22.04.2013 Views

ioane petriwis mniSvnelobis Sesaxeb qarTuli himnografiis istoriaSi

ioane petriwis mniSvnelobis Sesaxeb qarTuli himnografiis istoriaSi

ioane petriwis mniSvnelobis Sesaxeb qarTuli himnografiis istoriaSi

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>ioane</strong> <strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong> <strong>petriwis</strong> <strong>mniSvnelobis</strong> <strong>mniSvnelobis</strong> <strong>Sesaxeb</strong><br />

<strong>Sesaxeb</strong><br />

<strong>qarTuli</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>himnografiis</strong> <strong>himnografiis</strong> <strong>istoriaSi</strong><br />

<strong>istoriaSi</strong><br />

55<br />

nino nino nino nino nino fircxalava<br />

fircxalava<br />

fircxalava<br />

fircxalava<br />

fircxalava<br />

ukve ramdenime welia, saqarTveloSi Camoyalibda da aqtiurad moRvaweobs<br />

`bizantiuri galobis Semswavleli jgufi~, romelic kiTxvis niSnis<br />

qveS ayenebs <strong>qarTuli</strong> mravalxmiani sasuliero musikaluri xelovnebis<br />

kanonikurobis sakiTxs.<br />

Zveli <strong>qarTuli</strong> sagaloblebis kanonikurobis sakiTxi qristianuli TvalsazrisiT<br />

eWvqveS dgeba maTi samxmiani JReradobis gamo. es braldeba kidev<br />

erTxel adasturebs im faqts, Tu ra Seufasebeli Rirebulebis dokuments<br />

flobs <strong>qarTuli</strong> musikaluri mecniereba didi qarTveli RvTismetyvelisa<br />

da filosofosis – <strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong> (XI s.) filosofiis saxiT. <strong>petriwis</strong> TxzulebebSi<br />

dafiqsirebuli samusiko informacia <strong>qarTuli</strong> mravalxmianobis<br />

TavisTavadobisa da xnovanebis iseTi rangis werilobiTi dokumentia,<br />

romlis winaSec uZluri xdeba nebismieri braldeba.<br />

<strong>petriwis</strong> leqsikaSi dafiqsirda metad Rirebuli masala misi epoqis<br />

Sesabamisi erovnuli musikaluri terminologiidan, romelic ukavSirdeba<br />

mravalxmianobas.<br />

2) gakeTda ganacxadi berZnuli harmoniisa da misi Sesabamisi <strong>qarTuli</strong><br />

terminis – `morTuleba~ (`narTi~) arsobrivi gansxvavebis <strong>Sesaxeb</strong> (iaSvili,<br />

1975: 36; fircxalava, 1994: 86).<br />

3) rac gansakuTrebiT mniSvnelovania, wmida samebis – mama, Ze, suliwmidis<br />

erTebis arsis gansamartavad moSveliebul iqna uTvalsaCinoesi nimuSi<br />

– samxmianobis faqti erovnuli vokaluri praqtikidan (petriwi, 1937:<br />

220).<br />

filosofosis mier erovnul musikalur xelovnebaSi danaxuli musikaluri<br />

dialeqtikis principi – sami gansxvavebuli xmis (mzaxri, Jiri, bami)<br />

erToblivi JReradobiT miRebuli harmonia (qarTulad `morTuleba~) Sedarda<br />

umniSvnelovanes qristianul dogmas – mama, Ze, suliwmidis erTebas<br />

da gamocxadda mis musikalur analogiad. amgvari SedarebiT filosofosma,<br />

faqtobrivad, daasabuTa wm. samebis dogmisadmi erovnuli samxmiani<br />

galobis Sesabamisoba da, aqedan gamomdinare, misi sruli kanonikuroba.<br />

isini, visac eWvi Seaqvs Zveli <strong>qarTuli</strong> samxmiani galobis kanonikuroba-<br />

Si, cdiloben gaaufasuron <strong>petriwis</strong> mier dafiqsirebuli, arsebiTi <strong>mniSvnelobis</strong><br />

mqone samusiko informacia. maTi braldeba motivirebulia Semdegi<br />

argumentebiT: 1) uaryofilia <strong>petriwis</strong>euli musikaluri paralelebis<br />

kavSiri xmier musikasTan.<br />

2) neoplatonizmSi mxilebuli qarTveli RvTismetyvelis samusiko<br />

informacia miCneulia aradamajereblad, Sesabamisad, baTilad.<br />

magram faqti faqtad rCeba, <strong>qarTuli</strong> samxmianoba XI saukuneSi werilobiT<br />

dafiqsirebulia. am mxatvruli faqtis mowme petriwia. dRevandel<br />

dogmatikosTa braldebas ar ZaluZs daamciros <strong>petriwis</strong>eul samusiko<br />

argumentTa Rirebuleba. mecnieruli kvlevis SemTxvevaSi mniSvneloba<br />

ver mieniWeba imas, Tu ama Tu im problemasTan dakavSirebuli werilobiTi


56<br />

nino fircxalava<br />

informacia vis ekuTvnis – orTodoqs RvTismetyvelsa Tu neoplatonizmSi<br />

braldebul filosofoss. miT umetes, rom <strong>petriwis</strong> filosofiis mizandasaxuleba<br />

sruliadac ar iTvaliswinebs samusiko problemebis ganxilvas.<br />

Teologiur-filosofiuri problemebis ganxilvisas musikaluri `xedva~<br />

avtoris SemoqmedebiTi meTodi, mxatvruli xerxia.<br />

<strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong> braleulobis garkveva qristianuli sarwmunoebis wina-<br />

Se scildeba Cvens kompetencias, magram radganac <strong>qarTuli</strong> samxmiani galobis<br />

kanonikurobaSi daeWvebuli oponentebis mTavari argumenti <strong>petriwis</strong><br />

sawinaaRmdegod neoplatonizmia, amitom, Cven qarTveli moazrovnis swored<br />

am braleulobis gaTvaliswinebiT SevecdebiT davasabuToT mis filosofiaSi<br />

dafiqsirebuli samusiko informaciis WeSmariti Rirebuleba.<br />

mecnierTa Tvalsazrisi <strong>petriwis</strong> azrovnebiTi principebis, misi msoflmxedvelobis<br />

<strong>Sesaxeb</strong> gansxvavebulia da ase gamoiyureba: 1) orTodoqsi-<br />

RvTismetyveli (k. kekeliZe; m. gogiberiZe); 2) aRmosavluri renesansis sa-<br />

TaveebTan mdgomi neoplatonikosi (S. nucubiZe; a. losevi); 3) <strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong><br />

filosofia itevs zemoT dasaxelebul orive Tvalsazriss (r. siraZe).<br />

raSi edebodaT brali neoplatonikosebs? – neoplatonizmma, rogorc<br />

filosofiurma mimdinareobam aRiara `orgvari sibrZne~. man RvTismetyvelebis<br />

da filosofiis morigeba scada. <strong>petriwis</strong> braleuloba ima-<br />

Sia, rom igi qristianuli dogmis dasabuTebiT axsnas Seecada.<br />

Tu gadavxedavT qristianobis istoriis saerTo suraTs, davinaxavT<br />

rom swored bizantiuri <strong>himnografiis</strong> didi reformatori - <strong>ioane</strong> damaskeli<br />

(VIII saukune) iyo erT-erTi pirvelTagani, romelmac Seicvala dogmatikuri<br />

pozicia filosofiis mimarT da Seecada masSi raime gamosadegis<br />

(`sulis margebelis~) povnas. am ganwyobilebiT man daamuSava aristoteles<br />

dialeqtika da kavSiri aRadgina Teologiasa da filosofias Soris.<br />

<strong>ioane</strong> damaskelis ganwyobilebis kvaldakval Rvawlmosili qarTveli<br />

eqvTime iverieli da efrem mcire `gareSeTa sibrZnis~ anu filosofiis<br />

aRiarebamde midian, rasac Semdegnairad amarTleben: `arc eseni sul arian<br />

umaTod, arca igini uamaTodo~ (gorgaZe, 1926:184).<br />

maTTvis misaReb filosofiur naSromebze dayrdnobiT isini qmnian<br />

sagangebo damxmare saxelmZRvaneloebs saeklesio krebebsa Tu diskusiebSi<br />

monawile TeologebisaTvis.<br />

<strong>ioane</strong> damaskeli filosofiaSi `raime gamosadegs, sulis sargebels~<br />

eZebs. efrem mciris interesi filosofiisadmi ganmartebulia mis cnobil<br />

gamonaTqvamSi: `amaT mier winaaRudgebian Svilni eklesiisani gareSeTa maT<br />

filosofosTa da maTive isriTa ganhguremden maT, rameTu T nier amaT<br />

sity Tasa sxuebr SeuZlebel ars sity sgeba winaaRmdgomTa~, anu filosofiis<br />

codna aucilebelia RvTismetyvelisaTvis, raTa filosofiisave<br />

isriT gangmiros masTan mokamaTe filosofosi (gorgaZe, 1926:184).<br />

rogor azrovnebs petriwi? igi qeds ixris rogorc WeSmariti rwmenis,<br />

ise azrovnebis (filosofiis) winaSe da mxolod maT Tanabar urTierTkav-<br />

SirSi warmoudgenia `WeSmariti xedvis~ SesaZlebloba. CvenTvis saintereso<br />

musikaluri paralelebis SemTxvevaSi, petriwi musikalur xelovnebas<br />

iyenebs saazrovno asparezad Teologiuri saidumlos TvalsaCinoebisTvis;<br />

erovnuli musikaluri xelovnebis principebSi poulobs `sulis


<strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong> <strong>mniSvnelobis</strong> <strong>Sesaxeb</strong><br />

<strong>qarTuli</strong> <strong>himnografiis</strong> <strong>istoriaSi</strong><br />

margebels~ da wm. samebis dogmis saidumlos anareklze miuTiTebs mokvdavT<br />

maTTvis Cveul yofiT musikalur-esTetikur garemoSi.<br />

<strong>petriwis</strong> samusiko argumentebi TeologiisTvis Seiqmna, Teologias<br />

emsaxura, iseve rogorc es moxda efrem mciris, eqvTime iverielis, sxva<br />

qarTveli sulieri mamebisa da rac gansakuTrebiT niSandoblivia, bizantiuri<br />

liturgikis udidesi reformatoris – <strong>ioane</strong> damaskelis SemTxvevaSi.<br />

maSin yovelive zemoTqmulis gaTvaliswinebiT vsvamT kiTxvas: ra motiviT<br />

unda CamoerTvas <strong>petriwis</strong>eul samusiko informacias <strong>qarTuli</strong> mravalxmianobis<br />

xnovanebisa Tu qarTul sagalobelSi samxmianobis kanonikurobis<br />

damadasturebeli argumentis Rirebuleba?<br />

naTeli rom movfinoT dRevandel problemas, braldebas <strong>qarTuli</strong> kanonikuri<br />

galobis misamarTiT, Tavs uflebas mivcemT da mkiTxvelis samsjavroze<br />

ukomentarod gamovitanT mxolod ramdenime faqts ucxoeTis<br />

qarTul sasuliero kerebSi mimdinare qarTul-berZnuli urTierTobebis<br />

istoriidan.<br />

jvris monasteri, ierusalimi (XI saukune, aRmSenebeli<br />

giorgi-proxore).<br />

m. brose, r. Janeni da kidev araerTi sarwmuno wyaro iuwyeba, rom `Zvelad<br />

im xalxTa Soris, romelsac gansakuTrebuli upiratesoba hqondaT<br />

wminda qalaqSi, qarTvelebs udavod erTi upirvelesi adgili eWiraT~...<br />

maT ufleba eZleodaT baJis gadauxdelad cxenze amxedrebulT erovnuli<br />

droSebiT evloT ierusalimis quCebSi (Brosset, 1841:174; Jeanen, 1913:<br />

10). qristianuli saqarTvelos avtoritetis damadasturebelia is faqti,<br />

rom jvarosnuli omebis dros (XII saukune) Zveli mesakuTreebis gamgeblobaSi<br />

darCenili sami monastridan erT-erTi <strong>qarTuli</strong> iyo. rusuli wyaroebis<br />

mixedviT `ierusalimSi jvarosnebis mier warmoebuli dapyrobiTi<br />

brZolebidan moyolebuli, mxolod sami monasteri SeunarCundaT marTlmadideblebs:<br />

<strong>qarTuli</strong> jvris monasteri, berZnuli `didi panagia~ da `wm.<br />

sabas~ samonastro eklesia~ (Ïîïîâ, 1903:223).<br />

politikur-ekonomikurad dasustebuli saqarTvelo me-17 saukunemde<br />

didi gaWirvebiT mopovebuli SemowirulobebiT inarCunebda jvris<br />

monasters, magram me-17 saukuneSi ierusalimis patriarqma dosiTeosma<br />

berZnebs gadasca monasteri, qarTveli berebi gadaiyvana sxva taZrebSi,<br />

jvarSi moRvawe qarTvelebs aekrZalaT maRali regaliebis dakaveba. me-19<br />

saukunis miwuruls savanis mnaxveli qarTveli mogzaurebi Sewuxebuli<br />

ityobinebian, rom jvris monastris <strong>qarTuli</strong> freskebi TeTri saRebavi-<br />

Taa dafaruli. jvarze qarTvelTa moRvaweobis kvali waSlilia (menabde,<br />

1980:127,129,132).<br />

aTonis iverTa monasteri, saberZneTi (X saukune, aRmSeneblebi –<br />

<strong>ioane</strong> da Tornike aTonelebi).<br />

arc erT samonastro kompleqss iseTi mniSvneloba ar hqonia <strong>qarTuli</strong><br />

kulturis <strong>istoriaSi</strong>, rogorc aTonis iverTa monasters. Tavisi maRali<br />

SemoqmedebiTi miRwevebiT aTonis saliteraturo skolas erT-erTi sapatio<br />

adgili uWiravs mTels saqristiano samyaroSi. me-11 saukunidan ukve<br />

57


58<br />

nino fircxalava<br />

berZnebsa da qarTvelebs Soris iwyeba qristianobisaTvis sruliad Seuferebeli<br />

dava da dapirispireba, rac gamowveulia berZenTa mxridan <strong>qarTuli</strong><br />

monastris miTvisebis surviliT. saqarTvelos saxelmwifos politikur-ekonomiur<br />

dasustebasTan erTad es brZola mwvavdeba da mTavrdeba<br />

berZnebis gamarjvebiT. aTonuri xelnawerTa arqivi am usiamovno istoriis<br />

damadasturebelia. aToneli qarTvelebi ityobinebian: `berZenni viTarca<br />

cecxlni aRegznnes Cven zeda da sruliad aRmofxvrai Cveni eneba da<br />

dapyrobai samkvidrebelisa Cvenisa~ (Zeglebi II, 1967:93).<br />

me-14 saukuneSi konstantinopolis patriarqis kaliste I -is (1350-1360)<br />

nebiT berZnebs gadaeca monastris mTavari sakrebulo `RvTismSoblis<br />

miZinebis taZari~. qarTvelebs aekrZalaT monasterSi sapasuxismgeblo Tanamdebobebis<br />

dakaveba, samoRvaweod maT patara eklesia miuCines (Óñïåíñêèé,<br />

1877:170).<br />

1882 wels qarTveli istorikosi da mogzauri g. nadareiSvili monastris<br />

aRwerisas afiqsirebs `ivironis damaarsebel qarTvel sasuliero<br />

pirTa da mecenat mefeTa amsaxvel istoriul suraTebs da SemorCenil<br />

warwerebs. ramdenime wlis Semdeg igi iuwyeba, rom `mxatvroba warxocilia~,<br />

xolo winandeli warwerebi Secvlilia. mefenni saqarTveloisani~-s nacvlad<br />

weria `bizantieli mefeni da aRmSenebelni~; `dedofali nestan-darejani~-s<br />

nacvlad – `irine dedofali~ (nadareiSvili, 1900).<br />

petriwonis monasteri, bulgareTi (XI saukune).<br />

aTonis iverTa monasterTan erTad petriwonis monasteri erTi im savaneTagania,<br />

romelmac dagvitova gansakuTrebuli Rirebulebis originaluri<br />

literaturuli memkvidreoba. oci wlis ganmavlobaSi swored aq<br />

moRvaweobda <strong>ioane</strong> petriwi. igi daaarses imperator aleqsi komnenosis<br />

daaxloebulma pirebma qarTvelma didebulebma grigol da abaz bakurianisZeebma.<br />

aSenebisTanave monastrisaTvis SeudgeniaT tipikoni – erTi <strong>qarTuli</strong><br />

da ori berZnuli piri. amaTgan iuridiuli Zalis mqone erTi berZnuli piri<br />

inaxeboda konstantinopolSi. es ukanaskneli, grigol bakurianisZis gardacvalebisTanave<br />

– 1086 wels daikarga; darCenili pirebis mixedviT ki<br />

Zmebi bakurianisZeebi gamocxaddnen <strong>qarTuli</strong> aRmsareblobis mqone somex<br />

qalkedonistebad. da es maSin, rodesac Tavad grigol bakurianisZe sruliad<br />

garkveviT iuwyeba, rom igi aris `Svili netari bakurianisa~, warmoSobiT<br />

`erisTav iberTa brwyinvale gvaridan~ erovnebiT qarTveli. aRniSnuli<br />

gaugebroba grZeldeboda manam, vidre qarTvelma mecnierebma bulgareli<br />

mecnierebis daxmarebiT saberZneTis kunZul xiosze ar miagnes me-13<br />

saukuniT daTariRebul tipikonis berZnul pirs, romelic originalis<br />

asls warmoadgens. am faqtma saboloo wertili dausva gauTavebel davas<br />

petriwonis aRmSenebelTa erovnuli warmomavlobis <strong>Sesaxeb</strong> (menabde, 1980).<br />

metad niSandoblivia, rom bakurianisZeebma petriwoni dauqvemdebares<br />

ara konstantinopolis, aramed ierusalimis patriarqs, rac dasturdeba<br />

tipikonze xelmoweriT. gakvirvebas iwvevs tipikonis Sinaarsi, romelic<br />

mkacrad gansazRvravs moweseTa erovnul Semadgenlobas. igi krZalavs<br />

berZen moweseTa msaxurebas monasterSi. rogorc Cans, sxva qarTul sav


<strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong> <strong>mniSvnelobis</strong> <strong>Sesaxeb</strong><br />

<strong>qarTuli</strong> <strong>himnografiis</strong> <strong>istoriaSi</strong><br />

aneebSi miRebulma mware gamocdilebam ganapiroba tipikonis Semdgenel-<br />

Ta amgvari ganwyobileba.<br />

da bolos, mkiTxvelis sakomentarod mogvindvia g. nadareiSvilis<br />

gulistkiviliT aRsavse Semdegi cnoba: `aTonis mTaze daculi yoveli<br />

erovnebis monasters aqvs arsebobis, swavlis da saRmrTo qmedebis neba,<br />

garda <strong>qarTuli</strong>sa. garda <strong>qarTuli</strong>sa, TavianTi monastris ufleba ara ers<br />

ar daukargavs~ – ityobineba igi (nadareiSvili, 1900). sainteresoa, ratom?<br />

– `axali WeSmariti~ <strong>qarTuli</strong> galobis Zieba berZnuli samgaloblo tradiciebis<br />

wiaRSi xom ar aris gagrZeleba zemoT moTxrobili usiamovno istoriebisa?<br />

<strong>qarTuli</strong> samxmiani sasuliero musika, saqarTveloSi Tu mis gareT arsebul<br />

savaneebSi moRvawe qristianuli kanonikis ubadlod mcodne, profesional<br />

qarTvel himnografTa Semoqmedebis nayofia. <strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong><br />

Txzulebebi am faqtis werilobiTi dasturia.<br />

ama wlis gazafxulze qarTulma kulturam ganicada mniSvnelovani<br />

danakargi. ierusalimis qarTul jvris monasterSi xelyofil iqna sayovelTaod<br />

cnobili XII saukunis <strong>qarTuli</strong> poemis `vefxistyaosnis~ avtoris<br />

SoTa rusTavelis freska – kerZod, warxocil iqna misi saxe. ierusalimis<br />

jvris monasteri dResac berZeni berebis gamgeblobaSia. dazianebuli freskis<br />

sanaxavad Casul qarTul delegacias monasterSi uari eTqva miRebaze.<br />

ramdenime kviris Semdeg kvlav gameorda <strong>qarTuli</strong> freskis mimarT vandaluri<br />

qmedeba. saqarTvelos prezidentis ierusalimSi stumrobis faqt-<br />

Tan dakavSirebiT berZnebma gamoiCines viTomda `keTili neba~ da kvlav<br />

xelhyves freska: qarTul mxaresTan SeuTanxmeblad, sarestavracio normebis<br />

dacvis gareSe moxates rusTavelis saxe da yovelive es xdeba dRes,<br />

XXI saukuneSi.<br />

saerTaSoriso simpoziumze warmodgenili moxsenebis mizani sruliad<br />

konkretulia da mdgomareobs SemdegSi:<br />

1) gvsurda musikaluri mravalxmianobis problemebisadmi miZRvnil<br />

saerTaSoriso simpoziumze mowveuli mecnierebisaTvis gangvemarta mravalxmiani<br />

<strong>qarTuli</strong> sasuliero musikis mimarT wayenebuli braldebis Sinaarsi,<br />

mizezi da warmomavloba. TiToeuli <strong>qarTuli</strong> sagalobeli qarTveli xalxis<br />

mier aRiqmeba, rogorc Zveli musikaluri freska; dauSvebelia mas ewvios<br />

rusTavelis freskis bedi. gvjera, rom msoflio musikaluri sazogadoeba<br />

amaSi dagvexmareba.<br />

2) am naSromiT Cven aseve gvsurs kidev erTxel SevaxsenoT Zveli qar-<br />

Tuli galobis oponentebs, rom Tanamedrove <strong>qarTuli</strong> musikis mecnierebas<br />

<strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong> Txzulebis saxiT gaaCnia umtkicesi sabuTi mravalxmiani<br />

<strong>qarTuli</strong> sasuliero musikis xnovanebisa da kanonikurobis <strong>Sesaxeb</strong>.<br />

<strong>ioane</strong> <strong>petriwis</strong> musikaluri esTetika, misi Txzulebis mniSvneloba <strong>qarTuli</strong><br />

musikis istoriisaTvis am TvalsazrisiT ganuzomelia.<br />

59


60<br />

nino fircxalava<br />

damowmebuli literatura<br />

gabisonia, Tamaz. (2002). `ase galobdnen Zvelad saqarTveloSi~-s <strong>Sesaxeb</strong>. krebulSi:<br />

andriaZe, manana (red.), <strong>qarTuli</strong> saeklesio galobis Tanamedrove problemebi.<br />

gv. 7-32. Tbilisi: saeklesio galobis centri.<br />

gogiberiZe, mose. (1961). rusTaveli, petriwi, preludiebi. Tbilisi: sabWoTa mwerali.<br />

gorgaZe, sergo. (1926). <strong>ioane</strong> damaskeli qarTul mecnierebaSi. Tbilisi: mimomxilveli.<br />

iaSvili, mzia. (1975). <strong>qarTuli</strong> mravalxmianobis sakiTxisaTvis. Tbilisi: ganaTleba.<br />

kekeliZe, korneli. (1960). Zveli <strong>qarTuli</strong> literaturis istoria. tomi I. Tbilisi:<br />

mecniereba.<br />

menabde, levan. (1980). Zveli <strong>qarTuli</strong> kerebi. Tbilisi: Tbilisis saxelmwifo<br />

universitetis gamomcemloba.<br />

nadareiSvili, giorgi. (1900). aTonis iveriis monastris <strong>Sesaxeb</strong>, iveria, 4, II, 26.<br />

petriwi, <strong>ioane</strong>. (1937). Sromebi. tomi II. gamomcemeli Salva nucubiZe. Tbilisi:<br />

Tbilisis saxelmwifo universitetis gamomcemloba.<br />

siraZe, rezo. (1987). literaturul esTetikuri narkvevebi. Tbilisi: ganaTleba.<br />

fircxalava, nino. (2002). mzaxri, Jiri, bamis <strong>Sesaxeb</strong> `ganmartebaSi~. krebulSi:<br />

andriaZe, manana (red.), <strong>qarTuli</strong> saeklesio galobis Tanamedrove problemebi.<br />

gv. 32-40. Tbilisi: saeklesio galobis centri.<br />

fircxalava, nino. (2003). <strong>petriwis</strong> filosofia da <strong>qarTuli</strong> mravalxmianoba. krebulSi:<br />

wurwumia, rusudan (p/m red). tradiciuli mravalxmianobis pirveli saer-<br />

TaSoriso simpoziumi. moxsenebebi. gv. 109-118. Tbilisi: Tbilisis saxelmwifo konservatoria.<br />

Ëîñåâ, Àëåêñàíäð. (1978). Ýñòåòèêà Âîçðîæäåíèÿ. Ìîñêâà: Ìûñëü.<br />

Ïîïîâ, Àëåêñàíäð (1903). Ëàòèíñêàÿ Èåðóñàëèìñêàÿ ïàòðèàðõèÿ ýïîõè êðåñòîíîñöåâ. ÑÏá.<br />

Óñïåíñêèé, Ï. (1877). Ïåðâîå ïóòåøåñòâèå â Àôîíñêèå Ìîíàñòûðè. Êèåâ.<br />

Brosset, Marie-Felicite. (1841). Notice des manuscrits Georgiens récemment acquis par l’Académie.<br />

BS, VIII, N20.<br />

Jeanen, Rene. (1913). Les Georgiens a Jerusalem. EO, XVI. Istambol.


66<br />

nino fircxalava. danarTi<br />

danarTi<br />

danarTi<br />

danarTi<br />

danarTi<br />

Nino Pirtskhalava. APPENDIX<br />

suraTi 1. jvris monasteri, ierusalimi (XI saukune)<br />

FIGURE 1. The Holy Cross Monastery, Jerusalem (11 th century)<br />

suraTi 2. rusTavelis freska, jvris monasteri, ierusalimi<br />

FIGURE 2. A Fresco of Shota Rustaveli, The Holy Cross Monastery, Jerusalem


nino fircxalava. danarTi<br />

danarTi<br />

danarTi<br />

danarTi<br />

danarTi<br />

Nino Pirtskhalava. APPENDIX<br />

suraTi 3. aTonis iverTa monasteri (X saukune)<br />

FIGURE 3. The Iveron Monastery on Mount Athon (10 th century)<br />

67<br />

suraTi 4. petriwonis<br />

(baCkovo) monasteri (XI<br />

saukune)<br />

FIGURE 4. The Petridsoni<br />

Monastery – Bachkovo (11 th<br />

century)

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!