10 tegija toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee
eede, 13. november 2009 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee tegija 11 Tänavu suvel kogunesid Maarjamäele Tallinna Norma endised mängijad, et tähistada Norma 50. aastapäeva. Teiste seas olid kohal Ott Mõtsnik, Tiit Kõmper, Urmas Hepner ja Uno Piir. Foto: Uno Piiri arhiiv 1 küsimus Kes oli andekaim õpilane? n Uno Piir: “Nimetan Arvo Tamkõrva, kes oli Liivalaia kandi poiss. Tõin ta 1958. aastal Kalevi Noortesse ja hiljem mängis ta Normas. Tal olid suurepärased füüsilised eeldused, ta oli looduselaps. Tehnikas jäi ta natuke kangeks. Ta areng oli aeglane, aga pidev. Kui Tamkõrv tuli Kalevisse, siis alguses oli tal põhikoosseisus raske, rahvas karjus “Tamkõrv – lontkõrv”. Aga mäng-mängult ta arenes. Samas oli ta mees, kes oli oma kodus kinni. Teda kutsuti Daugava meeskonda ja mujale, aga ta ei läinud.” nagu tundmatus kohas vette hüppamine? Tekkis sama šokiteraapia nagu ooperilauljal, kes laulab Estonias ja siis järsku tuleb tal minna esinema La Scalasse. Me ei teadnud, mida Euroopa tase endast kujutab. Mõnes mõttes läksin ka mina alt. Enne esimest MM-i valikmängu Šveitsiga, mis osutus mu suurimaks kaotuseks (0:6 – toim.), käisin vaatamas šveitslaste mängu Prantsusmaaga. Nad mängisid igas elemendis meist paremini, aga tundus, et midagi tapvat ei ole. Esimese valikmängu ülesehitamisel mõtlesin, et ehitame mängu üles kaitsest lähtuvalt, aga üritame mängida kahe ründaja- ga. Ma ei osanud aga arvestada kogupilti, seda jõudu, mis igast väiksest asjast kokku kujuneb. Oleksin pidanud ehitama veel tugevama kaitsesüsteemi. Mida arvate praegusest Eesti klubijalgpallist? Mis on siin positiivset? Positiivset on küllalt. Positiivne on see, et jalgpall on laienenud. Koos taasiseseisvumisega on ju maakeskustesse tulnud kunstväljakuid. Nüüd on küsimus selles, et klubijalgpallis peaks tulema ka edu ja igal klubil peaks olema oma publik. Ja seda kõike tuleks finantsiliselt elus hoida. Suurepärane, et on olemas näiteks Paide, Viljandi ja <strong>Pärnu</strong> mees- konnad, aga oluline on ka see, et need meeskonnad ei oleks väljasõidumeeskonnad, vaid neis oleksid kohalikud mängijad. Ainult see tekitab huvi. Milline on olnud teie treenerikreedo? Kas oled pehme või kõva treener, seda ütlevad mängijad. Aga ise ma arvan, et pehme ma pole olnud. Ja leian, et meeskonnamängus ei saa treenerina olla mängijatele hea onu. Siin tuleb asjad paika panna. Kord ja rangus peavad algama noorest peale, trille ja trallega tulemust ei tule. Kui aga oled koondise juhendaja, siis sa ei saa muidugi nii palju õiendada ja kraaksuda kui noortega. Samas põhiprintsiibid ei või muutuda. Ma ei ole muidugi olnud selline mees nagu mõni välismaa treener, et kell üheksa peavad kõik hommikusöögil olema lauas ja kui ei ole, siis ei tea kohe, mis karistused tulevad. Mina sellist ülehoidmist ei ole pooldanud, aga kord peab ikkagi majas olema. Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee kergendab nägemist hämaras ja pimedas AugenPlus looduslik kaitse silmadele Meie töö ja vabaaja sisustamine teleri, arvuti või lugemisega koormab pidevalt silmi. Selle tunnuseks on väsinud, kipitavad ja punetavad silmad või udune nägemine. Samuti tekivad probleemid silmadega vananedes. Pidev silmade ülekoormus toob kaasa nägemise kahjustumise. Ekraanide ja päikesekiirguse toimel vabaneb organismis hulgaliselt kahjulikke aineid, mis kahjustavad silmade ainevahetust ja võivad viia tõsiste nägemisprobleemideni. Nägemine halveneb ka organismi vananedes. Paljudel vanematel inimestel võib tekkida silmapõhja lupjumine (kollatähni kärbumine). See on salakaval haigus, mis võib alguse saada juba 40-eluaastatel. Tasapisi süvenedes põhjustab kollatähni kärbumine nägemise hägustumist, ning lõpuks võib nägemine üldse kaduda. Mille poolest on eriline FloraGLO TM luteiin? parandab nägemisteravust FloraGLO luteiini on erilise farmatseutilise kvaliteediga taimne ekstrakt, mida saadakse kõrgest peiulillest (Tagetes erecta) mitmeetapilise patenteeritud ekstraktsiooniprotsessi käigus. Kuidas kaitsta silmi väsimuse eest ja peatada silmade vananemist? Silmade tugevdamiseks on siiani peamiselt kasutatud mustikat ja sellest saadud erinevaid tooteid. Tänapäeval ollakse aga seisukohal, et kõige paremini kaitseb silmi hoopis luteiin. Luteiin on looduslik aine, mis paikneb silma võrkkestas ja kaitseb silmi erinevate kahjustuste eest. Seetõttu kutsutakse luteiini ka looduslik eks „kaitse prillideks“. Miks on oluline tarvitada luteiini? Kuna inimese organism ise luteiini ei tooda, peab vajaliku koguse luteiini saama toiduga. Paraku ei ole toiduga saadav luteiini kogus piisav silmade kaitseks. Silmade tervise huvides on mõistlik luteiini igapäevaselt juurde võtta. vähendab silmade väsimust kaitseb silmi UV-kiirguse ja kunstvalguse kahjuliku mõju eest tugevdab eakate inimeste silmade tervist AugenPlus – et terav nägemine püsiks kaua AugenPlus on uus silmade tervist toetav preparaat, mis sisaldab kõiki silmade heaks terviseks vajalikke koostisosi: piisavas annuses (10mg) luteiini, zeaksantiini, foolhapet, vitamiine B6, B12, C ja E. AugenPlusis sisalduv luteiin on eriline, kõrge kvaliteediga FloraGLO luteiin, mistõttu organism omastab seda paremini kui teisi luteiini vorme. Uuenduslikult sisaldab AugenPlus esimese silmavitamiinina Eestis ka foolhapet, mis kompleksis vitamiinide B6 ja B12-ga parandab silmade verevarustust. Kes peaks AugenPlus kapsleid kasutama? AugenPlus kapslid on mõeldud kõigile, kes peavad oma igapäevatöö tõttu silmi päevast päeva koormama. Tänu kõrgele luteiini sisaldusele aitab AugenPlus tugevdada ka eakate inimeste silmade tervist. FloraGLO luteiini näol on tegemist eriliselt puhta luteiiniga, mis on identne looduslike taimsete pigmentidega ning seega organismile ülihästi omastatav. AugenPlus kapslid on müügil apteekides. Esindaja Eestis, tel. 7 338 080