LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE - La'o Hamutuk
LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE - La'o Hamutuk
LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE - La'o Hamutuk
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>LEI</strong> <strong>NO</strong> <strong>JUSTISA</strong> <strong>IHA</strong> <strong>TIMOR</strong>-<strong>LESTE</strong><br />
Peskiza ba Sidadaun nian Konsiensa no<br />
Atitude kona-bá Lei no Justisa<br />
2008<br />
THE JUSTICE FACILITY<br />
A BILATERAL CO-OPERATION BETWEEN THE<br />
GOVERNMENTS OF <strong>TIMOR</strong> – <strong>LESTE</strong> AND AUSTRALIA
!er$e%$&un)S+,&,&un)n+&n)-on&/b1)2e+)no)3u$t+$&:))<br />
!i#or&'este ,--.<br />
!rod%s husi: The Asia Foundation<br />
Aut3r 4elat3riu nian: 6ilas 78erett<br />
6er8isu Terenu: 9:69;
S+67&)<br />
Ah! i Aliansa haioria !arlamentPr<br />
ATd i The Asia Foundation nia !rograma Asesu Fa dustisa<br />
AusA9D i ASRnsia Australianu nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl<br />
j9 i jomisaun 9nkRritu :asons enidas nian<br />
6Fd B 6entru Formasaun dudisiPl<br />
F47T9C9: B Frente 4e8olucionPria de TimorBCeste 9ndependente<br />
hd i hinistRriu dustisa<br />
f:; i frganiDasaun :QoB;o8ernamentPl<br />
!:TC i !olUsia :asionPl TimorBCeste<br />
4DTC i 4ep%Flika DemokrPtika TimorBCeste<br />
TAF i The Asia Foundation<br />
:e i :asoens enidas<br />
e:h9T i hisaun 9ntegradu :asons enidas nian iha TimorBCeste<br />
e:!fC i !olUsia :asons enidas<br />
e6A9D i ASRnsia 7stadus enidus nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl<br />
e:TA7T i Autoridade TranDit3riu :asons enidas nian iha TimorBCeste<br />
Persepsaun kona-bá Lei no Justisa<br />
Timor-Leste 2008<br />
2 | P a j i n a
8onte9,u)<br />
Persepsaun kona-bá Lei no Justisa<br />
Timor-Leste 2008<br />
Prefásiu 4<br />
1. Ezekutivu 7<br />
1.1 Kontestu Survey 7<br />
Xave Rezultadu 14<br />
2. Kontestu Justisa 18<br />
3. Responsabilidade ba Lei no Orden 21<br />
4. Koñesimentu Legál 23<br />
4.1 Preferénsia Lian 23<br />
4.2 Fonte Informasaun kona-bá Lei 26<br />
4.3 Koñesimentu Legál nian – Tribunál, Advogadu, ONG sira 27<br />
5. Atitudes kona-bá Justisa 32<br />
5.1 Moda konfidensia 32<br />
5.2 Asisténsia Legál 36<br />
5.3 Moda Konfortu 36<br />
6. Moda Punisaun no Impunidade 39<br />
7. Jéneru, Lei no Justisa 43<br />
7.1 Oportunidade Edukasionál 43<br />
7.2 Prosesu Justisa Lokál 44<br />
8. Dalan ba Justisa 47<br />
8.1 Frekuénsia Krime & Disputa 47<br />
8.2 Rezolusaun ba Krime & Disputa 48<br />
Apéndise 1: Metodolojia<br />
Apéndise 2: Demográfiku<br />
Apéndise 3: Kestionáriu<br />
3 | P a j i n a
Pref(siu<br />
Cei no orden iha TimorBCeste sei iha nafatin kondisaun tranDit3riu ida nia laran. Desde<br />
4estaurasaun 9ndependRnsia TimorBCeste no m3s promulgasaun Fa jonstituisaun iha tinan LMML?<br />
iha ona realiDasaun nota8el FaraBFarak iha sekt3r Sustisa formPl nian: esFosa no adopta ona j3digu<br />
!rosesu !enPl no jodigu !rosesu 6i8Ul nianX forma no nomeia ona aut3r sira triFunPl nian Fa<br />
poDisaun sira nuOudPr SuUD? prokurad3r? no defens3r p%FlikuX no m3s estaFelese no funsionaliDa<br />
ona triFunPl rekursu ida no triFunPl distritPl haat. !rogresu siraBneOe ser8U ona nuOudPr Floku<br />
deDen8ol8imentu nian neOeFR krUtiku iha nasaun neOe nia esforsu atu estaFelese lei no orden.<br />
6a tan dalan idaBneOe m3s hasoru ona deDPfiu neOeFR sRriu. 9ha tinan lima nia laran? auDRnsia husi<br />
aut3r triFunPl nasionPl neOeFR kualifikadu? hetan ona suFstitutu husi ator triFunal internasionPl<br />
sira. 7ntre tinan LMM3 no LMM_? aleinBde iha Dili? triFunPl sira funsiona esporPdikamente iha<br />
instaFilidade sosiPl? ekon3miku no polUtika neOeFR nia laran. 9ha fulan AFril LMM_? dist%rFu sosiPl<br />
no 8iolRnsia armadu Foot entre forsa seguransa sira perturFa ona moris loroBloron nian no halo<br />
ati8idade deDen8ol8imentu nian sai paradu? inklui sira neOeFR iha sekt3r Sustisa nian. jriDe neOe<br />
aumenta tan kaDu krime atus resin nuneOe aumenta Fa FeiFeik numeru kaDu neOeFR seidauk reDol8e<br />
. 9ha tinan LMM7 nia rohan? ho deOit deflagrasaun men3r husi 8iolRnsia durante eleisaun preDidensiPl<br />
no parlamentPr nian? situasaun seguransa SerPlmente hatudu sinPl neOeFe diak nuneOe sekt3r Sustisa<br />
Fele hahu hikas nia funsionamentu normal.<br />
1?114 husi distritu 13 ho sample Farak liu iha laucau? Dili no fecusse. 4ekollamentu dadus Fa dalaB<br />
uluk nian hah% iha fulan DeDemFru LMML.
FP taFela dadus nian. Ciam Chinn? husi Fundasaun? kontriFui ona Fa anPliDa dadus nian no hakerek<br />
ona testu Fa taFela sira.<br />
Depois de lansamentu husi relat3riu sur8ey idaBneOe? Fundasaun sei halaOo tPn sRrie husi kol3kiu<br />
autoridade nian no hakleOan anPliDa neOeFR rele8ante Fa reforma lei no Sustisa iha TimorBCeste.<br />
7sforsu siraBneOe ho intensaun atu aumenta komentPriu peritu nian konaBFP reDultadu sira? inklui<br />
diskusaun konaBFP moda komparati8u nian ho nasaun sira seluk iha reSiaun laran no m3s husi<br />
fonte dadus sira seluk nian. Fundasaun iha intensaun atu halo konkluDaun Fa konsultasaun sira<br />
neOeFR disponU8el Fa p%Fliku ho meta atu fornese rekomendasaun polUtika neOeFR rele8ante Fa<br />
polUtiku nain TimorBCeste no m3s lUder go8ernu nian atu konsidera iha sira nia esforsu tuir mai atu<br />
hametin lei no orden iha TimorBCeste.<br />
6ilas 78erett<br />
4epreDentante<br />
The Asia Foundation<br />
Dili? TimorBCeste<br />
AFrUl LMMN<br />
6 | P a j i n a
1. 89e:utivu<br />
1.1 "ontestu Surve=<br />
!ersepsaun p%Fliku neOeFe oiBoin konaBFP Sustisa iha TimorBCeste? refleta komplesidade husi oinsa<br />
mak harii nasaun ida husi fragmentu domRstiku no orden sosiPl? polUtika? no ekon3miku importadu<br />
. Depois de restaurasaun independRnsia iha tinan LMML? TimorBCeste nia rekuperasaun hetan ona<br />
melloramentu notP8el iha TimorBoan ordinPria nia moris. Tan nasaun neOe kontinua sofre tamFa<br />
karakterUstiku FaraBFarak husi fraSilidade estadu nian: ist3ria konflitu foin dadaun liuX ni8el poFreDa<br />
neOeFR aumentaX inseguransa aiBhanX migrasaun signifikante husi area rural Fa area urFanuX<br />
deDempregu aas iha area urFanaX n%meru aumenta Fa populasaun hirak neOeFR laiha edukasaun<br />
formPlX kresimentu sekt3r pri8adu menus no ser8isu neOeFR kria laduun FarakX infraestrutura<br />
estrada no komunikaaun neOeFR ladiOakX teritoriu neOeFR dalas no FeeBsae temporal iha tempu udan<br />
FootX ni8el fertilidade neOeFR aasX no prominRsia signifikati8u ida husi So8en sira. Fatin ida husi<br />
hirak neOeFR fa8orP8el Fa nasaun neOe? TimorBCeste nia rikuBsoin mina neOeFR foin mak hetan (iha<br />
estimati8u millaun e6^4MM iha tinanBtinan)? seidauk trad%D Fa nonBpetroliferu nian? kresimentu<br />
sekt3r pri8aduipursentu `M husi populasaun neOeFR dependente Fa agrikultura suFsistente neOeFR<br />
largamente seidauk Fook liu husi pagamentu idaBneOe. 9ha konsiderasaun Fa preokupasaun urSente<br />
neOe no relat3riu BFarak konaBFP korrupsaun ofisiPl? sidadaun nasaun idaBneOe nian hein nafatin<br />
katak sira nia go8ernu neOeFR eleitu hader hodi hasoru deDafiu siraBneOe.<br />
1.1.1 Am'iente Seguransa no @overnasaun<br />
1.1.A Sistema Bustisa neCe'D EiFuG Hnstituisaun Form(l no "ostumeiru<br />
Dala ida tan amFiente tumultu idaBneOe? sistema Sustisa tradisionPl lokPl nian? krUtiku Fa seguransa<br />
no estaFilidade lokPl? funsiona ona iha paralelu ida? sistema Sustisa migu de-facto. Autoridade<br />
komunitPria sira pratika ona 8ersaun lokPl husi lei kostumeiru desde molok kolonialiDasaun<br />
!ortuguRs iha tinan 45M liuFP? maske neOe deDanimadu ka supremidu tiha iha etapa oioin iha ist3ria?<br />
foin lalais neOe iha okupasaun 9ndonRDia nian. 9ha perUodu p3s referendu 1NNN? autoridade<br />
komunitPria sira aFertamente hamoris fila fali lei kostumeiru nian.<br />
haioria husi ema TimorB neOeFe mak uDa deit mekaniDmus Sustisa lokPl nian no dalaBFarak la<br />
hatene konaBFP opsaun seluk hodi asesu Fa Sustisa. 9ha akordu ho reDultadu sur8ey tinan LMM4<br />
nian? sistema Sustisa formPl sei largamente iha periferia Fa maiora TimorBoan? tanFa Sustisa lokPl f3<br />
dalan neOeFR lailais? Faratu? no efeti8u atu reDol8e disputa sira. 7stadu? sosiedade si8Ul no doad3r<br />
sira kontinua ona atu hasaOe interese katak mekaniDmus Sustisa lokPl nian falla atu mantein padraun<br />
sira direitus umanus nian? partikularmente feto sira nia direitu? no impede ona aspetu sira seluk<br />
husi kondisaun Sustisa nian. !arte husi proFlema neOe hela iha faktu katak organiDasaun<br />
SurisdisionPl entre sistema Sustisa lokPl no formPl seidauk klaru nafatin. !olUsia dalaBFarak atua atu<br />
reDol8e disputa sira ka infliSe punisaun maiFR la halo rekursu Fa prosesu formPl sira. DesiDaun<br />
triFunPl nian konsidera restaurasaun neOeFR halo antes ona iha nU8el lokPl. hemFru komunidade<br />
lokPl nian dalaBFarak Fuka restaurasaun maske proFlema ida trata tiha ona iha triFunPl. Atu reDol8e<br />
lakuna rePl entre sistema Sustisa lokPl no formPl nian? hinistRriu dustisa hah% halo ona esFosu ida<br />
konaBFa lei kostumeiru nian no m3s leSislasaun Fa mediasaun iha tinan LMM` nia rohan? no hah%<br />
ona prosesu planu estratRSiku ida neOeFR re8ol8e konaBFP hadiOak asesu Fa Sustisa nian. haske<br />
nuneOe? presiDa tempu no eDaminasaun ho kuidadu atu determina saida mak Fele sai nuOudPr<br />
impaktu husi esforsu siraBneOe Fa iha po8u nia persepsaun konaBFP asesu Fa Sustisa no oinsP<br />
sistema Sustisa migu neOe sei e8ol8e.<br />
Hnstituisoins Bustisa Jo:(l<br />
9ha sistema Sustisa migu neOeFR iha TimorBCeste? mekaniDmus Sustisa lokPl nian neOe kontinua atu<br />
trata kuaDe disputa hotuBhotu neOeFR mosu iha komunidade nia laran? inklui disputa sira konaBFP<br />
posse Fa propriedade nian no estragus? naOok? uDu rai? 8iolRnsia domRstika? asaltu fUDiku no seksuPl?<br />
paternidade? no di83rsiu. haske iha 8ariasaun konsiderP8el iha kostume no prosesu sira? maiFR iha<br />
karakterUstika Falu neOeFR hanesan iha kondisaun Fa Sustisa lokPl? hanesan:<br />
1. Autoridade neCe'D nadalas. jaDu sira? Fainhira la reDol8e? sei pasa husi nU8el autoridade<br />
komunitPria nian neOeFR kiOik liu toOo neOeFR aas liu. TUpikamente disputa ida sei hatoOo uluk<br />
Fa iha lUderes famUlia neOeFR respeti8u? neOeFR sei koko atu negosia solusaun ida ho gefe<br />
famUlia husi parte seluk husi konflitu neOe. 6e karik la reDol8e? pasu tuir mai maka atu<br />
in8ol8e lUder aldeia nian? hafoin gefe Aldeia, hafoin lia nain no ema seluk neOeFR ema<br />
respeitu atu Fuka solusaun reDolusaun ida. 6e karik seidauk reDol8e nafatin? kefe Suco sei<br />
autoriDa parte sira atu lori sira nia kaDu neOe Fa polUsia ka triFunPl. !olUsia m3s Fele halaOo<br />
knaar ida iha prosesu reDolusaun disputa tradisionPl nian? inklui mediasaun Fa 8iolRnsia<br />
domRstika? haksesukBmalu rai? no m3s neOeFR relasionadu ho Farlake. :ormalmente sei<br />
rekere Fa parte sira atu selu taga ida Fa reDolusaun disputa iha nU8el lokPl nian.<br />
L. Bustisa "oletiva. FamUlia mak dalaBFarak responsP8el atu identifika solusaun Fa disputa<br />
ruma dukR indi8iduPl sira. Fornesid3r Sustisa lokPl nian koko atu mantein relasaun pasUfikas<br />
8 | P a j i n a
no armonia komunidade nian iha SerPl? dukR koko deOit atu estaFelese fallansu. !rosesu<br />
reDolusaun nian dalaBFarak hamosu pagamentu Fa indemniDasaun? maiFR m3s inklui<br />
Suramentu orPl ka eskrita atu halaOo ser8isu komunitPria nian no m3s sei la repete fali<br />
ofensa neOe. 4aDaun Fa indemniDasaun inklui nesesidade atu mantein Falansu iha orden<br />
sosiPl FeiOala sira nianiiha neOeFR mak ema neOeFR halo ofensa sei halo oferta Fa familia<br />
8Utima nian no rekonsilia ho 8Utima.<br />
3. Di(logu no Dnfa9e transmisaun or(l. 9ha prosesu Sustisa lokPl nian parte sira f3 sira nia<br />
8ersaun konaBFP e8entu? hafoin lUder komunitPria sira halo arFitraDen ka deside konaBFP<br />
remRdiu no halo akordu. jaDu sira? ninia prosedimentu? no akordu siraBneOe la arki8a ho<br />
rotina husi fornesed3res Sustisa lokPl nian.<br />
4. Sansaun sosi(l nuCud(r dalan 'a reforsa. 7feti8idade husi akordu ida depende Fa grau<br />
husi presaun sosiPl nian neOeFR eDerse husi ema sira neOeFR halo desiDaun no m3s grau husi<br />
konsensus komunidade nian katak akordu neOe nesesPriu duni. Akordu siraBneOe taka ho<br />
simF3liku? atuasaun p%Fliku nian konaBFP rekonsiliasaun neOeFR inklui serim3nia hemu ka<br />
hPn hamutuk. 9mplementasaun Fa reDolusaun neOe reforsa liuhusi fiar katak FeiOala sira sei<br />
f3 punisaun Fainhira la halo tuir akordu neOeFR iha liu husi meiu oioin? hanesan moras?<br />
mate ka fallansu iha kolleita. Akordu no sansaun siraBneOe la konsidera ka sempre iha<br />
konformidade ho padroins internasionPl direitus umanus nian.<br />
jaDu ohoBema neOe normalmente haruka diretamente Fa iha sistema Sustisa formPl nian i prPtika<br />
ida neOeFR hah% ona desde tempu koloniPl !ortuguRs nianilaiha tentati8a ida husi lUder lokPl sira<br />
atu halo arFitrasaun. Asaltu fUDiku sRriu ida seluk hasoru ema (neOeFR Fele inklui 8iolasaun seksuPl)<br />
neOe dalaruma haruka diretamente Fa iha sistema formPl. haske nuneOe? iha kaDu sira seluk? toOo<br />
esforsu lokPl nian falla ona atu hasai reDolusaun ida? parte sira iha disputa neOe sei hetan influRnsia<br />
makaOas teFes husi autoridade komunitPria atu halo tuir prosesus Sustisa lokPl nian. lainhira falla<br />
atu uDa sistema Sustisa lokPl nian Fele reDulta iha sansaun? hanesan multa ida neOeFR impoin husi<br />
kefe Suco nomka kefe Aldeia sira.<br />
Sistema Bustisa Form(l<br />
6istema Sustisa formPl iha TimorBCeste neOe deDeEa husi f:e iha konsultasaun ho elUt sira rai neOe<br />
nian. Fonte Cei leSUtimu nian inklui jonstituisaun 4ep%Flika? lei sira neOeFR mak mai husi<br />
!arlamentu :asionPl no ;o8ernu 4ep%Flika? no m3s e:TA7T nia regulamentu no instrumentu<br />
leSislati8u sira seluk. Cei 9ndonRDia nian sira? Fainhira seidauk re8oga? permitidu atu suplementa<br />
fonte lei sira neOeFR mak hateten ona iha leten? no ikus liu mak lei internasionPl no lei kostumeiru<br />
sira m3s aplika iha forum partikulPr Falun.<br />
Desde Asia Foundation nia 6ur8ey ikus liu konaBFP Cei no dustisa neOeFR halaOo iha tinan LMM4? iha<br />
ona mudansa notP8el iha sekt3r Sustisa formPl nian? hanesan aumentu iha funsionamentu triFunPl<br />
sira? promulgasaun no ratifikasaun Fa lei orgPniku sira? deDen8ol8imentu Fa sistema oinsa Serre<br />
kaDu? formasaun Fa aut3r triFunPl sira? no m3s sira nia nomeasaun ofisiPl nuOudPr SuUD? prokurad3r<br />
no defens3r p%Fliku.<br />
TriFunPl rekursu? neOeFR estaFelese tuir 4egulamentu e:TA7T? kontinua atu atua hanesan<br />
triFunPl rekursu neOeFR aas liu Fa kaDu krime no si8Ul sira (maske jonstituisaun estipula 6upremu<br />
TriFunPl dustisa neOeFR seidauk estaFelese hanesan triFunPl neOeFR aas liu iha raiBlaran). TriFunPl<br />
9 | P a j i n a
distritPl haat iha Distritu Dili? laucau? fecusse? no 6uai neOe estaFelesidu husi e:TA7T iha tinan<br />
LMMM no sira kontinua atu ser8U nuOudPr triFunPl iha instPnsia primeiru nian.<br />
Impedimentu ba Justisa<br />
2003 –Dekretu lei impoin pursentu 10 husi taxa ne’ebé la reembolsa fali ba indemnizasaun ne’ebé hakarak atu<br />
hetan nune’e mós taxa administrativu no taxa $75 ba rejistu kazu nian – ne’e nu’udár kustu ida ne’ebé boot<br />
tebetebes tanba metade husi sidadaun nasaun ida-ne’e nia rendimentu menus husi dollar ida iha loron ida.<br />
2003 –Tribunál Rekursu fó orden katak lei Portugués nian sira sei aplika imediatamente nu’udár Timor-Leste nia<br />
lei subsidiáriu. Lei ne’e la klaru ba sidadaun ordinária sira no profisionál legál sira sei laiha serteza kona-bá lei<br />
ne’ebé loos mak governa. Parlamentu reversa tiha orden ne’e, tuir lei VII/2003 ne’ebé nota iha kraik.<br />
2004 –Tribunál Rekursu hasai diretivu ida atu prioritiza kazu krime sira duké kazu sivíl sira, nune’e limita tipu<br />
husi asisténsia legál ne’ebé mak sidadaun sira sei buka.<br />
2005 – Atór Tribunál Nasionál hotu-hotu falla iha ezaminasaun pós-formasaun iha Sentru Formasaun Judisiál<br />
nian. Sira-ne’e tenke atende formasaun seluk ba tinan rua nian molok koloka ba iha tribunál sira.<br />
2006 – Uitoan iha númeru, juíz internasionál sira implementa Kódigu Prosesu Penál foun, iha auzénsia husi juíz<br />
nasionál sira, ne’ebé rekre paEél ida ho juíz nain tolu atu rona prosesu ruma ne’ebé involve krime grave ho<br />
punisaun tinan 5 ba leten iha prizaun .<br />
Aut3r triFunal sira reklama konaBFP n%meru kiOik husi Defens3r !%Fliku no ofisial Sustisa atu<br />
halaOo prosesu normal triFunPl nian. !rokuradoria derPl hasoru kaDus neOeFR Futuk hamutuk 4?7MM?<br />
siraBneOe Farak mak lad%n preparadu didiOak husi polUsia tanFa falta iha koEesimentu legPl ?<br />
kapasidade in8estigat3riu nian neOeFR menus? menus iha rekursus Fa tradusaun nian no menus iha<br />
orsamentu Fa transporte nian atu Fa halo in8estigasaun.<br />
Servisu AsistDnsia Jeg(l LJM<strong>NO</strong><br />
frganiDasaun sosiedade si8Ul komunitPria nian f3 ser8isu asistRnsia legPl pro-bono atu hatutan lakuna<br />
entre sidadaun sira? mekaniDmus Sustisa lokPl? no sistema Sustisa formPl nian sedu liu iha tinan<br />
LMMM.
FormaliDasaun Fa ad8ogadu pri8adu no fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl nia papel laOo paralelu<br />
ona atu halo ser8isu sira asistRnsia legPl sai rele8ante liutPn Fa sidadaun sira. 9ha tinan LMML? The<br />
Asia Foundation hah% programa Asesu Fa dustisa neOeFR finansia husi e6A9D? neOeFR foka Fa iha<br />
hametin prPtika fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl no deDen8ol8e konsensus konaBFP dalan Fa<br />
fornesid3r ser8isu asistRnsia legPl. frganiDasaun sosiedade si8Ul (f66) neOeFR in8ol8e iha ad8okasia<br />
legPl muda husi ser8isu asistRnsia legPl atu hasaOe nU8el espesialiDasaun iha area legPl partikulPr sira?<br />
pur eDemplu !rograma honitoriDasaun 6istema dudisiPl (md6h!)? neOeFR ikus mai forma ninia<br />
enidade dustisa Fa Feto? 9n8estigasaun CegPl? no m3s 6er8isu AsistRnsia pUtima nian. 9ha tinan<br />
LMM3? A6F (Ad8ocates 6an FrontiRres) hah% ser8isu hodi estaFelese rede paralegal ida no kolaFora<br />
ho Asosiasaun Ad8ogadu TimorBCeste? AATC).<br />
1.A Surve= nia Pe9ultadu<br />
4eDultadu sur8ey tinan LMM` nian re8ela katak populasaun sira sente seguru liu dukR iha tinan LMM_?<br />
ho alkansa di8ersu ida husi opinioins konaBFa asuntus prinsipPis seluk husi Sustisa no lei? hanesan<br />
sR mak responsP8el hodi halo regras neOeFR go8erna ema nia moris. CiutPn sira iha konsensu<br />
konsiderP8el ida konaBFP t3piku krUtiku sira seluk. 6istema Sustisa tradisionPl sei nafatin dook no<br />
seOes nuOudPr moda espesial hodi reDol8e disputa sira iha segmentu maioria husi sidadaun. 9ha<br />
tempu hanesan? sistema formPl m3s haree Fa hanesan opsaun atrati8u ida? maske neOe iha teoria<br />
deOit. Atitudes konaBFP SRneru? la ho adekuadu? hola ona 8olta ida Fa sai aat liuho TimorBoan uitoan<br />
deOit iha SRneru rua neOe mak rekoEese direitus feto nian atu partisipa tomak iha prosesu mediasaun<br />
tradisional nian no ema uitoan mak kateg3rikamente la simu 8iolRnsia SRneru. piDoins konaBFP<br />
polUsia no seguransa m3s Fele notX apeDarde persepsaun puFliku konaBFP frekuente polisia uDa sala<br />
forsa? konfidRnsia iha no efikasia superfisial konaBFP forsa polUsia nian supreDa neOeFR aas.<br />
4eDultadu siraBneOe nuneOe duni maiFR uitoan deOit husi atrati8u iha terenu Farak maka hetan<br />
husisur8ey neOe. fFser8asaun Seral neOeFR kompletu liu Fa konkluDaun ga8e maka iha kraik neOe?<br />
tuir kedan ho reDultadu kompletu sur8ey nian.<br />
13 | P a j i n a
Qave Pe9ultadu Sira<br />
1.A.1 "onfidDnsia iha sistema Bustisa Form(l no Jo:(l<br />
• Fakt3r sira neOeFR hatoOo dalaBFarak liu konaBFP menus Fa konfidRnsia iha sistema triFunPl<br />
formPl inklui katak nia la efeti8u iha reDol8e proFlemas (31q)? lori tempu kleur liu ka kustu<br />
Foot liu (15q)? ka lahetan liaBloos (11q). 9ha fatin seluk? fat3r sira neOeFR sita dalaBFarak liu<br />
konaBFP konfidRnsia iha sistema Sustisa formPl siraBneOe mak: triFunPl sira iha kapasidade<br />
atu fornese Sustisa (5_q)? hetan liaBloos (L1q)? no aplika desiDoins FaDeia Fa regulamentu<br />
lei (11q).<br />
• jonfidRnsia iha Sustisa Fa Sustisa tradisionPl no Sustisa formPl sei aOas nafatin? maiFR tun<br />
menus ona iha tinan 5 liu Fa. jonfidRnsia iha mekaniDmu Sustisa lokPl tun husi pursentu<br />
N4 iha tinan LMM4 Fa pursentu `5 iha tinan LMM`X jonfidRnsia iha sistema Sustisa formPl tun<br />
husi pursentu `1 iha tinan LMM4 Fa pursentu 77 iha tinan LMM`.<br />
• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak p%Fliku SerPl konfortP8el atu lori proFlema Fa iha<br />
mekaniDmu Sustisa lokPl nian no sistema triFunPl formPl. Ciu pursentu calu husi<br />
respondente sira mak haktuir katak sira konfortP8el liu ho mekaniDmu Sustisa lokPl dukR ho<br />
sistema triFunPl formPl (NL.7q kompara Fa `4.4q).<br />
• jompara Fa reDultadu LMM4? respondente sira iha sur8ey tinan LMM` iha atitude neOeFR<br />
poDiti8u liu Fa triFunPl formPl sira atu hola papel neOeFR haFelar liu Fa iha nU8el<br />
komunidade. !ursentu `5 husi respondente sur8ey tinan LMM` dehan katak sira sei hakarak<br />
atu ofisiPl ida husi sistema triFunPl formPl nian atu Fa iha sira nia helaBfatin hodi aSuda<br />
reDol8e disputa sira Fainhira kompara ho pursentu 1M neOeFR dehan katak sira sei la halo<br />
nuneOe. 9hasur8ey tinan LMM4 nian? iha resposta Fa pergunta hanesan? pursentu 54 husi<br />
respondente sira dehan katak sira hakarak no pursentu 41 dehan lae.<br />
• 6ur8ey tinan LMM` suSere 8iDaun neOeFR migu konaBFP fonte prinsipPl Fa lei iha raiBlaran? ho<br />
inklinasaun ida Fa iha lUder tradisionPl sira. lainhira husu pergunta konaBFP? nSB mak<br />
respons
Faku nia feen neOe kateg3rikamente sala. 9ha sur8ey tinan LMM` nian? pursentu 34 deOit mak<br />
sente hanesan neOe.<br />
• Atitude Fa feto asesu Fa Sustisa sai lad%n aseitP8el iha tinan lima liu Fa. 9ha sur8ey LMM`<br />
pursentu 5` husi TimorBoan reSeita feto sira koOalia hodi sira nia naran iha prosesus disputa<br />
lokPlmadat nian Fainhira kompara ho pursentu L5 iha sur8ey tinan LMM4 nian. 9nteresante<br />
teFes? kuaDe n%meru neOeFR hanesan husi feto no mane sira mak reSeita konaBFP feto sira<br />
koOalia hodi sira nia naran rasik iha prosesu Sustisa lokPlmadat nian iha sur8ei rua neOe.<br />
1.A.3 "oSesimentu Buridi:u no "ompriensaun<br />
• 4eDultadu sur8ey LMM` nian hatudu katak persistente menus Fa koEesimentu konaBFP<br />
sistema Sustisa formPl nian. !ursentu 3N husi p%Fliku nasionPl neOeFR iha idade 8otasaun<br />
nian hateten katak sira seidauk rona konaBFP triFunPl ida. !ursentu 5` husi respondente<br />
sira dehan katak sira seidauk rona konaBFP prokurad3r ida. !ursentu 54 husi respondente<br />
sira dehan katak sira seidauk rona konaBFP ad8ogadu ida. !ursentu 31 husi respondentes<br />
sente katak sira laFele hetan informasaun nat3n konaBFP lei Fainhira presiDa.<br />
• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak sira neOeFR mak menus iha edukasaun formPl iha<br />
nU8el neOeFR kiOik liu Fa koEesimentu legPl no katak lakuna SRneru nian sai Felar liutPn.<br />
!ursentu `4 husi ema sira neOeFR kompleta ona edukasaun sekundPria mak rona ona konaB<br />
FP triFunPl sira kompara ho pursentu 4M husi ema sira neOeFR laiha edukasaun formPl. 9ha<br />
sur8ey LMM4 nian pursentu L4 husi feto sira neOeFR laiha edukasaun formPl Fainhira<br />
kompara ho pursentu L` husi mane sira. 9ha sur8ey LMM` nian lakuna idaBneOe iha ona<br />
progresu signifikamente B pursentu 51 husi feto sira dehan katak laiha edukasaun formPl<br />
Fainhira kompara ho pursentu 3_ husi mane sira.<br />
• joEesimentu FPDiku konaBFP sistema formPl nian sei kiOik nafatin? no maske feto nian m3s<br />
sei kiOik nafatin. 9ha sur8ey LMM` nian? pursentu 4_ husi feto sira dehan katak sira seidauk<br />
rona konaBFP triFunPl ida Fainhira kompara ho pursentu 31 husi mane sira. !ursentu 5`<br />
husi feto sira mak dehan katak sira seidauk rona konaBFP ad8ogadu ida Fainhira kompara<br />
ho pursentu 5M husi mane sira. !ursentu _1 husi feto sira mak dehan katak sira seidauk<br />
rona konaBFP prokurad3r ida Fainhira kompara ho pursentu 54 husi mane sira.<br />
• CUder komunitPria sira kontinua halaOo knaar men3r ida hodi f3 informasaun konaBFP lei<br />
kompara ho mRdia difuDaun nian. 9ha tinan LMM`? pursentu 3` husi respondente sira dehan<br />
katak rPdiu mak sai nuOudPr sira nia fonte primeiru Fa informasaun konaBFP lei? tuir mak<br />
tele8iDaun (L4q) no gefe aldeia (11q). 9ha tinan LMM4? pursentu 4M dehan katak rPdiu mak<br />
nuOudPr fonte primeiru Fa informasaun konaBFP lei? tui mak tele8iDaun (1_q)? gefe suco<br />
(Nq).<br />
1.A.4 Jia Dadale:<br />
• Ciu husi marSen signifikante ida? Tetum mak nuOudPr lia dadalek preferidu Fa<br />
komunikasaun orPl (_Lq) no materiPl eskritas (5Lq). !ursentu 34 seluk identifika tipu<br />
Falun husi dialetu lokPl nuOudPr lian preferidu neOeFR sira hakarak koOalia. 7ma uitoan deOit<br />
mak hili !ortuguRs (1q) ka lahasa 9ndonRsia (Lq) nuOudPr sira nia lian preferidu Fa<br />
15 | P a j i n a
komunikasaun orPl. :3 Fa komunikasaun eskritas? Tetum mak nuOudPr lia dadalek<br />
preferida (5L.4q). Tetum mak nuOudPr lian neOeFR uDa largamente husi respondente hotuB<br />
hotu? maiFR idaBneOe espesialmente populPr Fa sira neOeFR iha tinan L5 Fa kraik (_`q).<br />
•
teFes? respondente sur8ey hatoOo katak menus husi pursentu 1 husi kaDu siraBneOe mak f3<br />
kompensasaun liu husi adat.<br />
4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak TimorBoan Farak teFes la apoia impunidade ka<br />
indultu Fa krime gra8e. !ursentu NM husi respondente sira dehan katak sira la hanoin katak<br />
iha tempu Fainhira ema ida neOeFR komete krime gra8e hanesan ohoBema tenke Fele atu<br />
se8ita punisaunO ka sai li8re ho sf3 kompensasaunO Fa 8Utima.<br />
• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere ni8el apro8al polisia aOas iha mantein seguransa.<br />
!ursentu siaBnuluBresinBhaat husi respondente sira dehan katak polUsia nian efeti8u teFes ka<br />
efeti8u uitoan (73q dehan nefeti8u teFeso no L1q dehan nefeti8u uitoano). 9ha tempu<br />
hanesan? enkuantu pursentu N_ husi respondente sira dehan katak sira rasik seidauk hetan<br />
(esperiRnsia) polUsia aFuDa sira nia podRr (pur eDemplu? ofisiPl polUsia ida ameasa ka Faku ita<br />
ka foti ita nia propriedade iha tinan rua liuFP? pursentu haatBnuluBresinBhitu dehan katak lei<br />
neOeFR proteSe akuDadu kriminoDu ida atu laFele hetan Faku husi polUsia neOe 679DAej<br />
halo tuir iha sira nia area.<br />
17 | P a j i n a
A. "ontestu Bustisa<br />
Figura N<br />
haske iha ona konsensu ida luan konaBFP amFiente seguransa nian? maiFe ladun iha akordu konaB<br />
FP pergunta se mak responsaFiliDa hodi harii hikas regra FaDiku sosiedade nian. 9ha neOe? resposta<br />
sira inklui instituisaun lokPl no nasional luFun ida nomos indi8idual Falun. Figura 4 hatudu katak<br />
respondente pursentu L5 fo responsaFilidade Fa gefe suco sira no pursentu 15 Fa gefi aldeia sira?<br />
enkuantu pursentu 15 hatudu Fa go8ernu no pursentu 1_ Fa parlamentu. 9ha deOit pursentu 5 mak<br />
konsidera lian nainmlideransa lokPl sira mak responsaFiliDa? neOeFR surpreDa tanFa sira nia papel<br />
tradisional nuOudPr autoridade konaBFP pratika lei kustume. !roporsaun ema neOeFR fiar Fa polisia<br />
halo regra neOeFR go8erna sira nia moris sai tuun teFes (3q). 9ha adisaun? nota katak sidadaun<br />
pursentu 14 hateten katak sira la hatene se mak responsaFiliDa konaBFP halo regras sira.<br />
Se mak responsabiliza liu hodi halo regulamentu ne’ebé governa ema nia moris iha nee?<br />
Xefe Suku<br />
Xefe Aldeia<br />
Governu<br />
Parlamentu<br />
PNTL<br />
Lia nain<br />
Katuas sira<br />
Membru Komunidade<br />
Seluk<br />
Lahatene<br />
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%<br />
1%<br />
1%<br />
2%<br />
3%<br />
5%<br />
:!u11LM<br />
Figura O<br />
Atendimentu edukasional sai nuOudPr fator signifikante ida neOeFR determina resposta Fa pergunta<br />
idaBneOe. 6ira neOeFR ho edukasaun ni8el aOas? liuBliu eskola p3sBsekundaria? fiar liu katak? estadu<br />
(go8ernu no parlamentu) dukR lideransa komuntPriu sira? mak responsaFiliDa. 7n kontrariu?<br />
repondenti sira neOeFR ho edukasaun kiik ka laiha edukasaun haree katak? lideransa komunitPriu<br />
sira hanesan gefe suco no aldeia mak responsaFiliDa.
35%<br />
30%<br />
25%<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
0%<br />
Se mak responsabiliza liu hodi halo regulamentu ne’ebé governa ema nia moris iha ne’e?<br />
24%<br />
23%<br />
8%<br />
7%<br />
La iha edukasaun formal<br />
"efi &uco<br />
1%<br />
12%<br />
20% 20%<br />
16%<br />
14%<br />
Tuir Nivel Edukasaunl<br />
2%<br />
8%<br />
:!u11LM<br />
Figura P<br />
19% 19% 19%<br />
17%<br />
6%<br />
4%<br />
Primaria Sekundaria Post-Sekundaria<br />
Xefi Aldeia Governu Parlamentu Membru Komunidade Lia nain<br />
8%<br />
17%<br />
21%<br />
32%<br />
8%<br />
4%<br />
20 | P a j i n a
3. Pesponsa'ilidade 'a Jei no Orden<br />
4eDultadu husi sur8ey (Figura _) indika katak TimorBoan sira kontinua identifika lideransa<br />
komunitPriu sira dukR polisia (!:TC) nuOudPr makaer papel prinsipal hodi mantein lei no orden.<br />
9ha tinan LMM`? iha pursentu `_ komFinadu husi puFliku Seral identifika tipu lideransa komunidade<br />
nian Falun (i.e gefe suco? gefe aldeia no liaBnain) mak responsaFiliDa Fa mantein lei no orden.<br />
Dadus detalla tinan LMM` iha akordu ho lider komunidade sita husi sidadaun sira neOeFR<br />
responsaFiliDa hodi mantein lei no orden re8ela katak? TimorBoan Farak haree katak gefe aldeia sira<br />
(4Mq) mak responsaFiliDa? tuir mai gefe suco (LNq) no liaBnain sira (13q).<br />
4eDultadu idaBneOe interesante tanFa konsidera persepsaun neOeFR luan ho kondisaun seguransa<br />
neOeFR diak Fa FeFeik no laiha konsensu konaBFP se mak atu responsaFiliDa Fa halo regulamentu<br />
hirak neOeFR atu regula ema nia moris. 9ta haree katak? iha deDligasaun entre responsaFilidade Fa<br />
mak halo lei sira no 4esponsaFilidade Fa Cei no frden. 9ha deOit pursentu 5 ema Timor fiar katak<br />
polisia mak responsaFiliDa liu. Tuir komparasaun ho dadus iha tinan LMM4? figura idaBneOe hatudu<br />
mosu identifikasaun ida forte liutan husi lideransa lokPl sira katak sira mak responsaFiliDa Fa<br />
manutensaun seguransa? muda husi pursentu `1 Fa pursentu `_? enkuantu identifikasaun polisia<br />
nian tun husi pursentu 14 Fa !ursentu 5. Dadus hirak neOe mosu m3s suSestaun diDilusaun Foot ida<br />
ho deDempeEu !:TC nomforsa polisia internasional sira? maiDumenus relati8u ho funsaun<br />
lideransa komunidade lokPl sira nian. sira m3s Fele indika predominansia papel lei kostume 8ersus<br />
haFeran lei nuOudPr meius ida hodi atende proFlema no deDafius komunidade sira nian.<br />
100%<br />
90%<br />
80%<br />
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
Se mak responsabiliza liu ba <strong>LEI</strong> no ORDEN iha ita boot nia area?<br />
86%<br />
5%<br />
LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />
Figura Q<br />
7n Seral? reDultadu sur8ey iha Figura _ refleta tipu krime neOeFR Farak liu akontese iha TimorBCeste?<br />
no prosedimentu Fuka Sustisa neOeFR sira presiDa. CiuBliu iha area rural sira? numeru krime gra8e sei<br />
kiik no forma ofensa sira seluk hanesan naOok? hadau rai no 8iolRnsia SRneru? gefe aldeia sira mak<br />
sei sai nafatin sentral hodi reDol8e disputas komunPl no mediasaun Fa konflitu lokPl sira. Dadus<br />
neOe m3s suSere katak sidadaun sira sei perse8e !:TC? neOeFR foin halaOo ninia operasaun iha tinan<br />
N nia laran? sei iha limitasaun Farak hodi mantein lei no orden husi loron Fa loron iha sira nia hela<br />
fatin.<br />
81%<br />
2008 2004<br />
Xefe Aldeia, Xefe Suco no lider komunitariu seluk Pollisia<br />
14%<br />
21 | P a j i n a
7dukasaun la sai hanesan fator signifikante Fa determinasaun sidadaun sira nia 8iDaun konaBFP<br />
manutensaun lei no orden? ho maioria komunidade husi ni8el edukasaun hotu identifika lideransa<br />
komunitPriu sira mak responsaFiliDa. !roporsaun identifikasaun lideransa komunitPriu neOe 8aria8el<br />
ho ni8el edukasaun? maiFe iha deklina uitoan? neOeFR produD iha SerPl pursentu 15 deOit? detalladu<br />
hanesan tuir mai neOe: laiha edukasaun formal (`_q identifika lideransa komunitPriu mak<br />
responsaFiliDa Fa lei no orden)? edukasaun primPria (`4q)? edukasaun sekundPria (7Nq) no p3sB<br />
sekundPria (71q).<br />
9ha relasaun Fa neOe? proporsaun neOeFR identifika polisia mak responsaFiliDa aumenta neneik tanFa<br />
ni8el edukasaun m3s hahu aumenta? husi pursentu 5 entre ema hirak neOeFR ho edukasaun primPria<br />
no pursentu 1` respondente hirak neOeFR ho edukasaun p3sBsekundaria. DeskoFerta idaBneOe suSere<br />
katak ema sidadaun sira neOeFR iha edukasaun aOas sira iha konsiRnsia diak konaBFP papel no<br />
mandatu polisia nian sei iha nafatin sentimentu ida makaOas katak lideransa komunitPriu sira mak<br />
iha kFiit makaOas liu hodi mantein lei no orden.<br />
100%<br />
90%<br />
80%<br />
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
Se mak responsabiliza liu ba <strong>LEI</strong> no ORDEN iha ita boot nia area?<br />
Tuir nivel Edukasaun<br />
86% 84%<br />
5%<br />
6%<br />
La iah edukasaun formal Primaria Secondaria Post-sekondaria<br />
:!u11LM<br />
Figura 7<br />
79%<br />
10%<br />
71%<br />
Xefe Aldeia, Xefe Suco & lideransa komunitariu seluk Polisia<br />
18%<br />
22 | P a j i n a
4. "oSesimentu Jeg(l<br />
haske joEesimentu CegPl nian iha TimorBCeste sei menus? iha tinan lima ikus neOe iha ona esforsu<br />
Falun husi parte go8ernu nian hodi hasaOe konsiRnsia no Fuka feedback konaBFP leSislasaun foun.<br />
7Demplu sira inklui hanesan konsultasaun konaBFP Cei Di8orsiu no Cei Fundu !etrolifRru.<br />
hinistRriu dustisa (hd) nia estrateSUa hodi hasaOe konsiRnsia puFliku konaBFP informasaun legPl foka<br />
liuFa iha area rural liu husi sorumutu massa. 9ha tinan LMM4? hanesan esforsu dahuluk husi<br />
;o8ernu? hd fornese ona orientasaun konaBFP j3digu !rosesu !enal foun no j3digu !rosesu<br />
6i8Ul foun Fa ad8ogadu pri8adu sira no sira seluk. jampaEa diseminasaun informasaun legal tinan<br />
LMM4BLMM5 atinSi ona liu ema nain 1M?MMM liu husi kontaktu direita iha forum puFliku iha distritu sira<br />
nomos _M?MMM liu husi radio. 9ha tinan LMM_? hd halo fali esforsu seluk hodi disemina informasaun<br />
liu husi !rokuradorUa derPl no TriFunal 4ekursu. 9ha SerPl? sur8ey neOe deskoFre katak konsiRnsia<br />
ema nian konaBFP sira nia direitu no lei foBsai liu husi Tp no radio. 78idRnsia husi grupu fokus<br />
suSere atu halo mak programa media hodi kontein mensaSen kreati8u legal neOeFR dramatiDadu liu<br />
husi istoria sei halo ema hanoin diak liu dukR ho kampaEa konaBFP kestaun partikular Falun ka<br />
topiku edukasaun si8ika neOeFR FaDeadu Fa nsurat lei nian.o<br />
!arte husi proFlema promosaun konsiRnsia puFliku mak faktu konaBFP Cian !ortuguRs? lian de<br />
faktu Cian duridika TimorBCeste? neOeFR tuir estimasaun iha deOit pursentu hitu mak koalia iha<br />
puFliku nasional. haske lian Tetum iha pursentu liu `M mak Fele koalia? maiFe iha go8ernu nomos<br />
fatin sira seluk haree katak lian neOe hanesan lian nnegosiuo deOit tanFa falta terminoloSUa Suridika<br />
nian. :inia reDultadu mak? lei sira? Sulgamentu nomos orden triFunal nian hakerek ho lian<br />
!ortugRs? liuliu husi Suis internasional sira. Ator triFunais nian Farak? inkluindu Suis nasional sira?<br />
ad8ogadu pri8adu sira nomos memFru !arlamentu sira neOeFR enfrenta difikuldade atu<br />
kumpriende no limita diskusaun lei nian. 6orte tanFa atetude hahu muda ona. Cei prinsipal sira<br />
tradus ona ho susesu Fa lian Tetum? hanesan j3digu !rosesu 6i8Ul no jriminal no utiliDasaun<br />
Tetum iha triFunal sira hahu aumenta tanFa ator triFunais nasional sira hah% simu ona knar husi<br />
ator triFunal internasional sira. DisionPriu duridiku TetumB!ortugues Asia Foundation nian konaB<br />
FP lei oras neOe daudaun deDen8ol8e hela? hein katak ikus mai Fele fasilita prosesu neOe.<br />
4.1 PreferDnsia Jia-Dadale:<br />
!etu%<br />
Ma%ba)e<br />
Ma*asa)e<br />
,ai*eno<br />
,una*<br />
Ke%a*<br />
,a1asa 3ndonesia<br />
!o*odede<br />
Portuguese<br />
8elu*<br />
Lian saida mak ita boot prefere atu simu informasaun oral?<br />
Survey 2008<br />
4%<br />
3%<br />
3%<br />
2%<br />
2%<br />
1%<br />
6%<br />
9%<br />
8%<br />
:!u11LM<br />
Figura 8<br />
lainhira husu konaBFP nita Foot koalia lian saidaro iha sur8ey tinan LMM4? respondente Fesik nain N<br />
husi sanulu fo resposta katak Tetum no nain haat husi sanulu hateten lahasa 9ndonesia (TaFela 1).<br />
7mFora? preferRnsia koalia lian ida diferensa ho preferRnsia atu simu informasaun oral? reDultadu<br />
husi perguntas hirak neOeFR husu iha sur8ey tinan LMM4 no LMM` kompara8el katak sur8ey rua neOe<br />
konfirma Tetum sai nuOudPr lian neOeFR koEesidu liu iha puFliku Timor laran. 9ha adisaun? lahasa<br />
m3s sita iha sur8ey LMM4 katak? iha pursentu 4M husi TimorBoan mak bele koalia, dadus iha tinan<br />
LMM` klarifika liutan katak iha ema Timor uitoan deOit (Lq) prefere simu informasaun 8erFal ho<br />
lian idaBneOe.<br />
Tabela 1. Lian saida mak ita boot bele koalia (resposta multiplu)?<br />
2004<br />
Tetum 88%<br />
Bahasa Indonesia 40%<br />
Mamba'e 17%<br />
Makasa’e 10%<br />
Portugésuese 7%<br />
Baikeno 5%<br />
Kemak 5%<br />
Fata luko 3%<br />
Tetumterik 3%<br />
Tokodede 2%<br />
Nau-eti 2%<br />
Galolen 2%<br />
Tokodede 2%<br />
Seluk 5%<br />
:!u1114<br />
Tabela 1<br />
62%<br />
24 | P a j i n a
4espondente sira iha sur8ey LMM` m3s husu konaBFP lian saida mak sira prefere liu Fa material<br />
eskrita. 9ha akordu ho Figura 1M? iha pursentu 53 indika Tetum? tuir tan lahasa 9ndonesia neOeFR<br />
sita signifikamente iha sidadaun uitoan deOit (1_q). 9ha pursentu 3 deOit mak sita !ortuguRs? no iha<br />
pursentu aOas 13 mak hateten katak sira la hatene lian neOeFR mak sira prefere liu? neOeFR refleta<br />
situasaun analfaFetiDmu iha TimorBCeste. DalaBidaBtan? preferRnsia lian selukBseluk sira neOeFR sita<br />
iha dialetu reSional? iha numeru marSinal ida (entre husi 1q toOo 3q).<br />
Tenke nota m3s katak emFora lahasa 9ndonesia iha deOit pursentu 1_ ema Timor neOeFR prefere<br />
nuOudPr lian eskrita? persentaSen idaBneOe nota aOas liu kompara ho sira neOeFR identifika prefere atu<br />
hetan informasaun oralmente (Lq). 9ha raDaun posi8el ida Fa diferRnsia idaBneOe katak iha<br />
9ndoneDia nia ukun? sistema edukasaun formal nomos sistema go8ernasaun utiliDa lian lahasa<br />
9ndonesia hodi halo ema Farak la kompriende lee ho diak ho lian Tetum.<br />
Tetum<br />
Bahasa Indonesia<br />
Baikeno<br />
Kemak<br />
Mamba'e<br />
Portuguese<br />
Tokodede<br />
Seluk<br />
La hatene<br />
Lian saida mak ita prefere liu atu simu informasaun liu husi material eskrita sira?<br />
2%<br />
2%<br />
2%<br />
3%<br />
2%<br />
7%<br />
13%<br />
16%<br />
Survey 2008<br />
:!u11LM<br />
Figura 10<br />
9ha tinan LMM4? respondente sira m3s husu konaBFP lian saida mak sira bele lee. Fo ho resposta<br />
multiplu? dadus neOe hatudu katak iha pursentu _1 ema Timor Fele lee Tetum? pursentu 4` lahasa<br />
9ndonesia? pursentu 1M !ortugRs. 6imillante ho dadus neOeFR apreDenta iha leten konaBFP aFilidade<br />
koalia lian ida 8ersus aFilidade atu simu informasaun 8erFal ho lian ida? sur8ey LMM` klarifika liutan<br />
konaBFP lian saida mak ema Timor sira prefere liu en termu material eskrita nian. hanesan eDemplu?<br />
haske pursentu 4` TimorBoan reklama katak sira Fele lee lahasa 9ndonesia? maiFe iha pursentu 1_<br />
deOit hateten katak sira prefere simu material eskrita ho lahasa 9ndonesia. 7nkuantu? liu metade<br />
(53q) husi TimorBoan hateten sira prefere simu material eskrita ho lian Tetum? proporsaun idaB<br />
neOe sei dook liu kompara ho lian sira seluk. 9ha tempu hanesan? falta iha lingua ida neOeFR maioria<br />
prefere iha puFliku suSere katak TimorBCeste sei iha hela prosesu tranDisaun linguistika ida? neOeFR<br />
seidauk liu tinan sanulu deDde sistema edukasaun hahu utiliDa lian Tetum nuOudPr lian primeiru<br />
hodi lee no hakerek.<br />
53%<br />
25 | P a j i n a
2004<br />
Tetum 61%<br />
Bahasa Indonesia 48%<br />
Portuguese 10%<br />
Mamba'e 6%<br />
Makasa’e 4%<br />
Baikeno 2%<br />
Fata luko 2%<br />
Kemak 1%<br />
Tetumterik 1%<br />
Nau-eti 1%<br />
English 1%<br />
Seluk 5%<br />
Laiha 9%<br />
La hatene 12%<br />
4.A Fonte Hnformasaun :ona-'( Jei<br />
Tabela 2. Lian saida mak ita boot bele lee?<br />
:!u1114<br />
Tabela K<br />
7n Seral? radio kontinua sai nuOudPr meius asesi8el liu no komunikasaun neOeFR luan liu iha TimorB<br />
Ceste? ho popularidade sidadaunipursentu 3` iha tinan LMM` no pursentu 4M iha tinan LMM4 i<br />
indika katak radio mak sai hanesan sira nia fonte prinsipal konaBFP informasaun lei nian (Figura<br />
1L). haiFe? modus seluk hodi pasa informasaun legal nian hahu aumenta durante tinan 5 ikus neOe.<br />
!roporsaun ema neOeFR hateten katak sira nia gefe aldeia sira mak nuOudPr fontes informasaun legal<br />
nian aumenta ona husi pursentu N toOo pursentu 1_? enkuantu proporsaun simu informasaun<br />
liuhusi tele8iDaun aumenta husi pursentu 1_ toOo pursentu L4. 7n kontrariu? numeru ema Timor<br />
neOeFR simu informasaun husi Sornal tun liu metade? husi pursentu 5 tun Fa pursentu L. 6istema<br />
familiamFelunmno komunidade sai hanesan fonte ida tun signifikamente husi pursentu 1M Fa<br />
pursentu 5. 9kus mai? dadus neOe suSere katak iha diminuisaun iha persentaSen sidadaun nian (husi<br />
1Lq toOo 1_q) neOeFR indika katak sira la simu informasaun ruma konaBFP lei? sinal posi8eis ida<br />
konaBFP progresu husi esforsu atu hasae koEesimentu legPl nian.<br />
Radiu<br />
Televisaun<br />
Xefe Suco<br />
Famiia/kolega/Komunidade/system<br />
komunikasaun<br />
Jornal/Magazine<br />
La iha/la hetan informasaun<br />
Seluk/la hatene<br />
Saida mak nu’udar ita boot nia fonte principal kona ba <strong>LEI</strong>?<br />
5%<br />
5%<br />
2%<br />
6%<br />
6%<br />
9%<br />
9%<br />
10%<br />
12%<br />
Survey 2008 Survey 2004<br />
16%<br />
16%<br />
24%<br />
LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />
Figura 1K<br />
38%<br />
40%<br />
26 | P a j i n a
nuLN7 nuL7L nuLL1 nu1_M nu171<br />
Figura 1N<br />
4.3 "oSesimentu Jeg(l nian Y Tri'un(l, Advogadu, O[@ sira<br />
!eskiDa neOe m3s Fuka atu sukat koEesimentu legPl FPDiku nian konaBFP sistema Sustisa formPl<br />
nian? hodi husu Fa respondente sira se karik sira rona ona konaBFP instituisaun legPl formPl oiBoin.<br />
Dadus iha Figura 14 hatudu katak liu metade (5Nq) husi TimorBoan sira mak hatoOo katak sira<br />
rona ona konaBFP triFunPl ida? enkuantu pursentu 41 mak rona ona konaBFP ad8ogadu ida. juaDe<br />
sidadaun ida deOit husi tolu neOeFR mak rona ona konaBFP prokurad3r. AtR uitoan deOit (L7q) mak<br />
rona ona konaBFP f:; ruma neOeFR f3 asistRnsia legal nian. 4eDultadu siraBneOe suSere katak<br />
32%<br />
Rádiu Televizaun Xefe Aldeia Xefe suco<br />
27 | P a j i n a
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
maske proporsaun modestu ida husi p%Fliku nian hatene konaBFP triFunPl sira? maiFR sira lad%n<br />
hatene konaBFP esistRnsia ka knaar husi aut3r oiBoin neOeFR in8ol8e iha sistema neOe nia laran. 9ha<br />
SerPl? proporsaun neOeFR relati8amente kiOik husi sidadaun sira neOeFR hatene konaBFP komponente<br />
FPDiku sira husi sistema legPl formPl nian suSere katak TimorBoan Farak mak la komprende konaBFP<br />
natureDa husi sistema formPl husi go8ernasaun SudisiPl nian ka iha asesu prPtika Fa iha sistema legal<br />
nian.<br />
59%<br />
38%<br />
3%<br />
41%<br />
Karik ita boot rona ona kona ba ________ ida?<br />
2008<br />
54%<br />
5%<br />
34%<br />
:!u11LM<br />
Figura 1O<br />
CokPl? idade? edukasaun no m3s SRneru mak nuOudPr fat3r sira neOeFR determina proFaFilidade husi<br />
respondente ida atu hatene konaBFP instituisaun sira Sustisa formPl nian neOeFR a8alia iha sur8ey<br />
idaBneOe. 4espondente sira pro8a8el liu atu hatene Fainhira sira iha idade kiOik liu (idade 35 Fa<br />
kraik)? hela iha Dili no hetan edukasaun neOeFR diOak. 6ei Fele hetan nU8el koEesimentu neOeFR kiOik<br />
liu entre respondente sira neOeFR iha idade 55 Fa leten? neOeFR iha edukasaun uitoan deOit ka laiha<br />
liu? no la hela iha Dili laran.<br />
9ha akordu ho dadus iha Figura 15 nian? familiaridade ho triFunPl ? ad8ogadu? prokurad3r? no m3s<br />
f:; sira neOeFR f3 ser8isu asistRnsia legal neOe korreladu teFBteFes ho karik respondente sira hela<br />
iha Dili ka lae. !ursentu hituBnuluBresinBhitu husi respondente sira neOeFR hela iha Dili dehan katak<br />
sira rona ona konaBFP triFunPl ida kompara ho pursentu 54 husi respondente sira neOeFR la hela iha<br />
Dili. !ursentu neenBnuluBresinBhaOat husi respondente sira iha Dili dehan katak sira rona ona konaB<br />
FP prokurad3r ida Fainhira kompara ho pursentu L7 neOeFR la hela iha Dili laran joEesimentu<br />
legPl nian neOeFR Foot liu iha Dili Fele atriFui Fa faktu katak Dili iha transmisaun Tele8iDaun nianX<br />
katak Dili iha konsentrasaun aOas husi populasaun neOeFR iha edukasaun sekundPria no p3sB<br />
sekundPria nian? no m3s katak TriFunal DistritPl Dili nian funsiona ona regulamente durante tinan<br />
neen neOe nia laran.<br />
58%<br />
27%<br />
66%<br />
7% 7%<br />
Tribunal Advogadu Prokurador ONG ne’ebé fo servisu<br />
Asistensia legal nian<br />
3o4os Lae La hatene<br />
28 | P a j i n a
1--,<br />
6-,<br />
7-,<br />
7-,<br />
2-,<br />
5-,<br />
4-,<br />
3-,<br />
.-,<br />
1-,<br />
-,<br />
77,<br />
54,<br />
26,<br />
34,<br />
Figura 1P<br />
9ha akordu ho dadus iha Figura 1_ nian? familiaridade ho sistema triFunPl nian neOe m3s korreladu<br />
teFes ho nU8el edukasaun nian? ho aumentu susesi8u idaBidak iha koEesimentu edukasionPl nian<br />
signifikamente hasaOe proFaFilidade katak ema partikulPr ida sei familiar ho triFunPl sira. Dadus<br />
hatudu katak pursentu N7 husi sidadaun sira neOeFR iha edukasaun p3sBsekundPria nian hatene<br />
konaBFP triFunPl sira? enkuantu koEesimentu iha deOit pursentu 41 entre sidadaun sira neOeFR mak<br />
laiha edukasaun formPl. joEesimentu konaBFa sistema triFunPl nian husi sidadaun sira neOeFR iha<br />
nU8el edukasaun nian entre estremu rua neOe mak pursentu _3 Fa hirak neOeFR iha edukasaun<br />
primPria nian no pursentu 75 Fa sira neOeFR mak iha edukasaun sekundPria nian.<br />
120%<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20% 0%<br />
Karik ita rona ona kona ba _____ ida?<br />
D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939<br />
T=9>?@A3A ADB;CAD?A D=;E?=AD;=A ;@C sira ne4eIJ fo<br />
&erKisu sistensia legal<br />
41%<br />
55%<br />
24,<br />
:!u11LM<br />
Figura 1Q<br />
.7,<br />
41,<br />
Karik ita boot rona ona kona ba TRIBUNAL ida?<br />
63%<br />
35%<br />
2008<br />
75%<br />
.3,<br />
97%<br />
24% 3%<br />
La iha Edkasaun Formal Primaria Sekundaria Post-sekundaria<br />
Tuir nivel edukasaun<br />
Lo’os Lae<br />
3o4os<br />
29 | P a j i n a
ApeDarde esforsu konsiderP8el husi doad3r sira atu disemina informasaun konaBFP sistema legPl<br />
formPl nian? koEesimentu sei kiOik teFes iha instituisaun formPl hotuBhotu? no iha faktu? haree Fa<br />
muda ona uitoan durante tinan 4 nia laran. !ur eDemplu? dadus iha Figura 17 nian neOeFR kompara<br />
nU8el koEesimentu konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian iha tinan LMM` no tinan LMM4 neOe<br />
hatudu katak nU8el koEesimentu nian esensialmente sei nafatin hela (L7q 8s. L`q).<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
0%<br />
Persentajen husi public jeral ne’ebé rona ona kona ba Organizasaun Aistensia Legal<br />
27%<br />
Figura 17<br />
9dade no m3s nU8el koEesimentu edukasionPl nian mak nuOudPr fat3r signifikante hodi determina<br />
proFaFilidade husi koEesimentu konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian. 4espondente sira<br />
neOeFR pro8P8el liu atu hatene konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian neOe mak sira neOeFR<br />
iha idade 35 nian Fa kraik (34q) no hirak neOeFR iha nU8el edukasaun aOas liu. 4espondente sira<br />
neOeFR ladn pro8P8el atu hatene mak sira neOeFR iha idade 55 Fa leten (1Lq) neOeFR ho edukasaun<br />
formPl nian uitoan deOit ka laiha liu.<br />
dRneru m3s sai nuOudPr fat3r determinante ida iha koEesimentu konaBFP instituisaun legPl formPl<br />
sira (Figura 1`). 9ha SerPl? mane sira hatudu koEesimentu neOeFR Foot liu dukR feto sira. pursentu<br />
_` husi mane sira mak rona ona kona Fa triFunPl ida? kontra pursentu 5M husi feto sira. !ursentu<br />
4` husi mane sira mak hatene konaBFP ad8ogadu sira? kompara ho pursentu 33 deOit husi feto sira.<br />
pursentu 4L husi mane sira hatene konaBFP prokurad3r sira? enkuantu pursentu L7 deOit husi feto<br />
sira mak hatene konaBFP sira. 9kus liu? pursentu 3L husi mane sira mak rona ona konaBFP f:;<br />
ruma neOeFR f3 ser8isu asistRnsia legPl nian? kontra pursentu LL husi feto sira.<br />
80%<br />
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
50%<br />
68%<br />
33%<br />
Ita boot rona ona kona ba ________ ida?<br />
2008<br />
48%<br />
Feto Mane Feto Mane Feto Mane Feto Mane<br />
27%<br />
:!u11LM<br />
Figura 18<br />
42%<br />
22%<br />
32%<br />
Tribunal Defensor Prokurador ONG ne’ebé fornese<br />
asistensia legal<br />
Loos<br />
31 | P a j i n a
5. Atitude :ona-'( Bustisa<br />
6istema Sustisa kostumeiru nian neOeFR kleur teFes ona? krUtiku Fa estaFilidade iha TimorBCeste?<br />
funsiona hamutuk ho sistema Sustisa formPl nian. 9ha sentidu idaBneOe? hanesan ho nasaun FaraB<br />
Farak? TimorBCeste iha sistema Sustisa de facto nian neOeFR migu. 9ha akordu ho reDultadu sur8ey<br />
tinan LMM4 nian? sistema Sustisa formPl nian sei largamente iha periferia Fa TimorBoan maiora?<br />
tanFa Sustisa lokPl nian f3 dalan neOeFR lailais? Faratu? no efeti8u atu reDol8e disputa sira. 7stadu?<br />
sosiedade si8Ul no doad3r sira kontinua ona atu hasaOe interese katak mekaniDmu sira Sustisa lokPl<br />
nian falla atu mantein padraun sira direitus umanus nian? partikularmente feto sira nia direitu? no<br />
impede ona aspetu sira seluk husi kondisaun Sustisa nian. !arte husi proFlema neOe hela iha faktu<br />
katak organiDasaun SurisdisionPl nian entre sistema Sustisa lokPl no formPl nian seidauk aliEadu.<br />
!olUsia dala Farak atua atu reDol8e disputa sira ka infliSe punisaun maiFR laiha halo rekursu Fa<br />
prosesu formPl nian sira. DesiDaun triFunPl nian konsidera indemniDasaun neOeFR halo antes ona<br />
iha nU8el lokPl nian? enkuantu memFru komunidade lokPl nian dala Farak Fuka restaurasaun haske<br />
proFlema ida prosesa tiha ona iha triFunPl. Atu reDol8e menus iha klaridade nian idaBneOe? iha tinan<br />
LMM` nia rohan? hinistRriu dustisa hah% halo esFosu lei ida konaBFa lei kostumeiru nian no m3s<br />
leSislasaun mediasaun nian neOeFR Fuka atu formalmente liga no armoniDa sistema siraBneOe. Cei<br />
neOe? sei iha konsiderasaun hela? Fele %ltimamente hadiOak interasaun no funsionamentu husi<br />
sistema siraBneOe? maske mudansa ruma iha sidadaun nia persepsaun tenke hein tan fali a8aliasaun<br />
sira iha futuru.<br />
5.1 Eoda :onfidensia<br />
9ha tinan LMM` p%Fliku SerPl hatudu nafatin konfidRnsia SerPl neOeFR makaOas Fa iha instituisaun sira<br />
Sustisa tradisionPl nian no m3s triFunPl formPl sira (Figura 1N). haiFR? iha SerPl? grau husi<br />
konfidRnsia nian neOe tun uitoan Fainhira kompara ho tinan LMM4 nian. jonaBFP Sustisa tradisionPl<br />
nian? persentaSen husi TimorBoan neOeFR hatudu katak sira nkonfidente teFeso Fa iha sistema neOe<br />
tun husi pursentu _3 iha tinan LMM4 nian Fa pursentu 5_ iha tinan LMM`? enkuantu persentaSen<br />
neOeFR hatudu katak sira nkonfidente uitoano neOe tun husi pursentu 31 iha tinan LMM4 Fa pursentu<br />
LN iha tinan LMM`. konaBFP triFunal formPl sira? proporsaun husi p%Fliku nian (entre sira neOeFR<br />
konfirma katak sira rona ona konaBFP triFunPl ida iha Figura 14 nian) neOeFR dehan katak sira<br />
konfidente teFes Fa iha sistema neOe tun husi pursentu 4N Fa pursentu 44 durante tinan lima neOe<br />
nia laran. 6eidauk iha mudansa ruma iha persentaDen sidadaun sira neOeFR hatoOo katak sira<br />
konfidente uitoan (3Lq).<br />
jompara nU8e konfidRnsia entre sistema rua neOe re8ela katak sistema tradisionPl nian sei hetan<br />
nafatin nU8el ida neOeFR aOas liu husi konfidRnsia iha p%Fliku nia leet? ho pursentu 5_ husi<br />
respondente sira hatudu katak sira nkonfidente teFeso no pursentu LN nkonfidente uitoan?o kontra<br />
pursentu 44 no pursentu 3L respeti8amente Fa sistema triFunPl formPl nian.<br />
32 | P a j i n a
100%<br />
90%<br />
80%<br />
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
29%<br />
56%<br />
Ita boot iha konfiansa oinsá ba iha?<br />
31%<br />
63%<br />
T9u11LM FCu_5`<br />
Figura 19<br />
6ur8ey neOe m3s a8alia raDaun sira Fa konfidensia iha sistema Sustisa tradisionPl nian no m3s<br />
triFunPl formPl nian entre responde sira neOeFR dehan katak sira konfidente teFes ka uitoan. juaDu<br />
metade ida (51q) husi respondente sira neOeFR hatudu konfidRnsia iha sistema tradisionPl nian<br />
dehan katak raDaun Fa sira nia konfidRnsia neOe mak katak sistema neOe nuOudPr sira nia eransa no<br />
tradisaun? no m3s katak reDol8e disputa sira iha akordu ho kostume 3`q hatudu Fa iha efeti8idade<br />
husi sistema tradisionPl nian hodi reDol8e disputa sira? enkuantu pursentu N dehan katak solusaun<br />
ida neOeFR kreidU8el no konfiP8el disponU8el Fa komunidade.<br />
32%<br />
44%<br />
nuN5M<br />
Figura K0<br />
32%<br />
49%<br />
2008 2004 2008 2004<br />
Sistema Justisa Tradisionál Tribunál Formál sira<br />
Tansá mak ita boot KONFIDENTE iha prosesu tradisionál nian?<br />
9%<br />
51%<br />
2%<br />
38%<br />
Efetivu/korretu hodi resolve/hamenus problema sira no/ka rezolve disputa sira<br />
Tanba ne’e ami nia eransa/tradisaun; resolve tuir costume<br />
Solusaun ne’ebé kredivel/konfiavel disponivel iha komunidade<br />
Fó /kompensasaun ba vitima/emane’ebé halo ofensa<br />
Konfidente uitoan<br />
Konfidente tebes<br />
33 | P a j i n a
4aDaun neOeFR kom%n liu hotu neOeFR hatoOo konaBFP iha konfidRnsia iha triFunPl formPl nian mak<br />
katak sira iha kapasidade adekuadu atu f3 Sustisa no reDol8e proFlema sira iha TimorBCeste (57q)<br />
nia laran. !ursentu LM dehan katak triFunPl neOe efeti8u hodi Fuka liaBloos no hakotu loos no sala.<br />
!ursentu adisionPl 11 dehan katak raDaun Fa sira nia konfidRnsia mak katak sistema triFunPl nian<br />
FaDeia Fa lei nasionPl nian neOeFR aplika iha prosesu adSudikasaun nian.<br />
11%<br />
Tansá mak ita boot konfidente (laran-metin) ba tribunál formál sira?<br />
2008<br />
Sistema tribunál/Justisa nian iha<br />
11%<br />
Kapasidade atu rezolve problema/fó<br />
justisa<br />
21%<br />
57%<br />
Figura K1<br />
Tribunál/Justisa bele buka lia-loos<br />
Hakotu loos no sala<br />
Sistema Tribunál/Justisa nian ne’e<br />
Bazeia ba lei nasionál nian/aplika<br />
Estadu de direitu/desizaun sira tuir lei<br />
Seluk<br />
jonfidRnsia iha instituisaun legPl sira seluk? hanesan organiDasaun asistRnsia legPl sira no m3s<br />
polUsia? m3s sei nafatin aOas teFes. 7nkuantu umBkuartu resin deOit husi TimorBoan sira mak rona<br />
ona konaBFP f:; ruma neOeFR f3 ser8isu legal nian (haree Figura 14 iha leten)? entre grupu idaB<br />
neOe? suFstansiPlmente pursentu 5L mak dehan katak sira iha konfidRnsia neveFR aOas teFes iha<br />
organiDasaun asistRnsia legPl sira no pursentu 43 seluk konfidente uitoan. :%meru insignifikante<br />
(4q) mak hatudu konfidRnsia uitoan deOit ka laiha liu Fa iha organiDasaun asistRnsia legPl sira.<br />
:i8el konfidRnsia nian aOas Fa iha organiDasaun asistRnsia legPl sira nian neOe Fele aumenta.<br />
Fundasaun neOe nia esperiRnsia? liu husi serFisu terenu nian konaBFP sur8ey umaBkain nian no m3s<br />
diskusaun grupu fokus nian? mak katak respondente sira dalaruma Fele uDa termu nkonfidRnsiao<br />
atu hatudu sira nia deDeSu Fa asesu Foot Fa Sustisa dukR nuOudPr faktu konaBFP kondisaun Sustisa<br />
atuPl nian. ToOo iha pontu katak kaDu mak idaBneOe? n%meru sira iha neOe sei Fele aumenta Fainhira<br />
kompara ho nU8el atuPl husi konfidRnsia nian neOeFR mak respondente sira tau iha instituisaun idaB<br />
idak? pur eDemplu tanFa nkonfidRnsiao neOe normalmente sei Fele komprende. 9ha e8entu ruma?<br />
maske nU8el aspirasionPl husi konfidRnsia nian neOe signifikante iha nia laran katak nia re8ela katak<br />
sidadaun sira hein duni Fa insituisaun Sustisa formPl nian sira neOeFR efeti8u no f3 duni leSitimidade<br />
Falu Fa iha sistema ofisiPl nian.<br />
Dadus hatudu katak proporsaun husi p%Fliku neOeFR dehan katak sira iha nkonfidRnsia Footo Fa<br />
iha instituisaun sira neOeFR mak a8alia husi sur8ey neOe aOas liu mak Fa polUsia (5Nq). !ursentu 31<br />
seluk husi sidadaun sira dehan katak sira konfidente uitoan Fa iha polUsia? no pursentu 7 deOit mak<br />
hatudu konfidRnsia uitoan deOit ka laiha liu. :U8el aOas liu husi konfidRnsia Fa iha polUsia (neOeFR<br />
m3s mak re8ela iha dadus atuPl neOeFR rekolla ona Fa Fundasaun neOe nia n6ur8ey !erspesaun<br />
!olUsia jomunitPria nian: TimorBCeste iha tinan LMM`) Fele refleta melloramentu dramPtiku iha<br />
situasaun seguransa nian iha tinan hirak neOe nia laran nuneOe m3s multidaun ida husi fat3r sira<br />
seluk hanesan esforsu intensi8u sira atu f3 formasaun Fa !:TC neOeFR sei koOalia liu iha detallu iha<br />
japUtulu _ nia laran.<br />
34 | P a j i n a
120%<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
0%<br />
Nivel konfiansa (laran metin) konfidensia nian ba iha tribunal formal sira, konfidénsia ba Konfiansa (laran-metin)<br />
organizasaun asisténsia legal nian sira, instituisaun sira justisa tradisionál nian no polísia<br />
FCu_5` CAfu_54 T9u11LM !Cu11LM<br />
Figura KK<br />
9ha SerPl? sur8ey neOe hatudu nU8el aOas konfidRnsia nian Fa iha instituisaun legal nian FaraBFarak.<br />
jonfidRnsia kontinuadu idaBneOe Fele hatudu katak situasaun seguransa nian neOeFR sai diOak ona<br />
neOe hasaOe ona persepsaun konaBFP sistema Sustisa nian no m3s katak euf3ria p3sBindependRnsia<br />
nian neOeFR haree iha dadus sur8ey tinan LMM4 nian neOe seidauk lakon.<br />
haske nU8el konfidRnsia nian iha triFunPl formPl nian sei kontinua atu sai kiOik liu uitoan dukR iha<br />
sistema Sustisa tradisionPl sira nian? maiFR pursentu `5 kedas husi respondente sira neOeFR rona ona<br />
konaBFP triFunPl ida dehan katak sira hakarak ofisiPl ida husi sistema Sustisa formPl nian atu Fa iha<br />
sira nia helaBfatin atu aSuda hodi reDol8e disputa sira. 7nkuantu liu metade deOit husi TimorBoan<br />
sira mak rona ona konaBFP triFunPl formPl nian? entre sira neOeFR mak rona ona? iha preferRnsia ida<br />
neOeFR makaOas teFes atu in8ol8e aut3r sira husi triFunPl formPl nian iha disputa lokPl nian. 9daB<br />
neOe suSere katak p%Fliku haree 8alor iha triFunPl formPl nian? maske atu komprende didiOak teFes<br />
konaBFP natureDa husi deDeSu idaBneOe sei sur8ey liutPn.<br />
Figura KN nu_5`<br />
17%<br />
32%<br />
44%<br />
4%<br />
7%<br />
43% 29%<br />
Tribunal Formal sira Organizasaun Asistensia<br />
Legal<br />
7%<br />
31%<br />
52% 56% 59%<br />
Instituisaun Tradisional sira<br />
Konfidente tebes Konfidente uituan La dun konfidente/La konfidente liul<br />
Karik ita boot hakarak ofisial husi sistema tribunal formal<br />
Atu mai iha ita boot nia h ela fatin atu ajuda resolve problema sira?<br />
(Respondente sira ne’eb”e rona ona kona ba tribunal)<br />
10%<br />
5%<br />
85%<br />
Loos<br />
Lae<br />
La hatene/la responde<br />
Polisia<br />
35 | P a j i n a
5.A AsistDnsia Jeg(l<br />
neOeFR pursentu _1 nian konfortP8el teFes no pursentu 3L mak konfortP8el uitoan. Daudaun neOe?<br />
TimorBoan uitoan deOit (5q) mak la konfortP8el atu lori proFlema sira Fa iha instituisaun sira<br />
Sustisa tradisionPl nian. Aumentu iha konfortu nian idaBneOe Fele reDulta husi metodoloSia sur8ey<br />
nian neOeFR hadiOak ona? maiFR m3s Fele esplika iha parte liuhusi serFisu husi organiDasaun<br />
asistRnsia legPl nian no m3s esforsu sira koEesimentu informasaun legPl nian neOeFR aumenta ona<br />
prPtika mediasaun no arFitraSen husi aut3r sira neOeFR in8ol8e iha prosesu reDolusaun disputa<br />
kostumeiru idaBneOe.<br />
2008<br />
2004<br />
Ita boot konfortável bainhira lori problema sira ba iha instituisaun sira justisa tradisionál<br />
sira hanesan prosesu adat nian?<br />
61%<br />
79%<br />
LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />
Figura KP<br />
5.3.1 "onfortuG "omparasoins Form(l\Tradision(l<br />
lainhira husu Fa respondete sira neOeFR ho esperiRnsia iha sistema Sustisa formPl nian? sira hatudu<br />
nU8el aOas husi konfortu nian Fa iha instituisaun neOe (_4q). haiFR? proporsaun idaBneOe sei menus<br />
dukR proporsaun husi respondente sira neOeFR konfortP8el teFes ho instituisaun Sustisa tradisionPl<br />
nian (7Nq). !ursentu LM mak reklama katak sira skonfortP8el uitoanO deOit Fainhira reDol8e<br />
proFlema liu husi triFunPl formPl nian? kompara ho pursentu 3M neOeFR f3 resposta hanesan konaB<br />
FP instituisaun tradisionPl nian. 7ntre sira neOeFR mak rona ona konaBFP triFunPl? pursentu 1M deOit<br />
mak dehan katak sira lad%un konfortP8elO atu Fa triFunPl formPl sira.<br />
13%<br />
5%<br />
32% 4%<br />
Konfortável tebes<br />
Konfortável uitoan<br />
Ladún konfortável<br />
37 | P a j i n a
Liuhusi instituisaun sira<br />
Justisa tradisionál nian<br />
Liu husi Tribunál sira<br />
(Tdu11LM Cu_5`)<br />
Figura KQ<br />
lainhira resposta siraBneOe fahe tuir SRneru? feto uitoan liu (_Mq) dukR mane (_7q) mak hatudu<br />
katak sira konfortP8el ho triFunPl formPl nuneOe m3s instituisaun tradisionPl nian? hanesan adat<br />
(7_q 8s. `Lq)<br />
100%<br />
90%<br />
80%<br />
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
Nível konfortu nian bainhira rezolve probleme liuhusi Tribunál vs. instituisaun tradisionál sira<br />
hanesan adat<br />
21%<br />
60%<br />
Nível konfortu nian bainhira rezolve problema sira liuhusi Tribunál sira vs.<br />
Instituisaun tradisionál sira hanesan adat<br />
Resposta sira bazeia ba jéneru<br />
19%<br />
67%<br />
64%<br />
79%<br />
15%<br />
76%<br />
12%<br />
82%<br />
Feto Mane Feto Mane<br />
Tribunal Adat<br />
Konfortavel tebes Konfortavel uituan<br />
20%<br />
Konfortável tebes Konfortável uitoan Ladún konfortável<br />
13%<br />
(TriFunPl FuL7` hu3`1 Cisan Fu55N hu5_1)<br />
Figura K7<br />
11%<br />
5%<br />
38 | P a j i n a
6. Eoda Punisaun no Hmpunidade<br />
9ha akordu ho 4elat3riu jomisaun 9nkRritu (j9) f:e nian konaBFP kriDe tinan LMM_ nian? kauDa<br />
kontriFuiente Foot ida mak sentidu ida konaBFP impunidade nian neOeFR mai husi fallansu husi<br />
sekt3r Sustisa nian no m3s menus iha 8ontade politika nian atu reDol8e krime gra8e sira neOeFR<br />
akontese toOo iha tinan 1NNN. Durante go8ernasaun 9ndonRDiu nian no m3s desde insepsaun !:TC<br />
nian iha tempu Fadak nia laran depois de independRnsia? iha ona relat3riu filaBfila konaBFP<br />
utiliDasaun forsa neOeFR esesi8u husi polUsia iha TimorBCeste. 4ogerio CoFato? eis hinistru 9nteri3r?<br />
kondenadu tanFa fahe kilat Fa ema si8Ul sira durante kriDe tinan LMM_ nian? fat3r agra8amentu nian<br />
ida Fa kriDe? iha akordu ho relat3riu j9 nian. haske haree Fa katak polUsia simu nU8el respeitu ida<br />
neOeFR aas? maiFR konsidera Fa sira m3s iha sentimentu tauk.<br />
Foin lalais neOe? durante estadu de sUtiu neOeFR ho durasaun fulan haat neOeFR hah% iha loron 11<br />
Fe8ereiru LMM` depois de atentadu asasinatu Fa !rimeiruBhinistru no !reDidente? e:h9T nia<br />
6eksaun Direitus emanus no dustisa TranDit3riu simu relat3riu Falu konaBFP utiliDasaun forsa<br />
neOeFR esesi8u no maltratamentu durante prende neOeFR alegamente kometidu husi memFru !:TC<br />
nian sira. jeiga siraBneOe Falu neOeFR e:h9T simu reklama katak impoin ona malatratamentu<br />
durante detensaun iha estasaun polUsia nian sira? iha neOeFR mak utiliDasaun forsa nian klaramente<br />
la nesesPriu. ToOo ohin loron seidauk iha ofisiPl !:TC nian ruma mak ser8e ona sentensa ida Fa<br />
krime nian. 9ha faktu fulan neOeFR depois de ninia ospitaliDasaun tanFa kanek sira husi kilat musan<br />
nian neOeFR nia simu iha loron 11 Fe8eriru LMM`? !reDidente 4ep%Flika f3 indultu ka redusaun<br />
sentensa Fa priDioneiru nain N4 husi totPl 17N? inklui 4ogerio CoFato no m3s sira hirak neOeFR<br />
kondenadu tanFa krime hasoru umanidade Fa krime sira neOeFR komete durante tinan 1NNN.
100%<br />
90%<br />
80%<br />
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
Lei proteje akuzadu kriminozu ida atu labele hetan baku husi Polísia..<br />
Karik lei ida-ne’e halo tuir duni iha ita nia hela-fatin ka lae?<br />
47%<br />
47%<br />
LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114<br />
Figura K8<br />
nian? inklui 1) melloramentu iha amFiente seguransa nian tomak L) aspirasaun Fa kondisaun<br />
seguransa nian neOeFR diak liu no m3s 3) forsa polUsia nasionPl nian? orgullu p3sBindependRnsia<br />
nian iha TimorBCeste? dukR raiBliur nian. haiFR reDultadu neOe la suSere katak !:TC nia<br />
konkluDaun punisaun Fa suspeitu kriminoDu sira mak hamosu ona sidadaun nia deDapro8asaun? ka<br />
pelumenus redusaun 8iDU8el ida iha konfidRnsia Fa !:TC.<br />
Konfidénsia hira maka ita boot iha ba Polísia agora daudaun ne’e?<br />
3ahatene<br />
3adRnO .,<br />
3aranOmetin<br />
3aranOmetin<br />
uitoan<br />
31,<br />
2,<br />
:!u11LM<br />
Figura N0<br />
laranOmetin teIes<br />
56,<br />
6ur8ey tinan LMM4 no LMM` nian Fuka atu komprende diak liutPn TimorBoan sira nia hanoin konaB<br />
FP punisaun no impunidade Fa krime gra8e sira? espesUfikamente kaDu sira neOeFR mak ema<br />
indi8iduPl komete ona ohoBema. 7nkuantu pergunta sira neOeFR kestiona konaBFP idaBneOe<br />
diferente uitoan entre sur8ey rua neOe: TimorBoan sira Farak teFes mak fiar katak ema idaBidak<br />
neOeFR komete ona ohoBema tenke hetan punisaun hotu kedas laiha egesaun. 9ha tinan LMM`?<br />
pursentu NM husi TimorBoan sira mak hateten katak laiha instPnsia ruma neOeFR mak ema indi8iduPl<br />
ida neOeFR komete ona ohoBema tenke Fele atu e8ita punisaun ka selu kompensasaun Fa 8Utima<br />
sira? enkuantu iha tinan LMM4 nian pursentu N1 mak hateten katak ema ruma neOeFR komete ona<br />
ohoBema tenke Fa komarka dukR f3 kompensasaun ka halo rua neOe hotu.<br />
41 | P a j i n a
Supoin ema balun komete oho-ema. Karik iIta boot hanoin katak iha tempu ne’ebé mak ema ne’e<br />
tenke bele atu ‘evita punisaun’ ka sai livre husi fó ‘kompensasaun’ ba vítima<br />
6%<br />
2008<br />
4%<br />
:!u11LM<br />
Figura N1<br />
:!u1114<br />
Figura NK<br />
90%<br />
Lae Loos, evita punisaun Lahatene/Laiha Resposta<br />
Supoin ema ruma oho ema seluk. Karik sira teke ba komarka,<br />
Fó fila buat ruma nu’udár kompensasaun ka rua ne’e hotu?<br />
2004<br />
1% 3%<br />
5%<br />
Ba Komarka Fó fila buat ruma nu’udár Rua Hotu Lahatene/Seluk<br />
91%<br />
42 | P a j i n a
7. BDneru, Jei no Bustisa<br />
!o8u TimorBCeste sei rekupera hela husi trauma neOeFR sofre ona husi dRkada konflitu nian no<br />
8iolRnsia depois de referendu tinan 1NNN. Feto sira? espesialmente? kontinua sofre proFlema sira<br />
sa%de mentPl nian neOeFR asosiadu ho tortura? 8iolasaun seksual no forma seluk 8iolRnsia nian husi<br />
okupasaun. !roFlema sa%de mentPl nian neOe agra8adu husi n%meru aOas husi 8iolRnsia domRstika<br />
nian neOeFR konstantamenteideDafiu sosiPl no direitus umanus nian ida neOeFR Foot Fa nasaun<br />
neOe. Feto Farak mak deDanimadu atu lori kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian Fa iha set3r Sustisa<br />
formPl nian tanFa ameasa Fa ekonomia neOeFR la seguru no eskluDaun? proFlema ida neOeFR<br />
kompostu husi faktu katak feto sira nia rendimentu neOe iha media FalukBidaBcalu husi mane sira<br />
nian. dustisa no meiu rekursu seluk Fa feto sira dalaBFarak laiha koFertura.
Nivel edukasaun a’as liu saida maka ita boot kompleta ona?<br />
7.A Prosesu Bustisa Jo:(l<br />
:!u11LM<br />
Figura NN<br />
4eDultadu sur8ey tinan LMM4 nian maioria forte ida husi p%Fliku nian apoiu Fa igualdade SRneru iha<br />
prosesu adat tradisionPl nian (_Nq apro8adu). haske nuneOe? haree Fa atitude atu responde Fa<br />
repreDentasaun legPl neOeFR hanesan? signifikamente sai aat liu iha tinan lima ikus neOe. 9ha tinan<br />
LMM`? pursentu 3N apro8a katak feto sira permitidu atu koOalia hodi sira nia naran rasik iha prosesu<br />
Sustisa lokPl nian. jonaBFP nU8el deDakordu nian? dadus hatudu katak Farak liu dala rua husi TimorB<br />
oan sira mak deDapro8a katak feto sira atu koOalia hodi sira nia naran durante prosesu adat Fainhira<br />
kompara ho kaDu iha tinan LMM4 nian (5`q 8s. L5q).<br />
120%<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
0%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
51%<br />
36%<br />
17%<br />
18%<br />
Laiha edukasaun formál Primária Sekundária Pós Sekundária<br />
Karik ita boot aprova ka dezaprova katak FETO sira permitidu atu ko’alia hodi sira nia naran rasik iha<br />
prosesu adat/justisa lokál nian?<br />
Dezaprova<br />
58%<br />
Aprova<br />
39%<br />
Figura <strong>NO</strong> LMM` :!u11LM? LMM4 :!u114<br />
Aumentu iha fallansu SRneru nian hodi iha asesu Fa Sustisa nian relasiona ho fat3r sira haleOu<br />
perUodu neOe imediatamente molok no depois de independRnsia (LMMLBLMM4) Fainhira f3 atensaun<br />
nasionPl neOeFR Farak Fa iha igualdade SRneru nian hanesan haree iha jonstituisaun? eleisaun<br />
30%<br />
40%<br />
Dezaprova<br />
25%<br />
Aprova<br />
69%<br />
2008 2004<br />
2%<br />
5%<br />
44 | P a j i n a<br />
Feto<br />
Mane
asemFleia konstituiente no m3s nomeasaun sira iha go8ernu nia instituisaun sira. haske nuneOe?<br />
falta iha atensaun p%Fliku neOeFR kontinuadu no m3s penetrasaun estadu nian neOeFR fraku Fele<br />
diminui entuDiaDmu nasionPl nian Fa igualdade SRneru. Fat3r posU8el seluk Fele relasiona ho<br />
re8ersaun husi feto sira nia knaar Fa iha ati8idade domRstika tradisionPl nian sira depois de sira nia<br />
partisipasaun iha mo8imentu reDistRnsia nuOudPr komFatente no m3s operat3riu polUtika nian.<br />
henus iha rendimentu umaBlaran nian durante tinan lima ikus neOe m3s Fele aumenta ona presaun<br />
tradisionPl nian Fa feto sira atu halaOo funsaun domRstika nian neOeFR Foot liu tanFa mane sira nia<br />
knaar hodi asegura kondisaun moris iha umaBkain nia laran aumenta ona. 9daBneOe mos sei Fele<br />
hodi esplika tamFaBsa partisipasaun feto nian tun iha sistema edukasaun formPl nian.<br />
Fallansu paralelu hasoru feto sira nia asesu Fa Sustisa? dadus neOe m3s suSere katak atitude sira<br />
neOeFR admite 8iolRnsia domRstika neOe sai aat liutPn ona iha tinan lima ikus neOe nia laran.<br />
7spesialmente? enkuantu persentaSen TimorBoan neOeFR fiar katak nmane ida iha direitu atu Faku<br />
nia feen Fainhira nia feen nia atitude ladiako kuaDe sei hanesan nafatin desde tinan LMM4 (pursentu<br />
L1 iha tinan LMM` 8s pursentu 1N iha tinan LMM4)? persentaSen husi hirakBneOe hatudu katak sira<br />
deWaprova ho prPtika neOeFR mak haree Fa tun makaOas teFes. 9ha tinan LMM4? Fainhira husu Fa<br />
respondente sira konaBFP karik mane ida iha direitu atu Faku nia feen Fainhira nia feen nia atitude<br />
ladiak? pursentu 75 mak deDapro8a makaOas ho asaun neOe. 9ha tinan LMM` pursentu 34 deOit husi<br />
TimorBoan mak fiar katak nmane ida laiha direitu atu Faku nia feeno no pursentu 44 mak hanoin<br />
katak neOe depende Fa kaDu idaBidak. Tenke nota katak opsaun resposta ida ikus neOe la oferese Fa<br />
respondente sira iha tinan LMM4? neOeFR karik Fele afeta reDultadu sira. ApeDarde neOe? persentaSen<br />
atuPl husi TimorBoan (34q) neOeFR fiar katak laiha egesaun? mane ida laiha direitu atu Faku nia<br />
feen? sei kiOik nafatin. :eOeFR m3s interesante mak feto sira Farak (L4q) dukR mane (1`q) mak<br />
hanoin katak mane ida iha direitu atu Faku nia feen Fainhira nia feen nia atitudes ladiak.<br />
Ema balun hateten katak MANE ida iha direitu atu baku nia feen bainhira nia feen nia atitude ladiak.<br />
Ema seluk hateten katak MANE ruma ne’ebé baku nia oan ne’e sala no tenke hapara.<br />
44%<br />
1%<br />
Ida ne’ebé mak ita boot hanoin katak loos?<br />
21%<br />
34%<br />
2008<br />
Mane iha direitu ida atu baku nia feen<br />
Mane laiha direitu atu baku nia feen<br />
Lahatene/Laiha resposta<br />
Depende de’it [husi kazu ba kazu<br />
:!u11LM<br />
Figura NP<br />
45 | P a j i n a
Ema balun hateten katak mane ida iha direitu atu baku nia feen bainhira nia attitude ladiak.<br />
Ema seluk hateten katak mane ruma e’ebé baku nia feen ne’e sala no tenke hapara.<br />
Husi vizaun sira-ne’e ida ne’ebé loos mak besik ba ita boot nian?<br />
2004<br />
7%<br />
75%<br />
:!u11LM<br />
Figura NQ<br />
19%<br />
Mane iha direitu atu baku nia feen<br />
Mane ne’ebé baku nia feen ne’e sala<br />
Lahatene<br />
46 | P a j i n a
8. Dalan 'a Bustisa<br />
7ma sira neOeFR Fuka Sustisa lao tuir dalan neOeFR kom%n iha TimorBCeste. lainhira proFlema ka<br />
disputa ida mosu iha komunidade ida nia laran? parte sira husi konflitu lori sira nia kaDu husi<br />
autoridade lokPl no komunidade nian husi nU8el sira neOeFR kiOik liu toOo neOeFR aOas liu? egetu Fa<br />
krime gra8e sira. jrime gra8e siraBneOe tUpikamente refere diretamente Fa !olUsia no sistema Sustisa<br />
formPl nian hodi halo prosesu. la kaDu si8Ul no krime men3r siraBneOe? Fa dalaBuluk sei hatoOo Fa<br />
lUder famUlia respeti8a? neOeFR sei koko atu negosia solusaun ida ho gefe famUlia husi parte seluk<br />
husi konflitu neOe. 6e karik la reDol8e hafoin kaDu neOe sei lori Fa Xefe Aldeia, neOeFR in8ol8e lia nain<br />
no ema sira seluk neOeFR ema respeitu atu Fuka solusaun ruma. 6e karik seidauk reDol8e nafatin iha<br />
etapa idaBneOe? kaDu neOe sei lori Fa iha Xefe Suco. kefe suco sira halo desiDaun atu in8ol8e autoridade<br />
sira seluk? hanesan lia nain. 6e karik seidauk reDol8e nafatin? gefe suco sei f3 autoriDasaun informal<br />
Fa parte sira atu refere kaDu neOe Fa iha polUsia ka triFunPl. lainhira refere kaDu ida Fa iha polUsia la<br />
signifika kaDu neOe tama ona iha sistema formPl nian. !olUsia Fele halaOo knaar ida iha prosesu sira<br />
reDolusaun disputa tradisionPl nia laran? inklui mediasaun Fa 8iolRnsia domRstika? haksesukBmalu<br />
rai? no m3s neOeFR relasionadu ho asuntu paternidade nian. 7nkuantu dadus husi sur8ey tinan LMM`<br />
no LMM4 nian re8ela katak TimorBoan sira sei fiarBmetin Farak liu Fa iha mekaniDmu sira Sustisa<br />
tradisionPl nian? hatene uitoan deOit konaBFP di8ersidade iha Fuka Sustisa nian Fa tipu kaDu neOeFR<br />
diferente. 6ur8ey tinan LMM` nian neOe ho intensaun atu Fuka nuansa neOeFR Foot liutPn iha<br />
komunaidade no karakterUstika %niku sira konaBFP oinsP mak trata ho tipu diferente husi kaDu siraB<br />
neOe. DalaBuluk determina frekuRnsia husi tipu oioin husi kaDu siraBneOe? hafoin eDamina dalan hodi<br />
trata ho tipu idaBidak husi kaDu neOe.<br />
8.1 Fre:uDnsia Nusi "rime _ Disputa<br />
Tuir dadus iha Figura 37? haksesukBmalu rai nian mak nuOudPr krimemdisputa neOeFR respondente<br />
sira temi frekuentemente liu (L_q) katak sira ka sira nia memFru famUlia ida esperiRnsia iha tinan<br />
rua liuFP nia laran. piolRnsia domRstika tama iha kategoria nuOudPr krimemdisputa segundu neOeFR<br />
esperiRnsia dalaBFarak liu (15q)? tuir fali naOok karau (Nq)? disputa paternidade (7q)? asaltu fUDika<br />
(7q)? hetan Faku husi mestre ida (_q)? 8iolasaun Fa kontratu neg3siu nian (5q)? no polUsia aFuDa<br />
sira nia podRr (3q).<br />
Karik iIta boot ka ita nia família esperiénsia ona ________ durante tinan 2 ikus<br />
ne’e?<br />
0 5 10 15 20 25<br />
% % % % % %<br />
Haksesuk malu rai<br />
Violensia domestika<br />
Na’ok<br />
karau<br />
Haksesuk malu kona-bá “se mak inanaman<br />
husi labarik ida”<br />
Asaltu fisika husi ema<br />
seluk<br />
Hetan baku husi mestre<br />
ida<br />
Viola ba kontratu<br />
negosiu<br />
Polisia abuza sira nia poder<br />
3<br />
%<br />
7<br />
%<br />
7<br />
%<br />
6<br />
%<br />
5<br />
%<br />
9%<br />
15<br />
%<br />
26<br />
%<br />
30<br />
%<br />
:!u11LM<br />
Figura N7<br />
47 | P a j i n a
9nsidRnsia neOeFR haktuir konaBFP krimemdisputa ruma iha Figura 37 nia laran Fele kiOik liu fali<br />
dukR ida neOeFR hein atu hetan. !rimeiru? iha sur8ey estensi8u neOeFR hatudu katak 8iolRnsia<br />
domRstika neOe nuOudPr proFlema ida neOeFR espalladu teFes iha sosiedade Timor nian. laDeia Fa<br />
sur8ey konaBFP !ersepsaun !olUsia jomunitPria nian? polUsia perseFe katak 8iolRnsia domRstika<br />
mak sai nuOudPr proFlema seguransa lokPl nian neOeFR sRriu teFes? no hateten katak neOe mak tipu<br />
husi disputa nian neOeFR sira in8ol8e dalaBFarak hodi halo mediasaun. 6a tan? pursentu 15 deOit husi<br />
TimorBoan sira mak reklama katak esperiRnsia ona 8iolRnsia domRstika iha tinan L liuFP nia laran.<br />
7nkuantu sur8ey neOe la in8estiga raDaun sira Fa 8iolRnsia domRstika nian neOeFR aparente la relata?<br />
raDoa8el katak TimorBoan Farak la konsidera insidRnsia Falu husi 8iolRnsia entre memFru famUlia<br />
nian? atu kualifika hanesan neOe.<br />
4eDultadu seluk ida neOeFR mak la aSusta fasilmente ho dadus sira seluk mak katak pursentu 3 deOit<br />
husi TimorBoan sira mak hateten katak sira ka sira nia famUlia enfrenta polUsia halo aFuDu sira nia<br />
podRr.
Sé loos mak ema primeiru, karik iha, ita boot ba hasoru atu bele rezolve kazu haksesuk-malu rai nian?<br />
Xefe Aldeia<br />
Xefe Suco<br />
Katuas Sira<br />
Familia<br />
Konsellu Suco<br />
Polisia<br />
La hakbesik ba ema ruma<br />
Tribunal<br />
Administrador Sub-distritu<br />
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%<br />
3%<br />
3%<br />
4%<br />
5%<br />
6%<br />
nuL`N<br />
Figura N8<br />
25%<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
0%<br />
23%<br />
Xefe<br />
Aldeia<br />
17%<br />
Sé loos mak atualmente rezolve kazu sira haksesuk-malu rai nian?<br />
(respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)<br />
16%<br />
13%<br />
nu175<br />
Figura N9<br />
4eDolusaun iha kaDu konaBFP naOok karau nian neOe haree Fa %niku uitoan? iha neOeFP 8Utima Farak<br />
teFes (3_q) neOeFR sira nia karau ema naOok iha tinan rua neOe nia laran la Fa hakFesik Fa ema ruma<br />
hodi hetan asistRnsia. lainhira husu raDaun sira tansP? maioria husi respondente sira hatPn katak<br />
sira laiha e8idRnsia ka lahatene sR loos mak komete ona krime neOe. Fainhira sidadaun sira hakFesik<br />
an duni Fa ema seluk hodi husu tulun? dalaBFarak ema primeiru mak gefe aldeia? tuir dook teFes<br />
husi gefe suco (11q). !ursentu N deOit mak kontaktu polUsia hodi hetan asistRnsia no pursentu 1<br />
mak lori kaDu neOe Fa iha triFunPl.<br />
Xefe Aldeia<br />
La hakbesik ba ema<br />
ruma<br />
Xefe Suco<br />
Polísia<br />
Katuas sira<br />
Konsellu Suco<br />
Familia<br />
Tribunál<br />
Polísia Xefe Suco katuas<br />
sira<br />
1%<br />
nu1M7<br />
Figura O0<br />
9nteresante teFes? maske polUsia iha poDisaun terseiru iha liEa iha kotuk Fa gefe aldeia no gefe suco<br />
sira nuOudPr entidade neOeFR mak sidadaun sira hakFesik Fa dalaBuluk atu reDol8e kaDu sira naOok<br />
karau nian? maiFR sidadaun hateten katak polUsia nuOudPr instituisaun neOeFR dalaBFarak liu<br />
responsP8el atu reDol8e kaDu sira naOok karau nian (LNq)? tuir mak gefe suco (L1q) no gefe aldeia<br />
(1_q). 4eDultadu idaBneOe konaBFP polUsia nian hatudu tan dalan Fa Sustisa nian neOeFR kompleksu<br />
neOeFR mak sidadaun TimorBCeste nian utiliDa? iha neOeFR mak kaDu si8Ul no krimemdisputa sira<br />
neOeFR relati8amente kiOik apreDenta Fa dalaBuluk Fa iha lUder lokPl sira tanFa prPtiku maiFR<br />
frekuentemente refere Fa iha polUsia karik Fainhira lUder lokPl sira laFele ona reDol8e proFlema neOe.<br />
9%<br />
6%<br />
3%<br />
Família Hau rasik Tribunál Konsellu<br />
Suco<br />
Ema ne’ebé hakbesik ba dala-uluk atu rezolve disputa na’ok karau nian<br />
3%<br />
3%<br />
6%<br />
9%<br />
11%<br />
28%<br />
2% 2%<br />
ONG Asisténsia<br />
Legál nian<br />
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%<br />
36%<br />
50 | P a j i n a
Polísia<br />
Xefe Suco<br />
Xefe Aldeia<br />
Katuas sira<br />
Família<br />
Konsellu Suco<br />
Advogadu<br />
Tribunál<br />
2%<br />
3%<br />
3%<br />
Sé loos mak atualmente rezolve disputa na’ok karau nian?<br />
(respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)<br />
10%<br />
11%<br />
16%<br />
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%<br />
nu41<br />
Figura O1<br />
lainhira reDol8e kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian? sidadaun sira dependente forte teFes Fa iha<br />
lUder komunitPria sira? hanesan gefe aldeia sira (L_q)? gefe suco sira (LLq) no katuas sira (1_q). 9ha<br />
tempu hanesan? famUlia m3s iha papRl importante ida hodi halo mediasaun Fa insidente sira<br />
8iolRnsia domRstika nian. Depois de gefe aldeia sira? famUlia mak nuOudPr mekaniDmu tuir mai<br />
neOeFR kom%n liu (LLq) neOeFR respondente sira uDa hodi reDol8e proFlema sira 8iolRnsia<br />
domRstika nian. ApeDarde 8iolRnsia domRstika neOe ilegPl? iha pursentu 7 deOit husi respondente sira<br />
mak katak Fa dalaBuluk sira kontaktu polUsia. deralmente? dadus neOe konfirma katak prosesu sira<br />
mediasaun nian neOe sei nafatin iha famUlia no komunidade sira nia reinu. 4aDaun sira neOeFR<br />
pro8P8el mak katak 8iolRnsia domRstika neOe seidauk haree nuOudPr krime ida iha maneira neOeFR<br />
hanesan ho naOok no ohoBema? no m3s iha estigma sosiPl ida Fainhira in8ol8e polUsia iha Fuat<br />
neOeFR mak konsidera nuOudPr asuntu pesoPl (partikulPr) nian.<br />
Xefe Aldeia<br />
Familia<br />
Xefe Suco<br />
Katuas<br />
sira<br />
Polísia<br />
La hakbesik bá ema<br />
ruma<br />
Konsellu Suco<br />
nu171<br />
Figura O1<br />
21%<br />
29%<br />
Ema ne’ebé hakbesik ba dala-uluk atu rezolve kazu sira violénsia doméstika nian<br />
2%<br />
3%<br />
7%<br />
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%<br />
16%<br />
17%<br />
22%<br />
26%<br />
51 | P a j i n a
jonaBFP atualmente reDol8e duni kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian? haree Fa katak gefe aldeia sira<br />
iha duni susesu hodi reDol8e kaDu sira neOeFR mak apreDenta Fa sira. Dadus neOe hatudu katak<br />
pursentu L3 husi respondente sira haktuir katak gefe aldeia sira mak ema neOeFR sira hakFesik Fa<br />
dalaBuluk hodi f3 asistRnsia iha kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian no pursentu LL haktuir katak<br />
gefe aldeia sira reDol8e duni sira nia kaDu. 9ha adisaun? dadus neOe suSere katak enkuantu famUlia sira<br />
mak dalaBFarak sai nuOudPr fatin neOeFR kaDu siraBneOe apreDenta Fa dalaBuluk nian (LLq)? sira dalaB<br />
ruma lad%n responsP8el atu atualmente reDol8e kaDu (Nq). Tuir fali mai? enkuantu pursentu 7 deOit<br />
mak hateten katak sira hakFesik polUsia Fa dalaBuluk? pursentu 17 hateten katak polUsia mak<br />
%ltimamente responsP8el Fa hodi reDol8e kaDu neOe. DeDigualdade idaBneOe suSere katak maske<br />
sidadaun sira prefere atu e8ita polUsia nia in8ol8imentu iha kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian tanFa<br />
estigma sosiPl nian? maiFR ikus mai polUsia in8ol8e duni Fainhira pro8a katak tipu sira seluk husi<br />
mediasaun nian lahetan susesu.<br />
25%<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
0%<br />
23%<br />
Xefe<br />
Aldeia<br />
17%<br />
Sé loos mak rezolve kazu violénsia doméstika nian?<br />
(respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)<br />
16%<br />
13%<br />
Polísia Xefe Suco Katuas<br />
sira<br />
nu13N<br />
Figura OK<br />
Dadus neOe re8ela moda neOeFR interesante konaBFP ni8el atuPl husi reDolusaun Fa tipu kaDu<br />
diferente sira neOeFR eDamina ona iha kapUtulu idaBneOe nia laran.
90%<br />
80%<br />
70%<br />
60%<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
39%<br />
61%<br />
Kazu sira ne’ebé resolve ona no mós la rezolve<br />
81%<br />
19%<br />
nu1M7X nu171X nu175<br />
Figura ON<br />
9kus liu? dadus iha Figura 44 iha kraik neOe f3 liutPn e8idRnsia katak asesiFilidade no m3s<br />
utiliDasaun p%Fliku nian Fa triFunPl formPl sira sei limitadu nafatin iha TimorBCeste.
espondente sira komprende ka lae konaBFP prosesu sira Fainhira iha triFunPl? pursentu 3M hatudu<br />
katak sira la komprende? enkuantu pursentu _7 hateten katak sira komprende.<br />
Bainhira ita boot iha Tribunál, karik prosesu sira Tribunál nian ne’e<br />
hala’o iha lian (lian) ne’ebé ita boot prefere?<br />
Lae, 31%<br />
Lahatene, 5%<br />
nu11_<br />
Figura OP<br />
henus iha asesu Fa triFunPl formPl nian no m3s koEesimentu limitada konaBFP prosesu triFunPl<br />
nian Fele kontriFui Fa insidRnsia sira neOeFR mak sidadaun sira foti Sustisa tuir sira nia hakarak<br />
rasik. Ciu metade husi respondente sira (54q) mak hatoOo katak iha sira nia komunidade laran?<br />
Fainhira proFlema ka disputa gra8e ida laFele resol8e liu husi mediasaun tradisionPl ka sistema<br />
formPl nian? ema sira tenta atu Fuka solusaun tuir sira an rasik (Figura 4_).<br />
:!u11LM<br />
Figura OQ<br />
Loos, 63%<br />
Iha ita boot nia área, se karik labele rezolve problema grave ka disputa boot ida liu husi lei formál<br />
nian, karik ema sira hala’o (foti) justisa tuir sira nia hakarak?<br />
42%<br />
3% 1%<br />
54%<br />
Loos<br />
Lae<br />
Lahatene<br />
La iha resposta<br />
54 | P a j i n a
ApDndise 1G Eetodolo`ia<br />
6ur8ey neOe halaOo liu husi entre8ista partikulPr (pri8ada) ho asesu rand3miku ida? sample<br />
repreDentati8u ho sidadaun nain 11LM? ho idade 17 Fa leten? iha distritu tomak iha TimorBCeste<br />
durante loron 1N iha fulan DeDemFru LMM` (5BL3 DeDemFru). 6erFisu terenu no prosesamentu<br />
dadus nian halaOo husi 9:69;
Ear`en erru<br />
harSen erru SerPl Fa esperimentu neOe L.NLq? ho N5q inter8alu konfidensia. haske nuneOe? instrumentu<br />
sur8ey neOe deDeEa atu inklui n%meru ida husi pergunta sira akompaEamentu nian? partikulPr konaBFP kaDu<br />
krime ka si8Ul neOeFR mak respondentes hasoru? aumenta marSen erru nian iha kaDu Falun.
Su'stituisaun 'a Pespondente<br />
• lainhira respondente loloos nian la disponU8el iha tentati8a Fa dalaBuluk nian? ninia polUtika mak<br />
atu koko Folu hikas fali molok halo suFstituisaun.<br />
• suFstitutu siraBneOe selesiona liu husi prosesu neOeFR hanesan ho respondente oriSinPl sira<br />
• :i8el suFstituisaun nasionPl atuPl nian mak 5.5q<br />
"ontrolu "ualidade<br />
9:69;
ApDndise AG Demogr(fi:u<br />
Dadus [asion(l<br />
Fahe urFanamrurPl Fa esperimentu nasionPl husi respondente nain 11LM neOe respeti8amente<br />
pursentu L7.4 no pursentu 7L._. jonforme TaFela !rioridade :asionPl Diresaun :asionPl<br />
7statUstika nian husi sensu !opulasaun no AloSamentu TimorBCeste nian? deDdoFramentu Fa<br />
TimorBCeste mak pursentu L5.5 urFana no pursentu 74.5 rurPl.<br />
jonsistente ho dadus neOeFR kontein iha TaFela !rioridade :asionPl Diresaun :asionPl 7statUstika<br />
nian husi sensu !opulasaun no AloSamentu TimorBCeste nian? esperimentu nasionPl nian<br />
konstituidu uniformemente tuir SRneru? ho mane pursentu 5M.1 no feto pursentu 4N.N.<br />
Alkanse 9dade nian<br />
Proporsaun respondente nian 'a9eia 'a idade no `Dneru<br />
!roporsaun Dadus 6ensu LMM4 konaBFP<br />
!opulasaun TimorBCeste nian ho idade 17 ka liutPn<br />
FrekuRnsia<br />
6uplementPr<br />
7sperimentu nian<br />
17 maiFR menus husi L5 L_.Nq L_.5q<br />
L5B34 L4.7q L4.3q<br />
35B44 1N._q 1N.7q<br />
45B54 13.Nq 14.3q<br />
55 ka liutPn 14.Nq 14.`q<br />
TotPl hane 5M.3q 5M.1q<br />
TotPl Feto 4N.7q 4N.Nq<br />
Proporsaun respondente 'a9eia 'a nbvel edu:asaun<br />
!roporsaun 4espondente nian (BaWe` esperimentu<br />
nasionesimentu edukasion
F. Gulan ida ita gasta osan 1ira 1odi sosa sasan ba nesesidade baHi*u B1a1anIC><br />
B8C<br />
ApDndise 3G "estion(riu<br />
_ `.5 1<br />
`.2O5- .<br />
`51O1-- 3<br />
`1-1O15- 4<br />
`151O.-- 5<br />
`.-1O3-- 2<br />
`3-1O4-- 7<br />
`4-1 a 7<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
:. 3ta nia es*ola to ?ita *o%@leta ita ni=el edu*asaun neA B8C<br />
4. Jian ida nebe %a* 3ta @refere liu atu uHa 1odi si%u infor%asaun !"A$ no<br />
%os infor%asaun 1usi Material KLKMNMK nian> BMC<br />
BNM8PO8!L ,MJM MPJ!3PJPQ ML3,M JLR,MJM K3J3 SL3NK3NL res@ondente<br />
UMKLN VKoaRlia oitRoan de
Drimeiru &egundu Terseiru<br />
Y. Proble%a 1a*sesu*R%alu no @roble%a sira selu* tanQ baiRbain %osu i1a 3ta<br />
nia %oris lorRloron nian. 3ta sente duni *ata* JM3 for%al sufisienteZtoo ona<br />
atu bele reHol=e @roble%a 1ira* ne 1otu *a la B8C<br />
Chefe de Aldeia 1<br />
Chefe de &uco .<br />
Darlamentu 3<br />
Dolisia 4<br />
CoKernu 5<br />
cinisteriu fustisa 2<br />
Eatuas sira 7<br />
&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 7<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
3;&e too ona 1<br />
3adun sufisientedladun too .<br />
3a4ee laOtoo 3<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
[. 3ta nia @ri%eiru lin1aZfonte ba infor%asaun *ona ba JM3 GONMLJ nian %a*<br />
ida nebe> B8C<br />
a. 8e %a* dada BMC<br />
BKLKMNMK !P3N MLJPX Pri%eiruQ 8egunduQ !erseiruQ M!_. JL,MJM JM<br />
NM8PO8!L NM,M KLKMNMK 3KL NM`C KP8P !LNX Keta i1a tan e%a selu* ru%a<br />
*ari*><br />
Drimeiru &egundu Terseiru<br />
Chefe de Aldeia 1<br />
Chefe de &uco .<br />
Darlamentu 3<br />
Dolisia 4<br />
CoKernu 5<br />
cinisteriu fustisa 2<br />
Eatuas sira 7<br />
&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 7<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
=adio 1<br />
TeleKiXaun .<br />
fornal 3<br />
Familiad>elundEomunidade 4<br />
Chefe de Aldeia 5<br />
Chefe de &uco 2<br />
3ider Eomunitariu sira 7<br />
9greiha 7<br />
@C; 6<br />
Drokurador 1-<br />
Defensor DuIliku 11<br />
AdKogadu sira 1.<br />
Dolisia 13<br />
&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 14<br />
3aO3;& d 3a4e d 3aOhetan informasaun 6-<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
:b. 8e %a* res@onsabiliHa ba dala ulu* atu 1a*ere* Negula%entu sira nebe %a*<br />
u*un 3ta @o=u nia %oris i1a ne> BMC<br />
BKLKMNMK !P3N MLJPX Pri%eiruQ 8egunduQ !erseiruQ M!_. JL,MJM JM<br />
NM8PO8!L NM,M KLKMNMK 3KL NM`C KP8P !LNX Keta i1a tan e%a selu* ru%a<br />
*ari*><br />
\. 3ta sente *ata* 3ta bele 1etan infor%asaun nebe sufisiente *a naton wain1ira<br />
3ta @ersiHa *a la B8C<br />
Drimeiru &egundu Terseiru<br />
3;&e naton 1<br />
3a4ee 3aOtoo .<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
Dolisia D@T3 1<br />
Chefe de suco .<br />
Eatuas 3<br />
cemIru Eomunidade sira 4<br />
9greiha 5<br />
^au niaOan rasik 2<br />
^. 8e %a* i1a res@osabilidade ulu*Rliu *ona ba JM3 no ONUMN i1a 3ta nia area><br />
BMC<br />
BKLKMNMK !P3N MLJPX Pri%eiruQ 8egunduQ !erseiruQ M!_. JL,MJM JM<br />
NM8PO8!L NM,M KLKMNMK 3KL NM`C KP8P !LNX Keta i1a tan e%a selu* ru%a<br />
*ari*>
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
:[. 3ta sente $A"A/ .&A0A/ *a la B8C<br />
3aran kma4an teIOteIes 1<br />
3adun .<br />
3a4e 3<br />
3a4e liu kedas 4<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
^au nia familia 7<br />
Chefe de Aldeia 7<br />
3ia @a4in 6<br />
CoKernu Yen geral] 1-<br />
Darlamentu 11<br />
&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 1.<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
::. 3ta rona ti1a ona *ona ba !N3,PNLJ *a la B8C<br />
:\. Oras ne dadaA i.17.A<br />
Fi4ar oitOoan . OOO >A i.17.A<br />
3adun fi4ar 3 OOO >A i.17.><br />
3aOfi4ar teIOteIes 4 OOO >A i.17.><br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i.16<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.16<br />
:D. 31a *ari* !N3,PNLJ ru%a nebe besi* i1a ne atu ita bele uHa wain1ira 3ta<br />
@ersiHaQ *a la B8C<br />
9ha 1<br />
3aO9ha .<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
:^. L. !anbaRsa %a* 3ta fi BOPMNC<br />
:F. Uesde u*unRanQ 3ta *a 3ta nia fa%ilia ru%a lori ona *aHu ru%a ba tribunal *a<br />
seiRdau*> B8C<br />
3ose lori Ia ;na 1 OOO >A i.14<br />
3a4ee seiOda4uk . OOO >A i.12<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i.12<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.12<br />
:^. ,. !anbaRsa %a* 3ta laRfi BOPMNC<br />
:c. Sain1ira 3ta i1a tribunalQ @rosesu nebe 1alaA i..-.><br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i..1<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..1<br />
3;&e Eompriende 1<br />
3a4ee 3aOkompriende .<br />
3AO^ATU@U 67
DY. 3ta rona ona *ona ,L gro*urador Uistrital><br />
Db. L. !anbaRsa %a* 3ta KLKLNLK ofisial ida 1usi siste%a tribunal for%al nian<br />
%ai tulun 3ta resol=e @roble%a i1a 3ta nia area> BOPMNC<br />
3;& 1<br />
3a4ee laOlos .<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
Db. ,. !anbaRsa %a* 3ta JLKOK3 ofisial ida 1usi siste%a tribunal nian %ai tulun 3ta<br />
resol=e 3ta nia @roble%a i1a 3ta nia area> BOPMNC<br />
D[. 3ta rona ti1a ona *ona ba NfO nebe fo tulun i1a area hP8!38L GONMLJ nian<br />
*aRla B8C<br />
3;&e rona ona 1 OOO >A i..7<br />
3a4ee laOlrona ida . OOO >A i..6<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i..6<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..6<br />
D\. Sain1ira 1etan @roble%a ru%a *ari*Q 3ta sei bu*a tulun ba dustisa 1usi NfO<br />
*aRla B8C<br />
D:. 3ta 1anoin *ata* siste%a dustisa for%al ne 1alo atu tulun duni e%a 1anesan<br />
3ta *aRla B8C<br />
3;& 1 OOO >A i..7<br />
3a4ee laOlos . OOO >A i..6<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i..6<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..6<br />
3;& 1<br />
3a4ee laOlos .<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
D^. OinRsa %a* 3ta nia fi B8C<br />
DD. 3ta 1anoin *ata* i%@le%entasaun JM3 tulun duni e%a 1anesan 3ta *aRla B8C<br />
Fi4ar teIOteIes 1<br />
3aOdun fi4ar liu .<br />
3aOfi4ar 3<br />
3aOfi4ar teIOteIes 4<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
3;& 1<br />
3a4ee laOlos .<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
DF. 3ta rona ti1a ona *ona ba LUeOfLUP *a la B8C<br />
Da. Pur iHe%@luQ i1a e%a ida o1o e%a selu* ida. !uir 3ta nia 1anoin e%a nebe<br />
*o%ete *ri%i 1odi o1o e%a selu* neQ wain1ira nia bele selu fali %ateRisin<br />
=iti%a nianQ nia bele li=re ona *aRla B8C<br />
3;&e rona ona 1 OOO >A i..4<br />
3a4ee laOrona ida . OOO >A i..5<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i..5<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i..5<br />
3;&e dala ruma Iele 1 OOO >A i.3-<br />
3a4ee laOIele . OOO >A i.31<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i.31<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.31<br />
Dc. 31a *ari* LUeOfLUP ru%a i1a 3ta nia area ida ne *aRla B8C<br />
3;&e 9ha 1<br />
3a4ee laOliha .<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66
3aOkonkorda . OOO >A i.32<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i.32<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.32<br />
Fb. 8M JO8 KLN3K i1a g.Da saRida %a* 1alo e%a ne bele 1etan liberdade %as*e<br />
nia *o%ete ti1a *ri%e todan 1anesan ida nebe nia 1alo ti1a ona ne> BOPMNC<br />
FY. 8e 3!L KONKONUL KLN3K i1a situasaun ida nebe %a* bele fo fatin ba feto<br />
sira atu *oaRlia rasi* ba sira niaRan> BMC<br />
F:. Jei 1ateten *ata* VJabele nega dustisa ba e%a idaQ tanba de
cc. ^au sei ^AT?D? >A 9TA lista proIlema hirak tuir mai ne. FaKor ida dehan mai<br />
lainhira !"# %&# '#(&)&# *# !"# %&# +&,&%-. /.(# hetan esperiensia hasoru<br />
proIlema hanesan hirak neIe tuir mai ne durante tinan . liu IaA B8C<br />
Fa. L. !anbaRsa %a* 3ta G3 BOPMNC<br />
k<br />
KLiP 83NL<br />
KLiP<br />
1 @a4uk Earau Y01 2#3.*<br />
B&5& *# A%&(#) 78).*<br />
*#/&* 9 BA KA;< = >]<br />
Fa. ,. !anbaRsa %a* 3ta JLRG3LN i1a dustisa tradisional nian> BOPMNC<br />
3N8!NP8LPN<br />
JL 3KL<br />
NM8PO8!L<br />
JO8 JLaku Alunu<br />
7 Biolasaun iha Eontratu<br />
c:. OinRsa %a* 3ta 1are *ona ba efeti=idade Polisia 1odi %antein seguransa i1a<br />
3ta nia *o%unidade laran> B8C<br />
8M KLN3K 83M R<br />
RRRRRRRRRRR ,L<br />
g.[F<br />
8M KLN3K 83M R<br />
RRRRRRRRRRR ,L<br />
g.\D<br />
7 DroIlema &U3?E<br />
6 Ataka FiXika ka Asalta<br />
UfetiKu teIOteIes 1<br />
3adun efetiKu .<br />
3aOefetiKu ida 3<br />
3aOefetiKu liu kedas 4<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
8M KLN3K 83M R<br />
RRRRRRRRRRR ,L<br />
g.::^<br />
cD. 3ta nia fi B8C<br />
cY. 8M JO8 KLN3Ke 9ta Iuka tulun husi ema ruma atu resolKe kaXu ne kaOla4eA &e<br />
mak 9ta Iuka Ia dala ulukA &e mak tuirA Y^ili ema neIe mak sira temi iha kraik<br />
ne hodi hatama tuir urutan] Yc]<br />
Fi4ar teIOteIes 1<br />
3adun fi4ar .<br />
3aOfi4ar 3<br />
3aOfi4ar teIOteIes 4<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
Drimeiru &egundu Terseiru Euarto Einto kA9@^9=A D=9U@&^U<br />
?=?TA@ @U O >A i.47<br />
3aOIa Iuka nem ema ida 1 OOO >A i.42<br />
Eonseilho de &uco .<br />
Chefe de &uco 3<br />
Chefe de Aldeia 4<br />
3ia @a4in 5<br />
TriIunal 2<br />
Drokurador 7<br />
Defensor DuIliku 7<br />
AdKogadu 6<br />
Dolisia 1-<br />
9greiha 11<br />
cF. Jei @retede *ata* Polisia sei laRba*u *ri%inoHu ida nebe %a* 1etan<br />
a*uHasaun. JM3 ida ne a@li*a duni ona i1a 3ta nia area *aRla B8C<br />
3;&e aplika duni ona 1<br />
3a4ee seiOda4uk aplika ida .<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66
3AO^ATU@U 67 OOO >A i.51<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.51<br />
Yb. L. !anbaRsa %a* ita sente Kontente> BOPMNC<br />
Dadre 1.<br />
;rganiXasaun 3>^ 13<br />
@C; 14<br />
Familia d Ielun 15<br />
&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 12<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i.47<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.47<br />
Yb. ,. !anbaRsa %a* 3ta JLRKON!MN!M 1o reHultadu> BOPMNC<br />
c[. KLN3K lJLR,L ,PKL MML 3UL< 3KL g.cYQ tanbaRsa> BOPMNC<br />
Y:. 8e *a organiHasaun ida nebe %a* 3ta 1a*ara* liu atu tulun 3ta resol=e<br />
@roble%a ida ne> B8C<br />
c\. Proble%a ne resol=e ti1a duni ona *a seiRda B8C<br />
Eonselho de &uco 1<br />
Chefe de &uco .<br />
Chefe de Aldeia 3<br />
3ia @a4in 4<br />
TriIunal 5<br />
Drokurador 2<br />
Defensor DuIliku 7<br />
AdKogadu 7<br />
Dolisia 6<br />
9greiha 1-<br />
Dadre 11<br />
;rganiXasaun 3>^ 1.<br />
@C; 13<br />
Familia d Ielun 14<br />
&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 15<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
3;&e resolKe tiha ona 1 OOO >A i.47<br />
3a4ee seiOda4uk reXolKe ida . OOO >A i.51<br />
3AO^ATU@U 67 OOO >A i.53<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66 OOO >A i.53<br />
c^. 8M JO8Q i1a g.c\ se *a organiHasaun ida nebe %a* tulun 1odi reHol=e> B8C<br />
YD. OinRsa %a* bele 1aRdi<br />
BOPMNC<br />
Eonselho de &uco 1<br />
Chefe de &uco .<br />
Chefe de Aldeia 3<br />
3ia @a4in 4<br />
TriIunal 5<br />
Drokurador 2<br />
Defensor DuIliku 7<br />
AdKogadu 7<br />
Dolisia 6<br />
9greiha 1-<br />
Dadre 11<br />
;rganiXasaun 3>^ 1.<br />
@C; 13<br />
Familia d Ielun 14<br />
&eluk YU&DU&9F9EA: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\] 15<br />
3AO^ATU@U 67<br />
3A 9^A =U&D;&TA 66<br />
ca. 3ta sente *ontente 1o reHultadu ne *aRla B8C<br />
3;& 1 OOO >A i.5-.A<br />
3a4ee laOlos . OOO >A i.5-.>
53-125 PERGUNTAS HANESAN TUIR CAZU ESPESIFIKU: Haksesuk malu rai,<br />
Violensia Domestika, na’ok karau, disputa paternidade, asaltu fíziku, violasaun<br />
kontratu bisnis, abuzu poder polisia nian, mestre baku.<br />
:D[. 3ta i1a tan buat ru%a nebe %a* 3ta 1a*ara* *oaRlia *ona ba siste%a<br />
dudicial nian> BOPMNC
Rua De Nu Laran No.20<br />
Bairro Dos Grillos<br />
Dili, Timor-Leste<br />
Tel: + 670 331-3457<br />
www.asiafoundation.org