Ülvi Sikk - Haridus

Ülvi Sikk: “Eesti kool ei arenda teksti mõistvat ja infot leidvat lugejat, naguseda tänapäeva mõistes healt lugejalt oodatakse ja eeldatakse.”Kas meie lapsed onhead lugejad?Ü l v i S i k keripedagoog, kasvatusteaduste magisterKas vene koolide õpilasedoskavad eesti koolideõpilastest paremini lugeda?Kõigepealt – mis on hea lugemisoskus?Palusin oma tuttavatel hinnata oma lapsilugejatena. Üks neist arvas, et temalaps on hea lugeja, kuna luges kahepäevaga läbi terve “Sööbiku ja pisiku”.Teinegi tunnistas oma lapse heaks lugejaks,kuna too loeb kiiresti ja soravaltega eksi sõnades. Mõlemad emad iseon koolis käinud ajal, mil lugemisoskusemääramisel kasutati tihti stopperit ja heahinde saamiseks tuli jutt lihtsalt päheõppida.Nüüdisaja kool ei peaks hindama lugemisoskustlugemistehnika valdamisejärgi, rõhutada tuleks hoopis tekstimõistmist, info leidmist ja loetu kasutamisoskust(1). Samas peame möönma,et hea lugemistehnika on loetavateksti mõistmise ja analüüsimise eeldus.Oluline on ka lugeja kultuuriline taust –teksti mõistmine sõltub paljuski lapsetõekspidamistest, mis ta on kaasa saanudoma vahetust kasvukeskkonnast,eelkõige kodust (2; 3; 9).2003. aastal viidi Eesti koolides läbiulatuslik lugemiskäitumise uuring. RiiklikEksami- ja Kvalifikatsioonikeskuskorraldas juhusliku valimi alusel eesti javene koolide 3. ja 6. klassi õpilasteleemakeele tasemetöö, mille raames vastasidõpilased ka lugemiskäitumise küsimustikule.Eesti koolidest analüüsiti1035 kolmanda ja 1404 kuuenda klassining vene õppekeelega koolidest 500kolmanda ning 709 kuuenda klassi õpilasevastust. Muuhulgas püüti välja selgitada,kuivõrd on Eesti lastes kujundatudteksti mõistvat ja infot leidvat lugemisoskustning kas eesti ja vene koolidesmõistetakse head lugejat sarnaseltvõi erinevalt. Selleks analüüsiti õpilastevastuseid küsimusele “Mida teha, etsaada heaks lugejaks?”.Kuidas saada heaks lugejaks?Küsimuse “Mida teha, et saada heakslugejaks?” vastused on kokkuvõtlikultesitatud joonisel 1 (pöördel).Hea lugeja oli laste silmis siiski see,kes ei põlga harjutamist (loeb iga päev,päevas 10 lehekülge, iga päev ühe tunnijne) ning on omandanud hea lugemistehnika(loeb kiiresti, veatult, ladusalt,hääldab sõnalõpud ja sõnad selgelt välja,ühtlases tempos ja veerimata jne).Need hinnangud olid valdavad kõigisvanuseastmetes, sõltumata õppekeelest,kuigi võis täheldada, et lugemistehnilisioskusi pidasid heaks lugejakssaamisel märkimisväärselt olulisemakseesti õppekeelega õppurid (hinnang vähenesvanusega nii eesti- kui ka venekeelseteõpilaste arvamustes).Seega ei vastanud Eesti laste (niieesti kui ka vene emakeelega õpilaste)arusaamad heast lugemisoskusest tänapäevahea lugeja paradigmale. Lisakskinnitab saadud tulemus, et Eestikoolis tugineb lugema õpetamine pigemreeglite harjutamisele kui lugemisekommunikatiivsusele. Arvatavasti onsiin tegemist ka meie lähiajaloo mõjudega,mil lapsi lasti aja peale lugeda ninglevis arvamus, et hea lugeja loeb kõvaselge häälega, kiiresti ja veatult.Ka 1992. aasta rahvusvahelises lugemisuuringusesitati lastele küsimus “Midatuleb teha, et saada heaks lugejaks?”.Vastused on kokkuvõtlikult esitatudjoonisel 2 (pöördel).HARIDUS 5–6/200625