />

fiscal ida nebe liu kalkulasaun rendimentu sustentavel ni<strong>an</strong>, maske iha eksepsaun katak<br />

2

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!