Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TELLIJATELE<br />
Ülikooli efektne<br />
varakamber<br />
KAOSe arhitektide loodud lahendus<br />
rõhutab Tartu Ülikooli varakambri<br />
erilisust kuldsetes toonides<br />
sisekujundusega, esile on tõstetud<br />
iga eksponaadi unikaalsus.<br />
Sisustaja<br />
Teisipäev, 2. oktoober 2012<br />
nr 178 (4600) 2,50 eurot<br />
INVESTEERIMINE<br />
Baltika aktsia liikus<br />
kõige nobedamalt<br />
Üle 40 protsendi tõusnud Baltika<br />
aktsiale ei olnud kolmandas kvartalis<br />
Tallinna börsil ühtegi vastast.<br />
Esikolmikusse mahtunud Tallinna<br />
Vee ja Olympicu aktsia tõus jäi alla<br />
20 protsendi. 20–21<br />
MAKSUD<br />
OECD soovitab<br />
kinnivaramaksu<br />
Tööjõu kõrge maksustamise asemel<br />
võiks Eesti kaaluda kinnisvaramaksu,<br />
paneb ette eile Eesti majandusest<br />
uue analüüsi avaldanud<br />
OECD. Ansip ütles, et talle ei ole<br />
see maks südamelähedane. 6–7<br />
EDULUGU<br />
Kunila kujundajateks<br />
Norma ja Liviko<br />
Suurettevõtja ENN KUNILA peab Normas ja Livikos töötamise aastaid heaks kooliks. ooliks. VaVanad ettevõtted kujundavad sind oma traditsioonide ja väärtustega, leiab ta. 10–11 10–11<br />
EUR/USD<br />
1,2877<br />
VÕLAD<br />
Elinord Ehitust<br />
ähvardab pankrot<br />
“Kindlasti pole küsimus selles, et<br />
firma oleks tühi nagu kott,” ütles<br />
Elinord Ehituse üks omanikest<br />
Toomas Tromp Pristise ja Valnese<br />
poolt ettevõtte vastu esitatud<br />
pankrotiavalduse kohta. 3<br />
USD/EUR<br />
0,7766<br />
EUR/SEK<br />
8,4731<br />
Kaubavedu<br />
kallineb<br />
Kauba- ja<br />
reisijatevedu<br />
merel kallineb<br />
järsult, sest<br />
laevafirmad<br />
peavad<br />
hakkama<br />
vähendama<br />
väävli hulka<br />
laevakütuses.<br />
4–5<br />
KOLUMN<br />
NordPool<br />
48,87<br />
Euribor<br />
0,438%<br />
FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
Euroopa konservatiivsed äritavad<br />
ning heaolukirg omavahel<br />
kokku ei käi.<br />
Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi kirjutab, et eurotsoon võib<br />
jääda terveks kümnendiks paigal tammuma. 18
2 TOIMETUS<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
ONLINE-INTERVJUU<br />
Kellelt osta elektrit?<br />
Palju kirgi kütnud elektrituru avanemisega seotud küsimustele<br />
vastab kolmapäeval, 3. oktoobril Latvenergo tütarettevõtte<br />
Elektrum Eesti juht Raivo Videvik. Latvenergo<br />
on teatanud, et plaanib paari aastaga kasvatada turuosa<br />
7%-lt 20%-le. Eesti Energia on lubanud hoida 70% turust ja<br />
tõotanud, et konkurentide elu ta lihtsaks teha ei kavatse.<br />
VIDEO<br />
Kui <strong>Äripäev</strong> küsis firmajuhtidelt, kes on Eesti mõjukaim<br />
ettevõtja, kõlas kõige sagedamini Jüri Käo nimi. Mitu korda<br />
nimetati ka Tiit Vähi nime, kelle enda kommentaar kõlas<br />
nii: “Mul ei ole eesmärki olla mõjukas ettevõtja, sellepärast<br />
ma ka ei ole seda.” Vaata videot aripaev. ee-st.<br />
PÄEVA FAKT<br />
60<br />
MILJARDIT EUROT vajavad raskustes Hispaania pangad, näitas<br />
vastne audit.<br />
AJALOO ILU<br />
Suhkrutrahvi saaga<br />
2. oktoobril 2009 otsustas Euroopa Kohus, et Eestile euroliiduga<br />
ühinemise eel määratud üleliigse suhkru laovarude<br />
kogused olid õiglased ning suhkrutrahvi summa jääb<br />
muutmata.<br />
Hetkeseis. Selle aasta juulis otsustas Euroopa Kohus, et ettevõtjatelt<br />
ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda, kuivõrd Euroopa<br />
Liidu määrused olid Euroopa Liidu Teatajas nõuetekohaselt<br />
eestikeelsena avaldamata ega olnud seega kohustuslikud.<br />
Nüüdseks on trahvi maksnud firmad trahviraha tagasi<br />
saanud, ent viiviseid tuleb eraldi taotleda.<br />
TÄNA<br />
Mis juhtub majanduses 2013. aastal?<br />
KUULA KUKU RAADIOST PÄRAST KL 13 UUDISEID<br />
Valmisfirmade müük, äri- ja<br />
mittetulundusühingute<br />
asutamine<br />
Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik<br />
www.wasp.ee<br />
info@wasp.ee<br />
Tel.6770155<br />
Tel. 6 77 01 55<br />
wasp project Mob. 51 12 061<br />
Koolitused<br />
ja kursused<br />
www.opetajatemaja.ee<br />
www.oscarrehvid.ee<br />
ELEKTRUM Eesti<br />
juht Raivo Videvik<br />
vastab <strong>Äripäev</strong>a<br />
lugejate küsimustele<br />
homme kell<br />
10.30–12.30.<br />
Küsi kohe!<br />
LÕUNA BUFFEE<br />
TOOMPEAL<br />
11.3015.00<br />
11.3015.00<br />
<br />
<br />
<br />
Partner, keda võib usaldada!<br />
· Rehvide vahetus ja remont<br />
· Rehvihotell<br />
· Vanarehvide kogumine<br />
Tallinn, Pärnu, Tartu, Rakvere<br />
JUHTKIRI<br />
TEGIJA<br />
Hea on aeg-ajalt saada asjatundlikult kõrvaltvaatajalt<br />
oma tegemistele hinnanguid<br />
ja eile pakkus seda Angel Gurria juhitav<br />
OECD, kes tõstatas oma värskes Eesti majanduse<br />
analüüsis teemasid, millest Eestis eriti midagi<br />
kuulda ei taheta. Näiteks soovitab OECD Ees-<br />
Algatame diskussiooni:<br />
til kehtestada kinnisvaramaksu ja tõsta tulumaksuvaba<br />
miinimumi, et leevendada väiksema sissetuleku<br />
saajate maksukoormat. Otsust kaotada kodualuse<br />
maa maamaks nimetab OECD aga otsesõnu<br />
sammuks vales suunas. Siiski saab valitsus ka<br />
kiita, näiteks aktsiiside tõstmise kava eest.<br />
tulumaksu asemel varamaks<br />
O ECD<br />
paneb Eestile ette kehtestada<br />
varamaks, nähes selles<br />
Eesti maksusüsteemi kõige<br />
valutuma tasakaalustamise<br />
võimalust. Varamaksud on<br />
Eestis nimelt praegu OECD riikidest kõige madalamad.<br />
<strong>Äripäev</strong> on uute maksude kehtestamise<br />
vastu, kuid möönab, et varamaksul on tulumaksu<br />
ees mõni oluline eelis, mistõttu võib<br />
olla mõttekas algatada diskussioon tulumaksu<br />
asendamise üle varamaksuga. Alustavale<br />
ettevõtjale on varamaks kindlasti kasulikum<br />
kui praegune kõrge sotsiaalmaks ja tulumaks,<br />
st suuremad maksuväljaminekud tulevad<br />
alles siis, kui ta on n-ö jalad maha saanud.<br />
Teiseks, kui riigil on varamaksu näol stabiilne<br />
tuluallikas olemas, siis võimaldab see tööjõumakse<br />
vähendada ning osutub sellega positiivseks<br />
teguriks uute töökohtade loomisel.<br />
See on vaieldamatult meeltmööda nii ettevõtjale<br />
kui ka tervele ühiskonnale. Kolmandaks,<br />
praegused pikalt kirutud liiga kõrged tööjõumaksud<br />
on majandusele ja ettevõtjale kindlasti<br />
kahjulikumad kui mõeldav varamaks.<br />
Täidaks kindlalt riigikassat. Riigi seisukohast<br />
aga on varamaks tulumaksust eeldatavasti<br />
tublisti kindlam sissetulekuallikas, sest<br />
kinnisvara juba maksude optimeerimise eesmärgil<br />
ühest riigist teise transportida ei saa,<br />
st maksupettused väheneksid. Viimaks, inimene,<br />
kelle vara asub Eestis, kasutab nii või<br />
teisiti Eesti riigi pakutavaid teenuseid, mistõttu<br />
võib olla õigustatud pigem vara, mitte tulu<br />
maksustamine.<br />
Samas liigub Eesti just OECD soovitustele<br />
vastupidises suunas: maamaks, praegu ainsana<br />
kehtiv varamaks, on kadumas, auto- ja kinnisvaramaksuidee<br />
ei ole Eestis kuigi tõsiselt<br />
võetavana kõne all olnudki ning Tallinna paadimaks<br />
läks hingusele enne, kui õigupoolest<br />
Angel Gurria<br />
tõstab Eesti majanduse tundlikud teemad rambivalgusesse<br />
Alustavaleettevõtjale<br />
on<br />
varamaks<br />
kindlasti<br />
kasulikum<br />
kui kõrge<br />
sotsiaalmaks<br />
ja<br />
tulumaks.<br />
ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA<br />
laekuma jõudis hakata. Samal ajal on tõusnud<br />
aktsiisid ehk suurenenud kaudne maksustamine.<br />
Mis on hea selles mõttes, et neile,<br />
kes aktsiisi alla käivad tooteid vähem tarbivad,<br />
jääb kätte rohkem raha, mida oma äranägemise<br />
järgi tarvitada. Riigikassa seisukohalt<br />
on see aga pigem halb, sest tuleb kulutada ressursse<br />
aktsiisi alla käivate kaupade salakaubanduse<br />
tõkestamisele.<br />
Tugevad vastuargumendid. Varamaksu vastu<br />
räägib tõsiasi, et vara kogusuuruse hindamine<br />
võib osutuda keeruliseks ja kulukaks.<br />
Teisalt, Eesti e-suutlikkuse juures ei peaks seda<br />
ülesannet endale siiski üle jõu käivaks pidama,<br />
pigem vastupidi. Ka ei pruugi varamaks<br />
osutuda ajas kuigi paindlikuks ega<br />
suuta küllaldaselt arvesse võtta vara väärtuse<br />
muutumist ajas. Tänase maamaksu näide<br />
tõendab ilmekalt, et liiga rigiidsed maksud<br />
ei õigusta ennast. Üleüldise varamaksu vastu<br />
kõneleb ka lähiriikide kogemus: varamaksu<br />
kaotamise teed on läinud nii Soome kui ka<br />
Rootsi, eesmärgid olid mõlemal juhul sarnased:<br />
suurendada inimeste ostujõudu ja kindlustada<br />
kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet.<br />
Varamaksu vastu kõneleb ka asjaga<br />
paratamatult kaasas käib poliitiline värving:<br />
parempoolsed erakonnad selle teemaga ei<br />
flirdiks, küll aga võiks see kõne alla tulla keskerakondlaste<br />
või sotside valitsuse ajal. Kindlasti<br />
leidub ka varamaksust kõrvalehoidmise<br />
võimalusi, lätlased näiteks eelistavad oma<br />
luksusautosid Eestis registreerida.<br />
Põhiküsimus ei peaks aga mitte olema see,<br />
kuidas olemasolevaid väärtusi paremini maksustada<br />
ehk ümber jagada, vaid see, kuidas<br />
rikkust juurde luua.<br />
Loe <strong>Äripäev</strong>ast<br />
KAANELUGU “Meretransport kallineb”<br />
tänases lehes lk 4–5
ÜTLES<br />
Ülo Pärnits: Eestis on üpris palju<br />
vara, mida inimesed hoiavad, aga mis<br />
ei tooda midagi.<br />
Suurärimees leiab, et varamaks oleks Eesti majandusele kasulik. LOE LÄHEMALT LK 18<br />
Pristis nõuab Elinord Ehituse<br />
pankrotti. 100 000eurone võlg<br />
KATARIINA KRJUTŠKOVA<br />
katariina.krjutskova@aripaev.ee<br />
Möödunud nädalal otsustas<br />
Harju maakohus võtta menetlusse<br />
ehitusettevõtja Toomas<br />
Trompi osalusega Elinord Ehituse<br />
vastu esitatud pankrotiavalduse,<br />
mille esitasid AS<br />
Pristis ja AS Valnes.<br />
Elinord Ehituse raskustest<br />
on ajakirjanduses juttu olnud<br />
juba möödunud aastast, kuid<br />
30%-lise osaluse omanik Toomas<br />
Tromp nimetas maksejõuetust<br />
kuulujutuks.<br />
Tromp sõnas, et tema ei tegele<br />
selle ettevõttega juba tükk aega.<br />
“Kindlasti pole küsimus selles,<br />
et firma oleks tühi nagu kott<br />
– see on selge. Kui täpne finantsanalüüs<br />
on, seda ei oska öelda.<br />
Eks pankrotiprotsess on levinum<br />
viis probleeme lahendada,” lisas<br />
Tromp. Tema teada ehitab ettevõte<br />
jõudsalt.<br />
Võlg üleval kevadest saati.<br />
Pristise juhi Andres Kiili sõnul<br />
PRISTISE juht Andres Kiil ütles, et konstruktiivsest ja viisakast suhtumisest<br />
polnud võlgade kättesaamisel abi. FOTO: MEELI KÜTTIM<br />
on Elinord Ehitusel olnud umbes<br />
100 000eurone võlg Pristise<br />
vastu üleval juba kevadest saati.<br />
“Siiani oleme viisakalt ja<br />
konstruktiivselt suhelnud, kahjuks<br />
pole see andnud tulemust,”<br />
märkis Kiil. “Nüüd vaadatakse,<br />
kas on pankrot või tahtmatus<br />
maksta,” lisas Kiil.<br />
Valnesit esindava Julianus Inkasso<br />
juhatuse liikme Ülar Maapalu<br />
sõnul on nende nõude suurus<br />
umbes 45 000 eurot. “Kuid lisaks<br />
on veel nõudeid, mis meile<br />
Mis on mis<br />
Elinord Ehitus<br />
KÄIVE oli möödunud aastal<br />
21 492 031 eurot ja kasum<br />
128 971 eurot.<br />
OMANIKUD on lisaks Toomas<br />
Trombile veel Toomas Kaaret,<br />
Riho Kalve ja Igor Zubets.<br />
Pankrotiprotsessi eelistung<br />
toimub 17. oktoobril.<br />
ON SÕLMINUD tänavu mitu<br />
peatöövõtulepingut, neist<br />
olulisemad on Tallinna transpordikooli<br />
ja Tervishoiu Kõrgkooli<br />
peahoone rekonstrueerimine<br />
ning Varre 7 sotsiaalmajutusüksuse<br />
ehitamine.<br />
teadaolevalt võivad olla veel suuremad,”<br />
lisas Maapalu.<br />
Trompi ettevõte Facio Ehitus<br />
sattus raskustesse ning ehitusettevõtja<br />
jäi Rikaste TOPist välja.<br />
Tänavu on Tromp taas edetabelis<br />
ning 364. kohal.<br />
LÜHIDALT 3<br />
Hakkepuidu tootmisega tegelev ettevõte<br />
Reinpaul OÜ<br />
otsib oma meeskonda<br />
TOOTMISJUHTI<br />
Läti territooriumile.<br />
Nõutav töökogemus puiduja<br />
metsamaterjali ostu-müügivaldkonnas,<br />
hea vene keele oskus,<br />
B-kategooria autojuhiluba ning<br />
oskus iseseisvalt töötada.<br />
Töö sisu on toormaterjali kokkuost,<br />
ümbertöötlemine ja<br />
valmistoodangu müük.<br />
Pakume tänapäevast töökeskkonda,<br />
sealhulgas ametiautot ja sülearvutit,<br />
ning konkurentsivõimelist töötasu.<br />
CV palume saata aadressil kuuno@reinpaul.ee<br />
www.reinpaul.ee
4 KAANEL<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
EURONÕUDED<br />
Meretransport<br />
kallineb.<br />
Laevu hakatakse<br />
ümber ehitama<br />
Lähiaastatel kallineb kaupade ja reisijate vedu<br />
merel, sest laevafirmad on sunnitud 2015. aastal<br />
jõustuva Euroopa Liidu direktiivi tõttu vähendama<br />
väävli hulka laevakütustes. Direktiivi<br />
eesmärk on oluliselt vähendada väävliühendite<br />
kogust õhus ning pikemas perspektiivis loodetakse<br />
sellest muudatusest kasu inimese tervisele.<br />
Laevaomanikud, keda muudatus otseselt puudutab,<br />
on keskkonna hoidmisega päri, kuid ei<br />
nõustu direktiivi tähtajaga, mis on nende hinnangul<br />
liiga lähedal. Eesti Laevaomanike Liit saatis<br />
möödunud kuul keskkonnaministeeriumile<br />
pöördumise, kus loetleti üles, kuidas uued reeglid<br />
laevandust mõjutama hakkavad.<br />
Olulisim muutus on nii kauba- kui ka reisijateveo<br />
kallinemine. Hinnanguliselt võib see jääda<br />
vahemikku 25–50%. Hinnatõusu põhjustab esialgu<br />
peamiselt asjaolu, et uus kütus osutub laevaomanike<br />
hinnangul kallimaks kui praegu kasutusel olev<br />
masuut. Sõltuvalt kütuseliigist prognoositakse kütusekulu<br />
suurenemist 25 miljoni euro võrra aastas.<br />
“Praegu ei sõida laevad diislikütusega, see on<br />
liiga kallis – kolmandiku võrra kallim kui masuut,”<br />
ütles Tallinki ohutus- ja tehnikajuht Tanel Hinno,<br />
kes on ka Euroopa Laevaomanike Liidu väävli töögrupi<br />
liige.<br />
Kütuse hinda hakkab samuti tõstma nõudlus,<br />
sest laevaomanike liidu tegevjuhi Enn Kreemi sõnul<br />
puudutab direktiiv ligikaudu 10 000 alust:<br />
“Praegu on selliseid laevu, mis nõuetele vastavad,<br />
üldse kolm või neli olemas.”<br />
Hinno ütles, et kuna veel ei ole töökindlaid süsteeme,<br />
mis aitaks heitgaasidest vääveloksiidid ohu-<br />
Mis on mis<br />
ELi direktiiv<br />
1999/32/EC<br />
KÄSITLEB väävlisisaldust laevakütustes.<br />
SÄTESTAB, et Marpoli konventsiooni<br />
kohaselt peavad<br />
väävliheite kontrolli piirkondades,<br />
st Lääne- ja Põhjamerel<br />
ning La Manche’i väinal<br />
liiklevad laevad vähendama<br />
väävlisisaldust kütuses 1.<br />
juuliks 2010 ühe protsendini<br />
ning 2015 alguseks 0,1 protsendini.<br />
Väljaspool väävliheite<br />
kontrolli piirkonda peab<br />
väävlisisaldus kütuses olema<br />
2012. aasta alguseks 3,5%<br />
ning 2020. aasaks 0,5%.<br />
KÕRGEMA VÄÄVLISISALDU-<br />
SEGA kütusega võivad sõita<br />
vaid need laevad, mis kasutavad<br />
tehnikat üleliigse väävli<br />
ohutuks eemaldamiseks.<br />
10 000 laeva<br />
puudutab 2015.<br />
aastal jõustuv Euroopa<br />
Liidu direktiiv, mis kohustab<br />
laevaomanikke<br />
tegema suuri investeeringuid.<br />
KADRI PÕLENDIK<br />
kadri.polendik@aripaev.ee EUROOPA<br />
25<br />
kuni 50% kallineb<br />
merel nii kauba- kui<br />
ka reisijatevedu,<br />
kuna uute nõudmiste<br />
jõustumisel suureneb<br />
kütusekulu.<br />
tult eraldada, on ainsad alternatiivid sõita kas raskesti<br />
kättesaadava 0,1protsendise väävlisisaldusega<br />
masuudiga, kui selline 2015. aastaks turule tuleb,<br />
või diislikütusega.<br />
Esialgu on lihtsaim võimalus hakata kasutama<br />
diislikütust. Selleks ei ole vaja teha suuremahulisi<br />
ümberehitusi. Paraku on juba praegu diislikütusele<br />
küllaltki suur nõudlus maal. Kui sellele lisandub<br />
ka tuhandete laevade vajadus, kardetakse,<br />
et kütuse varudest ei pruugi kuigi kauaks jätkuda.<br />
“Siiamaani on ebaselge, kas sellises koguses<br />
diislikütust on üldse võimalik saada, kas olemasolevad<br />
rafineerimistehased on üldse suutelised nii<br />
palju diislikütust tootma. Kui Euroopa Liidu Laevaomanike<br />
Liit tegi ettepaneku lasta seda asja sõltumatult<br />
uurida, siis öeldi, ei, ei tohi uurida. Aga<br />
miks ei tohi uurida, tekib küsimus. Võib-olla on<br />
küsimus selles, et selle tulemusena võib kogemata<br />
jõuda järeldusele, et aastal 2015 ei ole meil piisavalt<br />
palju diislikütust saadaval,” rääkis Hinno.<br />
Ümberehitus on kallis. Teoreetiliste lahendustena<br />
on pakutud gaasipesu- ehk scrubber-süsteeme<br />
või veeldatud maagaasi ehk LNG kasutamist kütusena,<br />
kuid laevaomanike liidu pöördumise järgi<br />
nõuavad need investeeringuid ja ümberehitust,<br />
mida ei ole võimalik 2015. aastaks ellu viia. “Müüt<br />
on see, et meie päästja on liquified natural gas, et laevaomanikud<br />
võivad siis ju ümber ehitada oma laevad<br />
LNG peale,” rääkis Hinno. Tema selgitusel tähendab<br />
see seda, et laeva jääb võib-olla mootoriplokk<br />
alles, ülejäänud asjad tuleb kõik ümber teha.<br />
Selleks et laeva ümber LNG peale ehitada, kulub<br />
laevaomanike arvestuste järgi kuni kolmandik<br />
laeva maksumusest. “Teine asi on see, mis kujuneb<br />
LNG hinnaks. Praegu on hind diislikütusega<br />
sisuliselt sama, võib-olla ehk umbes 15% odavam,”<br />
lisas Hinno.<br />
Laevaomanikele valmistab muret ka asjaolu,<br />
et sedasi väheneb siinse piirkonna laevaettevõte-<br />
te konkurentsivõime ning logistika halveneb. See<br />
omakord mõjutab riigi importi ja eksporti ning<br />
transporditavate kaupade hinda.<br />
Hinno tõdes, et direktiivi jõustumise järel võib<br />
kuni 50% kauba transpordist maale liikuda. See<br />
kasvatab CO -emissiooni, mida direktiiviga just<br />
2<br />
vältida tahetakse. Lisaks ummikud teedel ja liiklusohutuse<br />
probleemid, millest praegu ei räägita.<br />
Marpol on viimane päästerõngas. Euroopa laevaomanike<br />
viimane võimalus karmide reeglite tähtaega<br />
edasi lükata on püüda viia muudatused sisse<br />
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsiooni<br />
Marpol, mis reguleerib keskkonnakaitset<br />
merel ning millel põhineb ELi direktiiv. “Direktiiviga<br />
enam midagi teha ei anna. Seal on ainult see<br />
kompromiss olemas, et juhul kui Marpoli konventsiooni<br />
muudetakse, siis tehakse need muudatused<br />
võimalikult kiiresti sisse ka Euroopa Liidu direktiivi,”<br />
märkis Hinno.<br />
Tema sõnul on Marpoli muutmise aktiivseid<br />
toetajaid praegu vähe. Prantslased on haaranud<br />
initsiatiivi, kuid ei ole ühtegi selgesõnalist ettepanekut<br />
formuleerinud. Nii Eesti kui ka Soome,<br />
kus on samuti käinud terav arutelu direktiivi mõjude<br />
üle, on äraootaval seisukohal. Nad loodavad,<br />
et prantslased, kelle potentsiaalne ettepanek on<br />
praegu vaid kuulujuttude tasemel, esitavad lähiajal<br />
ametliku taotluse Marpoli muutmiseks. Ka<br />
Eesti keskkonnaministeerium ei ole veel meie laevaomanike<br />
liidu pöördumisele vastanud just seetõttu,<br />
et oodatakse reaktsioone Prantsusmaalt.<br />
“Prantslased on pragmaatilised ja siin on vaja<br />
pragmaatilist lähenemist. Ma arvan, et praegu<br />
on otsused sündinud väga paljuski emotsiooni<br />
ajel, mis ei ole õige. Me ei tea, kas prantslased tulevad<br />
ettepanekuga välja või ei tule. Kui keegi neid<br />
IMOs poliitilistelt põhjustel ei toeta, siis mida sa<br />
tuled üksi välja ideega, et mõistlik oleks nii teha,<br />
kui teised ei taha asjadele mõistlikult läheneda,”<br />
rääkis Hinno.<br />
Laevaomanike<br />
Liidu väävli<br />
töögrupi liige<br />
Tanel Hinno<br />
(seisab), Eesti<br />
Laevaomanike<br />
Liidu<br />
president<br />
Toivo Ninnas,<br />
tegevjuht Enn<br />
Kreem ning<br />
asepresident<br />
Jaan Kalmus<br />
septembris<br />
toimunud<br />
nõupidamisel,<br />
kus Hinno<br />
selgitas,<br />
kuidas suhtutakse<br />
uude<br />
direktiivi teistes<br />
Euroopa<br />
riikides.<br />
FOTO: VEIKO<br />
TÕKMAN
Tanel Hinno: Praegu ei sõida laevad<br />
diislikütusega, see on liiga kallis – kolmandiku<br />
võrra kallim kui masuut.<br />
Tallinki ohutus- ja tehnikajuhi ning Euroopa Laevaomanike Liidu väävli töögrupi liikme sõnul<br />
suurendavad uued nõuded laevade kütusekulu.<br />
Üks küsimus<br />
Miks LNG ja scrubbersüsteemid<br />
ei sobi?<br />
ENN KREEM<br />
Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht<br />
LNG-le ümber ehitatud laev<br />
kaotab 10–15% kiirusest. Gaasitankid<br />
paigutatakse tekile, mis<br />
võtab ruumi. Laev kaotab lastis<br />
ca 350 tonni ehk 10 rekkat. Vedu<br />
läheb kallimaks ning sõidukaugus<br />
väheneb. Ümberehitus<br />
võtab hinnanguliselt 2,5 kuud,<br />
mil laev on liinilt väljas ja maksab<br />
ca 1/3 laeva hinnast. Praegu<br />
puuduvad LNG terminalid, kus<br />
neid laevu võiks tankida.<br />
Scrubber’ite (gaasipesu) puhul<br />
saab laev kasutada tavakütust.<br />
Heitgaasidest eraldatakse<br />
väävlioksiid, tekivad happelised<br />
jäägid, mis tuleb maha laadida.<br />
Kes neid jääke hakkab vastu<br />
võtma ja palju see maksab,<br />
pole seni selge.<br />
Laeva torustik tuleb vahetada<br />
happekindlaks.<br />
Scrubber’i hind on ca 15 miljonit<br />
eurot laeva kohta, selle<br />
paigaldamisega tõuseb kütusekulu<br />
1%.<br />
IVAR LIPSMÄE<br />
SCS-Estonia OÜ juht<br />
Me peame hakkama seda<br />
väiksema väävlisisaldusega<br />
kütust kasutama laevadel,<br />
sellest pole kuskile pääsu. Ainukene<br />
asi, et meie konkurentsivõime<br />
väheneb. Meie kõik siin<br />
Euroopas oleme selle poolt, et<br />
teeme loodussõbralikult ja paremini,<br />
aga 80 protsendil maailmast<br />
on sellest ükskõik.<br />
Tasub teada<br />
Laevaomanikud soovivad vanadele laevadele<br />
ajapikendust<br />
Eesti Laevaomanike Liidu ettepanekud keskkonnaministeeriumile<br />
UUTE REEGLITE RAKENDAMINE ainult uutele ehitatavatele laevadele<br />
koos riigi suunatud keskkonnatoetusega, nagu on teinud Soome<br />
valitsus.<br />
OLEMASOLEVATELE LAEVADELE nõue 0,5protsendise väävlisisaldusega<br />
kütuse kasutamiseks alates 2015. aastast ning 0,1protsendise<br />
väävlisisaldusega kütuse kasutamise tähtaja viimine esimesele perioodilisele<br />
dokkimisele pärast 2015. aasta algust.<br />
Kommentaar<br />
Vaadake seda tehnoloogia arengu võimalusena<br />
Väävlidirektiivi senisest karmimad<br />
nõuded on suunatud<br />
sellele, et kaitsta inimeste<br />
tervist ja keskkonda laevaliikluse<br />
põhjustatud reostuse<br />
eest ning seda eesmärki on<br />
Eesti riik algusest peale toetanud.<br />
Küll aga olime skeptilised,<br />
kas neid rangemaid nõudeid on<br />
võimalik nii kiiresti rakendada,<br />
ning tegime seetõttu ettepaneku<br />
jõustada need aastast 2020.<br />
Euroopa Liit on nüüdseks teinud<br />
teistsuguse otsuse ja RahvusvahelisesMereorganisatsioonis<br />
väljatöötatud rahvusvahelised<br />
nõuded oma õigusruumi<br />
üle võtnud. Eesti ei saa<br />
direktiivi jõustumist kuidagi<br />
edasi lükata, seda ei saa teha ka<br />
ükski teine riik.<br />
Uus regulatsioon kehtib kõikidele<br />
Läänemerel tegutsevatele<br />
laevaomanikele ühtemoodi.<br />
Euroopa Komisjoni hinnangul<br />
ületaksid aastaks 2020 meretranspordist<br />
tulenevad väävliheited<br />
maismaalt pärinevat<br />
väävliemissiooni. Lisaks tekitavad<br />
väävliühendid hapestumist<br />
ja happevihmasid.<br />
Aastaid tagasi kuulutati<br />
hirmsat tulevikku ka sellele,<br />
kui maanteetranspordis kasutatavale<br />
kütusele seati kõrgemad<br />
nõuded. Ometi on vähem<br />
saastava kütuse kasutuselevõtust<br />
võitnud nii keskkond kui<br />
ka inimeste tervis.<br />
Keskkonnale ja inimeste tervisele<br />
positiivse mõjuga muudatuse<br />
vastu võitlemise asemel<br />
näha selles võimalust uute tehnoloogiliste<br />
arenduste, lahenduste<br />
väljatöötamiseks, näiteks<br />
uute laevade puhul LNG kasutuselevõtuks.<br />
KESKKONNAMINISTEERIUM<br />
Vaata kogu pakkumist<br />
www.max.ee/kasko<br />
Sülearvutid I Monitorid I Serverid I Printerid I Lisaseadmed I Lauaarvutid<br />
Tööjaamad I Andmemassiivid I Projektorid I Dell Outlet<br />
MAX 123 on kõrgeima<br />
soovitusindeksiga IT-fi rma Eestis<br />
allikas: recommy.com<br />
MAX 123 I suurim valik Delli äriklassi seadmeid<br />
KAANEL 5<br />
2. oktoober 2012 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Muudatuse üle on vaieldud mitu aastat<br />
Väävlikoguste vähendamisest<br />
laevakütustes on räägitud juba<br />
neli aastat. 2008. aastal otsustas<br />
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon<br />
(IMO), et vääveloksiidide<br />
koguheidet hakatakse<br />
vähendama. Üks vahend selleks<br />
on Euroopa Liidus kehtesta-<br />
tud direktiiv, mille kohaselt võivad<br />
2015. aastaks kõik Läänemerel,<br />
Põhjamerel ja La Manche’i<br />
väinal ehk väävliheite kontrolli<br />
piirkonnas liiklevad laevad kasutada<br />
vaid 0,1protsendise väävlisisaldusega<br />
kütust senise 1,5%<br />
asemel. Direktiivi kehtestami-<br />
ne on keskkonnaministeeriumi<br />
teatel tingitud sellest, et Saksamaa,<br />
Taani ja Rootsi rannikuosas<br />
on väävliühendite kontsentratsioon<br />
väga kõrge ning probleeme<br />
on ka Põhjameres.<br />
Kuu tagasi ütles keskkonnaministeeriumi<br />
välisõhu osakon-<br />
Võib juhtuda!<br />
Arvutitega võib kõike juhtuda. Las juhtub, sest ainult meilt ostetud Dell sülearvutil on hinna sees ka<br />
kaskokindlustus, mis teeb õnnetuse korral su arvuti korda või annab hoopistükis uue arvuti!<br />
Parim arvutiteenindus Eestis<br />
MAX 123 AS I Delli müügi- ja hoolduskeskus, Veerenni Keskus, Veerenni 58A, Tallinn, Tel 699 0678, E-post: max@max.ee<br />
na peaspetsialist Heiko Heitur, et<br />
kulutused inimeste tervise paranemisele<br />
vähenevad ning tuleb<br />
sealt 15–34 miljardit eurot kasu.<br />
“Komisjoni mõjuhinnangust<br />
tuleneb, et muudatuste rakendamise<br />
kulud jäävad vahemikku<br />
2,6–11 miljardit eurot,” lisas ta.
6 UUDIS toimetaja<br />
ANALÜÜS<br />
OECD<br />
soovitab<br />
Eestile<br />
kinnisvaramaksu<br />
SIRJE RANK<br />
sirje.rank@aripaev.ee<br />
Eile Eesti majandusest värske analüüsi avaldanud<br />
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon<br />
(OECD) kordas varemgi kõlanud soovitust,<br />
et tööjõu kõrge maksustamise asemel võiks<br />
Eesti kaaluda muid maksutulu allikaid – näiteks<br />
kinnisvaramaksu.<br />
OECD riikidest on praegu üksi Mehhiko, mis<br />
Eestist veelgi vähem seda võimalust kasutab.<br />
Organisatsiooni peasekretäri Angel Gurriaga<br />
raporti tutvustamisel osalenud peaminister Andrus<br />
Ansip ei välistanud ettepaneku arutamist,<br />
kuid kordas, et temale taoline maks südamelähedane<br />
ei ole.<br />
“Mulle ei ole südamelähedased kinnisvaramaksud,<br />
varamaksud, automaksu idee,” loetles Ansip,<br />
olles eelnevalt deklareerinud, et OECD raportis on<br />
mitmetel tundlikel teemadel soovitusi, “mis meile<br />
ei meeldi” ja “mida ellu ei rakendata”. See ei tähenda<br />
aga diskussiooni välistamist, rõhutas Ansip.<br />
Võlgniku nimi<br />
Seotud isikud<br />
Võlgniku<br />
nimi<br />
Seotud<br />
isikud<br />
AL OÜ .................. Sirje Lilleberg, Indrek Lilleberg, Andres Lilleberg<br />
ALEKON CARGO OÜ ....................... Aleksei Šuba, Erkki Veismann<br />
Arco Ehitus OÜ (www.arcovara.ee/ehitus) ............... Priit Hainoja<br />
Baumann Ehitus OÜ ...................................................Tõnis Vändre<br />
Belleka OÜ ........................................ Tarmo Tamm, Bjørn Syversen<br />
Capital Fruits and Nuts OÜ ..........................................Signe Kapsi<br />
Embassy OÜ..................................Silver Oltsmann, Anet Oltsmann<br />
Esmardi OÜ .............................................................Ivan Demtšenko<br />
Futuras OÜ .................................................................. Dmitri Sovtsa<br />
Galvanic OÜ ............................................................. Heidi Plumberg<br />
Glaudius Pluss MTÜ ........ Jaanus-Margus Vainu, Marek Suurhans<br />
Hansa Konverentsid OÜ .................. Kaia Kitsnik, Heve-Riin Klaus<br />
Ishop24 OÜ .....................................................................Marko Priks<br />
Jasere OÜ ..................................................................Rengar Kasela<br />
K.O.T. OÜ ............................................................................Tiiu Nigul<br />
Karite Ehitus OÜ ...........................................................Anatoli Sova<br />
KLG Eesti AS (www.klg.ee) ...................... Alex Kokk, Alar Lõhmus<br />
Julianus<br />
Inkasso<br />
OÜ<br />
• www.<br />
julianus.<br />
ee<br />
Telefon<br />
+ 372<br />
681<br />
4400<br />
• E-mail:<br />
inkasso@julianus.<br />
ee<br />
• A.<br />
Weizenbergi<br />
20,<br />
10150<br />
Tallinn<br />
Mulle ei<br />
ole südamelähedasedkinnisvaramaksud,varamaksud,<br />
automaksu<br />
idee.<br />
peaminister Andrus Ansip pärast<br />
OECD raportiga tutvumist<br />
Living.ee OÜ (www.living.ee) ......................................... Anni Talts<br />
Maa, Õhk, Tuli, Vesi MTÜ ........................... Indrek <strong>Leht</strong>, Liis Riikoja<br />
Marvic Trans OÜ .....................................................Marko Vahimets<br />
Metsavaruja OÜ ........................................................... Tanel Aleksa<br />
MÕRGI TEE OÜ ..............................................................Ellen Peedo<br />
Neoprom OÜ ................................................................ Jaanus Paas<br />
P.Rosenfeldt OÜ ..................................................Peeter Rosenfeldt<br />
Promoter OÜ (www.promoter.ee) ......Henri Lindal, Gunnar Viese<br />
Rautaja OÜ ....................................................................Rain Männik<br />
Reaks Ehitus OÜ.............................................................Urmas Aug<br />
RIITO Ehituse OÜ ................................Toomas Tromp, Igor Zubets,<br />
.................................................................................................Erik Liiv<br />
Rõngassaba OÜ .....................................................Julia Jeremejeva<br />
Salestop OÜ ...................................................................Viljar Sasko<br />
Steel Nail OÜ ..................................................................... Ahto Päid<br />
SWE Factoring OÜ............................................. Felix Rabinowitsch<br />
Wasteland OÜ ............................................................. Ragnar Toom<br />
OECD ettepaneku kehtestada kinnisvaramaks<br />
ning maksustruktuur laiemalt ümber vaadata on<br />
tinginud hinnang, et tööjõud on Eestis kõrgelt<br />
maksustatud, mis pärsib uute töökohtade loomist.<br />
OECD viitab suurele maksukiilule, mille on tinginud<br />
kõrge sotsiaalmaksu määr. Sellest on saanud<br />
oluline takistus uute töökohtade loomisel vähemate<br />
oskustega inimeste jaoks, kes on ühiskonnas<br />
oluline riskigrupp. Olukorda ei leevenda ka<br />
2014. aastast kavandatav sotsiaalmaksu lae kehtestamine,<br />
mis annab maksukergendust pigem<br />
suhteliselt jõukatele. Mõju tööturule, kus struktuurne<br />
tööpuudus riskib juurduda, oleks üsna tagasihoidlik.<br />
OECD soovitab leevendada hoopis madalama<br />
sissetuleku saajate maksukoormat. Nii ei kiida<br />
OECD heaks ka 2015. a plaanitud üksikisiku tulumaksu<br />
määra langetamist, soovitades selle asemel<br />
tõsta pigem maksuvaba miinimumi.<br />
Otsust kodualune maa 2013. aastast maamaksust<br />
vabastada nimetab OECD otsesõnu sammuks<br />
vales suunas, mis ahendab kõrgete tööjõumaksude<br />
alandamise võimalusi.<br />
Mitmed analüüsid on kinnisvaramaksu nimetanud<br />
kõige vähem turgu moonutavaks maksuks,<br />
2. oktoober 2012 ÄRIPÄEV<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
mis aitaks ohjes hoida ka uut võimalikku kinnisvarabuumi.<br />
Sama eesmärki teeniks kodulaenuintresside<br />
maksuvabastuse kaotamine, mida OECD on<br />
samuti korduvalt soovitanud.<br />
Ent nagu nentis eile Angel Gurria, annab OECD<br />
vaid soovitusi, jagab oma liikmesriikide kogemusi.<br />
Otsused teeb iga riik ise.<br />
OECD kiidab raportis valitsuse aktsiiside tõstmise<br />
kava ja osutab, et ka käibemaksus on Eestis<br />
veel täiendava tulu võimalusi, kuna maksu määr<br />
on madalam kui mujal OECD riikides. Ka keskkonnamaksude<br />
osakaal ja energia maksustamine on<br />
Eestis allpool ELi keskmist, ehkki suur heitmete<br />
hulk ja energiakasutuse väike efektiivsus on Eesti<br />
majanduse jaoks tõsised struktuursed probleemid.<br />
Teistele OECD riikidele annab Eesti aga silmad<br />
ette toetuste vallas. Eesti vanemahüvitise süsteem<br />
on üks kõige heldemaid organisatsiooni liikmesriikide<br />
hulgas. Raport seab samas küsimärgi alla<br />
selle efektiivsuse – süsteem on kulukas, kuid mitmed<br />
riigid, sealhulgas Põhjala riigid, on saavutanud<br />
paremaid tulemusi vähem heldete toetustega.<br />
OECD hinnangul on olulisem panustada hoopis<br />
sellele, et lapsed oleksid hoitud ja vanemad<br />
saaksid tööl käia.<br />
Lahkuv asejuht:<br />
Adamsoniga<br />
eriarvamused<br />
PIRET REILJAN<br />
piret.reiljan@aripaev.ee<br />
Maanteeametist lahkuv peadirektori<br />
asetäitja ehitusvaldkonnas<br />
Märt Puust nentis, et tema<br />
lahkumisotsus sündis eriarvamuste<br />
tõttu ameti uue juhi<br />
Aivo Adamsoniga. “Jah, meil<br />
on eriarvamusi, mis mõjutasid<br />
ka mu lahkumisotsust. Oleme<br />
kokku leppinud, et erimeelsuste<br />
detaile me ei kommenteeri,”<br />
ütles Puust.<br />
“Otsus sündis Aivo Adamsoniga<br />
vestlusel, mille algatajaks<br />
oli tema. Jõudsime arusaamisele,<br />
et meie koostöö pikemas perspektiivis<br />
pole võimalik ja muudatused<br />
tuleb teha nüüd, kui<br />
Adamsonil on käsil uue meeskonna<br />
moodustamine,” märkis<br />
ta. Puust lisas, et otsus ei sündinud<br />
kergelt, kuid samas ei ole<br />
selleks ka paremat aega kui praegused<br />
ümberkorraldused.<br />
Puust jätkab maanteeametis<br />
OECD ei<br />
käsuta, vaid<br />
jagab oma<br />
liikmesriikide<br />
kogemust.<br />
Milline poliitika<br />
töötab,<br />
milline mitte<br />
– otsustab iga<br />
riik ise, ütles<br />
peasekretär<br />
Angel Gurria.<br />
FOTO: REUTERS/<br />
SCANPIX<br />
OTSUS maanteeametist lahkuda<br />
ei sündinud peadirektori<br />
asetäitjal Märt Puustil<br />
kergelt. FOTO: ERIK PROZES<br />
novembri lõpuni, mis on vajalik<br />
pooleliolevate tööde lõpetamiseks<br />
ja üleandmiseks. “Praegu<br />
pole mul kindlaid plaane edasiseks,”<br />
ütles ta.<br />
Juulis antud intervjuus ütles<br />
pangandussektorist maanteeametit<br />
juhtima tulnud Adamson,<br />
et iga juht paneb kokku oma
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Eesti vajab<br />
oskajaid<br />
Eesti probleemiks on kutseoskusteta<br />
inimeste suur osakaal<br />
tööjõuturul, nendib OECD, soovitades<br />
enam panustada aktiivsele<br />
tööturupoliitikale.<br />
Eesti majanduse omapära<br />
on suur heitlikkus, mis tähendab<br />
aeg-ajalt väga järsku töötuse<br />
kasvu. Lisaks on majanduse<br />
struktuuris toimunud muutused,<br />
mis vajavad teist liiki oskustega<br />
tööjõudu.<br />
OECD soovitus on suunata riigi<br />
napid ressursid paremini, kaasata<br />
töötajate täiend- ja ümberõppesse<br />
enam ettevõtjaid ning<br />
ärgitada kohalikke omavalitsusi<br />
suuremale koostööle.<br />
Eesti on küll suurendanud<br />
panust elukestvale õppele, kuid<br />
tihti on õppeaeg lühike ega too<br />
kaasa kvalifikatsiooni omandamist.<br />
Ja koolituse kvaliteeti tuleks<br />
rohkem kontrollida.<br />
Eesti kulutab aktiivsele tööturupoliitikale<br />
liiga vähe, nendib<br />
raport. Samas on meetmete<br />
rahastamiseks vaja leida uued ja<br />
stabiilsemad allikad, kuna ELi<br />
toetused vähenevad.<br />
Eraldi fenomen on töövõimetustoetuse<br />
saajate hulga kiire<br />
kasv Eestis, mis OECD hinnangul<br />
on märk sellest, et inimesed on<br />
süsteemi sattunud pigem majanduslikel<br />
kui tervislikel põhjustel.<br />
Nii ei nähta erilist kasutegurit ka pensionilisas<br />
lastega kodus oldud aastate eest. OECD hinnangul<br />
on see kulukas ja vähe efektiivne moodus sündivuse<br />
tõstmiseks.<br />
Läbiv soovitus Eesti toetuste süsteeme analüüsides<br />
on väheste ressursside sihipärasem kasutamine<br />
eelkõige nende abistamiseks, kes on kõige suuremas<br />
puuduses. Nagu valitsus tuleva aasta juulis<br />
ka teha plaanib. Miks on aga kujunenud nii, nagu<br />
OECD raport viitab, et ebavõrdsus Eesti ühiskonnas<br />
on üks suuremaid Euroopas, kuid maksude ja toetuste<br />
efektiivsus ebavõrdsuse vähendamiseks üks<br />
väiksemaid, ei olnud rahandusministril eile mahti<br />
<strong>Äripäev</strong>ale kommenteerida.<br />
Angel Gurria kiitis eile Eesti majanduse kiiret<br />
kriisist toibumist, kuid hoiatas, et loorberitele jääda<br />
ei saa, sest ümberringi lõõtsub torm.<br />
Ja Eesti majandust on kerge uuesti tasakaalust<br />
välja viia. Näiteks kas või uue võimaliku laenubuumiga,<br />
mille ärahoidmiseks soovitab OECD tihedamat<br />
koostööd Eesti turul domineerivate välispankade<br />
järelevalvega. Kindlustamist vajab ka alalhoidlik<br />
eelarvepoliitika – selleks soovitab OECD<br />
kehtestada mitme aasta peale kululaed ning rangemalt<br />
kontrollida ka omavalitsuste kulutamist<br />
ja laenuvõtmist.<br />
meeskonna. “Mis puudutab nn<br />
punast kaarti, mida jalgpallis<br />
kasutatakse, siis ma ei tolereeri<br />
kahepalgelisust ega valetamist.<br />
Kuid iga juht paneb kokku oma<br />
meeskonna. Need valikud seisavad<br />
minul veel ees. See ei tähenda<br />
igaühele ju automaatselt punast<br />
kaarti,” rääkis Adamson.<br />
Soome pank<br />
kaalub tegevuse<br />
Eestisse toomist<br />
Pangandusgrupi OP-Pohjola<br />
tegevdirektor Reijo Karhinen<br />
ütles Helsingin Sanomatele, et<br />
pank kaalub tegevuse ületoomist<br />
Eestisse või Rootsi, kui rahandusminister<br />
Jutta Urpilaineni<br />
soovitud finantsturgude<br />
maks Soomes jõustub.<br />
Karhinen juhtis tähelepanu<br />
sellele, et see maks oleks küll globaalselt<br />
hea, kuid piiratud territooriumil<br />
kehtestatuna absurdne.<br />
Ta rõhutas, et kui midagi Eu-<br />
Arste<br />
mullusest<br />
vähem<br />
TRIIN TABUR<br />
triin.tabur@aripaev.ee<br />
Maksu- ja tolliameti andmetel<br />
on arstide palk mullusega<br />
võrreldes praktiliselt samal<br />
tasemel, arstide arv on aastaga<br />
aga 424 meediku võrra vähenenud.<br />
Meditsiiniuudised.ee kirjutas,<br />
et maksu- ja tolliametis registreeritudtervishoiutöötajate<br />
sissetulekud näitavad, et arstidele<br />
makstud keskmine bruto<br />
kuupalk 2011. aastal oli 1538 eurot,<br />
hambaarstil 1147 eurot, perearstil<br />
1402 eurot, ämmaemandal<br />
822 eurot ja õel 786 eurot.<br />
Sel aastal on arstidele makstud<br />
kuus keskmiselt 1536 eurot,<br />
hambaarstile 1170 eurot, perearstile<br />
1426 eurot, ämmaemandale<br />
871 eurot ja õele 816 eurot.<br />
Tervise Arengu Instituudi<br />
statistika järgi teenisid arstid<br />
2011. aastal koos kõikide lisatasudega<br />
kuus keskmiselt 1704<br />
eurot, õed 839 ning hooldusõed<br />
488 eurot.<br />
Arstide arv täpsustati maksulaekumise<br />
põhjal. Selle aasta 13.<br />
septembril toimunud sotsiaalministeeriumi<br />
ja tervishoiuvaldkonna<br />
sotsiaalpartnerite kohtumisel<br />
teatas sotsiaalminister<br />
Hanno Pevkur, et on täpsustatud<br />
Eestis töötavate arstide arvu<br />
laekunud sotsiaalmaksu järgi.<br />
Sotsiaalmaksu on makstud<br />
aasta esimese seitsme kuu jooksul<br />
4555 arsti eest.<br />
Kui välja arvata need, kes ei<br />
tööta tervishoiuteenuse osutaja<br />
juures (st asutusel või organisatsioonil<br />
ei ole tegevusluba), jääb<br />
järgi number 4349 arsti.<br />
Võrdlus<br />
Kümnendiku võrra<br />
vähem<br />
Eestis töötavate meedikute arv<br />
2011 2012<br />
õde 8785 7721<br />
arst 3533 3109<br />
hambaarst 1039 913<br />
perearst 710 618<br />
ämmaemand 538 484<br />
ALLIKAS: MAKSU- JA TOLLIAMET<br />
roopas vaja on, siis on see majanduskasv,<br />
mida aga Urpilaineni ja<br />
sotsiaaldemokraatide toetatud<br />
maks takistaks. “Loomulikult<br />
peame sellises olukorras kaaluma<br />
tegevuse üleviimist kas Eestisse<br />
või Rootsi,” ütles Karhinen.<br />
Urpilainen ütles laupäeval,<br />
et toetab Soome ühinemist tõhustatud<br />
koostöö mudeliga, kus<br />
finantsturgude maks toimub<br />
ainult teatud riikides.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.<br />
Sanitaar- ja keskkonnatehnika Tööriistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid<br />
www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500<br />
UUDIS 7<br />
Rahvusvahelisse kontserni kuuluv juhtiv sanitaar- ja keskkonnatehnika, tööriistade<br />
ja ehitusseadmete, elektri ja nõrkvoolusüsteemide müügiga tegelev firma otsib<br />
RAAMATUPIDAJAT<br />
Töötamise koht- AS FEB Forelli 4 müügiesindus<br />
Raamatupidaja tööülesanded<br />
igapäevane müügitellimuste kontroll, kassa koondaruannete koostamine<br />
päeva lõpetamine, müügireskontro päevaraamatusse salvestamine<br />
klientide maksete kontroll, koondarveldused<br />
kuu lõpetamine iga kuu viimasel tööpäeval<br />
palga-, puhkuse- ja personaliarvestus<br />
Nõudmised kandidaadile<br />
raamatupidamisalane haridus (või omandamisel)<br />
soovitav eelnev raamatupidamistöö kogemus ja soov seda tööd teha<br />
analüüsivõime, valmisolek iseseisvaks tööks<br />
hea arvutikasutamisoskus<br />
täpsus, kohusetundlikkus, korrektsus, ausus, lojaalsus<br />
meeskonnatöö võimekus ja soov õppida ning areneda koos firmaga<br />
Kasuks tuleb<br />
raamatupidamisprogrammi Scala tundmine<br />
palgaarvestusprogrammi Verp tundmine<br />
Pakume<br />
tööd teotahtelises ja sõbralikus kollektiivis<br />
koolitust ja arenemisvõimalust<br />
head töökeskkonda ja eneseteostuse võimalust<br />
konkurentsivõimelist töötasu (kokkuleppel)<br />
Sooviavaldus ja CV palun saata hiljemalt 12. oktoobriks<br />
e-posti aadressile:feb@feb.ee või faksile 654 8501, info tel 654 8500<br />
postiaadress: Forelli 4, 10621 Tallinn
8 UUDIS toimetaja<br />
KRIMI<br />
CV-Online<br />
süüdistab<br />
CV Keskust<br />
spionaažis.<br />
Kaks töötajat<br />
kahtluse all<br />
ALYONA STADNIK<br />
alyona.stadnik@aripaev.ee<br />
Tööportaal CV-Online süüdistab CV Keskust<br />
nende ettevõttest palgatud töötaja abil info varastamises<br />
ja nõuab neilt sisse 223 000 eurot.<br />
Juhtumi kohta algatatud kriminaalasja suhtes on<br />
ettevõtted eri arvamusel.<br />
Eile teatas CV-Online, et prokuratuur algatas<br />
Leedus tööportaali CV Keskus vastu kriminaalasja<br />
konkureerivast ettevõttest CV-Online andmete varastamise<br />
ja nende ebaseadusliku kasutamise pärast.<br />
CV Keskus väidab, et kriminaalasi ei ole algatatud<br />
ettevõtte, vaid kahe töötaja vastu.<br />
Andmed jõudisid konkurendini. Kannatanu<br />
väitel kaasas CV Keskus OÜ 2011. aastal ühe CV-<br />
Online’i tollase Leedu töötaja spioneerima CV<br />
Keskuse kasuks. Selle tegevuse käigus saatis tolla-<br />
Omanikud<br />
CV-ONLINE<br />
Kuulub alates veebruarist<br />
Helsingi börsil noteeritud<br />
meediaettevõttele Alma Media<br />
OY.<br />
CV KESKUS<br />
Omanik on Küprosel registreeritud<br />
Headhunter FSU Ltd,<br />
mis kuulub Briti Neitsisaartel<br />
tegutsevale Headhunter<br />
Group Ltd-le, kelle taga on<br />
Venemaa tööportaal Headhunter.ru.<br />
Kohus: suuraktsionäridel pole<br />
BLRT majandusinfole õigust<br />
Tallinna ringkonnakohus jättis<br />
muutmata Harju maakohtu otsuse,<br />
mis lükkas tagasi Mihhail<br />
Gnidini ja Valeri Kovalenko<br />
nõudmise BLRT Grupile, milles<br />
aktsionärid soovisid saada<br />
kontserni majandustegevust<br />
puudutavat informatsiooni.<br />
Kohus tunnistas, et BLRT Grupi<br />
juhatus on vastanud aktsionäride<br />
Gnidini ja Kovalenko kõikidele<br />
küsimustele ning nende<br />
pretensioonid on põhjendamatud,<br />
vahendab BLRT oma pressiteates.<br />
BLRT Grupi korralisel üldkoosolekul<br />
2011. aasta juunis<br />
esitasid ettevõtte suuraktsionärid<br />
Mihhail Gnidin ja Valeri Kovalenko<br />
BLRT Grupi juhatusele<br />
kontserni tegevuse kohta rea<br />
küsimusi.<br />
BLRT Grupi suuraktsionär Mihhail<br />
Gnidin jäi kohtus kaotajaks<br />
ning tema küsimustetulv vastuseta.<br />
FOTO: ANDRES HAABU<br />
BLRT Grupi kommunikatsioonidirektori<br />
Katja Ljubobratetsi<br />
sõnul andis juhatus vastused<br />
ning info aktsionäride<br />
korralisel üldkoosolekul ning<br />
järgnenud selgituses. “Vaatamata<br />
sellele esitasid aktsionärid<br />
BLRT Grupile kohtu kaudu nõude<br />
informatsiooni väljastamiseks,<br />
väites, et nad pole vastustega<br />
rahul,” ütles Ljubobratets.<br />
Kohtud ühte meelt. “Mõlema<br />
astme kohtud otsustasid, et BL-<br />
RT Grupi juhatus on vastanud<br />
aktsionäride kõikidele küsimustele.<br />
Peale selle nentis kohus, et<br />
aktsionär ei saa nõuda juhatuselt<br />
ükskõik millist informatsiooni<br />
ettevõtte tegevuse kohta ning et<br />
ettevõtte juhatusel on õigus keelduda<br />
väljastamast aktsionärile<br />
ne töötaja konkurendile CV-Online’i juriidilistest<br />
isikutest klientide ehk tööpakkujate andmeid. Juhtum<br />
tuli välja, kui CV-Online’i pikaajalised kliendid<br />
hakkasid CV Keskuselt saama täpselt lepingu<br />
uuendamise ajal ja täpselt sama sõnastusega pakkumisi<br />
nagu CV-Online’i pakkumised.<br />
CV-Online’i teatel algatas Leedu prokuratuur<br />
juhtunu uurimiseks kriminaalasja CV Keskus OÜ<br />
vastu intellektuaalse omandi varguse tunnustel.<br />
Kriminaalmenetlus algatati ka andmed konkurendile<br />
müünud töötaja vastu ärisaladuse kaitse<br />
tahtliku rikkumise pärast, mille eest saab Leedus<br />
karistada kuni kaheaastase reaalse vangistusega.<br />
CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil ütles eile, et teemat<br />
on keeruline kommenteerida, sest see jõudis<br />
ajakirjandusse varem kui temani ning ta ei ole veel<br />
andmeid, mille avalikustamine<br />
võib kahjustada ettevõtte huve.”<br />
“Kohtu otsused selliste küsimuste<br />
lahendamisel aitavad välja<br />
kujundada aktsionäride informeerimise<br />
tasakaalustatud standardeid,”<br />
märkis BLRT esindaja,<br />
vandeadvokaat Neve Uudelt advokaadibüroost<br />
Raidla Lejins &<br />
Norcous.<br />
Viimase 15 kuu jooksul on<br />
Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko<br />
ja NSC Investments saatnud<br />
BLRT Grupile 52 kirjalikku pöördumist,<br />
milles esitasid kontserni<br />
juhatusele 510 küsimust, nõuet<br />
ja taotlust.<br />
“BLRT Grupi juhatus teeb<br />
suurt tööd, et aktsionärid saaksid<br />
tõeseid andmeid kontserni<br />
tegevusest,” ütless Ljubobratets.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Inglismaa (UK) › BeNeLux › Saksamaa › Prantsusmaa › Taani<br />
Täis- ja osakoormate import-eksport megahaagistega<br />
AS Olbtar › www.olbtar.ee › olbtar@olbtar.ee › 731 1791 › 53 334 417<br />
2. oktoober 2012 ÄRIPÄEV<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Google’ist sai eile Microsofti<br />
eest turuväärtuselt teine tehnoloogiaettevõte<br />
maailmas,<br />
mis on järjekordne märk sellest,<br />
et Google jätkab laienemist.<br />
Populaarse otsingumootori<br />
Google’i aktsia tõusis 0,8 protsenti,<br />
760,66 dollarini, tehes sellega<br />
firma turuväärtuseks 249,5<br />
miljardit dollarit. Maailma suurim<br />
tarkvaratootja Microsoft<br />
langes 0,6 protsenti, 29,57 dollarini.<br />
Microsofti turuväärtus<br />
langes 247,8 miljardi dollarini.<br />
“Arvuti riistvara äril ei lähe<br />
praegu just kõige paremini,” ütles<br />
Colorados asuva Wedge Part-<br />
sellega tutvunud. Uudist CV Keskuse vastu kriminaalasja<br />
algatamisest kajastas tegelikult juba aprillis<br />
Leedu Delfi.<br />
Heil rõhutas, et nende vastu ei ole ühtegi kriminaalasja<br />
algatatud. Hiljem telefonis ta tõdes, et temani<br />
on jõudnud dokumentide pakk, kus on tsiviilasi<br />
ning info, et kriminaalasi on algatatud kahe<br />
CV Keskuse töötaja vastu. Küsimusele, kas need<br />
töötajad varastasid infot konkurendilt ehk CV-<br />
Online’ilt, vastas Heil, et tema teada ei ole nad midagi<br />
varastanud. “CV Keskus ei ole sellist infot saanud.<br />
See on süüdistus ja sellest on veel vara rääkida,”<br />
lausus Heil.<br />
CV-Online’i juhatuse liige Agu Vahur oli CV Keskuse<br />
käitumises ülimalt pettunud. “Peakonkurendi<br />
ärisaladuse varastamine, konkurendi töötajale<br />
Google’i väärtus<br />
Microsoftist<br />
kõrgem<br />
0,8<br />
protsenti tõusis üleeile<br />
Google’i aktsia.<br />
nersi analüütik Martin Pyykkonen<br />
Bloombergile.<br />
Maailma kõige väärtuslikum<br />
ettevõte on Apple, mille turuväärtus<br />
on 632,7 miljardit dollarit.<br />
Apple möödus 2010. aastal<br />
Microsofti turuväärtusest.<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
CV Keskuse<br />
tegevjuht<br />
Paavo Heil<br />
kinnitas, et<br />
tema teada<br />
pole CV Keskuse<br />
töötajad<br />
konkurentidelt<br />
midagi<br />
varastanud.<br />
FOTO: ANDRAS<br />
KRALLA<br />
spioneerimise eest maksmine ja saadud andmete<br />
ebaseaduslik kasutamine ei lähe euroopalike äritavadega<br />
kuidagi kokku,” selgitas Vahur. Ta lisas,<br />
et sellise massilise andmevargusega tekitas mitme<br />
maksuparadiisi kaudu Vene kapitalile kuuluv<br />
CV Keskus neile kahju vähemalt 772 151 litti ehk<br />
rohkem kui 223 000 euro ulatuses, mille hüvitamiseks<br />
on esitatud kahjunõude.<br />
Leedu kohus võttis CV-Online’i esitatud tsiviilhagi<br />
menetlusse ning arestis eelmisel nädalal hagi<br />
tagamiseks CV Keskus OÜ arvelduskontod. Samuti<br />
keelas kohus CV Keskusel ebaseaduslikult<br />
hangitud kliendiinfo kasutamise oma äritegevuses.<br />
Heil ei osanud öelda, kas CV Keskuse Leedu ettevõttes<br />
on arvelduskontod arestitud. “Ma tean, et<br />
on olemas kohtumäärus, millega on õigus aresti-<br />
Skanska juhatus jätkab<br />
kaheliikmelisena<br />
Ehitusettevõtte Skanska EMV<br />
ASi teatel lahkus Toomas Alle<br />
juhatuse liikme kohalt, ettevõtte<br />
juhatus jätkab kaheliikmelisena.<br />
Alle ütles Ehitusuudistele,<br />
et vastavasisuline otsus oli juba<br />
pikka aega olemas.<br />
“Skanskas on tegevusi ümber<br />
vaadatud ning toimunud mitmeid<br />
struktuurilisi muudatusi.<br />
Oli võib-olla õige aeg enda elus<br />
muudatusi teha,” ütles Alle, kes<br />
on Skanskas töötanud 12 aastat.<br />
“Olen leidnud endale uusi väljakutseid,<br />
millega edasi tegeleda.”<br />
Millised täpsemalt on uued<br />
väljakutsed, ei soostunud Alle<br />
veel ütlema. “Praegu on veel liiga<br />
vara seda öelda. Uued väljakutsed<br />
on seotud ehitusvaldkonnaga,”<br />
lisas Alle.<br />
SKANSKA juhatuse esimehena<br />
jätkab Andres Aavik, keskendudes<br />
äri- ja kinnisvaraarendusele.<br />
FOTO: RAUL MEE<br />
Võrdlus<br />
Tulemustelt parem<br />
CV-Online<br />
CV-ONLINE’I müügikäive oli<br />
mullu üle 2 miljoni euro, samal<br />
ajal teeniti 350 000 eurot<br />
kasumit.<br />
CV KESKUS OÜ müügikäive<br />
töövahendusteenuse eest jäi<br />
alla 1 miljoni euro. CV Keskus<br />
oli 130 000 euroga kahjumis.<br />
Ettevõtte akumuleerunud<br />
kahjum on 2011. aasta seisuga<br />
5,3 miljonit eurot.<br />
ALLIKAS: 2011. MAJANDUSAASTA<br />
ARUANDED<br />
See on süüdistus<br />
ja sellest<br />
on veel<br />
vara rääkida.<br />
CV Keskuse tegevjuht Paavo<br />
Heil<br />
da meie vara tsiviilhagi tagamiseks. Kas seda on<br />
ka reaalselt tehtud, seda ma ei oska öelda. Isegi kui<br />
seda on tehtud, siis see meie äritegevust ei mõjuta.<br />
Meil on piisavalt vahendeid, et katta vajadusel see<br />
nõue,” märkis Heil.<br />
Vahuri kinnitusel ei ole tööotsijate isikuandmed<br />
Leedus, Eestis ega teistes riikides, kus CV-<br />
Online tegutseb, kuidagi ohus olnud. “Samuti ei<br />
varastatud juriidilistest isikutest Eesti klientide<br />
andmeid,” lausus ta ja tõi veel välja: “Andmevargus<br />
puudutab vaid osa CV-Online’i kaudu Leedus tööd<br />
pakkuvatest ettevõtetest ja asutustest.”<br />
Leedu politsei ja prokuratuur ei saanud eile prokuröri<br />
nõusolekuta menetlust kommenteerida.<br />
Kaei õnnestunud <strong>Äripäev</strong>al saada CV Keskuse Leedu<br />
tütarettevõtte juhatuse liikme kommentaari.<br />
Ehitussektori lähetulevikku<br />
hinnates märkis Alle, et kui sel<br />
aastal oli tööd kõigile, siis järgmine<br />
aasta konkurents kindlasti<br />
tiheneb. “Kõigile kindlasti tööd<br />
ei jagu ja seega konkurents saab<br />
olema tihedam,” hindas Alle.<br />
Skanska kommunikatsioonijuhi<br />
Kristi Saaremetsa sõnul<br />
lõppes Allel ettevõttes tööleping<br />
ning lahku mindi sõbralikult.<br />
Juhatuse esimehena jätkab<br />
Andres Aavik, keskendudes<br />
äri- ja kinnisvaraarendusele. Teise<br />
juhatuse liige Tiit Keremi vastutusvaldkondadeks<br />
on üld- ja<br />
keskkonnaehitus, vaia- ja pinnasetööd<br />
ning sildade ehitus.<br />
Skanska EMV AS on Skanska<br />
Oy tütarfirma, mis on Skanska<br />
esindus Eestis.<br />
EHITUSUUDISED.EE<br />
UUDIS 9<br />
NTN EST AS – rahvusvaheline<br />
NVOCCi operaator<br />
www.n-t-n.ee<br />
AMET<br />
ETK uus juht selgub neljapäeval<br />
ETK nõukogu esimehe Väino Sassi sõnul selgub neljapäeva õhtul,<br />
kes saab ETK uueks juhiks.<br />
“15. septembriks oli olemas kaks võrdväärset kandidaati ja me<br />
alustasime ametilepingute läbirääkimistega. Selle nädala neljapäeval<br />
toimub erakorraline nõukogu koosolek, kus meie kvoorumi<br />
juures peaks saama lepingu ettevalmistatud eelnõu heakskiidu,”<br />
selgitas Sassi. Uue juhi nimi avalikustatakse neljapäeval.<br />
ETK juhi kohale laekus augustikuuks üle 50 avalduse. Sõelale jäi<br />
neist tosin.<br />
AMET<br />
Sampos vahetusid divisjonijuhid<br />
Eilsest asus Sampo Pangas seni personaal- ja jaepanganduse divisjoni<br />
juhtinud Tõnu Vanajuur juhtima ettevõtete panganduse divisjoni.<br />
Ettevõtete panganduse divisjoni senine juht Marek Začek<br />
lahkus pangast isiklikel põhjustel.<br />
Struktuurimuudatuse tulemusena on Sampos klientide otsene<br />
teenindus jagatud varasema kahe divisjoni asemel kolme divisjoni.<br />
Personaal- ja jaepanganduse divisjon jagati jaepanganduse ning<br />
privaat- ja välispanganduse divisjoniks, mida juhivad vastavalt Helen<br />
Lulla ning Juri Kidjajev. Mõlemad on oma valdkonnas aastaid<br />
edukaid tulemusi näidanud, Lulla on juhtinud Sampo Panga esinduste<br />
tööd ning Kidjajev privaat- ja välispanganduse osakonda.<br />
TÖÖTASU<br />
Uus aasta toob riigikogule palgatõusu<br />
Riigikogu liikmete palgad tõusevad järgmisel aastal esialgsete<br />
andmete kohaselt 94–144 eurot, sest järgmise aasta 1. aprillist nende<br />
palgad indekseeritakse.<br />
Delfi kirjutab, et palgatõusu suurus sõltub riigikogu liikme ametist,<br />
kõige madalam ehk 94 eurot on see lihtliikmel, kõige kõrgem ehk<br />
144 eurot riigikogu esimees Ene Ergmal.<br />
Tegemist on brutopalga tõusuga, sellest lähevad maksud maha.<br />
MOBIILTELEFONITURG<br />
Uus iPhone müüdi läbi veerand tunniga<br />
Reedel müüki tulnud iPhone müüdi ka Eestis maha rekordkiirusel.<br />
EMT veebipoest osteti nutitelefoni partii ära veerand tunniga, EMT<br />
esindustes kahe tunniga.<br />
EMT juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul olid esinduste uste taga<br />
küll väiksed järjekorrad, ent kõik kulges rahulikult. Müük sujus tõrgeteta<br />
nii veebis kui ka esindustes.<br />
Esimese partiiga tuli müügile vaid 16 GB mudel. EMT esindaja Kaja<br />
Sepa sõnul pole teada, millal järgmine kogus saabub, kuid ta lisas,<br />
et järgneva partiiga peaksid saabuma ka 32 ja 64 GB mudelid.<br />
Kalmul endal uut iPhone’i ei ole. “Kliendid peavad enne saama,”<br />
sõnas Kalm. iPhone 5 oli EMT esindustes ja e-poes saadaval hinnaga<br />
679–899 eurot.<br />
Teie kauba<br />
merevedu on<br />
meie mure!<br />
Rahvusvahelised<br />
mereveod<br />
osakoorem- ja<br />
täis konteineritega.<br />
Kontakt:<br />
NTN EST AS<br />
Osmussaare 8 – C 309<br />
13811 Tallinn, Estonia<br />
tel +372 606 9121<br />
fax +372 606 9120<br />
info@n-t-n.ee
10 UUDIS toimetaja<br />
KOOS Jüri<br />
Käoga on Enn<br />
Kunila NG Investeeringute<br />
nõukogus.<br />
FOTO: RAUL MEE<br />
RIKKUSE ALLIKAD<br />
Nõukogude tööstus<br />
andis hea kooli.<br />
Enn Kunila ärimeheks<br />
saamise lugu<br />
KAISA GABRAL<br />
kaisa.gabral@aripaev.ee<br />
“Sageli meenutatakse nõukogude aega üleoleva<br />
tooniga, kuid kui sa olid tööl tootmises, siis<br />
see oli majandus nagu ikka,” peab suurettevõtja<br />
Enn Kunila tööstust heaks kooliks.<br />
Kohtusime värskes Rikaste TOPis 60. kohal asuva<br />
Enn Kunilaga ning mõlgutasime mõtteid teemal,<br />
kuidas on kulgenud tema teekond ettevõtjate<br />
ja jõukate maailma.<br />
Enn Kunila on Nõmme poiss, kes sai töö maitse<br />
suhu juba varakult. Pärast esimest klassi asus ta<br />
Saue sohvoosis oma esimest palka välja rohima ja<br />
kõplama. Nooruke Kunila käis igal suvevaheajal<br />
tööl ning esimene suurem asi, mille ta enda teenitud<br />
rahaga soetas, oli jalgratas.<br />
Enamlevinud rahvaratas oli sel ajal Minsk. “Ema<br />
vend ütles, et ostab ise mulle ratta ära, ma ei pea siis<br />
eraldi linna minema. Kui ta õhtul tuli, siis see ratas<br />
polnud mitte Minsk, vaid Turist, mis maksis poole<br />
rohkem,” meenutab Kunila häbelikult naerdes. Tema<br />
püüdlusi raha koguda hinnati niivõrd, et ema<br />
vend pani ise teise poole rattaraha juurde ning ostis<br />
oluliselt parema kaherattalise.<br />
Kunila kodus tehti raha väärtus varakult selgeks<br />
ning soovitud asjad on ta pidanud ise sõna otseses<br />
mõttes välja teenima.<br />
Esimese õppetunni turumajanduse kohta sai<br />
Kunila siis, kui perele maja ehitati ning ka temal<br />
tuli oma panus anda. “1957. aastal, kui ma kooli<br />
läksin, sai oma maja valmis ja selle ehitamist ja<br />
hiljem majandamist tuli ise ajada ning minul oli<br />
suure poisina selles oma roll. Pidin arvestama, et<br />
see oli perele oluline investeering, ja muudes asjades<br />
tuli tagasi tõmmata,” meenutab Kunila lapsepõlvest<br />
saadud väärt õppetundi.<br />
Õppis metallide lõiketööde tehnoloogiks. Viimastel<br />
aastatel pigem kunstimetseenlusega tege-<br />
37,4<br />
miljoni eurose varandusega<br />
on Enn Kunila<br />
värskes Rikaste TOPis<br />
60. kohal.<br />
Kes on kes<br />
Enn Kunila<br />
SÜNDINUD 19.03.1950<br />
NG INVESTEERINGUTE üks<br />
omanikke ehk Tallinna Kaubamaja,<br />
Liviko, Balbiino, Kitmani,<br />
Thulema jt firmade<br />
omanik.<br />
KUNSTIMETSEEN – tema<br />
kunstikogu sisaldab kõiki nimekamaid<br />
Eesti kunstnikke,<br />
Laikmaast alates tänapäevani<br />
välja.<br />
NÕMME poiss Enn sai raha väärtuse ja töö maitse<br />
selgeks juba koolitee alguses. Oma esimese<br />
jalgratta teenis ta välja Saue sovhoosi põllul<br />
kõblates ja rohides. FOTO: ERAKOGU<br />
lev Enn Kunila õppis tegelikult hoopiski Tallinna<br />
Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis metallide lõiketöötluse<br />
tehnoloogiks. “Läksin pärast põhikooli<br />
sinna, sest ema ja kodused arvasid, et võiks õppida<br />
konkreetse eriala,” lausub Kunila, kes ometigi<br />
pole sel erialal päevagi töötanud.<br />
Pärast TEMTi lõpetamist suundus Kunila 1970.<br />
aastal tööle toiduainetööstuse remondi- ja mehaanikatehasesse<br />
Progress vaneminseneriks-tehnoloogiks.<br />
“See oli firma, kus isegi peainsenerina<br />
töötav vanem mees pidas vajalikuks püsti tõusta ja<br />
eraldi tervitada noort tööle tulevat inimest,” meenutab<br />
Kunila aupaklikult esimest töökohta.<br />
Sealt edasi asus ta 1975. aastal tööle ehitusmaterjalide<br />
tööstuse ministeeriumis peametroloogina.<br />
“Sellel pole midagi pistmist ilmaennustamisega.<br />
Metroloogia on teadus mõõtmisest,” muheleb<br />
ettevõtja. Pärast seda tegi Kunila aasta aega<br />
2. oktoober 2012 ÄRIPÄEV<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
tööd Vasaras ning aastal 1984 meelitati ta üle turundusosakonna<br />
juhatajaks Normasse, mis oli kohaliku<br />
tööstuse lipulaev. Pärast viit aastat Normas<br />
läks Kunila aastaks tööle tootmiskooperatiivide liidu<br />
direktoriks, kuid tuli siiski Normasse tagasi ja<br />
jätkas seejärel ostudirektorina. “See oli kooperatiivides<br />
see aeg, kui me vormisime kooperatiivid aktsiaseltsideks,”<br />
meenutab Kunila.<br />
Kõik sai alguse Normast. “Kas siis otseselt või<br />
kaudselt on kõik alguse saanud Normast. Norma<br />
oli minu ametialase teenistuskäigu mõttes väga<br />
oluline koht. Siis ma olin ka heas vanuses, 33aastane,<br />
oli, mida võtta ja anda,” räägib Kunila. “Sageli<br />
meenutatakse nõukogude aega üleoleva tooniga,<br />
kuid kui sa olid tööl tootmises, siis see oli majandus<br />
nagu ikka. Mängureeglid võisid olla kohati<br />
tobedad, kuid töö, mida sa tegid, oli asjastatud<br />
EESTI NSV<br />
Liha- ja Piimatööstuse<br />
Ministeeriumi<br />
Remondi- ja<br />
Mehaanikatehase<br />
Progress<br />
insener-tehnoloogidVello<br />
Raidemets<br />
(vasakul) ja<br />
Enn Kunila.<br />
Foto tehtud<br />
3. mail 1973,<br />
autor V. Gritsan.<br />
FOTO: EESTI<br />
FILMIARHIIV
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
ja õige,” märgib Kunila. ”Kuid majanduse mängureeglid<br />
olid siis teised,” lisab ta.<br />
Ettevõtja sõnul saidki kõik hilisemad suuremad<br />
ettevõtmised alguse just Normast. “Hiljem läksime<br />
edasi ju Normast võrsunud meestega, seal tekkiski<br />
meie praegune meeskond,” lisab Kunila, vihjates<br />
praeguse NG Investeeringute tekkele, kus peale<br />
tema on suuromanikeks veel ettevõtja Jüri Käo<br />
ja Andres Järving.<br />
“Oluline on see, et mul on olnud võimalus tööd<br />
teha Eesti mõistes väga suures kollektiivis, üks on<br />
Norma ja teine Liviko. Mõlemad on ajaloolised ettevõtted.<br />
1990. aastate algus oli paljude uute ettevõtete<br />
tekkimise aeg, kuid kui olid tööd teinud tol<br />
ajal Normas, siis sa said aru, milline väärtus see<br />
on. Uued ettevõtted pidid hakkama oma igapäevast<br />
rutiini alles looma, kuid 100 aasta vanuses<br />
ettevõttes töötab kõik nagu õlitatud hammasra-<br />
Võib-olla need<br />
ajad veel tulevad,<br />
aga ma pole selle<br />
peale tõesti kunagi<br />
mõelnud, et võiks<br />
mitte tööd teha.<br />
Enn Kunila<br />
tas,” räägib ettevõtja. Kunila sõnul on vanade traditsioonidega<br />
ettevõtetel väga võimsad väärtused.<br />
“Mida nooremana sa ettevõttesse tulid, seda paremini<br />
said aru sellest, kuidas see ettevõte sind oma<br />
vanade traditsioonidega kujundas ja millised olid<br />
need väärtushinnangud,” meenutab Kunila.<br />
Tööpäev algas punktipealt 7.12. “Meil oli režiim<br />
väga paigas. Norma-aegadest mäletan seda, et<br />
tööpäev algas 7.12 ja nii see oli. Praegu on režiim<br />
paindlikum. Eks tollel ajal olid ka ju emadel väikesed<br />
lapsed, kuid kõik olid õigel ajal kohal!” meenutab<br />
Kunila.<br />
Norma tollane peadirektor Udo Käär oli Kunila<br />
sõnul oma olemuselt tõeline peremees sõna parimas<br />
mõttes. “Peremees tegi tööle tulles ettevõttele<br />
ringi peale ja vaatas inimesed üle. Suhtles. Nüüd on<br />
osa tootmisjuhte sellised, kes oma kabinetist välja<br />
ei lähegi,” meenutab Kunila muiates ja lisab, et õnneks<br />
see NG ettevõtetele ei laiene.<br />
“Mina hindan väga tööstaaži. Livikos on näiteks<br />
väga tavaline, et peetakse 40. juubelit. See on omaette<br />
väärtus. Kui mõelda, kui palju see inimene on<br />
lisaks oma töö tegemisele ka noori kasvatanud ja<br />
traditsioone edasi andnud, siis see väärtus on veel<br />
suurem,” räägib Kunila.<br />
Ettevõte on nagu perekond. Kui Kunila oli Normas<br />
enne erastamist juhtkonnas konkurentsitult<br />
kõige noorem mees, siis pärast seda, kui Jüri Käo<br />
tuli peadirektoriks, liikus ta kõige vanema mehe<br />
auastmele.<br />
“Praegu olen ma NG Investeeringute juhtkonnas<br />
kõige vanem mees, kuid me mõtleme nooremate<br />
meestega ühtemoodi. Vanus polegi tähtis,<br />
vaid inimese muud omadused. Inimene võetakse<br />
ettevõttesse tööle tavaliselt kui spetsialist, kes tunneb<br />
oma tööd, kuid kui inimene peaks firmast lahkuma,<br />
siis on selle põhjuseks reeglina tema isikuomadused,<br />
mitte halvad oskused. Isikuomadused<br />
on ülitähtsad!” rõhutab Kunila ja puurib oma pilgu<br />
minu silmadesse. “Inimesele silma vaadates selgub<br />
nii mõndagi – kas on seal taga ka midagi,” lisab Kunila,<br />
kelle sõnul kujunebki just sarnaste põhimõtete<br />
järgi tööle võetud inimestest ühine kollektiiv.<br />
Palgatöötajast suuromanikuks – tegevjuhtimisest<br />
prii. 1992. aastal asus Jüri Käo Norma peadirektoriks<br />
ning 1994. aastal asutati Norma liikmete<br />
aktsiaselts. “Alates 1996. aastast olen ma olnud<br />
ettevõtte nõukogus, tegevmeestena me enam siis<br />
ei tegutsenud,” meenutab NG Investeeringute üks<br />
suuromanikke Kunila.<br />
“Suur vahe on selles, kas oled tegevteenistuses<br />
või nõukogus. Tegevteenistuses pead sa iga hetk<br />
kastaneid tulest välja tooma!” läheb Kunila hetkeks<br />
põlema. Praegu tegeleb ta rohkem ettevõtte arengu<br />
ja tuleviku planeerimisega. Nõukogu peab reeglina<br />
iga kuu koosolekut olenemata sellest, millises<br />
maailma otsas keegi parajasti viibib. “See jääb ära<br />
vaid loodusõnnetuse tõttu,” lisab Kunila.<br />
Selle peale, et jalad seinale visata ja lihtsalt<br />
oleskleda, pole Kunila isegi mitte mõelnud. Peale<br />
tööd on ta perega koos või mängib tennist ning tema<br />
suureks kireks on kunstid. “Võib-olla need ajad<br />
veel tulevad, aga ma pole selle peale tõesti kunagi<br />
mõelnud, et võiks mitte tööd teha. Mulle meeldib<br />
kõik just nii, nagu praegu on,” lisab suurettevõtja.<br />
UUDIS 11<br />
14.LOGISTIKA<br />
AASTAKONVERENTS<br />
2012:<br />
LEAGILE<br />
6.NOVEMBRIL<br />
TALLINNA TELETORNIS<br />
Konverents kulusäästlikust (Lean)<br />
ja agiilsest (Agile)<br />
tarneahelate juhtimisest.<br />
9.00–9.30<br />
Registreerumine ja hommikukohv Teletorni tipus<br />
9.30–10.30<br />
Konkursi Aasta Logistikategu 2012<br />
kolme võidutöö esitlused ja autasustamine<br />
10.30–11.15<br />
LEAGILE=Lean+Agile<br />
INGRID JOOST, Lean Enterprise Estonia<br />
11.15–12.00<br />
Kus jookseb Leani piir? Miks Agile vajab Leani?<br />
JARI KUKKONEN, Vitalonga<br />
12.00–12.45 Lõuna Teletorni restoranis<br />
13.15–14.00<br />
Tulemusjuhtimise tipptehnikad vs kõhutunne<br />
MAREK JA ALEKSANDER BANKIIR, Leanway<br />
14.00–14.45<br />
Leagile tuleristsed<br />
ANDRES VÄLLI, Kaitseliidu tagalakeskuse ülem<br />
14.45–15.15 Kohvipaus<br />
15.15–17.45<br />
AGILE & SCRUM töötuba<br />
ALEK KOZLOV ja HANNO JARVET<br />
17.45–18.00<br />
Konverentsipäeva kokkuvõte<br />
KAIDO KUBRI, Sensei koolitusjuht<br />
Korraldajad:<br />
Konverentsi hind:<br />
ühe osaleja tasu, kui ühest firmast osaleb vähemalt kolm inimest – 220 eurot<br />
(käibemaksuga 264 eurot); ühe osaleja tasu – 240 eurot (käibemaksuga 288 eurot);<br />
PROLOG-i liikmetele ja aasta jooksul vähemalt ühel Sensei üritusel osalenutele soodustus 10%.<br />
Lisainfo ja registreerimine telefonil 5134 004 või www.seminar.aripaev.ee
12 LOGISTIKA toimetaja<br />
AUTOVEOD<br />
Töö- ja<br />
puhkeajaga<br />
enim<br />
muret Eesti<br />
vedudel.<br />
Meerikutega<br />
mängitakse<br />
MARILIIS PINN<br />
kaasautor<br />
Väsinud juht veoki roolis on ohtlik ning töö- ja<br />
puhkeaja reeglitest peab kinni pidama. Kahjuks<br />
näitab suur rikkumiste arv pigem nõuete eiramist<br />
kui seaduste täitmist. Eriti ohtlik on kasvav sõidumeerikute<br />
näidu muutmine.<br />
Tööinspektsiooni inspektori Ilmar Ronga sõnul<br />
jagunevad ettevõtted suhtumise poolest kolmeks.<br />
“Esiteks firmad ühe autoga, kus juht on iseenda peremees<br />
või kus on mitu juhti, kuid autod kuuluvad<br />
kindlatele juhtidele. Nemad üldiselt ei kipu rikkuma,<br />
sest võtavad endale tavaliselt tellimusi, mida<br />
saavad seadust järgides täita. Kõige rohkem probleeme<br />
on ettevõtetes, kus autod kuuluvad ettevõttele<br />
ja firma on tööle võtnud mitu autojuhti, kes<br />
sõidavad pigem Eestis ja teevad tellimusvedusid.<br />
Siin soovivad mõlemad pooled piisavalt raha teenida<br />
ning nõudeid ei peeta millekski. Kolmandaks<br />
on suurfirmad, kus probleeme on vähem, sest nad<br />
veavad kaupa Euroopa suunal, kus rikkumise avastamise<br />
korral on trahvid väga suured,” selgitas ta.<br />
Korrakaitsepolitseiosakonna komissari Priit<br />
Tuuna sõnul on kõige ohtlikumad rikkumised<br />
seotud puhkeaja vahelejätmisega. “On juhtumeid,<br />
kus veokijuht on roolis olnud enam kui kolmkümmend<br />
tundi järjest, mis tähendab, et ta pole füüsiliselt<br />
enam võimeline liiklust piisava tähelepanuga<br />
jälgima, väheneb reaktsioonikiirus ning tekib<br />
tõsine oht roolis uinuda,” märkis ta.<br />
Sõidumeeriku kruttimine sageneb. Teine ohtlik,<br />
ent sagenev trend on sõidumeeriku näidu muutmine.<br />
“Viimane võimaldab küll salvestites näidata,<br />
et sõidu- ja puhkeaja reeglite rikkumisi ei esine,<br />
ent juht on ikkagi väsinud ja liikluses ohtlik. Lisaks<br />
häirib seadmete kasutamine tänapäevase sõiduki<br />
tööd kõige olulisemates ohutusega seotud tehnosõlmedes,”<br />
selgitas Tuuna.<br />
Kõige sagedamini ei arvestata, et iga 4,5tunnise<br />
sõidu järel tuleb teha vaheaeg, samuti ei jäeta 24<br />
tunni sisse piisavalt puhkeaega.<br />
Raskeimad rikkumised päädivad ettevõtte veoloa<br />
äravõtmisega. Selleks annab aluse hiljuti kehtima<br />
hakanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu<br />
määrus. Õigus luba tühistada tekib esiteks kuue-<br />
või 14päevase maksimaalse sõiduaja ületamisel vähemalt<br />
25% võrra, teiseks maksimaalse igapäevase<br />
sõiduaja ületamisel vähemalt 50% võrra või vähemalt<br />
4,5tunnist puhkepausi või katkematut vaheaega<br />
võtmata. “Näiteks kui juht on puhanud kohustusliku<br />
üheksa tunni asemel neli tundi,” selgitas<br />
Ronk määrust.<br />
Majandushuvi kihutab tagant. Politseikomissaar<br />
Tuuna sõnul võib eeldada, et reeglite rikkumise<br />
peamine põhjus on ärihuvi – kas veoga seonduva-<br />
te kulude minimeerimine või kiire logistikateenuse<br />
pakkumise kaudu konkurentsieelise saamine.<br />
Tööinspektor näeb rikkumiste taga majanduslikku<br />
olukorda ja tihedat konkurentsi. “Tellimusvedude<br />
logistikud annavad korraldusi, et kaup<br />
peab kindlaks ajaks kohal olema, ja vihjavad, et<br />
kõik autojuhid rikuvad töö- ja puhkeaja nõudeid<br />
ja kui veokijuht nõutut ei täida, siis järgmist tellimust<br />
ja koormat ta vedamiseks ei saa,” rääkis Ronk.<br />
“Rikkumine on libedale teele minek,” lisas ta.<br />
Erandolukordi tekib alati. Kui tekib olukordi, kus<br />
juht temast sõltumata ei saa kinni pidada kehtestatud<br />
töö- ja puhkeaja nõuetest – näiteks ei saa veokit<br />
puhkamiseks parkida, sest parkla on täis –, tuleb<br />
kindlasti põhjus fikseerida. Ka on erakorralisi olukordi,<br />
näiteks avariid. “Kui näiteks veokijuht jääb<br />
avarii tõttu tekkinud ummikusse toppama, tuleb<br />
digitaalsest sõidumeerikust kohe pärast olukorra<br />
lõppu välja print teha ja saada avariipaigas tegutsevalt<br />
seaduseesindajalt kinnitus. Autojuht peab<br />
olema võimeline selgitama kontrollijale oma rikkumise<br />
põhjust,” selgitas Ronk.<br />
Selgitusteks võivad sobida ka meedias ilmunud<br />
uudisnupud või mõni muu viis, mis kindlalt näitab<br />
erakorralise sündmuse toimumist. “Oluline on, et<br />
kõrvalekalded poleks tihedad ja järjepidevad. See<br />
näitab, et ettevõte ei planeeri juhtide tööd, vaid<br />
püüab võimalikult kiiresti täita temale kasulikku<br />
tellimust juhi arvel,” lisas tööinspektor.<br />
Kontrollist antakse ette teada. Tööinspektsioon<br />
külastab ettevõtteid, et kontrollida, kas peetakse<br />
kinni töö- ja puhkeaja nõuetest ja kas ettevõtte<br />
juhtkond kontrollib autojuhtide tegevust ning<br />
korraldab töö nii, et autojuhid saaksid nõuetest<br />
kinni pidada. Iga 2–3 aasta tagant võib ettevõte sattuda<br />
kontrollitavate ettevõtete loendisse.<br />
“Kõigepealt uurime, kui palju on ettevõttel sõidukeid<br />
ja autojuhte ning kui palju on veoloa alusel<br />
väljastatud sõidukikaarte. Siis teavitame tööandjat<br />
e-kirjaga või telefoni teel plaanitavast külastu-<br />
sest ja palume leida sobiva aja. Kohapeal kontrollime<br />
autojuhtide töölepinguid ja sellega seonduvaid<br />
muid dokumente. Kindlasti kontrollime ka<br />
sõidumeerikute salvestuslehti ning juhikaardilt ja<br />
auto digimeerikust allalaetud elektroonilisi andmeid,”<br />
kirjeldas Ronk.<br />
Kui ettevõte on korrektselt alla laadinud juhikaardi<br />
ja auto digimeeriku andmed, saab sülearvuti<br />
ja kontrollprogrammiga inspektor anda rikkumistest<br />
tööandjale kohe ülevaate. Kui kasutatakse<br />
salvestuslehti, skännitakse need tööandja juures<br />
ja analüüsitakse hiljem.<br />
Kui raskete ja väga raskete rikkumiste tekkepõhjuste<br />
selgitused on puudulikud, alustatakse<br />
väärteomenetlust. Selle käigus kogutakse tõendeid<br />
ja ütlusi-tunnistusi, millest on nõuete rikkumised<br />
põhjustatud ja kes on vastutav isik. Seejärel<br />
vormistatakse väärteo otsus. Tööinspektor Ilmar<br />
Ronga sõnul pole ta veel käinud ettevõttes, kus kõik<br />
laitmatus korras oleks.<br />
Vabandusi jagub. Paljudes ettevõtetes on andmed<br />
segamini ja dokumendid puudulikud. Ettevõtted<br />
põhjendavad seda sellega, et pole soetanud andmete<br />
lugemise seadet, et autod on Euroopas sõidus ja<br />
raske on infot kätte saada. Sellise jutuga inspektoreid<br />
ei lollita. Nemad juba teavad, et ka mujal maailmas<br />
on internet, millega on võimalik allalaetud<br />
sõidumeeriku ja juhikaardi andmeid edastada.<br />
Ronga sõnul on töö- ja puhkeaja nõuded kirjas<br />
liiklusseaduses ja ELi määruses. “Kõik kutselised<br />
autojuhid peavad iga viie aasta tagant läbima<br />
täiendkoolituse, kus autojuhtide tegevust reguleerivatest<br />
õigusaktidest räägitakse,” viitas Ronk,<br />
et teadmatus pole vabandus.<br />
Tuuna lükkas ümber väite, nagu Eestis kontrollitaks<br />
vaid eestlasi. “Politsei kontrollib veokijuhte<br />
sõltumata nende päritoluriigist. Lisaks teeme pidevalt<br />
täiendkoolitusi, et raskeveokeid kontrollivad<br />
politseinikud tunneks hästi mitte ainult Eestis<br />
kehtivaid regulatsioone, vaid ka teises riikides<br />
veokijuhtidele kehtivad nõudeid,” lisas ta.<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee<br />
Mis on mis<br />
Määrused, mida<br />
tuleb järgida:<br />
LIIKLUSSEADUS<br />
https://www.riigiteataja.ee/<br />
akt/117032011021?leiaKehtiv<br />
Euroopa parlamendi ja<br />
nõukogu määrus (EÜ) nr<br />
561/2006<br />
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=<br />
CONSLEG:2006R0561:20100<br />
604:ET:<strong>PDF</strong><br />
NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr<br />
3821/85: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUri-<br />
Serv.do?uri=CONSLEG:1985R<br />
3821:20100111:ET:<strong>PDF</strong><br />
EUROOPA PARLAMENDI JA<br />
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr<br />
1071/2009: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUri-<br />
Serv.do?uri=OJ:L:2009:300:<br />
0051:0071:ET:<strong>PDF</strong><br />
Kõige rohkem probleeme<br />
on ettevõtetes,<br />
kus autod kuuluvad<br />
ettevõttele ja firma<br />
on tööle võtnud mitu<br />
autojuhti, kes sõidavad<br />
pigem Eestis ja<br />
teevad tellimusvedu.<br />
Ilmar Ronk, tööinspektor
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee<br />
Kommentaar<br />
Vedajatel on reeglid selged<br />
ROOMET VISLAPUU,<br />
Morris OÜ juhatuse liige<br />
Meie teeme peamiselt kalluritega hooajalisi<br />
töid ja kindlasti peame kinni töö- ja puhkeaja<br />
nõuetest. Probleeme on ilmselt pikemaid vedusid<br />
tegevatel ettevõtetel. Tööaja arvestamine pole<br />
midagi keerulist.<br />
Reegleid lihtne täita<br />
RAINER MÄTTAS,<br />
Norex Systems OÜ juhatuse liige<br />
Töö- ja puhkeaja reeglitest kinnipidamine pole<br />
absoluutselt keeruline. Ettevõttes karistame<br />
autojuhte, kes reeglitest kinni ei pea. Samas olen<br />
kuulnud ka ettevõtetest, kus ülemused pigem<br />
nõuavad reeglite rikkumist. Meie veame kaupa<br />
Soome, kuid Euroopas pikki otsi sõitvad juhid<br />
eelistavad ehk puhkepause kodus veeta. Kindlasti<br />
aitaks rikkujaid leida tugev kontroll. Samas<br />
vanemaid meerikuid on lihtne rikkuda. Uuema<br />
tüübi meerikute puhul ei tea, et see oleks võimalik.<br />
Poolas äraspidine kontroll<br />
LEMBIT PÕDER,<br />
L & P Transport OÜ juhatuse liige<br />
Poolas kontrollitakse vaid välismaiseid juhte.<br />
Politsei vaatab öövaatlusseadmetega autonumbreid<br />
ja peab kinni vaid võõraid sõidukeid. Seadusi<br />
kasutatakse võõrjuhtide väljatõrjumiseks. Alati<br />
leitakse midagi, mille eest karistada.<br />
Siin pole midagi vaielda<br />
JAAN LEPP,<br />
DSV Transport ASi juhatuse esimees<br />
Töö- ja puhkeaja nõuetest tuleb kinni pidada,<br />
siin pole midagi vaielda. Sageli pole ka kõik veokorraldajad<br />
puhtad, näiteks on vaja kiiresti laevale<br />
jõuda vms. Nõuete järgimine on lihtne, kosmost<br />
siin pole.<br />
Olen<br />
kuulnud<br />
ka ettevõtetest,<br />
kus<br />
ülemused<br />
pigem<br />
nõuavad<br />
reeglite<br />
rikkumist.<br />
Norex<br />
Systems OÜ<br />
juhatuse liige<br />
Rainer Mättas<br />
Võrdlus<br />
Meerikute manipuleerimine sagenenud<br />
vana uus 2011 2012 muutus,<br />
seadus seadus rikkumisi rikkumisi %<br />
§ 74’44 § 246 päevane sõiduaeg 98 93 -5,1<br />
§ 74’46 § 248 vaheaegade mittekasutamine 341 324 -5,0<br />
§ 74’47 § 249 ööpäevane puhkeaeg 342 328 -4,1<br />
§ 74’58 § 211 meerik puudub või mittevastav 122 132 8,2<br />
§ 74’60 § 214 ei kasuta meerikut 199 179 -10,1<br />
§ 74’61 § 215 MEERIKU MANIPULEERIMISSEADE 14 25 78,6<br />
§ 74’62 § 217 puudulikud salvestid või ei esita 972 749 -22,9<br />
IGA 4,5tunnise sõidu järel tuleb teha vaheaeg<br />
– see on nõue, mida veokijuhid kõige<br />
sagedamini rikuvad. FOTO: RAUL MEE<br />
LOGISTIKA 13<br />
TRANSPORT<br />
Rehvid saavad uue märgistuse<br />
1. novembril jõustub Euroopa Parlamendi määrus, mille järgi peab<br />
iga selle aasta novembrist alates Euroopas müüdav auto- ja veokirehv<br />
olema selge märgistusega.<br />
Nõue kehtib rehvidele, mis on toodetud pärast selle aasta 1. juulit,<br />
teatas maanteeamet.<br />
Uus õigusakt määrab selged hindamiskriteeriumid kütusekulule,<br />
märgades oludes haardumisele ja välisele veeremürale.<br />
Määrus rakendub sõiduauto-, maasturi- ja linnamaasturi ning kaubikute-<br />
ja veokite rehvidele.<br />
www.peugeot.ee/kaubikud<br />
PROFFIDELT<br />
PROFFIDELE<br />
Bipper<br />
FT 1.4 75 hj<br />
Tavahind al 10 400 €<br />
Erihind 8 900 €<br />
Hinnavõit al 1 500 €<br />
Kuumakse al 107 €<br />
Partner<br />
L1 FT 1.6 HDi 75 hj<br />
Tavahind al 14 800 €<br />
Erihind 12 500 €<br />
Hinnavõit al 2 300 €<br />
Kuumakse al 150 €t<br />
Expert<br />
L2H1 FT 29 1.6 HDi 90 hj<br />
Tavahind al 19 900 €<br />
Erihind 16 900 €<br />
Hinnavõit al 3 000 €<br />
Kuumakse al 203 €<br />
Nüüd uue tarbesõidukiga kaasa tasuta GPS Garmin ja<br />
<br />
Boxer<br />
L3H2 FT 335 2.2 HDi 130 hj<br />
Tavahind al 23 500 €<br />
Erihind 20 500 €<br />
Hinnavõit al 3 000 €<br />
Kuumakse al 246 €<br />
NR 1 Eestis. Peugeot tarbesõidukid on Eestis enimmüüdud juba kolmandat aastat järjest!<br />
Peugeot’l on suurim tarbesõidukite valik turul, vastates ka kõige nõudlikumatele vajadustele. Mudelite<br />
keskmine kütusekulu: 4,3 – 9,3 l/100 km ja CO2 emissioon: al 107 – 208 g/km. 5-aastane garantii koosneb<br />
2-aastasest tootja lepingulisest garantiist- ja 3-aastasest OÜ KW Bruun Baltic täiendavast Driveline garantiist.<br />
<br />
<br />
<br />
kehtib kuni 30.11.2012. Täpsed kampaania tingimused www.peugeot.ee. Peugeot Liisingu pakkuja on SEB<br />
Pank. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ning vajadusel konsulteeri asjatundjatega.<br />
Tallinn<br />
Amserv Sõpruse<br />
Sõpruse pst 151 Tel: 620 0950<br />
Tallinn<br />
Auto Forte<br />
Tartu mnt 87 D Tel: 699 7510<br />
Tallinn<br />
Metro Auto<br />
A. H. Tammsaare tee 53 Tel: 654 0300<br />
Tartu<br />
Amserv Turu<br />
Ringtee 32 Tel: 730 0666<br />
Haapsalu<br />
Uuemõisa Autokeskus<br />
Tallinna mnt 78, Uuemõisa Tel: 472 4010<br />
Jõhvi<br />
Mariine Auto<br />
Jaama 42 B Tel: 332 1071<br />
Veoautode remondi teenused<br />
Kuressaare<br />
Kuressaare Autoteenindus<br />
Kalevi põik 2 Tel: 452 1041<br />
Viljandi<br />
Rael<br />
Tallinna tn 97 Tel: 433 0987<br />
Pärnu<br />
Mariine Auto<br />
Roheline 66 Tel: 449 9072<br />
Valga<br />
Salome Tartu<br />
Pihlaka tn 2 Tel: 733 7580<br />
Novaforest OÜ<br />
Betooni 11 D<br />
Tel 513 5468, 511 5778<br />
www.novaforest.ee<br />
Rakvere<br />
Wiru Auto OÜ<br />
Kreutzwaldi 5B Tel: 329 5560<br />
Narva<br />
Mariine Auto<br />
Tiimani 5 Tel: 354 5001
14 LOGISTIKA toimetaja<br />
Jaotusteenuse pakkujail enam ruumi<br />
Jaotuslogistikateenuse pakkujate<br />
käibe kasv on pikemat<br />
aega olnud kahekohaline. Tänavu<br />
on suuremad teenusepakkujad<br />
oma laopindu suurendanud.<br />
Aasta alguses teatas enamik<br />
suuremaid jaotusteenuste pakkujaid,<br />
et on oma laienemisplaanidele<br />
pidurit tõmmanud, kuna<br />
neid tegi ettevaatlikuks suurte<br />
kaubanduskettide trend hakata<br />
ise oma kesklaos toimetama.<br />
Tegelikult on suve jooksul<br />
aktiivselt laopindu juurde soetatud.<br />
Nii on VIA 3L plaaninud oma<br />
Lagedi jaotuskeskust 15 000<br />
ruutmeetri võrra laiendada. Aasta<br />
alguses lubas Via 3Li juhataja<br />
Elmer Maas hoida tänavu konservatiivset<br />
joont. 15 000 m²<br />
suuruse pinna ehitust ette ei võetudki,<br />
kuid juulis anti kasutus-<br />
se uus pind tööstuskaupade jaotuskeskuseks<br />
Jüris. Selle aastaga<br />
on Via 3Lil lisandunud 8000<br />
m² pinda, kokku on kasutusel<br />
32 000 m² laopinda.<br />
Sama suurel pinnal tegutseb<br />
ka Smarten Logistics. Eesti suurim<br />
jaotusteenuste pakkuja rentis<br />
lisapinda Tänassilma tehnopargis.<br />
Lisapinna ja ka tööjõu<br />
värbamise ajendiks sai teenuse<br />
osutamine Coca-Colale.<br />
Kuigi Kaubaekspress kaotas<br />
ühe lao suurkliendi, kes rahvusvahelise<br />
ettevõttena otsustas<br />
oma kesklao Riiga kolida, kavandab<br />
ettevõte siiski oma Peetri külas<br />
asuva lao ja terminali pinna<br />
laiendamist 1500 m² võrra.<br />
“On tekkinud tõsiseltvõetavaid<br />
huvilisi, kes on meie teenusest<br />
huvitatud,” kinnitas Kaubaekspressi<br />
juht Tiit Jõevee.<br />
INFOLEHT TRANSPORT JA LOGISTIKA<br />
Jaotusteenus<br />
Jaotuslogistikaturul I poolaastal maht kasvus<br />
käive mln eurot, kasv protsentides<br />
ettevõte käive 2011 käive 2012 kasv<br />
I poolaasta I poolaasta<br />
Smarten Logistics 4,90 5,40 10,2<br />
VIA 3L 3,50 3,90 11,4<br />
DSV Transport 0,89 1,13 27,0<br />
Kaubaekspress 0,68 0,76 11,8<br />
Tabelis on näidatud jaotusteenuste käivet (ladustamine, lisaväärtusteenus,<br />
jaotusveoteenus ilma kaupade maksumuseta).<br />
ALLIKAS: ÄRIPÄEVA INFOLEHT TRANSPORT JA LOGISTIKA, SEPTEMBER 2012<br />
8000<br />
ruutmeetrit pinda on sel aastal kasutusse<br />
juurde võtnud logistikafirma VIA 3L. Kokku on<br />
ettevõtte kasutuses 32 000 m² laopinda.<br />
Osakoormate vedu<br />
tagaluukautodega<br />
TALLINN–<br />
HELSINKI–TALLINN<br />
Enne kl 12 tellitud veos<br />
järgmisel tööpäeval sihtkohas!<br />
tel: +372 505 5074<br />
info@mltransport.ee<br />
www.mltransport.ee<br />
TANEL RAIG<br />
toostusuudised.ee juht<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee<br />
INTERVJUU<br />
Go Groupi uus<br />
juht lubab<br />
turuosa tagasi<br />
võita. Koostamisel<br />
viie aasta strateegia<br />
Augustis ametisse astunud<br />
Eesti ühe suurema transpordikontserni<br />
Go Groupi juht Jüri<br />
Etverk lubab esimese eesmärgina<br />
koostada kontsernile viie<br />
aasta strateegia. Plaanid näevad<br />
ette võita tagasi kaotatud turuosa<br />
bussiliikluses.<br />
Mis eesmärgi olete endale<br />
seadnud ja milliseid muudatusi<br />
plaanite? Üks mu esimesi<br />
ning peamisi eesmärke on nõukoguga<br />
välja töötada Go Groupi<br />
järgmise viie aasta strateegia.<br />
Peamiselt arutame võimaluste<br />
üle tihendada grupi äriliinide<br />
vahelist koostööd, sealhulgas<br />
ristmüüki, mõne valdkonna<br />
ärimudeli laiendamist ja äriliinide<br />
efektiivsuse suurendamist.<br />
Kas GoBusi tegevus on kasumis?<br />
Praegu on jooksvas kasumis.<br />
GoBusi äriliini juhid on<br />
muutustele turuolukorras oskuslikult<br />
reageerinud. Bussiliikluse<br />
valdkonna plusspoolel<br />
hoidmiseks näeme peamiste<br />
võimalustena praeguse mahuga<br />
tehtava töö efektiivsuse parandamist,<br />
kulude optimeerimist<br />
ning erinevates vedude valdkondades<br />
ja piirkondades täiendava<br />
töömahu hankimist. Kavatseme<br />
osaleda riigihangetel ja pingutame,<br />
et neid võita.<br />
Mullu vähenes GoBusi veomaht<br />
võrreldes 2010. aastaga<br />
49%. Kas tegevuse koomale<br />
tõmbamine jätkub? Suhteliselt<br />
suur osa riigi ja omavalitsuste<br />
tellitavat töömahtu läks lühikese<br />
aja jooksul mitme hanke tulemusel<br />
teistele vedajatele. Ettevõtte<br />
püsikulude proportsionaalne<br />
vähendamine ei toimu aga sama<br />
kiiresti, samuti tekivad täiendavad<br />
kulud seoses ümberstruktureerimisega.<br />
See on vabaturumajanduse<br />
loomulik osa, mitte planeeritud<br />
tegevuse vähendamine.<br />
Samas on meil selles valdkonnas<br />
väga hea kompetents ning oleme<br />
huvitatud bussivedude osakaalu<br />
suurendamisest.<br />
Sebe tõi hiljuti Tallinna–Tartu<br />
liinile uued bussid, rõhuga mugavusele<br />
ja meelelahutusvõimalustele.<br />
Mis on GoBusi vastus?<br />
Need bussid on erilise kontseptsiooniga<br />
toode kõige suurema<br />
sõitjate käibega marsruudil<br />
Tallinn–Tartu. GoBus ei konkureeri<br />
Sebega selles kategoorias.<br />
Investeeringute tasuvuse mõttes<br />
on samasugust mudelit riskantne<br />
muudel bussiliinidel kopeerida.<br />
GoBus panustab oma bussipargi<br />
pidevasse uuendamisesse<br />
määral, mis käib kaasas Eestis<br />
valitsevate majandusolude ja inimeste<br />
maksevõimega.<br />
Planeerime Peterburi<br />
rongi koosseisu lisada<br />
uue luksusvaguni,<br />
praegu 1. klassi pileteid<br />
sageli ei jätku.<br />
transpordikontserni Go Group<br />
juht Jüri Etverk. FOTO: RAUL MEE<br />
3aastat 12st PricewaterhouseCoopersis<br />
veedetust töötas Jüri<br />
Etverk Serbias, juhtides<br />
konsultatsiooni<br />
äriliini.<br />
Kuidas on käivitunud reisirongiliiklus<br />
Peterburisse? Esimesed<br />
sõidukuud on näidanud,<br />
et reisihuvi on võrdselt suur nii<br />
Eesti kui ka Venemaa poolelt.<br />
Prognoosisime käivitamise aastal<br />
rongi täitumuseks 50%, tegelikkuses<br />
on sõitjate arv ootusi<br />
ületanud ning pole harvad reisid,<br />
mil rongi täitumus on 100%.<br />
Nõudlus on kõige suurem 1. klassi<br />
luksusvagunisse, kus on internet,<br />
nahkistmed, laiad istmevahed,<br />
lauad, baarinurk. Seetõttu<br />
planeerime Peterburi rongi<br />
koosseisu lisada veel ühe luksusvaguni.<br />
Praegu sageli 1. klassi pileteid<br />
ei jätku.<br />
Sügisel loodame uue graafikuga<br />
vähendada sõiduaega 40<br />
minutit, mis annab võrreldes<br />
bussiga ka ajalise eelise. Reisijatele<br />
annaks täiendava ajavõidu<br />
piirikontrolli sooritamine sõidu<br />
ajal. Töö selle nimel käib.<br />
Kui perspektiivseks peate<br />
Rail Balticu väljaehitamist?<br />
Ühendus kuulub üleeuroopalise<br />
transpordivõrgustiku prioriteetprojektide<br />
hulka ning on<br />
kahtlemata perspektiivikas. Rail<br />
Balticul on oluline roll, et tuua<br />
kolme Balti riiki Euroopale lähemale.<br />
Tegu on ulatusliku projektiga,<br />
mis on algusjärgus. Kui<br />
sõidukiirus ning pileti hind on<br />
mõistlikud, siis ega reisijad tulemata<br />
jää.<br />
INTERVJUU ILMUS SEPTEMBRIS ÄRIPÄEVA<br />
INFOLEHES TRANSPORT JA LOGISTIKA
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
Seminariruumide rent<br />
TEL 667 0105<br />
korraldaja,<br />
kontaktandmed<br />
TÄHETORNI<br />
HOTELL ***<br />
Tähetorni 16, 11625<br />
Tallinn<br />
tel 677 9100 / 110<br />
faks 677 9096<br />
tahetorn@neti.ee<br />
www.thotell.ee<br />
HOTELL ORU***<br />
Narva mnt 120b, Tallinn<br />
tel 603 3302<br />
faks 601 2600<br />
sales@oruhotel.ee<br />
www.oruhotel.ee<br />
ESTONIA MEDICAL<br />
SPA HOTELL<br />
A. H. Tammsaare 4a<br />
Pärnu<br />
tel 447 6905<br />
faks 447 6901<br />
sales@spaestonia.ee<br />
www.spaestonia.ee<br />
ruumi suurus (m2) istekohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutuskohti<br />
konverentsisaal,<br />
80 m2,<br />
sisaldab tasuta 9 m2<br />
lisaruumi;<br />
koolitusruum Sviit,<br />
70 m2, sisaldab<br />
tasuta<br />
19 m2 lisaruumi;<br />
võimalus kohandada<br />
väiksemaid (35 m2)<br />
seminariruume<br />
olenevalt soovist ja<br />
inimeste arvust<br />
Conference,<br />
95 m 2<br />
Oru 1,<br />
60 m 2<br />
Oru 2 ,<br />
15 m 2<br />
Rohelise maja<br />
seminariruumid<br />
Jakobsoni II korrusel,<br />
80 m 2 :<br />
seminaristiilis<br />
diplomaadistiilis<br />
teatristiilis<br />
Brackmanni<br />
klubiruum<br />
IV korrusel, 30 m 2<br />
Pargi maja<br />
seminariruumid:<br />
Waldhof, V korrusel<br />
80 m 2<br />
Steiner, VI korrusel,<br />
50 m 2<br />
50<br />
6<br />
50<br />
16<br />
100<br />
50<br />
10<br />
30<br />
25<br />
40<br />
15<br />
40<br />
35<br />
kokkuleppel,<br />
teeme Sulle sobiva<br />
hinna<br />
wifi, TV, VHS-/DVDmängija,<br />
CD-mängija,<br />
ekraan,<br />
grafoprojektor,<br />
pabertahvel, paberid,<br />
markerid<br />
kokkuleppel dataprojektor,<br />
grafoprojektor,<br />
pabertahvel,<br />
TV, video, ekraan,<br />
CD-mängija, internet,<br />
wifi<br />
19 €/tund,<br />
102 €/päev<br />
13 €/tund,<br />
70 €/päev<br />
19 €/tund,<br />
102 €/päev<br />
16 €/tund,<br />
70 €/päev<br />
dataprojektor,<br />
grafoprojektor,<br />
videomakk, televiisor,<br />
pabertahvel,<br />
interneti püsiühendus,<br />
wifi<br />
pabertahvel, televiisor,<br />
interneti püsiühendus,<br />
wifi<br />
dataprojektor, grafoprojektor,<br />
pabertahvel,<br />
televiisor, interneti<br />
püsiühendus, wifi<br />
grafoprojektor, pabertahvel,<br />
videomakk,<br />
televiisor,<br />
interneti püsiühendus<br />
dataprojektor,<br />
paljundus,<br />
toitlustamine,<br />
kohvipausid<br />
paljundus, faks,<br />
toitlustamine,<br />
kohvipausid<br />
KARJÄÄR 15<br />
Koolituskalender reklaam<br />
TEL 667 0105<br />
aeg, koht<br />
Koolitused<br />
nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind kontaktandmed<br />
Alates septembrist<br />
TÖÖALANE avalik esinemine (02.10),<br />
Jaanus Kangur,<br />
Hinnad soodsad – alates 84 €.<br />
Tartu Rahvaülikool<br />
www.rahvaylikool.ee TÄIENDUS- ajajuhtimine (26.10), hääl kui Kristjan Otsmann,<br />
Tartu, Pepleri 4<br />
KOOLITUS<br />
töövahend (26.09–03.10), Indrek Maripuu, Soodustus 5%, kui ühest asutusest<br />
Tel 736 1544, 523 3116<br />
koosolekute ja nõupidamiste Viive Einfeldt,<br />
tuleb samale koolitusele mitu inimest.<br />
info@rahvaylikool.ee<br />
juhtimine (10.10), coaching’u- Kaupo Saue,<br />
Hindadele käibemaksu ei lisandu.<br />
www.rahvaylikool.ee<br />
oskused juhtidele (02. ja 23.11), Katrin Hauk,<br />
projektide algatamise, koosta- Tauri Tallermaa,<br />
mise ja juhtimise põhitõed (03. Jaan Urvet,<br />
ja 04.10), positiivsed töösuhted<br />
ja tulemuslik koostöö (30.10),<br />
kasvava organisatsiooni edukas<br />
tegevusmudel (27.11), kiirlugemine<br />
(16. ja 17.10), projektijuhtimise<br />
meistriklass (01. ja 08.11)<br />
mälutreening (06. ja 07.11),<br />
klienditeenindus (22.11–13.12)<br />
Lea Nagirnaja<br />
HOTELL DZINGEL<br />
Männiku tee 89, Tallinn<br />
tel 610 5300<br />
www.dzingel.ee<br />
hotell@dzingel.ee<br />
WAIDE MOTELL<br />
Käo küla, Rõngu vald<br />
Tartumaa<br />
tel 730 3606<br />
info@waide.ee<br />
www.waide.ee<br />
AS TAASTUSRAVI-<br />
KESKUS VIIKING<br />
Sadama 15, Pärnu<br />
tel 443 1495,<br />
info@viiking.ee<br />
www.viiking.ee<br />
FRA MARE<br />
THALASSO SPA<br />
Ranna tee 2, Haapsalu<br />
tel 473 4019, 472 4600<br />
faks 472 4601<br />
framare@framare.ee<br />
www.framare.ee<br />
A-saal 45<br />
B-saal 52<br />
C-saal 200<br />
D-saal 117<br />
E-saal 35<br />
F-saal 55<br />
G-saal 70<br />
H-saal 22<br />
seminarimaja, 70 m 2<br />
teatristiilis<br />
klassistiilis<br />
U-kujulisena<br />
lisaks kaks grupitööruumi,<br />
20 m 2 ja<br />
24 m 2<br />
kaminasaal, 110 m 2<br />
teatristiilis<br />
klassistiilis<br />
U-kujulisena<br />
Christina 62<br />
Victoria 108<br />
seminariruum, 45 m 2<br />
panoraamisaal,<br />
77 m 2<br />
30<br />
20<br />
200<br />
70<br />
20<br />
30<br />
45<br />
20<br />
60<br />
40<br />
30<br />
90<br />
60<br />
40<br />
teater 40<br />
seminar 30<br />
teater 100<br />
seminar<br />
60<br />
25<br />
80<br />
65 €/päev<br />
65 €/päev<br />
195 €/päev<br />
125 €/päev<br />
50 €/päev<br />
65 €/päev<br />
100 €/päev<br />
50 €/päev<br />
15 €/tund<br />
60 €/päev<br />
16 €/tund,<br />
80 €/päev<br />
23 €/tund,<br />
119 €/päev<br />
19,50 €/tund,<br />
84,50 €/päev<br />
TV, video, grafoprojektor,<br />
pabertahvel,<br />
CD-mängija, wifi<br />
pabertahvel, markerid,<br />
grafoprojektor,<br />
wifi, TV, video-, DVD-,<br />
CD-mängija,<br />
joogivesi, parkimine<br />
TV, VHS/DVD, grafoprojektor,<br />
dataprojektor<br />
(ainult Victoria saalis),<br />
ekraan, paber- ja<br />
magnet tahvel,<br />
markerid, wifi,<br />
sülearvuti kasutamine<br />
pabertahvel, TV,<br />
ekraan, grafoprojektor,<br />
videomakk, wifi,<br />
paberid, pliiatsid<br />
toitlustamine<br />
gruppidele,<br />
kohvipausid,<br />
koopiad,<br />
video-dataprojektor,<br />
sünkroontõlkeaparatuur<br />
dataprojektor,<br />
arvuti,<br />
paljundus, printimine,<br />
kohvipausid, toitlustamine,<br />
transport<br />
toitlustamine,<br />
kohvipausid,<br />
helivõimendus,<br />
paljundamine<br />
dataprojektor,<br />
toitlustus, majutus,<br />
day-spaa basseini- ja<br />
saunapark,<br />
spaateenused.<br />
Seminaripakett<br />
al 47,93 € ühele<br />
soodustused lisainfo<br />
80+ kokkuleppel,<br />
püsikliendisoodustuskoolitusruumile,<br />
koolitusel<br />
osalej atele<br />
majutus<br />
40% odavam<br />
Asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel.<br />
Väga head parkimisvõimalused, ühistransport<br />
bussiga nr 10, 20, looduskaunis ümbrus,<br />
meid ümbritsevad terviserajad ja<br />
Nõmme seikluspark koos basseinidega.<br />
Hotellis on à la carte restoran,<br />
kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja<br />
ärilõunaid. Hotellis on hubane baar ja saun.<br />
Küsi kindlasti hinnapakkumist!<br />
Leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!<br />
100 kokkuleppel tasuta valvega parkla, hea ligipääs<br />
ühiskondliku transpordiga,<br />
toitlustamine hubases à la carte restoranis,<br />
mitmekülgne valik kohvipause,<br />
võimalik korraldada firmapidusid ja tähtpäevi<br />
küsi<br />
personaalset<br />
pakkumist,<br />
soodustused<br />
kokkuleppel<br />
Paikneme Pärnu ajaloolises villarajoonis<br />
jalutuskäigu (1 km) kaugusel kesklinnast ning<br />
kõigest 300 m kaugusel kuulsast Pärnu<br />
supelrannast.<br />
Tervislik ja maitsev toitlustamine<br />
restorani buffet-lauas, kohvipauside valik<br />
ja grupimenüüd.<br />
Estonia termide sauna- ja basseinikeskus<br />
aurusaunakompleksiga (hamam), sento-ala<br />
koos Jaapani vanni ja soolasaunaga, erinevad<br />
basseinid ning Soome saun. Uuringud,<br />
konsultatsioonid, protseduurid ja iluhoolitsused.<br />
Majutusteenuse tellinud seminarigruppidele<br />
konverentsiruumide kasutamine tasuta!<br />
560 kokkuleppel Hea ligipääs ühistranspordiga, tasuta valvega<br />
parkla 100 autole ja viiele bussile, kaks sauna,<br />
tasuta wifi, soodsad kohvipausid ja lõunasöögid,<br />
võimalik korraldada firmapidusid ja sünnipäevi.<br />
58 kokkuleppel,<br />
küsi pakkumist,<br />
soodustus<br />
osalejate<br />
majutusel<br />
263 kaks tundi<br />
rendisauna<br />
tasuta; majutus<br />
ja raviteenused<br />
15% letihinnast<br />
soodsamalt<br />
Asume Tartu maakonnas Elva linna lähedal.<br />
Pakume majutus-, toitlustus- ja seminariteenuseid.<br />
Seminarigruppide toitlustuse korraldame<br />
peamaja suures saalis buffet-lauas.<br />
Grupimenüüdest saate valida sobiva.<br />
Õhtud saab sisustada ettetellitud matkaga<br />
lähiümbruse matkaradadel, ekskursiooniga<br />
Hellenurme vesiveskisse või Tõravere<br />
observa tooriumisse.<br />
Pakume Eestis ainulaadset uuringupaketti<br />
“Tervisepass” ja selle laiendatud versiooni<br />
“Juhtide tervisepass”.<br />
NB! Majutuse tellinud seminarirühmadele on<br />
saali kasutamine koos tehnikaga tasuta.<br />
226 Toitlustamine à la carte restoranis,<br />
mitmekülgne valik kohvipause, spaateenused,<br />
day-spaa − basseini- ja saunapark (infrapuna-,<br />
soola- ja aurusaun, kaks Soome sauna,<br />
sanaarium, mereveebassein, välibassein, lebola),<br />
võimlemissaal.
16 KARJÄÄR reklaamitoimetaja<br />
it uudised<br />
www.ituudised.ee<br />
”IT on valdkonnana<br />
Eestile liiga oluline,<br />
et infot killustada<br />
ajalehenupukestes või<br />
portaalide küljeribadel.<br />
IT-uudised võiks kujuneda<br />
keskseks kohaks, kus<br />
valdkonnast laiapõhjaliselt<br />
ja ausalt räägitakse.<br />
Oluline on siinjuures, et<br />
sõna antakse kõikidele<br />
valdkonda kujundavatele<br />
osapooltele – nii<br />
pisikestele startup’idele<br />
kui ka tugevatele<br />
suurettevõtetele.”<br />
MARTIN GOROŠKO<br />
Tallinna Teaduspark<br />
Tehnopoli turundusjuht<br />
”See on hea mõte,<br />
et sellise olulise<br />
valdkonna uudised<br />
lähevad eraldi<br />
teemaveebi. Eriti<br />
arvestades, et meie<br />
riigi eesmärk on<br />
kasvada 2020. aastaks<br />
50 000 IT-valdkonna<br />
töötajaga riigiks. Just<br />
sellist kontsentreeritud<br />
infokohta oligi vaja.”<br />
PRIIT KONGO<br />
Net Group OÜ<br />
tegevjuht<br />
Tule ja liitu <strong>Äripäev</strong>a uue uudisteveebi<br />
www.ituudised.ee uudiskirjaga<br />
Miks tellida ituudised.ee uudiskiri?<br />
Korra nädalas kõik olulised IKT-valdkonna uudised tasuta ühes e-kirjas;<br />
Arvamuslood, blogid ja intervjuud Eesti ja muu maailma IKT-sektori<br />
tegijatelt;<br />
Värsked tööpakkumised;<br />
Eelmüügi erihinna pakkumised kõikidele <strong>Äripäev</strong>a IKT-valdkonna<br />
seminaridele, koolitustele, klubidele ja konverentsidele.<br />
Liitu uudiskirjaga kohe, sest kiirematele on <strong>Äripäev</strong>al kolm kingitust:<br />
Esiteks - kõigi inimeste vahel, kes liituvad ituudised.ee uudiskirjaga<br />
esimese nädala jooksul (25.09–02.10), loosime välja 1 tasuta pääsme<br />
16. oktoobri IT konverentsile “IT-juhtimist ei ole enam. On JUHTIMINE”.<br />
Teiseks pääsevad 20 esimest sooviavaldajat konverentsile<br />
“IT-juhtimist ei ole enam. On JUHTIMINE” uue liituja erihinnaga<br />
199 eurot + km (kehtiv soodushind on hetkel 219 eurot).<br />
Kolmandaks saavad kõik esimese nädala jooksul liitujad <strong>Äripäev</strong>a<br />
tasuta tellimuse kaheks nädalaks.<br />
Liituda saab:<br />
www.ituudised.ee/uudiskiri<br />
<strong>Äripäev</strong> on osa 200aastase ajalooga Skandinaavia<br />
suurimast meediafirmast Bonnier Grupp. Asutamisest<br />
alates 1989. aastal on <strong>Äripäev</strong> vahendanud<br />
informatsiooni Eesti juhtidele, et muuta ärikeskkond<br />
läbipaistvaks ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuvaks.<br />
Praeguseks oleme kasvanud laia tooteportfelliga Eesti<br />
juhtivaks ettevõtetele suunatud info pakkujaks.<br />
Otsime oma ridadesse ambitsioonikat<br />
tarkvaraarenduse<br />
üksuse juhti<br />
kelle vastutuses on aripaev.ee ja paarikümne teise<br />
<strong>Äripäev</strong>a veebisaidi ning müügi- ja kliendihaldustarkvara<br />
arendus ja majasisese arendusmeeskonna juhtimine.<br />
Ootame sind kandideerima, kui sul on:<br />
• IT-alane kõrgharidus või<br />
• varasem edukas tarkvaraarenduse<br />
projektijuhtimise kogemus ja<br />
• varasem töökogemus suure kasutajaskonnaga<br />
veebisaitide arendamisel<br />
Pakutavas ametis edukaks hakkamasaamiseks<br />
on vaja:<br />
• tugevat tegutsemistahet ja tulemusele<br />
orienteeritust<br />
• head planeerimisoskust ja analüüsivõimet<br />
• projektide ja inimeste juhtimise oskust<br />
• inglise keele valdamist kõnes ja kirjas<br />
Pakume:<br />
• huvitavat tööd kiirelt arenevas rahvusvahelises<br />
meediafirmas<br />
• võimalust osaleda igapäevaselt äriarenduse protsessis<br />
• võimalust juhtida professionaalset arendusmeeskonda<br />
CVd ja sooviavaldust ootame hiljemalt 2. oktoobriks<br />
aadressil toomas.truuverk@aripaev.ee. Täiendavat infot<br />
konkursi kohta saab telefonil 6670 195.<br />
Peaga<br />
töötaja<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
<strong>Äripäev</strong> on osa 200aastase ajalooga Skandinaavia<br />
suurimast meediafirmast Bonnier. Asutamisest alates<br />
1989. aastal on <strong>Äripäev</strong> vahendanud informatsiooni<br />
Eesti juhtidele, et muuta ärikeskkond läbipaistvaks<br />
ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuvaks. Praeguseks<br />
oleme kasvanud laia tooteportfelliga Eesti juhtivaks<br />
ettevõtetele suunatud info pakkujaks.<br />
<strong>Äripäev</strong> võtab tööle<br />
küljetoimetaja<br />
Küljetoimetaja käega jõuavad uudised<br />
<strong>Äripäev</strong>a külgedele, tema paneb lugudele<br />
pealkirjad, toimetab need õigesse suurusesse,<br />
lisab väljavõtted, graafikud, pildid ja<br />
pildiallkirjad ning parandab keelevead.<br />
Tulevane küljetoimetaja peaks:<br />
• tundma ajakirjanduse põhitõdesid<br />
• valdama korrektset kirjakeelt<br />
• oskama tekste toimetada<br />
• olema valmis omandama <strong>Äripäev</strong>a<br />
kujundamise põhimõtted<br />
• arvestama õhtuse tööajaga ja<br />
pühapäevadel töötamisega<br />
Pakume:<br />
• mitmekesist tööd<br />
• sõbralikke ja toetavaid kolleege<br />
• soodsaid sportimisvõimalusi<br />
• talvel nädalapikkust lisapuhkust<br />
Peaga<br />
töötaja<br />
CV ja sooviavaldus saata hiljemalt 5. oktoobriks aadressil<br />
anu.jogi@aripaev.ee, lisainfo tel 53 424 111 (Anu Jõgi).
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
A-Kaabel omab 20aastast kogemust info- ja telekommunikatsioonisüsteemide projekteerimisel<br />
ja ehitamisel. Alates 2005. aastast on A-Kaabel laiendanud oma tegevust peale andmeside ka<br />
elektrisüsteemide paigalduse tegevusalale. A-Kaabel peab oluliseks pakkuda oma klientidele<br />
terviklikke, toimivaid ja tulevikukindlaid süsteeme, mis tagavad tellijale jätkusuutliku ja kasutajasõbraliku<br />
tehnilise lahenduse ning väikeste kuludega tehnosüsteemide haldamise. Koostööpartnerite<br />
hulka kuuluvad paljud Eestis ja Skandinaavias tuntud ettevõtted, nende seas on nii<br />
fi nants- ja riigiasutusi, IT- ja tootmisettevõtteid kui ka erakliente. A-Kaabel on esindatud Tallinnas<br />
ja Tartus.<br />
Seoses plaaniga laiendada oma tegevust<br />
turvasüsteemide valdkonnas otsime oma meeskonda<br />
TURVASÜSTEEMIDE ÜKSUSE JUHTI,<br />
kelle eesmärk on arendada välja turvasüsteemide üksus ning komplekteerida kompetentne<br />
meeskond valvesüsteemide, tulekahju- ja signalisatsioonisüsteemide projekteerimiseks, paigaldamiseks<br />
ja hooldamiseks.<br />
Tööülesanded:<br />
• üksuse arendamine<br />
• üksuse eesmärkide ja eelarve koostamine, täitmine ja kontroll<br />
• üksuse töö juhtimine ja arendamine<br />
• kliendisuhete loomine, arendamine ja hoidmine<br />
Oled see, keda otsime, kui:<br />
• omad vähemalt viit aastat töökogemust turvasüsteemide alal<br />
• omad kutsetunnistust (turvasüsteemide tehnik III)<br />
• sul on olemas projektijuhtimise ja soovitatavalt müügitöö kogemus<br />
• sul on väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui ka kirjas, valdad vene ja inglise<br />
keelt suhtlustasandil<br />
• omad B-kategooria juhiluba<br />
• oled tulemusele orienteeritud ning tunned soovi midagi luua<br />
• oled hea pingetaluvus-, analüüsi- ja planeerimisvõimega, oskad püstitada<br />
eesmärke ja neid saavutada<br />
Kasuks tuleb:<br />
• kogemus juhtimisvaldkonnas<br />
• tehniline kõrgharidus<br />
Pakume:<br />
• huvitavat tööd kiiresti arenevas ettevõttes ja tänapäevast töökeskkonda<br />
• tulemusele orienteeritud töötasusüsteemi (20% üksuse tulemusest)<br />
• paindlikku tööaega<br />
• toetavaid töökaaslasi ja meeldivat tööõhkkonda<br />
Kandideerimiseks palume saata CV ja kaaskirja aadressile mari-liis.lambing@akaabel.ee<br />
märgusõnaga „Turvasüsteemide üksuse juht“ hiljemalt 31. oktoobriks 2012.<br />
Lisainfo e-posti või telefoni teel 666 1234, Mari-Liis Lambing.<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUS<br />
18. oktoobril<br />
TULEMUSTASUSTAMISE<br />
UUED SUUNAD<br />
Kuidas lisatasud tõhusalt tööle saada?<br />
Koolitus võimaldab teil:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
ELAR KILLUMETS<br />
Täpsemat kava vaata aadressil<br />
www.koolitus.aripaev.ee<br />
299 eurot<br />
667 0100<br />
koolituskeskus@aripaev.ee<br />
www.koolitus.aripaev.ee<br />
KARJÄÄR 17<br />
Schaller Baltikum SIA Eesti filiaali tegevusala on seadmete ja toidulisandite<br />
müük toiduainetööstusele. Ettevõte otsib Tartu kontorisse väärilist täiendust.<br />
Pakutav ametikoht:<br />
MÜÜGISPETSIALIST<br />
Tööülesanded:<br />
• aktiivne müügitöö, uute klientide otsimine ja müügivõimaluste<br />
kaardistamine<br />
• olemasolevate klientide teenindamine ja kliendisuhete hoidmine<br />
• kliendi vajaduste väljaselgitamine, hangetel osalemine, hinnapakkumiste<br />
tegemine, tellimuste vormistamine<br />
• klientide maksekäitumise kontroll, arvete õigeaegsete laekumiste<br />
tagamine<br />
Nõudmised kandidaadile:<br />
• tulemuslik töökogemus B2B müügivaldkonnas<br />
(soovitatavalt tehnika müük)<br />
• hea saksa või inglise ja vene keele oskus nii kõnes kui ka kirjas<br />
• väga hea suhtlemisoskus ja positiivne ellusuhtumine<br />
• hea analüüsivõime, oskus olla kursis klientide vajadustega<br />
• tugev initsiatiiv ja tulemustele orienteeritus<br />
• valmisolek liikuvaks tööks ja välislähetusteks<br />
• B-kategooria juhilubade olemasolu<br />
Ettevõte pakub:<br />
• motiveerivat töötasu<br />
• tänapäevaseid töövahendeid<br />
Värbamist korraldab tööotsinguportaal CV-Online. CV ja sooviavaldus<br />
saata hiljemalt 10. oktoobriks 2012 e-posti aadressil ivika.born@cv.ee<br />
märgusõnaga “Müügispetsialist“.<br />
OÜ Kliimaseade pakub tööd<br />
MÜÜGIINSENERILE<br />
Tööülesanded: kütte-, kliima-, jahutus-, kuivatus- ja niisutusseadmete<br />
ning -süsteemide hinnapakkumiste vormistamine, suhtlemine klientidega,<br />
objektidel käimine.<br />
Nõuded: tehnilised teadmised, müügitöö kogemus, hinnapakkumiste<br />
koostamise ja eskiiside joonestamise oskus, väga hea suhtlemis- ja<br />
läbirääkimisoskus, kohusetundlikkus, eesti, vene ja inglise keele oskus,<br />
B-kategooria autojuhiluba.<br />
Pakume: mitmekesist ja huvitavat tööd, konkurentsivõimelist ja<br />
tulemustest sõltuvat töötasu, kaasaegseid töötingimusi, koolitust Rootsis.<br />
VENTILATSIOONIOSAKONNA TÖÖDEJUHATAJALE<br />
Tööülesanded: ventilatsiooniosakonna tööde koordineerimine objektil,<br />
materjalide hankimine, suhtlemine tellijate ja tarnijatega.<br />
Nõuded: ventilatsioonitööde tegemise ja koordineerimise kogemus, eesti<br />
ja vene keele oskus, B-kategooria autojuhiluba, arvutioskus, iseseisvus,<br />
suhtlemisoskus, pingetaluvus, kohusetundlikkus.<br />
Pakume: mitmekesist ja huvitavat tööd, konkurentsivõimelist töötasu,<br />
kaasaegseid töötingimusi.<br />
KUIVATITE JA NIISUTITE MÜÜGIINSENERILE<br />
Tööülesanded: kuivatus- ja niisutusseadmete müük ja tutvustamine,<br />
hinnapakkumiste vormistamine, suhtlemine klientidega, objektidel käimine.<br />
Nõuded: müügitöö kogemus kuivatite ja/või niisutite valdkonnas, eesti,<br />
vene ja inglise keele oskus, väga hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus,<br />
kohusetundlikkus.<br />
Pakume: mitmekesist ja huvitavat tööd; konkurentsivõimelist ja<br />
tulemustest sõltuvat töötasu, koolitust Rootsis, kaasaegseid töötingimusi.<br />
CV palume saata aadressil carita@kliimaseade.ee<br />
Lisainfo: 515 3393, carita@kliimaseade.ee
18 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Vilja K tel 667 0182, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
OECD tegi Eestile ettepaneku kehtestada varamaks.<br />
Kas pooldate varamaksu<br />
sisseseadmist?<br />
MARIS LAURI<br />
majandusanalüütik<br />
Ma arvan, et OECD tegi selle ettepaneku sellepärast,<br />
et Eestis on varamaksud väga väikesed.<br />
Nende silmis paistab, et meie maksutulud<br />
on suhteliselt tagasihoidlikud. Samas sotsiaalvajadused<br />
kasvavad. Nad arvavad, et see on üks võimalus<br />
tulude saamiseks.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Äkki hakkaks haigekassa tervisekassaks,<br />
haiglajuhid läbiksid<br />
kaasaegse juhtimiskoolituse ning<br />
pühenduksid siis juhtimise inimlikuks<br />
muutmisele. Tohutult palju<br />
stressi selles süsteemis jääks ära!<br />
Kommentaar artiklile “ÄP: arstid ajutiselt sunnismaiseks”<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
JÜRGEN LIGI<br />
rahandusminister<br />
Seda ei ole plaanis ja olen seda ka OECD-le öelnud.<br />
Kinnisvaramaks pole meil valik, sest kinnisvara<br />
on meil koormatud kiirelt tõusnud laenukoormusega<br />
ning energiahindade riskidega,<br />
olemata samas piisavalt seotud jooksva maksevõimega.<br />
OECD näib olevat minuga ühel meelel,<br />
et hoopis olulisem probleem on intresside tulumaksuvabastus<br />
ning et “kodualuse” maamaksu<br />
kaotamine on samm vales suunas.<br />
ÜLO PÄRNITS<br />
suurärimees<br />
No eks ta ole üks maksudest. Muidugi peaksin<br />
ma ütlema, et olen vastu. Aga see on riigi, ühiskonna<br />
ja parlamendi otsustada, mida nad maksustavad<br />
ja mida ei maksusta.<br />
Eestis on üpris palju vara, mida inimesed<br />
hoiavad, aga mis ei tooda midagi. Tühi maa näiteks,<br />
korterid. Kui see vara maksustada, siis see<br />
sunnib inimesi seda ära müüma. Ja ostab see, kes<br />
oskab selle vara panna tootma. Selles suhtes on<br />
see üpris kasulik kogu ühsikonnale.<br />
Peatoimetaja: i Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265,<br />
(372) 667 0165<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus<br />
Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105,<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid, käsiraamatud,<br />
Raamatuklubi ja infolehed:<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099,<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
Ainult <strong>Äripäev</strong>a paberlehe tellija<br />
saab lugeda Eesti parimat majanduslehe<br />
digiversiooni internetis,<br />
iPadis ja nutitelefonis.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega kaitstud<br />
teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine<br />
ning edastamine mis tahes kujul<br />
on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku nõusolekuta<br />
keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu<br />
kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,<br />
pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
E<br />
uroopa majanduse lähiaastate<br />
väljavaated on esmapilgul kurvad<br />
– Ernst & Youngi ja Oxford<br />
Economicsi sügisese euroala majandusprognoosi<br />
kohaselt võib<br />
meid ees oodata “kaduv dekaad”, mille tulemusena<br />
jääb Euroopa ja eurotsoon arengu asemel<br />
paigal tammuma. Kuigi nominaalset kasvu<br />
prognoositakse ka tulevateks aastateks, jääb see<br />
selgelt alla ülejäänud maailma majanduse veduritele,<br />
mis võib tunduda pigem taandarenguna.<br />
Otsustamatus on peamine, mis põhjustab võimalikust<br />
aeglasema majanduskasvu. Ühest küljest<br />
on ka Eestis käinud terav arutelu, kas Euroopat<br />
juhitakse ikka õigesti ning kui suur meie roll<br />
selles töös peaks olema, kuid teisest küljest on<br />
sarnased üleeuroopalised arutelud eri riikides<br />
kriisi tihti ainult süvendanud ja olukorra stabiliseerumist<br />
edasi lükanud.<br />
Euroopa on viimased paar sajandit nautinud<br />
maailmamajanduse teise mootori rolli Ameerika<br />
Ühendriikide kõrval. Selle põhjus oli tööstusrevolutsioon,<br />
mis võimaldas alates 18. sajandi lõpust<br />
muuta konkurentsi tingimusi Aasiaga ebavõrdseks.<br />
Henry Ford oli geenius, kes mõistis, et<br />
kui üks mees teeb masinate abiga ära kümne mehe<br />
töö, on see konkurentsieelis, mis võimaldab<br />
väiksema inimjõu abil saavutada oluliselt rohkem.<br />
Inimene masinaga võistelda ei suuda, kuid<br />
nüüd on masinad ka neil, kes varem pidid võistlema<br />
masinatega.<br />
Võluvitsa pole. Praegusel Euroopal ja tegelikult<br />
ka Ühendriikidel selline võluvits puudub. Eesti<br />
võib olla tubli rahalugeja, kuid väliskeskkonna<br />
mõju on tohutu ning sõltumatu oaasi loomine<br />
eurotsooni sees võimatu. Nagu Eesti Panga president<br />
Ardo Hansson ütles, on ebakindlus euroala<br />
tuleviku osas väga suur. Ebakindlus pärsib investeerimisotsuseid,<br />
uute riskide võtmist ja töökohtade<br />
loomist. Heast tahtest ei piisa – vaja on kliente,<br />
kelle arv on oluliselt kahanenud. Ja need, kes<br />
on, on palju kokkuhoidlikumad kui varem.<br />
Majanduskasvu suureks piduriks on laenuraha<br />
vähene liikumine majandusse. Paljud ettevõtted<br />
ja ka eraisikud maksvad oma laene tagasi, uusi<br />
antakse ja võetakse vähe.<br />
Tarbimise ebapopulaarsus viis sügavasse stagnatsiooni<br />
Jaapani ning sama stsenaarium on kordumas<br />
ka Euroopas. Jaapanlaste keskmine vanus<br />
tõuseb 2050. aastaks 50ni – seni on nad sakslastega<br />
45. eluaasta piiri lähedal. Sellistel inimestel<br />
ei ole vaja kuigi palju enam osta. Paljud ei viitsi<br />
enam reisidagi – kõik on nähtud. Raamatuid ehk<br />
loevad – mille nad on aktiivse tööaja jooksul ost-<br />
Tanel Ross: Oma partnereid tuleb tunda,<br />
isiklik kontakt on äärmiselt oluline.<br />
Haigekassa uus juht leiab, et e-kiri ei asenda silmast silma suhtlemist, ükski paber ei saa asendada<br />
vestlust.<br />
Kümme aastat tühja tööd<br />
IVAR KIIGEMÄGI<br />
Ernst & Young Baltic ASi partner<br />
Inimesi on<br />
palju, aga<br />
majandust<br />
vähe.<br />
nud. Inimesi on palju, aga majandust vähe. Ideid<br />
võib ju nutikatel inimestel olla, kuid nende teostamiseks<br />
puudub nii ideede autoritel kui ka võimalikel<br />
elluviijatel kapitalile ligipääs. Ning uute<br />
äriprojektide õnnestumise protsent on madal –<br />
keskkond ei toeta neid. Enamik uutest äridest on<br />
läbi ajaloo ebaõnnestunud.<br />
Majanduse elavdamiseks vajab Eesti laenuraha<br />
kõrval ekspordikasvu ja võimalust töötada välisriikides<br />
ning tuua raha koju. Meie lähinaabrite<br />
majandused aga ei õitse, mistõttu eestlaste (odavamaid)<br />
töökäsi vajatakse seal vähem, kui me pakume.<br />
Euroopa konservatiivsed äritavad ning heaolukirg<br />
omavahel kokku ei käi. Tulu saab teenida<br />
rohkem seal, kus on suuremad riskid – ja võib<br />
ka kõik kaotada. Euroopa ettevõtted otsivad kujunenud<br />
majandusstagnatsioonis uusi võimalusi<br />
– millest Venemaa omad on järjest huvipakkuvamad.<br />
Lääne ettevõtete jaoks on Eestil, Lätil ja Leedul<br />
teatavad eelised Venemaaga äriajamisel. Enne<br />
Eesti astumist eurotsooni oli Riia kujunemas<br />
Baltimaade äripealinnaks. Nüüd on kaardid tänu<br />
majanduskriisile ja eurole segamini löödud –<br />
Eesti on stabiilsem, kuid Euroopa arengutest rohkemgi<br />
mõjutatud kui meie lõunanaabrid.<br />
Palgaohud. On suur tõenäosus, et üleüldine avaliku<br />
sektori palgatõus, mis küünib 4,4%ni järgmisel<br />
aastal, on selgeks surveks ka ärisektorile<br />
ja pärsib oluliselt ärisektori konkurentsivõimet.<br />
Ühendatud anumatena on tõenäosus suuremale<br />
sotsiaal- ja tulumaksulaekumisele, kuid väiksemale<br />
investeerimisvõimalustele ja ka välisinvesteeringutele<br />
kaasamisele.<br />
4,4protsendine üldine palgakasv Eesti avalikus<br />
sektoris järgmisel aastal on Euroopa mõistes<br />
muljetavaldav ning vähendab oluliselt euro ostujõudu<br />
Eestis, kuna toob kaasa hulga täiendavaid<br />
hinnatõuse, mis on vajalikud palgakasvu finantseerimiseks.<br />
Saksamaal on 2protsendiline palgatõus<br />
juba suur tunnustus ennastsalgavale tööle.<br />
Eesti majanduse hoogustamiseks on palgakasv<br />
eriti madalamalt tasustatud sektorites möödapääsmatu.<br />
Riigi toimimiseks on ka osa otsest<br />
avalikku teenust pakkuvate töötajate palgakasv<br />
loogiline, ent kindlasti mitte üldine palgatõus.<br />
Efekti on sellel aga vaid siis, kui hinnad kasvavad<br />
aeglasemalt kui palgad. Eestil on muidugi palga-<br />
ja hinnakasvu ruumi väga palju, et jõuda Euroopa<br />
tasemele, kuid see vähendab oluliselt meie<br />
konkurentsivõimet.<br />
Kõrgete palkade tulemus on tööpuudus, mis<br />
võib ühiskonna seisukohalt olla palju valusam<br />
kui madalamad palgad.<br />
REPLIIK<br />
Riik võiks marsruuttaksosid doteerida<br />
Harjumaa avalikke bussiliine<br />
hakkavad varsti teenindama<br />
Hispaaniale müüdud CO 2<br />
kvootide eest ostetud uued<br />
bussid. Ent marsruuttaksod,<br />
mis sõidavad Harjumaal juba<br />
paljudel maakonna eraliinidel,<br />
on tasalülitanud suuremad<br />
bussid, mis sõidavad samadel<br />
marsruutidel pooltühjalt.<br />
Bussiliinide vähese täituvuse<br />
põhjus on marsruuttaksode<br />
madalam piletihind ja sõitja<br />
ajaline võit.<br />
Seejuures ei saa marsruuttaksod<br />
riiklikke dotatsioone.<br />
Pigem võiks aga riiklikult do-<br />
ÄRILAUSE<br />
HERMO KUUSK<br />
Lasnamäe linnaosa halduskogu liige, SDE<br />
Marsruuttaksod võimaldaks<br />
tagada tihedama<br />
sõidugraafiku<br />
keskuste ja äärealade<br />
vahel.<br />
teerida hoopis väikemate marsruuttaksodega<br />
sõitjaid teenindavaid<br />
firmasid, kui suuremate<br />
busside täituvus on väike.<br />
Marsruuttaksode doteerimise<br />
kulud oleks väiksemad.<br />
Mõistlik oleks marsruuttaksod<br />
panna sõitma ka hajaasustusega<br />
piirkondades, kus sõitjaid<br />
vähe. Sellisel juhul võiks marsruuttaksode<br />
sõidugraafikud olla<br />
isegi tihedamad, seda võimaldaksid<br />
marsruuttaksodele<br />
tehtavad väiksemad kulutused.<br />
On ju pikka aega kurdetud, et<br />
bussiliiklus maakonnakeskus-<br />
te ja väiksemate maakonna asulate<br />
vahel on kehvavõitu. Inimesed<br />
ei pääse korralikult maakonnakeskusesse<br />
– või kui pääsevad,<br />
siis tagasi jõudmine kodukohta<br />
on problemaatiline,<br />
sest busside sõidugraafikud pole<br />
piisava tihedusega.<br />
Väiksemate marsruuttaksode<br />
kasutuselevõtmine võimaldaks<br />
tagada tihedama sõidugraafiku<br />
maakonnakeskuste ja<br />
äärealade vahel. See aitaks parandada<br />
maapiirkondades elavate<br />
inimeste liikumisvõimalusi<br />
ja maksuraha säästvamalt kasutada.
LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee<br />
OECD SOOVITAB EESTILE VARAMAKSU. Majandusliku<br />
Koostöö ja Arengu Organisatsioon<br />
OECD avaldas eile värske analüüsi<br />
Eesti majanduse olukorrast, milles tunnustab<br />
kiiret kriisist toibumist, kuid viitab<br />
samas reale kitsaskohtadele.<br />
ÜHTE SOOSIV SUURHANGE? Riik otsib vähem<br />
kui kuupikkuse lihtmenetluses riigihankega<br />
mitmekümne miljoni eurose<br />
KOMMENTAAR<br />
Tööjõuturg mängib<br />
trumbid töövõtja kätte<br />
Mitmed suurettevõtjad prognoosivad,<br />
et 2013. aastal tuleks<br />
palku tõsta või on see<br />
lihtsalt möödapääsmatu<br />
samm.<br />
Tõenäoliselt ei ole ühelegi<br />
tööandjale uudis, et palgatõususurve<br />
on kasvanud. Suurim<br />
muudatus tööjõuturul on<br />
see, et tööpakkumisi on juurde<br />
tulnud ning iga kandidaadi<br />
vastu tunneb huvi varasemast<br />
suurem hulk tööandjaid. CV<br />
Online’is on tänavu avaldatud<br />
ligi poole rohkem tööpakkumisi<br />
kui aasta tagasi septembri<br />
lõpuks. Samasugune tööpakkumiste<br />
mahtude kasv on aset<br />
leidnud ka teistes kanalites.<br />
Jõuvahekorra muutus. Kui<br />
vaadelda vabade töökäte arvu<br />
muutust, siis nii töötukassa kui<br />
ka statistikaameti andmetel on<br />
töötute arv olnud üldjoontes<br />
stabiilses languses alates 2010.<br />
aastast. Seetõttu muutub sobilike<br />
ja kvalifitseeritud kandidaatide<br />
leidmine senisest raskemaks<br />
ja läbirääkimistelaua taga<br />
hakkab kaalukauss kalduma<br />
tööotsija poole.<br />
Tegemist ei ole erakordse<br />
arenguga, enamasti ongi tööturg<br />
tasakaalupunktist väljas.<br />
Viimastel nädalatel on palju<br />
tähelepanu pälvinud küsimus,<br />
miks on töötus ikka suhteliselt<br />
suur, samas kui vabade<br />
töökohtade statistika näitab<br />
kasvutendentsi. Tegelikult<br />
ei ole statistika siiski nii vastuoluline,<br />
kui paistab.<br />
Töötuid vähem, kohti rohkem.<br />
Vabade töökohtade juurdevool<br />
hakkas Eestis taas suurenema<br />
2010. aasta algusest ning<br />
töötute arv hakkas selletõttu<br />
kiiresti langema alates 2010.<br />
aasta kevadest. Tänase päevani<br />
on töötute arv olnud päris kiire<br />
langeva trendiga, vaatamata<br />
sellele, et sesoonsete mõjude<br />
tõttu on sügis- ja talvekuud näidanud<br />
mõningast ajutist töötute<br />
arvu kasvu. Kuigi töötuse<br />
määr ei ole veel jõudnud tagasi<br />
kriisieelse tasemeni, on töötute<br />
arvu langus olnud Eestis siiski<br />
oluliselt kiirem võrreldes teiste<br />
ELi riikidega ning täna on Eesti<br />
töötuse määr madalam ELi<br />
keskmisest. Alles mõni aeg tagasi<br />
olime Hispaania ja Läti järel<br />
üks kõrgeima töötuse mää-<br />
HEIKKO GROSS<br />
CV Online’i turundusjuht<br />
jäämurdeteenuse pakkujat ning hange<br />
näib olevat ühe Soome firma nägu.<br />
CV KESKUSE KAHE TÖÖTAJA VASTU ALGA-<br />
TATI KRIMINAALASI. Prokuratuur algatas<br />
Leedus tööportaali CV Keskus vastu kriminaalasja<br />
CV-Online andmete varastamise<br />
ja nende ebaseadusliku kasutamise<br />
pärast. Kohus on arestinud ka CV Keskuse<br />
arvelduskontod.<br />
Ühelegi tööandjale<br />
pole uudis, et palgatõususurve<br />
on kasvanud.<br />
Mõni aasta tagasi oli võimupositsioonil<br />
tööandja, kes sai muretumalt<br />
dikteerida oma nõudmisi<br />
kandidaatidele ja ette anda<br />
endapoolse motivatsioonipaketi.<br />
Nüüd aga on tugevamad<br />
kaardid taas koondumas<br />
tööandjale sobiliku kandidaadi<br />
kätte. Kohati ongi mõlema<br />
poole jaoks probleemiks jõuvahekordade<br />
muutumise tajumine<br />
ja soov või võimalus teisele<br />
osapoolele vastu tulla. Palkade<br />
tõstmise näol on tegemist niisiis<br />
paratamatu arenguga, mida<br />
tööjõuturu muutused tingivad.<br />
Lisaks üldiste arengute jäl-<br />
KOMMENTAAR<br />
Kriis tõi kaasa tööhõive<br />
struktuuri muutuse<br />
ANNE LAURINGSON<br />
töötukassa analüüsiosakonna juhataja<br />
Eesti töötuse määr on<br />
praegu Euroopa Liidu<br />
keskmisest madalam.<br />
raga riik Euroopa Liidus. Teiselt<br />
poolt, vabade töökohtade arv<br />
on olnud sel perioodil kasvava<br />
trendiga.<br />
Seega on vabade töökohtade<br />
arvu tõus ja töötute arvu langus<br />
üldiselt käinud käsikäes. Olulistele<br />
tõrgetele tööturu toimimises<br />
ja struktuurse tööpuuduse<br />
kasvule viitaks see, kui vabade<br />
töökohtade määr ja töötuse<br />
määr kasvaksid korraga. Eesti<br />
viimaste aastate andmetele tuginedes<br />
seda aga üldiselt tähel-<br />
gimisele viime igal aastal läbi<br />
küsitluse töötavate inimeste ja<br />
tööotsijate seas, milles vastajad<br />
prognoosivad oma palgatõusu<br />
järgmiseks poolaastaks ja tulevaks<br />
aastaks.<br />
Ka pettunuid rohkem. Üldjoontes<br />
on palgatõusu prognoosivate<br />
inimeste osakaal pisut<br />
tõusnud ja palgatõusuootused<br />
on suuresti seotud just<br />
2012. aastaga. Võrreldes eelmise<br />
aastaga on kasvanud nii nende<br />
inimeste osakaal, kes selgelt<br />
usuvad enda palgatõusu ja arvavad,<br />
et saavad osa käibe ja kasumi<br />
kasvust, ent samas on kasvanud<br />
ka pettunute hulk. Viimaste<br />
hinnangul ei ole omanikud<br />
huvitatud edu jagamisest.<br />
See sihtrühm küll soovib palgatõusu,<br />
kuid ei näe selleks väljavaateid.<br />
See viimane töötajate<br />
rühm aga võib olla parema<br />
pakkumise puhul just see kõige<br />
tõenäolisem ettevõttest lahkuja.<br />
Tööandjal on mõttekas selle<br />
grupi suhtes oma lähenemine<br />
välja töötada.<br />
Võluvitsa tööturu olukorra<br />
parandamiseks ei ole. Kõige parem<br />
on hoida end pidevalt arengutega<br />
kursis ning välja kujundada<br />
oma personalistrateegia.<br />
dada ei saa. Kuivõrd aga töötuid<br />
on praegu vähem kui kaks aastat<br />
tagasi ning vabu töökohti<br />
rohkem, on paratamatu, et kandidaate<br />
töökuulutusele vastamas<br />
on vähem. See on aga tõenäoliselt<br />
üks põhjus, miks on<br />
viimasel ajal olnud uuesti rohkem<br />
juttu tööjõupuudusest.<br />
Tähtis täiendõpe. See ei tähenda,<br />
et Eestis pole struktuurse<br />
tööpuuduse suurenemise ohtu.<br />
Kuigi näiteks 2011 mõjutas<br />
hõive kasvu kõige rohkem hõivatute<br />
arvu suurenemine töötlevas<br />
tööstuses ja ehituses ehk<br />
sektorites, kus majanduskriisi<br />
alguses hõive kõige kiiremini<br />
kukkus, on tänane ja ilmselt<br />
ka homne hõivestruktuur siiski<br />
teistsugune kui kriisieelne.<br />
See aga tähendab, et töökohtade<br />
ja töötajate kvalifikatsiooni<br />
vastavus on Eestis ikka väga<br />
oluline teema. Majanduskriisi<br />
järel peab osa tööjõudu vahetama<br />
tegevus- või ametiala ning<br />
seetõttu on oluline neile tagada<br />
täiend- või ümberõppe võimalused.<br />
ARVAMUS 19<br />
2. oktoober 2012 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
Äriteenused reklaam<br />
TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee<br />
teenuste<br />
rubriigi<br />
standardreklaam<br />
42x57 mm hinnaga 30€<br />
Reklaami tellimine:<br />
reklaam@aripaev.ee<br />
Tel 667 0105 • faks 667 0200<br />
kiire tee vastusteni<br />
www.raamatupidaja.ee<br />
<strong>Äripäev</strong> tänab<br />
konverentsi Äriplaan 2013<br />
624 osalejat<br />
Esinejaid<br />
Ardo Hansson, Tiit Vähi, Aku Sorainen, Jüri Käo, Jüri Ross,<br />
Aivar Tuulberg, Hugo Osula, Ago Vilu, Kai Realo, Aivar Rehe,<br />
Alexander Musarov, Armin Karu, Urmas Sõõrumaa, Ülo Pärnits,<br />
Taavi Veskimägi, Andris Jegers, Vahur Kraft<br />
Toetajaid<br />
Aruut OÜ pakub<br />
VIIMISTLUST:<br />
MDF, vineer, puit,<br />
spoon, mööblidetailid,<br />
klaas, värv, peits,<br />
lakk, kõrgläige.<br />
Viimistlus ja mööblidetailid<br />
tel 59 055 506, www.aruut.ee<br />
Koolitus-,<br />
konverentsi- ja<br />
peoruumide rent<br />
www.opetajatemaja.ee<br />
Koostööpartnereid<br />
Avision, Nokia Kontserdimaja, Tervise Catering, 3M, Silberauto,<br />
Datel, Max 123, Ida-Tallinna Keskhaigla, Mandatum Life Insurance Baltic,<br />
Artist Siseraadiod, Sisetelevisioon, Trükikoda Lakrito
20 INVESTOR<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee<br />
ROMET KREEK<br />
romet.kreek@aripaev.ee<br />
Maailma täiesti keskpärase tootlusega Tallinna<br />
börsil oli kolmanda kvartali suurimaks<br />
tõusjaks Baltika aktsia.<br />
Baltikale oli eelmine kvartal oluline ning ridamisi<br />
tuli positiivseid sündmusi. Esmalt teatati<br />
Kati Kusmini palkamisest, kelle esimene tööpäev<br />
rõivatootja juures eile oligi. Teiseks teatati Baltika<br />
kvartali müügist Tallinnas ja tasuti suures mahus<br />
laen Swedbankile.<br />
Baltikale oli oluline puhaskasumisse jõudmine<br />
pärast 3,5 aastat kahjumis tegutsemist. Kõigi<br />
nende tegurite mõjul tõusis Baltika aktsia kolme<br />
kuuga 42,8 protsenti. Teistest aktsiatest talle<br />
vastast ei olnud. Lisaks Baltikale ületasid Eesti<br />
aktsiaturu tootlust vaid kolm kohalikku aktsiat<br />
– Tallinna Vesi (16,1 protsenti), Olympic EG (14,6<br />
protsenti) ja Tallink (11,1 protsenti).<br />
43%<br />
tõusis kolmandas<br />
kvartalis Baltika aktsia<br />
hind.<br />
III KVARTAL<br />
TÕUSJA<br />
Kolmanda kvartali ja eilse<br />
päeva suurim tõusja Tallinna<br />
börsil oli Baltika.<br />
Baltika<br />
0,590 EUR<br />
Baltika suurim<br />
tõusja.<br />
Kohalik börs<br />
keskpärane<br />
Järvevana aktsia hind tõusis 4,6 protsenti, Skano<br />
Groupi oma 4,6 protsenti, Trigon PD (4 protsenti),<br />
Tallinna Kaubamaja (2 protsenti), Nordecon<br />
1,7 protsenti) ja Ekspress Grupp (1,0 protsenti).<br />
Viie ettevõtte aktsia hind langes. Suurim<br />
kukkuja oli 12,6 protsendiga Arco Vara aktsia,<br />
Silvano FG aktsia langes 12,1 protsenti. Vähem<br />
kui 10 protsenti kaotasid Harju Elektri aktsia<br />
(langus 4,9 protsenti), Merko Ehituse aktsia<br />
(3,5 protsenti) ja Premia Foodsi aktsia (3,3 protsenti).<br />
Arco Vara aktsia langes suuromanike Toomas<br />
Tooli, Stephan David Balkini, Hillar-Peeter<br />
Luitsalu ja Richard Tomingase aktsiamüükide tagajärjel.<br />
Kolmandasse kvartalisse jäi ka kunagi juba<br />
börsil olnud Pro Kapitali fiaskoga lõppenud aktsiate<br />
avalik pakkumine, mistõttu ei saanud Tallinna<br />
börs endale veel ühe ettevõtte aktsiat juurde.<br />
Eesti börs oli keskpärane. Euro ala oivik Eesti<br />
oli oma Bloombergi andmetel 7,2protsendise<br />
tõusuga juhtivate aktsiaindeksite seas keskpärasel<br />
30. kohal. OMXi kodulehe andmetel aga tõu-<br />
0,65<br />
0,55<br />
0,45<br />
0,35<br />
0,25<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
+6,50% <br />
07<br />
09<br />
LANGEJA<br />
Tallinna börsi nõrgimat tulemust<br />
näitas aga Arco Vara<br />
aktsia.<br />
Arco Vara<br />
2,06 EUR<br />
sis indeks 8,23 protsenti. Keskeltläbi läks üleilmselt<br />
aktsiaturgudel kolmandas kvartalis hästi.<br />
Mõnevõrra üllatav oli Kreeka platseerumine kolmandale<br />
kohale eksootiliste Nigeeria (tõus 22,49<br />
protsenti) ja Sri Lanka (21,73 protsenti) järel. Raskuste<br />
ja päästepakettide järgi tuntud Kreeka börsil<br />
toimus 20,94protsendine tõus.<br />
Mida kujutab endast Kreeka aktsiaturg? Ateena<br />
üldindeksis on 60 ettevõtte aktsiad. Nendest<br />
vaid 36 ettevõtet olid omakapitali tootluse poolest<br />
kasumlikud. Hinna-kasumi suhtelt on ajalooliste<br />
kasumite põhjal näit negatiivne. Selles<br />
ei ole midagi tavatut. Ka teiste kriisimaade Itaalia<br />
ja Portugali P/E-d on negatiivsed, Iirimaal on<br />
see 21,7 ja Hispaanial 23,1. Ettevaatavalt ehk analüütikute<br />
prognoositud kasumite põhjal on selle<br />
aasta P/E 362,5 ja tuleva aasta oma 15,6. Analüütikud<br />
ootavad mingil põhjusel Kreeka ettevõtete<br />
tulemuste märgatavat paranemist. Hinna ja<br />
raamatupidamisväärtuse suhte poolest on Kreeka<br />
ettevõtted vähem väärt, kui seda on bilansiline<br />
väärtus.<br />
Miks osta Kreeka aktsiaid? Üheks põhjuseks<br />
võib olla see, et börs on kõvasti kukkunud. Kree-<br />
5<br />
4<br />
3<br />
2<br />
1<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
-4,63% <br />
07<br />
09<br />
EESTIS oli kohaliku<br />
börsi<br />
sangariks<br />
Baltika aktsia.<br />
FOTO: ANDRAS<br />
KRALLA
NUMBER<br />
28,5<br />
protsenti kasvas septembris Eestisse Zara<br />
ja teisi rõivabrände tarniv Leedu börsifirma<br />
Apranga.<br />
Võrdlus<br />
Kreeka tuli<br />
kolmandaks<br />
III kvartali europõhine tootlus, %<br />
KÜMME PAREMAT TURGU<br />
Nigeeria 22,49<br />
Sri Lanka 21,73<br />
KREEKA 20,94<br />
Egiptus 20,78<br />
Venezuela 20,20<br />
Uus-Meremaa 14,79<br />
Sloveenia 13,65<br />
Norra 13,14<br />
Saksamaa 12,47<br />
Tai 11,56<br />
MUUD MAAD<br />
India 11,11<br />
Taani 10,27<br />
Rootsi 9,17<br />
Soome 8,79<br />
Hispaania 8,54<br />
Venemaa 7,36<br />
EESTI 7,21<br />
Poola 7,05<br />
Brasiilia 6,10<br />
Itaalia 5,75<br />
Türgi 5,03<br />
Suurbritannia 4,31<br />
Iirimaa 4,12<br />
Läti 3,24<br />
USA 2,50<br />
Leedu 1,15<br />
Jaapan -0,90<br />
SUUREMAD KUKKUJAD<br />
KÜPROS -24,67<br />
Mongoolia -14,64<br />
Vietnam -8,53<br />
Hiina -6,88<br />
Maroko -6,03<br />
Bahrein -5,43<br />
Zambia -5,28<br />
Mauritius -5,00<br />
Omaan -4,45<br />
Liibanon -3,77<br />
25<br />
protsenti kukkus maailma halvim<br />
aktsiaturg Küpros.<br />
ka aktsiaturg tegi tipu 1999. aastal, 2007. aastal<br />
ei jõutud enam uut tippmarki püstitada. 1999.<br />
aasta tipust on aktsiate hinnad 86,9 protsenti alla<br />
tulnud.<br />
Kuidas saab osta Kreeka aktsiaid? USA aktsiaturult<br />
leiab National Bank of Greece’i aktsia. Aktsia<br />
on kõikunud NYSE-l 52 nädala jooksul 1,12 ja<br />
410 dollari vahemikus ja maksis reedese sulgemishinna<br />
põhjal 2,40 dollarit. See aktsia võiks olla<br />
baromeeter, kuidas Euroopa pangandust päästetakse.<br />
Saksa börsidel leidub ka Kreeka hasartmängukompanii<br />
OPAPi aktsia. Selle aktsia hinna-kasumi<br />
suhe on Bloombergi andmetel kõigest 2,5 ja<br />
eeldatav dividenditootlus 13,4 protsenti. Aastaga<br />
on aktsia hind kukkunud 40,9 protsenti. Kreeka<br />
valitsus peab plaani suure osaluse müügiks 2030.<br />
aastani sportmängudele panustamise monopolis.<br />
Huupi tulistamiseks Kreeka aktsiad ei sobi.<br />
Riskid on väga suured ja ettevõtted tuleb endale<br />
selgeks teha. Lisaks veel ka üldmajanduse riskid,<br />
riigi sekkumine majandusse, Euroopa diktaadina<br />
nõutavad kärped ja maksutõusud.<br />
ELEKTER<br />
Elektri hind on aktsiaturgudest<br />
tunduvalt püsimatum.<br />
Nord Pool Eesti<br />
48,87<br />
70,0<br />
57,5<br />
45,0<br />
32,5<br />
20,0<br />
09<br />
11<br />
01<br />
+20,88% <br />
03<br />
05<br />
07<br />
VALUUTA<br />
Euroala kriis kogub tuure, euro<br />
langeb.<br />
EUR/USD<br />
1,2877<br />
1,425<br />
1,350<br />
1,275<br />
1,200<br />
11<br />
01<br />
03<br />
05<br />
-0,41% <br />
07<br />
09<br />
INTRESS<br />
Euroopa Keskpanga baasintressimäärade<br />
langetamine<br />
surub Euribori alla.<br />
Euribor 6 kuud<br />
0,438%<br />
21<br />
RAHA reklaam<br />
Kommertspankade intressitooted<br />
tähtajaline hoius %, USD<br />
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa<br />
Sampo Pank 0,15 0,25 0,35 0,65 0,70 0,85<br />
Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250<br />
Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400<br />
Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,35 0,65 0,80 0,95 200<br />
Citadele Pank 0,40 - 0,80 1,00 1,20 1,40 100<br />
Versobank 0,40 0,45 0,70 1,00 1,30 1,50 500<br />
DNB 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,20 300<br />
UniCredit Bank 0,25 0,30 0,35 0,50 0,70 1,00 300/3000(9)<br />
SEB 0,05 0,05 0,10 0,35 0,55 0,70 200<br />
LHV Pank 0,40 0,50 0,70 0,90 1,10 1,20 700<br />
Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)<br />
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse<br />
internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga<br />
tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt<br />
**** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga<br />
VALUUTA Euroopa Keskpank<br />
EUR/SEK<br />
8,4731<br />
Austraalia dollar AUD 1,2431<br />
Bulgaaria leev BGN 1,9558<br />
Hiina jüaan CNY 8,0926<br />
Hongkongi dollar HKD 9,9850<br />
India ruupia INR 67,4870<br />
Jaapani jeen JPY 100,4200<br />
Kanada dollar CAD 1,2667<br />
Korea won KRW 1435,4900<br />
Leedu litt LTL 3,4528<br />
Läti latt LVL 0,6962<br />
Norra kroon NOK 7,3780<br />
Poola zlott PLN 4,1057<br />
BÖRSIKAUBAD<br />
Nafta IPE, bbl 112,94<br />
Nafta NYMEX, bbl 93,21<br />
Mootoribensiin, t 1112,00<br />
Diislikütus, t 1036,75<br />
Kerge kütteõli, t 980,00<br />
Masuut (1% väävel), t 688,50<br />
Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,404<br />
nael = 453,59 g<br />
Kohv NYBOT, USc/nael 177,85<br />
Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 582,90<br />
Kakao NYBOT, USD/t 2465,00<br />
Nisu NYSE LIFFE, USD/t 200,00<br />
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 484,5<br />
Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga<br />
pank keskmiselt<br />
kuu jäägilt (10)<br />
jooksev hoius %<br />
kuu<br />
püsijäägilt<br />
EUR/RUB<br />
40,2230<br />
Rumeenia leu RON 4,5223<br />
Rootsi kroon SEK 8,4731<br />
Singapuri dollar SGD 1,5827<br />
Suurbritannia nael GBP 0,7983<br />
Šveitsi frank CHF 1,2095<br />
Taani kroon DKK 7,4554<br />
Tai baat THB 39,6480<br />
Tšehhi kroon CZK 25,0800<br />
Türgi liir TRY 2,3117<br />
Ungari forint HUF 285,1300<br />
USA dollar USD 1,2877<br />
Venemaa rubla RUB 40,2230<br />
Kütused 01.10 Värvilised metallid 28.09<br />
USD/t<br />
Alumiinium LME 2126<br />
Vask LME 8247<br />
Plii LME 2301<br />
Nikkel LME 18550<br />
Tina LME 21740<br />
Tsink LME 2113<br />
Põllumajandus 01.10 Väärismetallid 01.10<br />
USD/unts, unts = 31,105 g<br />
Kuld COMEX 1783,50<br />
Plaatina NYMEX 1675,75<br />
Pallaadium NYMEX 648,00<br />
Hõbe COMEX 34,82<br />
1,80<br />
1,35<br />
0,90<br />
0,45<br />
0,00<br />
11<br />
01<br />
BÖRS<br />
03<br />
05<br />
+0,001 <br />
SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100<br />
SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee<br />
TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,<br />
tel 668 8088, faks 668 8089<br />
NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,<br />
tel 628 3300, faks 628 3201<br />
e-post: tallinn@nordea.com<br />
SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampopank.ee,<br />
CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,<br />
tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@<br />
citadele.ee<br />
BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,<br />
07<br />
tähtajaline hoius %<br />
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa<br />
Sampo Pank**** 0,01 0,01** 0, 01 0,10 0,30 0,50 0,50 0,50 Kontakteeruge pangaga 65/300(4)<br />
Swedbank*** 0,10 (7) - - - 0,16 0,41 0,56 0,81 0,81 0,81 190<br />
Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,45 0,60 0,60 0,85 0,85 6000<br />
Tallinna Äripank 0,05 0,15 0,20 0,40 0,60 0,90 1,20 1,30 - 200<br />
Tallinna Äripank (3) 0,05 0,35 0,40 0,60 0,85 1,15 1,50 1,60 - 200<br />
Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,55 0,65 0,80 - - 320<br />
Citadele Pank - - 0,60 - 1,00 1,20 1,40 1,70 1,90 2,10 100<br />
Versobank 0,05 0,10 0,70 0,80 1,00 1,50 1,80 2,30 2,50 3,00 350<br />
DNB 0,25 (7) - 0,50 - 0,70 0,90 1,05 1,20 1,30 1,40 300<br />
UniCredit Bank 0,10 (9) - 0,60 0,70 0,75 0,90 1,15 1,40 - - 300/3000 (9)<br />
SEB 0,01 0,01 0,05 0,07 0,10 0,25 0,40 0,70 0,95 1,20 100***<br />
LHV Pank 0,20 (10) 0,70 0,80 0,90 1,20 1,20 1,20 1,80 - 500<br />
Krediidipank - 0,01 0,40 0,50 0,60 0,90 1,20 1,50 1,70 1,80 100/200(4)<br />
BIGBANK - 0,30 0,35 0,40 0,70 0,60 1,40 1,80 2,30 300-1500<br />
BIGBANK - - - - - 0,65 0,65 1,45 1,85 2,35 1500-30 000<br />
BIGBANK - - - - - 0,65 0,65 1,45 1,85 2,35 üle 30 000<br />
<br />
<br />
Investeerimishoius<br />
<br />
Ttvttiitvtitf6131606<br />
09<br />
Pankade kontaktandmed<br />
Tallinn 01.10<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
käive,<br />
EUR<br />
P/E ROE P/B divid.<br />
tootlus<br />
Arco Vara 2,060 -4,63 3 783 - -13,0% 0,43 0,0%<br />
Baltika 0,590 6,50 15 034 - -41,9% 2,43 0,0%<br />
Ekspress Grupp 1,030 0,98 1 236 28,7 2,7% 0,77 0,0%<br />
Harju Elekter 2,350 0,00 1 657 11,0 8,4% 0,92 3,0%<br />
Järvevana 0,487 0,00 0 - -0,1% 0,58 0,0%<br />
Merko Ehitus 6,030 0,17 10 264 - -4,3% 0,96 0,0%<br />
Nordecon 1,170 -1,68 702 - -8,8% 1,29 0,0%<br />
Olympic EG 1,480 -0,67 180 206 11,5 25,0% 2,87 6,8%<br />
Premia Foods 0,660 -0,75 3 513 593,7 0,1% 0,64 16,7%<br />
Silvano FG 3,030 -0,33 33 353 11,4 18,1% 2,07 0,0%<br />
Tallink Grupp 0,685 0,44 20 591 8,5 7,7% 0,65 0,0%<br />
Tln Kaubamaja 5,670 -0,70 18 487 10,5 16,9% 1,76 6,2%<br />
Tallinna Vesi 8,700 1,28 14 852 8,9 28,2% 2,51 9,7%<br />
Trigon PD 0,339 0,00 0 - -75,6% 0,66 0,0%<br />
Skano Group 1,370 0,00 0 3,1 26,6% 0,82 0,0%<br />
P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)<br />
kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal<br />
Vilnius 01.10<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,<br />
www.bigbank.ee<br />
VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
BANK DNB Tartu mnt 10, Tallinn,<br />
tel 686 8500, faks 686 8501,<br />
e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee<br />
AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13,<br />
Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee,<br />
e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.ee<br />
LHV PANK Tartu mnt.2,<br />
tel. 680 0400, fax 680 0402,<br />
e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,<br />
tel 669 0941, faks 661 6037<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
Apranga 2,03 2,01 - 3,4 5,3<br />
City Service 1,800 0,56 7,0 1,1 12,8<br />
Invalda 2,360 -0,42 - 1,1 -<br />
Linas Agro 0,567 -0,18 3,5 1,2 -<br />
Snaige 0,519 0,00 - 2,0 -<br />
TEO LT (Telekomas) 0,658 0,61 11,3 1,8 8,8<br />
Helsingi 01.10<br />
aktsia<br />
muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Elisa Comm. 17,43 -0,91 12,8 3,7 7,5<br />
Finnair 2,05 -0,97 - 0,4 -<br />
Fortum 14,60 1,88 10,0 1,4 -<br />
Neste Oil 10,31 1,08 - 1,1 3,4<br />
Nokia 2,02 0,30 - 0,8 9,9<br />
PKC Group 14,47 2,99 11,4 1,9 4,2<br />
Stockmann 15,10 1,82 22,2 1,3 3,3<br />
Stora Enso 4,85 0,33 20,4 0,7 -<br />
UPM Kymmene 8,80 0,06 23,7 0,6 6,8<br />
YIT 15,27 2,28 14,0 2,1 4,6<br />
best-marketing.com
22 INVESTOR investeerimisfondid<br />
ÄRIPÄEV 2. oktoober 2012<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee<br />
reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee<br />
Dow Jones USA<br />
13 479,13<br />
10500<br />
11<br />
ARENGUKOMPASS 2012:<br />
uue ajastu organisatsiooni<br />
arendusmeetodid<br />
Hotell Euroopa<br />
Paadi 5, Tallinn<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUS<br />
16. oktoobril<br />
13500<br />
12750<br />
12000<br />
11250<br />
IGAPÄEVAKEELE<br />
KASUTAMISE<br />
NÄPUNÄITEID<br />
Kuidas kirjutada tekste hästi ja õigesti?<br />
Koolitus annab:<br />
<br />
pressis levinud keelevigu ning sõnastushälbeid<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Koolitus on suunatud kõigile, kes iga päev kirja teel suhtlevad ja<br />
vastutavad ettevõttes kirjalike või suuliste tekstide koostamise eest.<br />
Koolitaja on keeletoimetaja HELVE HENNOSTE<br />
Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee<br />
Koolituse hind on 199 eurot (+ km).<br />
Info ja registreerimine telefonil 667 0100,<br />
e-posti aadressil koolituskeskus@aripaev.ee<br />
www.koolitus.aripaev.ee<br />
4. oktoober 2012<br />
Ootame Teid osa võtma Eesti<br />
Coachingu ja Supervisiooni Ühingu ja<br />
<strong>Äripäev</strong>a koostöös valminud coachingu<br />
ja supervisiooni konverentsist<br />
Arengukompass 2012 – uue ajastu<br />
organisatsiooni arendusmeetodid.<br />
Konverents annab ülevaate uutest<br />
organisatsiooni arendusmeetoditest,<br />
loob selgust koolitus- ja<br />
juhtimismaastikul ning tutvustab<br />
oma ala tipptegijaid. See on<br />
suurepärane võimalus tutvuda<br />
koolitusturul toimuvaga ja leida uusi<br />
koostööpartnereid ning mõttekaaslasi!<br />
Konverentsi hind 249 eurot (+km). Kahe või enama isiku korraga<br />
registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.<br />
Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0020 või<br />
www.seminar.aripaev.ee<br />
01<br />
03<br />
05<br />
07<br />
09<br />
OMX Stockholm<br />
1078,17<br />
+0,31% +0,53% <br />
1200<br />
1100<br />
1000<br />
900<br />
800<br />
11<br />
01<br />
03<br />
FONDID reklaam<br />
Avaron Asset Management 28.09<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,14 3,25 3,19 - 16,63 15,99 11,49 - 23 714 069<br />
Avaroni Privaatportfell B, EUR 12,83 12,83 12,83 - 8,98 8,84 19,46 - 4 328 515<br />
Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,08 10,08 10,08 - - - - - 4 356 537<br />
Compensa Life 27.09<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Kasvuportfell, EUR - - 1,22 - 11,90 9,30 8,60 0,30 4 819 390<br />
Võlakirjaportfell, EUR - - 11,65 - 5,40 7,80 5,40 - 451 015<br />
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.08.2012. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.08.2012.<br />
Danske Capital AS 28.09<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Sampo Pension 25, EUR 0,94 0,95 0,95 1,06 7,60 8,21 4,20 1,85 10 293 934<br />
Sampo Pension 50, EUR 1,08 1,10 1,10 1,54 8,32 9,53 4,21 1,19 138 532 670<br />
Sampo Pension Intress, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
0,86 0,87 0,87 0,68 6,37 6,60 3,98 3,39 3 129 605<br />
Sampo Pension 100 Pluss, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
1,35 1,38 1,36 8,09 11,08 13,93 7,92 2,04 2 843 908<br />
Sampo Pension Intress Pluss, EUR 0,75 0,76 0,75 3,27 7,21 7,06 3,62 0,00 141 838<br />
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.<br />
ERGO Funds 28.09<br />
LHV Varahaldus 28.09<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond L, EUR 1,32 1,33 1,33 2,07 11,01 9,94 6,33 3,15 134 393 713<br />
Pensionifond M, EUR 1,06 1,07 1,07 1,37 9,35 8,41 5,99 5,14 20 705 775<br />
Pensionifond S, EUR 1,15 1,16 1,16 0,81 7,24 6,63 5,60 7,33 31 088 427<br />
Pensionifond XL, EUR 1,11 1,12 1,12 2,26 11,36 9,92 5,65 2,88 32 626 261<br />
Pensionifond XS, EUR 1,06 1,07 1,07 0,74 7,40 6,95 5,96 7,05 7 477 275<br />
Täiendav Pensionifond, EUR 1,23 1,24 1,24 8,17 11,61 10,55 6,52 0,75 4 147 534<br />
LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 8,00 8,08 8,08 13,58 10,50 11,59 5,58 - -<br />
LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 5,11 5,16 5,16 13,64 10,50 11,57 5,57 - 3 836 977<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,75 7,83 7,83 15,18 7,81 6,97 0,68 -6,11 -<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 4,95 5,00 5,00 15,17 7,79 6,95 0,67 - 1 249 220<br />
Nordea Pensions Estonia 28.09<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Nordea Pensionifond A, EUR 0,90 0,91 0,91 2,28 9,07 13,04 5,88 0 42 728 628,28<br />
Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,73 0,73 0,73 2,96 10,16 15,2 0 0 4 556 614,62<br />
Nordea Pensionifond B, EUR 0,86 0,87 0,87 1,53 8,37 10,89 5,14 0 9 550 940,94<br />
Nordea Pensionifond C, EUR 0,81 0,81 0,81 0,80 5,49 6,68 3,88 0 1 816 348,84<br />
Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,06 1,08 1,07 12,50 11 17,64 8,04 0 2 731 690,58<br />
Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,69 0,70 0,70 0,00 6,81 8,8 0 0 421 282,03<br />
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt<br />
5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664<br />
4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee<br />
DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015,<br />
tel 675 2295, faks 675 2895,<br />
funds@sampopank.ee, www.danskecapital.ee,<br />
www.sampopank.ee<br />
ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee<br />
47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,<br />
funds@ergo.ee, www.ergo.ee<br />
AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,<br />
info@gafm.ee, www.gafm.ee<br />
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT<br />
Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,<br />
tel 680 2630, faks 680 2631,<br />
info@gildrealestate.com<br />
www.gildrealestate.com<br />
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,<br />
Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402,<br />
info@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,90 0,91 0,91 0,01 4,54 4,66 3,91 4,32 8 217 339,64<br />
ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,07 1,08 1,08 1,98 7,81 9,47 4,77 0,07 37 191 300,40<br />
ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,60 0,61 0,61 - 6,24 8,44 - - 1 256 839,15<br />
ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,82 0,84 0,83 2,14 8,89 12,26 - - 460 542,80<br />
ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,85 0,87 0,86 2,91 9,72 14,55 - - 504 083,02<br />
ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,80 0,82 0,81 3,95 8,65 13,76 - - 521 426,37<br />
Fondivalitsejad<br />
Maaklerifirmad<br />
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE<br />
Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000,<br />
faks 610 3010 info@compensalife.ee,<br />
www.compensalife.ee<br />
LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,<br />
faks 680 0402<br />
05<br />
07<br />
09<br />
OMX Helsinki<br />
2051,30<br />
2700<br />
2450<br />
2200<br />
1950<br />
1700<br />
11<br />
01<br />
03<br />
09<br />
VERSOBANK EESTI Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel 630 2104<br />
SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,<br />
tel 665 6622, faks 665 6802<br />
05<br />
07<br />
EPI II samba indeks<br />
149,16<br />
+0,74% -0,02% <br />
148<br />
144<br />
140<br />
136<br />
132<br />
09<br />
11<br />
01<br />
45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710<br />
1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee<br />
TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5.<br />
korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200,<br />
faks 667 9201, fond@trigon.ee, www.trn.ee<br />
AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn<br />
15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@<br />
seb.ee, www.seb.ee<br />
SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS<br />
Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,<br />
faks 631 1636, funds@swedbank.ee<br />
www.swedbank.ee/fondid<br />
03<br />
05<br />
07<br />
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC<br />
SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300,<br />
info@mandatumlife.ee,<br />
www.mandatumlife.ee<br />
SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel 631 0310, faks 631 0410
11,4<br />
protsendini tõusis eurotsooni töötuse määr<br />
augustis. Tegu on rekordiliselt kõrge näitajaga.<br />
FONDID reklaam<br />
Mandatum Life 28.09<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Investeeringute haldusteenus:<br />
Turvaline, EUR 112,04 111,48 111,48 - 6,07 7,66 - - -<br />
Konservatiivne, EUR 109,27 108,18 108,18 - 2,90 4,46 - - -<br />
Tasakaalustatud, EUR 108,36 106,76 106,76 - 1,10 2,71 - - -<br />
Progressiivne, EUR 102,87 100,85 100,85 - -1,33 0,51 - - -<br />
Agressiivne, EUR<br />
Investeerimisportfellid:<br />
107,04 104,94 104,94 - -0,85 0,95 - - -<br />
Mandatum Life Fixed Income, EUR 136,79 136,11 136,11 - 6,93 8,72 5,87 - -<br />
Mandatum Life Global Food, EUR 118,97 116,64 116,64 - -9,07 -11,46 3,92 - -<br />
Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 105,16 103,10 103,10 - 5,65 3,15 - - -<br />
Mandatum Life Global Equity, EUR 134,74 132,10 132,10 - 1,68 3,82 2,65 - -<br />
Mandatum Life Europe Equity, EUR 146,20 143,33 143,33 - 5,92 4,93 2,65 - -<br />
Swedbank Investeerimisfondid AS 28.09<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond K1, EUR 0,79 0,80 0,80 2,60 5,47 6,28 3,69 1,38 38 950 971,56<br />
Pensionifond K2, EUR 0,86 0,87 0,87 4,33 7,52 8,01 4,94 -0,62 147 902 456,67<br />
Pensionifond K3, EUR 1,00 1,01 1,01 7,07 9,38 11,72 6,54 -1,61 370 545 035,49<br />
Pensionifond K4, EUR 0,73 0,74 0,74 11,49 11,06 16,15 24 087 407,32<br />
Pensionifond V1, EUR 1,14 1,16 1,15 4,78 8,34 10,22 5,51 -1,91 8 378 582,81<br />
Pensionifond V2, EUR 0,87 0,89 0,88 8,40 9,78 12,91 6,55 -4,20 16 415 147,82<br />
Pensionifond V3, EUR 1,01 1,03 1,02 13,61 11,18 16,23 6,77 -7,55 32 710 882,75<br />
Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,97 4,07 4,01 23,23 3,88 1,94 2,09 -17,04 6 038 986,29<br />
Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,57 7,76 7,64 23,91 25,46 13,92 1,24 -23,44 25 400 822,86<br />
Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,00 3,07 3,03 24,29 16,30 11,50 -7,00 -28,70 7 286 641,98<br />
Fondifond 100, EUR 9,30 9,53 9,39 16,93 12,33 18,61 7,08 -7,07 60 954 560,78<br />
Fondifond 30, EUR 10,67 10,94 10,78 6,46 9,58 10,89 4,82 -0,84 13 889 957,71<br />
Fondifond 60, EUR 10,12 10,37 10,22 10,87 11,08 14,82 6,21 -3,71 50 726 078,80<br />
Venemaa Aktsiafond, EUR 15,21 15,59 15,36 25,98 17,54 21,89 11,19 -9,09 52 465 169,93<br />
AS SEB Varahaldus 28.09<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
SEB Energiline Pf, EUR 0,707 0,714 0,714 2,98 6,52 10,17 7 569 243,71<br />
SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,894 0,903 0,903 0,87 4,76 5,79 4,25 4,58 50 756 478,84<br />
SEB Optimaalne Pf, EUR 0,811 0,820 0,820 1,02 3,71 5,25 3,28 11 137 875,57<br />
SEB Progressiivne Pf, EUR 0,933 0,942 0,942 1,69 5,76 7,30 3,96 -2,78 255 004 458,49<br />
SEB Aktiivne Pf, EUR 0,876 0,894 0,885 13,35 10,54 15,96 6,60 -5,55 13 080 483,92<br />
SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,115 1,137 1,126 3,92 5,18 6,60 4,19 -1,60 9 989 276,91<br />
SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 6,840 6,978 6,909 11,420 11,160 19,230 7,190 -7,870 3 826 657,00<br />
SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,241 8,408 8,325 7,990 9,870 15,410 5,850 -5,510 5 808 368,00<br />
SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,450 10,661 10,555 3,790 9,580 11,930 5,750 0,300 1 052 344,00<br />
SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,803 12,803 12,803 5,510 16,420 15,630 9,080 4,790 61 781 476,00<br />
SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR 9,280 9,468 9,374 13,110 10,630 12,420 5,100 -2,960 2 483 439,00<br />
SEB Kasvufond A, EUR<br />
Vahendatavad Fondid *<br />
6,174 6,299 6,237 22,450 19,110 14,980 2,920 -8,300 13 327 349,00<br />
SEB Guarantee Fund 80, EUR 98,860 99,354 98,860 3,880 -0,330 -1,150 -3,330 - 33 493 094,80<br />
SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,467 1,467 1,467 2,980 9,710 11,580 5,630 4,450 380 230 000,00<br />
SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 127,608 127,608 127,608 3,100 2,870 4,730 5,740 - 88 900 000,00<br />
SEB High Yield Fund, EUR 124,424 125,668 124,424 3,910 10,930 15,420 - - 1 802 190 000,00<br />
SEB Short Bond Fund EUR 1,270 1,270 1,270 0,130 -0,220 -0,100 -0,020 - 50 790 000,00<br />
SEB Strategy Balanced Fund 103,153 103,153 103,153 - 3,270 - - - -<br />
SEB Strategy Defensive Fund 104,065 104,065 104,065 - 2,510 - - - 131 030 000,00<br />
SEB Strategy Growth Fund 102,408 102,408 102,408 - 2,520 - - - -<br />
SEB Strategy Opportunity Fund 102,052 102,052 102,052 - 2,240 - - - -<br />
SEB Global Chance/Risk Fund, EUR 0,760 0,776 0,768 16,010 11,050 20,770 11,270 -1,880 83 460 000,00<br />
SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,669 2,723 2,696 20,470 19,870 16,990 3,390 -8,500 119 470 000,00<br />
SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,505 2,555 2,530 17,320 7,760 -0,320 1,690 -10,440 81 170 000,00<br />
SEB Russia Fund, EUR 9,599 9,793 9,696 25,440 12,110 11,390 8,620 -3,340 278 660 000,00<br />
SEB Ethical Europe Fund, EUR 2,157 2,201 2,179 18,580 15,860 22,850 5,500 -7,180 14 570 000,00<br />
SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR 1147,930 1171,120 1159,525 18,790 14,820 22,990 5,590 -8,000 14 150 000,00<br />
SEB Europe Fund, EUR 3,173 3,237 3,205 18,380 15,820 23,620 6,320 -6,670 165 830 000,00<br />
SEB Nordic Fund, EUR 6,691 6,827 6,759 22,540 20,610 29,270 8,640 -3,450 67 000 000,00<br />
SEB Nordic Small Cap Fund, EUR 165,810 169,160 167,485 21,470 18,900 30,860 - - 39 880 000,00<br />
SEB North America Chance/Risk Fund, EUR 3,802 3,878 3,840 17,600 14,160 23,990 14,610 0,730 179 200 000,00<br />
SEB Japan Chance/Risk Fund, EUR 0,376 0,384 0,380 21,500 -1,940 -0,710 -0,100 -8,670 26 420 000,00<br />
SEB Asia ex. Japan Fund, EUR 6,754 6,890 6,822 18,860 14,140 27,280 13,010 0,770 170 510 000,00<br />
SEB Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR 3,315 3,381 3,348 17,940 23,740 32,770 8,670 -3,280 57 500 000,00<br />
SEB Concept Biotechnology, EUR 46,123 46,584 46,123 20,330 27,730 43,910 - - 100 690 000,00<br />
SEB Medical Fund, EUR 3,233 3,299 3,266 11,300 14,540 24,660 16,230 4,060 23 570 000,00<br />
SEB Asset Selection Fund, EUR 13,470 13,742 13,606 9,950 -5,510 -6,110 -0,680 - 1 309 070 000,00<br />
SEB Key Select, EUR 9,639 9,687 9,639 3,140 0,120 -1,640 -2,300 - 93 300 000,00<br />
SEB Listed Private Equity Fund, EUR 155,658 158,802 157,230 20,170 21,540 22,290 - - 185 650 000,00<br />
* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.06.2012.<br />
Trigon Funds 28.09<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 85,84 88,47 87,59 29,31 -9,18 -13,52 -14,33 2 137 051<br />
Balkani Fond, EUR 12,20 12,64 12,39 29,53 32,08 9,41 0,95 -17,43 6 795 855<br />
Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 160,63 165,55 163,91 23,47 17,07 15,71 3,36 4 153 847<br />
Uus Euroopa Kasvufond, EUR 11,89 12,31 12,07 28,30 11,62 7,74 -5,37 -17,67 1 755 524<br />
Uus Euroopa Väärtusfond, EUR 19,54 20,23 19,84 17,92 20,47 24,45 10,84 -8,21 15 909 648<br />
Venemaa Top Picks Fond, EUR 20,26 20,98 20,57 35,56 8,84 16,02 16,16 -4,24 9 712 951<br />
Trond Grande: USAs on maailma suurim<br />
kinnisvaraturg ja kui me tahame globaalselt<br />
portfelli omada, siis meil peab<br />
olema USA sees.<br />
Norges Bank Investment Managementi asetegevjuhi sõnul investeerib norralaste pensioniraha<br />
koguv 650 miljardi dollariline naftafond USAsse hiljemalt järgmise aasta lõpus.<br />
ROHELINE<br />
RAAMATUPIDAMINE<br />
18. oktoobril 2012<br />
Radisson Blu Hotel Olümpia<br />
Tallinn, Liivalaia 33<br />
AJAKAVA:<br />
9.30 - 9.55 Registreerimine<br />
ja hommikukohv.<br />
9.55 - 10.00 Seminari<br />
avasõnad.<br />
10:00 - 10.45 Euroopa<br />
regulatsioonide mõjust<br />
tingitud muudatused Eesti<br />
arvestuspoliitikas lähiajal<br />
ja keskpikas perspektiivis.<br />
Rahandusministeerium,<br />
ettevõtluse ja<br />
arvestuspoliitika osakonna<br />
juhataja Kurmet Ojamaa<br />
10.45 - 12.00 Roheline<br />
raamatupidamine praktikas.<br />
Alvin, Rödl & Partner<br />
Advokaadibüroo OÜ<br />
advokaat Kaarel Tammar,<br />
Rödl & Partner OÜ juhatuse<br />
liige Heidi Grenman,<br />
Rödl & Partner Audit OÜ<br />
vandeaudiitor Mart Nõmper<br />
12.00 - 13.00 Lõuna.<br />
13.00 - 13.30 Pane tarkvara<br />
ja IT enda heaks tööle!<br />
Directo OÜ müügidirektor<br />
Egon Leego<br />
13.30 - 14.00<br />
E-arvete roll rohelises<br />
raamatupidamises. Itella<br />
Information AS, efektiivsete<br />
finantsprotsesside<br />
konsultant<br />
Rivo Jõepere<br />
14.00 - 14.30 Roheline<br />
mõtteviis ettevõtluses<br />
– mis ja kuidas?<br />
Säästva Eesti Instituut,<br />
Keskkonnakorralduse<br />
programmi juht Harri Moora<br />
Kurmet Ojamaa<br />
Kaarel Tammar<br />
Egon Leego<br />
Harri Moora<br />
Heidi Grenman<br />
Mart Nõmper<br />
Rivo Jõepere<br />
23<br />
ÄRIPÄEVA<br />
SEMINAR<br />
Soodushind registreerimisel kuni 05.10.2012 on 159 eurot (km-ga 190,8 eurot).<br />
Tavahind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee<br />
või telefonil 6670 411. Seminari projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 6670 107.<br />
Viimaseid päevi soodushind!<br />
159 €
<strong>Äripäev</strong><br />
Nr 178 (4597) 02.10.2012<br />
TÕUSJAD<br />
LSR Group<br />
4,81 USD<br />
+3,38%<br />
Kone<br />
55,55 EUR<br />
+3,16%<br />
Autoliv<br />
417,30 SEK<br />
+3,11%<br />
Barclays<br />
220,80 GBp<br />
+2,77%<br />
Credit Suisse<br />
20,45 CHF<br />
+2,61%<br />
RBS<br />
263,60 GBp<br />
+2,57%<br />
Euroopa aktsiaturud<br />
tegid esmaspäeval<br />
kahe nädala suurima<br />
tõusu, kui selgusid oodatust<br />
paremad Hispaania pankade<br />
stressitesti tulemused.<br />
TEGIJA TURUL<br />
Antonis Samaras: Meie partnerid<br />
näevad elluviidavaid muudatusi. Esmalt<br />
peame me tagasi võitma meie<br />
kannatada saanud usaldusväärsuse.<br />
Kreeka peaministri sõnul on riik taastamas enda usaldusväärsust ning uus eelarve on samm selle suunas.<br />
Euroopa kasumite kasv<br />
laseb auru välja<br />
V<br />
aatamata Euroopa Keskpanga<br />
abiga tekkinud kindlustundele<br />
investorite seas, mis saatis regiooni<br />
aktsiate valuatsioonid<br />
2,5 aasta tippu, ootavad analüütikud<br />
Euroopa firmadelt 52% väiksemat kasumikasvu.<br />
Ohumärke on mitmeid.<br />
Viimase nelja kuuga on Euro Stoxx 50 indeks<br />
tõusnud 25%, mis on võrdne läinud kümnendi<br />
kolme suurima ralliga. Indeksi ettevaatav kasumi-hinna<br />
suhe (P/E) on tõusnud 9,5ni, mis on<br />
kõrgeim tase pärast 2010. aasta aprilli. Kuid sellegi<br />
poolest on Euroopa aktsiad odavamad kui USA<br />
omad, sest Standard & Poor’s 500 indeksi 2013.<br />
aasta ettevaatav P/E on praegu 12,5 ning MSCI<br />
Asia Pacific indeksi oma 11,2.<br />
Sellele vaatmata selgub Bloombergi 12 000<br />
osalejaga küsitlusest, et Euroopa firmade järgmise<br />
aasta puhaskasumi kasvuks oodatakse 13%.<br />
Jaanuaris oodati veel 27% kasvu.<br />
Pessimistide sõnul näitavad firmade, nagu<br />
Daimler ja UniCredit, kasumihoiatused kahtlusi<br />
Euroopa majanduse suhtes ning aktsiad on liiga<br />
kiiresti liiga kõrgele tõusnud. Optimistid on<br />
omakorda arvamusel, et Euroopa Keskpanga läinud<br />
kuul välja kuulutatud võlakirjade ostuprogrammi<br />
näol võivad valuatsioonid veelgi tõusta<br />
ning programm annab riikidele võimalusele vähendada<br />
laenukulusid ja säilitada euro.<br />
Langus on tõenäolisem. “Minu peamine nägemus<br />
on selline, et me oleme ühe laine tipus ja<br />
praegu on aeg omada pigem vähem kui rohkem,”<br />
kommenteeris 25. septembril toimunud presentatsioonil<br />
riskifonde haldava Man Groupi tegevjuht<br />
Luke Ellis. “On suur võimalus, et siit me lähme<br />
tagasi alla.”<br />
“Senimaani oleme näinud päris head minekut<br />
kapitaliturgudel, kuid see on põhinenud kvantitatiivsel<br />
leevendamisel ning interventsioonil,”<br />
kommenteeris Saxo Banki aktsiastrateeg Peter<br />
Garnry. “Kui fundamentaalnäitajaid vaadata, siis<br />
need pole järele jõudnud. Langusrisk on tõusupreemiast<br />
suurem,” lisas Garnry.<br />
Ohumärke on, sest eurotsooni töötus on tõusnud<br />
rekordiliselt kõrgele, tööstustoodang kahanenud<br />
ning Saksamaa ärikindlus kukkus septembris<br />
2,5 aasta madalaimale tasemele.<br />
FREDY-EDWIN ESSE<br />
fredy-edwin.esse@aripaev.ee<br />
Senimaani oleme<br />
näinud päris head<br />
minekut kapitaliturgudel,<br />
kuid<br />
see on põhinenud<br />
kvantitatiivsel<br />
leevendamisel ning<br />
interventsioonil.<br />
MÜÜK<br />
Baltika müük<br />
septembriga +10%<br />
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suutis<br />
rõivatootja Baltika septembris müügitulu<br />
kasvatada 10 protsendi võrra. Taas vedasid kasvu<br />
Baltimaad.<br />
Baltika septembri konsolideeritud müügitulu<br />
ulatus 5 144 000 euroni, kasvades eelmise aastaga<br />
võrreldes 10%.<br />
Baltika septembri konsolideeritud jaemüük<br />
ulatus 4 774 000 euroni, mis on 12 protsenti<br />
enam kui eelmise aasta samal perioodil ning mis<br />
saavutati 7% väiksema müügipinnaga. Jaesüsteemi<br />
müügiefektiivsus (müük/m²) kasvas septembris<br />
21%.<br />
Suurimad müügikasvud saavutati Leedus<br />
(+23%), Lätis (+19%) ja Eestis (+13%). Kasvu näitas<br />
ka Ukraina (5%), samas kui jaemüük vähenes Venemaal<br />
(-1%).<br />
Võrreldavate poodide müük ruutmeetrile kasvas<br />
septembris 17%, sealhulgas kasvas Venemaa<br />
26%, Leedu 21%, Läti 20%, Ukraina 14% ja Eesti<br />
12%. Kohalikus valuutas suurenes võrreldavate<br />
poodide müük Venemaal 21% ning Ukrainas 6%<br />
võrreldes eelmise aasta septembriga.<br />
Üheksa kuu kokkuvõttes ulatusid Grupi müügitulud<br />
40 133 000 euroni, kasvades eelmise aasta<br />
sama perioodiga võrreldes 6%, sealhulgas jaemüük<br />
oli kokku 37 139 000 eurot (+5%) ja hulgimüük<br />
2 352 000 eurot (+7%).<br />
DIIL<br />
Nokia ja Oracle<br />
löövad käed<br />
Nokia teatas eile lepingu sõlmimisest tarkvaragigandiga<br />
Oracle, kelle kliendid saavad ligipääsu<br />
Nokia kaarditeenustele.<br />
Soome mobiiltelefonitootja Nokia, kes 2007.<br />
aastal ostis maailma suurima digikaartide firma<br />
Navteq, on otsimas võimalusi laiendada äri, mille<br />
tulemusel on hiljuti löödud käed Grouponi ning<br />
Amazon.com-iga, kirjutas Wall Street Journal. Lisaks<br />
on Nokial koostööleping Yahooga.<br />
Oracle on maailma suuruselt kolmas tarkvarafirma,<br />
kuid müüb äriklientidele ka raudvara.<br />
Firma näeb tehingut võimalusena integreerida<br />
oma toodetesse võimekat kaardisüsteemi.<br />
OMX TALLINN<br />
52 nädalat<br />
Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja<br />
lisanimekirja aktsiate liikumisi.<br />
668,52<br />
700<br />
650<br />
600<br />
550<br />
500<br />
11<br />
01<br />
03<br />
LANGEJAD<br />
05<br />
+0,05% <br />
Outokumpu<br />
0,77 EUR<br />
-7,47%<br />
Ruukki<br />
0,46 EUR<br />
-4,17%<br />
Baidu<br />
113,77 USD<br />
-2,67%<br />
Comptel<br />
0,39 EUR<br />
-2,50%<br />
AMD<br />
3,29 EUR<br />
-2,37%<br />
09<br />
Rapala<br />
4,90 EUR<br />
-2,00%<br />
2009. aastal põhjustas<br />
purjus toorainemaakler<br />
naftahinna<br />
1,50dollarilise tõusu, millega<br />
nafta hind kerkis 8 kuu tippu.<br />
07<br />
perioodi kõrgeim 686,20<br />
perioodi madalaim 513,18
Change language