You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TEHING<br />
Hääl müüs<br />
Leedu<br />
jäätmekäitleja<br />
Ärimees HEITI HÄÄLE firma Alexela<br />
Energia müüs maha eelmisel<br />
aastal Leedus omandatud Veolia<br />
tütarfirma. 3<br />
Kolmapäev, 10. aprill 2013<br />
nr 69 (4726) 2,50 eurot<br />
KINNISVARA<br />
Salapärased investorid<br />
Rävala puiesteel<br />
Endise Hoiupanga peahoone ostnud firma on Hollandis registreeritud, kuid d kommenkommentaare nad anda ei soovi, ütles ostjat esindav Capital Mill OÜ partner MARKO O KULL. 6–7 6–7<br />
EUR/USD<br />
1,3011<br />
USD/EUR<br />
0,7684<br />
Mööblitootjate<br />
Ameerika mäed<br />
KOHTUVAIDLUS<br />
Sensitiivi usaldamine<br />
jättis varast ilma<br />
Juveelikaupluste keti omanik Sergei<br />
Bindes kirjutas maksuameti<br />
hirmus kogu oma vara sensitiiv<br />
Stammi nimele ja jäi hilisemate<br />
kohtuvaidluste ajal kogu oma rikkusest<br />
ilma. 11<br />
INVESTOR<br />
Wall Street ootab<br />
kvartalitulemusi<br />
<strong>Äripäev</strong> annab ülevaate, mida<br />
ootab Wall Street USA S&P 500 indeksisse<br />
kuuluvate ettevõtete esimese<br />
kvartali tulemustest. Siiski<br />
on tulemuste tõlgendamisväärtus<br />
ajaga kahanenud. 16–17<br />
EHITUS<br />
Energiatõhusus<br />
aitab raha säästa<br />
Energiatõhususe miinimumnõuete<br />
eesmärk on anda hoone kasutajale<br />
parimaid juhendeid, kuidas<br />
on võimalik raha kokku hoida.<br />
Nõuded peaksid olema jõukohased.<br />
12–13<br />
EUR/SEK<br />
8,3771<br />
KOLUMN<br />
NordPool<br />
56,39<br />
Eelmisel aastal olid edukamad need mööblitööstused, kes mõni aasta tagasi<br />
otsustasid kindlana tunduva Skandinaavia kõrval minna ka idaturule. 2, 4–5<br />
Euribor<br />
0,328%<br />
STANDARDI juhi ja<br />
suuromaniku Enn<br />
Veskimägi sõnul<br />
suutis ettevõte<br />
mullu käivet<br />
kasvatada ning<br />
kasumit teenida.<br />
FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
Minu ettepanek oleks kärpida<br />
riigikogu liikmete palka kaks<br />
korda.<br />
ASi <strong>Äripäev</strong> peadirektor Igor Rõtov soovitab rahvaesindajatel olla oma rahvaga<br />
solidaarsem. 14
2 TOIMETUS<br />
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Alo Merilo, tel 667 0182, e-post alo.merilo@aripaev.ee<br />
REPLIIK<br />
Eesti vajab oma Thatcherit<br />
Margaret Thatcher lahkus areenilt, kuid jääb poliitikasse<br />
veel kauaks edasi. Briti esimese naispeaministri surm<br />
tuletab ka meelde, et Eesti on jäänud üheks vähestest demokraatlikest<br />
riikidest, kus pole veel kordagi leitud riigipeaks<br />
või valitsusjuhiks sobivat naist. Kurb ja mõtlemapanev.<br />
PÄEVA FAKT<br />
87<br />
AUVÄÄRSET AASTAT vana oli esmaspäeval insuldi tõttu meie<br />
seast lahkunud Margaret Thatcher. Briti esimene ja siiani ainus<br />
naispeaminister (aastail 1979–1990) aitas lammutada<br />
raudset eesriiet ja muutis ka oma kodumaa reformidega “Euroopa<br />
haigest mehest” edukaks majanduseks.<br />
AJALOO ILU<br />
Poolakate lennuõnnetuse<br />
järel purskas vulkaan<br />
10. aprill 2010. Poola presidenti Lech Kaczynskit ja paljusid<br />
kõrgeid riigitegelasi Venemaale viinud Tupolev Tu-154-tüüpi<br />
lennuk kukkus 2 km enne Smolenski lennuvälja alla. Kõik<br />
lennukis olnud 96 reisijat ja meeskonnaliiget said surma.<br />
Lennukis oli 85-liikmeline Poola delegatsioon, kes oli teel<br />
mälestama 70 aasta möödumist Katõni massimõrvast. Koos<br />
president Kaczynskiga said surma Poola keskpanga juht<br />
Slawomir Skrzypek, Poola armee peastaabi ülem Frantiszek<br />
Gagor, presidendi abikaasa Maria ning mitu kõrget Poola<br />
riigitegelast. Smolenskis maandumist alustanud lennuk<br />
kaldus tihedas udus kursilt kõrvale, riivas puude latvu ning<br />
purunes kokkupõrkel maapinnaga täielikult.<br />
18. aprillil 2010 toimus Krakowis presidendi Kaczynski ja<br />
tema abikaasa riiklik matus. Väliskülaliste saabumist matusele<br />
takistas 14. aprillil purskama hakanud Eyjafjallajökulli<br />
vulkaan, mis paiskas taevasse niisuguse hulga vulkaanilist<br />
tuhka, et kogu Euroopas tühistati lennureisid. Siiski ei lükatud<br />
matust edasi ja see toimus nagu ette nähtud, kuigi väliskülalisi<br />
saabus tavalisest vähem.<br />
Hetkeseis. Vulkaan Islandil praegu ei purska. Vaidlused<br />
Smolenski lennuõnnetuse põhjuste üle pole Poola ja Venemaa<br />
vahel siiski lõplikult vaibunud.<br />
HOMME<br />
Mis tuleks enne välismaale tööle minemist<br />
endale selgeks teha?<br />
LOE ÄRIPÄEVAST<br />
RAAMATUPIDAMISTEENUSED<br />
Algdokumendist-aastaaruandeni<br />
RP-TEENUSED OÜ<br />
Tallinn, Saagi 4a www.rpteenused.eu<br />
tel 538 42 541 rpteenused@rpteenused.eu<br />
VÕLGLASED<br />
SOOMES?<br />
Kiirhagiavalduste esitamine tasumata<br />
arvete alusel. Nõustamine eesti keeles.<br />
Mauren OÜ Seppo Maunula<br />
info tel 55 64 64 74, seppo@mauren.ee<br />
RAUDNE leedi Margaret<br />
Thatcher<br />
(1925–2013) võitis<br />
igal rindel: nii<br />
Falklandi saared,<br />
IRA terroristid kui<br />
ka terve külma<br />
sõja.<br />
Osakoormate vedu<br />
tagaluukautodega<br />
TALLINN–<br />
HELSINKI–TALLINN<br />
Enne kl 12 tellitud veos<br />
järgmisel tööpäeval sihtkohas!<br />
tel: +372 505 5074<br />
info@mltransport.ee<br />
www.mltransport.ee<br />
JUHTKIRI<br />
TEGIJA<br />
Toomas Annus<br />
paneb tasku 2,5 miljonit<br />
Venemaal on kõik suurem,<br />
ka turg ja kaupmehe ahvatlus<br />
K aubandussuhted<br />
Eesti ja Venemaa<br />
vahel on praegu kõige<br />
paremas seisus viimase<br />
paarikümne aasta jooksul,<br />
kuid loomulikult võiksid<br />
need olla senisest veelgi intensiivsemad.<br />
Kapitalil kas on või ei ole rahvust, oleneb,<br />
kellelt küsida, kuid kaubal ei ole kindlasti poliitilisi<br />
vaateid. <strong>Äripäev</strong>a hinnangul ei peaks<br />
me ka kartma, et käies järjest tihedamini läbi<br />
Venemaaga, müüksime me ruttu maha oma<br />
iseseisvuse või rahvusliku väärikuse. Nõustugem<br />
peaminister Andrus Ansipiga, kes ütles<br />
sel nädalal pärast kohtumist Venemaa peaminister<br />
Dmitri Medvedeviga, et Eesti peaks jääma<br />
suhetes Venemaaga pragmaatiliseks.<br />
Nakkav edu. Kui vaadata kõigest numbreid,<br />
siis annavad need põhjust entusiasmiks. Meie<br />
majandussuhted idanaabriga on viimasel ajal<br />
väga kiiresti arenenud. Kui aastal 2000 oli Venemaa<br />
osakaal Eesti koguekspordis 2,4%, siis<br />
möödunud aastal juba 12% ning mõnel kuul<br />
isegi 16%. See paistab muu Euroopaga võrreldes<br />
lausa tormilise arenguna. Kuid edust ohtliku<br />
sõltuvuseni piisab teinekord ka paarist märkamatust<br />
sammust.<br />
Venemaal kauplemises tuleb meil mitmes<br />
mõttes õppida Soome kogemusest. Jah, Vene<br />
turistide raha oskavad nad meist paremini<br />
enda juurde meelitada. Kuid põhjanaabrite<br />
kõige olulisem (loe: valusam) kogemus oli<br />
1990ndate aastate lama – majanduskriis, mille<br />
põhjustas muidu hästi toiminud turumajanduse<br />
tingimustes aja jooksul tekkinud liigsõltuvus<br />
idapoolsest turust, mis maksis kätte<br />
siis, kui see turg ühel hetkel kokku kukkus.<br />
Pole halba ilma heata, ütleksid skeptikud,<br />
sest Eesti ja Venemaa kaupmeeste entusiasmi<br />
pärsib kramplikum läbikäimine poliitikute<br />
tasandil. Poliitikute liigne naaberriigi-sõbralikkus<br />
või -vaenulikkus on olulised kaardid,<br />
Kui aktsionäride üldkoosolek kinnitab Merko<br />
Ehituse dividendi 30 senti aktsia kohta,<br />
võtab suuromanik Toomas Annus ettevõttest<br />
omanikutulu 2,497 miljoni eurot talle kuuluva<br />
ASi Riverito kaudu. Merko Ehitus teatas eile,<br />
et nõukogu kiitis heaks juhatuse koostatud 2012.<br />
Venemaal<br />
kauplemises<br />
tuleb<br />
meil mitmesmõttes<br />
õppida<br />
Soome<br />
kogemusest.<br />
Jah,<br />
Vene turistide<br />
raha<br />
oskavad<br />
nad meist<br />
paremini<br />
enda juurdemeelitada.<br />
aasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga.<br />
Teine suurem aktsionär Tõnu Toomik saaks<br />
dividendina 482 000 eurot. Kokku läheks väljamaksmisele<br />
5,319 miljonit eurot. Ettevõte teatas,<br />
et kui tulevikus läheb kõik plaanipäraselt, on<br />
oodata veelgi kopsakamaid dividende.<br />
ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA<br />
mida ei jäeta kummagi riigi sisepoliitikas välja<br />
mängimata. Teatud mõttes on meie parlamendierakonnad<br />
rohkem välispoliitika pantvangis<br />
kui ekspordivõimelised ettevõtted. Niisamuti<br />
seisab piirileppe sõlmimine ja viisarežiimi<br />
lihtsustumine eelkõige Venemaa, Eesti<br />
ja muu Euroopa poliitikute populistlike huvide,<br />
mitte ärimeeste soovimatuse taga.<br />
Arvestatud riskid. Ettevõtjate huvides tuleb<br />
Eestil arendada majandussuhteid kõikide riikidega.<br />
Et Eestis oleks rohkem häid töökohti<br />
ja rohkem kõrgema lisandväärtusega tööd,<br />
selleks tuleb lisaks suurele Euroopa ja USA turule<br />
hoida teravam silm peal ka järgmiste aastakümnete<br />
uutel potentsiaalsetel majandustõmbekeskustel<br />
Aasias ja Venemaal. Kuid samas,<br />
teame miljonilise rahvana omast käest,<br />
et viie miljoni elanikuga Peterburi on siinsamas,<br />
võiks öelda kiviga visata. Peterburi ja<br />
Moskva elanike ostuvõime on oluliselt kõrgem<br />
muust Venemaast ning teeb nad lähiturgudena<br />
Eestile väga atraktiivseteks. Selle kivi,<br />
et “Leningradi oblastis” kõlab endiselt ametlikult<br />
ühe verise diktaatori nimi, jätab pragmaatiline<br />
ettevõtja targu mainimata ning<br />
naabri kapsaaeda viskamata.<br />
Pragmaatilist suhtumist ida suunal võib<br />
nimetada ka teise nimega: otstarbekas kavalus,<br />
kui laenata sõnu TÜH Piimaühistu E-Piim<br />
juhatuse esimehelt Jaanus Murakaselt. E-Piim<br />
tahab tänavu suurendada Venemaa ekspordi<br />
osa kolmandikuni. See võiks Murakase sõnul<br />
olla ettevõtte jaoks ka Vene turu mahu piir<br />
ja edaspidi üritaks E-Piim müüa idanaabrile<br />
rohkem kõrgema lisandväärtusega tooteid.<br />
Toimetuse hinnangul sobib see hea reegel<br />
ka teistele ettevõtetele. Olgu siis veerand või<br />
kolmandik, aga enamikku munadest ei maksa<br />
panna ühte korvi ning sõltuvuses ühest<br />
või teisest välisturust – näiteks Venemaast – ei<br />
maksa minna üle märkamatu ohupiiri.
ÜTLES<br />
Tõnu Laigu: Kui ei oska autot juhtida,<br />
siis tundub autojuhtimine ülikeerukas,<br />
kui aga oskad, siis pole autojuhtimine<br />
probleem.<br />
QP Arhitektide juht energiatõhususe miinimumnõuete rakendamise kohta. LOE LÄHEMALT LK 13<br />
Alexela Energia müüs<br />
Leedu jäätmekäitlusäri<br />
LAURA MALLENE<br />
laura.mallene@aripaev.ee<br />
Alexela Energia müüs läinud<br />
aasta juulis Veolialt omandatud<br />
Leedu jäätmekäitlusjaamad.<br />
Möödunud aastal teatas Alexela<br />
Energia, et globaalse keskkonnalahenduste<br />
pakkuja Veolia<br />
Environnementi tütarfirma<br />
müüs jäätmete kogumise ja käitlemisega<br />
seotud äritegevuse Eestis<br />
ja Leedus Alexelale. Nüüd otsustas<br />
Alexela Leedu ärid maha<br />
müüa.<br />
Kauge majandada. Alexela<br />
Energiale kuuluva ASi Eesti<br />
Keskkonnateenused juhatuse<br />
liige Argo Luude kinnitas <strong>Äripäev</strong>ale<br />
tehingut, kuid sõnas, et<br />
detaile kommenteerib Alexela<br />
Energia nõukogu esimees Heiti<br />
Hääl. Hääl tunnistas, et Leedu<br />
mahamüümise variant oli<br />
kaalumisel juba kogu komplekti<br />
ostes. “Leedu pole meie koduturg<br />
ning sealne ettevõte oli liiga<br />
väike kauge maa tagant juhtimiseks-toimetamiseks.Seetõttu<br />
müüsimegi,” ütles Hääl e-kirja<br />
vahendusel.<br />
“Eestis sobib jäätmekäitluse<br />
äri meie portfelli ja seda maha<br />
müüa plaanis ei ole rohkem<br />
kui vähemusosalus juhtkonnale,<br />
mida oleme avalikustanud juba<br />
käesoleva aasta alguses Alexela<br />
Grupi pressikonverentsil,”<br />
lisas Hääl<br />
Osapooled teatasid eelmise<br />
aasta 27. juulil, et Veolia Environnementi<br />
tütarfirma Veolia<br />
Propreté sõlmis jäätmete kogumise<br />
ja käitlemise alase Eesti ja<br />
Leedu äritegevuse müügilepin-<br />
President Toomas Hendrik Ilves<br />
esitas Eesti Panga nõu kogu<br />
esimehe kandidaadiks Mart<br />
Laari ja riigikohtu esimehe<br />
kandidaadiks Priit Pikamäe.<br />
President Toomas Hendrik<br />
Ilves saatis riigikogule ettepaneku<br />
nimetada Eesti Panga<br />
nõukogu esimeheks senine<br />
parlamendi liige, endine pea- ja<br />
kaitseminister Mart Laar ning<br />
riigikohtu esimeheks senine riigikohtu<br />
kriminaalkolleegiumi<br />
esimees Priit Pikamäe.<br />
“Erakonnapoliitikast eemaletõmbunud<br />
Mart Laar, kahekordne<br />
peaminister ning Eesti edule<br />
aluse pannud majandusreformide<br />
üks autoreid on visa ja tahtejõuline,<br />
õige inimene töötama<br />
euroalasse jõudnud Eesti keskpanga<br />
nõukogu esimehena,” ütles<br />
Ilves.<br />
ALEXELA Energia nõukogu esimees Heiti Hääl tunnistas, et Leedu<br />
ettevõtte mahamüümine oli kaalumisel juba selle ostmise ajal.<br />
FOTO: RAUL MEE<br />
gu Alexela Energiaga, kes valiti<br />
ostjaks konkursi käigus mitmete<br />
Põhja-Euroopa potentsiaalsete<br />
investorite seast.<br />
Laienemine Leedus. Leedus<br />
omandas Alexela Energia möödunud<br />
aastal UAB Veolia Environmental<br />
Services Lietuva koos<br />
tütarfirmaga UAB Veolia Environmental<br />
Services Klaipeda.<br />
Vastavalt poolte kokkuleppele<br />
oli tehingu maksumus konfidentsiaalne.<br />
<strong>Äripäev</strong>ale ütles<br />
Heiti Hääl eelmisel aastal, et tehingu<br />
maksumus oli vähem kui<br />
25 miljonit eurot.<br />
Ostja oli Veoliaga varem seotud<br />
ettevõte Latvian Vides inves-<br />
ticija LT, teatas Bonnieri ingliskeelne<br />
uudiskiri News2biz. Ettevõte<br />
kuulub nüüd Guntars Kokorevicsile.<br />
2012. aastal omandas<br />
Kokorevics 51% Veolia jäätmekäitlusettevõttest<br />
Veolia vides<br />
serviss, mis on suuruselt teine<br />
jäätmekäitlusettevõte Riias.<br />
“Vilniuse üksus on väike,<br />
sellel on vaid 7 protsenti linna<br />
prügi ärist. Endine Veolia Riia äri<br />
on 4–5 korda suurem,” ütles Kokorevics<br />
news2bizile. Ostutingimused<br />
olid Kokorevicsi sõnul<br />
head, edasised plaanid näevad<br />
ette jäätmekäitlusärile uue strateegia<br />
väljatöötamise. “Me võime<br />
otsustada Vilniusesse jääda<br />
ja laieneda, või äri loovutada.”<br />
Ilves esitas Laari Eesti Panga<br />
nõukogu juhi kandidaadiks<br />
KUI riigikogu nõustub<br />
presidendi ettepanekuga ja<br />
nimetab Mart Laari Eesti Panga<br />
nõukogu esimeheks, lahkub ta<br />
parlamendiliikme ametist. FOTO:<br />
VEIKO TÕKMAN<br />
Senise Eesti Panga nõukogu<br />
esimehe Jaan Männiku viieaastane<br />
ametiaeg lõpeb tänavu<br />
12. juunil.<br />
“Õigusteaduste doktor Priit<br />
Pikamäe on väga tugeva akadeemilise<br />
tausta ja suure kohtunikutöö<br />
kogemusega noorema<br />
põlvkonna jurist. Enne riigikohtuniku<br />
ametit on ta töötanud nii<br />
kodakondsus- ja migratsiooniametis,<br />
välisministeeriumis kui<br />
ka justiitsministeeriumis ning<br />
siis juba Tallinna linna- ja ringkonnakohtus.<br />
See kõik kokku on<br />
tugev isiklik professionaalne tagala,<br />
millele riigikohtu uus esimees<br />
toetuda saab,” ütles president<br />
Ilves.<br />
Senise riigikohtu esimehe<br />
Märt Raski volitused lõpevad tänavu<br />
12. septembril.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Eesti ELi<br />
suurim<br />
kärpija ja<br />
koondaja<br />
Viimase majanduskriisi kõrghetkel<br />
olid Euroopa Liidu liikmesriikide<br />
võrdluses kõige<br />
suuremad töötajate palkade<br />
kärpijad ja koondajad Eesti<br />
tööandjad, selgus eile Tartu<br />
ülikooli majandusteaduskonnas<br />
kaitstud Kerly Espenbergi<br />
doktoritööst.<br />
Kui Euroopa Liidus kaotas<br />
keskmiselt oma palgast kas või<br />
mõne sendi veidi alla 2% töötegijatest,<br />
siis Eestis pidi palgakärpega<br />
leppima kolmandik töötegijatest.<br />
Teist sellist riiki, kus 14%<br />
ettevõtetest kasutas põhipalgakärbet<br />
ja 25% tulemuspalgakärbet,<br />
Euroopas pole, vahendasid<br />
ERRi raadiouudised.<br />
Eesti tööandjad olid ka kõige<br />
agaramad koondajad, selgus<br />
doktoritööst. Eestis koondas töötajaid<br />
iga neljas ettevõte. Vaid<br />
Tšehhis koondati rohkem.<br />
LÜHIDALT 3<br />
Tule ja teeme koos finantsmudelid täiuslikuks!<br />
FINANTSANALÜÜTIK<br />
Analüütikuna teostad ärianalüüsi ning osaled<br />
finantsmudelite koostamises ja täiustamises.<br />
Täidad olulist rolli uute arendusprojektide<br />
juurutamisel ning pakud tuge ettevõtte<br />
juhtidele äriliste otsuste langetamisel.<br />
Osaled Eesti Energia kontserni strateegilise<br />
planeerimise ning tulemuslikkuse mõõtmise<br />
protsessis.<br />
Eesti Energia on rahvusvaheline energiafirma ja<br />
Eesti hinnatuim tööandja, kes annab tööd ligi 8000<br />
inimesele. Oleme ettevõte, kus igaühel on võimalik<br />
teostada midagi suurt.<br />
energia.ee/tule<br />
ARIPAEV.EE<br />
10. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
AS Graanul Invest on bioenergeetika arendamisega ja<br />
taastuvenergia tootmisega tegelev ettevõte, mis alustas oma<br />
tegevust 2003. aastal. Ettevõte on kiiresti arenenud ja tänaseks<br />
kasvanud Baltimaade suurimaks puidugraanulite tootjaks ning on<br />
tõusnud Euroopas tootmismahult 2. kohale.<br />
Otsime väga hea itaalia keele oskusega<br />
müügiassistenti<br />
Müügiassistendi peamiseks tööülesandeks on müügijuhi abistamine<br />
müügilepingute koostamisel ja nende täitmisel ning müügi-<br />
tulemuste jälgimisel ja analüüsimisel. Müügiassistent peab olema<br />
valmis tegutsema muutuvas keskkonnas, oskama toimida paind-<br />
likult ja loominguliselt vastavalt olukorrale ja kliendi vajadustele.<br />
Oled sobiv kandidaat kui valdad väga heal tasemel itaalia ja inglise<br />
keelt. Kasuks tuleb ka vene ja saksa keele oskus ning eelnev<br />
müügitöökogemus. Oluliseks peame sinu sõbralikku ja positiivset<br />
suhtumist nii töösse kui inimestesse.<br />
Pakume omalt poolt huvitavat ja<br />
mitmekesist tööd ning selle eest<br />
ka konkurentsivõimelist töötasu.<br />
Töökoht asub Tallinnas<br />
CV palume saata<br />
hiljemalt 30.aprilliks<br />
e-postiga: info@graanulinvest.com
4 KAANEL Rolf Relander: Loodame, et mõne aasta<br />
pärast on Venemaa turg sama tähtis kui mõne<br />
Skandinaavia riigi turg praegu.<br />
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eee<br />
MULLU oma<br />
tegutsemisajaloo<br />
parima<br />
tulemuse<br />
teinud Kitman<br />
Thulema juhi<br />
Ilo Rannu sõnul<br />
on käive<br />
kasvanud ka<br />
tänavu esimeses<br />
kvartalis.<br />
FOTO: MIHKEL<br />
MARIPUU/POSTI-<br />
MEES/SCANPIX<br />
TOOTMINE<br />
Ameerika<br />
mäed<br />
mööblitööstuses.<br />
Vene ja Saksa<br />
turg aitasid<br />
mõõnast üle<br />
Pehmet mööblit tootva Bellus Furnituri juhatuse liikme sõnul aitab suur Vene turg tasakaalustada kõikumisis<br />
Euroopa turul<br />
ALYONA STADNIK<br />
alyona.stadnik@aripaev.ee<br />
Eesti mööblitootjatel oli mullu tõusude ja mõõnade<br />
aasta – kehvemini läks koduturule või<br />
Skandinaaviasse tootjatel, edukamad olid aga<br />
tööstused, kes mõni aasta tagasi suunasid oma<br />
tähelepanu Venemaa ja Saksamaa turule.<br />
Hotellide ja büroode sisustamisega tegelev<br />
Standard kasvatas möödunud aastal eksporti võrreldes<br />
2011. aastaga 86%. “Oleme kasvavas trendis<br />
ning kasumis, eelmise aasta käive oli üle 12 miljoni<br />
euro,” lausus ASi Standard juhatuse esimees ja<br />
suuromanik Enn Veskimägi. Üle-eelmisel aastal<br />
oli ettevõtte käive üle 11 miljoni euro.<br />
Standard ekspordib oma toodangut Euroopast<br />
Lääne-Aafrikani. “Majanduslangusega Eesti<br />
turg kukkus, ja sinna, kuhu see kukkus, sinna see<br />
ka jäi. Mingit aktiviseerumist pole olnud. Büroode<br />
sisustamine on meile oluline, kuid kuna see on<br />
suures osas tänu ELi toetustele avaliku sektori turg,<br />
siis seal meil kõige paremini ei läinud,” iseloomustas<br />
Veskimägi eelmist aastat.<br />
Standardit aitab köögimööbel. Büroomööbli kehva<br />
müüki aitavad Standardil veidi siluda köögimööbli<br />
suurprojektid. “Köögimööbli kliendid on<br />
suured peatöövõtjad. Suuremate projektide nišš<br />
ongi meid elus hoidnud. Hotellidel on kirjutamata<br />
reegel, et kaheksa-üheksa aasta tagant vahetatakse<br />
hotelli sisustus välja – hotelli külalise jaoks<br />
peab alati olema värske sisustus. Meid ongi pääst-<br />
nud see, et kaksteist aastat tagasi läksime hotelliturule,”<br />
rääkis Veskimägi.<br />
Standard on alates 2002. aastast sisustanud üle<br />
120 hotelli kuueteistkümnes riigis. “Kahte ühesugust<br />
hotelliprojekti pole olnud, iga hotell on unikaalne<br />
ja kordumatu,” märkis Veskimägi. Ta lisas,<br />
et ettevõtte nimi on küll Standard, mis eeldaks kataloogimööbli<br />
müüki, aga 75% toodangust oli mullu<br />
projektmööbel. Põhiliselt sisustatakse nelja- ja<br />
viietärnihotelle.<br />
Bellus loodab Vene turule. Pehme mööbli tootja<br />
Bellus Furnitur pehmendab käibe vähenemist Venemaa<br />
turu abil. “Eelmisel aastal alustasime eksporti<br />
Venemaale, mis liigub teises rütmis, Euroopa<br />
majandus seda turgu ei mõjuta,” ütles Bellus Furnitur<br />
OÜ juhatuse liige Rolf Relander.<br />
Eelmisel aastal ei õnnestunud Bellusel käivet<br />
kasvatada, käibenumber tuli üle 27 miljoni euro.<br />
Bellus Furnituri juhid usuvad, et Venemaa turu<br />
osatähtsus kasvab veelgi. “Venemaa on suur<br />
riik ning saab tasakaalustada Euroopa tsüklilisust.<br />
Loodame, et mõne aasta pärast on Venemaa turg<br />
sama tähtis kui mõne Skandinaavia riigi oma praegu,”<br />
nentis Relander. Kuna Venemaal on tegutsetud<br />
lühikest aega, siis on Vene turu osatähtsus Bellus<br />
Furnituri jaoks protsentuaalselt väiksem võrreldes<br />
Soome või Rootsiga.<br />
Selle aasta müüki on Relanderi sõnul keeruline<br />
prognoosida, kuna selgeid lahendusi veel ei ole.<br />
“Viimastel aastatel on mööblisektoris olnud käibe<br />
kasvatamine keeruline ning edasine sõltub palju<br />
sellest, millistes toonides euroalast ja Euroopa majandusest<br />
räägitakse,” tõdes ta.<br />
Skandinaavia ja Kesk-Euroopa lõpptarbijad on<br />
praegu äraootaval seisukohal. “Seda näitavad ka
165<br />
miljonit eurot oli mullu mööblitootjate<br />
liidu liikmete kogukäive,<br />
jäädes aasta varasemaga samasse<br />
suurusjärku.<br />
Võrdlus<br />
Belluse hoog rauges, Standard ja Kitman Thulema said tuule tiibadesse<br />
mööblitööstuste käive mln eurodes<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
27,63<br />
ALLIKAS: ETTEVÕTTED, ÄRIPÄEV<br />
KAHANES<br />
KASVAS, ÜLE 12 MLN<br />
kasum eurodes 2010 2011<br />
Bellus Furnitur OÜ 3 926 223 1 517 743<br />
Standard AS -960 814 202 299<br />
Kitman Thulema AS -193 537 868 863<br />
Jalax AS 30 164 11 978<br />
7,77<br />
kahanes 5–7%<br />
2006 2011 2012 2006 2011 2012 2006 2011 2012 2006 2011 2012<br />
Bellus Furnitur OÜ Standard AS Kitman Thulema AS Jalax AS<br />
Kommentaar<br />
Suured firmad on väga hästi Venemaal jala ukse vahele saanud<br />
AIN TATS,<br />
Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor<br />
autotööstuse numbrid. Kui majandusväljavaated<br />
on udused, siis kliendid ei tõtta ostma ei uut mööblit<br />
ega ka uusi autosid,” rääkis Relander.<br />
Lisaks Vene turule üritab Bellus Furnitur mahte<br />
kasvatada Saksamaa abil ning varsti üritatakse<br />
ka Belgia turule minna. “Aga ei saa unustada meie<br />
naaberriike, sest see on meie põhiturg,” viitas Relander<br />
ka Skandinaavia turu olulisusele.<br />
Jalaxile Skandinaavia turg siinsest närvilisem.<br />
Metallmööbli valmistaja Jalax ASi juhatuse liige<br />
ning omanik Peeter-Aleksander Allik ütles, et neil<br />
läheb Skandinaavia turul ebakindlalt ja turg on<br />
käitunud arusaamatult. “Eksport moodustab üle<br />
90% ja sõltume suures osas Skandinaaviast. Kokkuvõtlikult<br />
läheb nagu igal pool,” märkis ta.<br />
Ta lisas, et võrreldes Eestiga on Skandinaavia<br />
turg praegu närvilisem. “Mulle tundub, et Skandinaavias<br />
on närvid nõrgemad kui meil. Kui räägitakse<br />
millestki, mis võib juhtuda, siis selle jutu<br />
mõju avaldub seal kiiremini. Kuigi midagi ei<br />
ole veel juhtunud, siis ikkagi tõmmatakse tagasi,”<br />
selgitas Allik.<br />
Mullu kukkus ettevõtte käive võrreldes 2011.<br />
aastaga, kui käive oli üle 7 miljoni euro. “Kuni<br />
augustini oli käibe kasv umbes 15%, viimased neli<br />
kuud olid nõrgad ning käive kukkus umbes 5–7%.<br />
See langus tuli ootamatult,” märkis Allik.<br />
Sellel aastal üritatakse ekspordivõimalusi laiendada.<br />
“Oleme ka varem tegutsenud Suurbritannias<br />
ja püüame sinna nüüd tagasi minna. Ka Skandinaavias<br />
tuleb sel aastal kliendibaasi laiendada,”<br />
rääkis Allik.<br />
“Kuskil meid ei oodata, seetõttu tuleb ennast<br />
jälle nähtavaks teha. Kuna müük käib tõusude ja<br />
mõõnadega, siis on ka raske kiiresti reageerida<br />
Venemaa ja Saksamaa on<br />
need turud, kuhu Eesti<br />
mööbli tööstused on viimased<br />
kaks aastad püüdnud siseneda.<br />
Oleme viimased kaks<br />
aastat käinud ka väga intensiivselt<br />
Saksamaal Kölnis toimuval<br />
Kesk- Euroopa suurimal mööb-<br />
11,45<br />
limessil Imm Cologne. Tahtsime<br />
minna ka Inglismaale, aga<br />
sellega sai pilt selgeks – see turg<br />
ei ole praegu meie jaoks.<br />
Suured firmad on väga hästi<br />
Venemaa turul jala ukse vahele<br />
saanud. Liidu liikmetel on ka<br />
käibed kasvanud just tänu Vene<br />
turule. Mööblitootjate liidu<br />
liikmete mullune käive oli 165<br />
Skandinaavias on närvid<br />
nõrgemad kui meil. Kui räägitakse<br />
millestki, mis võib<br />
juhtuda, siis selle jutu mõju<br />
avaldub seal kiiremini.<br />
Jalaxi juhatuse liikme ja omaniku Peeter-Aleksander Alliku sõnul<br />
tuli Skandinaavia turu kiire ärakukkumine neile halva üllatusena<br />
ning uusi tellimusi saada. Kui käive kasvab, siis<br />
ei saa võtta eesmärke, mis ei ole täidetavad. Tuleb<br />
olla tarnekindel,” tõdes Allik.<br />
Tema sõnul on praegu kõigi mööblitööstuste<br />
probleem, et käive liigub suurte võngetega ülesalla.<br />
“Tore oleks kasvada stabiilselt,” lisas ta. Sel<br />
aastal üritab Jalax jõuda vähemalt 2011. aasta käibeni,<br />
mis on Alliku hinnangul realistlik eesmärk.<br />
Eesti turg ei ole küll lootusetu, aga on Alliku<br />
sõnul muutunud hinnatundlikuks. “Tarbijad<br />
vaatavad eelkõige hinna, mitte Eesti tootja poole,<br />
sest kohaliku tootja hind ei ole võrreldav Poola<br />
või Hiina tootjatega. Näiteks koolid ostavad hinda<br />
ning seetõttu ostavad vahendajatelt Hiina tootjate<br />
mööbli,” lausus Allik.<br />
Kitmanil rekordaasta. Büroomööblitootja Kitman<br />
Thulema juhatuse liige Ilo Rannu säras ettevõtte<br />
eelmise aasta tulemustest rääkides. “Kitman<br />
Thulemal läks eelmine aasta väga hästi, tegime<br />
suurepärase tulemuse, ületasime kõik seatud<br />
eesmärgid, tegime aegade parima tulemuse,” rääkis<br />
Rannu. Eelmise aasta käibe- ja kasuminumbreid<br />
Rannu aga veel avalikustada ei soovinud.<br />
2011. aastal kasvas ettevõtte käive 59 protsenti, 10,4<br />
miljoni euroni.<br />
Rannu sõnul on käive kasvanud ka alanud aasta<br />
esimeses kvartalis. “Selle aasta põhieesmärk on<br />
sama mis eelmisel aastal – kliendiportfelli laiendamine<br />
ajal, kui meie eksporditurgudel on tugev jahtumine<br />
ja mahtude vähenemine,” lausus Rannu.<br />
Mullu sõlmis Kitman Thulema lepingu Tiimari<br />
Retail OYga Tiimari kaupluste renoveerimiseks<br />
Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus järgmise kolme aasta<br />
jooksul, samuti sõlmiti leping Neste Oili Venemaa<br />
tütarfirmaga 20 tankla sisustamiseks.<br />
10,42<br />
KASVAS, PARIM AASTA<br />
miljonit eurot, mis jäi üle-eelmise<br />
aastaga samale tasemele.<br />
Skandinaavia on endiselt<br />
Eesti mööblitööstustele oluline<br />
turg, eriti hästi läheb seal<br />
pehme mööbli tootjatel. Pehme<br />
mööbli tootjad on saanud ka<br />
Ukrainas jala ukse vahele. Mullu<br />
läkski just pehme mööbli<br />
tootjatel elu taas paremaks.<br />
SINU<br />
MUUTUSTE AEG<br />
KAANEL 5<br />
10. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Mis on mis<br />
Suuremad mööblitootjad<br />
OÜ BELLUS FURNITUR<br />
Omanikud võrdselt Rikard<br />
Mikael Relander ja Rolf Kristian<br />
Relander.<br />
Põhitegevus diivanite,<br />
diivanvoodite ja diivanikomplektide<br />
tootmine.<br />
Töötajaid 2011. aastal 402.<br />
Eksport 2011. aastal:<br />
ELi riigid 80,06%, Norra 5,7%,<br />
Ukraina 5,55%.<br />
Dividende 2011 ei makstud.<br />
AS STANDARD<br />
Omanikud Enn Veskimägi 65%,<br />
Mati Peekma 12%, Priit Tamm<br />
23%.<br />
Kontsernis emaettevõte AS<br />
Standard, mööbli ja sisustuskaupade<br />
müügiga tegelev tütarettevõte<br />
Lätis ja tütarettevõte<br />
OÜ Dredexen.<br />
Põhitegevus büroo- ja hotellimööbli<br />
kavandamine, tootmine<br />
ja turustamine ning suureseerialine<br />
projektipõhine köögi- ja garderoobimööbel<br />
tootmine Soome<br />
ehitusturu tarbeks.<br />
Töötajaid 2011. aastal 172.<br />
Eksport 2011. aastal: Skandinaavia<br />
riigid 84,3%, Venemaa ja Ukraina<br />
12,5%, Kesk-Euroopa 3,1%.<br />
Dividende 2011 ei makstud.<br />
Manpoweri kliendiks on MarkIT Eesti AS.<br />
MarkIT on ärikliendile mõeldud IT e-hankekeskkond, mis tegutseb 26 Euroopa riigis,<br />
kogukäibega 39 miljonit eurot. Meie eesmärgiks on säästa klientide aega ja raha IT<br />
seadmete hankimise protsessis. Lisainfo: www.markit.eu<br />
Eestis on MarkIT üks suurimaid B2B IT riistvaravahendajaid - eelmise aasta käive Eestis<br />
oli 14 miljonit eurot - igapäevaselt kasutab MarkIT teenust rohkem kui 200 Eesti tuntud<br />
äriklienti.<br />
Otsime Eesti tiimi aktiivset<br />
SUURKLIENDI MÜÜGIJUHTI<br />
KITMAN THULEMA<br />
Omanik NG Investeeringud OÜ<br />
(suuromanikud firmade kaudu<br />
Jüri Käo, Enn Kunila, Andres Järving<br />
ja perekond Vanaselja).<br />
Põhitegevus ühiskondlike ruumide<br />
sisustuslahenduste kavandamine<br />
ja teostamine, samuti<br />
külmatehnilised terviklahendused.<br />
Töötajaid 2011. aastal 138.<br />
Eksport 2011. aastal: osakaal<br />
48%, suuremateks ekspordiriikideks<br />
Soome, Prantsusmaa, Venemaa<br />
ja Läti. Otse tegutsetakse<br />
Eesti, Soome, Venemaa ja Läti<br />
turul. Liidrite ja agentide kaudu<br />
tegutsetakse Eesti, Soome, Taani,<br />
Venemaa, Rootsi, Prantsusmaa<br />
ja Läti turul.<br />
Dividendideks maksti 2011. aastal<br />
300 000 eurot.<br />
AS JALAX<br />
Omanikud võrdse osalusega<br />
Jaanus Turba, Laur Lubja ja Peeter-Aleksander<br />
Allik.<br />
Eesti üks juhtivaid metallmööbli<br />
ja -komponentide valmistajaid.<br />
Töötajaid 2011. aasta lõpus 184.<br />
Eksport 2011. aastal: Poola 18%,<br />
Soome 6%.<br />
Dividende 2011 ei makstud.<br />
Pakume Sulle võimalust ennast arendada läbi AKTIIVSE müügi, lahendades klientide<br />
vajadusi unikaalse IT e-hankekeskkonnaga Eestis ja Euroopas, koos kliendisuhete<br />
hoidmise ja arendamisega. Samuti koolitusi, rutiinivaba tööd, lahedat rahvusvahelist<br />
meeskonda ja realistlike eesmärkidega boonussüsteemi.<br />
Võta meiega ühendust, kui huvitud IT-st ja efektiivsetest lahendustest, Sul on töökogemus<br />
müügivaldkonnas (eelistatavalt teenuste või lahenduste müügis), oled oma ettevõtmistes<br />
julge ja järjepidev ning suhtled hästi eesti ja inglise keeles.<br />
Saada oma CV hiljemalt 21.04.2013 aadressil jaana.smidt@manpower.ee. Lisainfo<br />
e-maili teel või telefonil: 6306500.<br />
Manpower on üks tunnustatumaid personaliettevõtteid, meie kaudu leiab endale töö igal<br />
aastal üle 3 miljoni inimese maailmas. Omame üle 60 aasta rahvusvahelist kogemust töötajate<br />
värbamise ja renditeenuste alal ning oleme Eestis alates 2004. aastast aidanud rohkem<br />
kui 1500 inimesel leida nende elu- ja tööstiiliga sobiva ametikoha. Sa alles sisened tööturule,<br />
otsid uusi väljakutseid või planeerid karjäärimuutust - meie Manpoweris oskame Sind aidata.<br />
Unistuste töö leidmine on SINU võimuses.<br />
www.manpower.ee
6 UUDIS toimetaja<br />
KINNISVARA<br />
Büroomaja<br />
uus omanik<br />
hoiab varju.<br />
Rävala 5<br />
hinnaks<br />
pakutakse<br />
12–13 miljonit<br />
MARTA JAAKSON<br />
marta.jaakson@aripaev.ee<br />
Tallinna kesklinna Rävala puiestee 5 ärihoone,<br />
kus on teiste seas koha leidnud Swedbank<br />
kontor ja Microsoft, müüdi märtsi lõpus Hollandis<br />
registreeritud salapärasele ettevõttele<br />
In group Dutch B.V.<br />
“Tõesti, ettevõte on Hollandist pärit, aga oma tegevuse<br />
kohta ei soovi nad kommentaare jagada,”<br />
ütles hoone ostja esindaja Capital Mill OÜ partner<br />
Marko Kull.<br />
Hoone müüja Baltic Property Trust Estonia OÜ<br />
juhatuse liikmele Indrek Häälele saadetud kirjale<br />
sai <strong>Äripäev</strong> vastuse hoopiski ostja esindajalt Kullilt.<br />
“Indrek oli lihtsalt ise koosolekul kinni, ta helistas<br />
mulle viis minutit tagasi, et ei ole arvuti ligi<br />
jõudnud, ja suunas kirja mulle telefoni teel edasi,”<br />
selgitas Kull.<br />
Eesti päritolu investeeringute vahendusfirma<br />
Capital Mill on varem <strong>Äripäev</strong>ale rääkinud,<br />
et ettevõtte investorid on valdavalt idast, aga ka<br />
läänest pärit eraisikud, kelle põhitegevus ei ole<br />
Kes finaali<br />
jõudis,<br />
see tegi<br />
tehingu<br />
ära.<br />
East Capital<br />
Real Estate<br />
ASi juhataja<br />
Madis Raidma<br />
ärihoone<br />
müügist<br />
RIIKLIK Nova Ljubljanska Banka on üks Sloveenia kolmest suurest<br />
pangast, mille vajatavat kapitalisüsti on hinnatud 2 miljardi euro<br />
suuruseks. FOTO: REUTERS/SCANPIX<br />
kinnisvara äri ning kes on korduvalt ka ise Eestis<br />
viibinud. Ka Kull Hollandis registreeritud ettevõttest<br />
lähemalt ei rääkinud. Kommentaari Ingroup<br />
Dutch B.V. omanikult Kulli sõnul ei saa. Ta kinnitas,<br />
et tegemist on investeerimisettevõttega, millel<br />
on kinnisvara ka teistes riikides.<br />
Maja müügis mõnda aega. Hääle sõnul oli Rävala<br />
pst 5 ärihoone müük strateegiline otsus ning<br />
seotud Baltic Property Trust Secura fondi tähtajalise<br />
lõppemisega, mille varade hulka see kuulus.<br />
Hoone üürnikele tema sõnul tehinguga mingeid<br />
muudatusi ei kaasne, kuna hoone müüdi ettevõttena.<br />
“Igapäevane majandustegevus jätkub katkematult,”<br />
ütles ta.<br />
Secura fond oli selle hoone omanik aastast 2004<br />
ning fondi investoritele oli see Hääle kinnitusel<br />
edukas investeering, kuna selle aja jooksul loodi<br />
hoonele palju lisaväärtust.<br />
Tehingu hinda pooled ei avalada, ent konkurentide<br />
arvates võib Rävala pst 5 maksumus olla ligikaudu<br />
12–13 miljonit eurot.<br />
Büroohoone müük oli konkurentidele hästi teada<br />
juba aasta tagasi. East Capital Real Estate ASi juhataja<br />
Madis Raidma rääkis, et Rävala pst 5 on korralik<br />
äriklassi büroohoone. “Kes finaali jõudis, see<br />
tegi tehingu ära,” tõdes Raidma.<br />
Kiireid vastumeetmeid rakendamata<br />
ähvardab Sloveeniat<br />
ränk panganduskriis, hoiatab<br />
Rahvusvahelise Koostöö ja<br />
Arengu Organisatsioon OECD<br />
värskes ülevaates Sloveenia<br />
majandusest.<br />
Raskustes, kuid elujõulised<br />
pangad tuleb rekapitaliseerida,<br />
riiklikud pangad, nagu Nova<br />
Ljubljanska Banka ja Nova<br />
Kreditna Banka Maribor, müüa<br />
ning elujõuetute pankade tegevus<br />
lõpetada, vahendab agentuur<br />
Bloomberg soovitusi OECD<br />
raportist.<br />
Sloveenia pankade probleemid,<br />
kus halbade laenude osa-<br />
kaal kasvab ning mis üha enam<br />
sõltuvad Euroopa Keskpanga<br />
likviidsusabist, on peamisi põhjusi,<br />
miks Sloveenias nähakse<br />
Küprose järel järgmist euroala<br />
riiki, mis peab välisabi paluma.<br />
Sloveenia kolm suurimat<br />
panka Nova Ljubljanska, Nova<br />
Kreditna ja Abanka Vipa võivad<br />
vajada kuni 2 miljardi euro<br />
suurust kapitalisüsti, hindas<br />
reitinguagentuur Fitch läinud<br />
nädalal.<br />
OECD märgib Sloveenia majanduse<br />
kohta, et erastamise<br />
soikumine hoiab tagasi välisinvesteeringuid.<br />
Eelarve defitsiit<br />
on buumile järgnenud ma-<br />
10. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Varahaldusettevõtte Kawe Groupi partneri Jaanus<br />
Kosemaa sõnul on tundmatute ettevõtete kasutamine<br />
selles sektoris tavapärane. “Ilmselt on<br />
see ettevõte loodud vara hoidmiseks,” ütles ta. Kosemaa<br />
kinnitas, et ligi aasta tagasi tulnud pakkumist<br />
vaatasid ka nemad.<br />
Rävala pst 5 tuntuimad üürnikud on Swedbank,<br />
Microsoft ja Lindorff. Swedbanki pressiesindaja<br />
Mart Siilivask rääkis, et omanikevahetus<br />
Swe d banki jaoks lepingutingimuste muudatusi<br />
kaasa ei toonud.<br />
Investorid peamiselt idast. Capital Mill OÜ asutasid<br />
kinnisvara- ja panganduskogemusega Marko<br />
Kull ja Igor Mölder 2008. aastal. Ettevõte korraldab<br />
salapäraste välisinvestorite investeeringuid Eesti<br />
ärihoonetesse. Aasta tagasi kirjutas <strong>Äripäev</strong>, et<br />
võtmeinvestorite tegelikeks omanikeks võivad olla<br />
Vene ärimehed. Mölder rääkis toona, et avalikkuse<br />
tähelepanu on vahel ebaterve ning kuna nende<br />
partnerid on otsustanud varju hoida, siis tuleb<br />
nende otsust austada. “Oluline on, et kapital tuleks<br />
ja tunneks end siin turvaliselt,” sõnas ta.<br />
Capital Milli kodulehel on kirjas, et ettevõtte tegutsemisaastate<br />
jooksul on kokku investeeritud ca<br />
140 miljonit eurot. Ettevõtte peamised partnerid<br />
on Selver, Bauhof, Rimi, Prisma ja Maxima.<br />
Sloveenia panganduses kriisioht.<br />
OECD soovitab kiiresti tegutsema hakata<br />
jandusaktiivsuse järsus languses<br />
märkimisväärselt kasvanud<br />
ning raskused riigi rahanduse<br />
saneerimisel lisavad pingeid võlakirjaturul.<br />
Kui praeguses kursis<br />
muutusi ei tehta, võib avaliku<br />
sektori võlakoorem ületada<br />
100% SKPst, millele lisanduvad<br />
kulud elanikkonna vananemisest<br />
ning pankade päästmisest,<br />
märgib OECD.<br />
Sloveenia võimaliku maksejõuetuse<br />
vastu kindlustamise<br />
hind (CDS) on tõusnud kõrgemale<br />
Hispaania ja Itaalia omast.<br />
Sloveenia oli esimene endine<br />
Ida-Euroopa riik, mis 2007. aastal<br />
euroga liitus. Kogu viima-<br />
OSTJA esindaja Capital Mill OÜ<br />
partner Marko Kull.<br />
Mis on mis<br />
Rävala St 5 OÜ<br />
VANA NIMEGA BPTS Reval OÜ<br />
KUULUS Taani fondile Baltic<br />
Property Trust Secura A/S,<br />
mis müüdi märtsi lõpus Hollandis<br />
registreeritud investeerimisettevõttele<br />
INGROUP<br />
DUTCH B.V. Fondi kuulus peale<br />
Rävala ärihoone ka kinnisvara<br />
Lätist ja Leedust.<br />
BÜROOHOONEL RÄVALA PST 5<br />
Avati 1997. aastal.<br />
Renditavat üüripinda 7345<br />
ruutmeetrit.<br />
Hinnanguline väärtus konkurentide<br />
arvates 12–13 mln €.<br />
se kümnendi kasvas Sloveenia<br />
majandus kiiremini kui teistes<br />
euroala riikides, kuni majanduslangus<br />
ja ehitussektori kollaps<br />
panganduse vankuma lõid. Osakaaluna<br />
SKPst on Sloveenia pangandussüsteem<br />
siiski palju väiksem<br />
kui Küprosel, kus see ületas<br />
riigi SKP ligi kaheksa korda. Sloveenia<br />
pangandussüsteem ületab<br />
SKP umbes 1,33 korda.<br />
Euroopa Komisjoni andmetel<br />
oli Sloveenia võlatase mullu<br />
53,7% SKPst, kasvades järgi tänavu<br />
59,5%-le. Riigil on uus valitsus,<br />
mis on ametis olnud napid<br />
kaks nädalat.<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Tallinnas kalleim rent<br />
Baltimaade äripindade rendihinnad<br />
on Tallinnas kõige kõrgemad.<br />
Riias on madalaimad ning<br />
Tallinnas kõrgeimad Baltimaade<br />
büroopindade rendihinnad,<br />
vahendas ingliskeelne uudiskiri<br />
News2biz Latvia Prantsuse finantskontserni<br />
BNP Paribase<br />
kinnisvara allüksuse andmeid.<br />
Võrreldes teiste Balti riikidega<br />
on Riias kõige odavam rendihind.<br />
Vilniuses on keskmine Aklassi<br />
büroopinna ruutmeetri<br />
aastane rendihind 168 eurot<br />
ruutmeeter.<br />
Tallinnas on aga Soome ettevõtjate<br />
mõjutuste tõttu ruutmeetri<br />
hind aastas 200 eurot<br />
ruutmeeter.<br />
B-klassi büroopindade hind<br />
ulatub 93–132 euroni ruutmeetri<br />
kohta, selle hinda mõjutab<br />
olulisel määral objekti asukoht.<br />
Kaubavahetus<br />
tõmbus kokku<br />
Tänavu veebruaris eksporditi<br />
Eestist kaupu jooksevhindades<br />
2% vähem ja imporditi<br />
Eestisse 3% vähem kui eelmise<br />
aasta veebruaris.<br />
Statistikaamett teatel mõjutas<br />
ekspordi ja impordi kahanemist<br />
mineraalsete kütuste kaubavahetuse<br />
oluline vähenemine.<br />
Veebruaris eksporditi Eestist<br />
kaupu jooksevhindades 1 miljardi<br />
euro väärtuses ja imporditi<br />
Eestisse 1,1 miljardi euro eest.<br />
Kaubavahetuse puudujääk oli<br />
105 miljonit eurot, mis on mulluse<br />
veebruariga samal tasemel.<br />
Eestist eksporditi veebruaris<br />
enim masinaid ja seadmeid (30%<br />
TALLINNA<br />
kesklinnas<br />
asuv Ravala<br />
pst 5 ärimaja<br />
on pealinna<br />
üks suuremaid<br />
A-klassi<br />
büroohooneid.<br />
FOTO: RAUL<br />
MEE<br />
BNP Paribase 2012. aasta neljanda<br />
kvartali raporti järgi on<br />
A-klassi büroopindade nõudlus<br />
suurenemas.<br />
Eesti büroopindadega tegelevate<br />
ärimeeste hinnangul ei ole<br />
Balti bürooruumide rendihindades<br />
suuri kääre.<br />
Varahaldusettevõtte ASi Kawe<br />
Group partner Jaanus Kosemaa<br />
sõnul jäävad Tallinna A-klassi<br />
büroopindade kuised rendihinnad<br />
13–15 euro vahemikku ruutmeetri<br />
eest kuus.<br />
“Mina ei ütleks, et seal väga<br />
suuri kääre on. See on sõltuvuses<br />
maja asukohast ja kvaliteedist,”<br />
märkis ta.<br />
East Capital Real Estate ASi<br />
juhataja Madis Raidma oli konkurendiga<br />
sarnasel arvamusel,<br />
selgitades, et hind oleneb sellest<br />
milline on büroo asukoht, seisukord<br />
ja klass.<br />
Eesti koguekspordist), mineraalseid<br />
kütuseid ning põllumajandussaadusi<br />
ja toidukaupu. Eesti<br />
koguekspordi vähenemist mõjutas<br />
mineraalsete kütuste väljaveo<br />
vähenemine 37%. Vähenes ka<br />
metallide ja metalltoodete väljavedu.<br />
Samal ajal suurenes põllumajandussaaduste<br />
ja toidukaupade<br />
ning puidu ja puittoodete<br />
väljavedu.<br />
Veebruaris imporditi Eestisse<br />
kõige rohkem masinaid ja<br />
seadmeid (27% Eesti koguimpordist),<br />
mineraalseid kütuseid<br />
ning toiduaineid ja põllumajandussaadusi.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Viru Keskuse<br />
käive kasvas<br />
Viru Keskuse kaupluste esimese<br />
kvartali käive oli tänavu 10<br />
miljonit eurot, see on eelmise<br />
aasta esimesest veerandist 3,6<br />
protsenti suurem, teatas keskus.<br />
“Esimese kvartali tulemusi<br />
võib praeguses majanduskeskkonnas<br />
pidada heaks ja ootuspäraseks,”<br />
ütles Viru Keskuse juhatuse<br />
liige Ants Vasar.<br />
Vasara hinnangul pole lähiajal<br />
oodata suuri muudatusi ei<br />
jaekaubanduse arengus ega ka<br />
tarbija käitumises. “Tarbijad on<br />
jätkuvalt kaalutlevad ja ratsionaalsed,<br />
mistõttu säilib lähikuudel<br />
tagasihoidlik ostuaktiivsus,”<br />
ütles Vasar. Suhteliselt väike tööpuudus<br />
ja reaalpalga suurenemine<br />
toetavad samas tema sõnul<br />
kaubanduse müügitulu kasvu,<br />
mis aasta teises kvartalis jääb<br />
eeldatavasti 5% lähedale.<br />
ARIPAEV.EE<br />
UUDIS 7<br />
ENERGIA<br />
Läti tahab elektrituru avamise edasi lükata<br />
Läti lükkab tõenäoliselt esialgu tänavu 1. septembriks kavandatud<br />
elektrituru avamise edasi.<br />
Läti majandusministeerium kardab, et elektrituru avanemine võib<br />
tõsta liiga kiiresti kodumajapidamiste kulusid, kirjutas news2biz<br />
Latvia. Eestis on elektrituru avanemine kaasa toonud kopsakad<br />
elektriarved.<br />
Eesti ja Leedu avasid oma elektriturud 1. jaanuarist 2013.<br />
KAUBANDUS<br />
Koduekstra sai loa osta Novaluxi kauplused<br />
Konkurentsiamet andis eile Koduekstrale loa Novaluxi kaupluste<br />
ostuks.<br />
Kodukaupu müüvad kaubandusketid Koduekstra ja Novalux allkirjastasid<br />
4. märtsil müügilepingu, mille alusel Koduekstra omandab<br />
kõik üheksa Novaluxi kauplust. Tehingu lõplikuks jõustumiseks<br />
oli vajalik konkurentsiameti luba koondumiseks.<br />
Kauplused lähevad Koduekstrale üle 1. mail.
8 UUDIS toimetaja<br />
VEEMAJANDUS<br />
Viimsi Vee<br />
kohal raha<br />
kantimise<br />
kahtlus.<br />
Nõukogu<br />
kärpis juhi<br />
volitusi<br />
KATARIINA KRJUTŠKOVA<br />
katariina.krjutskova@aripaev.ee<br />
ASi Viimsi Vesi nõukogu kahtlustab, et valla veeettevõtte<br />
tütarfirmast Tehnoabi on suur summa<br />
raha kanditud.<br />
Viimsi volikogus opositsioonis oleva Reformierakonna<br />
liikme Robert Hermani sõnul esitas<br />
Viimsi Vee nõukogu dokumendid, mille alusel piirati<br />
alates möödunud reedest ettevõtte juhi Toivo<br />
Eensalu tegevust.<br />
Eensalu väitis eile, et ta saadeti reedest sundpuhkusele.<br />
“Reede õhtul kutsuti mind tööle tagasi<br />
ja anti üle paber, et puhka ja me vaatame siin,<br />
mis toimub,” meenutas Eensalu, kelle sõnul survestasid<br />
Viimsi Vee nõukogu liikmed teda sundpuhkusele<br />
minema. Eensalu sõnul esitasid nõukogu<br />
liikmed talle tingimuse, et ta hoiduks ka ajakirjanikega<br />
suhtlemisest.<br />
Viimsi Vee nõukogu esimees ja valimisliidu<br />
Viimsi Ettevõtjad liige Meelis Saluneem tunnistas,<br />
et Eensalu volitused Viimsi Vee juhatajana on kär-<br />
23.–24. mail<br />
bitud. Saluneemel on aga Eensalu eemaldumisest<br />
teine versioon. “Ta palus minult isiklikult paariks<br />
päevaks, et ta lülitaks isegi telefoni välja ja ma võimaldaks<br />
tal natuke jõudu koguda. Siis ütlesin, et<br />
kui tal on vaja, võiks ta puhkuse võtta välja,” rääkis<br />
Saluneem.<br />
Põhjendamatud kulutused. Saluneeme kinnitusel<br />
kahtlustab Viimsi Vee nõukogu, et ettevõttes on<br />
toimunud korruptiivsed tehingud – nimelt on tehtud<br />
kulutusi, mis pole vallale kuuluva ettevõttega<br />
seotud. Täpsemalt aga ei soovinud Saluneem neid<br />
kahtlusi eile kirjeldada. “Need on puhtalt kahtlused<br />
ja nii kaua ei saa kedagi süüdi mõista, kui pole<br />
leitud tõendeid,” taganes Saluneem.<br />
Puhkusel viibiv Eensalu väitis, et kuuldavasti<br />
on kahtlustused tekkinud Viimsi Vee tütarfirma<br />
Tehnoabi tehingutega seoses, aga konkreetselt pole<br />
talle nendest kahtlustest ja võimalikest süüdis-<br />
MÜÜGIJUHTIMISE PSÜHHOLOOGIA<br />
3 REEGLIT<br />
Kuidas aidata oma müügitöötajatel<br />
tippu tõusta?<br />
<br />
<br />
Info ja registreerimine: www.bestsales.ee, aira.tammemae@aripaev.ee, tel 50 25548<br />
Hispaania usaldusväärsus kahaneb,<br />
kuna riik pole suutnud<br />
kinni pidada eelarvedefitsiidi<br />
ja võlakoorma vähendamise<br />
lubadustest, nentis reitinguagentuur<br />
Moodys, põhjendades<br />
sellega Hispaania reitingu<br />
negatiivset väljavaadet.<br />
“Pidev kõrvalekaldumine<br />
kokku lepitud eelarvesihtidest<br />
ning eelarvedefitsiidi numbrite<br />
pidev revideerimine õõnestavad<br />
riigi rahandust puudutavates<br />
küsimustes Hispaania valitsuse<br />
usaldusväärsust,” märkisid<br />
Moody’se analüütikud eile avaldatud<br />
raportis.<br />
Samas nendib agentuur, et<br />
Hispaania eelarvenäitajad on<br />
mullu 2011. aastaga võrreldes<br />
oluliselt paranenud. “See saavutati<br />
nõrgenenud majanduskasvu<br />
tingimustes ning on positiivne<br />
samm riigi rahanduse viimi-<br />
10. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
tustest räägitud. “Absoluutselt mingit süüdistust<br />
ei ole esitatud. Ma olen veendunud, et seda ei saagi<br />
esitada. Neid õudusjutte ja fabrikatsiooni kasutatakse<br />
ära selleks, et mingit jõupositsiooni saavutada<br />
kohalikus valla võimuvõitluses,” sõnas Eensalu.<br />
Viimsi Vee teiseks juhatuse liikmeks määrati<br />
vallavolikogusse kuuluv Viimsi Ettevõtjate Liidu<br />
liige Raimo Tann. Tema sõnul eiras Eensalu nõukogu<br />
liikmete korraldusi. “Nõukogu tahtis saada<br />
Viimsi Veest teatud otsuseid tema tütarfirma kohta.<br />
Viimsi Vee juht hakkas neid otsuseid eirama<br />
ega pole esitanud andmeid,” kirjeldas Tann. Ka tema<br />
ei olnud eile nõus kahtlustuste sisu avaldama.<br />
Hermanni sõnul palkas Viimsi Vee nõukogu advokaadibüroo,<br />
mis kogus ettevõttes erinevaid materjale.<br />
Ka Tann kinnitas, et nad tellisid uurimise<br />
materjalide kohta. “Sealt selgus, et see asi ei ole päris<br />
nii, nagu peab olema,” ütles Tann.<br />
Kuigi mitme allika kinnitusel on ametist taan-<br />
Moody’s: Hispaania<br />
usaldusväärsus kahaneb<br />
HISPAANIA peaminister Mariano<br />
Rajoy. FOTO: AP/SCANPIX<br />
Need on<br />
puhtalt kahtlused<br />
ja nii kaua<br />
ei saa kedagi<br />
süüdi mõista,<br />
kui pole leitud<br />
tõendeid.<br />
Viimsi Vee nõukogu esimees<br />
Meelis Saluneem Viimsi Tehnoabiga<br />
seotud korruptsioonikahtluse<br />
kohta<br />
seks stabiilsemale alusele,” leiab<br />
reitinguagentuur.<br />
Moody’s on Hispaaniale andnud<br />
madalaima investeerimisjärgu<br />
reitingu Baa3.<br />
Euroala suuruselt neljas majandusruum<br />
peab oma eelarvekava<br />
esitama Euroopa Komisjonile<br />
selle kuu lõpuks. Peaminister<br />
Mariano Rajoy on taas taotlenud<br />
eelarvesihtide nihutamist,<br />
et majandus pikalt väldanud langusest<br />
välja aidata. Praeguse kava<br />
järgi peaks Hispaania kärpima<br />
eelarvedefitsiidi tänavu 4,5%le<br />
SKPst ja tuleval aastal 2,8%-le.<br />
Läinud aastal küündis defitsiit<br />
10,2%-le SKPst. Kui siit pankade<br />
abistamiseks läinud raha maha<br />
võtta, ületasid kulud tulud 7%<br />
ulatuses SKPst. Moody’s prognoosib<br />
Hispaania eelarvedefitsiiti<br />
tänavu 6% tasemel SKPst.<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Hoiustajad avalikuks ka<br />
Austrias ja Luksemburgis<br />
SIRJE RANK<br />
sirje.rank@aripaev.ee<br />
Mis on mis<br />
Viimsi Vesi<br />
Viimase riigina Euroopa Liidus<br />
teatas eile lõpuks ka Austria<br />
valitsus, et on valmis ümber<br />
vaatama seadused, mis pole<br />
seni võimaldanud teistele<br />
liikmesriikidele infot jagada<br />
nende kodanike hoiuste kohta<br />
Austria pankades.<br />
Austria liitub Luksemburgiga,<br />
kes samuti hiljuti meelt muutis,<br />
ja alustab kõnelusi automaatse<br />
infovahetuse käivitamiseks<br />
mitteresidentide hoiuste kohta,<br />
ütles kantsler Werner Faymann<br />
eile ajakirjanikele, vahendas<br />
agentuur Bloomberg.<br />
Saksamaa eestvedamisel<br />
püüab Euroopa allutada kõik<br />
“offshore” panganduskeskused<br />
Euroopas ühtsetele reeglitele,<br />
mis näeks ette info jagamise<br />
pangakontode omanike kohta.<br />
Viimsi valla vee-ettevõtte<br />
KÄIVE 2011. aastal 2,873 miljonit<br />
eurot, millest 36% moodustas<br />
veeteenuste ning<br />
48% kanalisatsiooniteenuste<br />
müük. KAHJUM 2011. aastal<br />
153 369 eurot, 2010. aastal<br />
7390 eurot. Kahjumi põhjusena<br />
oli majandusaasta aruandes<br />
nimetatud suuri torustike<br />
halduskulusid.<br />
NÕUKOGU 6-liikmeline: Jan<br />
Trei, Raimo Tann, Meelis Saluneem,<br />
Endel Lepik, Margus<br />
Talsi ja Randar Lohu.<br />
TEGEVJUHTIMIST korraldab<br />
juhatuse liige Toivo Eensalu.<br />
TÖÖTAJAID 17.<br />
Viimsi Tehnoabi<br />
Viimsi Vee tütarfirma<br />
ASUTATI 2003. aasta märtsis.<br />
PÕHITEGEVUS on ühisveevärgi<br />
ja -kanalisatsiooni torustike<br />
üldehitus- ja remonttööd.<br />
Viimsi Vee nõukogu kahtlustab,<br />
et just selle firma kaudu<br />
võis raha kantimine toimuda.<br />
VIIMSI Vee juhatuse liige Raimo<br />
Tann (vasakul) ja nõukogu<br />
esimees Meelis Saluneem kahtlustuste<br />
sisu praegu avaldada<br />
ei soovi. FOTO: ERIK PROZES<br />
datud ka tütarfirma Tehnoabi juht Raul Vaino, ei<br />
kinnitanud Saluneem eile ka seda. “Inimene on<br />
praegu haiguslehel ja me ootame, kui ta välja tuleb.<br />
Siis me otsustame, mis edasi teeme,” väitis Saluneem.<br />
Uurimine jätkub. Eilsel Viimsi vallavolikogu istungil<br />
osalenud Herman sõnas, et Viimsi Vee nõukogu<br />
lubas Tehnoabi tehinguid edasi uurida. Uurimise<br />
tulemusel peaks selguma, kuhu on Tehnoabi<br />
raha liikunud. Herman lisas, et on ka ise selle<br />
teadasaamisest huvitatud, sest tegu on maksumaksja<br />
rahaga.<br />
Miks pole Viimsi Vee nõukogu veel politseisse<br />
pöördunud? “Meil pole kõiki dokumente veel käes.<br />
Ootaks ära teised dokumendid ka, mis on palutud<br />
esitada. Tahaksime kahtlustustele saada teise poole<br />
selgitusi, sest meil pole eesmärki kedagi risti lüüa,”<br />
selgitas Saluneem.<br />
Luksemburg ja Austria on seni<br />
kiivalt oma pangasaladust<br />
kaitsnud ja eelistanud 2005. aastal<br />
saavutatud kokkuleppe järgi<br />
teiste riikide hoiustajate intressitulult<br />
maksu kinni pidada ja<br />
nende koduriiki lähetada, avalikustamata<br />
konto omanikke. Ülejäänud<br />
ELi riigid edastavad andmed<br />
teenitud tulu kohta hoiustaja<br />
koduriigi maksuametile.<br />
Meelemuutuse katalüsaatoriks<br />
sai Küpros. Küprose pangandussüsteemi<br />
paisutasid suureks<br />
välismaalaste hoiused, mida<br />
meelitasid riiki madalad<br />
maksud ja leebed reeglid. “See<br />
on tingitud surve kasvust teiste<br />
riikide poolt. Küpros võis olla<br />
see õlekõrs, mis murdis kaameli<br />
selgroo,” ütles agentuurile<br />
Reuters Londoni majanduskooli<br />
professor Paul De Grauwe.<br />
4,1<br />
miljonit eurot oli 2012.<br />
aastal TKM Beauty<br />
käive. Ettevõte teenis<br />
mullu 0,4 miljonit<br />
eurot kahjumit.<br />
Selveri<br />
ostujuht<br />
liikus I.L.U.<br />
ketti<br />
MAARIT EERME<br />
maarit.eerme@kaubandus.ee<br />
Selveri senine ostudirektor<br />
Tiiu Valk arendab alates 8. aprillist<br />
TKM Beauty ärisuunda<br />
ja ostudirektori ülesandeid<br />
täidab praegune peaostujuht<br />
Karin Männik, kirjutas teemaveeb<br />
kaubandus.ee.<br />
Selveri avalike suhete juhi<br />
Annika Vilu sõnul arendab Tiiu<br />
Valk esmaspäevast Kaubamaja<br />
Grupi ilutoodete ärisuunda.<br />
“Meie kontsernis pole see esmakordne<br />
näide, et uute ärisuundade<br />
väljaarendamisel kasutatakse<br />
kogenud kolleegide kompetentsi,”<br />
märkis Vilu.<br />
Valk on töötanud Selveri ja<br />
Kaubamaja süsteemi ostuteenistuses<br />
viimased 14 aastat. “Ametikohavahetus<br />
ei olnud kindlasti<br />
mitte survestamisena, vaid pakkumisega<br />
Lea Endriksonilt Selveri<br />
juhi Andres Heinveri heakskiidul<br />
ja teadmisel,” kinnitas<br />
Valk. “Otsustasin oma ärielus teha<br />
väikese pöörde,” lisas ta.<br />
Uues ametikohas keskendub<br />
Valk ilutoodete sissetoomisele<br />
ning Beauty keti tulemuslikumaks<br />
muutmisele.<br />
TKM Beauty kuulub Tallinna<br />
Kaubamaja kontserni. Ettevõtte<br />
2012. aasta müügituli oli 4,1<br />
miljonit ning puhaskahjum 0,4<br />
miljonit eurot.<br />
Nädalavahetusel ütles Luksemburgi<br />
rahandusminister Luc<br />
Frieden, et riik on valmis senist<br />
suhtumist pangasaladusse üle<br />
vaatama. Esmaspäeval hoiatas<br />
Euroopa Komisjoni maksuvolinik,<br />
et kui Austria sama ei tee,<br />
jääb riik isolatsiooni.<br />
Enamik arenenud riike vahetab<br />
omavahel maksumaksjate ja<br />
hoiustajate kohta infot vastava<br />
konkreetse palve peale, kuid kuna<br />
selline taotlus eeldab maksudest<br />
kõrvalehoidmise kahtlust,<br />
on sellel vaid piiratud mõju. Automaatne<br />
infovahetus aitab paremini<br />
võimalikke kõrvalehoidmisi<br />
avastada.<br />
Pea kõik ELi liikmesriigid juba<br />
vahetavad taolist infot ELi<br />
hoiuste direktiivi alusel, kuid<br />
Luksemburg ja Austria pole seni<br />
soovinud kontoomanike nimesid<br />
avalikustada.<br />
UUDIS 9<br />
Märtsikuise loosikampaania<br />
„Telli ja võida. Proovi <strong>Äripäev</strong>a 6 nädalat ainult 10 € eest ja võida uus<br />
iPad Mini või MacBook Air!“ raames 5. aprillil loositud auhindade<br />
võitjad selgunud!<br />
Sülearvuti MacBook Air 11“:<br />
Liina Sadrak<br />
iPad Mini:<br />
Virtuaal.com OÜ<br />
(Tanel Kaldoja)<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellimus üheks<br />
aastaks: Dmitri Volkov, Kristi Mere, Marge Raun,<br />
Meelis Pai, Rain Looris<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellimus 6 kuuks: Tarmo Mamers, Fred Fisker,<br />
Tiina Köster, Krista Engelbrecht, Ott Ojaperv<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellimus 3 kuuks: Veronika Salom, Maria Arnover, Silver Kallas,<br />
Consultation Office OÜ, Raimo Klesmet, Urmas Aavik, Merily Vakker,<br />
Pille Vare, V & V Invest OÜ, Kristjan Kõiv, Jürgen Sütt, Pärt Nolling,<br />
Neeme Randrüüt, Lisette Sepp, Aivar Rosenberg, Brainteam OÜ, Heidi Hüüs,<br />
Enn Heinloo, Tiit Anupõld, Meelis Muuga, Rait Vellend, Priit Palm,<br />
Monika Rüütli, Raul Muttik, Ain Välba, Kai Sakarias, Janno Veldemann,<br />
Tamesta Ehitus OÜ, Anu Varblane, Raivo Rebane, Osmo Gröhn, Milvi Enders,<br />
Urmas Põllumäe, Monika Luts, Lemmi Tammsaar, Anu Tommula,<br />
Caffe Melton OÜ, BG-Konsultatsioonid OÜ, Zitter OÜ, Jaanus Puuraid,<br />
Rita Paas, Riina Mikson, Indrek Jugala, Viive Metsallik, Tiit Viirsalu,<br />
Mare Sivertsson, Kerli Avald, Ain Iloste, Agur Rahumaa, Innar Mehik<br />
Täname kõiki osalejaid ja soovime võitjatele palju õnne!
10 REKLAAM<br />
TEENUSTE<br />
EKSPORT–<br />
17. aprillil<br />
Sokos Hotel Virus<br />
Koostöös Teenusmajanduse kojaga<br />
oleme koondanud kriitilised teemad<br />
ja palunud lavale parimad praktikud,<br />
et luua ülevaade teenuste välisturule<br />
viimise olulistest punktidest, jagada<br />
kogemusi ning tutvustada trende.<br />
09.20–09.50 Registreerimine ja hommikukohv<br />
09.50–10.00 Moderaatori avasõnad<br />
Ettevõtja ja eksportöör JAKOB SAKS<br />
10.00–10.40 Turule sisenemise<br />
strateegilised valikud<br />
Know-how Centre<br />
partner TOOMAS DANNEBERG<br />
10.40–11.20 Teenuste ekspordi õiguslikud<br />
võimalused ja riskid<br />
Advokaadibüroo SORAINEN<br />
partner KAUPO LEPASEPP<br />
11.20–12.00 Arutlusring: Uus väljakutse Eestile -<br />
tõlk ida ja lääne vahel<br />
Teenusmajanduse koja<br />
tegevjuht KRISTINA NARUSK<br />
FinanceEstonia tegevjuht MAE HANSEN<br />
Eesti Disainikeskuse juht JANE OBLIKAS<br />
Edicy tegevjuht ja disainer TÕNU RUNNEL<br />
12.00–13.00 Lõuna<br />
13.00–13.20 Esimene Baltikumi advokaadibüroo<br />
Valgevenes<br />
Advokaadibüroo SORAINEN<br />
vanempartner AKU SORAINEN<br />
13.20–13.40 Meditsiiniteenuste eksport –<br />
tõusev trend<br />
Medicine Estonia arendusjuht TIINA MIKK<br />
13.40–14.00 Eestis väljatöötatud müügimudel<br />
ja selle edu kopeerimine<br />
ekspordiriikides<br />
Navirec juht ALLAN SELIRAND<br />
14.00–14.30 Kohvipaus<br />
14.30–15.15 Teenuste brändimine välisturgudeks<br />
Brand Manual partner MARGUS KLAAR<br />
15.15–16.00 Lõksud ja läbikukkumised<br />
välisturgudel<br />
Ettevõtja ja eksportöör JAKOB SAKS<br />
16.00–16.10 Päeva lõpetamine<br />
Soodushind 14. aprillini on 179 eurot (km-ga 214,80 eurot)<br />
Hind alates 15. aprillist on 269 eurot (km-ga 322,80 eurot)<br />
Kahe või enama isiku korraga registreerimisel<br />
ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.<br />
Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0020, 56 99 2025,<br />
projektijuht Liina Lilleniit või www.seminar.aripaev.ee<br />
Koostööpartnerid:<br />
EESTI<br />
UUS<br />
KASV!<br />
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
TOOTE<br />
ARENDUSE<br />
KONVERENTS 2013<br />
Millised on<br />
parimad võimalused<br />
toodete arendamisel?<br />
25.04<br />
Sokos Hotel Viru Konverentsikeskus<br />
09.00–09.20 Registreerimine ja hommikukohv<br />
09.20–09.30 Moderaatori avasõnad<br />
09.30–10.00 Mis tüüpi inimene sobib tootearendajaks?<br />
PRO Konsultatsioonid omanik ja<br />
juhtimiskonsultant MAIT RAAVA<br />
10.00–10.30 Kuidas rakendatakse disainjuhtimist<br />
ASis Balteco?<br />
Balteco disainijuht AIVAR HABAKUKK<br />
10.30–11.00 Millised on tippjuhi ootused seoses<br />
tootearendusega?<br />
Standard AS juhatuse esimees ENN VESKIMÄGI<br />
11.00–11.30 Milliseid võimalusi pakub Tartu Teaduspark<br />
ettevõtetele tootearenduse valdkonnas?<br />
SA Tartu Teaduspark projektijuht HENRI HANSON<br />
ja Protolabi konstruktor PEARU ORUSALU<br />
11.30–12.00 Kuidas tagada sujuv koostöö<br />
teadusasutuste ja ettevõtete vahel?<br />
IMECCi juhatuse liige professor JÜRI RIIVES<br />
12.00–13.00 Lõuna<br />
13.00–13.30 Kuidas saada oma tootele vinge kujundus?<br />
EKA teadus- ja arendusosakonna ettevõtlussuhete<br />
koordinaator INGELA HEINASTE<br />
13.30–14.00 Milline on parim võimalus ühendada<br />
disaini ja tootearenduse eesmärke?<br />
Disainibüroo Iseasi juht, EKA ja<br />
TTÜ professor MARTIN PÄRN<br />
14.00–14.30 Kogemuslugu.<br />
Meie koostöö teaduse ja disainiga.<br />
Meiren Engineering OÜ projekteerimisosakonna<br />
juhataja MART REINSON<br />
14.30–14.45 Kohvipaus<br />
14.45–15.00 Millises seisus on praegu EASi<br />
tootearenduse toetuste jagamine?<br />
EASi alustavate ettevõtete divisjoni<br />
direktor DMITRI BURNAŠEV<br />
15.00–15.15 Millised on uued uue toote turuletoomise<br />
mudelid?<br />
Loov Eesti tegevjuht EVA LEEMET<br />
15.15–15.30 Intellektuaalne omand - tootearendaja sõber<br />
või vaenlane?<br />
AAA Patendibüroo patendivolinik INGRID MATSINA<br />
15.30–15.45 Kogemuslugu. REACH QSAR Service: teadusest<br />
teenuseni rakendades kvaliteedi innovatsiooni.<br />
ASi MolCode kommertsdirektor MARI-LIIS ŠTRIK-OTT<br />
15.45–16.00 Kogemuslugu. Kuidas sündis suurõnnetustele<br />
reageerimise virtuaalse treeningsimulatsiooni<br />
teenus?<br />
Sisekaitseakadeemia rektor LAURI TABUR<br />
16.00–16.10 Päeva lõpetamine<br />
Aprilli soodushind on 199 eurot (km-ga 238,8 eurot)<br />
Täishind alates 22.04 on 239 eurot (km-ga 286,8 eurot)<br />
Registreerimine telefonil 6670 411 või registreerimine@aripaev.ee<br />
Projektijuht: Karit Jõgi, telefon 667 0304
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
KOHTUASI<br />
Sensitiiv<br />
jättis<br />
juveeliäri<br />
omaniku<br />
tühjade<br />
kätega.<br />
Pankrotti lasti<br />
toimiv firma<br />
Kirjutasin<br />
kogu<br />
vara<br />
juhuslikult<br />
ette<br />
juhtunud<br />
inimesele.<br />
Kui see<br />
inimene<br />
mind pool<br />
aastat<br />
hiljem<br />
direktoritenõukogust<br />
välja<br />
viskas,<br />
sain aru,<br />
et olin teinud<br />
vea.<br />
juveelikaupluste<br />
ja<br />
kinnisvaraäri<br />
kunagine<br />
omanik Sergei<br />
Bindes<br />
VIKTORIA LADÕNSKAJA<br />
viktoria.ladonskaja@aripaev.ee<br />
Kohus tunnistas kehtetuks tehingu, millega juveelikaupluste<br />
keti omanik Sergei Bindes kirjutas<br />
maksuameti hirmus kogu oma vara Vadim<br />
Stammi nimele. Paraku haihtus vara nende<br />
aastate jooksul, kui käis kohtuprotsess ning vara<br />
uus omanik oli vaidlustanud esimese astme kohtu<br />
otsuse.<br />
2000. aastate alguses oli perekonnanimi Bindes<br />
Eestis hästi tuntud. Eestis tegutsevate vene keelt kõnelevate<br />
ärimeeste seas peeti Sergei Bindest mõjukaks<br />
ettevõtjaks. Tavainimesed teadsid paremini<br />
juveelikaupluste keti brändinime Bindes.<br />
2008. aastal teatasid aga Eesti meediaväljaanded<br />
juveelikaupluste omaniku Sergei Bindese isiklikust<br />
pankrotist. Siis keeldus ärimees teemat kommenteerimast.<br />
Nüüd, aastaid hiljem, rääkis ta <strong>Äripäev</strong>a<br />
venekeelsele nädalalehele Delovõje Vedomosti<br />
(DV), kuidas ta kinkis kogu oma äri juhuslikule<br />
inimesele.<br />
Hirm maksuameti ees pani tegutsema. See lugu<br />
algas kunagise tuntud juveelkaupluste omaniku<br />
Sergei Bindese sõnul 2006. aastal, kui tema kõrvu<br />
jõudsid kuuldused, et kavandatakse tema paljastamist.<br />
Maksuamet tundis Bindese majandustegevuse<br />
vastu huvi ning tema suhtes algatati kriminaalasi<br />
maksudest kõrvalehoidumise pärast. Maksu-<br />
ja tolliameti andmeil ei ole Sergei Bindesel praeguseks<br />
riigi ees võlgnevusi.<br />
Ärimehele aga tundus, et tal õnnestus enne<br />
maksuameti huvi tärkamist oma seljatagune ära<br />
kindlustada. “Kui see info minuni jõudis, pöördusin<br />
advokaadi poole,” räägib Sergei Bindes. “Ja tema<br />
soovitas mul aktsiad kellelegi üle kanda. Ükskõik,<br />
kellele. Kas või esimesele ettejuhtuvale inimesele.<br />
Ma kirjutasingi kogu oma vara juhusliku<br />
inimese nimele.”<br />
Ärimees kinnitab, et loomulikult leppis ta eelnevalt<br />
kokku nii advokaadi kui ka inimesega, kellele<br />
oma vara üle kandis, et tehing ei ole “tõeline”.<br />
“Keegi ei hakka ju sellise rahaga nalja tegema!”<br />
meenutab Bindes.<br />
Omanikuks sai juhuslik tuttav. Nii sai kogu ASile<br />
Bindes Liising Eesti kuuluv vara formaalselt uue<br />
omaniku, kelleks oli Vadim Stamm. See oli inimene,<br />
kelle Bindes valis enda sõnul juhuslikult. “Ta oli<br />
minu naise sensitiiv,” räägib Bindes. “Mulle ei tulnud<br />
pähegi, et see inimene otsustab, et ongi nüüd<br />
vara seaduslik omanik.”<br />
Bindese sõnul arvas Vadim ta pool aastat pärast<br />
Taust<br />
Ajakirjandus<br />
Bindesest<br />
28. APRILLIL AVATAKSE firma<br />
Bindes filiaalis Narvas Astri<br />
Keskuse I korrusel näitus<br />
kolme sajast imekaunist briljantidega<br />
juveelitootest.<br />
25.04.2007, NARVALEHT.EE<br />
TALLINNAS AVATI uus kunstigalerii<br />
Bindes.<br />
10.08.2007, POSTIMEES.EE<br />
VEEBRUARI LÕPUS kuulutas<br />
Viru maakohus Narvas välja<br />
Sergei Bindese pankroti. Bindesele<br />
kuulub Eestis mitu juveelikauplust.<br />
Kohtule selgitas Bindes oma<br />
palvet kuulutada talle välja<br />
isiklik pankrot sellega, et tal<br />
on tekkinud võlad ja ta ei ole<br />
suuteline neid tasuma.<br />
27.02.2008, DV.EE<br />
tehingut direktorite nõukogust välja. “Ma üritasin<br />
Stammiga isiklikult rääkida, kuid ta vastas mulle,<br />
et tema ei kontrolli olukorda,” meenutab Bindes.<br />
2008. aastal teatas Vadim Stamm ühes oma vähestest<br />
ajakirjandusele antud kommentaaridest,<br />
et ostis Sergei Bindeselt tolle ärid ära. Ja nimetas<br />
hinna: 400 000 krooni. Tõsi, paar rida allpool kirjeldas<br />
Stamm Bindes Liisingu vara kui 49 kinnisvaraobjekti<br />
hinnaga 100 miljonit Eesti krooni. Seda,<br />
kuidas tal õnnestus 400 000 krooni eest osta<br />
100 miljonit krooni maksev firma, uus omanik ei<br />
selgitanud.<br />
Kas hüpnotisöör või kriminaal? Nii kerkiski<br />
kohtu menetluse käigus muude argumentide seas<br />
esile sõna “hüpnoos”. “Kui ma küsisin advokaatidelt:<br />
“Kuidas siis nii? Kõik pidi ju kontrolli all olema?”,<br />
pakkusid nemad mulle mitte juriidilist, vaid<br />
kriminaalide abi,” meenutab Bindes. “Kriminaalide<br />
abist ma keeldusin.” Lõppkokkuvõttes kaotas<br />
Sergei Bindes kõik: aktsiad, kinnisvara, raha – kõik,<br />
mis oli seotud tema endise firmaga.<br />
Siis hakkasid selle segase looga tegelema uued<br />
advokaadid Leonid Olovjanišnikov ja Vladimir Sadekov.<br />
Advokaatide abiga saavutas Bindes kohtus,<br />
et tehing tunnistati kehtetuks. Mõni aasta hiljem<br />
kuulutas riigikohus välja lõpliku otsuse, mis kinnitas<br />
esimese astme kohtu oma: annulleerida Bindese<br />
ja Stammi vahel sõlmitud leping ning nõuda<br />
aktsiate tagastamist esialgsele omanikule. Kuid<br />
selleks hetkeks ei olnud firmalt enam midagi võtta<br />
– ajal, mil käis kohtumenetlus, oli Bindes Liising<br />
UUDIS 11<br />
HIRM maksuameti ees ja mõtlematu tegutsemine jättis Sergei Bindese ilma miljonitest. FOTO: MARINA PUŠKAR/POSTIMEES/SCANPIX<br />
23,5<br />
miljonit eurot hindas<br />
Sergei Bindes<br />
ise 2006. aastal oma<br />
ettevõtte, ASi Bindes<br />
Liising Eesti väärtuseks.<br />
Bindese sõnul<br />
pakuti talle toona just<br />
sellist summat tema<br />
Eesti äride ja kinnisvara<br />
eest.<br />
Kommentaar<br />
Veider, lausa loogikavastane tehing viis fiaskoni<br />
VLADIMIR SADEKOV,<br />
vandeadvokaat<br />
Sergei Bindes pöördus meie<br />
poole 2008.–2009. aastal. Kohus<br />
oli tema probleemi juba läbi<br />
vaadanud.<br />
Bindes kinnitas, et firma on<br />
tema omand. Hakkasime olukorda<br />
uurima. Kõigepealt vaatasime<br />
läbi võimaluse kuulutada<br />
Sergei Bindesele välja pankrot,<br />
sest tal olid (sõltumata fir-<br />
ma ümber kujunenud mitte päris<br />
selgest olukorrast) kolmandate<br />
isikute ees kohustused. Tulemus<br />
oli, et talle kuulutati välja<br />
isiklik pankrot.<br />
Mis puudutab tema firma asju,<br />
siis kui ma nägin dokumente,<br />
mõtlesin, et see, mida ma<br />
näen, ei kujuta endast loogilist<br />
tehingut.<br />
Anda kogu vara ära selle tegeliku<br />
maksumusega võrreldes<br />
väikese raha eest! See oli täiesti<br />
ebaloogiline tehing, veider tehing,<br />
milles kandis kahju Bindes<br />
ise.<br />
Lõppude lõpuks nõudsime<br />
kohtu otsusele tuginedes firma<br />
aktsiate tagastamist. Kuid firma<br />
oli jõudnud juba pankrotti<br />
minna. Nüüd on vaid küsimus:<br />
kas firma pankroti väljakuulutamiseks<br />
oli objektiivne<br />
vajadus?<br />
justkui läinud pankrotti. 27. veebruaril 2012 kustutati<br />
firma äriregistrist.<br />
Tahtlik pankrot. “Pärast seda, kui mind oli Bindes<br />
Liising Eesti tegevusest kõrvaldatud, võeti firmast<br />
raha välja ning korraldati kunstlik pankrot,”<br />
ütleb Bindes. “Pankrotiprotsess kestis 2–2,5 aastat.<br />
Kuid tegelikuks pankrotiks ei olnud alust. Firmal<br />
läks hästi. Keegi lihtsalt ei kavatsenudki seda mulle<br />
tagasi anda. Võeti võõras äri, kanditi sellest raha<br />
välja ja hävitati firma. Ja nüüd on minu käes paberid,<br />
mis kinnitavad, et mul oli õigus, kuid oma<br />
õigusega ei ole mul enam midagi peale hakata.<br />
Seaduse järgi on mul õigus pääseda ligi firma likvideerimisdokumentidele,<br />
kuid neid dokumente<br />
ma näinud ei ole. Mulle keeldutakse neid esitamast.<br />
Seega on minult võetud võimalus tõestada, et minu<br />
oma firma likvideerimine toimus fiktiivselt.”<br />
Sergei Bindes räägib seda lugu ennekõike teistele<br />
teadmiseks ja õpetuseks. “Ma tegin vea! Aga nagu<br />
näete, ma olen veel elus. Praegu ma mõtlen, et<br />
on ikka keeruline asi see uue riigi ülesehitamine,”<br />
lõpetab Sergei Bindes.<br />
DV üritas leida loos nimetatud Vadim Stammi.<br />
Nädalalehel oli terve rida Stammiga seotud telefoninumbreid,<br />
kuid mitte ükski neist ei viinud vajaliku<br />
inimeseni. DV proovis leida Stammi ka inimeste<br />
kaudu, kes kuulusid omal ajal Bindes Liising<br />
Eesti nõukokku. Nädalalehele anti teada, et Vadim<br />
Stammi on teavitatud ajakirjanike soovist saada temalt<br />
juhtunu kohta kommentaari, kuid Stamm ei<br />
kommenteerinud.
12 EHITUS toimetaja<br />
MAJANDUSMINISTEERIUMI ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul võimaldab uute nõuete kasutamine energiakulude pealt kokku hoida. FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
EHITUSNÕUDED<br />
Aasta alguses kehtima hakanud energiatõhususe<br />
uued miinimumnõuded peaks projekteerijad<br />
ja ehitajad panema pingutama selle nimel,<br />
et uued ning rekonstrueeritavad hooned saaksid<br />
nüüdisaegseid võimalusi arvestavalt võimalikult<br />
energiatõhusad.<br />
See on järjekordne samm selles suunas, et 5–7<br />
aasta pärast oleksid meil kõik uued hooned liginullenergiahooned.<br />
“Hoonetele kehtestatud energiatõhususarvude<br />
piirväärtused ei ole meile Euroopa Liidust ette<br />
kirjutatud, vaid me oleme need piirnormid Eesti<br />
klimaatilistele tingimustele vastavalt ise koostöös<br />
teadlastega määranud,” rõhutas majandus-<br />
ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja<br />
elamuosakonna juhataja, volitatud ehitusinsener<br />
Margus Sarmet. “Energiatõhususe miinimumnõuete<br />
eesmärk on anda hoone kasutajale parimaid<br />
juhendeid, kuidas on võimalik hoone kasutusajal<br />
raha kokku hoida. Me kõik tunnetame ju<br />
oma rahakoti peal, mida energiakandjate hinnad<br />
iga päev teevad.”<br />
Arvestati Eesti majanduslikku olukorda. Energiatõhususe<br />
piirmäärad pandi paika Tallinna Tehnikaülikooli<br />
ja Soome teadlaste väga põhjaliku<br />
analüüsi tulemusel. Hoolega kaaluti ka seda, milliseid<br />
piirmäärasid on põhjendatud nõuda, lähtudes<br />
Eesti majanduslikust olukorrast ning arvestades<br />
tehnoloogia arengut ja hinda. Eesmärk oli<br />
mitte seada liiga karme piiranguid, vaid et hoone<br />
energiatõhusaks muutmise ja hoone sisekliima<br />
parendamiseks tehtavad investeeringud tasuksid<br />
end aja jooksul ära.<br />
“Piirmäärasid kehtestades ei pannud me lat-<br />
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Jõukohased nõuded energiatõhususele.<br />
Eesmärk jõuda nullenergiahoonele lähemale<br />
VÄINU ROZENTAL<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Piirmäärasidkehtestades<br />
ei<br />
pannud me<br />
latti meeletult<br />
kõrgele,<br />
vaid täiesti<br />
mõistlikule<br />
tasemele.<br />
majandusministeeriumi ehitus-<br />
ja elamuosakonna juhataja<br />
Margus Sarmet<br />
ti meeletult kõrgele, vaid täiesti mõistlikule tasemele,”<br />
rääkis Sarmet. “Kehtestatud piirmäärad vastavad<br />
välja kujunenud parimale praktikale. Teadlaste<br />
uuringust tuli välja, et tegelikult need, kes ei<br />
ehita hoonet müügiks, vaid panevad selle perspektiivitundega<br />
enda tarbeks püsti, sihtisid juba enne<br />
nõuete kehtestamist analoogset taset.”<br />
Sarmet ei usu, et uued ja rangemad nõuded<br />
hooned oluliselt kallimaks teevad. “Väike hinnakorrektuur<br />
tuleb, vahemikus 5–10 protsenti, mitte<br />
rohkem,” prognoosis ta ja lisas, et tegelikult korrigeerib<br />
muutuv ehitusturg palju rohkem hinda.<br />
Ka ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek<br />
Peterson on seda meelt, et uued normid mingil<br />
määral ehituse hinda tõstavad, kuid mõju ei tohiks<br />
väga suur olla. “Tunduvalt olulisem mõju on<br />
siis, kui meie uued ehitused peavad hakkama vastama<br />
liginullenergiamaja standardile,” lausus ta.<br />
“Ma arvan, et see hakkab küll väga oluliselt mõjutama<br />
investeeringute hinda.”<br />
Vastutab projekteerija. Margus Sarmeti kinnitusel<br />
on nad energiatõhususe miinimumnõuetele<br />
lähenenud komplekselt. “Me ei anna ette ühtegi<br />
parameetrit mitte ühelegi komponendile ehk aknale,<br />
uksele, seinale või ventilatsioonisüsteemile,<br />
vaid energiatõhususarv tuleb kalkuleerida kompleksselt,<br />
arvestades ehitist kui tervikut,” seletas ta.<br />
“See tähendab, et kui ei saa seina soojustada, siis<br />
saab katust soojustada ja teha efektiivsemad tehnosüsteemid.<br />
Või kui ei saa teha efektiivset tehnosüsteemi,<br />
siis saab seina ja lage soojustada või<br />
kasutada taastuvenergiat. Ehk et me ei sea ühtegi<br />
kinnispiirangut – kõik on inseneri mõttes kinni.”<br />
Sarmet lisas, et kõige suurem vastutus on projekteerijal.<br />
“Projekteerija peab tagama selle, et projekt<br />
ja arvutused vastavad esitatud nõuetele,” rääkis<br />
Sarmet. “Projekteerija annab koos projektiga<br />
välja energiamärgise, mis tõendab vastavust miinimumnõuetele.<br />
Energiamärgist ja selle vastavust<br />
miinimumnõuetele kontrollib ehitusloa väljastamisel<br />
kohalik omavalitsus. Seejärel on ehitaja asi<br />
Liginullenergiahoone<br />
aeg läheneb<br />
Meil on eesmärk ehk liginullenergiahoone<br />
piirmäärad<br />
teada, aga kuidas me selleni<br />
jõuame, pole veel kokku<br />
lepitud, kommenteeris majandusministeeriumi<br />
ehitus-<br />
ja elamuosakonna juhataja<br />
Margus Sarmet.<br />
Energiatõhususe miinimumnõuete<br />
määruses on täpsustatud<br />
ka liginullenergiahoone<br />
mõistet. Eurodirektiivide<br />
järgi rakenduvad liginullenergiahoone<br />
nõuded 2018.<br />
aastal avaliku sektori uutele<br />
hoonetele ning 2020. aastal<br />
kõikidele uutele hoonetele.<br />
“Me oleme juba mitu<br />
astet selles suunas astunud, aga<br />
mitu ja millist trepiastet tuleb<br />
veel rajada, pole selge,” rääkis<br />
Sarmet ning rõhutas, et ka<br />
siin pole Euroopa Liit midagi<br />
ette kirjutatud. “Ka ministeerium<br />
ei taha ülevalt poolt midagi<br />
peale suruda, me vaatame,<br />
kuidas praeguste nõuete<br />
täitmisega läheb. Ilmselt kohendavad<br />
ehitusmaterjalide<br />
tootjad ja seadmed oma tegevuse<br />
kiiresti uute nõuetega. Me<br />
ootame, kuni ehitusturg järele<br />
jõuab, ja siis on aeg teha järgmine<br />
samm.”<br />
ehitada hoone vastavalt etteantud projektile ja seda<br />
mitte korrigeerida vana harjumuse kohaselt.”<br />
Kui hoone ehitatakse projektikohaselt ja kvaliteetselt,<br />
peaks tulemus vastama energiatõhususe<br />
normidele ning kohustust neid üle mõõta pole.<br />
Kui aga hoone omanikul või kohalikul omavalitsusel<br />
tekib kasutusloa andmisel kahtlus, võib alati<br />
tellida kontrollmõõtmise.<br />
“Projekteerija väljastatud energiamärgis tõestab,<br />
et projekteerija on teinud teoreetilised arvutused,<br />
aga kas need ka tegelikkusele vastavad, tuleb<br />
välja hilisemate mõõtmiste käigus,” ütles Indrek<br />
Peterson. “Kui ilmneb, et midagi on viltu, on tellijal<br />
kaks võimalust – kas esitada pretensioon projekteerijale<br />
või ebakvaliteetset tööd teinud ehitajale.”
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Vastutus energiatõhususe saavutamisel<br />
on kollektiivne ja seda<br />
kannavad võrdselt nii projekteerija,<br />
ehitaja kui ka hoone<br />
kasutaja, on volitatud arhitekt<br />
Tõnu Laigu veendunud.<br />
Kogu Euroopas on päevakorda<br />
tõusnud hoonete füüsikaliste<br />
omaduste määramine projekteerimises,<br />
ehitamises ja ehitiste<br />
kasutamisel. Eesmärk on hoida<br />
kokku taastumatuid loodusressursse<br />
ning pidurdada kasvuhoone<br />
efekti. Laigu sõnul on tegu<br />
riiklike programmidega, mis<br />
on fikseeritud poliitika, seaduste<br />
või muude regulatsioonidega.<br />
Järgneb intervjuu OÜ QP<br />
Arhitektid juhi ja omaniku Tõnu<br />
Laiguga.<br />
Kas on õige väita, et energiatõhususe<br />
saavutamisel on kõige<br />
suurem vastutus projekteerijal?<br />
Väljastab ju tema energiamärgise,<br />
millega tõendatakse<br />
hoone vastavust energiatõhususe<br />
miinimumnõuetele. Projekt<br />
on ühe hoone elukaare protsessis<br />
esimene etapp ja seega pole<br />
lootustki saavutada energiatõhusust<br />
mõistlike vahenditega,<br />
kui projekt seda ette ei näe. Kuid<br />
projektist on vähe abi, kui ehitaja<br />
ei kasuta õiget ehitustehnoloogiat<br />
ning ei taga piisavat ehituskvaliteeti,<br />
mida energiatõhus<br />
hoone eeldab. Ehitusvead ja ehitaja<br />
oskamatus muudavad pingutused<br />
projektis nulliks. Energiatõhus<br />
hoone nõuab ka ehitajalt<br />
vastavaid teadmisi ja oskusi.<br />
Kolmas osapool on hoone kasutaja,<br />
sest energiatõhusa hoone<br />
õige ekspluatatsioon on samuti<br />
protsessi lahutamatu osa. Kahjuks<br />
on sagedased juhtumid, kus<br />
kasutaja lülitab näiteks välja ventilatsioonisüsteemi,<br />
et elektrienergiat<br />
kokku hoida. Tegelikult<br />
on kokkuhoid näiline, sest kogu<br />
süsteem läheb tasakaalust välja<br />
ning kannatavad nii hoone füüsiline<br />
kehand, siseruumi kliima<br />
kui ka inimeste tervis.<br />
Seega vastutus energiatõhususe<br />
saavutamisel on kollektiivne<br />
ja seda kannavad võrdselt nii<br />
projekteerija, ehitaja kui ka hoone<br />
kasutaja.<br />
Kui palju teevad uued energiatõhususe<br />
miinimumnormid arhitekti<br />
töö keerulisemaks? Kas<br />
projekteerimine läheb kallimaks?<br />
Kui ei oska autot juhtida,<br />
siis tundub autojuhtimine ülikeerukas,<br />
kui aga oskad, siis pole<br />
autojuhtimine probleem. Sama<br />
olukord on ka energiatõhusa<br />
hoone kavandamisega.<br />
Eestis on aga üks üldine häda,<br />
mille on kaasa toonud energiatõhususe<br />
uued nõuded. Nimelt<br />
pole välja töötatud ja tunnusta-<br />
ARHITEKT<br />
Tõnu Laigu<br />
sõnul lasub<br />
arhitektil suur<br />
vastutus, sest<br />
tema määrab<br />
ära hoone<br />
esmased parameetrid.<br />
FOTO: RAUL MEE<br />
Energiatõhususe<br />
tase sõltub sellest, kui<br />
trenditeadlik on tellija<br />
tud ühtset metodoloogiat, mille<br />
abil jõuaks arhitekt suhteliselt<br />
lihtsal teel õige tulemuseni. Eesti<br />
energiatõhususe rakendusteaduslikud<br />
uurimistööd ja juhendid<br />
on kasutamiseks liialt keerukad<br />
ja teaduslikud. Seepärast<br />
tuleb meil vaadata näiteks Austria<br />
või Saksamaa poole, kus sellealased<br />
tegevused on välja arendatud<br />
ja edukalt rakendatud.<br />
Mis puudutab projekteerimise<br />
hinda, siis on loomulik, et<br />
selle võrra läheb projekt ka kallimaks,<br />
eriti puudutab see inseneriosasid.<br />
Kuidas mõjutavad uued normid<br />
suhteid projekteerijate ja<br />
ehitajate vahel? Energiatõhususe<br />
kõik nüansid pole jõudnud<br />
veel Eestis praktikasse, mistõttu<br />
tuleb teineteist – ma mõtlen arhitekt<br />
ehitajat ja ehitaja arhitekti<br />
– toetada, et saavutada parim<br />
tulemus.<br />
Kuidas rangemad normid ehitusturgu<br />
mõjutavad? Kui palju<br />
võib ehitis kallimaks minna?<br />
Hoone energiatõhususe tase<br />
sõltub eelkõige ehituse tellijast,<br />
tema soovist olla trenditeadlik.<br />
Projekteerija ja ehitaja<br />
viivad vaid ellu kliendi soove. Kui<br />
klient hoiab kokku, tuleb kehvema<br />
energiatõhususe tasemega<br />
hoone, ja kui tellija on nõus tegema<br />
lisakulutusi, siis on tulemus<br />
efektiivsem.<br />
Üldjuhul on ehitus kallim,<br />
sest lisandub paksem soojustus,<br />
lisanduvad soojapidavamad aknad<br />
ja uksed, kasutatakse targa<br />
maja infotehnoloogiat, sooja<br />
taaskasutavaid ventilatsioonisüsteeme,<br />
erilahendusega soojapumpasid<br />
alternatiivina gaasi-<br />
või kaugküttele, täiendavaid elemente<br />
päikeseenergia kasutamiseks<br />
jne. Nimekiri on päris pikk.<br />
Ehitise kallinemine sõltub<br />
sellest, millist energiatõhususe<br />
taset taga ajada. Täpset protsenti<br />
ei oska ma öelda, kuid oletuslikult<br />
võib see olla 20–30.<br />
Kuidas olete teemaga seotud<br />
kui Eesti Arhitektide Liidu juhatuse<br />
liige? Kuna energiatõhususe<br />
teema on väga laiapõhjaline<br />
nähtus, siis arhitektide liit keskendub<br />
eelkõige arhitektide osale<br />
selles “masinavärgis”. Arhitekt<br />
peab määrama ära energiatõhusa<br />
hoone esmased parameetrid,<br />
millest sõltub kogu hoone hilisem<br />
lahendus, ja seetõttu lasub<br />
arhitektil suur vastutus. Kuna<br />
Eestis on energiatõhususe väljaarendamisega<br />
siiani tegelenud<br />
eelkõige insenerid, siis arhitektide<br />
liidu missioon on tugevdada<br />
arhitekti positsiooni inseneride<br />
maailmas.<br />
Tasub teada<br />
Energiatõhususe<br />
miinimumnõuded<br />
9. JAANUARIL 2013 muutusid<br />
energiatõhususe miinimumnõuded.<br />
Muutuvad põhimõtted<br />
ning suurenevad<br />
nõuded hoonete energiatõhususele,<br />
st vähenevad maksimaalsed<br />
lubatud energiatõhususarvude<br />
piirväärtused.<br />
Energiatõhususe miinimumnõudeid<br />
rakendatakse ehitatavate<br />
ja oluliselt rekonstrueeritavate<br />
sisekliima tagamisega<br />
hoonetele.<br />
NÕUDED esitatakse järgmistele<br />
hoonetele (kasutusotstarbe<br />
alusel):<br />
– väikeelamud (ühe või kahe<br />
korteriga elamud või ridaelamud)<br />
– korterelamud (kolme või<br />
enama korteriga elamud,<br />
sealhulgas hoolekandeasutuste<br />
ja ühiselamute hooned,<br />
välja arvatud ridaelamud)<br />
– büroohooned<br />
– raamatukogud ja teadushooned<br />
– majutus- ja toitlustushooned,<br />
teenindushooned (ärihooned)<br />
– avalikud hooned – meelelahutushooned,<br />
välja arvatud<br />
loomaaia või botaanikaaia<br />
hooned; spordihooned,<br />
välja arvatud jäähallid ja maneežid;<br />
muuseumi- ja raamatukoguhooned,<br />
välja arvatud<br />
raamatukogud<br />
– kaubandushooned<br />
– terminalid<br />
– haridushooned<br />
- koolieelsed lasteasutused<br />
– tervishoiuhooned (haiglad<br />
ja muud ravihooned, välja arvatud<br />
hoolekandeasutuste<br />
hooned).<br />
Hoonete puhul, mida eespool<br />
ei nimetatud, tuleb kontrollida<br />
kooskõla energiatõhususe<br />
miinimumnõuetega, lähtudes<br />
kõige sarnasema hoone<br />
kasutusotstarbest.<br />
KUI HOONEL on mitu kasutusotstarvet,<br />
määratakse igale<br />
eraldi kasutusotstarbega<br />
hoone osale, mille köetav<br />
pind ületab 10% kogu hoone<br />
köetavast pinnast, selle kasutusotstarbe<br />
kohane energiatõhususarv.<br />
Alla 10% pinnaga<br />
osad arvatakse kasutusotstarbest<br />
olenemata muude<br />
osade koosseisu ja neile rakendatakse<br />
selle kasutusotstarbe<br />
standardkasutust, millise<br />
kasutusotstarbega hoone<br />
osa juurde see funktsionaalselt<br />
kuulub.<br />
ENERGIATÕHUSUSE miinimumnõuded<br />
kehtestatakse<br />
hoonele tervikuna.<br />
HOONE KOOSSEISU arvatakse<br />
energiatõhususarvu arvutamisel<br />
peale piirete ja tehnosüsteemide<br />
ka hoonesse<br />
või kinnistule paigaldatud<br />
hoonet teenindava lokaalse<br />
energiatootmise süsteemid<br />
(näiteks päikesekollektorid<br />
ja -paneelid, tuuleturbiin,<br />
soojuse ja elektri koostootmisjaam).Energiavõrguga<br />
(nt elektrivõrk, kaugkütte-<br />
ja jahutusvõrk, gaasivõrk)<br />
ühendatud tehnosüsteemid<br />
kuuluvad hoone koosseisu<br />
energiavõrgu liitumispunktist<br />
alates.<br />
ALLIKAS: TUULIKKI LAESSON<br />
30<br />
protsenti võib uute<br />
energiatõhususe<br />
miinimumnõuete<br />
rakendamine muuta<br />
ehituse kallimaks.<br />
EHITUS 13<br />
www.reparo.ee<br />
ÄRIPINDADE<br />
EHITUS, REMONT,<br />
SISEVIIMISTLUS<br />
LEMMIKUD<br />
ehitusuudised.ee loetuimad uudised<br />
Gaselli võitja toimetab vaid välismaal ja klientidest puudust<br />
pole. Hestalink veab valmismaju Eestist Soome ja Rootsi ning<br />
paneb nad kohapeal paika.<br />
Muudatused 1Partner Kommertskinnisvara juhtkonnas.<br />
1Partner Kinnisvara valis uueks juhatuse liikmeks arendusjuhi<br />
Sven Olevi ning kommertskinnisvaraga tegelevat tütarettevõtet<br />
hakkab juhtima suurosanik Tanel Tarum.<br />
Puidubörs igal kolmapäeval reklaam<br />
TEL 667 0068<br />
materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (€) kontaktandmed<br />
Müük<br />
SAARE-, TAMME-, PÖÖGI-,<br />
LEHISE- JA KASE- SAE-<br />
MATERJAL; PÖÖGIST JA<br />
TAMMEST SISEVOODRILAUAD,<br />
PÄRNAPUUST SAUNALAUAD;<br />
TAMMEST, SAAREST, PÖÖGIST<br />
SISESEINA VOODRILAUAD,<br />
ERI MUSTRITEGA<br />
TÖÖRIISTAPOOD<br />
1691<br />
www.cedo.ee<br />
Kodu soojaks<br />
poole soodsamalt!<br />
<br />
<br />
žide<br />
2 .<br />
<br />
<br />
eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel tel 504 8445,<br />
527 6943<br />
jaak.kalm@puiduari.ee<br />
METALLIMÜÜGITURUL AASTAST 2000<br />
Restid<br />
Astmed<br />
Trepid<br />
Profiilpinnad<br />
Perforeeritud<br />
metall-lehed<br />
Metallvõrgud<br />
Tootmine<br />
Metal-Disain OÜ<br />
Valukoja 22, Tallinn,<br />
tel 666 9966, faks 666 9969<br />
metaldis@metaldis.ee<br />
www.metaldis.ee<br />
www.metal-disain.com<br />
€<br />
KÜSI JULGESTI! tel: <br />
e-post: sulev@ultimatemarket.com<br />
Vaata lisaks ka teisi mudeleid meie kodulehel
14 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Alo Merilo, tel 667 0182, e-post alo.merilo@aripaev.ee<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Swedbank Eesti AS kirjutas oma majandusaasta<br />
aruandes, et juhatuse töökeel on alates<br />
1. septembrist 2011 eesti keel, milles koostatakse<br />
koosolekute protokollid. Enne seda kasutati<br />
töökeelena inglise keelt.<br />
Milline on teie ettevõtte juhatuse ja<br />
nõukogu töökeel?<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon:<br />
(372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
RIINA KÄI<br />
ASi Tallinna Vesi finantsdirektor<br />
Juhatuse tasemel ja nõukogus on Tallinna Vee<br />
töökeeled paralleelselt inglise ja eesti keel<br />
ning seda põhjusel, et nii juhatuses kui ka nõukogus<br />
on liikmeid, kelle emakeeleks on inglise<br />
keel.<br />
Muu tööalane suhtlus ettevõttes ja suhtlus<br />
koostööpartnerite ja teiste sidusgruppidega, sh<br />
klientidega, käib ikkagi peamiselt eesti keeles.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Mulle Ligi sobib, ta räägib selgelt<br />
ja konkreetselt, nii ilmselt käitub<br />
ka oma töös. Ma pole kunagi olnud<br />
Reformierakonna valija, aga kui<br />
saaks otse valida rahandusministrit,<br />
ma valiks Jürgeni.<br />
Kommentaar loole “Ligi: uus võim põrmustab<br />
mu töö”.<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
ALLAN REMMELKOOR<br />
Pro Kapital Eesti ASi juhatuse liige<br />
Töökeel nõukogus on inglise keel, kuna meil<br />
on nõukogus soomlane, itaallane ja veel mõni<br />
rahvus.<br />
Juhatuses räägime, kuidas vaja, itaalia, inglise<br />
või eesti keeles. Pilt on päris kirju.<br />
ANDRES KIVISTIK<br />
Skano Group ASi juhatuse liige<br />
Juhatuse töökeel on eesti keel, nõukogu töökeel<br />
on inglise keel. Juhatuse ja nõukogu suhtlus<br />
toimub üldjuhul inglise keeles – meie nõukogus<br />
on liikmeid, kes ei oska eesti keelt.<br />
MART NIELSEN<br />
Tele 2 Eesti Balti regiooni tehnikadirektor,<br />
juhatuse liige<br />
Juhatuse töökeel on inglise keel, nõukogul samuti.<br />
Juhatuse esimees on leedukas, seetõttu.<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellija eelised – ostukeskkond<br />
privileeg.aripaev.ee ja<br />
soodsaim võimalus soetada <strong>Äripäev</strong>a<br />
raamatuklubi raamatuid.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku<br />
nõusolekuta keelatud. Kaebuste<br />
korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel<br />
(372) 646 3363.<br />
O<br />
n fakt, et 1. aprillil tõusis riigikogu<br />
liikme palk 3474 euroni. Minu<br />
ettepanek oleks kärpida riigikogu<br />
liikmete palka kaks korda<br />
ja taastada see praegusel tasemel<br />
alles siis, kui Eesti keskmine palk on kaks<br />
korda tõusnud. Uus riigikogu lihtliikme palk olgu<br />
1737 eurot.<br />
Ühelt poolt oleks see paremini kooskõlas valijate<br />
õiglustundega. Teisalt kannustaks see saadikuid<br />
meie rikkuse kasvatamise nimel rohkem<br />
pingutama.<br />
Traditsiooniliselt ületab parlamendiliikme<br />
palk vanas Euroopas keskmist palka 1,4–2 korda<br />
ehk siis Eesti keskmine palk peaks selle analoogia<br />
järgi olema 1700 eurot ehk umbes kaks korda<br />
suurem kui praegu (vt Kaire Uuseni artiklit<br />
25.03.13 <strong>Äripäev</strong>ast). Sellist unistuste Eesti keskmist<br />
pakuks mina riigikogu liikmele juba täna.<br />
Kui praegune koalitsioon on korduvalt väljendanud<br />
soovi olla solidaarne teistega Kreeka<br />
päästmisel, siis oleks rahva esindajatel paslik olla<br />
solidaarne ka oma rahvaga. Vastuargument, et<br />
nii madala palgaga jookseks riigikogu laiali, pole<br />
tõsiseltvõetav. Olgem ausad, ka 1737 eurose palga<br />
puhul tunduksid näiteks Priit Toobal jpt rahvaasemikud<br />
ikka tublisti ülemakstud.<br />
Vaesuspiir. Keskmine brutopalk Eestis ületas<br />
mullu neljandas kvartalis napilt 900 euro piiri.<br />
Seda statistikaameti andmetel, maksuameti metoodika<br />
annab veidi tagasihoidlikuma tulemuse.<br />
Seega saame paremal juhul rääkida 750 eurosest<br />
mediaanpalgast ehk ligi 600 000 Eesti palgasaajast<br />
pooled saavad vähem kui 750 eurot. Siit saame<br />
ka tuletada, et maksimaalselt 100 000 inimest<br />
saavad palka 1000 eurot ja rohkem.<br />
Seega, Euroopa tarbimisstandardeid aluseks<br />
võttes on Eestis lubamatult palju inimesi, kes elavad<br />
allpool vaesuspiiri. Teiseks on Eestis ehmatavalt<br />
vähe inimesi, maksimaalselt 100 000, kes<br />
jaksavad arvestatavalt säästa või tarbida üle põhivajaduste.<br />
Arusaadavalt ei soovi inimesed vaesuspiiril<br />
elada ja suunduvad mujale. Sama häda on ettevõtjatega.<br />
Investeeringud Eestisse ei tundu enam<br />
atraktiivsed ja raha koos ettevõtjatega liigub samuti<br />
välismaale. Hispaanias juba on eestlaste koloonia.<br />
Kas tuleb ka Kreekasse?<br />
Minu meelest pole siin muud väljapääsu, kui<br />
leida võimalusi võimalikult lühikese aja jooksul<br />
Margaret Thatcher: Sotsialistid on õnnelikud,<br />
kuni nad on teiste inimeste raha ära<br />
kulutanud.<br />
Äsja 87aastasena meie seast lahkunud Briti esimene naispeaminister (aastail 1979–1990) tegi juba<br />
1976. aastal teleesinemises tabava ning ajaproovile hästi vastu pidanud tähelepaneku.<br />
Riigikogu liikme palk pooleks:<br />
solidaarselt<br />
IGOR RÕTOV<br />
ASi <strong>Äripäev</strong> peadirektor<br />
Kui olla<br />
solidaarne<br />
teistega<br />
Kreeka<br />
päästmisel,<br />
siis on<br />
paslik olla<br />
solidaarne<br />
ka oma rahvaga.<br />
keskmine sissetulek kahekordistada (vt ka Igor<br />
Rõtov artikkel 20.06.12).<br />
Ajavahemikul 1994–2007 kasvasid reaalsed<br />
sissetulekud Eestis jõudsalt. Liikusime suure<br />
hooga Euroopa keskmise suunas ja olime kasvu<br />
poolest parimad kogu nn Ida-Euroopas. Kuid<br />
2008–2013, juba viis aastat püsime paigal või isegi<br />
kaotame positsioone.<br />
Ühest retsepti pole. Praegune Reformierakonna<br />
poliitika on saavutada rikkuse kasv tasakaalus<br />
riigieelarve ja olematute riiklike laenudega. Minister<br />
Jürgen Ligi on küll seeläbi võitnud rahvusvahelise<br />
tunnustuse, kuid kahtlen, kas see pikaajalist<br />
kasvu tagab. Eesti ei ole sõjajärgne Jaapan,<br />
kus pandi piirid kinni, vähendati puhkused ja<br />
puhkepäevad miinimumini ja töötati end paari<br />
aastakümnega elustandardilt maailma tippu.<br />
Sotside ja Keskerakonna pakutud tulude astmeline<br />
ümberjagamine efekti ei anna, kuna pole<br />
midagi jagada. Kui isegi kehtestada karmimad<br />
maksuastmed kõrgema palga saajatele, siis lihtne<br />
arvutus näitab, et lisaraha vaesemate inimeste<br />
palgatõusuks oleks vaid mõnikümmend krooni<br />
kuus. Ka Eesti juhid ja tippspetsialistid ei ole<br />
oma palgaga Euroopas konkurentsivõimelised.<br />
Varem on Eesti majandusele kiirenduse andnud<br />
90ndate suurerastamine ja Rootsi pankade<br />
invasioon selle sajandi alguses. Ka praegu on<br />
suur kasu ELi investeeringutest infrastruktuuri<br />
ja põllumajandusse. Ometi pole sellest piisanud,<br />
et Eesti palgatase viimastel aastatel arenenud<br />
Euroopale läheneks. Mida oleks vaja teha teisiti?<br />
Eesti riigil on kogu muu Euroopaga võrreldes<br />
peaaegu olematu laenukoormus. Ning teadlike<br />
täpsete investeeringutega oleks riigil kindlasti<br />
võimalus kiiresti ja märgatavalt palgataset<br />
tõsta ja meie lõhet Vana-Euroopaga vähenda. Paraku<br />
ei toimu sellel teemal praegu isegi poliitilist<br />
debatti.<br />
Oponendid väidavad, et palkade tõusuga kaotab<br />
Eesti suure osa oma konkurentsieelistest. Samas,<br />
kas pole just madal palk ise see faktor, mis<br />
meie konkurentsieeliseid sööb? Sellele järeldusele<br />
jõudis ka Rainer Aunpu 30.03.13 <strong>Äripäev</strong>as.<br />
Tagasi minu ettepaneku juurde. Kui riigikogu<br />
täna teataks, et vähendab rahvasaadikute palka<br />
kaks korda ning võtab oma tähtsamaks ülesandeks<br />
inimeste sissetuleku kahekordistamise,<br />
siis soojendaks see kindlasti valijate südameid ja<br />
pälviks positiivset rahvusvahelist tähelepanu.<br />
VASTUKAJA<br />
Öörahu kaitseks on vaja seadust muuta<br />
Hea linnavolinik Toivo Jürgenson<br />
kirjutas <strong>Äripäev</strong>as<br />
(04.04.2013), et Tallinna vanalinnas<br />
ei peakski vaikust ja<br />
rahu saama, kuna Helsingi ja<br />
New Yorgi südalinnas ju ka ei<br />
saa. Jääksin eriarvamusele.<br />
Esiteks, igast peost saab ükskord<br />
läbu ja seda hiljemalt kell<br />
kolm. See on fakt, mitte tunnetuslik<br />
tõdemus – politsei statistika<br />
näitab, et kell 3 hommikul<br />
kasvab väljakutsete arv kesklinnas<br />
hüppeliselt.<br />
ÄRILAUSE<br />
KOLUMNISTIDE KOLMAPÄEV<br />
Igor Rõtov | Aivar Hundimägi | Meelis Mandel | Peeter Koppel | Marek Reinaas | Heido Vitsur<br />
MIHHAIL KORB<br />
Tallinna kesklinna linnaosa vanem<br />
Tallinn ei soovi Briti<br />
poissmeeste paradiisi<br />
ja läbupaiga mainet.<br />
Vale kuvand. Öötunnid toovad<br />
vanalinna palju inimesi,<br />
kes rikuvad avalikku korda<br />
(lärm, kaklused). Kohalikud on<br />
24tunnisest pillerkaarist tüdinud.<br />
MTÜ Vanalinna Selts esindajate<br />
sõnul on elu vanalinnas<br />
väljakannatamatu. Nende arust<br />
võiks nädalavahetustel sulgeda<br />
toitlustusasutused näiteks kell<br />
2. See oleks win-win-lahendus:<br />
vanalinlased saaks kodus puhata,<br />
säiliks turistide huvi linna<br />
vastu. Ettevõtjate ja vanalinna<br />
elanike vaheliste tülide, haldus-<br />
ja kohtumenetluste arv kasvab,<br />
nagu ka probleemid kehtiva<br />
seaduse rakendamisel. Just seetõttu<br />
esitas Tallinn seadusmuudatuse<br />
ettepaneku. Toivo Jürgenson<br />
küsis: “miks peab just<br />
linna südames tegelema ajaliste<br />
piirangutega?” Vastan: meie,<br />
munitsipaalametnikud üle Eesti,<br />
tahaksime siiski üht õlekõrt<br />
juhuks, kui asi veel enam käest<br />
ära läheb, abivahendit, millega<br />
saaks kodanike öörahu kaitsta.
LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee<br />
LIGI: UUS VÕIM PÕRMUSTAB MU TÖÖ. Elan<br />
teadmisega, et mu töö on ajutine ja tulemus<br />
saadetakse põrmu niipea, kui võim<br />
vahetub, kirjutab rahandusminister Jürgen<br />
Ligi oma arvamusloos.<br />
DIISLI HINNATÕUS ÄHVARDAB PANKROTI-<br />
LAINEGA. Euroopat võib oodata diislidefitsiit,<br />
mis viib hinna üles. Transpordiettevõtte<br />
Kauritel juhatuse liikme Piret Krami<br />
KOMMENTAAR<br />
Kohalikud maksud tõusku<br />
kohatäitest fööniksiks<br />
Omavalitsustel on põhiseaduse<br />
kohaselt õigus kohaliku elu<br />
edendamiseks kehtestada kohalikke<br />
makse. Kuigi praegu<br />
on omavalitsustel vabadus valida<br />
kuue kohaliku maksu vahel,<br />
on nende maksudega teenitav<br />
tulu olematu, moodustades<br />
omavalitsuste eelarvetest keskmiselt<br />
alla ühe protsendi. Praegused<br />
kohalikud maksud on<br />
fiskaalselt illustratiivse tähendusega<br />
ning pärast müügimaksu<br />
tühistamist on need täiesti<br />
unustusse vajunud. Selline olukord<br />
alahindab kohalikes maksudes<br />
peituvat potentsiaali.<br />
Seadus ajal jalus. Esimese sammuna<br />
võiks kehtetuks tunnistada<br />
1994. aastast pärit kohalike<br />
maksude seaduse ja keskenduda<br />
lahenduste otsimisele sissetöötatud<br />
riiklike maksude võimaluste<br />
hulgast. Lahendus tuleks<br />
leida ilma uusi makse kehtestamata,<br />
sest uute maksude<br />
kehtestamine tähendab täiendavaid<br />
kulusid nii riigile kui ettevõtjatele<br />
ning muudab kehtiva<br />
süsteemi keerulisemaks.<br />
Muudatuste esmane eesmärk<br />
peaks olema kohalike elanike,<br />
ettevõtjate ning omavalitsuse<br />
tihedam sidumine lokaal-<br />
KOMMENTAAR<br />
Omavalitsus vajaks iseseisvat<br />
tulubaasi, mitte riigi toetusi<br />
Selleks et maksusüsteem<br />
saaks omavalitsuste tulubaasi<br />
peamiseks allikaks ja ettevõtluse<br />
arengumootoriks, on<br />
vaja kõigepealt täita üks eeltingimus<br />
– omavalitsus ei saa<br />
olla riikliku toetuse saaja.<br />
See tähendab, et KOV tulubaasi<br />
puudujäävat osa ei kaeta mitte<br />
riikliku toetusega, vaid vald<br />
või linn peab omama iseseisvat<br />
maksudest laekuvat tulubaasi.<br />
Praegu saab enamik omavalitsusi<br />
oma ülesannete täitmiseks<br />
raha riiklikust tasandusfondist.<br />
Neil on vähemotiveeriv<br />
panustada ettevõtluse arendamisse,<br />
sest maksude parema<br />
laekumisega kaasneb kohe ka<br />
toetuste vähendamine.<br />
Raske nullpunkt. KOVide kuluvajaduse<br />
katmine ettevõtlusest<br />
koguneva maksurahaga (üksikisiku<br />
tulumaks, ettevõtte tulumaks)<br />
eeldab nn nullpunkti,<br />
kus iga uus loodud töökoht annab<br />
ka omavalitsusele lisatulu.<br />
Olen nõus, et kuus kohalikku<br />
maksu (reklaamimaks, teede<br />
sulgemise maks, mootor-<br />
VILLY LOPMAN<br />
Raidla Lejins & Norcousi maksunõunik<br />
Võiks kaaluda lahendust,<br />
kus osa töötasult<br />
kinnipeetavast<br />
tulumaksust laekuks<br />
omavalitsusse.<br />
sel tasandil. Kehtiv maksusüsteem<br />
seob tulumaksu kaudu<br />
omavalitsuse ja tema elanikud,<br />
kuid jätab kõrvale kohalikud<br />
äriühingud. Praegu maksavad<br />
äriühingud makse vaid riigile<br />
ning riik jagab sama raha väga<br />
keerulise süsteemi kaudu omavalitsuste<br />
vahel laiali. Lõpptulemusena<br />
pole omavalitsused<br />
kuigi motiveeritud koostööks<br />
ettevõtjatega. Pilt selgineb, kui<br />
füüsilistest isikutest kohalike<br />
maksumaksjate nägemus vastandub<br />
ettevõtjate huvidele.<br />
Kindlasti pole ühtegi must-valget<br />
situatsiooni, kuid maksu-<br />
JÜRI MOROZOV<br />
Saare vallavanem<br />
sõnul mõjuks see neile ja kogu transpordisektorile<br />
väga halvasti.<br />
KREEKA: SAKSA ON HOOPIS MEILE MIL-<br />
JARDEID VÕLGU! Kreeka rahandusministeeriumi<br />
arvutustel oleks hoopis Kreekal<br />
põhjust esitada suur arve Saksamaale.<br />
PÕHJA-KOREA: LAHKUGE SOULIST. Põhja-Korea<br />
ärgitab välismaalasi Lõuna-Koreast<br />
sõjaohuga seoses lahkuma.<br />
Kuus praegust kohalikku<br />
maksu mõjutavad<br />
kohalikku eelarvet<br />
marginaalselt,<br />
olles kohati mõttetud.<br />
sõidukimaks,loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu)<br />
mõjutavad kohalikku eelarvet<br />
marginaalselt, olles kohati<br />
mõttetud. KOVi tulubaasi otsene<br />
sõltuvus ettevõtlusest laekuvatest<br />
maksudest saaks teoks<br />
vaid siis, kui omavalitsused tegutseksid<br />
võrdsetes konkurentsitingimustes.<br />
Tegelikkus<br />
on midagi muud – enamikus<br />
linnades ja valdades on puudulik<br />
ettevõtluskeskkond ning rii-<br />
tuludel on värvid selged – vaid<br />
inimesed on kohalikud maksumaksjad.<br />
Kohalike huvide sidumine.<br />
Erinevaid huvisid aitaks paremini<br />
siduda, kui osa äriühingu<br />
tulumaksust laekuks kohalikku<br />
eelarvesse. Ka võiks kaaluda<br />
lahendust, mille järgi osa<br />
töötasult kinnipeetavast tulumaksust<br />
laekuks töökoha omavalitsusse.<br />
Siis sõltuks omavalitsuse<br />
tulu ka territooriumi töökohtade<br />
arvust. Uute kohalike<br />
maksude puhul jääks kohaliku<br />
tasandi otsuseks see, kas<br />
ja mis määras kehtestada näiteks<br />
1–3%-line äriühingute tulumaks.<br />
See lahendus ei eelda<br />
maksude tõstmist, vaid võimaldaks<br />
omavalitsustel saada osa<br />
äriühingute makstavast tulumaksust.<br />
Sarnase lahenduse rakendamist<br />
võib kaaluda ka käibemaksu<br />
puhul. Näiteks võiks<br />
osa ettevõtjate tasutud käibemaksust<br />
laekuda omavalitsustele,<br />
kus ettevõtja oma kaupu<br />
või teenuseid pakub. Kokkuvõttes<br />
ei ole ühegi välja pakutud<br />
lahenduse eesmärk maksutõus,<br />
vaid see, et omavalitsuste ja kõigi<br />
kohalike, sh ettevõtjate, huvid<br />
oleksid tihedamalt seotud.<br />
gi toeta tulevad toime vaid üksikud<br />
suuremad omavalitsused.<br />
Kohaliku eelarve tulubaas<br />
peaks toetuma peamiselt kolmele<br />
maksule – maamaksule,<br />
üksikisiku tulumaksule ja ettevõtte<br />
tulumaksule. Nullpunktini<br />
jõudmine on igal juhul väga<br />
keeruline.<br />
Muudatused makse tõstmata.<br />
Üheks võimalikuks meetmeks<br />
on rakendada ettevõtluse toetamise<br />
regionaalprogramme.<br />
Riiklike toetusskeemide suund<br />
aga vähendaks KOVide majanduslikku<br />
iseseisvust ja paneks<br />
nad suuremasse sõltuvusse<br />
keskvalitsuse suvast.<br />
Kui käibemaks teha osaliselt<br />
kohalikuks maksuks, tooks see<br />
juurde täiendavat administreerimiskulu<br />
ja tekitaks ebamõistlikult<br />
suurt segadust.<br />
Kohaliku tasandi ettevõtluskeskkonna<br />
arengu ning omavalitsuse<br />
ja ettevõtjate suurema<br />
sidususe huvides ei ole mitte<br />
maksude tõstmine, vaid maksude<br />
struktuuri ja maksutulu<br />
jaotuse muutmine.<br />
ARVAMUS 15<br />
10. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Alo Merilo, tel 667 0182, e-post alo.merilo@aripaev.ee<br />
Äriteenused reklaam<br />
TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee<br />
HOMMIKUSÖÖK 9.0011.00<br />
9.0011.00<br />
LÕUNA+BUFFEE TOOMPEAL<br />
11.3015.00<br />
11.3015.00<br />
<br />
<br />
<br />
KAARDID<br />
ENNUSTAVAD<br />
Tel 900 1727 • 24 h<br />
Hind 1,09 €/min<br />
Sooduspakkumine: www.ennustus.ee<br />
Kätelt ennustamine veebis:<br />
www.hiromantia.eu<br />
SUURES KOGUSES<br />
KASUTATUD<br />
KONTORIMÖÖ<br />
KONTORIMÖÖBLIT!<br />
45 €<br />
(sisaldab km)<br />
MARTELA<br />
RULOOKAPP<br />
Tähetorni 21j, Tallinn<br />
Tel 552 6608<br />
www. .ee<br />
Valmisfirmade müük, äri- ja<br />
mittetulundusühingute asutamine<br />
Firm Firma kätt kätte 24 24H jooksul jooksul! Suu Suur nime nimevalik alik<br />
www.wasp.ee info@wasp.ee tel 677 0155 mob 51 12 061<br />
Pakume<br />
TÖÖRIISTADE<br />
ANKRUTE<br />
MÄHKIMIST<br />
• B-kategooria uusi ankruid<br />
• Elektriliste seadmete remont<br />
• Kaablitoodete valmistamine<br />
www.profikaabel.ee<br />
wasp project
16 INVESTOR<br />
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee<br />
KVARTALITULEMUSED<br />
Kasum<br />
parem.<br />
Alcoa<br />
käive oli<br />
nõrk<br />
ROMET KREEK<br />
romet.kreek@aripaev.ee<br />
USAs loetakse tulemuste hooaja avapauguks<br />
seda, kui Dow Jonesi tööstuskeskmise esimene<br />
ettevõte avaldab kvartalitulemused. Traditsiooniliselt<br />
on esimene pääsuke üleilmne alumiiniumitootja<br />
Alcoa, kes avaldaski üleeile hilisõhtul<br />
kvartalitulemused.<br />
Ettevõtte numbrid ja prognoosid annavad aimu,<br />
mis majandustes ja tööstusharudes üle maailma<br />
toimub, kuna ettevõte tegutseb üleilmselt ja<br />
alumiiniumi on tarvis paljudes tööstusharudes.<br />
Siiski on ettevõtte tulemuste tõlgendamisväärtus<br />
ajas kahanenud.<br />
Vaatame põgusalt, mida ootab Wall Street<br />
USA S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõte esimese<br />
kvartali tulemustest.<br />
Alcoa kasum kasvas aastaga 58,5 protsenti,<br />
149 miljonile dollarile ehk 9 sendilt aktsia kohta<br />
13 sendile. Jättes arvestusest välja erakorralised<br />
tulud ja kulud, oli kasum aktsia kohta 11 senti,<br />
millega löödi Bloombergi küsitletud analüütikute<br />
8sendist ootust.<br />
Probleem on alumiiniumi hinnas. Enne tulemuste<br />
avaldamist tõusis Alcoa aktsia hind tavakauplemisel<br />
1,8 protsenti. Tulemuste avaldamise<br />
järel jätkukauplemisel andis ettevõte osa sellest<br />
tõusust ära. Ettevõttel oli probleeme käibeootuste<br />
täitmisega. Käive vähenes 2,9%, 5,83 miljardile<br />
dollarile, jäädes jalgu analüütikute 5,88miljardilisele<br />
ootusele. Käibe languses on süüdi alumiiniumi<br />
madalamad hinnad ja sulatusahjude tootmise<br />
piiramine Hispaanias ja Itaalias.<br />
“Põhimõtteliselt on probleem alumiiniumi<br />
hinnas,” ütles Barcalysi analüütik David Gagliano.<br />
“Kaevandusoperatsioonid olid tugevad, kuid<br />
selle nullisid madalad metallihinnad.”<br />
Hästi läks inseneritoodete ja lahenduste üksusel,<br />
mis varustab alumiiniumiga lennukiehitust<br />
ja autotööstust. Seal oli kasv 10%. “Inseneritoodetes<br />
oli selge paranemine,” ütles Davenporti analüütik<br />
Lloyd O’Caroll. “Lennundusturg on tugev,”<br />
märkis ta.<br />
Nii Airbus SAS kui ka Boeing töötavad selle<br />
kallal, et täita lennukitellimusi. USAs, kus on üks<br />
vanimaid õhulaevastikke, käib lennukite asendamine<br />
uuemate ja ökonoomsemate õhusõidukite-<br />
Põhimõtteliselt<br />
on<br />
probleem<br />
alumiiniumi<br />
hinnas.<br />
Barcalysi analüütik<br />
David<br />
Gagliano<br />
TÕUSJA<br />
Saksa pank peab kõnelusi, et<br />
müüa 2,5 miljardi euro väärtuses<br />
ärikinnisvaralaene.<br />
Deutsche Bank AG<br />
31,19 EUR<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
+2,51%<br />
01<br />
03<br />
LANGEJA<br />
Mitu kuud jeeni vastu tugevnenud<br />
dollar tõmbus eile pisut tagasi.<br />
USD/JPY<br />
98,87 JPY<br />
93<br />
87<br />
80<br />
74<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
-0,53%<br />
01<br />
03
NUMBER<br />
30<br />
senti aktsia kohta maksab Merko Ehitus eelmise<br />
aasta eest dividendi.<br />
ALUMIINIUMIT vajavad väga<br />
erinevad tööstusharud.<br />
FOTO: BLOOMBERG<br />
7%<br />
kasvu prognoosis alumiiniuminõudlusele<br />
tänavu Alcoa.<br />
ga. USA kergesõidukite müük kasvas märtsis aastaga<br />
3,4%, 1,45 miljonile, mis on parim kuu alates<br />
2007. aasta augustist, selgus Autodata andmetest.<br />
Autotootjad müüsid USAs esimeses kvartalis<br />
3,69 miljonit sõiduautot ja kergeveokeid, mis on<br />
parim kvartal alates 2007. aasta viimasest kvartalist.<br />
O’Carrolli analüüsi järgi panevad autotootjad<br />
iga keskmise Põhja-Ameerika auto tootmisesse<br />
neli protsenti rohkem alumiiniumit kui<br />
eelmisel aastal.<br />
Tänavu on alumiiniumi hind langenud 9,2%,<br />
1853 dollarile tonnist.<br />
Tarbimine kasvab 7 protsenti. Alcoa taaskinnitas<br />
tänavuse üleilmse alumiiniuminõudluse<br />
7protsendist kasvuprognoosi. Alumiiniumi<br />
ületootmine väheneb, kuna Hiina alumiiniumisulatajad<br />
on vähendanud toodangut, ütles Alcoa<br />
finantsdirektor William Oplinger.<br />
Samas on Alcoa kaotamas täpsust, et olla<br />
USA aktsiaturule signaaliks. Tavaliselt on<br />
S&P 500 indeks järginud Alcoa vedamist alates<br />
2002. aastast, olles tõusnud 2,5% kvartalis kui<br />
alumiiniumi tootja ületas analüütikute oodatud<br />
kasumit ning vähem, kui ettevõte ei saanud ootuste<br />
täitmisega hakkama. See suhe vajus laiali<br />
2011. aastal, kui S&P 500 tõusis veel rohkem ehk<br />
umbes 3%, kuid Alcoa tulemused rõhusid ettevõtte<br />
aktsiat.<br />
Kuna Alcoa suhteline suurus on kahenenud<br />
laiemalt hajutatud (mitte geograafiliselt, vaid<br />
erinevate metallide) tootmisega tootjate nagu<br />
BHP Billitoni ja Glencore Internationali kasuks,<br />
on Alcoa olnud hädas kasumi tootmisega, kui<br />
alumiiniumi hinnad on siksakitanud nõudlust<br />
ületanud pakkumise tõttu.<br />
Oodatakse käibekasvu . Mida siis ootavad Wall<br />
Streeti analüütikud USA suurettevõtete esimese<br />
kvartali tulemustest?<br />
Oodatakse tugevat käibekasvu. Aastaga peaks<br />
esimese kvartali käive kasvama 7,2%, 288,68 dollarile<br />
aktsia kohta. Kvartalikasum aktsia kohta<br />
peaks analüütikute soovitu kohaselt tulema<br />
26,75 dollarit, mis tähendaks aastaga kasumi<br />
kasvu aktsia kohta 4,1%.<br />
“Ettevõtete tulemused hakkavad aktsiaturu<br />
kõikuvust lähinädalatel kõvasti mõjutama,” ütles<br />
Charles Schwabi investeerimisjuht Omar Aguilar.<br />
“Valitseb konsensus, et näeme päris erinevate tulemustega<br />
ja kehva kvartalitulemuste hooaega.<br />
Ma arvan, et näeme ka positiivseid üllatusi, mis<br />
on hea,” märkis ta.<br />
ELEKTER<br />
Eratarbijad peaksid arvestama,<br />
et elektrienergia hinnale lisandub<br />
lepingus ka käibemaks.<br />
Nord Pool Eesti<br />
56,39<br />
70,0<br />
57,5<br />
45,0<br />
32,5<br />
20,0<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
-0,23% <br />
01<br />
03<br />
VALUUTA<br />
Eurot mõjutavad poliitilised<br />
mured euroala suurimates<br />
riikides.<br />
EUR/USD<br />
1,3039<br />
1,32<br />
1,28<br />
1,24<br />
1,20<br />
05<br />
07<br />
09<br />
+0,12% <br />
11<br />
01<br />
03<br />
INTRESS<br />
Euroopa Keskpank ei pruugi<br />
enam baasintressimäärasid<br />
langetada.<br />
Euribor 6 kuud<br />
0,328%<br />
1,6<br />
1,2<br />
0,8<br />
0,4<br />
0,0<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
+0,001<br />
01<br />
03<br />
17<br />
RAHA reklaam<br />
Kommertspankade intressitooted<br />
pank keskmiselt<br />
kuu jäägilt<br />
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse<br />
internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga<br />
tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt<br />
**** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga<br />
VALUUTA Euroopa Keskpank<br />
EUR/SEK<br />
8,3820<br />
Austraalia dollar AUD 1,245<br />
Bulgaaria leev BGN 1,956<br />
Hiina jüaan CNY 8,088<br />
Hongkongi dollar HKD 10,125<br />
India ruupia INR 71,120<br />
Jaapani jeen JPY 128,920<br />
Kanada dollar CAD 1,323<br />
Korea won KRW 1485,370<br />
Leedu litt LTL 3,453<br />
Läti latt LVL 0,701<br />
Norra kroon NOK 7,486<br />
BÖRSIKAUBAD<br />
Kütused 09.04<br />
USD<br />
Nafta IPE, bbl 104,82<br />
Nafta NYMEX, bbl 93,29<br />
Mootoribensiin, t 984,50<br />
Diislikütus, t 911,75<br />
Kerge kütteõli, t 887,75<br />
Masuut (1% väävel), t 591,00<br />
Maagaas Henry Hub, btu, USD 4,055<br />
nael = 453,59 g<br />
Kohv NYBOT, USc/nael 135,80<br />
Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 506,90<br />
Kakao NYBOT, USD/t 2185,00<br />
Nisu NYSE LIFFE, USD/t 201,00<br />
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 470,25<br />
Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga<br />
jooksev hoius %<br />
kuu<br />
püsijäägilt<br />
tähtajaline hoius %, USD<br />
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa<br />
Danske Bank Kontakteeruge pangaga<br />
Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250<br />
Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400<br />
Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,55 200<br />
Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200<br />
Versobank 0,30 0,30 0,50 1,00 1,30 1,50 500<br />
DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300<br />
Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)<br />
Põllumajandus 09.04<br />
EUR/RUB<br />
40,7285<br />
Poola zlott PLN 4,130<br />
Rumeenia leu RON 4,409<br />
Singapuri dollar SGD 1,616<br />
Suurbritannia nael GBP 0,852<br />
Šveitsi frank CHF 1,220<br />
Taani kroon DKK 7,456<br />
Tai baat THB 37,868<br />
Tšehhi kroon CZK 25,762<br />
Türgi liir TRY 2,325<br />
Ungari forint HUF 297,650<br />
USA dollar USD 1,302<br />
Värvilised metallid 08.04<br />
USD/t<br />
Alumiinium LME 1900<br />
Vask LME 7491<br />
Plii LME 2066<br />
Nikkel LME 16185<br />
Tina LME 23020<br />
Tsink LME 1898<br />
Väärismetallid 09.04<br />
USD/unts, unts = 31,105 g<br />
Kuld COMEX 1576,88<br />
Plaatina NYMEX 1535,75<br />
Pallaadium NYMEX 727,30<br />
Hõbe COMEX 27,43<br />
tähtajaline hoius %<br />
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa<br />
Danske Bank Kontakteeruge pangaga<br />
Swedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190<br />
Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000<br />
Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50 0,70 0,90 - 200<br />
Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200<br />
Nordea Pank 0,10 0,10 0,15 0,20 0,35 0,45 0,55 - - 320<br />
Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150<br />
Versobank 0,05 0,10 0,50 0,60 0,70 1,00 1,30 1,50 1,70 2,00 350<br />
DNB 0,10(7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300<br />
Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4)<br />
BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 300-1500<br />
BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 1500-30 000<br />
BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,95 1,30 2,05 üle 30 000<br />
Kes ei tahaks elada kauem?<br />
Kui usud, et seda soovib järjest rohkem inimesi,<br />
usud ilmselt ka ravimifirmade kasvamisse.<br />
Ava meil uus investeerimishoius ja anna vabale<br />
rahale teenimisvõimalus.<br />
Otsustamiseks on aega<br />
kuni 13.05.2013.<br />
Pankade kontaktandmed<br />
SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee<br />
TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,<br />
tel 668 8088, faks 668 8089<br />
NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,<br />
tel 628 3300, faks 628 3201<br />
e-post: tallinn@nordea.com<br />
CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,<br />
tel 770 0000, faks 770 0001,<br />
e-post: info@citadele.ee<br />
BÖRS<br />
Tallinn 09.04<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
käive,<br />
EUR<br />
P/E ROE P/B divid.<br />
tootlus<br />
Arco Vara 1,140 -5,00 42 - -534,0% 1,60 0,0%<br />
Baltika 0,786 -1,13 1 929 34,5 8,0% 2,76 0,0%<br />
Ekspress Grupp 1,140 0,00 8 649 13,3 6,4% 0,85 0,0%<br />
Harju Elekter 2,620 1,55 3 128 12,1 7,7% 0,93 2,7%<br />
Järvevana 0,636 8,72 1 049 - 0,0% 0,76 0,0%<br />
Merko Ehitus 7,140 -0,14 9 032 16,4 6,6% 1,08 0,0%<br />
Nordecon 1,160 -0,85 43 552 25,1 5,1% 1,28 0,0%<br />
Olympic EG 2,040 0,49 327 971 12,6 28,0% 3,54 4,9%<br />
Premia Foods 0,680 -0,29 12 017 298,9 0,2% 0,72 16,2%<br />
Pro Kapital Grupp 2,310 -0,43 693 - -3,7% 1,90 0,0%<br />
Silvano FG 2,700 0,37 28 158 7,5 27,5% 2,07 9,3%<br />
Tallink Grupp 1,000 -0,99 175 766 12,0 12,2% 1,46 0,0%<br />
Tln Kaubamaja 6,320 0,32 292 174 12,3 14,4% 1,76 5,5%<br />
Tallinna Vesi 10,500 0,96 37 008 9,3 26,7% 2,48 8,0%<br />
Trigon PD 0,323 -7,71 1 615 - 0,0% 0,67 0,0%<br />
Skano Group 1,210 0,83 1 024 - -2,8% 0,73 0,0%<br />
P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)<br />
kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal<br />
Riia 09.04<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,<br />
faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,<br />
www.bigbank.ee<br />
VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,<br />
tel 686 8500, faks 686 8501,<br />
e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee<br />
EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,<br />
tel 669 0941, faks 661 6037<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
Grindex 5,15 -0,39 5,17 0,66 -<br />
Latvijas Gaze 6,37 1,11 12,02 0,60 -<br />
Olainfarm 4,72 0,43 6,84 1,83 -<br />
Vilnius 09.04<br />
aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Apranga 2,66 0,76 - 3,6 4,0<br />
City Service 2,010 1,01 15,1 1,2 11,4<br />
Invalda 2,320 0,00 - 1,1 -<br />
Linas Agro 0,711 0,00 2,8 0,9 -<br />
Panevezio Statybos 1,090 -1,80 18,5 0,5 -<br />
Siauliu Bankas 0,283 0,00 17,8 0,8 -<br />
Snaige 0,460 0,00 - 1,7 -<br />
TEO LT (Telekomas) 0,807 0,00 13,6 2,1 7,2<br />
Helsingi 09.04<br />
aktsia<br />
muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Alma Media 3,60 -1,37 16,3 3,3 2,8<br />
Citycon 2,30 1,32 9,5 0,8 6,5<br />
Elisa Comm. 14,36 0,63 10,8 2,7 9,1<br />
Finnair 2,67 0,75 - 0,4 -<br />
Fortum 16,07 -0,12 10,1 1,4 -<br />
HKScan 3,80 1,33 13,7 0,5 4,5<br />
Kesko 23,44 -4,72 17,9 1,0 5,1<br />
Neste Oil 11,24 2,65 - 1,1 3,4<br />
Nokia 2,52 0,24 - 1,2 7,9<br />
Olvi 21,70 -0,91 17,5 3,1 2,3<br />
PKC Group 18,00 0,22 15,8 2,4 3,9<br />
Stockmann 12,10 -0,82 16,3 1,0 5,0<br />
Stora Enso 4,98 0,44 8,2 0,7 -<br />
UPM Kymmene 7,92 -0,06 - 0,7 7,6<br />
YIT 16,42 1,73 11,5 2,0 4,6
18 INVESTOR investeerimisfondid<br />
ÄRIPÄEV 10. aprill 2013<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee<br />
reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee<br />
Dow Jones USA<br />
14 634,21<br />
16000<br />
15000<br />
14000<br />
13000<br />
12000<br />
05<br />
24. aprillil tähistatakse rahvusvahelist sekretäride päeva.<br />
Tee oma sekretärile, büroojuhile või assistendile<br />
konverentsi näol kingitus – see on tunnustus, millest<br />
võidab kogu ettevõte.<br />
KA KAVA VA:<br />
24. aprill<br />
09.30-10.00 Äratus koos homm mm mmik ik ikuk uk ukoh oh o vi nin ing vä värs rske ke Äri ripä päev evag aga<br />
10.00-10.10 PÄEVA VA V JU JUHI HI TER ER ERVITUS US Mo Moti tiva vaat a or o .ee ko kool olit itaj aja KAIDO PAJUMAA<br />
10 10.10- 10-10.40<br />
MILLISE EL ELU SA VA VALI LID? D?<br />
PhD, Tallinna Ülikooli li kom ommu munikats tsio ioon onieriala õppejõud, koolitaja ja<br />
su supe perv rvii iiso sor r KATRIN AAVA<br />
10.40-11.25 12 NÕUANNET, T KUIDAS LIIKUDA OMA UNISTUSTE SUUNAS<br />
Mottetreening.ee mõttetreener HELINA MÄGI<br />
11.25-12.00 MIDA VAJAN SELLEKS, ET OLL OLLA LOOV, LOOV<br />
HEATUJULINE<br />
JA<br />
SÄRAV? Ovaalstuudio udio loovkoolit loovkoolitaja j MERIKE SUSI<br />
12.00-13.00 LÕUNAPAUS<br />
13.00-13.35 KOGEMUSLUGU STAAŽIKALT L PERSONALIJUHILT L T, KES<br />
ALUSTAS SEKRETÄRINA<br />
Warts Koolitus ja Konsultatsioonid konsultant-coach ning koolitaja RIINA VARTS<br />
13.35-13.55 VABATAHTLIK TÖÖ – KAS VEEL ÜKS KOHUSTUS VÕI<br />
ARENGUT SOODUSTAV VÕLUVAHEND?<br />
MTÜ Vaba Tahe juhataja TUULIKE MÄND<br />
13.55-14.45 KUIDAS ÕPPIDA VÕÕRKEELI KIIRELT L JA EFEKTIIVSELT L<br />
Embassy of Education´i suursaadik ja keeleõpetaja OTT OJAMETS<br />
14.45-15.15 ENERGIAPAUS<br />
Kino Artis<br />
15.15-15.30 ÄRATUS RIIDEKAPIS – KEVADISED STIILINÕUANDED<br />
Tallinn Dolls disainer ja moelooja Mari Martin<br />
15.30-15.50 KUIDAS MEESKONNA ENERGIAT ÜLEVAL HOIDA?<br />
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS kantselei juhataja MERLIN KADAK<br />
15.50-16.30 5 NIPPI OPTIMISTLIKU MEELE SÄILITAMISEKS IGAS<br />
OLUKORRAS Motivaator.ee koolitaja KAIDO PAJUMAA<br />
16.30-16.45 KONVERENTSI LÕPETAMINE<br />
ANNA OMA<br />
TÖÖDELE JA<br />
TEGEMISTELE<br />
UUS HOOG<br />
Täpsem konverentsikava www.sekretar.ee<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
Äratus!<br />
Konverentsi soodushind kuni 17.04.2013 registreerudes 129 eurot (km-ga 154,8 eurot).<br />
Tavahind alates 18. aprillist 159 eurot (km-ga 190,8 eurot). Mitme osaleja puhul ühest<br />
ettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.<br />
Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0020, 56 823 990,<br />
projektijuht Tiive Saarniit või www.sekretar.ee<br />
OMX Stockholm<br />
1176,62<br />
+0,12% +1,01%<br />
1200<br />
1125<br />
1050<br />
975<br />
900<br />
05<br />
07<br />
09<br />
FONDID reklaam<br />
Avaron Asset Management 08.04<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,39 3,51 3,44 12,32 5,93 10,74 2,88 -6,10 18 674 462<br />
Avaroni Privaatportfell B, EUR 13,49 13,49 13,49 3,45 3,31 8,38 5,75 - 5 660 604<br />
Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,61 10,61 10,61 1,80 1,57 - - - 5 620 159<br />
Compensa Life 05.04<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Kasvuportfell, EUR - - 1,40 - 6,40 20,50 8,40 4,80 5 381 073<br />
Võlakirjaportfell, EUR - - 11,90 - 0,90 5,20 4,10 - 536 484<br />
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 28.02.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 28.02.2013.<br />
Danske Capital AS 08.04<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Danske Pension 25, EUR 0,96 0,97 0,97 1,08 1,12 6,60 2,37 2,90 10 847 859<br />
Danske Pension 50, EUR 1,11 1,12 1,12 1,47 1,65 7,04 1,98 2,97 148 315 734<br />
Danske Pension Intress, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
0,87 0,88 0,88 0,68 0,55 6,00 2,99 3,40 3 369 457<br />
Danske Pension 100 Pluss, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
1,40 1,44 1,42 7,34 2,81 9,45 3,98 4,61 3 040 412<br />
Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 2,92 0,33 5,66 2,81 197 121<br />
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.<br />
ERGO Funds 08.04<br />
LHV Varahaldus 08.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond L, EUR 1,39 1,40 1,40 2,07 2,91 7,88 5,45 5,39 166 829 549<br />
Pensionifond M, EUR 1,11 1,12 1,12 1,38 1,70 6,62 4,66 6,70 25 454 454<br />
Pensionifond S, EUR 1,17 1,18 1,18 0,78 0,56 4,89 3,84 7,48 37 212 800<br />
Pensionifond XL, EUR 1,19 1,21 1,21 2,30 4,42 9,50 5,48 5,41 39 109 990<br />
Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 0,72 0,49 6,04 4,22 7,37 8 571 966<br />
Täiendav Pensionifond, EUR 1,32 1,34 1,34 8,06 4,82 10,45 6,02 3,91 4 915 836<br />
LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 9,36 9,45 9,45 12,45 15,23 14,58 10,53 -1,10 -<br />
LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 5,98 6,04 6,04 12,52 15,23 14,58 10,53 -1,11 5 632 189<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,11 8,19 8,19 15,22 1,18 1,23 -0,13 -2,13 -<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,18 5,23 5,23 15,21 1,18 1,23 -0,14 - 1 385 232<br />
Nordea Pensions Estonia 08.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Nordea Pensionifond A, EUR 0,92 0,93 0,93 2,23 2,25 5,31 3,65 50 186 696,64<br />
Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,75 0,76 0,76 2,83 2,91 5,35 3,37 5 445 061,56<br />
Nordea Pensionifond B, EUR 0,89 0,90 0,90 1,51 1,27 5,85 3,98 10 882 081,56<br />
Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 0,76 0,71 4,99 3,3 2 024 568,94<br />
Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,10 1,12 1,11 11,80 3,9 6,57 3,99 3 329 067,39<br />
Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,72 0,72 0,00 1,59 6,39 530 610,69<br />
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt<br />
5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664<br />
4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee<br />
DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015,<br />
tel 675 2295, faks 675 2895,<br />
funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee,<br />
www.danskebank.ee<br />
ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee<br />
47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,<br />
funds@ergo.ee, www.ergo.ee<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,<br />
Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,<br />
info@gafm.ee, www.gafm.ee<br />
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT<br />
Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,<br />
tel 680 2630, faks 680 2631,<br />
info@gildrealestate.com<br />
www.gildrealestate.com<br />
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,<br />
Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402,<br />
info@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 0,00 0,40 3,79 3,02 4,10 8 453 552,32<br />
ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,11 1,12 1,12 1,87 1,83 5,13 2,04 1,72 41 490 075,43<br />
ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,63 0,63 0,63 2,58 2,56 4,73 - - 1 344 721,14<br />
ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,85 0,87 0,86 2,06 1,88 5,33 1,54 - 409 099,87<br />
ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,88 0,90 0,89 2,75 1,60 4,70 1,21 - 325 136,62<br />
ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,84 0,85 0,84 3,72 2,02 2,22 -2,87 - 307 337,27<br />
Fondivalitsejad<br />
Maaklerifirmad<br />
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE<br />
Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000,<br />
faks 610 3010 info@compensalife.ee,<br />
www.compensalife.ee<br />
LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,<br />
faks 680 0402<br />
11<br />
01<br />
03<br />
OMX Helsinki<br />
2268,50<br />
2350<br />
2200<br />
2050<br />
1900<br />
1750<br />
05<br />
07<br />
09<br />
VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel 630 2104<br />
SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,<br />
tel 665 6622, faks 665 6802<br />
11<br />
01<br />
03<br />
EPI II samba indeks<br />
153,45<br />
+0,05% -0,25% <br />
155<br />
150<br />
145<br />
140<br />
135<br />
05<br />
07<br />
09<br />
NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia<br />
45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710<br />
1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee<br />
AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn<br />
15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@<br />
seb.ee, www.seb.ee<br />
SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS<br />
Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,<br />
faks 631 1636, funds@swedbank.ee<br />
www.swedbank.ee/fondid<br />
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru<br />
väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee,<br />
www.mandatumlife.ee<br />
SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel 631 0310, faks 631 0410<br />
11<br />
01<br />
03
1<br />
miljon Ford Focust müüdi eelmisel aastal, mis<br />
teeb Focusest enimmüüdud mudeli maailmas.<br />
FONDID reklaam<br />
Mandatum Life 08.04<br />
Investeeringute haldusteenus:<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
Swedbank Investeerimisfondid AS 08.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Turvaline, EUR 114,34 113,77 113,77 - 0,68 5,16 4,02 - -<br />
Konservatiivne, EUR 111,63 110,52 110,52 - 1,12 1,98 1,66 - -<br />
Tasakaalustatud, EUR 110,66 109,03 109,03 - 1,27 -0,08 0,23 - -<br />
Progressiivne, EUR 104,97 102,91 102,91 - 1,47 -2,57 -1,87 - -<br />
Agressiivne, EUR 109,14 107,00 107,00 - 1,37 -2,29 -2,07 - -<br />
Investeerimisportfellid:<br />
Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 140,00 139,30 139,30 - 0,78 5,91 4,54 - -<br />
Mandatum Life Global Food Abs, EUR 120,12 117,76 117,76 - -0,09 -5,96 -1,12 - -<br />
Mandatum Life Emerging<br />
Opportunities Abs, EUR 104,39 102,35 102,35 - -1,16 -2,76 -4,00 - -<br />
Mandatum Life Global Equity Abs, EUR 136,76 134,08 134,08 - 1,34 1,74 -1,75 - -<br />
Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 150,68 147,72 147,72 - 0,60 0,93 -1,29 - -<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond K1, EUR 0,80 0,81 0,81 1,97 0,12 4,09 3,15 1,32 42 271 687,16<br />
Pensionifond K2, EUR 0,88 0,89 0,89 3,24 0,81 5,89 3,62 0,41 159 998 369,19<br />
Pensionifond K3, EUR 1,03 1,04 1,04 5,79 1,66 7,19 4,13 0,31 404 806 887,74<br />
Pensionifond K4, EUR 0,76 0,76 0,76 10,05 2,06 7,39 3,51 32 900 821,52<br />
Pensionifond V1, EUR 1,19 1,21 1,20 4,35 1,12 8,12 4,19 -0,19 9 527 204,40<br />
Pensionifond V2, EUR 0,91 0,93 0,92 7,46 2,20 8,76 4,23 -1,38 17 393 239,89<br />
Pensionifond V3, EUR 1,05 1,08 1,07 12,12 3,10 8,36 3,27 -3,27 34 222 072,69<br />
Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,90 4,00 3,94 18,93 2,00 -10,91 -9,52 -15,13 5 569 275,76<br />
Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 8,46 8,67 8,54 25,48 0,55 17,83 0,32 -13,66 28 441 707,77<br />
Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,39 3,48 3,42 25,60 3,12 10,59 -7,48 -21,41 7 654 915,07<br />
Fondifond 100, EUR 9,83 10,08 9,93 15,32 3,78 7,22 2,61 -2,23 62 402 927,67<br />
Fondifond 30, EUR 11,17 11,46 11,29 5,79 2,17 8,50 3,36 1,21 14 288 901,73<br />
Fondifond 60, EUR 10,63 10,90 10,74 9,92 2,74 8,02 3,33 -0,40 50 361 262,79<br />
Venemaa Aktsiafond, EUR 15,04 15,42 15,19 26,76 -0,21 -2,30 -1,23 -8,19 48 565 291,70<br />
Tööõiguse<br />
aastakonverents<br />
09.30–10.00<br />
Registreerimine ja hommikukohv<br />
10.00–10.10<br />
Konverentsi avasõnad<br />
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner ja vandeadvokaat<br />
TOOMAS TAUBE<br />
10.10–10.40<br />
Riigi poliitilised suunad ja vaidlused seoses<br />
välistööjõuga – kas välistööjõud on riigile oht või<br />
arenguvõimalus?<br />
Riigikogu liige, Õiguskomisjoni esimees MARKO POMERANTS<br />
10.40–11.20<br />
Praktiline ülevaade elamis- ja töölubade õiguslikust<br />
poolest<br />
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat AIDI KALLAVUS<br />
11.20–12.00<br />
Välistööjõudu vajavate tööandjate probleemid<br />
ja soovid<br />
Tööandjate Keskliidu jurist MAREK SEPP<br />
12.00-13.00 Lõuna<br />
13.00-13.30<br />
Viktoriin tööõiguse teemadel<br />
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner ja vandeadvokaat<br />
TOOMAS TAUBE<br />
Alastair Newton: Kui Iraani presidendivalimised<br />
on läbi, võivad turud tunda suurenenud<br />
riski Iraani rünnakule ja naftahindade<br />
tõusule.<br />
Nomura analüütiku sõnul kujutavad naftahinnale ohtu pinged Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Iraanis.<br />
Toomas Taube<br />
Marko Pomerants<br />
Aidi Kallavus<br />
Marek Sepp<br />
* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 28.02.2013.<br />
19<br />
AS SEB Varahaldus 08.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
Trigon Funds 08.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
SEB Energiline Pf, EUR 0,729 0,736 0,736 2,87 2,16 2,68 0,40 9 300 369,62<br />
SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,904 0,913 0,913 0,84 -0,03 2,94 2,70 4,31 54 425 694,43<br />
SEB Optimaalne Pf, EUR 0,822 0,830 0,830 0,99 0,61 2,50 1,69 13 003 645,88<br />
SEB Progressiivne Pf, EUR 0,952 0,962 0,962 1,64 1,42 3,62 1,51 -1,53 274 309 088,70<br />
SEB Aktiivne Pf, EUR 0,904 0,923 0,913 12,69 2,64 2,36 0,97 -2,89 13 638 097,36<br />
SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,128 1,151 1,139 3,79 0,55 2,97 1,55 -0,76 10 502 557,39<br />
SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 7,039 7,182 7,111 10,95 2,060 4,360 2,880 -5,100 4 141 214,63<br />
SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,387 8,556 8,472 7,48 1,020 3,320 2,910 -3,480 6 090 842,17<br />
SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,634 10,848 10,741 3,34 0,360 5,810 3,710 1,160 1 157 753,70<br />
SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 13,119 13,119 13,119 5,20 -0,290 8,310 5,550 5,540 63 955 786,07<br />
SEB Kasvufond A, EUR<br />
Vahendatavad Fondid *<br />
6,273 6,399 6,336 21,82 -4,880 4,470 -3,120 -7,060 14 436 343,39<br />
SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,512 1,512 1,512 2,90 0,470 7,010 4,860 5,200 417 070 000,00<br />
SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 130,093 130,093 130,093 2,90 0,630 4,280 5,280 5,530 165 820 000,00<br />
SEB High Yield Fund, EUR 130,529 131,834 130,529 3,86 2,010 9,870 - - 1 974 150 000,00<br />
SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,21 0,160 -0,080 0,040 - 55 400 000,00<br />
SEB Strategy Balanced Fund 105,678 106,735 105,678 - 2,340 - - - 298 430 000,00<br />
SEB Strategy Defensive Fund 105,519 105,519 105,519 - 1,580 - - - 225 700 000,00<br />
SEB Strategy Growth Fund 106,983 108,053 106,983 - 4,190 - - - 208 710 000,00<br />
SEB Strategy Opportunity Fund 105,612 106,668 105,612 - 3,420 - - - 308 780 000,00<br />
SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,750 2,806 2,778 20,01 -2,460 8,860 -1,730 -4,660 144 810 000,00<br />
SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,494 2,544 2,519 15,91 -0,750 -5,300 -10,020 -7,130 71 200 000,00<br />
SEB Russia Fund, EUR 8,950 9,130 9,040 24,39 -6,450 -15,230 -6,860 -3,200 293 930 000,00<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 86,66 89,31 88,43 22,75 3,30 -13,12 -22,26 2 172 883<br />
Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 174,17 179,50 177,72 17,85 7,27 7,85 -2,00 4 749 551<br />
Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,65 14,13 13,85 21,15 7,39 11,40 -6,84 -11,62 1 844 114<br />
Uus Euroopa Fond, EUR 20,12 20,84 20,43 13,67 0,37 11,45 6,36 -3,56 21 880 069<br />
Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,16 18,81 18,44 25,90 -11,17 -17,75 -3,15 -2,86 8 679 969<br />
Välistööjõud ja renditööjõud –<br />
keerukas probleem või<br />
kasulik võimalus tööandja jaoks?<br />
24. mai 2013 Swissôtel Tallinn<br />
13.30–14.30<br />
Välistööjõuga ja renditööjõuga seonduvad õiguslikud<br />
probleemid<br />
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja NIINA SIITAM<br />
14.30–15.00<br />
Renditöö Eestis eile, täna ja homme<br />
OÜ Manpower juhatuse liige HEIGO KALDRA<br />
15.00-15.20 Kohvipaus<br />
15.20–15.45<br />
Renditööjõu plussid ja miinused renditööjõu kasutaja<br />
pilguga<br />
arvato services Estonia OÜ personalijuht PILLE ROOM<br />
15.45–16.15<br />
Mida silmas pidada erinevate rahvuste koostöötamisel<br />
Psühholoog SIRJE TAMMISTE<br />
16.15–16.30<br />
Viktoriini tulemused, konverentsi lõpetamine<br />
Konverentsi soodushind registreerimisel kuni 10.05.2013 on 199 eurot<br />
(km-ga 238,8 eurot). Tavahind 249 eurot (km-ga 298,8 eurot).<br />
Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest<br />
kehtib hindadele 5% soodustus Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee<br />
või telefonil 667 0411. Konverentsi projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107.<br />
Niina Siitam<br />
Heigo Kaldra<br />
Pille Room<br />
Sirje Tammiste
<strong>Äripäev</strong><br />
Nr 69 (4718) 10.04.2013<br />
TÕUSJAD<br />
SAF Tehnika<br />
1,10 EUR<br />
+4,76%<br />
Tieto OYJ<br />
16,12 EUR<br />
+3,87%<br />
Erste Group<br />
22,73 EUR<br />
+3,53%<br />
Outokumpu OYJ<br />
0,52 EUR<br />
+3,41%<br />
OTP Bank<br />
4477,00 GBp<br />
+3,16%<br />
Deutsche Bank AG<br />
31,13 EUR<br />
+3,10%<br />
USA alumiiniumitootja<br />
Alcoa suutis kasumiga<br />
analüütikute ootusi<br />
ületada.<br />
TEGIJA TURUL<br />
Marc Faber: Järgmine kriis võib viia<br />
deflatsioonilise krahhini, mis omakorda<br />
viib valitsused pankrotti.<br />
Uudiskirja The Gloom, Boom & Doom autori sõnul on USA aktsiaturud õhku täis ostetud ning igasugune tõus lähiajal võib turgudele<br />
suure probleemi valmistada. Samuti kardab ta, et tulekul on uus finantskriis.<br />
Bitcoin kui uus<br />
üleilmne valuuta?<br />
H<br />
iljuti sattus e-raha Bitcoin (eesti<br />
keeles bitimünt) häkkerite rünnaku<br />
alla ning seetõttu langes<br />
selle hind kiirelt 20 protsenti.<br />
Vaatamata rünnakule on Bitcoini<br />
hinnatõus jätkunud ning jõudnud uue rekordni.<br />
Kuid millega on Bitcoini näol täpsemalt tegu?<br />
Dollar, euro ja jeen võivad valuutakauplejatele<br />
olla peamiseks kõneaineks, kuid võrgus räägitakse<br />
ainult Bitcoinist. Tegu on digitaalse valuutaga,<br />
mille lõi 2009. aastal Satoshi Nakamoto<br />
ning sellega saab sarnaselt tavavaluutadele kaupu<br />
ja teenuseid osta.<br />
Kuid miks on Bitcoin nii palju tähelepanu<br />
saanud? Erinevalt valuutadest ei tugine Bitcoini<br />
usaldus ühelegi kesksele asutusele, näiteks keskpangale.<br />
Bitcoin kasutab andmebaasi, kuhu on<br />
talletatud bitimüntide kuuluvus ning kuhu on<br />
kaasatud kõik Bitcoini võrgustikus osalevad arvutid.<br />
Tehniliselt on tegemist virtuaalse sularahaga,<br />
mille kasutajad saavad oma bitimündid vahetada<br />
teatud jaemüüjate juures kaupade ja teenuste<br />
vastu. Kasutajad ei pea krediidi hankimiseks minema<br />
isegi panka, vaid saavad seda teistelt kasutajatelt<br />
küsida. Tehinguga saadetakse bitimündid<br />
automaatselt müüjalt ostjale. Bitimündid ostetakse<br />
tavavaluuta, näiteks dollarite eest.<br />
Bitcoini loojad on üritanud e-raha loomisega<br />
pakkuda alternatiive dollarile ja eurole. Nad on<br />
üritanud muuta maailma rahandust täpselt samamoodi,<br />
nagu on internet seda teinud ajalehtede<br />
äriga. Tegu on kõrgelennulise plaaniga, kuna<br />
ülekanneteks pole enam pankasid vaja ning see<br />
tähendab väiksemaid teenustasusid nii kasutajatele<br />
kui ka äridele.<br />
Bitcoini hind on märtsi 35 dollarilt tõusnud<br />
selle kuu alguseks üle 200 dollari. Eile maksis see<br />
210 dollarit. See tähendab, et kuu ajaga on tõus<br />
olnud kuuekordne. Mõned päevad tagasi teatas<br />
üks Texase perekond, et müüs oma Porsche<br />
300 Bitcoini mündi ehk 39 000 dollari eest. Seega<br />
saab bitimüntide eest endale kaupu soetada.<br />
Tänapäeva maailmas, kus eurotsooni usaldus<br />
kõigub, dollar paistab hämaras valguses ning<br />
jeeni kurssi juhitakse sihilikult alla, võivad alternatiivsed<br />
variandid täitsa suurt kõneainet tekitada.<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUS 25.–26. aprillil<br />
RAINER SAAD<br />
rainer.saad@aripaev.ee<br />
Erinevalt valuutadest<br />
ei tugine Bitcoini<br />
usaldus ühelegi<br />
kesksele asutusele,<br />
näteks keskpangale.<br />
ENESEJUHTIMISE PSÜHHOLOOGIA<br />
Kuidas juhina olla valmis iga ajastu jaoks?<br />
Koolitus annab:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kahepäevase koolituse hind on 479 eurot (km-ga 574,8 eurot).<br />
Info ja registreerimine aadressil koolituskeskus@aripaev.ee või telefonil 667 0100.<br />
VALUUTAD<br />
Fondijuht: jeen<br />
muutub väärtusetuks<br />
Jaapan jeen muutub lõpuks “väärtusetuks”,<br />
kuna Jaapani Keskpank on alustanud tähtajatu<br />
võlakirjade ostmise programmiga, ütles<br />
CNBC-le Merk Mutual Fundsi president ja finantsjuht<br />
Axel Merk.<br />
“Jeeni dünaamika on muutunud. Viimaste<br />
aastate jooksul on korrelatsioon jeeni ja volatiilsusindeks<br />
VIXi vahel vähenenud ning see tähendab,<br />
et jeen ei ole enam turvasadam,” ütles Merk.<br />
Jeen langes eile dollari ja euro vastu mitme<br />
aasta madalaimale tasemele.<br />
Merk ütles, et Jaapani praegune positsioon on<br />
halb ning see muutub ainult halvemaks, kuna<br />
riigi võlasuhe SKTsse on üle 200 protsendi, jooksevkonto<br />
on defitsiidis ning rahapoliitika on väga<br />
lõtv.<br />
Alates aasta algusest on jeen dollari vastu 14<br />
protsenti langenud, kuna Jaapani Keskpank on<br />
muutnud oma rahapoliitika selliseks, et saavutada<br />
järgnevate aastatega kaheprotsendiline inflatsioon.<br />
“Nad trükivad raha nagu pöörased ja see ei saa<br />
hästi lõppeda. Nad arvavad, et trükipress on lahendus<br />
kõikidele probleemidele, kuid turg on lõpuks<br />
hakanud vastupidist arvama,” ütles Merk.<br />
ÜHINEMINE<br />
Varssavi ja Viini börs<br />
võivad ühineda<br />
Varssavi börs ja Viini börs arutavad liitumist,<br />
mis looks Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiakauplemise<br />
ja aktsiaemissioonide keskuse, vahendas<br />
Bloomberg, viidates kolmele läbirääkimistega<br />
seotud allikale.<br />
Viini ja Varssavi börsi juhtkond ja omanikud<br />
on kõnelustega väga varases staadiumis. Läbirääkimised<br />
ei pruugi tehinguni viia.<br />
Viini börsi omaniku CEE Stock Exchange<br />
Groupi juhatuse esimees Michael Buhl kohtub lähipäevil<br />
toimuval visiidil Varssavi börsi uue juhatuse<br />
esimehe Adam Maciejewskiga, teatas Viini<br />
börsi pressiesindaja. Viini börs ostis 2008. aastal<br />
enamusosaluse Ljubljana ja Praha börsil ning<br />
2004. aastal Budapesti börsil.<br />
Koolitajad on<br />
MARE PORK ja<br />
ALAR TAMMING<br />
OMX TALLINN<br />
52 nädalat<br />
Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja<br />
lisanimekirja aktsiate liikumisi.<br />
831,11<br />
900<br />
825<br />
750<br />
675<br />
600<br />
05<br />
07<br />
09<br />
LANGEJAD<br />
Kesko OYJ<br />
23,57 EUR<br />
-5,00%<br />
SAS<br />
12,05 SEK<br />
-3,98%<br />
Volkswagen AG<br />
142,90 EUR<br />
-2,89%<br />
Vestas Wind Systems<br />
44,47 DKK<br />
-1,66%<br />
O’Key Group<br />
11,21 EUR<br />
-1,58%<br />
Alma Media<br />
3,60 EUR<br />
-1,37%<br />
03<br />
OECD hinnangul seisab<br />
Sloveenia silmitsi<br />
tõsise panganduskriisiga.<br />
11<br />
-0,11%<br />
perioodi kõrgeim 842,16<br />
perioodi madalaim 585,08<br />
01<br />
WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE
Change language