11.06.2013 Views

LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE - La'o Hamutuk

LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE - La'o Hamutuk

LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE - La'o Hamutuk

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>LEI</strong> <strong>NO</strong> <strong>JUSTISA</strong> <strong>IHA</strong> <strong>TIMOR</strong>-<strong>LESTE</strong><br />

Peskiza ba Sidadaun nian Konsiensa no<br />

Atitude kona-bá Lei no Justisa<br />

2008<br />

THE JUSTICE FACILITY<br />

A BILATERAL CO-OPERATION BETWEEN THE<br />

GOVERNMENTS OF <strong>TIMOR</strong> – <strong>LESTE</strong> AND AUSTRALIA


!er$e%$&un)S+,&,&un)n+&n)-on&/b1)2e+)no)3u$t+$&:))<br />

!i#or&'este ,--.<br />

!rod%s husi: The Asia Foundation<br />

Aut3r 4elat3riu nian: 6ilas 78erett<br />

6er8isu Terenu: 9:69;


S+67&)<br />

Ah! i Aliansa haioria !arlamentPr<br />

ATd i The Asia Foundation nia !rograma Asesu Fa dustisa<br />

AusA9D i ASRnsia Australianu nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl<br />

j9 i jomisaun 9nkRritu :asons enidas nian<br />

6Fd B 6entru Formasaun dudisiPl<br />

F47T9C9: B Frente 4e8olucionPria de TimorBCeste 9ndependente<br />

hd i hinistRriu dustisa<br />

f:; i frganiDasaun :QoB;o8ernamentPl<br />

!:TC i !olUsia :asionPl TimorBCeste<br />

4DTC i 4ep%Flika DemokrPtika TimorBCeste<br />

TAF i The Asia Foundation<br />

:e i :asoens enidas<br />

e:h9T i hisaun 9ntegradu :asons enidas nian iha TimorBCeste<br />

e:!fC i !olUsia :asons enidas<br />

e6A9D i ASRnsia 7stadus enidus nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl<br />

e:TA7T i Autoridade TranDit3riu :asons enidas nian iha TimorBCeste<br />

Persepsaun kona-bá Lei no Justisa<br />

Timor-Leste 2008<br />

2 | P a j i n a


8onte9,u)<br />

Persepsaun kona-bá Lei no Justisa<br />

Timor-Leste 2008<br />

Prefásiu 4<br />

1. Ezekutivu 7<br />

1.1 Kontestu Survey 7<br />

Xave Rezultadu 14<br />

2. Kontestu Justisa 18<br />

3. Responsabilidade ba Lei no Orden 21<br />

4. Koñesimentu Legál 23<br />

4.1 Preferénsia Lian 23<br />

4.2 Fonte Informasaun kona-bá Lei 26<br />

4.3 Koñesimentu Legál nian – Tribunál, Advogadu, ONG sira 27<br />

5. Atitudes kona-bá Justisa 32<br />

5.1 Moda konfidensia 32<br />

5.2 Asisténsia Legál 36<br />

5.3 Moda Konfortu 36<br />

6. Moda Punisaun no Impunidade 39<br />

7. Jéneru, Lei no Justisa 43<br />

7.1 Oportunidade Edukasionál 43<br />

7.2 Prosesu Justisa Lokál 44<br />

8. Dalan ba Justisa 47<br />

8.1 Frekuénsia Krime & Disputa 47<br />

8.2 Rezolusaun ba Krime & Disputa 48<br />

Apéndise 1: Metodolojia<br />

Apéndise 2: Demográfiku<br />

Apéndise 3: Kestionáriu<br />

3 | P a j i n a


Pref(siu<br />

Cei no orden iha TimorBCeste sei iha nafatin kondisaun tranDit3riu ida nia laran. Desde<br />

4estaurasaun 9ndependRnsia TimorBCeste no m3s promulgasaun Fa jonstituisaun iha tinan LMML?<br />

iha ona realiDasaun nota8el FaraBFarak iha sekt3r Sustisa formPl nian: esFosa no adopta ona j3digu<br />

!rosesu !enPl no jodigu !rosesu 6i8Ul nianX forma no nomeia ona aut3r sira triFunPl nian Fa<br />

poDisaun sira nuOudPr SuUD? prokurad3r? no defens3r p%FlikuX no m3s estaFelese no funsionaliDa<br />

ona triFunPl rekursu ida no triFunPl distritPl haat. !rogresu siraBneOe ser8U ona nuOudPr Floku<br />

deDen8ol8imentu nian neOeFR krUtiku iha nasaun neOe nia esforsu atu estaFelese lei no orden.<br />

6a tan dalan idaBneOe m3s hasoru ona deDPfiu neOeFR sRriu. 9ha tinan lima nia laran? auDRnsia husi<br />

aut3r triFunPl nasionPl neOeFR kualifikadu? hetan ona suFstitutu husi ator triFunal internasionPl<br />

sira. 7ntre tinan LMM3 no LMM_? aleinBde iha Dili? triFunPl sira funsiona esporPdikamente iha<br />

instaFilidade sosiPl? ekon3miku no polUtika neOeFR nia laran. 9ha fulan AFril LMM_? dist%rFu sosiPl<br />

no 8iolRnsia armadu Foot entre forsa seguransa sira perturFa ona moris loroBloron nian no halo<br />

ati8idade deDen8ol8imentu nian sai paradu? inklui sira neOeFR iha sekt3r Sustisa nian. jriDe neOe<br />

aumenta tan kaDu krime atus resin nuneOe aumenta Fa FeiFeik numeru kaDu neOeFR seidauk reDol8e<br />

. 9ha tinan LMM7 nia rohan? ho deOit deflagrasaun men3r husi 8iolRnsia durante eleisaun preDidensiPl<br />

no parlamentPr nian? situasaun seguransa SerPlmente hatudu sinPl neOeFe diak nuneOe sekt3r Sustisa<br />

Fele hahu hikas nia funsionamentu normal.<br />


1?114 husi distritu 13 ho sample Farak liu iha laucau? Dili no fecusse. 4ekollamentu dadus Fa dalaB<br />

uluk nian hah% iha fulan DeDemFru LMML.


FP taFela dadus nian. Ciam Chinn? husi Fundasaun? kontriFui ona Fa anPliDa dadus nian no hakerek<br />

ona testu Fa taFela sira.<br />

Depois de lansamentu husi relat3riu sur8ey idaBneOe? Fundasaun sei halaOo tPn sRrie husi kol3kiu<br />

autoridade nian no hakleOan anPliDa neOeFR rele8ante Fa reforma lei no Sustisa iha TimorBCeste.<br />

7sforsu siraBneOe ho intensaun atu aumenta komentPriu peritu nian konaBFP reDultadu sira? inklui<br />

diskusaun konaBFP moda komparati8u nian ho nasaun sira seluk iha reSiaun laran no m3s husi<br />

fonte dadus sira seluk nian. Fundasaun iha intensaun atu halo konkluDaun Fa konsultasaun sira<br />

neOeFR disponU8el Fa p%Fliku ho meta atu fornese rekomendasaun polUtika neOeFR rele8ante Fa<br />

polUtiku nain TimorBCeste no m3s lUder go8ernu nian atu konsidera iha sira nia esforsu tuir mai atu<br />

hametin lei no orden iha TimorBCeste.<br />

6ilas 78erett<br />

4epreDentante<br />

The Asia Foundation<br />

Dili? TimorBCeste<br />

AFrUl LMMN<br />

6 | P a j i n a


1. 89e:utivu<br />

1.1 "ontestu Surve=<br />

!ersepsaun p%Fliku neOeFe oiBoin konaBFP Sustisa iha TimorBCeste? refleta komplesidade husi oinsa<br />

mak harii nasaun ida husi fragmentu domRstiku no orden sosiPl? polUtika? no ekon3miku importadu<br />

. Depois de restaurasaun independRnsia iha tinan LMML? TimorBCeste nia rekuperasaun hetan ona<br />

melloramentu notP8el iha TimorBoan ordinPria nia moris. Tan nasaun neOe kontinua sofre tamFa<br />

karakterUstiku FaraBFarak husi fraSilidade estadu nian: ist3ria konflitu foin dadaun liuX ni8el poFreDa<br />

neOeFR aumentaX inseguransa aiBhanX migrasaun signifikante husi area rural Fa area urFanuX<br />

deDempregu aas iha area urFanaX n%meru aumenta Fa populasaun hirak neOeFR laiha edukasaun<br />

formPlX kresimentu sekt3r pri8adu menus no ser8isu neOeFR kria laduun FarakX infraestrutura<br />

estrada no komunikaaun neOeFR ladiOakX teritoriu neOeFR dalas no FeeBsae temporal iha tempu udan<br />

FootX ni8el fertilidade neOeFR aasX no prominRsia signifikati8u ida husi So8en sira. Fatin ida husi<br />

hirak neOeFR fa8orP8el Fa nasaun neOe? TimorBCeste nia rikuBsoin mina neOeFR foin mak hetan (iha<br />

estimati8u millaun e6^4MM iha tinanBtinan)? seidauk trad%D Fa nonBpetroliferu nian? kresimentu<br />

sekt3r pri8aduipursentu `M husi populasaun neOeFR dependente Fa agrikultura suFsistente neOeFR<br />

largamente seidauk Fook liu husi pagamentu idaBneOe. 9ha konsiderasaun Fa preokupasaun urSente<br />

neOe no relat3riu BFarak konaBFP korrupsaun ofisiPl? sidadaun nasaun idaBneOe nian hein nafatin<br />

katak sira nia go8ernu neOeFR eleitu hader hodi hasoru deDafiu siraBneOe.<br />

1.1.1 Am'iente Seguransa no @overnasaun<br />


1.1.A Sistema Bustisa neCe'D EiFuG Hnstituisaun Form(l no "ostumeiru<br />

Dala ida tan amFiente tumultu idaBneOe? sistema Sustisa tradisionPl lokPl nian? krUtiku Fa seguransa<br />

no estaFilidade lokPl? funsiona ona iha paralelu ida? sistema Sustisa migu de-facto. Autoridade<br />

komunitPria sira pratika ona 8ersaun lokPl husi lei kostumeiru desde molok kolonialiDasaun<br />

!ortuguRs iha tinan 45M liuFP? maske neOe deDanimadu ka supremidu tiha iha etapa oioin iha ist3ria?<br />

foin lalais neOe iha okupasaun 9ndonRDia nian. 9ha perUodu p3s referendu 1NNN? autoridade<br />

komunitPria sira aFertamente hamoris fila fali lei kostumeiru nian.<br />

haioria husi ema TimorB neOeFe mak uDa deit mekaniDmus Sustisa lokPl nian no dalaBFarak la<br />

hatene konaBFP opsaun seluk hodi asesu Fa Sustisa. 9ha akordu ho reDultadu sur8ey tinan LMM4<br />

nian? sistema Sustisa formPl sei largamente iha periferia Fa maiora TimorBoan? tanFa Sustisa lokPl f3<br />

dalan neOeFR lailais? Faratu? no efeti8u atu reDol8e disputa sira. 7stadu? sosiedade si8Ul no doad3r<br />

sira kontinua ona atu hasaOe interese katak mekaniDmus Sustisa lokPl nian falla atu mantein padraun<br />

sira direitus umanus nian? partikularmente feto sira nia direitu? no impede ona aspetu sira seluk<br />

husi kondisaun Sustisa nian. !arte husi proFlema neOe hela iha faktu katak organiDasaun<br />

SurisdisionPl entre sistema Sustisa lokPl no formPl seidauk klaru nafatin. !olUsia dalaBFarak atua atu<br />

reDol8e disputa sira ka infliSe punisaun maiFR la halo rekursu Fa prosesu formPl sira. DesiDaun<br />

triFunPl nian konsidera restaurasaun neOeFR halo antes ona iha nU8el lokPl. hemFru komunidade<br />

lokPl nian dalaBFarak Fuka restaurasaun maske proFlema ida trata tiha ona iha triFunPl. Atu reDol8e<br />

lakuna rePl entre sistema Sustisa lokPl no formPl nian? hinistRriu dustisa hah% halo ona esFosu ida<br />

konaBFa lei kostumeiru nian no m3s leSislasaun Fa mediasaun iha tinan LMM` nia rohan? no hah%<br />

ona prosesu planu estratRSiku ida neOeFR re8ol8e konaBFP hadiOak asesu Fa Sustisa nian. haske<br />

nuneOe? presiDa tempu no eDaminasaun ho kuidadu atu determina saida mak Fele sai nuOudPr<br />

impaktu husi esforsu siraBneOe Fa iha po8u nia persepsaun konaBFP asesu Fa Sustisa no oinsP<br />

sistema Sustisa migu neOe sei e8ol8e.<br />

Hnstituisoins Bustisa Jo:(l<br />

9ha sistema Sustisa migu neOeFR iha TimorBCeste? mekaniDmus Sustisa lokPl nian neOe kontinua atu<br />

trata kuaDe disputa hotuBhotu neOeFR mosu iha komunidade nia laran? inklui disputa sira konaBFP<br />

posse Fa propriedade nian no estragus? naOok? uDu rai? 8iolRnsia domRstika? asaltu fUDiku no seksuPl?<br />

paternidade? no di83rsiu. haske iha 8ariasaun konsiderP8el iha kostume no prosesu sira? maiFR iha<br />

karakterUstika Falu neOeFR hanesan iha kondisaun Fa Sustisa lokPl? hanesan:<br />

1. Autoridade neCe'D nadalas. jaDu sira? Fainhira la reDol8e? sei pasa husi nU8el autoridade<br />

komunitPria nian neOeFR kiOik liu toOo neOeFR aas liu. TUpikamente disputa ida sei hatoOo uluk<br />

Fa iha lUderes famUlia neOeFR respeti8u? neOeFR sei koko atu negosia solusaun ida ho gefe<br />

famUlia husi parte seluk husi konflitu neOe. 6e karik la reDol8e? pasu tuir mai maka atu<br />

in8ol8e lUder aldeia nian? hafoin gefe Aldeia, hafoin lia nain no ema seluk neOeFR ema<br />

respeitu atu Fuka solusaun reDolusaun ida. 6e karik seidauk reDol8e nafatin? kefe Suco sei<br />

autoriDa parte sira atu lori sira nia kaDu neOe Fa polUsia ka triFunPl. !olUsia m3s Fele halaOo<br />

knaar ida iha prosesu reDolusaun disputa tradisionPl nian? inklui mediasaun Fa 8iolRnsia<br />

domRstika? haksesukBmalu rai? no m3s neOeFR relasionadu ho Farlake. :ormalmente sei<br />

rekere Fa parte sira atu selu taga ida Fa reDolusaun disputa iha nU8el lokPl nian.<br />

L. Bustisa "oletiva. FamUlia mak dalaBFarak responsP8el atu identifika solusaun Fa disputa<br />

ruma dukR indi8iduPl sira. Fornesid3r Sustisa lokPl nian koko atu mantein relasaun pasUfikas<br />

8 | P a j i n a


no armonia komunidade nian iha SerPl? dukR koko deOit atu estaFelese fallansu. !rosesu<br />

reDolusaun nian dalaBFarak hamosu pagamentu Fa indemniDasaun? maiFR m3s inklui<br />

Suramentu orPl ka eskrita atu halaOo ser8isu komunitPria nian no m3s sei la repete fali<br />

ofensa neOe. 4aDaun Fa indemniDasaun inklui nesesidade atu mantein Falansu iha orden<br />

sosiPl FeiOala sira nianiiha neOeFR mak ema neOeFR halo ofensa sei halo oferta Fa familia<br />

8Utima nian no rekonsilia ho 8Utima.<br />

3. Di(logu no Dnfa9e transmisaun or(l. 9ha prosesu Sustisa lokPl nian parte sira f3 sira nia<br />

8ersaun konaBFP e8entu? hafoin lUder komunitPria sira halo arFitraDen ka deside konaBFP<br />

remRdiu no halo akordu. jaDu sira? ninia prosedimentu? no akordu siraBneOe la arki8a ho<br />

rotina husi fornesed3res Sustisa lokPl nian.<br />

4. Sansaun sosi(l nuCud(r dalan 'a reforsa. 7feti8idade husi akordu ida depende Fa grau<br />

husi presaun sosiPl nian neOeFR eDerse husi ema sira neOeFR halo desiDaun no m3s grau husi<br />

konsensus komunidade nian katak akordu neOe nesesPriu duni. Akordu siraBneOe taka ho<br />

simF3liku? atuasaun p%Fliku nian konaBFP rekonsiliasaun neOeFR inklui serim3nia hemu ka<br />

hPn hamutuk. 9mplementasaun Fa reDolusaun neOe reforsa liuhusi fiar katak FeiOala sira sei<br />

f3 punisaun Fainhira la halo tuir akordu neOeFR iha liu husi meiu oioin? hanesan moras?<br />

mate ka fallansu iha kolleita. Akordu no sansaun siraBneOe la konsidera ka sempre iha<br />

konformidade ho padroins internasionPl direitus umanus nian.<br />

jaDu ohoBema neOe normalmente haruka diretamente Fa iha sistema Sustisa formPl nian i prPtika<br />

ida neOeFR hah% ona desde tempu koloniPl !ortuguRs nianilaiha tentati8a ida husi lUder lokPl sira<br />

atu halo arFitrasaun. Asaltu fUDiku sRriu ida seluk hasoru ema (neOeFR Fele inklui 8iolasaun seksuPl)<br />

neOe dalaruma haruka diretamente Fa iha sistema formPl. haske nuneOe? iha kaDu sira seluk? toOo<br />

esforsu lokPl nian falla ona atu hasai reDolusaun ida? parte sira iha disputa neOe sei hetan influRnsia<br />

makaOas teFes husi autoridade komunitPria atu halo tuir prosesus Sustisa lokPl nian. lainhira falla<br />

atu uDa sistema Sustisa lokPl nian Fele reDulta iha sansaun? hanesan multa ida neOeFR impoin husi<br />

kefe Suco nomka kefe Aldeia sira.<br />

Sistema Bustisa Form(l<br />

6istema Sustisa formPl iha TimorBCeste neOe deDeEa husi f:e iha konsultasaun ho elUt sira rai neOe<br />

nian. Fonte Cei leSUtimu nian inklui jonstituisaun 4ep%Flika? lei sira neOeFR mak mai husi<br />

!arlamentu :asionPl no ;o8ernu 4ep%Flika? no m3s e:TA7T nia regulamentu no instrumentu<br />

leSislati8u sira seluk. Cei 9ndonRDia nian sira? Fainhira seidauk re8oga? permitidu atu suplementa<br />

fonte lei sira neOeFR mak hateten ona iha leten? no ikus liu mak lei internasionPl no lei kostumeiru<br />

sira m3s aplika iha forum partikulPr Falun.<br />

Desde Asia Foundation nia 6ur8ey ikus liu konaBFP Cei no dustisa neOeFR halaOo iha tinan LMM4? iha<br />

ona mudansa notP8el iha sekt3r Sustisa formPl nian? hanesan aumentu iha funsionamentu triFunPl<br />

sira? promulgasaun no ratifikasaun Fa lei orgPniku sira? deDen8ol8imentu Fa sistema oinsa Serre<br />

kaDu? formasaun Fa aut3r triFunPl sira? no m3s sira nia nomeasaun ofisiPl nuOudPr SuUD? prokurad3r<br />

no defens3r p%Fliku.<br />

TriFunPl rekursu? neOeFR estaFelese tuir 4egulamentu e:TA7T? kontinua atu atua hanesan<br />

triFunPl rekursu neOeFR aas liu Fa kaDu krime no si8Ul sira (maske jonstituisaun estipula 6upremu<br />

TriFunPl dustisa neOeFR seidauk estaFelese hanesan triFunPl neOeFR aas liu iha raiBlaran). TriFunPl<br />

9 | P a j i n a


distritPl haat iha Distritu Dili? laucau? fecusse? no 6uai neOe estaFelesidu husi e:TA7T iha tinan<br />

LMMM no sira kontinua atu ser8U nuOudPr triFunPl iha instPnsia primeiru nian.<br />


Impedimentu ba Justisa<br />

2003 –Dekretu lei impoin pursentu 10 husi taxa ne’ebé la reembolsa fali ba indemnizasaun ne’ebé hakarak atu<br />

hetan nune’e mós taxa administrativu no taxa $75 ba rejistu kazu nian – ne’e nu’udár kustu ida ne’ebé boot<br />

tebetebes tanba metade husi sidadaun nasaun ida-ne’e nia rendimentu menus husi dollar ida iha loron ida.<br />

2003 –Tribunál Rekursu fó orden katak lei Portugués nian sira sei aplika imediatamente nu’udár Timor-Leste nia<br />

lei subsidiáriu. Lei ne’e la klaru ba sidadaun ordinária sira no profisionál legál sira sei laiha serteza kona-bá lei<br />

ne’ebé loos mak governa. Parlamentu reversa tiha orden ne’e, tuir lei VII/2003 ne’ebé nota iha kraik.<br />

2004 –Tribunál Rekursu hasai diretivu ida atu prioritiza kazu krime sira duké kazu sivíl sira, nune’e limita tipu<br />

husi asisténsia legál ne’ebé mak sidadaun sira sei buka.<br />

2005 – Atór Tribunál Nasionál hotu-hotu falla iha ezaminasaun pós-formasaun iha Sentru Formasaun Judisiál<br />

nian. Sira-ne’e tenke atende formasaun seluk ba tinan rua nian molok koloka ba iha tribunál sira.<br />

2006 – Uitoan iha númeru, juíz internasionál sira implementa Kódigu Prosesu Penál foun, iha auzénsia husi juíz<br />

nasionál sira, ne’ebé rekre paEél ida ho juíz nain tolu atu rona prosesu ruma ne’ebé involve krime grave ho<br />

punisaun tinan 5 ba leten iha prizaun .<br />


Aut3r triFunal sira reklama konaBFP n%meru kiOik husi Defens3r !%Fliku no ofisial Sustisa atu<br />

halaOo prosesu normal triFunPl nian. !rokuradoria derPl hasoru kaDus neOeFR Futuk hamutuk 4?7MM?<br />

siraBneOe Farak mak lad%n preparadu didiOak husi polUsia tanFa falta iha koEesimentu legPl ?<br />

kapasidade in8estigat3riu nian neOeFR menus? menus iha rekursus Fa tradusaun nian no menus iha<br />

orsamentu Fa transporte nian atu Fa halo in8estigasaun.<br />

Servisu AsistDnsia Jeg(l LJM<strong>NO</strong><br />

frganiDasaun sosiedade si8Ul komunitPria nian f3 ser8isu asistRnsia legPl pro-bono atu hatutan lakuna<br />

entre sidadaun sira? mekaniDmus Sustisa lokPl? no sistema Sustisa formPl nian sedu liu iha tinan<br />

LMMM.


FormaliDasaun Fa ad8ogadu pri8adu no fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl nia papel laOo paralelu<br />

ona atu halo ser8isu sira asistRnsia legPl sai rele8ante liutPn Fa sidadaun sira. 9ha tinan LMML? The<br />

Asia Foundation hah% programa Asesu Fa dustisa neOeFR finansia husi e6A9D? neOeFR foka Fa iha<br />

hametin prPtika fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl no deDen8ol8e konsensus konaBFP dalan Fa<br />

fornesid3r ser8isu asistRnsia legPl. frganiDasaun sosiedade si8Ul (f66) neOeFR in8ol8e iha ad8okasia<br />

legPl muda husi ser8isu asistRnsia legPl atu hasaOe nU8el espesialiDasaun iha area legPl partikulPr sira?<br />

pur eDemplu !rograma honitoriDasaun 6istema dudisiPl (md6h!)? neOeFR ikus mai forma ninia<br />

enidade dustisa Fa Feto? 9n8estigasaun CegPl? no m3s 6er8isu AsistRnsia pUtima nian. 9ha tinan<br />

LMM3? A6F (Ad8ocates 6an FrontiRres) hah% ser8isu hodi estaFelese rede paralegal ida no kolaFora<br />

ho Asosiasaun Ad8ogadu TimorBCeste? AATC).<br />

1.A Surve= nia Pe9ultadu<br />

4eDultadu sur8ey tinan LMM` nian re8ela katak populasaun sira sente seguru liu dukR iha tinan LMM_?<br />

ho alkansa di8ersu ida husi opinioins konaBFa asuntus prinsipPis seluk husi Sustisa no lei? hanesan<br />

sR mak responsP8el hodi halo regras neOeFR go8erna ema nia moris. CiutPn sira iha konsensu<br />

konsiderP8el ida konaBFP t3piku krUtiku sira seluk. 6istema Sustisa tradisionPl sei nafatin dook no<br />

seOes nuOudPr moda espesial hodi reDol8e disputa sira iha segmentu maioria husi sidadaun. 9ha<br />

tempu hanesan? sistema formPl m3s haree Fa hanesan opsaun atrati8u ida? maske neOe iha teoria<br />

deOit. Atitudes konaBFP SRneru? la ho adekuadu? hola ona 8olta ida Fa sai aat liuho TimorBoan uitoan<br />

deOit iha SRneru rua neOe mak rekoEese direitus feto nian atu partisipa tomak iha prosesu mediasaun<br />

tradisional nian no ema uitoan mak kateg3rikamente la simu 8iolRnsia SRneru. piDoins konaBFP<br />

polUsia no seguransa m3s Fele notX apeDarde persepsaun puFliku konaBFP frekuente polisia uDa sala<br />

forsa? konfidRnsia iha no efikasia superfisial konaBFP forsa polUsia nian supreDa neOeFR aas.<br />

4eDultadu siraBneOe nuneOe duni maiFR uitoan deOit husi atrati8u iha terenu Farak maka hetan<br />

husisur8ey neOe. fFser8asaun Seral neOeFR kompletu liu Fa konkluDaun ga8e maka iha kraik neOe?<br />

tuir kedan ho reDultadu kompletu sur8ey nian.<br />

13 | P a j i n a


Qave Pe9ultadu Sira<br />

1.A.1 "onfidDnsia iha sistema Bustisa Form(l no Jo:(l<br />

• Fakt3r sira neOeFR hatoOo dalaBFarak liu konaBFP menus Fa konfidRnsia iha sistema triFunPl<br />

formPl inklui katak nia la efeti8u iha reDol8e proFlemas (31q)? lori tempu kleur liu ka kustu<br />

Foot liu (15q)? ka lahetan liaBloos (11q). 9ha fatin seluk? fat3r sira neOeFR sita dalaBFarak liu<br />

konaBFP konfidRnsia iha sistema Sustisa formPl siraBneOe mak: triFunPl sira iha kapasidade<br />

atu fornese Sustisa (5_q)? hetan liaBloos (L1q)? no aplika desiDoins FaDeia Fa regulamentu<br />

lei (11q).<br />

• jonfidRnsia iha Sustisa Fa Sustisa tradisionPl no Sustisa formPl sei aOas nafatin? maiFR tun<br />

menus ona iha tinan 5 liu Fa. jonfidRnsia iha mekaniDmu Sustisa lokPl tun husi pursentu<br />

N4 iha tinan LMM4 Fa pursentu `5 iha tinan LMM`X jonfidRnsia iha sistema Sustisa formPl tun<br />

husi pursentu `1 iha tinan LMM4 Fa pursentu 77 iha tinan LMM`.<br />

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak p%Fliku SerPl konfortP8el atu lori proFlema Fa iha<br />

mekaniDmu Sustisa lokPl nian no sistema triFunPl formPl. Ciu pursentu calu husi<br />

respondente sira mak haktuir katak sira konfortP8el liu ho mekaniDmu Sustisa lokPl dukR ho<br />

sistema triFunPl formPl (NL.7q kompara Fa `4.4q).<br />

• jompara Fa reDultadu LMM4? respondente sira iha sur8ey tinan LMM` iha atitude neOeFR<br />

poDiti8u liu Fa triFunPl formPl sira atu hola papel neOeFR haFelar liu Fa iha nU8el<br />

komunidade. !ursentu `5 husi respondente sur8ey tinan LMM` dehan katak sira sei hakarak<br />

atu ofisiPl ida husi sistema triFunPl formPl nian atu Fa iha sira nia helaBfatin hodi aSuda<br />

reDol8e disputa sira Fainhira kompara ho pursentu 1M neOeFR dehan katak sira sei la halo<br />

nuneOe. 9hasur8ey tinan LMM4 nian? iha resposta Fa pergunta hanesan? pursentu 54 husi<br />

respondente sira dehan katak sira hakarak no pursentu 41 dehan lae.<br />

• 6ur8ey tinan LMM` suSere 8iDaun neOeFR migu konaBFP fonte prinsipPl Fa lei iha raiBlaran? ho<br />

inklinasaun ida Fa iha lUder tradisionPl sira. lainhira husu pergunta konaBFP? nSB mak<br />

respons


Faku nia feen neOe kateg3rikamente sala. 9ha sur8ey tinan LMM` nian? pursentu 34 deOit mak<br />

sente hanesan neOe.<br />

• Atitude Fa feto asesu Fa Sustisa sai lad%n aseitP8el iha tinan lima liu Fa. 9ha sur8ey LMM`<br />

pursentu 5` husi TimorBoan reSeita feto sira koOalia hodi sira nia naran iha prosesus disputa<br />

lokPlmadat nian Fainhira kompara ho pursentu L5 iha sur8ey tinan LMM4 nian. 9nteresante<br />

teFes? kuaDe n%meru neOeFR hanesan husi feto no mane sira mak reSeita konaBFP feto sira<br />

koOalia hodi sira nia naran rasik iha prosesu Sustisa lokPlmadat nian iha sur8ei rua neOe.<br />

1.A.3 "oSesimentu Buridi:u no "ompriensaun<br />

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian hatudu katak persistente menus Fa koEesimentu konaBFP<br />

sistema Sustisa formPl nian. !ursentu 3N husi p%Fliku nasionPl neOeFR iha idade 8otasaun<br />

nian hateten katak sira seidauk rona konaBFP triFunPl ida. !ursentu 5` husi respondente<br />

sira dehan katak sira seidauk rona konaBFP prokurad3r ida. !ursentu 54 husi respondente<br />

sira dehan katak sira seidauk rona konaBFP ad8ogadu ida. !ursentu 31 husi respondentes<br />

sente katak sira laFele hetan informasaun nat3n konaBFP lei Fainhira presiDa.<br />

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak sira neOeFR mak menus iha edukasaun formPl iha<br />

nU8el neOeFR kiOik liu Fa koEesimentu legPl no katak lakuna SRneru nian sai Felar liutPn.<br />

!ursentu `4 husi ema sira neOeFR kompleta ona edukasaun sekundPria mak rona ona konaB<br />

FP triFunPl sira kompara ho pursentu 4M husi ema sira neOeFR laiha edukasaun formPl. 9ha<br />

sur8ey LMM4 nian pursentu L4 husi feto sira neOeFR laiha edukasaun formPl Fainhira<br />

kompara ho pursentu L` husi mane sira. 9ha sur8ey LMM` nian lakuna idaBneOe iha ona<br />

progresu signifikamente B pursentu 51 husi feto sira dehan katak laiha edukasaun formPl<br />

Fainhira kompara ho pursentu 3_ husi mane sira.<br />

• joEesimentu FPDiku konaBFP sistema formPl nian sei kiOik nafatin? no maske feto nian m3s<br />

sei kiOik nafatin. 9ha sur8ey LMM` nian? pursentu 4_ husi feto sira dehan katak sira seidauk<br />

rona konaBFP triFunPl ida Fainhira kompara ho pursentu 31 husi mane sira. !ursentu 5`<br />

husi feto sira mak dehan katak sira seidauk rona konaBFP ad8ogadu ida Fainhira kompara<br />

ho pursentu 5M husi mane sira. !ursentu _1 husi feto sira mak dehan katak sira seidauk<br />

rona konaBFP prokurad3r ida Fainhira kompara ho pursentu 54 husi mane sira.<br />

• CUder komunitPria sira kontinua halaOo knaar men3r ida hodi f3 informasaun konaBFP lei<br />

kompara ho mRdia difuDaun nian. 9ha tinan LMM`? pursentu 3` husi respondente sira dehan<br />

katak rPdiu mak sai nuOudPr sira nia fonte primeiru Fa informasaun konaBFP lei? tuir mak<br />

tele8iDaun (L4q) no gefe aldeia (11q). 9ha tinan LMM4? pursentu 4M dehan katak rPdiu mak<br />

nuOudPr fonte primeiru Fa informasaun konaBFP lei? tui mak tele8iDaun (1_q)? gefe suco<br />

(Nq).<br />

1.A.4 Jia Dadale:<br />

• Ciu husi marSen signifikante ida? Tetum mak nuOudPr lia dadalek preferidu Fa<br />

komunikasaun orPl (_Lq) no materiPl eskritas (5Lq). !ursentu 34 seluk identifika tipu<br />

Falun husi dialetu lokPl nuOudPr lian preferidu neOeFR sira hakarak koOalia. 7ma uitoan deOit<br />

mak hili !ortuguRs (1q) ka lahasa 9ndonRsia (Lq) nuOudPr sira nia lian preferidu Fa<br />

15 | P a j i n a


komunikasaun orPl. :3 Fa komunikasaun eskritas? Tetum mak nuOudPr lia dadalek<br />

preferida (5L.4q). Tetum mak nuOudPr lian neOeFR uDa largamente husi respondente hotuB<br />

hotu? maiFR idaBneOe espesialmente populPr Fa sira neOeFR iha tinan L5 Fa kraik (_`q).<br />


teFes? respondente sur8ey hatoOo katak menus husi pursentu 1 husi kaDu siraBneOe mak f3<br />

kompensasaun liu husi adat.<br />

4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak TimorBoan Farak teFes la apoia impunidade ka<br />

indultu Fa krime gra8e. !ursentu NM husi respondente sira dehan katak sira la hanoin katak<br />

iha tempu Fainhira ema ida neOeFR komete krime gra8e hanesan ohoBema tenke Fele atu<br />

se8ita punisaunO ka sai li8re ho sf3 kompensasaunO Fa 8Utima.<br />

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere ni8el apro8al polisia aOas iha mantein seguransa.<br />

!ursentu siaBnuluBresinBhaat husi respondente sira dehan katak polUsia nian efeti8u teFes ka<br />

efeti8u uitoan (73q dehan nefeti8u teFeso no L1q dehan nefeti8u uitoano). 9ha tempu<br />

hanesan? enkuantu pursentu N_ husi respondente sira dehan katak sira rasik seidauk hetan<br />

(esperiRnsia) polUsia aFuDa sira nia podRr (pur eDemplu? ofisiPl polUsia ida ameasa ka Faku ita<br />

ka foti ita nia propriedade iha tinan rua liuFP? pursentu haatBnuluBresinBhitu dehan katak lei<br />

neOeFR proteSe akuDadu kriminoDu ida atu laFele hetan Faku husi polUsia neOe 679DAej<br />

halo tuir iha sira nia area.<br />

17 | P a j i n a


A. "ontestu Bustisa<br />


Figura N<br />

haske iha ona konsensu ida luan konaBFP amFiente seguransa nian? maiFe ladun iha akordu konaB<br />

FP pergunta se mak responsaFiliDa hodi harii hikas regra FaDiku sosiedade nian. 9ha neOe? resposta<br />

sira inklui instituisaun lokPl no nasional luFun ida nomos indi8idual Falun. Figura 4 hatudu katak<br />

respondente pursentu L5 fo responsaFilidade Fa gefe suco sira no pursentu 15 Fa gefi aldeia sira?<br />

enkuantu pursentu 15 hatudu Fa go8ernu no pursentu 1_ Fa parlamentu. 9ha deOit pursentu 5 mak<br />

konsidera lian nainmlideransa lokPl sira mak responsaFiliDa? neOeFR surpreDa tanFa sira nia papel<br />

tradisional nuOudPr autoridade konaBFP pratika lei kustume. !roporsaun ema neOeFR fiar Fa polisia<br />

halo regra neOeFR go8erna sira nia moris sai tuun teFes (3q). 9ha adisaun? nota katak sidadaun<br />

pursentu 14 hateten katak sira la hatene se mak responsaFiliDa konaBFP halo regras sira.<br />

Se mak responsabiliza liu hodi halo regulamentu ne’ebé governa ema nia moris iha nee?<br />

Xefe Suku<br />

Xefe Aldeia<br />

Governu<br />

Parlamentu<br />

PNTL<br />

Lia nain<br />

Katuas sira<br />

Membru Komunidade<br />

Seluk<br />

Lahatene<br />

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%<br />

1%<br />

1%<br />

2%<br />

3%<br />

5%<br />

:!u11LM<br />

Figura O<br />

Atendimentu edukasional sai nuOudPr fator signifikante ida neOeFR determina resposta Fa pergunta<br />

idaBneOe. 6ira neOeFR ho edukasaun ni8el aOas? liuBliu eskola p3sBsekundaria? fiar liu katak? estadu<br />

(go8ernu no parlamentu) dukR lideransa komuntPriu sira? mak responsaFiliDa. 7n kontrariu?<br />

repondenti sira neOeFR ho edukasaun kiik ka laiha edukasaun haree katak? lideransa komunitPriu<br />

sira hanesan gefe suco no aldeia mak responsaFiliDa.


35%<br />

30%<br />

25%<br />

20%<br />

15%<br />

10%<br />

5%<br />

0%<br />

Se mak responsabiliza liu hodi halo regulamentu ne’ebé governa ema nia moris iha ne’e?<br />

24%<br />

23%<br />

8%<br />

7%<br />

La iha edukasaun formal<br />

"efi &uco<br />

1%<br />

12%<br />

20% 20%<br />

16%<br />

14%<br />

Tuir Nivel Edukasaunl<br />

2%<br />

8%<br />

:!u11LM<br />

Figura P<br />

19% 19% 19%<br />

17%<br />

6%<br />

4%<br />

Primaria Sekundaria Post-Sekundaria<br />

Xefi Aldeia Governu Parlamentu Membru Komunidade Lia nain<br />

8%<br />

17%<br />

21%<br />

32%<br />

8%<br />

4%<br />

20 | P a j i n a


3. Pesponsa'ilidade 'a Jei no Orden<br />

4eDultadu husi sur8ey (Figura _) indika katak TimorBoan sira kontinua identifika lideransa<br />

komunitPriu sira dukR polisia (!:TC) nuOudPr makaer papel prinsipal hodi mantein lei no orden.<br />

9ha tinan LMM`? iha pursentu `_ komFinadu husi puFliku Seral identifika tipu lideransa komunidade<br />

nian Falun (i.e gefe suco? gefe aldeia no liaBnain) mak responsaFiliDa Fa mantein lei no orden.<br />

Dadus detalla tinan LMM` iha akordu ho lider komunidade sita husi sidadaun sira neOeFR<br />

responsaFiliDa hodi mantein lei no orden re8ela katak? TimorBoan Farak haree katak gefe aldeia sira<br />

(4Mq) mak responsaFiliDa? tuir mai gefe suco (LNq) no liaBnain sira (13q).<br />

4eDultadu idaBneOe interesante tanFa konsidera persepsaun neOeFR luan ho kondisaun seguransa<br />

neOeFR diak Fa FeFeik no laiha konsensu konaBFP se mak atu responsaFiliDa Fa halo regulamentu<br />

hirak neOeFR atu regula ema nia moris. 9ta haree katak? iha deDligasaun entre responsaFilidade Fa<br />

mak halo lei sira no 4esponsaFilidade Fa Cei no frden. 9ha deOit pursentu 5 ema Timor fiar katak<br />

polisia mak responsaFiliDa liu. Tuir komparasaun ho dadus iha tinan LMM4? figura idaBneOe hatudu<br />

mosu identifikasaun ida forte liutan husi lideransa lokPl sira katak sira mak responsaFiliDa Fa<br />

manutensaun seguransa? muda husi pursentu `1 Fa pursentu `_? enkuantu identifikasaun polisia<br />

nian tun husi pursentu 14 Fa !ursentu 5. Dadus hirak neOe mosu m3s suSestaun diDilusaun Foot ida<br />

ho deDempeEu !:TC nomforsa polisia internasional sira? maiDumenus relati8u ho funsaun<br />

lideransa komunidade lokPl sira nian. sira m3s Fele indika predominansia papel lei kostume 8ersus<br />

haFeran lei nuOudPr meius ida hodi atende proFlema no deDafius komunidade sira nian.<br />

100%<br />

90%<br />

80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

Se mak responsabiliza liu ba <strong>LEI</strong> no ORDEN iha ita boot nia area?<br />

86%<br />

5%<br />

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />

Figura Q<br />

7n Seral? reDultadu sur8ey iha Figura _ refleta tipu krime neOeFR Farak liu akontese iha TimorBCeste?<br />

no prosedimentu Fuka Sustisa neOeFR sira presiDa. CiuBliu iha area rural sira? numeru krime gra8e sei<br />

kiik no forma ofensa sira seluk hanesan naOok? hadau rai no 8iolRnsia SRneru? gefe aldeia sira mak<br />

sei sai nafatin sentral hodi reDol8e disputas komunPl no mediasaun Fa konflitu lokPl sira. Dadus<br />

neOe m3s suSere katak sidadaun sira sei perse8e !:TC? neOeFR foin halaOo ninia operasaun iha tinan<br />

N nia laran? sei iha limitasaun Farak hodi mantein lei no orden husi loron Fa loron iha sira nia hela<br />

fatin.<br />

81%<br />

2008 2004<br />

Xefe Aldeia, Xefe Suco no lider komunitariu seluk Pollisia<br />

14%<br />

21 | P a j i n a


7dukasaun la sai hanesan fator signifikante Fa determinasaun sidadaun sira nia 8iDaun konaBFP<br />

manutensaun lei no orden? ho maioria komunidade husi ni8el edukasaun hotu identifika lideransa<br />

komunitPriu sira mak responsaFiliDa. !roporsaun identifikasaun lideransa komunitPriu neOe 8aria8el<br />

ho ni8el edukasaun? maiFe iha deklina uitoan? neOeFR produD iha SerPl pursentu 15 deOit? detalladu<br />

hanesan tuir mai neOe: laiha edukasaun formal (`_q identifika lideransa komunitPriu mak<br />

responsaFiliDa Fa lei no orden)? edukasaun primPria (`4q)? edukasaun sekundPria (7Nq) no p3sB<br />

sekundPria (71q).<br />

9ha relasaun Fa neOe? proporsaun neOeFR identifika polisia mak responsaFiliDa aumenta neneik tanFa<br />

ni8el edukasaun m3s hahu aumenta? husi pursentu 5 entre ema hirak neOeFR ho edukasaun primPria<br />

no pursentu 1` respondente hirak neOeFR ho edukasaun p3sBsekundaria. DeskoFerta idaBneOe suSere<br />

katak ema sidadaun sira neOeFR iha edukasaun aOas sira iha konsiRnsia diak konaBFP papel no<br />

mandatu polisia nian sei iha nafatin sentimentu ida makaOas katak lideransa komunitPriu sira mak<br />

iha kFiit makaOas liu hodi mantein lei no orden.<br />

100%<br />

90%<br />

80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

Se mak responsabiliza liu ba <strong>LEI</strong> no ORDEN iha ita boot nia area?<br />

Tuir nivel Edukasaun<br />

86% 84%<br />

5%<br />

6%<br />

La iah edukasaun formal Primaria Secondaria Post-sekondaria<br />

:!u11LM<br />

Figura 7<br />

79%<br />

10%<br />

71%<br />

Xefe Aldeia, Xefe Suco & lideransa komunitariu seluk Polisia<br />

18%<br />

22 | P a j i n a


4. "oSesimentu Jeg(l<br />

haske joEesimentu CegPl nian iha TimorBCeste sei menus? iha tinan lima ikus neOe iha ona esforsu<br />

Falun husi parte go8ernu nian hodi hasaOe konsiRnsia no Fuka feedback konaBFP leSislasaun foun.<br />

7Demplu sira inklui hanesan konsultasaun konaBFP Cei Di8orsiu no Cei Fundu !etrolifRru.<br />

hinistRriu dustisa (hd) nia estrateSUa hodi hasaOe konsiRnsia puFliku konaBFP informasaun legPl foka<br />

liuFa iha area rural liu husi sorumutu massa. 9ha tinan LMM4? hanesan esforsu dahuluk husi<br />

;o8ernu? hd fornese ona orientasaun konaBFP j3digu !rosesu !enal foun no j3digu !rosesu<br />

6i8Ul foun Fa ad8ogadu pri8adu sira no sira seluk. jampaEa diseminasaun informasaun legal tinan<br />

LMM4BLMM5 atinSi ona liu ema nain 1M?MMM liu husi kontaktu direita iha forum puFliku iha distritu sira<br />

nomos _M?MMM liu husi radio. 9ha tinan LMM_? hd halo fali esforsu seluk hodi disemina informasaun<br />

liu husi !rokuradorUa derPl no TriFunal 4ekursu. 9ha SerPl? sur8ey neOe deskoFre katak konsiRnsia<br />

ema nian konaBFP sira nia direitu no lei foBsai liu husi Tp no radio. 78idRnsia husi grupu fokus<br />

suSere atu halo mak programa media hodi kontein mensaSen kreati8u legal neOeFR dramatiDadu liu<br />

husi istoria sei halo ema hanoin diak liu dukR ho kampaEa konaBFP kestaun partikular Falun ka<br />

topiku edukasaun si8ika neOeFR FaDeadu Fa nsurat lei nian.o<br />

!arte husi proFlema promosaun konsiRnsia puFliku mak faktu konaBFP Cian !ortuguRs? lian de<br />

faktu Cian duridika TimorBCeste? neOeFR tuir estimasaun iha deOit pursentu hitu mak koalia iha<br />

puFliku nasional. haske lian Tetum iha pursentu liu `M mak Fele koalia? maiFe iha go8ernu nomos<br />

fatin sira seluk haree katak lian neOe hanesan lian nnegosiuo deOit tanFa falta terminoloSUa Suridika<br />

nian. :inia reDultadu mak? lei sira? Sulgamentu nomos orden triFunal nian hakerek ho lian<br />

!ortugRs? liuliu husi Suis internasional sira. Ator triFunais nian Farak? inkluindu Suis nasional sira?<br />

ad8ogadu pri8adu sira nomos memFru !arlamentu sira neOeFR enfrenta difikuldade atu<br />

kumpriende no limita diskusaun lei nian. 6orte tanFa atetude hahu muda ona. Cei prinsipal sira<br />

tradus ona ho susesu Fa lian Tetum? hanesan j3digu !rosesu 6i8Ul no jriminal no utiliDasaun<br />

Tetum iha triFunal sira hahu aumenta tanFa ator triFunais nasional sira hah% simu ona knar husi<br />

ator triFunal internasional sira. DisionPriu duridiku TetumB!ortugues Asia Foundation nian konaB<br />

FP lei oras neOe daudaun deDen8ol8e hela? hein katak ikus mai Fele fasilita prosesu neOe.<br />

4.1 PreferDnsia Jia-Dadale:<br />


!etu%<br />

Ma%ba)e<br />

Ma*asa)e<br />

,ai*eno<br />

,una*<br />

Ke%a*<br />

,a1asa 3ndonesia<br />

!o*odede<br />

Portuguese<br />

8elu*<br />

Lian saida mak ita boot prefere atu simu informasaun oral?<br />

Survey 2008<br />

4%<br />

3%<br />

3%<br />

2%<br />

2%<br />

1%<br />

6%<br />

9%<br />

8%<br />

:!u11LM<br />

Figura 8<br />

lainhira husu konaBFP nita Foot koalia lian saidaro iha sur8ey tinan LMM4? respondente Fesik nain N<br />

husi sanulu fo resposta katak Tetum no nain haat husi sanulu hateten lahasa 9ndonesia (TaFela 1).<br />

7mFora? preferRnsia koalia lian ida diferensa ho preferRnsia atu simu informasaun oral? reDultadu<br />

husi perguntas hirak neOeFR husu iha sur8ey tinan LMM4 no LMM` kompara8el katak sur8ey rua neOe<br />

konfirma Tetum sai nuOudPr lian neOeFR koEesidu liu iha puFliku Timor laran. 9ha adisaun? lahasa<br />

m3s sita iha sur8ey LMM4 katak? iha pursentu 4M husi TimorBoan mak bele koalia, dadus iha tinan<br />

LMM` klarifika liutan katak iha ema Timor uitoan deOit (Lq) prefere simu informasaun 8erFal ho<br />

lian idaBneOe.<br />

Tabela 1. Lian saida mak ita boot bele koalia (resposta multiplu)?<br />

2004<br />

Tetum 88%<br />

Bahasa Indonesia 40%<br />

Mamba'e 17%<br />

Makasa’e 10%<br />

Portugésuese 7%<br />

Baikeno 5%<br />

Kemak 5%<br />

Fata luko 3%<br />

Tetumterik 3%<br />

Tokodede 2%<br />

Nau-eti 2%<br />

Galolen 2%<br />

Tokodede 2%<br />

Seluk 5%<br />

:!u1114<br />

Tabela 1<br />

62%<br />

24 | P a j i n a


4espondente sira iha sur8ey LMM` m3s husu konaBFP lian saida mak sira prefere liu Fa material<br />

eskrita. 9ha akordu ho Figura 1M? iha pursentu 53 indika Tetum? tuir tan lahasa 9ndonesia neOeFR<br />

sita signifikamente iha sidadaun uitoan deOit (1_q). 9ha pursentu 3 deOit mak sita !ortuguRs? no iha<br />

pursentu aOas 13 mak hateten katak sira la hatene lian neOeFR mak sira prefere liu? neOeFR refleta<br />

situasaun analfaFetiDmu iha TimorBCeste. DalaBidaBtan? preferRnsia lian selukBseluk sira neOeFR sita<br />

iha dialetu reSional? iha numeru marSinal ida (entre husi 1q toOo 3q).<br />

Tenke nota m3s katak emFora lahasa 9ndonesia iha deOit pursentu 1_ ema Timor neOeFR prefere<br />

nuOudPr lian eskrita? persentaSen idaBneOe nota aOas liu kompara ho sira neOeFR identifika prefere atu<br />

hetan informasaun oralmente (Lq). 9ha raDaun posi8el ida Fa diferRnsia idaBneOe katak iha<br />

9ndoneDia nia ukun? sistema edukasaun formal nomos sistema go8ernasaun utiliDa lian lahasa<br />

9ndonesia hodi halo ema Farak la kompriende lee ho diak ho lian Tetum.<br />

Tetum<br />

Bahasa Indonesia<br />

Baikeno<br />

Kemak<br />

Mamba'e<br />

Portuguese<br />

Tokodede<br />

Seluk<br />

La hatene<br />

Lian saida mak ita prefere liu atu simu informasaun liu husi material eskrita sira?<br />

2%<br />

2%<br />

2%<br />

3%<br />

2%<br />

7%<br />

13%<br />

16%<br />

Survey 2008<br />

:!u11LM<br />

Figura 10<br />

9ha tinan LMM4? respondente sira m3s husu konaBFP lian saida mak sira bele lee. Fo ho resposta<br />

multiplu? dadus neOe hatudu katak iha pursentu _1 ema Timor Fele lee Tetum? pursentu 4` lahasa<br />

9ndonesia? pursentu 1M !ortugRs. 6imillante ho dadus neOeFR apreDenta iha leten konaBFP aFilidade<br />

koalia lian ida 8ersus aFilidade atu simu informasaun 8erFal ho lian ida? sur8ey LMM` klarifika liutan<br />

konaBFP lian saida mak ema Timor sira prefere liu en termu material eskrita nian. hanesan eDemplu?<br />

haske pursentu 4` TimorBoan reklama katak sira Fele lee lahasa 9ndonesia? maiFe iha pursentu 1_<br />

deOit hateten katak sira prefere simu material eskrita ho lahasa 9ndonesia. 7nkuantu? liu metade<br />

(53q) husi TimorBoan hateten sira prefere simu material eskrita ho lian Tetum? proporsaun idaB<br />

neOe sei dook liu kompara ho lian sira seluk. 9ha tempu hanesan? falta iha lingua ida neOeFR maioria<br />

prefere iha puFliku suSere katak TimorBCeste sei iha hela prosesu tranDisaun linguistika ida? neOeFR<br />

seidauk liu tinan sanulu deDde sistema edukasaun hahu utiliDa lian Tetum nuOudPr lian primeiru<br />

hodi lee no hakerek.<br />

53%<br />

25 | P a j i n a


2004<br />

Tetum 61%<br />

Bahasa Indonesia 48%<br />

Portuguese 10%<br />

Mamba'e 6%<br />

Makasa’e 4%<br />

Baikeno 2%<br />

Fata luko 2%<br />

Kemak 1%<br />

Tetumterik 1%<br />

Nau-eti 1%<br />

English 1%<br />

Seluk 5%<br />

Laiha 9%<br />

La hatene 12%<br />

4.A Fonte Hnformasaun :ona-'( Jei<br />

Tabela 2. Lian saida mak ita boot bele lee?<br />

:!u1114<br />

Tabela K<br />

7n Seral? radio kontinua sai nuOudPr meius asesi8el liu no komunikasaun neOeFR luan liu iha TimorB<br />

Ceste? ho popularidade sidadaunipursentu 3` iha tinan LMM` no pursentu 4M iha tinan LMM4 i<br />

indika katak radio mak sai hanesan sira nia fonte prinsipal konaBFP informasaun lei nian (Figura<br />

1L). haiFe? modus seluk hodi pasa informasaun legal nian hahu aumenta durante tinan 5 ikus neOe.<br />

!roporsaun ema neOeFR hateten katak sira nia gefe aldeia sira mak nuOudPr fontes informasaun legal<br />

nian aumenta ona husi pursentu N toOo pursentu 1_? enkuantu proporsaun simu informasaun<br />

liuhusi tele8iDaun aumenta husi pursentu 1_ toOo pursentu L4. 7n kontrariu? numeru ema Timor<br />

neOeFR simu informasaun husi Sornal tun liu metade? husi pursentu 5 tun Fa pursentu L. 6istema<br />

familiamFelunmno komunidade sai hanesan fonte ida tun signifikamente husi pursentu 1M Fa<br />

pursentu 5. 9kus mai? dadus neOe suSere katak iha diminuisaun iha persentaSen sidadaun nian (husi<br />

1Lq toOo 1_q) neOeFR indika katak sira la simu informasaun ruma konaBFP lei? sinal posi8eis ida<br />

konaBFP progresu husi esforsu atu hasae koEesimentu legPl nian.<br />

Radiu<br />

Televisaun<br />

Xefe Suco<br />

Famiia/kolega/Komunidade/system<br />

komunikasaun<br />

Jornal/Magazine<br />

La iha/la hetan informasaun<br />

Seluk/la hatene<br />

Saida mak nu’udar ita boot nia fonte principal kona ba <strong>LEI</strong>?<br />

5%<br />

5%<br />

2%<br />

6%<br />

6%<br />

9%<br />

9%<br />

10%<br />

12%<br />

Survey 2008 Survey 2004<br />

16%<br />

16%<br />

24%<br />

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />

Figura 1K<br />

38%<br />

40%<br />

26 | P a j i n a


nuLN7 nuL7L nuLL1 nu1_M nu171<br />

Figura 1N<br />

4.3 "oSesimentu Jeg(l nian Y Tri'un(l, Advogadu, O[@ sira<br />

!eskiDa neOe m3s Fuka atu sukat koEesimentu legPl FPDiku nian konaBFP sistema Sustisa formPl<br />

nian? hodi husu Fa respondente sira se karik sira rona ona konaBFP instituisaun legPl formPl oiBoin.<br />

Dadus iha Figura 14 hatudu katak liu metade (5Nq) husi TimorBoan sira mak hatoOo katak sira<br />

rona ona konaBFP triFunPl ida? enkuantu pursentu 41 mak rona ona konaBFP ad8ogadu ida. juaDe<br />

sidadaun ida deOit husi tolu neOeFR mak rona ona konaBFP prokurad3r. AtR uitoan deOit (L7q) mak<br />

rona ona konaBFP f:; ruma neOeFR f3 asistRnsia legal nian. 4eDultadu siraBneOe suSere katak<br />

32%<br />

Rádiu Televizaun Xefe Aldeia Xefe suco<br />

27 | P a j i n a


70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

maske proporsaun modestu ida husi p%Fliku nian hatene konaBFP triFunPl sira? maiFR sira lad%n<br />

hatene konaBFP esistRnsia ka knaar husi aut3r oiBoin neOeFR in8ol8e iha sistema neOe nia laran. 9ha<br />

SerPl? proporsaun neOeFR relati8amente kiOik husi sidadaun sira neOeFR hatene konaBFP komponente<br />

FPDiku sira husi sistema legPl formPl nian suSere katak TimorBoan Farak mak la komprende konaBFP<br />

natureDa husi sistema formPl husi go8ernasaun SudisiPl nian ka iha asesu prPtika Fa iha sistema legal<br />

nian.<br />

59%<br />

38%<br />

3%<br />

41%<br />

Karik ita boot rona ona kona ba ________ ida?<br />

2008<br />

54%<br />

5%<br />

34%<br />

:!u11LM<br />

Figura 1O<br />

CokPl? idade? edukasaun no m3s SRneru mak nuOudPr fat3r sira neOeFR determina proFaFilidade husi<br />

respondente ida atu hatene konaBFP instituisaun sira Sustisa formPl nian neOeFR a8alia iha sur8ey<br />

idaBneOe. 4espondente sira pro8a8el liu atu hatene Fainhira sira iha idade kiOik liu (idade 35 Fa<br />

kraik)? hela iha Dili no hetan edukasaun neOeFR diOak. 6ei Fele hetan nU8el koEesimentu neOeFR kiOik<br />

liu entre respondente sira neOeFR iha idade 55 Fa leten? neOeFR iha edukasaun uitoan deOit ka laiha<br />

liu? no la hela iha Dili laran.<br />

9ha akordu ho dadus iha Figura 15 nian? familiaridade ho triFunPl ? ad8ogadu? prokurad3r? no m3s<br />

f:; sira neOeFR f3 ser8isu asistRnsia legal neOe korreladu teFBteFes ho karik respondente sira hela<br />

iha Dili ka lae. !ursentu hituBnuluBresinBhitu husi respondente sira neOeFR hela iha Dili dehan katak<br />

sira rona ona konaBFP triFunPl ida kompara ho pursentu 54 husi respondente sira neOeFR la hela iha<br />

Dili. !ursentu neenBnuluBresinBhaOat husi respondente sira iha Dili dehan katak sira rona ona konaB<br />

FP prokurad3r ida Fainhira kompara ho pursentu L7 neOeFR la hela iha Dili laran joEesimentu<br />

legPl nian neOeFR Foot liu iha Dili Fele atriFui Fa faktu katak Dili iha transmisaun Tele8iDaun nianX<br />

katak Dili iha konsentrasaun aOas husi populasaun neOeFR iha edukasaun sekundPria no p3sB<br />

sekundPria nian? no m3s katak TriFunal DistritPl Dili nian funsiona ona regulamente durante tinan<br />

neen neOe nia laran.<br />

58%<br />

27%<br />

66%<br />

7% 7%<br />

Tribunal Advogadu Prokurador ONG ne’ebé fo servisu<br />

Asistensia legal nian<br />

3o4os Lae La hatene<br />

28 | P a j i n a


1--,<br />

6-,<br />

7-,<br />

7-,<br />

2-,<br />

5-,<br />

4-,<br />

3-,<br />

.-,<br />

1-,<br />

-,<br />

77,<br />

54,<br />

26,<br />

34,<br />

Figura 1P<br />

9ha akordu ho dadus iha Figura 1_ nian? familiaridade ho sistema triFunPl nian neOe m3s korreladu<br />

teFes ho nU8el edukasaun nian? ho aumentu susesi8u idaBidak iha koEesimentu edukasionPl nian<br />

signifikamente hasaOe proFaFilidade katak ema partikulPr ida sei familiar ho triFunPl sira. Dadus<br />

hatudu katak pursentu N7 husi sidadaun sira neOeFR iha edukasaun p3sBsekundPria nian hatene<br />

konaBFP triFunPl sira? enkuantu koEesimentu iha deOit pursentu 41 entre sidadaun sira neOeFR mak<br />

laiha edukasaun formPl. joEesimentu konaBFa sistema triFunPl nian husi sidadaun sira neOeFR iha<br />

nU8el edukasaun nian entre estremu rua neOe mak pursentu _3 Fa hirak neOeFR iha edukasaun<br />

primPria nian no pursentu 75 Fa sira neOeFR mak iha edukasaun sekundPria nian.<br />

120%<br />

100%<br />

80%<br />

60%<br />

40%<br />

20% 0%<br />

Karik ita rona ona kona ba _____ ida?<br />

D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939<br />

T=9>?@A3A ADB;CAD?A D=;E?=AD;=A ;@C sira ne4eIJ fo<br />

&erKisu sistensia legal<br />

41%<br />

55%<br />

24,<br />

:!u11LM<br />

Figura 1Q<br />

.7,<br />

41,<br />

Karik ita boot rona ona kona ba TRIBUNAL ida?<br />

63%<br />

35%<br />

2008<br />

75%<br />

.3,<br />

97%<br />

24% 3%<br />

La iha Edkasaun Formal Primaria Sekundaria Post-sekundaria<br />

Tuir nivel edukasaun<br />

Lo’os Lae<br />

3o4os<br />

29 | P a j i n a


ApeDarde esforsu konsiderP8el husi doad3r sira atu disemina informasaun konaBFP sistema legPl<br />

formPl nian? koEesimentu sei kiOik teFes iha instituisaun formPl hotuBhotu? no iha faktu? haree Fa<br />

muda ona uitoan durante tinan 4 nia laran. !ur eDemplu? dadus iha Figura 17 nian neOeFR kompara<br />

nU8el koEesimentu konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian iha tinan LMM` no tinan LMM4 neOe<br />

hatudu katak nU8el koEesimentu nian esensialmente sei nafatin hela (L7q 8s. L`q).<br />

100%<br />

80%<br />

60%<br />

40%<br />

20%<br />

0%<br />

Persentajen husi public jeral ne’ebé rona ona kona ba Organizasaun Aistensia Legal<br />

27%<br />

Figura 17<br />

9dade no m3s nU8el koEesimentu edukasionPl nian mak nuOudPr fat3r signifikante hodi determina<br />

proFaFilidade husi koEesimentu konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian. 4espondente sira<br />

neOeFR pro8P8el liu atu hatene konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian neOe mak sira neOeFR<br />

iha idade 35 nian Fa kraik (34q) no hirak neOeFR iha nU8el edukasaun aOas liu. 4espondente sira<br />

neOeFR ladn pro8P8el atu hatene mak sira neOeFR iha idade 55 Fa leten (1Lq) neOeFR ho edukasaun<br />

formPl nian uitoan deOit ka laiha liu.<br />

dRneru m3s sai nuOudPr fat3r determinante ida iha koEesimentu konaBFP instituisaun legPl formPl<br />

sira (Figura 1`). 9ha SerPl? mane sira hatudu koEesimentu neOeFR Foot liu dukR feto sira. pursentu<br />

_` husi mane sira mak rona ona kona Fa triFunPl ida? kontra pursentu 5M husi feto sira. !ursentu<br />

4` husi mane sira mak hatene konaBFP ad8ogadu sira? kompara ho pursentu 33 deOit husi feto sira.<br />

pursentu 4L husi mane sira hatene konaBFP prokurad3r sira? enkuantu pursentu L7 deOit husi feto<br />

sira mak hatene konaBFP sira. 9kus liu? pursentu 3L husi mane sira mak rona ona konaBFP f:;<br />

ruma neOeFR f3 ser8isu asistRnsia legPl nian? kontra pursentu LL husi feto sira.<br />


80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

50%<br />

68%<br />

33%<br />

Ita boot rona ona kona ba ________ ida?<br />

2008<br />

48%<br />

Feto Mane Feto Mane Feto Mane Feto Mane<br />

27%<br />

:!u11LM<br />

Figura 18<br />

42%<br />

22%<br />

32%<br />

Tribunal Defensor Prokurador ONG ne’ebé fornese<br />

asistensia legal<br />

Loos<br />

31 | P a j i n a


5. Atitude :ona-'( Bustisa<br />

6istema Sustisa kostumeiru nian neOeFR kleur teFes ona? krUtiku Fa estaFilidade iha TimorBCeste?<br />

funsiona hamutuk ho sistema Sustisa formPl nian. 9ha sentidu idaBneOe? hanesan ho nasaun FaraB<br />

Farak? TimorBCeste iha sistema Sustisa de facto nian neOeFR migu. 9ha akordu ho reDultadu sur8ey<br />

tinan LMM4 nian? sistema Sustisa formPl nian sei largamente iha periferia Fa TimorBoan maiora?<br />

tanFa Sustisa lokPl nian f3 dalan neOeFR lailais? Faratu? no efeti8u atu reDol8e disputa sira. 7stadu?<br />

sosiedade si8Ul no doad3r sira kontinua ona atu hasaOe interese katak mekaniDmu sira Sustisa lokPl<br />

nian falla atu mantein padraun sira direitus umanus nian? partikularmente feto sira nia direitu? no<br />

impede ona aspetu sira seluk husi kondisaun Sustisa nian. !arte husi proFlema neOe hela iha faktu<br />

katak organiDasaun SurisdisionPl nian entre sistema Sustisa lokPl no formPl nian seidauk aliEadu.<br />

!olUsia dala Farak atua atu reDol8e disputa sira ka infliSe punisaun maiFR laiha halo rekursu Fa<br />

prosesu formPl nian sira. DesiDaun triFunPl nian konsidera indemniDasaun neOeFR halo antes ona<br />

iha nU8el lokPl nian? enkuantu memFru komunidade lokPl nian dala Farak Fuka restaurasaun haske<br />

proFlema ida prosesa tiha ona iha triFunPl. Atu reDol8e menus iha klaridade nian idaBneOe? iha tinan<br />

LMM` nia rohan? hinistRriu dustisa hah% halo esFosu lei ida konaBFa lei kostumeiru nian no m3s<br />

leSislasaun mediasaun nian neOeFR Fuka atu formalmente liga no armoniDa sistema siraBneOe. Cei<br />

neOe? sei iha konsiderasaun hela? Fele %ltimamente hadiOak interasaun no funsionamentu husi<br />

sistema siraBneOe? maske mudansa ruma iha sidadaun nia persepsaun tenke hein tan fali a8aliasaun<br />

sira iha futuru.<br />

5.1 Eoda :onfidensia<br />

9ha tinan LMM` p%Fliku SerPl hatudu nafatin konfidRnsia SerPl neOeFR makaOas Fa iha instituisaun sira<br />

Sustisa tradisionPl nian no m3s triFunPl formPl sira (Figura 1N). haiFR? iha SerPl? grau husi<br />

konfidRnsia nian neOe tun uitoan Fainhira kompara ho tinan LMM4 nian. jonaBFP Sustisa tradisionPl<br />

nian? persentaSen husi TimorBoan neOeFR hatudu katak sira nkonfidente teFeso Fa iha sistema neOe<br />

tun husi pursentu _3 iha tinan LMM4 nian Fa pursentu 5_ iha tinan LMM`? enkuantu persentaSen<br />

neOeFR hatudu katak sira nkonfidente uitoano neOe tun husi pursentu 31 iha tinan LMM4 Fa pursentu<br />

LN iha tinan LMM`. konaBFP triFunal formPl sira? proporsaun husi p%Fliku nian (entre sira neOeFR<br />

konfirma katak sira rona ona konaBFP triFunPl ida iha Figura 14 nian) neOeFR dehan katak sira<br />

konfidente teFes Fa iha sistema neOe tun husi pursentu 4N Fa pursentu 44 durante tinan lima neOe<br />

nia laran. 6eidauk iha mudansa ruma iha persentaDen sidadaun sira neOeFR hatoOo katak sira<br />

konfidente uitoan (3Lq).<br />

jompara nU8e konfidRnsia entre sistema rua neOe re8ela katak sistema tradisionPl nian sei hetan<br />

nafatin nU8el ida neOeFR aOas liu husi konfidRnsia iha p%Fliku nia leet? ho pursentu 5_ husi<br />

respondente sira hatudu katak sira nkonfidente teFeso no pursentu LN nkonfidente uitoan?o kontra<br />

pursentu 44 no pursentu 3L respeti8amente Fa sistema triFunPl formPl nian.<br />

32 | P a j i n a


100%<br />

90%<br />

80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

29%<br />

56%<br />

Ita boot iha konfiansa oinsá ba iha?<br />

31%<br />

63%<br />

T9u11LM FCu_5`<br />

Figura 19<br />

6ur8ey neOe m3s a8alia raDaun sira Fa konfidensia iha sistema Sustisa tradisionPl nian no m3s<br />

triFunPl formPl nian entre responde sira neOeFR dehan katak sira konfidente teFes ka uitoan. juaDu<br />

metade ida (51q) husi respondente sira neOeFR hatudu konfidRnsia iha sistema tradisionPl nian<br />

dehan katak raDaun Fa sira nia konfidRnsia neOe mak katak sistema neOe nuOudPr sira nia eransa no<br />

tradisaun? no m3s katak reDol8e disputa sira iha akordu ho kostume 3`q hatudu Fa iha efeti8idade<br />

husi sistema tradisionPl nian hodi reDol8e disputa sira? enkuantu pursentu N dehan katak solusaun<br />

ida neOeFR kreidU8el no konfiP8el disponU8el Fa komunidade.<br />

32%<br />

44%<br />

nuN5M<br />

Figura K0<br />

32%<br />

49%<br />

2008 2004 2008 2004<br />

Sistema Justisa Tradisionál Tribunál Formál sira<br />

Tansá mak ita boot KONFIDENTE iha prosesu tradisionál nian?<br />

9%<br />

51%<br />

2%<br />

38%<br />

Efetivu/korretu hodi resolve/hamenus problema sira no/ka rezolve disputa sira<br />

Tanba ne’e ami nia eransa/tradisaun; resolve tuir costume<br />

Solusaun ne’ebé kredivel/konfiavel disponivel iha komunidade<br />

Fó /kompensasaun ba vitima/emane’ebé halo ofensa<br />

Konfidente uitoan<br />

Konfidente tebes<br />

33 | P a j i n a


4aDaun neOeFR kom%n liu hotu neOeFR hatoOo konaBFP iha konfidRnsia iha triFunPl formPl nian mak<br />

katak sira iha kapasidade adekuadu atu f3 Sustisa no reDol8e proFlema sira iha TimorBCeste (57q)<br />

nia laran. !ursentu LM dehan katak triFunPl neOe efeti8u hodi Fuka liaBloos no hakotu loos no sala.<br />

!ursentu adisionPl 11 dehan katak raDaun Fa sira nia konfidRnsia mak katak sistema triFunPl nian<br />

FaDeia Fa lei nasionPl nian neOeFR aplika iha prosesu adSudikasaun nian.<br />

11%<br />

Tansá mak ita boot konfidente (laran-metin) ba tribunál formál sira?<br />

2008<br />

Sistema tribunál/Justisa nian iha<br />

11%<br />

Kapasidade atu rezolve problema/fó<br />

justisa<br />

21%<br />

57%<br />

Figura K1<br />

Tribunál/Justisa bele buka lia-loos<br />

Hakotu loos no sala<br />

Sistema Tribunál/Justisa nian ne’e<br />

Bazeia ba lei nasionál nian/aplika<br />

Estadu de direitu/desizaun sira tuir lei<br />

Seluk<br />

jonfidRnsia iha instituisaun legPl sira seluk? hanesan organiDasaun asistRnsia legPl sira no m3s<br />

polUsia? m3s sei nafatin aOas teFes. 7nkuantu umBkuartu resin deOit husi TimorBoan sira mak rona<br />

ona konaBFP f:; ruma neOeFR f3 ser8isu legal nian (haree Figura 14 iha leten)? entre grupu idaB<br />

neOe? suFstansiPlmente pursentu 5L mak dehan katak sira iha konfidRnsia neveFR aOas teFes iha<br />

organiDasaun asistRnsia legPl sira no pursentu 43 seluk konfidente uitoan. :%meru insignifikante<br />

(4q) mak hatudu konfidRnsia uitoan deOit ka laiha liu Fa iha organiDasaun asistRnsia legPl sira.<br />

:i8el konfidRnsia nian aOas Fa iha organiDasaun asistRnsia legPl sira nian neOe Fele aumenta.<br />

Fundasaun neOe nia esperiRnsia? liu husi serFisu terenu nian konaBFP sur8ey umaBkain nian no m3s<br />

diskusaun grupu fokus nian? mak katak respondente sira dalaruma Fele uDa termu nkonfidRnsiao<br />

atu hatudu sira nia deDeSu Fa asesu Foot Fa Sustisa dukR nuOudPr faktu konaBFP kondisaun Sustisa<br />

atuPl nian. ToOo iha pontu katak kaDu mak idaBneOe? n%meru sira iha neOe sei Fele aumenta Fainhira<br />

kompara ho nU8el atuPl husi konfidRnsia nian neOeFR mak respondente sira tau iha instituisaun idaB<br />

idak? pur eDemplu tanFa nkonfidRnsiao neOe normalmente sei Fele komprende. 9ha e8entu ruma?<br />

maske nU8el aspirasionPl husi konfidRnsia nian neOe signifikante iha nia laran katak nia re8ela katak<br />

sidadaun sira hein duni Fa insituisaun Sustisa formPl nian sira neOeFR efeti8u no f3 duni leSitimidade<br />

Falu Fa iha sistema ofisiPl nian.<br />

Dadus hatudu katak proporsaun husi p%Fliku neOeFR dehan katak sira iha nkonfidRnsia Footo Fa<br />

iha instituisaun sira neOeFR mak a8alia husi sur8ey neOe aOas liu mak Fa polUsia (5Nq). !ursentu 31<br />

seluk husi sidadaun sira dehan katak sira konfidente uitoan Fa iha polUsia? no pursentu 7 deOit mak<br />

hatudu konfidRnsia uitoan deOit ka laiha liu. :U8el aOas liu husi konfidRnsia Fa iha polUsia (neOeFR<br />

m3s mak re8ela iha dadus atuPl neOeFR rekolla ona Fa Fundasaun neOe nia n6ur8ey !erspesaun<br />

!olUsia jomunitPria nian: TimorBCeste iha tinan LMM`) Fele refleta melloramentu dramPtiku iha<br />

situasaun seguransa nian iha tinan hirak neOe nia laran nuneOe m3s multidaun ida husi fat3r sira<br />

seluk hanesan esforsu intensi8u sira atu f3 formasaun Fa !:TC neOeFR sei koOalia liu iha detallu iha<br />

japUtulu _ nia laran.<br />

34 | P a j i n a


120%<br />

100%<br />

80%<br />

60%<br />

40%<br />

20%<br />

0%<br />

Nivel konfiansa (laran metin) konfidensia nian ba iha tribunal formal sira, konfidénsia ba Konfiansa (laran-metin)<br />

organizasaun asisténsia legal nian sira, instituisaun sira justisa tradisionál nian no polísia<br />

FCu_5` CAfu_54 T9u11LM !Cu11LM<br />

Figura KK<br />

9ha SerPl? sur8ey neOe hatudu nU8el aOas konfidRnsia nian Fa iha instituisaun legal nian FaraBFarak.<br />

jonfidRnsia kontinuadu idaBneOe Fele hatudu katak situasaun seguransa nian neOeFR sai diOak ona<br />

neOe hasaOe ona persepsaun konaBFP sistema Sustisa nian no m3s katak euf3ria p3sBindependRnsia<br />

nian neOeFR haree iha dadus sur8ey tinan LMM4 nian neOe seidauk lakon.<br />

haske nU8el konfidRnsia nian iha triFunPl formPl nian sei kontinua atu sai kiOik liu uitoan dukR iha<br />

sistema Sustisa tradisionPl sira nian? maiFR pursentu `5 kedas husi respondente sira neOeFR rona ona<br />

konaBFP triFunPl ida dehan katak sira hakarak ofisiPl ida husi sistema Sustisa formPl nian atu Fa iha<br />

sira nia helaBfatin atu aSuda hodi reDol8e disputa sira. 7nkuantu liu metade deOit husi TimorBoan<br />

sira mak rona ona konaBFP triFunPl formPl nian? entre sira neOeFR mak rona ona? iha preferRnsia ida<br />

neOeFR makaOas teFes atu in8ol8e aut3r sira husi triFunPl formPl nian iha disputa lokPl nian. 9daB<br />

neOe suSere katak p%Fliku haree 8alor iha triFunPl formPl nian? maske atu komprende didiOak teFes<br />

konaBFP natureDa husi deDeSu idaBneOe sei sur8ey liutPn.<br />

Figura KN nu_5`<br />

17%<br />

32%<br />

44%<br />

4%<br />

7%<br />

43% 29%<br />

Tribunal Formal sira Organizasaun Asistensia<br />

Legal<br />

7%<br />

31%<br />

52% 56% 59%<br />

Instituisaun Tradisional sira<br />

Konfidente tebes Konfidente uituan La dun konfidente/La konfidente liul<br />

Karik ita boot hakarak ofisial husi sistema tribunal formal<br />

Atu mai iha ita boot nia h ela fatin atu ajuda resolve problema sira?<br />

(Respondente sira ne’eb”e rona ona kona ba tribunal)<br />

10%<br />

5%<br />

85%<br />

Loos<br />

Lae<br />

La hatene/la responde<br />

Polisia<br />

35 | P a j i n a


5.A AsistDnsia Jeg(l<br />


neOeFR pursentu _1 nian konfortP8el teFes no pursentu 3L mak konfortP8el uitoan. Daudaun neOe?<br />

TimorBoan uitoan deOit (5q) mak la konfortP8el atu lori proFlema sira Fa iha instituisaun sira<br />

Sustisa tradisionPl nian. Aumentu iha konfortu nian idaBneOe Fele reDulta husi metodoloSia sur8ey<br />

nian neOeFR hadiOak ona? maiFR m3s Fele esplika iha parte liuhusi serFisu husi organiDasaun<br />

asistRnsia legPl nian no m3s esforsu sira koEesimentu informasaun legPl nian neOeFR aumenta ona<br />

prPtika mediasaun no arFitraSen husi aut3r sira neOeFR in8ol8e iha prosesu reDolusaun disputa<br />

kostumeiru idaBneOe.<br />

2008<br />

2004<br />

Ita boot konfortável bainhira lori problema sira ba iha instituisaun sira justisa tradisionál<br />

sira hanesan prosesu adat nian?<br />

61%<br />

79%<br />

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />

Figura KP<br />

5.3.1 "onfortuG "omparasoins Form(l\Tradision(l<br />

lainhira husu Fa respondete sira neOeFR ho esperiRnsia iha sistema Sustisa formPl nian? sira hatudu<br />

nU8el aOas husi konfortu nian Fa iha instituisaun neOe (_4q). haiFR? proporsaun idaBneOe sei menus<br />

dukR proporsaun husi respondente sira neOeFR konfortP8el teFes ho instituisaun Sustisa tradisionPl<br />

nian (7Nq). !ursentu LM mak reklama katak sira skonfortP8el uitoanO deOit Fainhira reDol8e<br />

proFlema liu husi triFunPl formPl nian? kompara ho pursentu 3M neOeFR f3 resposta hanesan konaB<br />

FP instituisaun tradisionPl nian. 7ntre sira neOeFR mak rona ona konaBFP triFunPl? pursentu 1M deOit<br />

mak dehan katak sira lad%un konfortP8elO atu Fa triFunPl formPl sira.<br />

13%<br />

5%<br />

32% 4%<br />

Konfortável tebes<br />

Konfortável uitoan<br />

Ladún konfortável<br />

37 | P a j i n a


Liuhusi instituisaun sira<br />

Justisa tradisionál nian<br />

Liu husi Tribunál sira<br />

(Tdu11LM Cu_5`)<br />

Figura KQ<br />

lainhira resposta siraBneOe fahe tuir SRneru? feto uitoan liu (_Mq) dukR mane (_7q) mak hatudu<br />

katak sira konfortP8el ho triFunPl formPl nuneOe m3s instituisaun tradisionPl nian? hanesan adat<br />

(7_q 8s. `Lq)<br />

100%<br />

90%<br />

80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

Nível konfortu nian bainhira rezolve probleme liuhusi Tribunál vs. instituisaun tradisionál sira<br />

hanesan adat<br />

21%<br />

60%<br />

Nível konfortu nian bainhira rezolve problema sira liuhusi Tribunál sira vs.<br />

Instituisaun tradisionál sira hanesan adat<br />

Resposta sira bazeia ba jéneru<br />

19%<br />

67%<br />

64%<br />

79%<br />

15%<br />

76%<br />

12%<br />

82%<br />

Feto Mane Feto Mane<br />

Tribunal Adat<br />

Konfortavel tebes Konfortavel uituan<br />

20%<br />

Konfortável tebes Konfortável uitoan Ladún konfortável<br />

13%<br />

(TriFunPl FuL7` hu3`1 Cisan Fu55N hu5_1)<br />

Figura K7<br />

11%<br />

5%<br />

38 | P a j i n a


6. Eoda Punisaun no Hmpunidade<br />

9ha akordu ho 4elat3riu jomisaun 9nkRritu (j9) f:e nian konaBFP kriDe tinan LMM_ nian? kauDa<br />

kontriFuiente Foot ida mak sentidu ida konaBFP impunidade nian neOeFR mai husi fallansu husi<br />

sekt3r Sustisa nian no m3s menus iha 8ontade politika nian atu reDol8e krime gra8e sira neOeFR<br />

akontese toOo iha tinan 1NNN. Durante go8ernasaun 9ndonRDiu nian no m3s desde insepsaun !:TC<br />

nian iha tempu Fadak nia laran depois de independRnsia? iha ona relat3riu filaBfila konaBFP<br />

utiliDasaun forsa neOeFR esesi8u husi polUsia iha TimorBCeste. 4ogerio CoFato? eis hinistru 9nteri3r?<br />

kondenadu tanFa fahe kilat Fa ema si8Ul sira durante kriDe tinan LMM_ nian? fat3r agra8amentu nian<br />

ida Fa kriDe? iha akordu ho relat3riu j9 nian. haske haree Fa katak polUsia simu nU8el respeitu ida<br />

neOeFR aas? maiFR konsidera Fa sira m3s iha sentimentu tauk.<br />

Foin lalais neOe? durante estadu de sUtiu neOeFR ho durasaun fulan haat neOeFR hah% iha loron 11<br />

Fe8ereiru LMM` depois de atentadu asasinatu Fa !rimeiruBhinistru no !reDidente? e:h9T nia<br />

6eksaun Direitus emanus no dustisa TranDit3riu simu relat3riu Falu konaBFP utiliDasaun forsa<br />

neOeFR esesi8u no maltratamentu durante prende neOeFR alegamente kometidu husi memFru !:TC<br />

nian sira. jeiga siraBneOe Falu neOeFR e:h9T simu reklama katak impoin ona malatratamentu<br />

durante detensaun iha estasaun polUsia nian sira? iha neOeFR mak utiliDasaun forsa nian klaramente<br />

la nesesPriu. ToOo ohin loron seidauk iha ofisiPl !:TC nian ruma mak ser8e ona sentensa ida Fa<br />

krime nian. 9ha faktu fulan neOeFR depois de ninia ospitaliDasaun tanFa kanek sira husi kilat musan<br />

nian neOeFR nia simu iha loron 11 Fe8eriru LMM`? !reDidente 4ep%Flika f3 indultu ka redusaun<br />

sentensa Fa priDioneiru nain N4 husi totPl 17N? inklui 4ogerio CoFato no m3s sira hirak neOeFR<br />

kondenadu tanFa krime hasoru umanidade Fa krime sira neOeFR komete durante tinan 1NNN.


100%<br />

90%<br />

80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

Lei proteje akuzadu kriminozu ida atu labele hetan baku husi Polísia..<br />

Karik lei ida-ne’e halo tuir duni iha ita nia hela-fatin ka lae?<br />

47%<br />

47%<br />

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />

Figura K8<br />


nian? inklui 1) melloramentu iha amFiente seguransa nian tomak L) aspirasaun Fa kondisaun<br />

seguransa nian neOeFR diak liu no m3s 3) forsa polUsia nasionPl nian? orgullu p3sBindependRnsia<br />

nian iha TimorBCeste? dukR raiBliur nian. haiFR reDultadu neOe la suSere katak !:TC nia<br />

konkluDaun punisaun Fa suspeitu kriminoDu sira mak hamosu ona sidadaun nia deDapro8asaun? ka<br />

pelumenus redusaun 8iDU8el ida iha konfidRnsia Fa !:TC.<br />

Konfidénsia hira maka ita boot iha ba Polísia agora daudaun ne’e?<br />

3ahatene<br />

3adRnO .,<br />

3aranOmetin<br />

3aranOmetin<br />

uitoan<br />

31,<br />

2,<br />

:!u11LM<br />

Figura N0<br />

laranOmetin teIes<br />

56,<br />

6ur8ey tinan LMM4 no LMM` nian Fuka atu komprende diak liutPn TimorBoan sira nia hanoin konaB<br />

FP punisaun no impunidade Fa krime gra8e sira? espesUfikamente kaDu sira neOeFR mak ema<br />

indi8iduPl komete ona ohoBema. 7nkuantu pergunta sira neOeFR kestiona konaBFP idaBneOe<br />

diferente uitoan entre sur8ey rua neOe: TimorBoan sira Farak teFes mak fiar katak ema idaBidak<br />

neOeFR komete ona ohoBema tenke hetan punisaun hotu kedas laiha egesaun. 9ha tinan LMM`?<br />

pursentu NM husi TimorBoan sira mak hateten katak laiha instPnsia ruma neOeFR mak ema indi8iduPl<br />

ida neOeFR komete ona ohoBema tenke Fele atu e8ita punisaun ka selu kompensasaun Fa 8Utima<br />

sira? enkuantu iha tinan LMM4 nian pursentu N1 mak hateten katak ema ruma neOeFR komete ona<br />

ohoBema tenke Fa komarka dukR f3 kompensasaun ka halo rua neOe hotu.<br />

41 | P a j i n a


Supoin ema balun komete oho-ema. Karik iIta boot hanoin katak iha tempu ne’ebé mak ema ne’e<br />

tenke bele atu ‘evita punisaun’ ka sai livre husi fó ‘kompensasaun’ ba vítima<br />

6%<br />

2008<br />

4%<br />

:!u11LM<br />

Figura N1<br />

:!u1114<br />

Figura NK<br />

90%<br />

Lae Loos, evita punisaun Lahatene/Laiha Resposta<br />

Supoin ema ruma oho ema seluk. Karik sira teke ba komarka,<br />

Fó fila buat ruma nu’udár kompensasaun ka rua ne’e hotu?<br />

2004<br />

1% 3%<br />

5%<br />

Ba Komarka Fó fila buat ruma nu’udár Rua Hotu Lahatene/Seluk<br />

91%<br />

42 | P a j i n a


7. BDneru, Jei no Bustisa<br />

!o8u TimorBCeste sei rekupera hela husi trauma neOeFR sofre ona husi dRkada konflitu nian no<br />

8iolRnsia depois de referendu tinan 1NNN. Feto sira? espesialmente? kontinua sofre proFlema sira<br />

sa%de mentPl nian neOeFR asosiadu ho tortura? 8iolasaun seksual no forma seluk 8iolRnsia nian husi<br />

okupasaun. !roFlema sa%de mentPl nian neOe agra8adu husi n%meru aOas husi 8iolRnsia domRstika<br />

nian neOeFR konstantamenteideDafiu sosiPl no direitus umanus nian ida neOeFR Foot Fa nasaun<br />

neOe. Feto Farak mak deDanimadu atu lori kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian Fa iha set3r Sustisa<br />

formPl nian tanFa ameasa Fa ekonomia neOeFR la seguru no eskluDaun? proFlema ida neOeFR<br />

kompostu husi faktu katak feto sira nia rendimentu neOe iha media FalukBidaBcalu husi mane sira<br />

nian. dustisa no meiu rekursu seluk Fa feto sira dalaBFarak laiha koFertura.


Nivel edukasaun a’as liu saida maka ita boot kompleta ona?<br />

7.A Prosesu Bustisa Jo:(l<br />

:!u11LM<br />

Figura NN<br />

4eDultadu sur8ey tinan LMM4 nian maioria forte ida husi p%Fliku nian apoiu Fa igualdade SRneru iha<br />

prosesu adat tradisionPl nian (_Nq apro8adu). haske nuneOe? haree Fa atitude atu responde Fa<br />

repreDentasaun legPl neOeFR hanesan? signifikamente sai aat liu iha tinan lima ikus neOe. 9ha tinan<br />

LMM`? pursentu 3N apro8a katak feto sira permitidu atu koOalia hodi sira nia naran rasik iha prosesu<br />

Sustisa lokPl nian. jonaBFP nU8el deDakordu nian? dadus hatudu katak Farak liu dala rua husi TimorB<br />

oan sira mak deDapro8a katak feto sira atu koOalia hodi sira nia naran durante prosesu adat Fainhira<br />

kompara ho kaDu iha tinan LMM4 nian (5`q 8s. L5q).<br />

120%<br />

100%<br />

80%<br />

60%<br />

40%<br />

20%<br />

0%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

51%<br />

36%<br />

17%<br />

18%<br />

Laiha edukasaun formál Primária Sekundária Pós Sekundária<br />

Karik ita boot aprova ka dezaprova katak FETO sira permitidu atu ko’alia hodi sira nia naran rasik iha<br />

prosesu adat/justisa lokál nian?<br />

Dezaprova<br />

58%<br />

Aprova<br />

39%<br />

Figura <strong>NO</strong> LMM` :!u11LM? LMM4 :!u114<br />

Aumentu iha fallansu SRneru nian hodi iha asesu Fa Sustisa nian relasiona ho fat3r sira haleOu<br />

perUodu neOe imediatamente molok no depois de independRnsia (LMMLBLMM4) Fainhira f3 atensaun<br />

nasionPl neOeFR Farak Fa iha igualdade SRneru nian hanesan haree iha jonstituisaun? eleisaun<br />

30%<br />

40%<br />

Dezaprova<br />

25%<br />

Aprova<br />

69%<br />

2008 2004<br />

2%<br />

5%<br />

44 | P a j i n a<br />

Feto<br />

Mane


asemFleia konstituiente no m3s nomeasaun sira iha go8ernu nia instituisaun sira. haske nuneOe?<br />

falta iha atensaun p%Fliku neOeFR kontinuadu no m3s penetrasaun estadu nian neOeFR fraku Fele<br />

diminui entuDiaDmu nasionPl nian Fa igualdade SRneru. Fat3r posU8el seluk Fele relasiona ho<br />

re8ersaun husi feto sira nia knaar Fa iha ati8idade domRstika tradisionPl nian sira depois de sira nia<br />

partisipasaun iha mo8imentu reDistRnsia nuOudPr komFatente no m3s operat3riu polUtika nian.<br />

henus iha rendimentu umaBlaran nian durante tinan lima ikus neOe m3s Fele aumenta ona presaun<br />

tradisionPl nian Fa feto sira atu halaOo funsaun domRstika nian neOeFR Foot liu tanFa mane sira nia<br />

knaar hodi asegura kondisaun moris iha umaBkain nia laran aumenta ona. 9daBneOe mos sei Fele<br />

hodi esplika tamFaBsa partisipasaun feto nian tun iha sistema edukasaun formPl nian.<br />

Fallansu paralelu hasoru feto sira nia asesu Fa Sustisa? dadus neOe m3s suSere katak atitude sira<br />

neOeFR admite 8iolRnsia domRstika neOe sai aat liutPn ona iha tinan lima ikus neOe nia laran.<br />

7spesialmente? enkuantu persentaSen TimorBoan neOeFR fiar katak nmane ida iha direitu atu Faku<br />

nia feen Fainhira nia feen nia atitude ladiako kuaDe sei hanesan nafatin desde tinan LMM4 (pursentu<br />

L1 iha tinan LMM` 8s pursentu 1N iha tinan LMM4)? persentaSen husi hirakBneOe hatudu katak sira<br />

deWaprova ho prPtika neOeFR mak haree Fa tun makaOas teFes. 9ha tinan LMM4? Fainhira husu Fa<br />

respondente sira konaBFP karik mane ida iha direitu atu Faku nia feen Fainhira nia feen nia atitude<br />

ladiak? pursentu 75 mak deDapro8a makaOas ho asaun neOe. 9ha tinan LMM` pursentu 34 deOit husi<br />

TimorBoan mak fiar katak nmane ida laiha direitu atu Faku nia feeno no pursentu 44 mak hanoin<br />

katak neOe depende Fa kaDu idaBidak. Tenke nota katak opsaun resposta ida ikus neOe la oferese Fa<br />

respondente sira iha tinan LMM4? neOeFR karik Fele afeta reDultadu sira. ApeDarde neOe? persentaSen<br />

atuPl husi TimorBoan (34q) neOeFR fiar katak laiha egesaun? mane ida laiha direitu atu Faku nia<br />

feen? sei kiOik nafatin. :eOeFR m3s interesante mak feto sira Farak (L4q) dukR mane (1`q) mak<br />

hanoin katak mane ida iha direitu atu Faku nia feen Fainhira nia feen nia atitudes ladiak.<br />

Ema balun hateten katak MANE ida iha direitu atu baku nia feen bainhira nia feen nia atitude ladiak.<br />

Ema seluk hateten katak MANE ruma ne’ebé baku nia oan ne’e sala no tenke hapara.<br />

44%<br />

1%<br />

Ida ne’ebé mak ita boot hanoin katak loos?<br />

21%<br />

34%<br />

2008<br />

Mane iha direitu ida atu baku nia feen<br />

Mane laiha direitu atu baku nia feen<br />

Lahatene/Laiha resposta<br />

Depende de’it [husi kazu ba kazu<br />

:!u11LM<br />

Figura NP<br />

45 | P a j i n a


Ema balun hateten katak mane ida iha direitu atu baku nia feen bainhira nia attitude ladiak.<br />

Ema seluk hateten katak mane ruma e’ebé baku nia feen ne’e sala no tenke hapara.<br />

Husi vizaun sira-ne’e ida ne’ebé loos mak besik ba ita boot nian?<br />

2004<br />

7%<br />

75%<br />

:!u11LM<br />

Figura NQ<br />

19%<br />

Mane iha direitu atu baku nia feen<br />

Mane ne’ebé baku nia feen ne’e sala<br />

Lahatene<br />

46 | P a j i n a


8. Dalan 'a Bustisa<br />

7ma sira neOeFR Fuka Sustisa lao tuir dalan neOeFR kom%n iha TimorBCeste. lainhira proFlema ka<br />

disputa ida mosu iha komunidade ida nia laran? parte sira husi konflitu lori sira nia kaDu husi<br />

autoridade lokPl no komunidade nian husi nU8el sira neOeFR kiOik liu toOo neOeFR aOas liu? egetu Fa<br />

krime gra8e sira. jrime gra8e siraBneOe tUpikamente refere diretamente Fa !olUsia no sistema Sustisa<br />

formPl nian hodi halo prosesu. la kaDu si8Ul no krime men3r siraBneOe? Fa dalaBuluk sei hatoOo Fa<br />

lUder famUlia respeti8a? neOeFR sei koko atu negosia solusaun ida ho gefe famUlia husi parte seluk<br />

husi konflitu neOe. 6e karik la reDol8e hafoin kaDu neOe sei lori Fa Xefe Aldeia, neOeFR in8ol8e lia nain<br />

no ema sira seluk neOeFR ema respeitu atu Fuka solusaun ruma. 6e karik seidauk reDol8e nafatin iha<br />

etapa idaBneOe? kaDu neOe sei lori Fa iha Xefe Suco. kefe suco sira halo desiDaun atu in8ol8e autoridade<br />

sira seluk? hanesan lia nain. 6e karik seidauk reDol8e nafatin? gefe suco sei f3 autoriDasaun informal<br />

Fa parte sira atu refere kaDu neOe Fa iha polUsia ka triFunPl. lainhira refere kaDu ida Fa iha polUsia la<br />

signifika kaDu neOe tama ona iha sistema formPl nian. !olUsia Fele halaOo knaar ida iha prosesu sira<br />

reDolusaun disputa tradisionPl nia laran? inklui mediasaun Fa 8iolRnsia domRstika? haksesukBmalu<br />

rai? no m3s neOeFR relasionadu ho asuntu paternidade nian. 7nkuantu dadus husi sur8ey tinan LMM`<br />

no LMM4 nian re8ela katak TimorBoan sira sei fiarBmetin Farak liu Fa iha mekaniDmu sira Sustisa<br />

tradisionPl nian? hatene uitoan deOit konaBFP di8ersidade iha Fuka Sustisa nian Fa tipu kaDu neOeFR<br />

diferente. 6ur8ey tinan LMM` nian neOe ho intensaun atu Fuka nuansa neOeFR Foot liutPn iha<br />

komunaidade no karakterUstika %niku sira konaBFP oinsP mak trata ho tipu diferente husi kaDu siraB<br />

neOe. DalaBuluk determina frekuRnsia husi tipu oioin husi kaDu siraBneOe? hafoin eDamina dalan hodi<br />

trata ho tipu idaBidak husi kaDu neOe.<br />

8.1 Fre:uDnsia Nusi "rime _ Disputa<br />

Tuir dadus iha Figura 37? haksesukBmalu rai nian mak nuOudPr krimemdisputa neOeFR respondente<br />

sira temi frekuentemente liu (L_q) katak sira ka sira nia memFru famUlia ida esperiRnsia iha tinan<br />

rua liuFP nia laran. piolRnsia domRstika tama iha kategoria nuOudPr krimemdisputa segundu neOeFR<br />

esperiRnsia dalaBFarak liu (15q)? tuir fali naOok karau (Nq)? disputa paternidade (7q)? asaltu fUDika<br />

(7q)? hetan Faku husi mestre ida (_q)? 8iolasaun Fa kontratu neg3siu nian (5q)? no polUsia aFuDa<br />

sira nia podRr (3q).<br />

Karik iIta boot ka ita nia família esperiénsia ona ________ durante tinan 2 ikus<br />

ne’e?<br />

0 5 10 15 20 25<br />

% % % % % %<br />

Haksesuk malu rai<br />

Violensia domestika<br />

Na’ok<br />

karau<br />

Haksesuk malu kona-bá “se mak inanaman<br />

husi labarik ida”<br />

Asaltu fisika husi ema<br />

seluk<br />

Hetan baku husi mestre<br />

ida<br />

Viola ba kontratu<br />

negosiu<br />

Polisia abuza sira nia poder<br />

3<br />

%<br />

7<br />

%<br />

7<br />

%<br />

6<br />

%<br />

5<br />

%<br />

9%<br />

15<br />

%<br />

26<br />

%<br />

30<br />

%<br />

:!u11LM<br />

Figura N7<br />

47 | P a j i n a


9nsidRnsia neOeFR haktuir konaBFP krimemdisputa ruma iha Figura 37 nia laran Fele kiOik liu fali<br />

dukR ida neOeFR hein atu hetan. !rimeiru? iha sur8ey estensi8u neOeFR hatudu katak 8iolRnsia<br />

domRstika neOe nuOudPr proFlema ida neOeFR espalladu teFes iha sosiedade Timor nian. laDeia Fa<br />

sur8ey konaBFP !ersepsaun !olUsia jomunitPria nian? polUsia perseFe katak 8iolRnsia domRstika<br />

mak sai nuOudPr proFlema seguransa lokPl nian neOeFR sRriu teFes? no hateten katak neOe mak tipu<br />

husi disputa nian neOeFR sira in8ol8e dalaBFarak hodi halo mediasaun. 6a tan? pursentu 15 deOit husi<br />

TimorBoan sira mak reklama katak esperiRnsia ona 8iolRnsia domRstika iha tinan L liuFP nia laran.<br />

7nkuantu sur8ey neOe la in8estiga raDaun sira Fa 8iolRnsia domRstika nian neOeFR aparente la relata?<br />

raDoa8el katak TimorBoan Farak la konsidera insidRnsia Falu husi 8iolRnsia entre memFru famUlia<br />

nian? atu kualifika hanesan neOe.<br />

4eDultadu seluk ida neOeFR mak la aSusta fasilmente ho dadus sira seluk mak katak pursentu 3 deOit<br />

husi TimorBoan sira mak hateten katak sira ka sira nia famUlia enfrenta polUsia halo aFuDu sira nia<br />

podRr.


Sé loos mak ema primeiru, karik iha, ita boot ba hasoru atu bele rezolve kazu haksesuk-malu rai nian?<br />

Xefe Aldeia<br />

Xefe Suco<br />

Katuas Sira<br />

Familia<br />

Konsellu Suco<br />

Polisia<br />

La hakbesik ba ema ruma<br />

Tribunal<br />

Administrador Sub-distritu<br />

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%<br />

3%<br />

3%<br />

4%<br />

5%<br />

6%<br />

nuL`N<br />

Figura N8<br />


25%<br />

20%<br />

15%<br />

10%<br />

5%<br />

0%<br />

23%<br />

Xefe<br />

Aldeia<br />

17%<br />

Sé loos mak atualmente rezolve kazu sira haksesuk-malu rai nian?<br />

(respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)<br />

16%<br />

13%<br />

nu175<br />

Figura N9<br />

4eDolusaun iha kaDu konaBFP naOok karau nian neOe haree Fa %niku uitoan? iha neOeFP 8Utima Farak<br />

teFes (3_q) neOeFR sira nia karau ema naOok iha tinan rua neOe nia laran la Fa hakFesik Fa ema ruma<br />

hodi hetan asistRnsia. lainhira husu raDaun sira tansP? maioria husi respondente sira hatPn katak<br />

sira laiha e8idRnsia ka lahatene sR loos mak komete ona krime neOe. Fainhira sidadaun sira hakFesik<br />

an duni Fa ema seluk hodi husu tulun? dalaBFarak ema primeiru mak gefe aldeia? tuir dook teFes<br />

husi gefe suco (11q). !ursentu N deOit mak kontaktu polUsia hodi hetan asistRnsia no pursentu 1<br />

mak lori kaDu neOe Fa iha triFunPl.<br />

Xefe Aldeia<br />

La hakbesik ba ema<br />

ruma<br />

Xefe Suco<br />

Polísia<br />

Katuas sira<br />

Konsellu Suco<br />

Familia<br />

Tribunál<br />

Polísia Xefe Suco katuas<br />

sira<br />

1%<br />

nu1M7<br />

Figura O0<br />

9nteresante teFes? maske polUsia iha poDisaun terseiru iha liEa iha kotuk Fa gefe aldeia no gefe suco<br />

sira nuOudPr entidade neOeFR mak sidadaun sira hakFesik Fa dalaBuluk atu reDol8e kaDu sira naOok<br />

karau nian? maiFR sidadaun hateten katak polUsia nuOudPr instituisaun neOeFR dalaBFarak liu<br />

responsP8el atu reDol8e kaDu sira naOok karau nian (LNq)? tuir mak gefe suco (L1q) no gefe aldeia<br />

(1_q). 4eDultadu idaBneOe konaBFP polUsia nian hatudu tan dalan Fa Sustisa nian neOeFR kompleksu<br />

neOeFR mak sidadaun TimorBCeste nian utiliDa? iha neOeFR mak kaDu si8Ul no krimemdisputa sira<br />

neOeFR relati8amente kiOik apreDenta Fa dalaBuluk Fa iha lUder lokPl sira tanFa prPtiku maiFR<br />

frekuentemente refere Fa iha polUsia karik Fainhira lUder lokPl sira laFele ona reDol8e proFlema neOe.<br />

9%<br />

6%<br />

3%<br />

Família Hau rasik Tribunál Konsellu<br />

Suco<br />

Ema ne’ebé hakbesik ba dala-uluk atu rezolve disputa na’ok karau nian<br />

3%<br />

3%<br />

6%<br />

9%<br />

11%<br />

28%<br />

2% 2%<br />

ONG Asisténsia<br />

Legál nian<br />

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%<br />

36%<br />

50 | P a j i n a


Polísia<br />

Xefe Suco<br />

Xefe Aldeia<br />

Katuas sira<br />

Família<br />

Konsellu Suco<br />

Advogadu<br />

Tribunál<br />

2%<br />

3%<br />

3%<br />

Sé loos mak atualmente rezolve disputa na’ok karau nian?<br />

(respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)<br />

10%<br />

11%<br />

16%<br />

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%<br />

nu41<br />

Figura O1<br />

lainhira reDol8e kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian? sidadaun sira dependente forte teFes Fa iha<br />

lUder komunitPria sira? hanesan gefe aldeia sira (L_q)? gefe suco sira (LLq) no katuas sira (1_q). 9ha<br />

tempu hanesan? famUlia m3s iha papRl importante ida hodi halo mediasaun Fa insidente sira<br />

8iolRnsia domRstika nian. Depois de gefe aldeia sira? famUlia mak nuOudPr mekaniDmu tuir mai<br />

neOeFR kom%n liu (LLq) neOeFR respondente sira uDa hodi reDol8e proFlema sira 8iolRnsia<br />

domRstika nian. ApeDarde 8iolRnsia domRstika neOe ilegPl? iha pursentu 7 deOit husi respondente sira<br />

mak katak Fa dalaBuluk sira kontaktu polUsia. deralmente? dadus neOe konfirma katak prosesu sira<br />

mediasaun nian neOe sei nafatin iha famUlia no komunidade sira nia reinu. 4aDaun sira neOeFR<br />

pro8P8el mak katak 8iolRnsia domRstika neOe seidauk haree nuOudPr krime ida iha maneira neOeFR<br />

hanesan ho naOok no ohoBema? no m3s iha estigma sosiPl ida Fainhira in8ol8e polUsia iha Fuat<br />

neOeFR mak konsidera nuOudPr asuntu pesoPl (partikulPr) nian.<br />

Xefe Aldeia<br />

Familia<br />

Xefe Suco<br />

Katuas<br />

sira<br />

Polísia<br />

La hakbesik bá ema<br />

ruma<br />

Konsellu Suco<br />

nu171<br />

Figura O1<br />

21%<br />

29%<br />

Ema ne’ebé hakbesik ba dala-uluk atu rezolve kazu sira violénsia doméstika nian<br />

2%<br />

3%<br />

7%<br />

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%<br />

16%<br />

17%<br />

22%<br />

26%<br />

51 | P a j i n a


jonaBFP atualmente reDol8e duni kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian? haree Fa katak gefe aldeia sira<br />

iha duni susesu hodi reDol8e kaDu sira neOeFR mak apreDenta Fa sira. Dadus neOe hatudu katak<br />

pursentu L3 husi respondente sira haktuir katak gefe aldeia sira mak ema neOeFR sira hakFesik Fa<br />

dalaBuluk hodi f3 asistRnsia iha kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian no pursentu LL haktuir katak<br />

gefe aldeia sira reDol8e duni sira nia kaDu. 9ha adisaun? dadus neOe suSere katak enkuantu famUlia sira<br />

mak dalaBFarak sai nuOudPr fatin neOeFR kaDu siraBneOe apreDenta Fa dalaBuluk nian (LLq)? sira dalaB<br />

ruma lad%n responsP8el atu atualmente reDol8e kaDu (Nq). Tuir fali mai? enkuantu pursentu 7 deOit<br />

mak hateten katak sira hakFesik polUsia Fa dalaBuluk? pursentu 17 hateten katak polUsia mak<br />

%ltimamente responsP8el Fa hodi reDol8e kaDu neOe. DeDigualdade idaBneOe suSere katak maske<br />

sidadaun sira prefere atu e8ita polUsia nia in8ol8imentu iha kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian tanFa<br />

estigma sosiPl nian? maiFR ikus mai polUsia in8ol8e duni Fainhira pro8a katak tipu sira seluk husi<br />

mediasaun nian lahetan susesu.<br />

25%<br />

20%<br />

15%<br />

10%<br />

5%<br />

0%<br />

23%<br />

Xefe<br />

Aldeia<br />

17%<br />

Sé loos mak rezolve kazu violénsia doméstika nian?<br />

(respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)<br />

16%<br />

13%<br />

Polísia Xefe Suco Katuas<br />

sira<br />

nu13N<br />

Figura OK<br />

Dadus neOe re8ela moda neOeFR interesante konaBFP ni8el atuPl husi reDolusaun Fa tipu kaDu<br />

diferente sira neOeFR eDamina ona iha kapUtulu idaBneOe nia laran.


90%<br />

80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

39%<br />

61%<br />

Kazu sira ne’ebé resolve ona no mós la rezolve<br />

81%<br />

19%<br />

nu1M7X nu171X nu175<br />

Figura ON<br />

9kus liu? dadus iha Figura 44 iha kraik neOe f3 liutPn e8idRnsia katak asesiFilidade no m3s<br />

utiliDasaun p%Fliku nian Fa triFunPl formPl sira sei limitadu nafatin iha TimorBCeste.


espondente sira komprende ka lae konaBFP prosesu sira Fainhira iha triFunPl? pursentu 3M hatudu<br />

katak sira la komprende? enkuantu pursentu _7 hateten katak sira komprende.<br />

Bainhira ita boot iha Tribunál, karik prosesu sira Tribunál nian ne’e<br />

hala’o iha lian (lian) ne’ebé ita boot prefere?<br />

Lae, 31%<br />

Lahatene, 5%<br />

nu11_<br />

Figura OP<br />

henus iha asesu Fa triFunPl formPl nian no m3s koEesimentu limitada konaBFP prosesu triFunPl<br />

nian Fele kontriFui Fa insidRnsia sira neOeFR mak sidadaun sira foti Sustisa tuir sira nia hakarak<br />

rasik. Ciu metade husi respondente sira (54q) mak hatoOo katak iha sira nia komunidade laran?<br />

Fainhira proFlema ka disputa gra8e ida laFele resol8e liu husi mediasaun tradisionPl ka sistema<br />

formPl nian? ema sira tenta atu Fuka solusaun tuir sira an rasik (Figura 4_).<br />

:!u11LM<br />

Figura OQ<br />

Loos, 63%<br />

Iha ita boot nia área, se karik labele rezolve problema grave ka disputa boot ida liu husi lei formál<br />

nian, karik ema sira hala’o (foti) justisa tuir sira nia hakarak?<br />

42%<br />

3% 1%<br />

54%<br />

Loos<br />

Lae<br />

Lahatene<br />

La iha resposta<br />

54 | P a j i n a


ApDndise 1G Eetodolo`ia<br />

6ur8ey neOe halaOo liu husi entre8ista partikulPr (pri8ada) ho asesu rand3miku ida? sample<br />

repreDentati8u ho sidadaun nain 11LM? ho idade 17 Fa leten? iha distritu tomak iha TimorBCeste<br />

durante loron 1N iha fulan DeDemFru LMM` (5BL3 DeDemFru). 6erFisu terenu no prosesamentu<br />

dadus nian halaOo husi 9:69;


Ear`en erru<br />

harSen erru SerPl Fa esperimentu neOe L.NLq? ho N5q inter8alu konfidensia. haske nuneOe? instrumentu<br />

sur8ey neOe deDeEa atu inklui n%meru ida husi pergunta sira akompaEamentu nian? partikulPr konaBFP kaDu<br />

krime ka si8Ul neOeFR mak respondentes hasoru? aumenta marSen erru nian iha kaDu Falun.


Su'stituisaun 'a Pespondente<br />

• lainhira respondente loloos nian la disponU8el iha tentati8a Fa dalaBuluk nian? ninia polUtika mak<br />

atu koko Folu hikas fali molok halo suFstituisaun.<br />

• suFstitutu siraBneOe selesiona liu husi prosesu neOeFR hanesan ho respondente oriSinPl sira<br />

• :i8el suFstituisaun nasionPl atuPl nian mak 5.5q<br />

"ontrolu "ualidade<br />

9:69;


ApDndise AG Demogr(fi:u<br />

Dadus [asion(l<br />

Fahe urFanamrurPl Fa esperimentu nasionPl husi respondente nain 11LM neOe respeti8amente<br />

pursentu L7.4 no pursentu 7L._. jonforme TaFela !rioridade :asionPl Diresaun :asionPl<br />

7statUstika nian husi sensu !opulasaun no AloSamentu TimorBCeste nian? deDdoFramentu Fa<br />

TimorBCeste mak pursentu L5.5 urFana no pursentu 74.5 rurPl.<br />

jonsistente ho dadus neOeFR kontein iha TaFela !rioridade :asionPl Diresaun :asionPl 7statUstika<br />

nian husi sensu !opulasaun no AloSamentu TimorBCeste nian? esperimentu nasionPl nian<br />

konstituidu uniformemente tuir SRneru? ho mane pursentu 5M.1 no feto pursentu 4N.N.<br />

Alkanse 9dade nian<br />

Proporsaun respondente nian 'a9eia 'a idade no `Dneru<br />

!roporsaun Dadus 6ensu LMM4 konaBFP<br />

!opulasaun TimorBCeste nian ho idade 17 ka liutPn<br />

FrekuRnsia<br />

6uplementPr<br />

7sperimentu nian<br />

17 maiFR menus husi L5 L_.Nq L_.5q<br />

L5B34 L4.7q L4.3q<br />

35B44 1N._q 1N.7q<br />

45B54 13.Nq 14.3q<br />

55 ka liutPn 14.Nq 14.`q<br />

TotPl hane 5M.3q 5M.1q<br />

TotPl Feto 4N.7q 4N.Nq<br />

Proporsaun respondente 'a9eia 'a nbvel edu:asaun<br />

!roporsaun 4espondente nian (BaWe` esperimentu<br />

nasionesimentu edukasion


F. Gulan ida ita gasta osan 1ira 1odi sosa sasan ba nesesidade baHi*u B1a1anIC><br />

B8C<br />

ApDndise 3G "estion(riu<br />

_ `.5 1<br />

`.2O5- .<br />

`51O1-- 3<br />

`1-1O15- 4<br />

`151O.-- 5<br />

`.-1O3-- 2<br />

`3-1O4-- 7<br />

`4-1 a 7<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

:. 3ta nia es*ola to ?ita *o%@leta ita ni=el edu*asaun neA B8C<br />

4. Jian ida nebe %a* 3ta @refere liu atu uHa 1odi si%u infor%asaun !"A$ no<br />

%os infor%asaun 1usi Material KLKMNMK nian> BMC<br />

BNM8PO8!L ,MJM MPJ!3PJPQ ML3,M JLR,MJM K3J3 SL3NK3NL res@ondente<br />

UMKLN VKoaRlia oitRoan de


Drimeiru &egundu Terseiru<br />

Y. Proble%a 1a*sesu*R%alu no @roble%a sira selu* tanQ baiRbain %osu i1a 3ta<br />

nia %oris lorRloron nian. 3ta sente duni *ata* JM3 for%al sufisienteZtoo ona<br />

atu bele reHol=e @roble%a 1ira* ne 1otu *a la B8C<br />

Chefe de Aldeia 1<br />

Chefe de &uco .<br />

Darlamentu 3<br />

Dolisia 4<br />

CoKernu 5<br />

cinisteriu fustisa 2<br />

Eatuas sira 7<br />

&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 7<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

3;&e too ona 1<br />

3adun sufisientedladun too .<br />

3a4ee laOtoo 3<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

[. 3ta nia @ri%eiru lin1aZfonte ba infor%asaun *ona ba JM3 GONMLJ nian %a*<br />

ida nebe> B8C<br />

a. 8e %a* dada BMC<br />

BKLKMNMK !P3N MLJPX Pri%eiruQ 8egunduQ !erseiruQ M!_. JL,MJM JM<br />

NM8PO8!L NM,M KLKMNMK 3KL NM`C KP8P !LNX Keta i1a tan e%a selu* ru%a<br />

*ari*><br />

Drimeiru &egundu Terseiru<br />

Chefe de Aldeia 1<br />

Chefe de &uco .<br />

Darlamentu 3<br />

Dolisia 4<br />

CoKernu 5<br />

cinisteriu fustisa 2<br />

Eatuas sira 7<br />

&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 7<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

=adio 1<br />

TeleKiXaun .<br />

fornal 3<br />

Familiad>elundEomunidade 4<br />

Chefe de Aldeia 5<br />

Chefe de &uco 2<br />

3ider Eomunitariu sira 7<br />

9greiha 7<br />

@C; 6<br />

Drokurador 1-<br />

Defensor DuIliku 11<br />

AdKogadu sira 1.<br />

Dolisia 13<br />

&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 14<br />

3aO3;& d 3a4e d 3aOhetan informasaun 6-<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

:b. 8e %a* res@onsabiliHa ba dala ulu* atu 1a*ere* Negula%entu sira nebe %a*<br />

u*un 3ta @o=u nia %oris i1a ne> BMC<br />

BKLKMNMK !P3N MLJPX Pri%eiruQ 8egunduQ !erseiruQ M!_. JL,MJM JM<br />

NM8PO8!L NM,M KLKMNMK 3KL NM`C KP8P !LNX Keta i1a tan e%a selu* ru%a<br />

*ari*><br />

\. 3ta sente *ata* 3ta bele 1etan infor%asaun nebe sufisiente *a naton wain1ira<br />

3ta @ersiHa *a la B8C<br />

Drimeiru &egundu Terseiru<br />

3;&e naton 1<br />

3a4ee 3aOtoo .<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

Dolisia D@T3 1<br />

Chefe de suco .<br />

Eatuas 3<br />

cemIru Eomunidade sira 4<br />

9greiha 5<br />

^au niaOan rasik 2<br />

^. 8e %a* i1a res@osabilidade ulu*Rliu *ona ba JM3 no ONUMN i1a 3ta nia area><br />

BMC<br />

BKLKMNMK !P3N MLJPX Pri%eiruQ 8egunduQ !erseiruQ M!_. JL,MJM JM<br />

NM8PO8!L NM,M KLKMNMK 3KL NM`C KP8P !LNX Keta i1a tan e%a selu* ru%a<br />

*ari*>


3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

:[. 3ta sente $A"A/ .&A0A/ *a la B8C<br />

3aran kma4an teIOteIes 1<br />

3adun .<br />

3a4e 3<br />

3a4e liu kedas 4<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

^au nia familia 7<br />

Chefe de Aldeia 7<br />

3ia @a4in 6<br />

CoKernu Yen geral] 1-<br />

Darlamentu 11<br />

&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 1.<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

::. 3ta rona ti1a ona *ona ba !N3,PNLJ *a la B8C<br />

:\. Oras ne dadaA i.17.A<br />

Fi4ar oitOoan . OOO >A i.17.A<br />

3adun fi4ar 3 OOO >A i.17.><br />

3aOfi4ar teIOteIes 4 OOO >A i.17.><br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i.16<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.16<br />

:D. 31a *ari* !N3,PNLJ ru%a nebe besi* i1a ne atu ita bele uHa wain1ira 3ta<br />

@ersiHaQ *a la B8C<br />

9ha 1<br />

3aO9ha .<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

:^. L. !anbaRsa %a* 3ta fi BOPMNC<br />

:F. Uesde u*unRanQ 3ta *a 3ta nia fa%ilia ru%a lori ona *aHu ru%a ba tribunal *a<br />

seiRdau*> B8C<br />

3ose lori Ia ;na 1 OOO >A i.14<br />

3a4ee seiOda4uk . OOO >A i.12<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i.12<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.12<br />

:^. ,. !anbaRsa %a* 3ta laRfi BOPMNC<br />

:c. Sain1ira 3ta i1a tribunalQ @rosesu nebe 1alaA i..-.><br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i..1<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..1<br />

3;&e Eompriende 1<br />

3a4ee 3aOkompriende .<br />

3AO^ATU@U 67


DY. 3ta rona ona *ona ,L gro*urador Uistrital><br />

Db. L. !anbaRsa %a* 3ta KLKLNLK ofisial ida 1usi siste%a tribunal for%al nian<br />

%ai tulun 3ta resol=e @roble%a i1a 3ta nia area> BOPMNC<br />

3;& 1<br />

3a4ee laOlos .<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

Db. ,. !anbaRsa %a* 3ta JLKOK3 ofisial ida 1usi siste%a tribunal nian %ai tulun 3ta<br />

resol=e 3ta nia @roble%a i1a 3ta nia area> BOPMNC<br />

D[. 3ta rona ti1a ona *ona ba NfO nebe fo tulun i1a area hP8!38L GONMLJ nian<br />

*aRla B8C<br />

3;&e rona ona 1 OOO >A i..7<br />

3a4ee laOlrona ida . OOO >A i..6<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i..6<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..6<br />

D\. Sain1ira 1etan @roble%a ru%a *ari*Q 3ta sei bu*a tulun ba dustisa 1usi NfO<br />

*aRla B8C<br />

D:. 3ta 1anoin *ata* siste%a dustisa for%al ne 1alo atu tulun duni e%a 1anesan<br />

3ta *aRla B8C<br />

3;& 1 OOO >A i..7<br />

3a4ee laOlos . OOO >A i..6<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i..6<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..6<br />

3;& 1<br />

3a4ee laOlos .<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

D^. OinRsa %a* 3ta nia fi B8C<br />

DD. 3ta 1anoin *ata* i%@le%entasaun JM3 tulun duni e%a 1anesan 3ta *aRla B8C<br />

Fi4ar teIOteIes 1<br />

3aOdun fi4ar liu .<br />

3aOfi4ar 3<br />

3aOfi4ar teIOteIes 4<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

3;& 1<br />

3a4ee laOlos .<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

DF. 3ta rona ti1a ona *ona ba LUeOfLUP *a la B8C<br />

Da. Pur iHe%@luQ i1a e%a ida o1o e%a selu* ida. !uir 3ta nia 1anoin e%a nebe<br />

*o%ete *ri%i 1odi o1o e%a selu* neQ wain1ira nia bele selu fali %ateRisin<br />

=iti%a nianQ nia bele li=re ona *aRla B8C<br />

3;&e rona ona 1 OOO >A i..4<br />

3a4ee laOrona ida . OOO >A i..5<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i..5<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..5<br />

3;&e dala ruma Iele 1 OOO >A i.3-<br />

3a4ee laOIele . OOO >A i.31<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i.31<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.31<br />

Dc. 31a *ari* LUeOfLUP ru%a i1a 3ta nia area ida ne *aRla B8C<br />

3;&e 9ha 1<br />

3a4ee laOliha .<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66


3aOkonkorda . OOO >A i.32<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i.32<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.32<br />

Fb. 8M JO8 KLN3K i1a g.Da saRida %a* 1alo e%a ne bele 1etan liberdade %as*e<br />

nia *o%ete ti1a *ri%e todan 1anesan ida nebe nia 1alo ti1a ona ne> BOPMNC<br />

FY. 8e 3!L KONKONUL KLN3K i1a situasaun ida nebe %a* bele fo fatin ba feto<br />

sira atu *oaRlia rasi* ba sira niaRan> BMC<br />

F:. Jei 1ateten *ata* VJabele nega dustisa ba e%a idaQ tanba de


cc. ^au sei ^AT?D? >A 9TA lista proIlema hirak tuir mai ne. FaKor ida dehan mai<br />

lainhira !"# %&# '#(&)&# *# !"# %&# +&,&%-. /.(# hetan esperiensia hasoru<br />

proIlema hanesan hirak neIe tuir mai ne durante tinan . liu IaA B8C<br />

Fa. L. !anbaRsa %a* 3ta G3 BOPMNC<br />

k<br />

KLiP 83NL<br />

KLiP<br />

1 @a4uk Earau Y01 2#3.*<br />

B&5& *# A%&(#) 78).*<br />

*#/&* 9 BA KA;< = >]<br />

Fa. ,. !anbaRsa %a* 3ta JLRG3LN i1a dustisa tradisional nian> BOPMNC<br />

3N8!NP8LPN<br />

JL 3KL<br />

NM8PO8!L<br />

JO8 JLaku Alunu<br />

7 Biolasaun iha Eontratu<br />

c:. OinRsa %a* 3ta 1are *ona ba efeti=idade Polisia 1odi %antein seguransa i1a<br />

3ta nia *o%unidade laran> B8C<br />

8M KLN3K 83M R<br />

RRRRRRRRRRR ,L<br />

g.[F<br />

8M KLN3K 83M R<br />

RRRRRRRRRRR ,L<br />

g.\D<br />

7 DroIlema &U3?E<br />

6 Ataka FiXika ka Asalta<br />

UfetiKu teIOteIes 1<br />

3adun efetiKu .<br />

3aOefetiKu ida 3<br />

3aOefetiKu liu kedas 4<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

8M KLN3K 83M R<br />

RRRRRRRRRRR ,L<br />

g.::^<br />

cD. 3ta nia fi B8C<br />

cY. 8M JO8 KLN3Ke 9ta Iuka tulun husi ema ruma atu resolKe kaXu ne kaOla4eA &e<br />

mak 9ta Iuka Ia dala ulukA &e mak tuirA Y^ili ema neIe mak sira temi iha kraik<br />

ne hodi hatama tuir urutan] Yc]<br />

Fi4ar teIOteIes 1<br />

3adun fi4ar .<br />

3aOfi4ar 3<br />

3aOfi4ar teIOteIes 4<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

Drimeiru &egundu Terseiru Euarto Einto kA9@^9=A D=9U@&^U<br />

?=?TA@ @U O >A i.47<br />

3aOIa Iuka nem ema ida 1 OOO >A i.42<br />

Eonseilho de &uco .<br />

Chefe de &uco 3<br />

Chefe de Aldeia 4<br />

3ia @a4in 5<br />

TriIunal 2<br />

Drokurador 7<br />

Defensor DuIliku 7<br />

AdKogadu 6<br />

Dolisia 1-<br />

9greiha 11<br />

cF. Jei @retede *ata* Polisia sei laRba*u *ri%inoHu ida nebe %a* 1etan<br />

a*uHasaun. JM3 ida ne a@li*a duni ona i1a 3ta nia area *aRla B8C<br />

3;&e aplika duni ona 1<br />

3a4ee seiOda4uk aplika ida .<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66


3AO^ATU@U 67 OOO >A i.51<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.51<br />

Yb. L. !anbaRsa %a* ita sente Kontente> BOPMNC<br />

Dadre 1.<br />

;rganiXasaun 3>^ 13<br />

@C; 14<br />

Familia d Ielun 15<br />

&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 12<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i.47<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.47<br />

Yb. ,. !anbaRsa %a* 3ta JLRKON!MN!M 1o reHultadu> BOPMNC<br />

c[. KLN3K lJLR,L ,PKL MML 3UL< 3KL g.cYQ tanbaRsa> BOPMNC<br />

Y:. 8e *a organiHasaun ida nebe %a* 3ta 1a*ara* liu atu tulun 3ta resol=e<br />

@roble%a ida ne> B8C<br />

c\. Proble%a ne resol=e ti1a duni ona *a seiRda B8C<br />

Eonselho de &uco 1<br />

Chefe de &uco .<br />

Chefe de Aldeia 3<br />

3ia @a4in 4<br />

TriIunal 5<br />

Drokurador 2<br />

Defensor DuIliku 7<br />

AdKogadu 7<br />

Dolisia 6<br />

9greiha 1-<br />

Dadre 11<br />

;rganiXasaun 3>^ 1.<br />

@C; 13<br />

Familia d Ielun 14<br />

&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 15<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

3;&e resolKe tiha ona 1 OOO >A i.47<br />

3a4ee seiOda4uk reXolKe ida . OOO >A i.51<br />

3AO^ATU@U 67 OOO >A i.53<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.53<br />

c^. 8M JO8Q i1a g.c\ se *a organiHasaun ida nebe %a* tulun 1odi reHol=e> B8C<br />

YD. OinRsa %a* bele 1aRdi<br />

BOPMNC<br />

Eonselho de &uco 1<br />

Chefe de &uco .<br />

Chefe de Aldeia 3<br />

3ia @a4in 4<br />

TriIunal 5<br />

Drokurador 2<br />

Defensor DuIliku 7<br />

AdKogadu 7<br />

Dolisia 6<br />

9greiha 1-<br />

Dadre 11<br />

;rganiXasaun 3>^ 1.<br />

@C; 13<br />

Familia d Ielun 14<br />

&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 15<br />

3AO^ATU@U 67<br />

3A 9^A =U&D;&TA 66<br />

ca. 3ta sente *ontente 1o reHultadu ne *aRla B8C<br />

3;& 1 OOO >A i.5-.A<br />

3a4ee laOlos . OOO >A i.5-.>


53-125 PERGUNTAS HANESAN TUIR CAZU ESPESIFIKU: Haksesuk malu rai,<br />

Violensia Domestika, na’ok karau, disputa paternidade, asaltu fíziku, violasaun<br />

kontratu bisnis, abuzu poder polisia nian, mestre baku.<br />

:D[. 3ta i1a tan buat ru%a nebe %a* 3ta 1a*ara* *oaRlia *ona ba siste%a<br />

dudicial nian> BOPMNC


Rua De Nu Laran No.20<br />

Bairro Dos Grillos<br />

Dili, Timor-Leste<br />

Tel: + 670 331-3457<br />

www.asiafoundation.org

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!