Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk
Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk
Malisan rekurso no dalan ba TL hoti hakbesia an ba ... - La'o Hamutuk
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
MALISAN REKURSU <strong>no</strong> <strong>dal<strong>an</strong></strong> <strong>ba</strong> Timor-Leste hodi hakbesik<br />
<strong>an</strong> <strong>ba</strong> MALISAN REKURSU<br />
Husi : Juvinal Diaz, staf team rekursu naturais <strong>no</strong> eko<strong>no</strong>mia La’o <strong>Hamutuk</strong><br />
Timor Post, 29 Abril 2009<br />
Iha artigu ida neé ami hakarak atu foka oitu<strong>an</strong> kona <strong>ba</strong> utilizasaun rendimentu minarai ni<strong>an</strong><br />
iha fundu petroleum hodi fin<strong>an</strong>sia aktividade governasaun iha Timor-Leste nebe bele sai<br />
<strong>dal<strong>an</strong></strong> malis<strong>an</strong> rekursu ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong> povo Timor-Leste, h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> mos atu fo ha<strong>no</strong>in <strong>ba</strong> entidade<br />
tomak inklui sosiedade sivil <strong>no</strong> orgaun estado tomak atu bele fo atensaun <strong>ba</strong> gestaun<br />
fin<strong>an</strong>seiro nasaun RD<strong>TL</strong> ida neé. Iha artigo ida neé mos ami hakarak atu esplika <strong>ba</strong> pozisaun<br />
La’o <strong>Hamutuk</strong> ni<strong>an</strong> sobre Prudente ona ka Estado Timor-Leste m<strong>an</strong>eza nia orsamento iha<br />
jornal Timor Post edisaun sa<strong>ba</strong>du 17 j<strong>an</strong>eiru 2009 nebe het<strong>an</strong> mos artigo resposta husi Sr. Rui<br />
H<strong>an</strong>jam, atual vice ministu Fin<strong>an</strong>sa ni<strong>an</strong> iha jornal S<strong>TL</strong> edisaun loron 9-16 marsu 2009 ni<strong>an</strong><br />
titulu Prudente versus malis<strong>an</strong> : Hat<strong>an</strong> <strong>ba</strong> institute Lao <strong>Hamutuk</strong> kona <strong>ba</strong> questao:<br />
prudente ona ka Timor-Leste m<strong>an</strong>eza nia orsamento?<br />
<strong>Malis<strong>an</strong></strong> rekursu<br />
<strong>Malis<strong>an</strong></strong> rekursu ka ema ho li<strong>an</strong> ingles katak “resources curse” mosu tam<strong>ba</strong> utilizasaun ka<br />
gestaun rendimento rekursu naturais nebe lalos ka dependesia nasaun ida <strong>ba</strong> rendimento<br />
minarai ka rekursu naturais husi industria ekstratif deit <strong>no</strong> la fo oportunidade <strong>ba</strong> seitor seluk<br />
atu moris hodi sai fontes rendimento eko<strong>no</strong>mia <strong>ba</strong> rai lar<strong>an</strong>.<br />
Moras Hol<strong>an</strong>da (Dutch Disease)<br />
“Moras eko<strong>no</strong>mia” ida neé akontese <strong>ba</strong> nasaun-nasaun nebe depende <strong>ba</strong> rendimentu mina rai<br />
ni<strong>an</strong> h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> hahu iha Hol<strong>an</strong>da nebe depende <strong>ba</strong> eksportasaun mina rain wainhira iha tin<strong>an</strong><br />
1959 seitor minarai rai lar<strong>an</strong> hasae valor os<strong>an</strong> hol<strong>an</strong>da ni<strong>an</strong> <strong>no</strong> hamosu seitor seluk la<br />
competitive nebe sei hamosu dependensia bo’ot husi tempo <strong>ba</strong> tempo hodi hamenus<br />
kapasidade eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> hodi hamenus kapasidade kompetisaun eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong><br />
ni<strong>an</strong>.<br />
Teoria rua ida neé bele sai ita nia referensia hodi bele <strong>an</strong>aliza <strong>ba</strong> lalaok alokasaun fundu<br />
minarai ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong> orsamento geral estado ni<strong>an</strong> tin<strong>an</strong>-tin<strong>an</strong> atu s<strong>an</strong>i nain sira bele halo<br />
komparasaun husi teoria rua neé <strong>ba</strong> alokasaun orsamento estado ni<strong>an</strong> husi fundu minarai ni<strong>an</strong>.<br />
Orsamento Geral Estado<br />
Orsamento Geral Estado nudar pl<strong>an</strong>u orsamental <strong>an</strong>nual governasaun estado ni<strong>an</strong> nebe het<strong>an</strong><br />
aprovasaun husi Parlamento nasional <strong>no</strong> het<strong>an</strong> promulgasaun husi Presidente Republika.<br />
Orsamento Geral Estado kompostu husi pl<strong>an</strong>u rendimento nebe governu sei het<strong>an</strong> <strong>no</strong> pla<strong>no</strong><br />
alokasaun orsamento dur<strong>an</strong>te tin<strong>an</strong> ida nia lar<strong>an</strong>. Ka nudar instrumento ida atu regula<br />
despezas <strong>no</strong> rendimento estado ni<strong>an</strong> atu fin<strong>an</strong>seira aktividade governu <strong>no</strong> dezenvolvimento,<br />
atu hasae kresimento eko<strong>no</strong>mia <strong>no</strong> hasae rendimento nasional, atu het<strong>an</strong> stabilidade eko<strong>no</strong>mia<br />
<strong>no</strong> atu determina objetivo <strong>no</strong> prioridade dezenvolvimento nasaun ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong>zeia <strong>ba</strong> konstituisaun<br />
RD<strong>TL</strong> ni<strong>an</strong>. Baze fundamental husi pl<strong>an</strong>u orsamento geral estado nia maka independensia<br />
1
eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> ni<strong>an</strong> katak hasae rendimento eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> rasik, hasae efisiensia <strong>no</strong><br />
produtividade katak prevene mal gastus <strong>no</strong> fo prioridade maximu <strong>ba</strong> dezenvolvimentu.<br />
Bazeia <strong>ba</strong> signifikasaun ida neé ita bele halo komparasaun <strong>ba</strong> orsamento reatifikativu iha<br />
2008 <strong>no</strong> OGE 2009 ni<strong>an</strong> nebe Governu foti os<strong>an</strong> liu nivel sustentavel Estimadu ni<strong>an</strong> nebe Lei<br />
Fundu Petroleum haruka, iha OGE 2009 governu foti liu tokon $181 husi nivel sustentavel<br />
tokon $407.8, hatudu mai ita katak Governu Timor-Leste aloka os<strong>an</strong> nebe bo’ot liu husi<br />
kapasidade ezekusaun ni<strong>an</strong> e “sei bele” hamosu mal gastus, korupsaun, alokasaun nebe la<br />
tr<strong>an</strong>spar<strong>an</strong>te <strong>no</strong> laiha akuntabilidade, hamosu inflasaun eko<strong>no</strong>mia i ikus liu halo povo ida neé<br />
monu <strong>ba</strong> kiak maske iha rendimentu husi minarai nebe bo’ot. Laos deit ida neé, iha<br />
projecsaun nebe governu halo iha OGE 2009 ni<strong>an</strong> mos hatudu inserteja <strong>no</strong> la prudente,<br />
Governu aloka os<strong>an</strong> bo’ot <strong>ba</strong>zeia <strong>ba</strong> kalkulasaun husi komp<strong>an</strong>ha Delloite ni<strong>an</strong> kona <strong>ba</strong> ESI ho<br />
folin mina matak dolar $60 maibe iha realidade hatudu katak folin mina rai tun iha nivel dolar<br />
$40 nia okos. Tristeza bo’ot wainhira resultado ezekusaun OGE dur<strong>an</strong>te governasaun ni<strong>an</strong>,<br />
kuase aloka <strong>ba</strong> resolve deit problema refugiado, petisionario <strong>no</strong> mos veter<strong>an</strong>us, hasae salario<br />
membru governu <strong>no</strong> membru parlamento ni<strong>an</strong> ho porsentazem nebe bo’ot liu, sosa kareta<br />
foun, motorizada foun, viagem estr<strong>an</strong>geiru, eletrisidade oleo pesado, mek<strong>an</strong>izasaun<br />
agrikultura, sosa fos, fahe os<strong>an</strong>, sosa trator <strong>ba</strong>ra<strong>ba</strong>rak iha tempu nebe ita mos presiza<br />
dezenvolvimento seluk nebe gar<strong>an</strong>tia sustentabilidade, tam<strong>ba</strong> malis<strong>an</strong> rekursu neé sei<br />
akontese wainhira Gover<strong>no</strong> halo despeza nebe bo’ot wainhira rendimento mina rai sae <strong>no</strong> la<br />
fo oportunidade <strong>ba</strong> seitor produtivu seluk atu moris.<br />
Ita mos bele husu perguntas <strong>ba</strong> entidade tomak katak ezekusaun os<strong>an</strong> h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> neé bele<br />
hatudu produtivu <strong>no</strong> efesiensia orsamental ka lae????. Ita bele husu mos <strong>ba</strong> Governu katak<br />
dur<strong>an</strong>te neé ita gar<strong>an</strong>tia independensi fin<strong>an</strong>cial neé tam<strong>ba</strong> saida???? No oinsa ita bele defende<br />
independensia fin<strong>an</strong>cial ida neé iha tempo agora to jerasaun oin mai? No saida mak sei<br />
akontese se wainhira ita la gar<strong>an</strong>tia independensia fin<strong>an</strong>cial agora <strong>ba</strong> jerasaun futuru????.<br />
Hakerek nain konsidera katak ida neé bele sai <strong>dal<strong>an</strong></strong> ida mos <strong>ba</strong> MALISAN REKURSU se<br />
wainhira iha utilizasaun <strong>no</strong> gestaun <strong>ba</strong> Fundu Minarai la tuir <strong>dal<strong>an</strong></strong> kontekstual nebe iha.<br />
Lei Fundu Petroleum <strong>no</strong> rendimentu sustentavel<br />
Timor-leste iha lei fundu petroleum nebe iha funsaun atu regula gestaun fundu minarai ni<strong>an</strong><br />
inklui mos alokasaun fundu neé <strong>ba</strong> orsamento geral estado.<br />
H<strong>an</strong>es<strong>an</strong> hakerek iha preamble lei fundu minarai ni<strong>an</strong> katak rekursu petroleum ni<strong>an</strong> tenke iha<br />
estado nia okos, <strong>no</strong> uza ho justu <strong>no</strong> equitabel tuir interese nasional <strong>no</strong> rendimentu tomak<br />
petroleum ni<strong>an</strong> tenke lori <strong>ba</strong> estabelessimento reserve fin<strong>an</strong>cial ni<strong>an</strong>. Nebe mos het<strong>an</strong> gar<strong>an</strong>tia<br />
husi konstituisaun RD<strong>TL</strong> Artigu 139. Parágrafu 2.<br />
Fundu petroleum tenke kontribui <strong>ba</strong> politika diak gestaun benefisiu rekursu petroleum ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong><br />
jerasaun agora <strong>no</strong> futuru ni<strong>an</strong> <strong>no</strong> <strong>ba</strong> interese longo prazu sidadaun Timor-Leste ni<strong>an</strong>.<br />
Signifika ho gestaun Fundu petroleum nebe iha tuir lei fundu petroleum <strong>no</strong> konstituisaun<br />
RD<strong>TL</strong> ni<strong>an</strong> rasik Timor-Leste bele elimina Malisaun rekursu neé rasik, ita bele deh<strong>an</strong> ho lei<br />
fundu petroleum <strong>no</strong> utilizasaun undu minarai ho prudente, halo Timor-Leste elimina <strong>an</strong> husi<br />
malis<strong>an</strong> rekursu ho sedu “laos sedu liu hateten Timor-Leste tama <strong>ba</strong> malis<strong>an</strong> rekursu”.<br />
Kona <strong>ba</strong> alokasaun fundu petroleum <strong>ba</strong> orsamento geral estado ni<strong>an</strong> lei fundu petroleum tau<br />
ona limitasaun nebe hateten labele halo tr<strong>an</strong>sferensia os<strong>an</strong> husi fundu minarai ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong> tin<strong>an</strong><br />
fiscal ida nebe liu kalkulasaun rendimentu sustentavel ni<strong>an</strong>, maske iha eksepsaun katak<br />
2
governu bele foti liu nivel kalkusaun sustentavel ni<strong>an</strong> ho justifikasaun atu uza <strong>ba</strong> nesesidade<br />
nasional tempu naruk ni<strong>an</strong>. Sentidu lei ida neé atu gar<strong>an</strong>tia katak labele iha tr<strong>an</strong>sferensia os<strong>an</strong><br />
komforme gostu maibe atu gar<strong>an</strong>tia katak tr<strong>an</strong>sferensia tenke justu <strong>no</strong> <strong>ba</strong>zeia <strong>ba</strong> nesesidade<br />
nasional ni<strong>an</strong> rasik. Kestaun maka neé iha os<strong>an</strong> lubuk nebe governu <strong>no</strong> parlamento ida neé<br />
aprova maka os<strong>an</strong> <strong>ba</strong> salario ema bo’ot iha nivel governu <strong>no</strong> parlamento nasional ni<strong>an</strong>, salario<br />
ida neé sei sai pagamento regular <strong>ba</strong> sira to iha futuru orsamento geral ni<strong>an</strong>, signifika<br />
“sustentabilidade pagamentu”. Hasae salario nebe bo’ot <strong>ba</strong> membru governu <strong>no</strong> deputadus<br />
sira sei kria despeza nasional nebe bo’ot kada tin<strong>an</strong>-tin<strong>an</strong> <strong>no</strong> influensia atu foti os<strong>an</strong> iha fundu<br />
minarai ho qu<strong>an</strong>tidade nebe bo’ot, hatudu katak tr<strong>an</strong>sferensia <strong>ba</strong>rak mak la uza <strong>ba</strong> nesesidade<br />
nasional maibe atu atende nesesidade alto personalidade iha nasaun lar<strong>an</strong>.<br />
Fe<strong>no</strong>mena ida neé bele dudu Timor-Leste atu <strong>ba</strong> <strong>dal<strong>an</strong></strong> malis<strong>an</strong> rekursu ni<strong>an</strong>. H<strong>an</strong>es<strong>an</strong> Iha<br />
2004 governu <strong>an</strong>terior nudar inisiator <strong>ba</strong> Fundu minarai halao konsultasaun publika katak<br />
Reseita mina-rai halo susar <strong>ba</strong> polítika fiscal, reseita mina-rai ni<strong>an</strong> bele sai nu’udar bensaun<br />
ida wainhira hala’o jestaun ida diak, maibé sei sai nu’udar malis<strong>an</strong> ida wainhira<br />
administrasaun la’o ladiak. Wainhira ita halo komparasaun reseitas minarai ni<strong>an</strong> sei la<br />
h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> ho reseita sira seluk, <strong>ba</strong> sá reseita mina-rai ni<strong>an</strong> bele hotu, ladun metin <strong>no</strong> la hatene<br />
loloos. Dezafiu iha polítika fiskal ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong> ida ne’e h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> poupa reseita (oin-sá atu poupa)<br />
<strong>no</strong> labele husik liu <strong>no</strong> nia karakterístika nebé lametin ne’e bele hatun eko<strong>no</strong>mia. Laos de’it<br />
teoria maibé prátika m’os hatete katak Fundu Mina-rai ni<strong>an</strong>, sei la sai nu’udar gar<strong>an</strong>tia katak<br />
rikusoin mina-rai ni<strong>an</strong> sei het<strong>an</strong> jestaun diak. Fundu Mina-rai ni<strong>an</strong> ida sei labele troka fali<br />
polítika fiskal ni<strong>an</strong> ida nebé diak. Fundu ida nebé la harí atu estraga eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> maibé<br />
Fundu ida nebé harí ho ha<strong>no</strong>in diak, atu tulun governu hodi het<strong>an</strong> nia objetivu sira kona <strong>ba</strong><br />
polítika fiskal ni<strong>an</strong> nebé metin. (Konseitu geral fundu minarai Timor-Leste,2004)<br />
Alokasaun Fundu Minarai<br />
Tuir konseitu geral fundu minarai ni<strong>an</strong> kona <strong>ba</strong> despezas husi fundu minarai katak Os<strong>an</strong> nebé<br />
gasta hosi fundu maka total os<strong>an</strong> nebé presiza atu fin<strong>an</strong>sia défise orsamentu governu ni<strong>an</strong>.<br />
signifikasaun ida nee iha relasaun direitamente husi défice orsamentu ni<strong>an</strong> ho os<strong>an</strong> Fundu<br />
ni<strong>an</strong> nebé ita uza. Signifika katak fontes orsamento geral estado laos depende <strong>ba</strong> Fundu<br />
minarai maibe tenke mai husi fontes rendimento naun petroleum <strong>no</strong> Fundu petroleum uza atu<br />
taka deficit iha orsamento geral estado ni<strong>an</strong> tuir politika sustentabilidade rendimento ni<strong>an</strong> ka<br />
RSE.<br />
Tam<strong>ba</strong> neé polítika kona <strong>ba</strong> orsamentu geral estado import<strong>an</strong>te atu hala’o jestaun <strong>ba</strong> rikusoin<br />
mina-rai ni<strong>an</strong> tuir <strong>dal<strong>an</strong></strong> nebe prudente <strong>no</strong> serteza <strong>ba</strong> kalkulasaun <strong>no</strong> alokasaun orsamental.<br />
Nune’e, tam<strong>ba</strong> bele estabelese ho didiak direktiva ida kona<strong>ba</strong> politika fiskal ni<strong>an</strong> ida <strong>ba</strong> tin<strong>an</strong><br />
naruk nia lar<strong>an</strong> atu sai nu’udar parámetru referénsia ni<strong>an</strong> <strong>ba</strong> os<strong>an</strong> hira maka atu uza husi<br />
Fundu. Realidade iha pratika kuaze mayoria orsamento geral estado ni<strong>an</strong> mai husi fundu<br />
minarai rasik, signifika katak orsamento estado Timor-Leste ni<strong>an</strong> depende <strong>ba</strong> reseitas<br />
petroleum ni<strong>an</strong>, perigu liu sei wainhira fundu minarai ida neé uza <strong>ba</strong> seitor nebe la produtivo<br />
maibe halo despeza orsamental sai bo’ot nafatin h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> <strong>ba</strong> aumenta salario funsionario alto<br />
nivel estado ni<strong>an</strong>, viajem estr<strong>an</strong>geiro, sosa kareta <strong>no</strong> motor foun ka bele deh<strong>an</strong> governu halao<br />
pratika halo gastu nebe bo’ot wainhira reseitas minarai ni<strong>an</strong> bo’ot hela <strong>no</strong> sei fo impaktu <strong>ba</strong><br />
Timor-Leste hodi monu iha malis<strong>an</strong> rekursu neé rasik.<br />
Investimento Fundu minarai<br />
3
Investimento fundu mina rai iha seitor <strong>no</strong>n petroleum import<strong>an</strong>te duni atu bele gar<strong>an</strong>tia<br />
sustentabilidade rendimento <strong>no</strong> diversidade rendimento eko<strong>no</strong>mia <strong>ba</strong> rai ida neé ni<strong>an</strong>.<br />
Investimento fundu minarai iha area <strong>no</strong>n petroleum atu prevene dependensia nasaun <strong>ba</strong><br />
reseitas husi petroleum hodi hasae kapasidade eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> atu bele halo kompetisaun<br />
eko<strong>no</strong>mia ho nasaun seluk atu evita “moras Hol<strong>an</strong>da” nebe dala <strong>ba</strong>rak afeita <strong>ba</strong> nasaun nebe<br />
iha riku soin minarai nebe bo’ot h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> mensiona iha leten. Fundu minarai tenke investe iha<br />
seitor <strong>no</strong>n petroleum h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> seitor agrikultura nebe sustentavel ka iha seitor<br />
dezenvolvemento sustentavel seluk, maibe realmente governu la investe fundu minarai hodi<br />
hasae eko<strong>no</strong>mia rai lar<strong>an</strong> hodi bele compete ho nasaun seluk maibe kria dependensia<br />
eko<strong>no</strong>mia, dependensia aih<strong>an</strong> <strong>no</strong> dependensia seluk-seluk t<strong>an</strong>. Por ezemplo agora daudaun<br />
governu investe orsamento estado ni<strong>an</strong> hodi gar<strong>an</strong>tia politika segur<strong>an</strong>sa aih<strong>an</strong>, maibe politika<br />
ida neé halo estado <strong>no</strong> rai ida neé atu depende deit <strong>ba</strong> importasaun aih<strong>an</strong> husi rai liur.<br />
Ezemplo ida neé se wainhira aplika <strong>no</strong> implementa bebeik iha dur<strong>an</strong>te governasaun ni<strong>an</strong> tin<strong>an</strong><br />
<strong>ba</strong> tin<strong>an</strong>, la taka <strong>dal<strong>an</strong></strong> <strong>ba</strong> Timor-Leste atu monu <strong>ba</strong> iha malis<strong>an</strong> rekursu neé rasik ka hakerek<br />
nain bele foti konseitu foun ida nebe h<strong>an</strong>ar<strong>an</strong> “<strong>Malis<strong>an</strong></strong> Agrikultura” ka <strong>Malis<strong>an</strong></strong><br />
desenvolvimentu”.<br />
Timor-Leste <strong>no</strong> <strong>dal<strong>an</strong></strong> <strong>ba</strong> <strong>Malis<strong>an</strong></strong> rekursu<br />
H<strong>an</strong>es<strong>an</strong> hakerek nain mensiona iha leten katak Timor-Leste dur<strong>an</strong>te neé fin<strong>an</strong>sia ninia<br />
aktividade governasaun mayoria mai husi rendimento mina rai iha Tasi Timor nebe agora<br />
daudaun rai iha <strong>ba</strong>nku Reserva federal Estadus Unidus ni<strong>an</strong> nebe bolu ho nar<strong>an</strong> Fundu<br />
Petroleum.<br />
La’o <strong>Hamutuk</strong> rasik hare katak Fundu minarai neé hari iha 2005 ho objective atu gar<strong>an</strong>tia<br />
futuru gerasaun foun sira nia diak. Fundu minarai neé regula husi lei Fundu minarai<br />
<strong>no</strong>.9/2005<br />
Lao <strong>Hamutuk</strong> rasik publika ona iha website lao <strong>Hamutuk</strong> ni<strong>an</strong> katak iha 2007 governu Timorleste<br />
aloka os<strong>an</strong> <strong>Hamutuk</strong> tokon 117 dolar amerika <strong>ba</strong> orsamento tr<strong>an</strong>sitorio dur<strong>an</strong>te ful<strong>an</strong> 6<br />
ikus iha tin<strong>an</strong> 2007 inklui ho tokon $40 nebe tr<strong>an</strong>sfere husi fundu minarai <strong>no</strong> Lei Fundu<br />
Petroleu ezizi auditu ida <strong>ba</strong> Estimatizasaun rendimentu sustentavel ni<strong>an</strong> <strong>no</strong> konsultasaun<br />
ne’ebé het<strong>an</strong> konkord<strong>an</strong>sia husi Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu (KKFP) atu bele pasa<br />
<strong>ba</strong> orsamento geral. Maibe ida ne’e la hala’o, signifika katak alokasaun fundu minarai ni<strong>an</strong> la<br />
tuir <strong>dal<strong>an</strong></strong> prudente <strong>no</strong> konstitusional ni<strong>an</strong>.<br />
Iha tin<strong>an</strong> 2008 governu aloka os<strong>an</strong> <strong>Hamutuk</strong> tokon $347.8 <strong>ba</strong> orsamento geral estado 2008<br />
os<strong>an</strong> nebe hasai husi fundu minarai ni<strong>an</strong> <strong>Hamutuk</strong> tokon $294 dolar amerika ni<strong>an</strong>. Iha<br />
orsamento rectivicativo 2008, orsamento <strong>ba</strong> tin<strong>an</strong> klar<strong>an</strong> ni<strong>an</strong>, governu Timor-Leste aloka<br />
orsamento <strong>Hamutuk</strong> tokon $773.3 <strong>no</strong> tokon $686.8 sei foti husi fundu minarai.<br />
Tokon $425.6 sei hodi selu gasta <strong>ba</strong>lun t<strong>an</strong>, Governu Estimatiza ona Rendimentu Sustentavel<br />
(ESI) hosi Fundu Petr’oleu too tokon $396.1, pursentu 35 <strong>ba</strong>rak liu tokon $294, kalkulasaun<br />
ful<strong>an</strong> neen liu <strong>ba</strong>. Maibé Governu hakarak gasta <strong>ba</strong>rak liu t<strong>an</strong>, t<strong>an</strong>tu sira nia proposta f’o liu<br />
ESI ho aumenta t<strong>an</strong> tokon $290.7. Ida ne’e haree <strong>ba</strong> rendimentu mina ne’ebé sa’e aas --<br />
ha<strong>no</strong>in ida h<strong>an</strong>es<strong>an</strong> ne’e bele lori ita-nia nasaun hakat <strong>ba</strong> rai-kuak “malis<strong>an</strong> rikusoin”, (bele<br />
asesu mos iha website : www.laohamutuk.org )<br />
Orsamentu ne’e inklui tokon $240 <strong>ba</strong> Fundu Estabilizasaun Eko<strong>no</strong>mia atu f’o subsídiu ai-h<strong>an</strong>,<br />
mina, material konstrusaun, <strong>no</strong> m’os os<strong>an</strong> selu <strong>ba</strong> Fabrika Eletrisidade heavy-oil (mina<br />
4
tod<strong>an</strong>) ida <strong>no</strong> nia sistema distribuisaun elétriku <strong>ba</strong> nasaun Timor Leste, ne’ebé nia orsamentu<br />
total hamutuk tokon $390 sei selu hahú hosi tin<strong>an</strong> 2008 too 2011. Iha orsamentu ne’e inklui<br />
m’os tokon $1.4 (tau t<strong>an</strong> <strong>ba</strong> $0.9 ne’ebé aprova ona iha Dezembru tin<strong>an</strong> kotuk) “atu sosa<br />
kareta <strong>ba</strong> Parlamentu Nasionál,” ne’ebé too atu hodi sosa kareta <strong>ba</strong> membru Parlamentu idaidak.<br />
Orsamento ida neé bo’ot liu ho porsentazem 127% kompara ho orsamento original 2008<br />
ni<strong>an</strong>.<br />
Iha orsamento geral estado 2009, governu <strong>no</strong> parlamento nasional aloka os<strong>an</strong> <strong>Hamutuk</strong> tokon<br />
$681, tokon $ 91 mai husi rendimento domestiko <strong>no</strong> tokon $589 mai husi fundu minarai ho<br />
nivel estimatizasaun rendimento sustentavel nebe lei FUndu petroleum haruka maka tokon<br />
$407.8, signifika governu foti liu ona tokon $181 husi fundu minarai. Foti liu os<strong>an</strong> liu<br />
kalkulasaun rendimento sustentavel ni<strong>an</strong> sei afeita <strong>ba</strong> sustentabilidade fundu minarai ni<strong>an</strong>, <strong>no</strong><br />
kontra konseito geral fundu minarai rasik <strong>no</strong> sei dudu Timor-Leste <strong>ba</strong> odamat<strong>an</strong> malis<strong>an</strong><br />
rekursu ni<strong>an</strong>.<br />
OBRIGADO<br />
5