PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
KINNISVARA<br />
Tallinna<br />
linnaruum<br />
täis tühje kohti<br />
Tallinna linnaruumis haigutavad<br />
mahukad augud, mille täitmine<br />
teeks linnas elamise ökonoomsemaks.<br />
10–11<br />
Teisipäev, 26. juuni 2012<br />
nr 121 (4543) 2,24 eurot<br />
PLAANID<br />
Alternatiivbörs<br />
on üks võimalus<br />
Mainoril on mitu suurt projekti tulemas, kuhu võib olla vaja raha aha hankida, rääkis Mainor<br />
Ülemiste nõukogu esimees ÜLO PÄRNITS. Alternatiivbörs oleks ks üks võimalus. 6–7 6–7<br />
EUR/USD<br />
1,2488<br />
USD/EUR<br />
0,8008<br />
EUR/SEK<br />
8,8165<br />
NordPool<br />
29,45<br />
Töö tasustamiseks ning personali motiveerimiseks leiab mitmeid tulu- ja<br />
sotsiaalmaksust vabasid võimalusi. 4–5<br />
Euribor<br />
0,926%<br />
Kuidas maksta maksuvabalt<br />
motiveerivat palgalisa?<br />
INVESTOR<br />
Miks üldkoosoleku<br />
protokolle veebis pole<br />
Eestis on kolm börsifirmat, kes<br />
üldkoosoleku protokolli investoritele<br />
stenogrammina kättesaadavaks<br />
on teinud, teised ei pea seda<br />
vajalikuks või pole tunnetanud investorite<br />
nõudlust. 16<br />
PANGANDUS<br />
Investeerimiskavad<br />
lähevad käiku<br />
Ettevõtjad puhuvad elu sisse vahepeal<br />
ebakindluse tõttu tolmu<br />
alla mattunud investeerimiskavadele,<br />
selgitasid pangajuhid selle<br />
aasta pikaajaliste ettevõtluslaenude<br />
kasvu. 8<br />
ETTEVÕTLUS<br />
Villu Reiljan<br />
proovib kätt veeäris<br />
Ekspoliitik Villu Reiljan hakkab<br />
koos pankrotistunud veetööstuse<br />
Plaines endise omaniku ja juhiga<br />
Tartu lähedal Haagel mineraalvett<br />
pudelitesse villima. Reiljan on üks<br />
ettevõtte osanikke. 7<br />
KOLUMN<br />
PERE- ja<br />
töötajasõrbaliku<br />
Microsoft<br />
Eesti juhi Rain<br />
Laane sõnul<br />
on üks hea<br />
ja säästlik<br />
motivaator<br />
näiteks kodus<br />
töötamise<br />
võimalus. FOTO:<br />
VEIKO TÕKMAN<br />
Eesti ei saa välistada, et ühel<br />
päeval võib tal olla kasulik Euroopa<br />
Liidult laenu võtta.<br />
Hispaania suursaadiku Álvaro de la Riva Guzmán de Frutose hinnangul on<br />
Hispaania aitamine Eesti enda huvides. 14
2 TOIMETUS<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
REPLIIK<br />
Riigikogulane puhkab<br />
Pärast 2007. aastat, mil riigikogulaste suvine puhkus riigikogu<br />
liikme seadusega ära kaotati, on saadikud igal<br />
aastal pidanud selgitama, millega on õigustatud palga<br />
saamine ajal, mil töötegemine on eelkõige südametunnistuse<br />
ja kohusetunde asi. Mõningast ebamugavust kumab<br />
läbi enamikust väljaütlemistest ning ääri-veeri on ka<br />
tehtud ettepanekuid seadust muuta. Ülearu tõsiselt seda<br />
siiski ei võeta, pigem on eesmärk veenda, et tõsine töö käib,<br />
ainult et kahjuks ei saa enamik inimesi sellest aru.<br />
PÄEVA FAKT<br />
-8<br />
TASEMELE langes juunis tarbijate kindlustunde indikaator.<br />
Ajalooline keskmine on -10.<br />
AJALOO ILU<br />
Eurosaadikud ametisse<br />
26. juuni 2009 registreeris valimiskomisjon Euroopa Parlamendi<br />
liikmeteks Edgar Savisaare, Indrek Tarandi, Kristiina<br />
Ojulandi, Siiri Oviiri, Tunne-Väldo Kelami ja Ivari Padari.<br />
Hetkeseis. Edgar Savisaar oli juba varem teatanud, et ei kavatse<br />
europarlamenti minna. Juulis kinnitas valimiskomisjon<br />
tema asemel parlamendi liikmeks Vilja Savisaare, kes on<br />
tänaseks Keskerakonnast lahkunud nagu Siiri Oviirgi.<br />
HOMME<br />
Miks Ober-Hausi ja Nordea Eesti töötajad<br />
Soome omanikele murekirju saatsid?<br />
LOE ÄRIPÄEVAST<br />
IRL-I liiga Liisa<br />
Pakosta kirjutas<br />
Delfis, et suur osa<br />
riigikogulasi on<br />
tegelikult väga<br />
töökad inimesed.<br />
Alati parim! A-Tolliagentuur on Eesti suurim<br />
Intrastati ja pakendiaruande vormistaja!<br />
Tood Eestisse<br />
pakendatud kaupa?<br />
Valides pakendiaktsiiside maksmise asemel<br />
aruandluse A-Tolliagentuurist,<br />
on ettevõtte rahaline võit vähemalt 10 korda!<br />
www.a-tolliagentuur.ee<br />
tel 655 0703<br />
müüme | parandame | paigaldame | hoiustame<br />
Ära näe vaeva, saadame<br />
rehvid kulleriga koju kätte!<br />
Broneeri rehvivahetus 6 553 556<br />
JUHTKIRI<br />
TEGIJA<br />
Hoolimata sellest, et alles kaks nädalat tagasi<br />
kinnitas Mariano Rajoy juhitav Hispaania,<br />
et riigi positsioon pole muutunud ning<br />
valitsus ei kavatse pangandussektorile abi paluda,<br />
läks eile kirja päevana, mil seda siiski teha tuli.<br />
Summadest pole räägitud, aga euroliit on valmis<br />
andma 100 miljardit eurot, mis on väidetavalt rohkem,<br />
kui pankadel hädapärast vaja on. Puhta kühveldamisega<br />
aga Hispaaniat ei aita, IMFi raporti<br />
järgi tuleb enne surmale määratud pangad elulootusega<br />
pankadest eraldada ja turgutada ikka<br />
ainult viimaseid.<br />
Börsifirmade koosolekud<br />
netti ja protokollid täpseks<br />
T allinna<br />
Vesi, Arco Vara ja Baltika<br />
on praeguse seisuga ainsad<br />
Tallinna börsi põhinimekirja<br />
ettevõtted, kes kajastavad<br />
aktsionäride koosoleku<br />
protokollis ka aktsionäride sõnavõtte.<br />
<strong>Äripäev</strong> leiab, et kolme nimetatu head eeskuju<br />
võiksid järgida ka kõik teised börsiettevõtted:<br />
mida avatum on börsifirma toimimine,<br />
seda parem. Mida avalikumalt börsifirmade<br />
otsused sünnivad, seda kasulikum nii aktsionäridele<br />
kui ka firmadele endile. Ka tasuks<br />
kaaluda koosolekute vahendamist internetis,<br />
millega kaasneks koosolekul osalemise võimalus<br />
füüsiliselt ükskõik missuguses maailma<br />
nurgas viibides ning ühtlasi koosolekute<br />
järelvaatamise võimalus.<br />
Ettevõtted vajadust ei näe. Börsireglement<br />
Eestis koosolekute stenogrammide avaldamist<br />
ei eelda ning enamik ettevõtteid selle järele<br />
vajadust ei näe. Peamine argument on<br />
soov kokku hoida aktsionäride aega eeldusel,<br />
et mida kompaktsem on informatsioon, seda<br />
kergemini on põhiline haaratav. See ei ole tõsiseltvõetav<br />
väide: stenogrammi läbilugemisele<br />
kulub tunduvalt vähem aega kui koosolekule<br />
kohaleminemise peale. On ka loomulik,<br />
et aktsionär tunneb huvi, kuidas otsused sünnivad:<br />
koosolekul väidelnud osapoolte argumentide<br />
jälgimine loob ettevõttest palju täpsema<br />
pildi kui mõni number. Samuti võib otsuste<br />
tegemisele eelnenud argumentatsiooni<br />
vastu huvi tunda meedia ja laiem avalikkus:<br />
näiteks riigikogu istungite stenogramme jälgimine<br />
on oluline infoallikas neile, keda peale<br />
lõpptulemuse huvitab ka viis, kuidas selleni<br />
jõuti.<br />
Teiseks väidavad mõningad börsifirmad, et<br />
internetipõhiste osalemis- ja järelevaatamisvõimaluste<br />
loomine on ettevõttele liiga kulukas.<br />
Seegi pole tõsiseltvõetav. Telesilla loo-<br />
Mariano Rajoy<br />
Hispaania saa majandusliku abita hakkama<br />
Mida avatum<br />
on<br />
börsifirma<br />
toimimine,<br />
seda<br />
parem.<br />
ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA<br />
mine kord aastas ja täpsed protokollid ei käi<br />
börsifirmadele üle jõu, asi on tahtmises. Käsu<br />
korras videokoosolekutele ja üksikasjalikele<br />
protokollidele üleminekut me ei eeldagi, kuid<br />
leiame, et ettevõtte avatuse seisukohalt on sellise<br />
võimaluse loomine firmale endale pikaajalises<br />
perspektiivis kasulik: see hoiab kokku<br />
aktsionäride aega ning võimaldab kursis olla<br />
ka pisimate detailidega. Aktsionärid, kes neid<br />
võimalusi kasutada ei soovi, võivad endiselt<br />
enese asjadega kurssiviimiseks kasutada ettevõtete<br />
kodulehekülgi, börsisüsteemi infot, firma<br />
aastaraamatut ja avalikku uudisvoogu.<br />
Passiivsed aktsionärid. Kolmandaks, senise<br />
olukorra jätkumist soodustab aktsionäride<br />
endi passiivsus ning vähene huvi täpsema info<br />
vastu. Kui aktsionärid ise videokoosolekuid<br />
ja kõigi sõnavõttude protokolli kirjapanekut<br />
nõuaksid, siis küll leiaksid firmad ka võimaluse<br />
seda teha. Kõigi sõnavõttude kajastamine<br />
protokollis näitab ühtlasi ettevõtte lugupidamist<br />
väikeaktsionäride vastu, koosolekute järelvaatamise<br />
võimalus aga annab aktsionäridele<br />
võimaluse hinnata, kas kõiki seisukohti<br />
on vajalikul määral arvesse võetud. Põhimõtteliste<br />
otsuste sünni puhul huvitab aktiivseimaid<br />
aktsionäre kindlasti ka see, kuidas hääled<br />
jagunesid.<br />
Mõned börsifirmad väidavad, et avalikkuse<br />
tähelepanu nende suhtes on niigi suur ning<br />
meedia kajastab ettevõtete käekäiku küllaldase<br />
põhjalikkusega. See aga ei tähenda, et koosolekute<br />
protokolle peaks pidama formaalsuseks.<br />
Mida üksikasjalikum on börsiettevõtete<br />
endi avalikustatav informatsioon, seda suurem<br />
on aktsionäride ja avalikkuse usaldus<br />
nende vastu.<br />
Loe <strong>Äripäev</strong>ast<br />
INVESTOR “Aktsionärid protokollides sõna ei saa”<br />
tänases lehes lk 16–17
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 3
4 KAANEL Lasse Lehis: Maksuefektiivselt saab töötajatele<br />
anda põhimõtteliselt vaid selliseid hüvesid, mis ei<br />
ole erisoodustusena maksustatavad.<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eee<br />
MOTIVEERIMINE<br />
Töötaja<br />
rahul ja<br />
kulud<br />
kokku<br />
hoitud.<br />
Säästlikud<br />
motivaatorid<br />
ALYONA STADNIK<br />
alyona.stadnik@aripaev.ee<br />
Ettevõtete juhtide hinnangul peab töötajat motiveerima<br />
nii headel kui ka halbadel aegadel.<br />
Töötajaid on võimalik motiveerida emotsionaalselt<br />
ja materiaalselt ja samal ajal kuluefektiivselt.<br />
Kuna rahaline töötasu ei pruugi töötaja motiveerimiseks<br />
olla parim viis, sellega kaasneb kõrge<br />
maksukulu sotsiaalmaksu ja tulumaksu näol,<br />
on tööandja jaoks teretulnud kõik muud võimalused.<br />
Näiteks kasutatakse Eestis laialdaselt meeskonnatreeninguid<br />
ja välismaised täiendkoolitusi,<br />
mille puhul saab tõendada kulutuse seotust tööandja<br />
ettevõtlusega ehk puudub maksukulu.<br />
Auto kui palgalisa. Motivaatoriks aga võivad olla<br />
ka töösse puutuvad, ent erisoodustusmaksust vabad<br />
võimalused, mis pole kõigile töötajaile kättesaadavad.<br />
“Näiteks tööalane koolitus, õppereisid,<br />
paremad töötingimused, nagu näiteks omaette<br />
kabinet, moodsamad seadmed, võimalus valida<br />
tööaega, eelised näiteks puhkusegraafiku koostamisel,”<br />
tõi näiteid Eesti Maksumaksjate Liidu<br />
juht Lasse Lehis.<br />
Deloitte Advisory ASi juhtiv maksukonsultant<br />
Ivo Vanasaun tõi näitena, et eeskätt keskastme- ja<br />
tippjuhtidel on tööandja sõiduauto samuti laialt<br />
kasutatav motivaator. “Osalusoptsioonide maksuvaba<br />
andmise võimalus tekkis 2011. aasta alguses<br />
ning maksuvaba kõrghariduse ehk tasemekoolituse<br />
andmise võimalus tekkis alles selle aasta alguses.<br />
Need kaks hakkavad üha enam populaarsust<br />
koguma,” märkis Vanasaun.<br />
Kingil ja palgal sama maksukulu. Advokaadibüroo<br />
Sorainen advokaadi Priit Raudsepa sõnul võib<br />
töötajate motiveeritus olla tingitud kahest aspektist.<br />
“Üks on rahaliselt hinnatavate hüvede üleandmine<br />
– näiteks kingitus, vautšer, ujulakaart, jõulupreemia<br />
või kõrgem palk. Teine on näiteks hea<br />
seltskond, huvitav töö, hea läbisaamine ülemusega.<br />
Maksuküsimused seonduvad esimesega,” selgitas<br />
ta. Maksukohustuses tema sõnul suurt erine-<br />
Osalusoptsioonide<br />
maksuvaba andmise<br />
võimalus tekkis 2011.<br />
aasta alguses ning<br />
maksuvaba kõrghariduse(tasemekoolituse)<br />
andmise võimalus<br />
tekkis alles selle aasta<br />
alguses. Võib eeldada,<br />
et need kaks hakkavad<br />
üha enam populaarsust<br />
koguma.<br />
Deloitte Advisory ASi juhtiv<br />
maksukonsultant Ivo Vanasaun<br />
720<br />
eurot ühekordset tulumaksuvaba<br />
toetust<br />
saab töötajale maksta<br />
lapse sünnil.<br />
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme sõnul on soodustatavad hüved tööks vajalikud, aga ei pruugi igale töötajale<br />
kättesaadavad olla.<br />
vust pole, kas töötajale soetatakse jõusaalipilet või<br />
makstakse talle selle võrra kõrgemat palka. “Erinevus<br />
seisneb vaid töötuskindlustuse ning kogumispensionide<br />
maksetes,” märkis Raudsepp.<br />
Maksustatud olgu ühtmoodi. Rödl & Partnerid<br />
Audit OÜ vandeaudiitor ja Rödl & Partnerid OÜ juhatuse<br />
liige Mart Nõmper nimetas maksuefektiivse<br />
motivatsiooni võimalusteks osalusoptsioonide<br />
andmist töötajatele ja töötajate maksuvaba tasemekoolituse<br />
lubamist riigi poolt juhul, kui see on<br />
seotud tööandja ettevõtlusega. “Praegu kehtiv osalusoptsioonide<br />
ja tasemekoolituse maksustamise<br />
kord on minu hinnangul piisavalt tööandjasõbralik,<br />
mistõttu julgustaks ettevõtjaid neid võimalusi<br />
rohkem oma motivatsioonisüsteemides kasutama,”<br />
märkis Nõmper.<br />
Rahvusvahelise Maksuõiguse Ühenduse IFA<br />
Eesti peasekretäri Erki Uustalu sõnul peaks ideaalis<br />
erinevaid töö tasustamise viise maksustama<br />
ühetaoliselt. “Ühetaolise maksustamise korral<br />
ei pea ettevõtjad oma otsuste tegemisel lähtuma<br />
maksunduslikest kaalutlustest, vaid saavad motivatsioonipaketi<br />
koostada ärilistest kaalutlustest<br />
lähtuvalt. Maksusoodustuste kaudu ühe või teise<br />
töötasustamisviisi eelistamine tähendab riigi<br />
sekkumist ettevõtja valikutesse, mistõttu peaks<br />
see olema alati selgelt põhjendatud,” kommenteeris<br />
Uustalu.<br />
Kommentaar<br />
Kodus töötamine<br />
säästab<br />
RAIN LAANE<br />
Microsoft Eesti juht<br />
Kodus töö tegemine on kuluefektiivne,<br />
sest kontor ei pea<br />
nii suur olema, töölaudu on<br />
vähem. Teine pool on paindlikkus<br />
ja töötajate rahulolu.<br />
Veebikoolitused on kuluefektiivsed,<br />
sest ei ole vaja rentida<br />
koolitusklassi ja õpetajaid<br />
– kui asjad on videosse ära loetud,<br />
siis saavad sama loengut<br />
kasutada tuhanded töötajad.<br />
Sääst tuleb ka komandeeringute<br />
vähenemisest ehk kodukontoris<br />
on võimalik teha videokonverentsi.<br />
Tähtpäevade tähistamine on<br />
ka kindlasti motiveeriv.<br />
Majandustsükkel käib ülesalla,<br />
nii et väga tore on lisada<br />
täiendavaid hüvesid, aga neid<br />
on raske ära võtta. Seega tuleks<br />
asjade lisamisel mõelda, kas fir-<br />
ma on võimeline neid asju pakkuma<br />
ka raskematel aegadel.<br />
Tööandja maine<br />
ja areng parimad<br />
motivaatorid<br />
RAIN VÄÄNA<br />
Lindström OÜ tegevdirektor<br />
Me ei ole lähtunud motivatsioonipakettidekoostamisel<br />
maksuefektiivsuse printsiibist.<br />
Parim, mida Lindström<br />
saab oma töötajate motiveerimiseks<br />
teha, on hoida ettevõte<br />
mainet kõrgel, pakkuda kvaliteetseid<br />
teenuseid ja tagada iga<br />
töötaja pidev areng koolitusprogrammide<br />
abil.<br />
Ennekõike on töötajale oluline<br />
isiklik areng ja võimalus<br />
silma paista. Materiaalsed hüved<br />
ja boonussüsteemid eksisteerivad<br />
ka meil, kuid ainuüksi<br />
neist ei piisa, et motiveerida<br />
oma ala parimaid.<br />
Lisaks lihtsale ja läbipaist-
32 protsendini<br />
vale materiaalsele motivatsioonile<br />
pakume head töökeskkonda,<br />
põhjalikke sisseelamisprogramme<br />
ning loomulikult kõike<br />
seda toetavat töötajakeskset<br />
juhtimismudelit, kasutusel<br />
on tänapäevased ja kvaliteetsed<br />
töövahendid.<br />
Soodsaim töötajasse<br />
normaalne suhtumine<br />
KADRI SEEDER<br />
tööandjate keskliidu palgauuringu juht<br />
Maksuefektiivseim töötajate<br />
motiveerimine on neisse<br />
normaalselt suhtuda ja nende<br />
töö mõtestada. Rahalised preemiad<br />
ja lisatasud võivad kompenseerida<br />
kehva juhtimist või<br />
töökorraldust, mis ei võimalda<br />
head tööd teha, kuid need ei tekita<br />
pühendumist, mis on töö<br />
kvaliteedi ja tootlikkuse puhul<br />
kõige olulisem.<br />
Riik võiks lõpetada töötajate<br />
toitlustamiseks ja tervise<br />
SKPst kahaneb rahandusministeeriumi<br />
prognoosil maksukoormus Eestis<br />
järgmise nelja aasta jooksul. Viimastel andmetel<br />
ulatus näitaja Eestis 2010. aastal 34,2 protsendini<br />
ehk jäi alla ELi keskmisele.<br />
ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERUIM<br />
edendamiseks tehtud kulutuste<br />
käsitlemise erisoodustusena.<br />
Samal ajal loetakse masinate<br />
ja seadmete eest hoolitsemine<br />
ettevõtlusega seotud kuluks.<br />
Inimressursi eest hoolitsemine<br />
on samuti ettevõtlusega seotud<br />
ja riik saab seda maksupoliitikaga<br />
toetada.<br />
Kolmas sammas<br />
sotsiaalmaksuvabaks<br />
IMRE MADISON<br />
Mandatum Life’i juhatuse esimees<br />
Maksame müügitöötajatele<br />
tulemuselt tulemustasu, ettevõtte<br />
teistele töötajatele kalendriaastamajandustulemustelt<br />
boonust.<br />
Peale selle on ettevõtte võtmetöötajatel<br />
pikaajaline motivatsioonitasupakett,<br />
kuhu tehakse<br />
iga-aastaseid sissemakseid,<br />
millest saab väljamakseid<br />
teha pärast kolme aastat. Kasutame<br />
selleks investeeringuid<br />
KINDLUSTUS-<br />
FIRMA Mandatum<br />
Life juht<br />
Imre Madison<br />
leiab, et<br />
ettevõtjad<br />
koguksid töötajaile<br />
raha III<br />
pensionisambasse,<br />
kui see<br />
oleks lisaks<br />
tulumaksule<br />
vaba ka sotsiaalmaksukohustusest.<br />
FOTO: ANDRES<br />
HAABU<br />
Pane tähele<br />
Motiveeri<br />
maksuvabalt<br />
TÖÖGA SEOTUD TASEMEKOO-<br />
LITUST saab töötajale anda<br />
tasuta või soodushinnaga. Nt<br />
100eurose kinke kaar di, mis<br />
maksab tööandjale maksudega<br />
168 eurot, saab asendada<br />
mõne koolitusega, mille<br />
kulu ongi 100 eurot.<br />
OSALUSOPTSIOONI saab töötajale<br />
anda maksuvabalt, kui<br />
optsiooni andmise ja täitmise<br />
vahele jääb vähemalt kolm<br />
aastat. Kui töötaja saadud<br />
osaluse võõrandab, ei teki<br />
maksukohustus mitte tööandjal,<br />
vaid töötajal.<br />
KOLMANDASSE PENSIONI-<br />
SAMBASSE saab teha sissemakseid<br />
tulumaksuvabalt.<br />
LAPSE SÜNNI PUHUL saab<br />
maksta ühekordset tulumaksuvaba<br />
toetust kuni 720 eurot<br />
lapse kohta.<br />
PUUDEGA TÖÖTAJALE tasuta<br />
abivahendite andmisel saab<br />
tulumaksusoodustust, kui<br />
abivahendite hind jääb 50%<br />
piiridesse töötaja aastasest<br />
brutotöötasust.<br />
TÖÖANDJA SÕIDUAUTODE<br />
maksubaasi fikseeritud ülempiir<br />
(256 eurot kuus) soodustab<br />
kallima sõiduauto töötajale<br />
kasutada andmist. Mida<br />
suuremad on autoga seonduvad<br />
kulud, seda suurem on<br />
vahe töötaja saadava hüve ja<br />
maksustatava summa vahel.<br />
VAKTSINEERIMISKULUDE<br />
kandmine tööandaja poolt<br />
on teatud juhtudel samuti<br />
maksuvaba.<br />
MASSAAŽIGA VÕI UJUMISE-<br />
GA SEONDUVAID KULUTUSI on<br />
erandjuhtudel võimalik hüvitada,<br />
kui protseduuri on määranud<br />
töötervishoiuarst.<br />
ÕPINGUKULUDE KATMINE on<br />
sellest aastast teatud tingimustel<br />
maksuvaba.<br />
ALLIKAS: IVO VANASAUN, PRIIT RAUD-<br />
SEPP, MART NÕMPER JA ERKI UUSTALU<br />
elukindlustuslepingu kaudu –<br />
sissemakseid teeb tööandja, lepingu<br />
omanik on samuti tööandja.<br />
Toetame tööandja vabastamist<br />
sotsiaalmaksu tasumise<br />
kohustusest, kui tööandja<br />
teeb sissemakse töötaja pensioni<br />
kolmanda samba lepingusse.<br />
Praegu kehtiv olukord, kus tööandja<br />
ei pea sellistelt maksetelt<br />
tasuma tulumaksu, ei ole piisav<br />
ning tegelikult ei ole planeeritud<br />
tööandjate sissemaksed<br />
töötajate pensioni kolmandasse<br />
sambasse käivitunud.<br />
Riik ei peaks kartma, et selle<br />
kaudu sooviksid tööandjad<br />
töötajatele töötasu maksuvabalt<br />
kolmanda samba lepingute<br />
kaudu maksta. Vajadusel võib<br />
alati kehtestada sambast tehtavatele<br />
ennetähtaegsetele väljamaksetele<br />
piirangud ning kohustada<br />
samba lepingute haldajaid<br />
tulu- ja sotsmaksu sellisel<br />
juhul kinni pidama.<br />
KAANEL 5<br />
whitepaper<br />
Kuidas oluliselt vähendada<br />
ettevõtte IT-teenuste<br />
kulusid ja keerukust<br />
RIIGIHANGE<br />
Tallinna Teeninduskool on välja kuulutanud avatud<br />
hankemenetlusega riigihanke “B-korpuse täiendavate<br />
õppeseadmete ja tehniliste vahendite ostmine“<br />
viitenumbriga 134411 riigihangete registris.<br />
Hange koosneb neljast osast:<br />
1) mööbel<br />
2) tehniline heliaparatuur<br />
3) lipumasd, varikatused ja metalltähed<br />
4) konditsioneer ja soojuskiirgur<br />
Hanke url:<br />
hps://riigihanked.riik.ee/register/hange/134411.<br />
Ootame Teie pakkumusi hiljemalt 11.07.2012 kella<br />
11.00ks aadressil Majaka 2, Tallinn.<br />
Kogu informatsioon ja hankedokumentatsioon saadaval<br />
riigihangete registris. Projekt nr 2.5.0200.08-0021<br />
359 €<br />
Veoauto GPS<br />
Garmin Dezl 560LT<br />
• 5’’ ekraan<br />
• TMC liiklusinfo eluaegne vastuvõtt<br />
• CityNavigator® NT Euroopa kaart<br />
• 8 GB sisemälu, Bluetooth<br />
• Väline videosisend tagurduskaamera jaoks<br />
Eesti suurim valik naviseadmeid ja lisavarustust<br />
kohe laost parimate hindadega, hea nõu tasuta,<br />
GPS seadmete ja kaartide rent.<br />
Vaata ja telli internetist www.palmtek.ee või tule Suur-Sõjamäe 42A, Tallinn<br />
Avatud E–R 9–18, tel 621 7530<br />
palmtek@palmtek.ee<br />
Kaardimakse võimalus, järelmaks.<br />
Valmisfirmade müük, äri- ja<br />
mittetulundusühingute<br />
asutamine<br />
Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik<br />
www.wasp.ee<br />
info@wasp.ee<br />
Tel.6770155<br />
Tel. 6 77 01 55<br />
wasp project Mob. 51 12 061<br />
PUHKA PUHKA<br />
EESTIMAAL EESTIMAAL<br />
www.maaturism.ee<br />
www.maaturism.ee<br />
Osakoormate vedu<br />
tagaluukautodega<br />
TALLINN–<br />
HELSINKI–TALLINN<br />
Enne kl 12 tellitud veos<br />
järgmisel tööpäeval sihtkohas!<br />
tel: +372 505 5074<br />
info@mltransport.ee<br />
www.mltransport.ee
6 UUDIS toimetaja<br />
RAHASTAMINE<br />
Mainor<br />
Ülemiste<br />
sihikul<br />
alternatiivbörs.<br />
Mainor oleks börsil<br />
esimene firma<br />
KAISA GABRAL<br />
kaisa.gabral@aripaev.ee<br />
Kuigi Mainor Ülemiste kirjutas majandusaasta<br />
aruandes, et ettevõte valmistab ette omakapitali<br />
kaasamist ja alternatiivbörsile minekut,<br />
pole nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul börsiplaan<br />
siiski veel otsustatud.<br />
“Sellist otsust pole me vastu võtnud. Aga jutuks<br />
on see olnud, jah. Ma ei oska praegu öelda, kas me<br />
läheme või ei lähe,” lausus Pärnits.<br />
Aktsiaselts Ülemiste City muudeti 2011. aasta<br />
jaanuaris aktsiaseltsiks Mainor Ülemiste. Seoses<br />
ASi Technopolis Ülemiste moodustamisega 2010.<br />
aastal liikus Mainor Ülemistest loodud ettevõttesse<br />
63,9 miljoni euro väärtuses vara.<br />
Pärnitsa sõnul võiks ettevõtet tegelikult rohkem<br />
arendada. “Selleks, et rohkem teha, peaks raha<br />
rohkem olema,” lisas ta. Pärnitsa sõnul on ettevõtte<br />
rahaline seis üpris hea.<br />
“Kui rääkida kinnisvarast, siis meil on tugev<br />
partner olemas. Meil oli Ülemiste City, mis on kaks<br />
firmat – Technopolis Ülemiste, kus on Technopolisel<br />
51% ja Mainor Ülemistel 49%, ning teine firma,<br />
kus Mainor Ülemistele kuulub territoriaalselt<br />
kaks kolmandikku. Me arendame koos linnakut<br />
ning olema praegu rahaasjadega kenasti toime<br />
tulnud,” kinnitas Pärnits.<br />
Alternatiivbörs oleks üks võimalus. Pärnitsa sõnul<br />
on aga Mainoril kavas mitu suurt projekti, kuhu<br />
on võib-olla vaja raha juurde hankida, alternatiivbörs<br />
oleks üks võimalus. “Võib-olla lihtsalt<br />
keegi tuleb veel kampa. Me pole kellegagi eriti läbirääkimisi<br />
pidanud, kuid rahastamisküsimus on<br />
üks firma juhtimise elemente,” märkis Pärnits. “Ka<br />
Julianus<br />
Inkasso<br />
OÜ<br />
• www.<br />
julianus.<br />
ee<br />
Telefon<br />
+ 372<br />
681<br />
4400<br />
• E-mail:<br />
inkasso@julianus.<br />
ee<br />
• A.<br />
Weizenbergi<br />
20,<br />
10150<br />
Tallinn<br />
Tasub teada<br />
Alternatiivturg<br />
võrreldes börsiga<br />
LIHSAMAD sisenemisnõuded<br />
- avalikkusele kuuluvate aktsiate<br />
osakaalu nõue puudub<br />
- tegevusajaloo nõue puudub<br />
- turuväärtuse nõue puudub<br />
VÄIKSEMAD teabe avalikustamise<br />
nõuded<br />
raamatupidamisstandard –<br />
kohalik või IFRS<br />
keelenõue – kohalik või inglise<br />
keel<br />
finantsaruandluse sagedus –<br />
kaks korda aastas<br />
Hea Ühingujuhtimise Tava –<br />
järgimine vabatahtlik<br />
MADALAMAD tasud<br />
Mis on mis<br />
Mainor Ülemiste<br />
TEGELES 2011. aastal eelkõige<br />
hoonete renoveerimise ja korda<br />
tehtud pindade väljaüürimisega.<br />
KÄIVE oli 2011. aastal 1,553 mln<br />
eurot, muud äritulud 3,747 mln<br />
eurot ja puhaskasum 5,47 mln<br />
eurot. Ettevõtte omakapital on<br />
61,54 mln eurot.<br />
SEL AASTAL kavandab suurendada<br />
üüritulu võrreldes 2011. aastaga<br />
35% ja teenida kasumit<br />
872 000 eurot.<br />
Võlgniku nimi<br />
Seotud isikud<br />
Võlgniku<br />
nimi<br />
Seotud<br />
isikud<br />
4suunda OÜ .......................................................... Kairi-Kaia Truusa<br />
Ahtri Trust OÜ ........................................................... Anne Salupõld<br />
Aleinvest OÜ (www.heimdall.ee) ........................ Marina Chizhova<br />
Anchor Group OÜ ..................................................Aleksei Kirpitšov<br />
BALTFER CO. OÜ ...........................Vadim Martõnov, Roman Iospa<br />
DEICONVISION OÜ ...............................................Vladimir Kalatšov<br />
Deo Chemicals OÜ ...................................................Evelin Kivimaa<br />
Design Furniture OÜ ................................................ Andres Kaasik<br />
Exnavigo OÜ .............................................................. Igor Petuhhov<br />
Fasmerk OÜ.................................................................. Viktor Brovin<br />
Freewater OÜ ........................................................ Urmas Randmäe<br />
IKM OÜ ............................................................................... Triin Vuks<br />
InterLanguage OÜ .............................................Svetlana Beljakova<br />
IRH Pojad OÜ ............................................................. Indrek Hõlpus<br />
JO Transport OÜ ...............................................................Jüri Ollino<br />
K.O.T. OÜ ............................................................................Tiiu Nigul<br />
Karmar Ehitus OÜ ..........................................................Margo Õun<br />
Kingmark OÜ ................................................................... Indrek Loik<br />
Litoral OÜ .......................................Igor Petuhhov, Inna Kudrjašova<br />
Nord Metall OÜ......................................................Aleksandr Jeršov<br />
Priva Shipping Company OÜ .....................................Oleg Guskov<br />
Põlva Puit OÜ ............................................................ Toomas Kuusk<br />
Rally Estonia OÜ ...................Urmo Aava, Silver Kütt, Tarmo Hõbe<br />
Remet-Ehituse OÜ.......................Aivar <strong>Leht</strong>mets, Oliver Akenpärg<br />
Sakala 16 Arendus OÜ .................Christian Hans Henrik Wikström<br />
Saleflex OÜ ..................................................... Mauri Tapio Timonen<br />
Tavel Invest OÜ ..........................................Külliki Õis, Marko Teidla<br />
Triiton Kaubandus OÜ ................................... Svetlana Zamiralova,<br />
......................................................................................Igor Zamiralov<br />
Tripline Services OÜ .............................................. Martti Pajomägi<br />
Unipress AS ............................................................Andrus Reinsoo<br />
Vahtra Invest OÜ ............................................... Henry-Erkky Tugim<br />
Valior OÜ ..........................................................................Ants Tamm<br />
Vestmar Ehitus OÜ .................... Aare Lainesaar, Rando Lainesaar<br />
Viitmaa IPF OÜ (www.havikeskus.ee) .................Toomas Viitmaa<br />
WORKSTATION SYSTEMS OÜ ............................... Tahvo Laansoo<br />
Koondame nõudeid Viitma IPF OÜ (reg kood 10702022) vastu<br />
Technopolise kaasamine oli rahastamise küsimus.<br />
“Meil oli areng juba sellises seisus, et me ise poleks<br />
jaksanud Ülemiste Cityga edasi minna.”<br />
Pärnitsa sõnul oleksid nad alternatiivbörsil esimesed.<br />
“Firma juhtimisel arutatakse aeg-ajalt igasugu<br />
asju ja me oleme seda arutanud, kuid nõukogu<br />
tasemel pole midagi otsustatud ja ma ei oska<br />
öelda, millal ja kas üldse see otsus vastu võetakse,”<br />
märkis ta.<br />
Alternatiivbörs on Pärnitsa sõnul täiesti normaalne<br />
raha sissetoomise vorm ühe ettevõtte<br />
jaoks. “Praegu on majanduses seis selline, et ollakse<br />
investeeringutega ettevaatlikud. Ma sõidan Pirita<br />
poolt linna tavaliselt, kõrghoonete ehitamise<br />
hoog oli sees siis, kui majandus tõusis. Praegu ma<br />
ei tea, et Tallinnas ühtegi kõrghoonet ehitatakse<br />
või et keegi planeeriks selle ehitamist,” rääkis ta.<br />
Hispaania esitas eile ametlikult<br />
abitaotluse oma pankade<br />
rekapitaliseerimiseks.<br />
Hispaania majandusminister<br />
Luis de Guindos saatis eile vastavasisulise<br />
kirja eurogrupi juhile<br />
Jean-Claude Junckerile, vahendas<br />
agentuur Bloomberg.<br />
Abilaenu tingimused täpsustatakse<br />
memorandumis, mis<br />
peaks valmima eurogrupi rahandusministrite<br />
järgmiseks<br />
kohtumiseks 9. juulil.<br />
“Summa, mis välja hõigati, on<br />
100 miljardit ka halvemate stsenaariumite<br />
järgi,” ütles rahandusminister<br />
Jürgen Ligi eile ELi<br />
rahandusministrite läinud nädala<br />
lõpus Luksemburgis toimunud<br />
kohtumisest ülevaadet an-<br />
26. juuni 2012 ÄRIPÄEV<br />
Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />
“Selle seisu pärast pole ka börsile ühtegi ettevõtet<br />
juurde tulnud,” rääkis Pärnits<br />
Reegleid võiks lihtsamaks teha. Investor Arvo<br />
Nõges ei näe aga alternatiivbörsil erilist mõtet.<br />
“Terve Tallinna börs on juba nagu alternatiivbörs.<br />
Tallinna börsi põhinimekiri on nii väike, investorite<br />
huvi on väike. Tallinna börs võiks teha reegleid<br />
lihtsamaks, rohkem võiks kohalikku investorit<br />
ja kohalikku kapitali kaasata,” märkis Nõges.<br />
Seda, kas ta ise alternatiivbörsilt Mainor Ülemiste<br />
aktsiat ostaks, ei osanud ta veel kommenteerida.<br />
“Noh, pelgalt seepärast, et üks ettevõte börsile<br />
läheb, ma tema aktsiad kohe veel ei osta. Tahaks<br />
rohkem teada Mainor Ülemiste plaanide ja numbrite<br />
kohta, siis oskaks paremini kommenteerida,”<br />
märkis Nõges.<br />
des. “Pigem on vajadus 2/3 sellest.<br />
Lubatakse suurem summa,<br />
et turge rahustada.” Hispaania<br />
ise ei ole veel Ligi sõnul konkreetsetest<br />
numbritest rääkinud.<br />
Loodetakse, et riigi kolm suuremat<br />
panka on võimelised toime<br />
tulema ilma abita. “See on hea<br />
uudis, kui see tõsi on,” ütles Ligi<br />
ja lisas, et Hispaanias käib tõsine<br />
panganduse audit.<br />
Kokkulepe oli juba olemas.<br />
Põhimõtteliselt lepiti abilaenus<br />
Hispaania pankadele kokku 9.<br />
juunil toimunud eurogrupi rahandusministritetelekonverentsil,<br />
kus ministrid teatasid, et on<br />
valmis Hispaaniale laenama kuni<br />
100 miljardit eurot.<br />
MAINOR<br />
Ülemiste nõukogu<br />
esimehe<br />
Ülo Pärnitsa<br />
sõnul on ettevõttel<br />
kavas<br />
mitu projekti,<br />
mis vajavad<br />
lisaraha. FOTO:<br />
ANDRAS KRALLA<br />
Hispaania esitas abitaotluse<br />
Kahe sõltumatu analüüsifirma<br />
hinnangul vajavad Hispaania<br />
pangad lisakapitali kuni 62<br />
miljardit eurot. IMF hindas Hispaania<br />
pankade abivajaduse vähemalt<br />
40 miljardile eurole. Veel<br />
ei ole otsustatud, kas abilaen tuleb<br />
euroalal ajutisest päästemehhanismist<br />
EFSF või alalisest päästemehhanismist<br />
ESM, mis peaks<br />
jõustuma 9. juulil.<br />
Euroopa Komisjon on teatanud,<br />
et kehtestab abipaketi osana<br />
tingimused Hispaania pangandussüsteemirestruktureerimiseks.<br />
Näiteks toetab komisjon<br />
nn halva panga loomist, kuhu<br />
koondada “hapuks läinud”<br />
varad pankade bilansis.<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />
Tallinna börsi juhatuse liikme Andrus Alberi<br />
sõnul kehtivad alternatiivbörsil teised reeglid kui<br />
põhibörsil. “Õiguslik keskkond, mis võimaldas sinna<br />
turule uusi ettevõtteid võtta, loodi Eestisse 2007.<br />
aasta lõpus. See oli aeg, mil eri riikide finantsturgudel<br />
ja ka Eesti majanduses hakkasid asjad kehvemaks<br />
minema. Keskkonna käivitamine sattus halvale<br />
ajale,” rääkis Alber põhjustest, miks Tallinna<br />
alternatiivturul pole ühtegi ettevõtet.<br />
Alternatiivbörs rohkem uutele ettevõtetele. Ka<br />
riigiti on olnud alternatiivturu käekäik Alberi sõnul<br />
erinev. “Rootsis on kuskil 210 ettevõtet ja Soomes<br />
4 tükki. Siin pole võimalik öelda, miks mõnes<br />
riigis läheb halvemini ja teises paremini,” märkis<br />
Alber.<br />
“Nii nagu meil ka põhibörsil lisandub ettevõt-<br />
Ekspoliitik Villu Reiljan hakkab<br />
koos pankrotistunud veetööstuse<br />
Plaines endise omaniku<br />
ja juhiga veeäri ajama.<br />
Mai keskel kanti äriregistrisse<br />
Haage Joogid, mille juhatuse liige<br />
Kaarel Auser oli varem, mullu<br />
pankrotistunud OÜ Plaines juhataja<br />
ja üks osanikest. Plaines<br />
villis pudelivett Tartu külje all<br />
asuvas Haage alevikus.<br />
Omanikeringis on veel Vello<br />
Kunman, kelle Veemeistri OÜ<br />
ostis tänavu kevadel ära pankrotistunud<br />
tööstuse kinnisvara<br />
ja seadmed. Nii Veemeister kui<br />
ka Haage Joogid on registreeritud<br />
samale aadressile Kunmani<br />
firmadega.<br />
“Villu Reiljan on lihtsalt üks<br />
osanik, kes on huvitatud selle ettevõtte<br />
edus kaasa löömisest,” sõnas<br />
Haage Jookide uute omanike<br />
hulka kuuluv Aigar Pindmaa.<br />
Pindmaa sõnas, et uues firmas<br />
loodetakse pakkuda Eesti<br />
rahvale head ja kvaliteetset mineraalvett.<br />
“Kuna Tartu ligidal<br />
seisis üks väga hea veetehas ilma<br />
omanikuta, siis otsustasime<br />
natuke vee vallas kätt proovida,”<br />
põhjendas Pindmaa firma<br />
teid parematel aastatel 2–3, on ka aastaid, kui ühtegi<br />
ei tule. Ja see mõjutab ka seda, kui ruttu tulevad<br />
ettevõtted alternatiivturule,” lisas Alber.<br />
Alternatiivbörsi kontekst on tema sõnul mõeldud<br />
pigem ettevõtetele, kes on hiljuti loodud, nende<br />
riskid on suuremad ja nõuded nende aruannetele<br />
on väiksemad.<br />
“Alternatiivturu ettevõtete mahud on ka väiksemad.<br />
Paari aasta tagune number Varssavis oli miljon<br />
eurot, mida alternatiivturu ettevõte kaasas.<br />
Eesti ettevõtted saavad sellise raha ilmselt piisavalt<br />
kergelt kätte kas pankadest laenuna või muudest<br />
kapitaliallikatest, et nad pole pidanud alternatiivturgu<br />
kapitali kaasamiseks kasutama. See on<br />
laiem kapitaliturgude kasutamise teema. Eestis on<br />
teatavasti kapitaliturgude laiem areng tagasihoidlikum<br />
kui teistes riikides,” rääkis Alber.<br />
Villu Reiljan sukeldub<br />
veeärisse. Tehas Haagel<br />
ostu. “Eks me tahame seda majandada<br />
niimoodi, et me kahjumisse<br />
ei jää. Loomulikult on iga<br />
äri eesmärk teenida väikest kasumit<br />
ja investeerida see uuesti<br />
tootmisesse, et kõik osanikud ja<br />
inimesed oleksid õnnelikud. Me<br />
teeme oma asja ja kui inimestele<br />
see meeldib, meeldib see meile<br />
ka,” rääkis Pindmaa.<br />
Haage Jookide juhatuse liige<br />
on Kaarel Auser, osanikud Vello<br />
Kunman, Aigar Pindmaa, Kaarel<br />
Auser, Marika <strong>Leht</strong>la ja Villu<br />
Reiljan.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Ühiseid<br />
võlakirju<br />
niipea<br />
ei tule<br />
Rahandusminister Jürgen Ligi<br />
sõnul jäi tal Euroopa Liidu rahandusministrite<br />
kohtumisel<br />
riigipõhiseid soovitusi ja ettekirjutusi<br />
käsitlenud arutelult<br />
mulje, et tõsiste üleeuroopaliste<br />
algatusteni, nagu ühised võlakirjad,<br />
on aega veel kõvasti.<br />
“Kui nii raskelt võetakse vastu<br />
poliitika ettekirjutusi, siis ei saa<br />
olla väga suurt usaldust ja koostööd<br />
ja võlgade liitmist,” üles Ligi<br />
ja lisas, et ei pea isiklikult ühiseid<br />
võlakirju üldse vajalikuks.<br />
“Mingisuguseid kompromisse<br />
siiski otsitakse, et mingis vormis<br />
midagigi oleks. Säilitades<br />
riikide vastutust,” ütles Ligi.<br />
Soovituste arutelu iseloomustas<br />
Ligi kui tõelist tuleproovi,<br />
kus tehakse justkui mõistlikke<br />
ettekirjutusi, kuid nii mõnigi<br />
riik vaidleb neile vihaselt vastu.<br />
“Pigem on Euroopa seisus,<br />
kus tuleks teha rohkem, kui<br />
on elementaarselt nõutud,” ütles<br />
Ligi ja nentis, et pikaajalised<br />
struktuursed hädad Euroopas<br />
on tõsised. “Nende kõrvaldamine<br />
oleks kasvuks see tegelik allikas,”<br />
lisas ta.<br />
Eesti automaksu ei kehtesta.<br />
Eesti puhul ei ole ettekirjutused<br />
Ligi sõnul kuigi tugevad, kuna<br />
riigi rahandus on korras.<br />
Põhimõtteliselt on Eesti komisjoni<br />
soovitustega nõus, kuid<br />
näiteks automaksu kehtestamise<br />
osas jäävad asjad siiski nii, nagu<br />
need praegu on.<br />
“Meil soovitati kaaluda automaksu,<br />
mida me oleme ju kaalunud<br />
ja tagasi lükanud, piirdudes<br />
kütuseaktsiisiga, mis on meil päris<br />
arvestatav, arvestades inimeste<br />
elatustaset,” ütles Ligi.<br />
Soovituste puhul parandada<br />
maksukogumist on Ligi sõnul<br />
Eestis soovitustest kaugemalegi<br />
mindud. “Tõrjume sularahatehinguid<br />
ja musta tööjõudu radikaalsemalt,<br />
kui ettekirjutused<br />
peegeldavad,“ ütles Ligi.<br />
Ligi nõustus ka komisjoni ettepanekuga<br />
tulumaksuvaba miinimumi<br />
laste arvuga sidumises.<br />
ARIPAEV.EE<br />
UUDIS 7<br />
EMISSIOON<br />
LHV suurendas aktsiakapitali<br />
LHV Groupi uute aktsiate emissiooni käigus märkisid olemasolevad<br />
ja uued investorid aktsiaid kokku 8,6 mln euro eest, teatas<br />
pank.<br />
Eelmisel nädalal toimunud emissiooni käigus märkisid olemasolevad<br />
aktsionärid 3,4 mln euro ja uued aktsionärid 5,2 mln euro eest<br />
LHV Groupi uusi aktsiaid. Uute aktsionäridena lisandusid Eesti ettevõtjad,<br />
kellest suuremad on Vello Kunman, Jaak Annus ja Erko<br />
Kundla.<br />
ÕLITÖÖSTUS<br />
DNB püüab vabaneda Weroli aktsiatest<br />
Bank DNB A/S Eesti filiaal müüb finantstagatise realiseerimiseks<br />
avalikul suulisel enampakkumisel pankrotis ASi Werol Tehased<br />
aktsiad 1eurose alghinnaga.<br />
DNB käes on praegu 2 880 000 aktsiat ehk 100% Weroli aktsiakapitalist<br />
ning kõigi aktsiatega määratud häältest, vahendas sundmüügiportaal<br />
varad.ee.<br />
LOOBU JUHTIMISEST!<br />
Autojuhtimise asemel sõida Vilniusesse Lux Expressiga!<br />
Iga päev Tallinn - Vilnius<br />
Iga päev Vilnius - Tallinn<br />
SIA UNICREDIT LEASING<br />
EESTI FILIAAL<br />
UniCredit Leasing on varade mahult suurimaid liisingfirmasid<br />
Euroopa liisinguturul. Tegutseme 19 riigis ja pakume tööd<br />
2500 töötajale. Meie peakontor asub Itaalias, Milanos.<br />
Oma tegevuse laiendamiseks Eesti turul otsime<br />
motiveeritud ja teotahtelisi<br />
MÜÜGIJUHTE<br />
Olulisemad tööülesanded:<br />
- individuaalsete müügieesmärkide seadmine ja<br />
elluviimine<br />
- kontaktide loomine potentsiaalsete klientidega<br />
ja liisinguprojektide ettevalmistamine<br />
- koostööpartnerite teenindamine müügi<br />
finantseerimisel<br />
- finantsgrupi rahvusvahelistele koostööpartneritele<br />
vajalike lahenduste pakkumine Eesti turul<br />
Oma tulevaselt kolleegilt eeldame<br />
- kõrgharidust<br />
- müügikogemust B2B sektoris<br />
- head inglise ja vene keele oskust<br />
- positiivset ellusuhtumist ja valmisolekut<br />
meeskonnatööks<br />
- õppimisvalmidust<br />
- finantseerimisvaldkonnas töötamise kogemus<br />
on abiks<br />
Ettevõte pakub<br />
- rahvusvahelist töökeskkonda<br />
- põnevaid karjääri edendamise ja isikliku arengu<br />
võimalusi<br />
- konkurentsivõimelist töötasu<br />
- võimalust liituda Euroopa tippspetsialistide<br />
meeskonnaga<br />
Kontaktisik ettevõttes:<br />
Pille Parind, pille.parind@unicreditleasing.ee<br />
Aadress: Liivalaia 13, Tallinn. Telefon: 622 2100<br />
Koduleht: www.unicreditleasing.ee<br />
Väljumine: 06:00 Tallinn Saabumine: 15:00 Vilnius<br />
Väljumine: 16:10 Vilnius Saabumine: 00:50 Tallinn<br />
Osta pilet: www.luxexpress.eu Alati hea hind 35 EUR!
8 UUDIS toimetaja<br />
INVESTEERIMINE<br />
Ettevõtted<br />
elustavad vanu<br />
plaane. Laenu<br />
võetakse julgelt<br />
ANNE OJA<br />
anne.oja@aripaev.ee<br />
Ettevõtted viivad laenudega aktiivselt ellu varasema<br />
ebakindluse tõttu edasi lükkunud plaane,<br />
leiavad ettevõtluslaenude elavnemist kommenteerinud<br />
kommertspangad.<br />
Eesti Panga eile avaldatud statistika järgi jätkas<br />
ettevõtete laenuaktiivsus mais kasvu.<br />
Uuringust 200 suurima tööstusettevõtte hulgas<br />
selgus, et iga kolmas neist plaanib tänavu investeeringuid<br />
mahu ja lisandväärtuse kasvatamiseks<br />
ning ligi pooled kavatsevad kasvatada ekspordi<br />
osa. Laias laastus kehtivad need põhjused laenu<br />
võtmiseks ka teistes ettevõtetes, rääkis Swedbanki<br />
ettevõtete panganduse tegevjuht Robert Kitt.<br />
Nordea panga juhatuse liige ning korporatiiv-<br />
ja jaepanganduse juhi Andreas Laane sõnul on ettevõtluslaenude<br />
kasvu taga paranenud majandusseis<br />
ning ka oodatav stabiilsus, mis tähendab, et ettevõtted<br />
viivad ellu juba aastaid plaanitud investeeringuid,<br />
mis ebakindluse tõttu edasi lükkusid.<br />
“Ettevõtete investeeringuid toetavad käibe kasvu<br />
ootused ning jätkuv kasumlikkus. Samuti on<br />
laenukasvu aidanud suuremate projektide rahastamine<br />
pankade poolt,” märkis Laane.<br />
Hangitakse nii kinnisvara kui ka seadmeid. Ettevõtted<br />
soetavad laenuga nii oma tarbeks kasutatavat<br />
kinnisvara kui põhivara, aga ka büroopindu,<br />
täpsustas Laane. Aktiivsuse kasv peegeldub Nordeas<br />
ka liisingu uusmüügi jätkuvalt heades käibenumbrites,<br />
näiteks kommertssõidukite ning masinate<br />
ja seadmete uusliising näitab viie kuu kokkuvõttes<br />
ligi 42% ja aastaga 28% kasvu.<br />
Väiksemad ettevõtted parandavad laenudega<br />
tootlikkust, kommenteeris SEB äriarendusjuht<br />
Andra Altoa Eesti Keskpanga ettevõtluslaenude<br />
statistikat. “Jätkuvalt teevad ettevõtted investeeringuid<br />
efektiivsuse säilitamiseks ning teatud juhtudel<br />
ka tootmismahu suurendamiseks tingimustes,<br />
kus eksporditurgudel teevad kõik pingutusi kulude<br />
kokkuhoiuks,” sõnas Altoa ja lisas, et mahtude<br />
suurendamine avaldab omakorda survet käibevahenditele<br />
ning viib pangalaenude kaasamisele.<br />
Investeeringud ja äriaktiivsuse kasv põlluma-<br />
Ernst & Young Baltic ASi äsja<br />
avaldatud Euroopa atraktiivsuse<br />
uuringust selgub, et kuigi<br />
Eesti on välisinvesteeringutele<br />
atraktiivse sihtkohana saavutanud<br />
oma kriisieelse taseme,<br />
on nendes projektides loodud<br />
töökohtade arv jätkuvalt väike.<br />
“Positiivse sõnumina võib<br />
öelda, et meil on läinud hästi ja<br />
välisinvestorite huvi Eesti vastu<br />
on võrreldes paari aasta tagusega<br />
jõudsalt kasvanud. Samas<br />
teiste Euroopa riikide võrdluses<br />
ei ole seis sugugi nii roosiline –<br />
riikide võrdluses oleme võrreldes<br />
mullusega langenud välisinvesteeringute<br />
projektide arvu<br />
pingereas 26. kohalt 29.-le ja<br />
28%<br />
rohkem kui eelmisel<br />
aastal said ettevõtted<br />
aasta esimese viie<br />
kuuga pikaajalisi<br />
laene.<br />
Võrdlus<br />
Ettevõtlus on saanud<br />
mullusest üle 10%<br />
enam laenuraha<br />
ettevõtetele antud laenude käive<br />
jaanuar–mai, mln eurodes<br />
2000<br />
1500<br />
1000<br />
500<br />
0<br />
2008 2010 2012<br />
ALLIKAS: EESTI PANK<br />
665<br />
janduses oli tõusuteel juba eelmisel aastal ja tänavu<br />
kasv jätkub. “2012. aasta statistikale tuginedes<br />
võime kinnitada, et investeerimislaene anti enim<br />
põllumajandusse, järgnevad kinnisvaraarendus,<br />
eelkõige kaubanduspinnad, ja siis tootmine,” ütles<br />
Altoa. Järgmiste kuude prognoosid näitavad veel<br />
tõusu, sest pooleliolevate projektide maht on kasvanud<br />
mai lõpu seisuga 18% võrra. Seda toetavad<br />
avaliku sektori hanked ja korteriühistute aktiivsus<br />
energiasäästlike renoveerimistööde tegemisel.<br />
Pank käitub ettevaatlikult. “2012. aasta märksõnad<br />
on kassavoogude kaalutletud juhtimine ja vajamineva<br />
kasvu finantseerimine nii kogunenud<br />
omavahendite kui ka mõõduka laenamise teel,” ütles<br />
Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe. “Prognoosin<br />
positiivset laenutrendi jätkumist.”<br />
Rehe lisas, et Sampo Pank on jätkuvalt ettevaatlik<br />
kommertskinnisvarasse laenamisel, sest panga<br />
hinnangul ei ole soovitud stabiilsus saavutatud<br />
ning järgnevad 12–15 kuud on nii sihtturud<br />
kui ka Eesti majandus surve all.<br />
“Ettevõtted on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikud<br />
ja seda vaatamata negatiivsele infovoole<br />
Lõuna-Euroopast,” kommenteeris Kitt. “Eesti<br />
majanduse väljavaateid võibki siduda mitte niivõrd<br />
uudiste peavooluga, vaid ettevõtjate võimega<br />
leida oma tootele või teenusele ostjaid. Kuna meie<br />
majandus on küllalt väike, võib ettevõtete käekäik<br />
oluliselt erineda Euroopa või maalima keskmisest.”<br />
Nordea prognoosib laenamise aeglustumist. Investeeringud<br />
infrastruktuuri ja ehitusse kasvavad,<br />
kuid uute laenude väljastamine jääb samasse suurusjärku<br />
tagasimaksetega, ütles Laane.<br />
26. juuni 2012 ÄRIPÄEV<br />
Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />
Euriboril tuleb<br />
silma peal hoida<br />
Sampo Panga tegevjuht Aivar<br />
Rehe peab vajalikuks jälgida<br />
Euroopa Komisjoni ja eelkõige<br />
Euroopa Keskpanga otsuseid.<br />
“Kui hindade kasv jääb pidama,<br />
on oodata otsuseid Euribori<br />
baasintressi määra alandamise<br />
suunal. Kui majanduse kasv<br />
on nõrk ning suurte euroriikide<br />
võlatase üle konsensusliku piiri,<br />
püsib Euribor madalal tasemel<br />
prognoositult selle aasta lõpuni,”<br />
põhjendas ta.<br />
SEB prognoosib, et Euribor<br />
jätkab sama taseme lähedal.<br />
Kommentaar<br />
Seisma jäänud projektid lükatakse käima<br />
TOOMAS AAK,<br />
NCC Ehitus OÜ juht<br />
Meie suures kontsernis käib<br />
rahastamine kontsernikonto<br />
kaudu, kuid olen märganud,<br />
et viimasel ajal on taaskäivitatud<br />
terve rida vahepeal<br />
seisnud arendusprojekte. Ju<br />
siis tundub majandussituat-<br />
Viimasel ajal on veidi suurenenud<br />
Euroopa Keskpanga intressikärpe<br />
võimalus, seega ka Euribori<br />
alanemise võimalus. “Tõusu<br />
hetkel ette ei näe,” märkis äriarendusjuht<br />
Andra Altoa.<br />
Euriboril on ruumi mõnevõrra<br />
langeda. Nordea eeldab, et seda<br />
toetab intresside alanemine<br />
0,25% võrra suve keskpaigas.<br />
Robert Kitt Swedbankist<br />
märkis, et hoolikas ettevõtja pole<br />
kindlasti jätnud intressimäära<br />
riski juhuse hooleks, vaid on end<br />
kindlustanud kõikumise vastu.<br />
sioon pankadele taas selline, et<br />
nad julgevad laenu anda. Näiteks<br />
on taaskäivitatud Lasnamäele<br />
ehitatav kaubanduskeskus<br />
Panorama City, mida arendab<br />
Merko ja Navogatori büroohoone<br />
ehitus Admiraliteedi<br />
basseini lähedal.<br />
Välisinvesteeringuid tuleb hästi, töökohti kesiselt<br />
ERNST & Young Baltic ASi juhatuse<br />
liikme Ivar Kiigemäe sõnul<br />
on Balti riigid hakanud oma<br />
sära kaotama. FOTO: MEELI KÜTTIM<br />
välisinvesteeringute loodavate<br />
töökohtade järjestuses 25.-lt 30.<br />
kohale,” rääkis Ernst & Young<br />
Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.<br />
Baltimaades loodi 2011. aastal<br />
välisinvestorite rahaga kõige<br />
enam projekte Leedus (29),<br />
järgnevad Eesti (21) ja Läti (14).<br />
“Samas, arvestades rahvaarvu,<br />
oli projektide arv inimese kohta<br />
suurim just Eestis. Statistikast<br />
nähtub, et suurimad projektid<br />
läksid Leetu, mistõttu loodi<br />
seal välisinvesteeringute toel<br />
ka kõige enam, 1492 uut töökohta.<br />
Eestis loodi 299 uut töökohta<br />
ja Lätis 85.”<br />
Ernst & Youngi juhtivkonsul-<br />
tant Lili Kirikal selgitas, et populaarseimad<br />
investeerimise sihtkohad<br />
Euroopas on Inglismaa,<br />
Saksamaa, Prantsusmaa ning üllatuslikult<br />
ka Hispaania. Peamised<br />
investeerijad on USA, Saksamaa<br />
ja Inglismaa.<br />
Euroopa osatähtsus suurenes.<br />
“Kokku tõusis Euroopasse tehtavate<br />
investeerimisprojektide arv<br />
2011. aastal 4% ning investeeringutega<br />
seoses loodud töökohtade<br />
arv oli 15% suurem kui eelmisel<br />
aastal. Euroopa osatähtsus<br />
kogu maailma välisinvesteeringute<br />
projektide arvus tõusis 1%<br />
võrra,” märkis Kirikal.<br />
Euroopa projektide arvu tõu-<br />
su suurimad mõjutajad on Kirikali<br />
sõnul Holland, Šveits ja Hispaania.<br />
“Uuringu jaoks tehtud<br />
küsitlustest selgub, et hoolimata<br />
pikast kriisist on Euroopa endiselt<br />
üks peamisi investeeringute<br />
sihtregioone,” ütles Kirikal.<br />
“Eraldi väljatoomist väärib<br />
Hispaania, mis vaatamata majanduskriisile<br />
ja suurele töötuse<br />
määrale on jätkuvalt välisinvestoritele<br />
atraktiivne, paistes silma<br />
oma moodsa infrastruktuuriga<br />
ja pakkudes just tänu kriisile<br />
uusi võimalusi. Hispaanias rahastatud<br />
projektide arv on võrreldes<br />
2010. aastaga kasvanud<br />
hüppeliselt 62% ja peamised otseinvesteeringud<br />
tehti äriteenus-<br />
SWEDBANKI<br />
ettevõtete<br />
panganduse<br />
tegevjuht Robert<br />
Kitt mais<br />
pressilõunal<br />
Nordic Hotel<br />
Forumis, kus<br />
E.L.L. Kinnisvara<br />
tutvustas<br />
oma plaane<br />
Panorama City<br />
kaubanduskeskusesega.<br />
FOTO:<br />
RAUL MEE<br />
te, tarkvara ja toiduainetööstuse<br />
sektorisse.”<br />
Kiigemäe sõnul on tähelepanuväärne,<br />
et kuigi nii Lääne- kui<br />
ka Kesk- ja Ida-Euroopa on jätkuvalt<br />
maailma kõige atraktiivsemate<br />
piirkondade seas, on nende<br />
regioonide atraktiivsus võrreldes<br />
2006. aastaga siiski märgatavalt<br />
langenud – vastavalt 2,1<br />
ja 2,5 korda. “See annab kinnitust<br />
sellest, et teised regioonid<br />
on Euroopale järele jõudmas ja<br />
regioonidevaheline konkurents<br />
on muutunud võrdsemaks,” selgitas<br />
Kiigemägi. “Kesk- ja Ida-<br />
Euroopa, sealhulgas Balti riigid<br />
on hakanud oma sära kaotama.”<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
Peatoetajad:<br />
<br />
Suurtoetajad:<br />
Toidupartner Transpordipartner Meresõidupartner Rattapartner<br />
HAAPSALU<br />
TABASALU<br />
AUDRU<br />
19.08 Võru 7. Rattaralli<br />
26.08 Tabasalu 2. Rattaralli<br />
KUUSALU<br />
VÄIKE-MAARJA<br />
ELVA<br />
REKLAAM 9<br />
MAANTEEKARIKASARI 2012<br />
<br />
Haapsalu 12. Rattaralli<br />
01.07.2012<br />
Jaanid läbi, Haapsalu kutsub! Filter Maanteekarikasari<br />
jätkab suviselt kaunis Haapsalus.<br />
Tule koos perega sportima ja suve nautima<br />
1. juulil Haapsalusse.<br />
VÕRU
10 KINNISVARA toimetaja<br />
PLANEERIMINE<br />
Tallinnas palju ehituslünki.<br />
Tihedalt elamine oleks säästlikum<br />
ADMIRALITEE-<br />
DI basseini<br />
ümbrus<br />
sadama lähedal<br />
kujuneb<br />
üheks Tallinnalinnakeskusearengupiirkonnaks.<br />
FOTOD: RAUL MEE<br />
MARILIIS PINN<br />
kaasautor<br />
www.reparo.ee<br />
Kuigi tundub, et buumi ajal ehitati palju ja praegugi<br />
kerkib üht-teist, on tegelikult Tallinn linnaplaneerimise<br />
mõttes hõre ja tihedamaks ehitamiseks<br />
on küllaga ruumi.<br />
“Energia läheb kallimaks, tihedamalt elamine<br />
on ökonoomsem,” ütles linnaplaneerimise tudeng<br />
Marten Kaevats. Kaevats märkis, et oluline on aeglustada<br />
valglinnastumist, sest iga päev kümneid<br />
kilomeetreid sõita pole mõttekas.<br />
Ka Jaak-Adam Looveer ning Tiina Nigul Tallinna<br />
linnaplaneerimise ametist nentisid, et kogu linna,<br />
sh linnakeskuse, tihedamaks muutmine lähtub<br />
säästva arengu põhimõttest. See hoiab kokku<br />
olulist maaressurssi, ühes sellega ka inimeste aega,<br />
sõiduvajadust ja kommunaalkulutusi. Linna läbimõeldud<br />
tihendamine soodustab kvaliteetse avaliku<br />
ruumi kujunemist, leidsid nad.<br />
Linnas infrastruktuur juba paigas. NCC Property<br />
Development OÜ äripindade arenduse juht Katrin<br />
Kurm-Valojää märkis, et igipõlise maakana on ta<br />
siiski iga päev valmis läbima 35 kilomeetrit töö<br />
ja kodu vahel, et roheluses ja linnulauluga ärgata<br />
ÄRIPINDADE<br />
EHITUS, REMONT,<br />
SISEVIIMISTLUS<br />
MÜÜA kahetoaline mugavustega, renoveeritud<br />
korter KUNDAS, otse omanikult. Lähedal lasteaed,<br />
kool, kauplus. Hind: ca 9900 €. Tingimisvõimalus.<br />
Vahetusvõimalus sõiduauto vastu. Tel 59 011 156<br />
365<br />
hektarit on Kopli poolsaare<br />
pindala, kuhu<br />
annaks mere äärde<br />
palju ehitada.<br />
PUHASTUSTEENISTUS<br />
• AKENDE pesemine<br />
• VAIPADE pesemine<br />
• PÕRANDA pesemine<br />
• NIITMINE<br />
• LAMMUTUSTÖÖD<br />
• HOOLDUSKORISTUS<br />
Tel 552 0870, 656 5311<br />
puhastus@bestclean.ee<br />
www.bestclean.ee<br />
ning õhtul linnakärast puhata. Kuid linnapildi ilmet<br />
parandaks kindlasti räämas “aukude” kordategemine<br />
ja uute hoonete ehitamine. See annaks valikuvõimalusi<br />
ka tarbijale leida uus kodu, äripind<br />
või meelelahutuspaik. “Linnas arendades on oluline<br />
eelis olemasolev infrastruktuur ühistranspordi<br />
ja kõigi muude vajalike teenustega. Samas tuleb<br />
arvestada ka võimalike piirangute, normide ja suurema<br />
hulga naabrite huvidega,” lisas ta.<br />
Skanska EMV kinnisvaraarenduse valdkonna<br />
juht Oliver Makko on Kurm-Valojääga sama meelt,<br />
eriti kesklinna tihedamaks ehitamise suhtes. “Esiteks<br />
on kesklinnas juba vajalik taristu. Teiseks tagaks<br />
see linna harmoonilisema ja loogilisema näo,<br />
kus ei oleks juhuslikes kohtades väljaehitamata auke<br />
ning tühjana seisvaid varemeid,” ütles ta.<br />
Uus peab arvestama vanaga. Makko rõhutas, et<br />
uute hoonete puhul on väga oluline sobitumine<br />
juba olemasoleva hoonestusega ning ehitamise<br />
kvaliteet ja arhitektuuriline lahendus.<br />
Kaevats näeb suurimat arengupotentsiaali Tallinnas<br />
Kopli poolsaarel, mille mereäärset tööstusarhitektuuri<br />
annaks edasi arendada ja tihedamaks<br />
ehitada ning linna merele rohkem avada.<br />
“Kuid probleem on Koplis olevad raudteed,<br />
mis lõikavad selle justkui kesklinnast ära,” selgitas<br />
Kaevatas.<br />
Ehitusruumi näeb ta ka Tallinna nn miljöövööndis.<br />
“See on kesklinna ümbruse ala, Kad-<br />
Kommentaar<br />
Tihendamise puhul muutuvad oluliseks detailid<br />
REGINA VILJASAAR,<br />
Linnalabori juhatuse liige<br />
Seoses rahvastiku koondumisega<br />
suurematesse linnadesse<br />
on linnavalitsustel võimalus<br />
valida kahe peamise tee<br />
vahel – kas laiendada linna<br />
või tihendada. Mõlema protsessi<br />
toimumine korraga jaotab<br />
ressursse, sh inimesi, liigselt<br />
ning tulemuseks on ebamäärasus.<br />
Tallinna puhul ongi toimunud<br />
nii laienemine kui ka<br />
tihenemine paralleelselt. Näi-<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Kadri K Bank, tel 667 0399, e-post kadri.bank@aripaev.ee<br />
teks on kesklinnas toonud Roosikrantsi,<br />
Sakala ja Tatari tänava<br />
arendused juurde euroopalikku<br />
tänavaruumi, isegi kui<br />
sinna ehitatud hooned sobivad<br />
oma ilme ja taotletava elustiili<br />
poolest teinekord pigem äärelinna.<br />
Kesklinnale on olemuslik,<br />
et paljud asjad peaks saama<br />
aetud eraautot kasutamata, uutes<br />
maja kavandatakse aga siiani<br />
igale korterile autokoht.<br />
Eri linnade kogemus on, et<br />
ruumi tihendamisel on hulk<br />
riorg, tööstusalad, nagu Telliskivi, Veerenni, Volta<br />
ja Tselluloosi, kus midagi juba toimub,” rääkis<br />
Kaevats.<br />
Mereäärne ala ootab avamist. Ka Ober-Hausi<br />
Kinnisvara ASi analüütik Rain Rätt leidis, et ehitada<br />
võiks eelkõige kesklinna ja Põhja-Tallinna mereäärsesse<br />
piirkonda, mis aitaks oluliselt linna välisilmet<br />
parandada. “Siin on võtmeküsimus Põhjaväila<br />
(Ida- ja Põhja-Tallinna ühendava magistraali<br />
– toim) areng,” märkis ta. “Kindlasti on vägagi<br />
perspektiivikas Lasnamäe algus lauluväljaku taga.”<br />
ASi Merko Ehitus Eesti juht Tiit Roben on nõus,<br />
et kuna Tallinn on merelinn, siis täiendav potentsiaal<br />
on mereäärsetel aladel Russalkast Kopli poolsaareni.<br />
“Praegu pole Tallinna mereäärsele alale<br />
asja ei kohalikul ega turistil. Ja ka riik ei saa kasutamata<br />
maatükkidelt ja räämas hoonetelt mingit<br />
olulist maksutulu,” ütles ta.<br />
“Suured arenduspiirkonnad eeldavad aga infrastruktuuri<br />
ja kommunikatsioonide rajamist, millega<br />
erainvestorid kindlasti toime ei tule,” ütles Roben.<br />
Lahendusena võiks riik luua eeldused nii kohalike<br />
kui ka välisinvestorite tegevuseks.<br />
Rätt märkis, et Tallinnas pole ehituseks sobiva<br />
maa puudust, aga kinnisvaraarendust piirab lihtsalt<br />
nõrk nõudlus. “Praeguses turusituatsioonis on<br />
Tallinnas nõudlust 700–900 uuele korterile aastas.<br />
Ainult sadama lähipiirkonna arenduseks võib kuluda<br />
5–10 aastat,” selgitas ta.<br />
positiivseid mõjusid majandusele,<br />
sotsiaalsele elule ning<br />
ka inimeste tervisele, kuid ainult<br />
juhul kui tihendada “õigesti”.<br />
Mida tihedam on ruum,<br />
seda olulisem on ruumi kvaliteet<br />
– näiteks tänavaruumi kavandamine<br />
jalakäijatest lähtuvalt;<br />
asumisse pargikeste pikkimine,<br />
mille puhul pole oluline<br />
suurus, vaid nende võime<br />
pakkuda vaheldust; julgus jätta<br />
majade vahele ruumi, mis on<br />
avatud eri tõlgendustele.
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post kadri.bank@aripaev.ee<br />
Tallinn soovib arendamist<br />
kesklinna suunata<br />
JAAK-ADAM LOOVEER, TIINA NIGUL<br />
Tallinna linnaplaneerimise amet<br />
Linnad, mis on kõige tihedamad,<br />
on kujunenud piiratud<br />
keskkonna oludes. Tänapäeval<br />
on keskkonnast tulenevad piirangud<br />
aga väheolulised, ehitustehniliselt<br />
ületatavad ning<br />
inimeste liikumisvõimalused<br />
avarad. Seetõttu on linna areng<br />
oluliselt hajutatum.<br />
Tallinnas paikneb valdav osa<br />
elamispinnast (1960–1990 rajatud<br />
korterelamud) linnakeskusest<br />
väljaspool ja pakub vaheldusrikka<br />
linnaelu eelistajatele<br />
vähe valikut. Uued ajad koos<br />
maareformiga vallandasid ennustatava<br />
valglinnastumise.<br />
Selle taustal muutus mitmekesiste<br />
ehitusvõimaluste loomine<br />
linnas eriti päevakohaseks.<br />
Juba Tallinna üldplaneeringu<br />
(2000. aastal) ühe olulisema<br />
põhimõttena on välja toodud<br />
vajadus olemasolevat linnakeskkonda<br />
tihendada, millele<br />
vastavalt määratleti ka perspektiivsed<br />
hoonestusalad. Tihendamise<br />
oluline võimalus<br />
kesklinna piirkonnas on jätkuvalt<br />
endiste sadama, tööstus- ja<br />
sõjaväealade taaskasutus.<br />
Kesklinna ja selle naabruse<br />
piirkonnas nägi üldplaneering<br />
ette seniste hoonestusalade<br />
tihendamise eeskätt rannapiirkonnas<br />
ja raudteed ümbritsevas<br />
vööndis. Paljuski on need<br />
põhimõtted realiseerunud näiteks<br />
Rotermanni kvartalis ja<br />
selle lähiümbruses, nn Stockmanni<br />
kvartalis, endise tsel-<br />
Juba praeguseks on<br />
kavandatud nii palju<br />
pinda, et sellest<br />
jätkub ehitamiseks<br />
järgnevaks paarikümneks<br />
aastaks.<br />
luloosikombinaadi ja Dvigateli<br />
aladel Ülemistel, Lennusadamas<br />
jne. Uut kasutust on saamas<br />
Patarei vangla.<br />
Tulevikus kujunevad suuremateks<br />
linnakeskuse arenduspiirkondadeks<br />
Linnahalli<br />
ja Admiraliteedi basseini ümbrus,<br />
endine Kadrioru lõbustuspargi<br />
territoorium ja Tuukri-Nafta-Petrooleumi<br />
tänava<br />
ümbruse kvartalid, Balti jaama<br />
naabruse endised tööstusalad<br />
(Telliskivi kvartal), endise<br />
vineeri- ja mööblikombinaadi<br />
alad Veerenni tänava ääres (sh<br />
Lõunakeskus) ning Magasini<br />
tänava vanglapiirkond. Suuremahulisi<br />
arendusi kavandatakse<br />
veel näituseväljakule Pirita<br />
teel ja endise Volta ning laevaremonditehase<br />
territooriumile<br />
Tööstuse tänava naabruses.<br />
Põhja-Tallinna koostatavas<br />
üldplaneeringus on Kopli kaubajaama<br />
ala tähistatud perspektiivse<br />
segahoonestusalana,<br />
kuid selle väljaehitamine toimub<br />
tõenäoliselt kaugemas tulevikus.<br />
Valdavalt on need alad<br />
hoonestatavad elamute, aga<br />
RAUDTEEÄÄR-<br />
NE ala Koplis<br />
kaetakse elu-<br />
ja ärihoonetega<br />
ilmselt alles<br />
kaugemas<br />
tulevikus.<br />
Pealinna<br />
südames aadressiga<br />
Pärnu<br />
maantee 24<br />
ootab üks<br />
krunt täitmist.<br />
osalt ka ärihoonetega, nagu<br />
kesklinnale omane.<br />
Jätkub üksikute väiksemate<br />
n-ö ehituslünkade täitmine<br />
kõikjal kesklinnas ja lähinaabruses,<br />
kus arendus piirdub enamasti<br />
ühe-kahe uue hoone rajamisega<br />
seniste hoonete vahele.<br />
Planeeringule ei pruugi alati<br />
kohe järgneda ehitamine,<br />
sest nõudlus uute hoonete järele<br />
käib ühte sammu üldise majandusolukorraga.<br />
Elame tingimustes,<br />
kus äärelinnas või hoopis<br />
linnast väljas võib olla lihtsam<br />
ja kasulikum hooneid ehitada<br />
kui kesklinnas.<br />
Terves Tallinnas on tihendamise<br />
ruumi küllaga ning juba<br />
praeguseks on kehtestatud<br />
detailplaneeringutega kavandatud<br />
nii palju pinda, et sellest<br />
jätkub ehitamiseks järgnevaks<br />
paarikümneks aastaks. Peaaegu<br />
kogu Tallinna hoonestatav<br />
maa kuulub eraomanikele ning<br />
hooneid ehitavad ja linna tihendavad<br />
eraomanikud. Linna<br />
raha eest ehitatava hoonestuse<br />
osakaal on väga väike ning linna<br />
vahendid avaliku ruumi ja<br />
taristu rajamiseks napid.<br />
Seetõttu on õigustatud küsimus,<br />
mis viisil ja mil määral on<br />
võimalik suunata linna tihedamaks<br />
ehitamist just kesklinnas.<br />
Selle mõttetööga Tallinna linnaplaneerimise<br />
amet ka tegeleb.<br />
Üks võimalus on riigi ja linna<br />
ehitatavate objektide kavandamine<br />
arengupiirkondade lähedale,<br />
et valitud piirkonna kiirendatud<br />
arengut soodustada.<br />
KINNISVARA 11<br />
TECHNOPOLIS ÜLEMISTES ÜÜRILE<br />
ANDA UUED BÜROOPINNAD<br />
ALAR PAUKLIN<br />
ALAR.PAUKLIN@UUSMAA.EE<br />
TELEFON +372 514 3399<br />
WWW.UUSMAA.EE<br />
Uus Maa Kinnisvarabüroo on Technopolis Ülemiste koostööpartner<br />
Säästlik<br />
lasteaed<br />
Laagris valminud Nõlvaku lastead<br />
on seni Eesti kõige energiasäästlikum.<br />
“Päikesekütte ja soojade värvitoonide<br />
tõttu võib seda nimetada<br />
tõeliseks päikesemajaks,“<br />
rõõmustas projektijuht Meelis<br />
Linnamägi.<br />
Hoones on kasutatud moodsat<br />
tehnoloogiat ning automaatikalahendusi.<br />
“Kütteks ja vee<br />
soojendamiseks kasutatakse<br />
maasoojuspumpa, päikesekollektoreid<br />
ja pelletikaminat. Kütteks<br />
kulub sama palju energiat<br />
kui tavalise ühepereelamu puhul,”<br />
kirjeldas Linnamägi. Kahekorruselise<br />
lasteaia netopind on<br />
1600 m 2 ning see on väga kompaktne<br />
ja energiasäästlik.<br />
Automaatikasüsteemi abil<br />
kontrollitakse hoone valgustust,<br />
ventilatsiooni- ja küttesüsteeme.<br />
Ruumide temperatuuri ja õhuvahetust<br />
reguleeritakse ka ruumi<br />
hõivatuse järgi. Suvist ülekuumenemist<br />
välditakse akende välisruloode<br />
automaatse juhtimise<br />
ning öise ventileerimisega.<br />
EHITUSUUDISED.EE<br />
ehitusuudised.ee<br />
KORTERID<br />
Pealinnas valmimisel 1000 uut kodu<br />
Domus Kinnisvara andmeil on Tallinnas lähiajal kavandamisel ja<br />
ehitamisel 900–1000 uut korterit. Kõige rohkem uusi elamispindu<br />
on müüdud Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas – mõlemas 119 tehingut.<br />
Põhja-Tallinnas on aasta alguses müügis olnud korteritest<br />
uue omaniku leidnud üle 70%, samas kui Kesklinna maht on vähenenud<br />
33%. Linnaosadest on veel atraktiivsed Haabersti ja Mustamäe,<br />
kus on samuti müüdud üle 70% pakkumises olnud korteritest.<br />
Uute korterite vastu on huvi ja nõudlus pärast kriisi paari aasta<br />
jooksul büroo kutselise hindaja Kristjan Grossi sõnul kasvanud,<br />
sest järelturul pakutu ei vasta klientide ootustele.<br />
ÄRIPINNAD<br />
Delta Plaza kasum kasvas üles hindamisest<br />
Kinnisvaraarendusega tegeleva Merko kontserni kuuluv OÜ Delta<br />
Plaza kasum kasvas mullu 24 protsenti, 2,1 miljoni euroni.<br />
Ettevõtte käive oli 2011. aastal 1,8 miljonit eurot, 2010. aastal 1,5<br />
miljonit eurot. Muud äritulu sai Delta Plaza mullu kinnisvarainvesteeringute<br />
allahindluse tühistamisest 1,8 miljonit eurot, selgus firma<br />
majandusaasta aruandest. Ettevõte haldab ärimaja Tallinnas<br />
Pärnu maanteel.<br />
LEMMIKUD<br />
ehitusuudised.ee loetuimad uudised<br />
Vaata valitsuse kinnisvara investeeringute kava. 21. juunil<br />
kiitis valitsus valitsuskabineti nõupidamisel heaks kinnisvara<br />
investeeringute kava aastateks 2013–2016, mis näeb ette uute<br />
hoonete objektilise jaotuse.<br />
KredEx: veel 5 miljonit korterelamutele. KredExi andmetel on<br />
viimastel kuudel huvi korterelamute rekonstrueerimisetoetuse<br />
vastu oluliselt tõusnud. Toetust on saanud 334 korterelamut<br />
10,74 mln euro ulatuses.<br />
kontoripinnad<br />
al 18 m2 laopinnad<br />
tootmispinnad<br />
100–5000 m2 kaubanduspinnad<br />
100 m2 –320 m2 hind alates<br />
2,24 €/m2 anda üürile<br />
tel 513 6443,<br />
tiigikeskus@tiigikeskus.ee<br />
Kadaka tee 179, Tallinn<br />
Logistiliselt hea asukoht ja<br />
juurdepääs.<br />
Kokkuleppel rentnikega<br />
meie poolt ka<br />
investeeringud rendipindade<br />
korrastamisse.
12 REKLAAM<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
Seminariruumide rent<br />
TEL 667 0105<br />
korraldaja,<br />
kontaktandmed<br />
TÄHETORNI<br />
HOTELL ***<br />
Tähetorni 16, 11625 Tallinn<br />
tel 677 9100 / 110<br />
faks 677 9096<br />
tahetorn@neti.ee<br />
www.thotell.ee<br />
HOTELL ORU***<br />
Narva mnt 120b, Tallinn<br />
tel 603 3302<br />
faks 601 2600<br />
sales@oruhotel.ee<br />
www.oruhotel.ee<br />
ESTONIA MEDICAL<br />
SPA HOTELL<br />
A. H. Tammsaare 4a,<br />
Pärnu, tel 447 6905,<br />
faks 447 6901,<br />
sales@spaestonia.ee<br />
www.spaestonia.ee<br />
ruumi suurus (m2) istekohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutuskohti<br />
konverentsisaal,<br />
80 m2,<br />
sisaldab tasuta 9 m2<br />
lisaruumi;<br />
koolitusruum Sviit,<br />
70 m2, sisaldab tasuta<br />
19 m2 lisaruumi;<br />
võimalus kohandada<br />
väiksemaid (35 m2)<br />
seminariruume<br />
olenevalt soovist ja<br />
inimeste arvust<br />
Conference,<br />
95 m 2<br />
Oru 1,<br />
60 m 2<br />
Oru 2 ,<br />
15 m 2<br />
Rohelise maja<br />
seminariruumid<br />
Jakobsoni II korrusel,<br />
80 m 2 :<br />
seminaristiilis<br />
diplomaadistiilis<br />
teatristiilis<br />
Brackmanni<br />
klubiruum<br />
IV korrusel, 30 m 2<br />
Pargi maja<br />
seminariruumid:<br />
Waldhof, V korrusel<br />
80 m 2<br />
Steiner, VI korrusel,<br />
50 m 2<br />
50<br />
6<br />
50<br />
16<br />
100<br />
50<br />
10<br />
30<br />
25<br />
40<br />
15<br />
40<br />
35<br />
BestSale<br />
S s<br />
kokkuleppel,<br />
teeme Sulle sobiva<br />
hinna<br />
wifi, TV, VHS-/DVD-mängija,<br />
CD-mängija, ekraan,<br />
grafoprojektor, pabertahvel,<br />
paberid, markerid<br />
kokkuleppel dataprojektor,<br />
grafoprojektor,<br />
pabertahvel,<br />
TV, video, ekraan,<br />
CD-mängija, internet,<br />
wifi<br />
19 €/tund,<br />
102 €/päev<br />
13 €/tund,<br />
70 €/päev<br />
19 €/tund,<br />
102 €/päev<br />
16 €/tund,<br />
70 €/päev<br />
Müügirahva tasuta stardikoolitus<br />
KUIDAS<br />
TEHA<br />
SEPTEMBRIS<br />
ISIKLIK<br />
MUUGI<br />
REKORD?<br />
kingitus<br />
Koolitusel osalemist EI SAA OSTA,<br />
see on Best Salesi kingitus<br />
müügirahvale. UURI KUIDAS!<br />
dataprojektor,<br />
grafoprojektor,<br />
videomakk, televiisor,<br />
pabertahvel,<br />
interneti püsiühendus,<br />
wifi<br />
pabertahvel, televiisor,<br />
interneti püsiühendus,<br />
wifi<br />
dataprojektor, grafoprojektor,<br />
pabertahvel,<br />
televiisor, interneti<br />
püsiühendus, wifi<br />
grafoprojektor,<br />
pabertahvel,<br />
videomakk, televiisor,<br />
interneti püsiühendus<br />
EKKE LAINSALU start-up müügikoolituse saavad kingituseks:<br />
25 esimest Best Salesi uudiskirjaga liitujat.<br />
Tellige uudiskiri kohe bestsales.ee/uudiskiri<br />
25 Best Salesi uudiskirja tellijat loosi alusel.<br />
Start antakse 27. augustil kell 14.00-16.00 Von Stackelbergi<br />
hotelli konverentsikeskuses Toompuiestee 23<br />
Info Annika Matson, e-post annika.matson@aripaev.ee<br />
dataprojektor,<br />
paljundus,<br />
toitlustamine,<br />
kohvipausid<br />
paljundus, faks,<br />
toitlustamine,<br />
kohvipausid<br />
KARJÄÄR 13<br />
soodustused lisainfo<br />
80+ kokkuleppel,<br />
püsikliendisoodustus<br />
koolitus ruumile,<br />
koolitusel<br />
osalej atele<br />
majutus<br />
40% odavam<br />
Asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel.<br />
Väga head parkimisvõimalused, ühistransport<br />
bussiga nr 10, 20, looduskaunis ümbrus,<br />
meid ümbritsevad terviserajad ja<br />
Nõmme seikluspark koos basseinidega.<br />
Hotellis on à la carte restoran,<br />
kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja<br />
ärilõunaid. Hotellis on hubane baar ja saun.<br />
Küsi kindlasti hinnapakkumist!<br />
Leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!<br />
100 kokkuleppel tasuta valvega parkla,<br />
hea ligipääs ühiskondliku<br />
transpordiga,<br />
toitlustamine hubases à la carte restoranis,<br />
mitmekülgne valik kohvipause,<br />
võimalik korraldada<br />
firmapidusid ja tähtpäevi<br />
küsi<br />
personaalset<br />
pakkumist,<br />
soodustused<br />
kokkuleppel<br />
Paikneme Pärnu ajaloolises villarajoonis<br />
jalutuskäigu (1 km) kaugusel kesklinnast ning<br />
kõigest 300 m kaugusel kuulsast Pärnu<br />
supelrannast.<br />
Tervislik ja maitsev toitlustamine restorani buffetlauas,<br />
kohvipauside valik ja grupimenüüd.<br />
Estonia termide sauna- ja basseinikeskus<br />
aurusaunakompleksiga (hamam), sento-ala koos<br />
Jaapani vanni ja soolasaunaga, erinevad basseinid<br />
ning Soome saun. Uuringud, konsultatsioonid,<br />
protseduurid ja iluhoolitsused.<br />
Majutusteenuse tellinud seminarigruppidele<br />
konverentsiruumide kasutamine tasuta!<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB<br />
TOOTMISJUHTIMISE<br />
KOOL<br />
kursus<br />
tootmisettevõtetele<br />
UUS LEND! Praktiline<br />
Toimub<br />
20.09.2012 I moodul<br />
11.10.2012 I moodul<br />
01.11.2012 III moodul<br />
22.11.2012 IV moodul<br />
13.12.2012 V moodul<br />
17.01.2013 VI moodul<br />
Koolitaja on JARI KUKKONEN<br />
Soodushind 1572 eurot + km kehtib kuni 31. juulini 2012.<br />
Info ja registreerimine 667 0100 või koolituskeskus@aripaev.ee<br />
Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee<br />
WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE
14 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Kui taasiseseisvunud noor Eesti Vabariik loobus<br />
täpselt 20 aastat tagasi kiiresti väärtust kaotavast<br />
Vene rublast, siis nüüd võiks kaaluda löögi<br />
alla sattunud eurost loobumist, arvas börsitoimetuse<br />
juht Raivo Sormunen reedeses <strong>Äripäev</strong>as.<br />
Kas Eestil oli mõistlik euro<br />
kasutusele võtta või mitte?<br />
PEETER KOPPEL<br />
SEB strateeg<br />
Euro kasutuselevõtt oli objektiivne paratamatus.<br />
Esiteks oli kroon jäigalt seotud Saksa margaga.<br />
Saksa margast “sai” euro ning jäik seotus tuli<br />
sellega kaasa.<br />
Arvestades valuutakomitee süsteemi, oli meil<br />
sisuliselt kasutusel euro, mille kupüürid oli ilusamad<br />
ning millest seetõttu igasugused kruugmanid<br />
ja rubiinid maailmas päris täpselt aru ei<br />
saanud.<br />
Teiseks otsustas teatavasti rahvas referendumi<br />
käigus, et liitutakse Euroopa Liiduga. Sisuliselt ja<br />
juriidiliselt öeldi seal jah ka eurole.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Toetuste lauskülvamise ideed<br />
võiksid lõpuks ometi hakata ära<br />
kaduma. Ega siis juriidilises mõttes<br />
ettevõtja olemine tähenda automaatselt<br />
seda, et lüüaksegi ettevõtjana<br />
läbi.<br />
Kommentaar artiklile “Igale eestlasele oma ettevõte”,<br />
mille autor Juko-Mart Kõlar tegi ettepaneku<br />
maksta ettevõtjatele 5000eurost stardi- või<br />
kasvutoetust.<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
Peatoimetaja: i Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265,<br />
(372) 667 0165<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus<br />
Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105,<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid, käsiraamatud,<br />
Raamatuklubi ja infolehed:<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
JANNO REILJAN<br />
majandusteadlane ja poliitik<br />
Meil ei olnud euro kasutuselevõtule ühtegi,<br />
isegi kõige väiksematki alternatiivi. Majanduskriis<br />
tõi krooni nõrkuse välja, inflatsioon kasvas.<br />
Fikseeritud kursiga kroon oleks kokku kukkunud.<br />
Seetõttu oli eurole üleminek igati vajalik ja<br />
positiivne.<br />
Krooni ei olnud võimalik devalveerida, kuna<br />
laenud olid 90 protsendi ulatuses antud euro<br />
baasil. Seetõttu pelgasid poliitikud devalveerimisele<br />
minna, kuna devalveerimine oleks suurendanud<br />
oluliselt laenuvõtjate koormust.<br />
Euro kasutuselevõtt oli kulukas, kuid kroonile<br />
tagasiminek poleks sugugi vähem kulukas. Loodame,<br />
et euro jääb püsima ja meie koos euroga.<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099,<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
Ainult <strong>Äripäev</strong>a paberlehe tellija<br />
saab lugeda Eesti parimat majanduslehe<br />
digiversiooni internetis,<br />
iPadis ja nutitelefonis.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega kaitstud<br />
teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine<br />
ning edastamine mis tahes kujul<br />
on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku nõusolekuta<br />
keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu<br />
kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,<br />
pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
E<br />
estlased võivad küsida, miks peavad<br />
nemad Hispaania pangandusprobleemide<br />
lahendamises<br />
osalema. Vastus on: Eesti riiklikes<br />
huvides on panustada rahaliidu tugevdamisse<br />
ja aidata ära hoida seda ähvardavaid<br />
riske.<br />
Juba neli aastat väldanud majanduskriis Euroopa<br />
Liidus on positiivsete tagajärgedena kaasa<br />
toonud suurema integreerituse ja riikideülesed<br />
institutsioonid. Üks neist, Euroopa Stabiilsusmehhanism,<br />
hakkab liidu majandusliku turvalisuse<br />
seisukohast täitma olulist ülesannet. See on<br />
loodud, et anda laenu ajutistes kapitaliraskustes<br />
liikmesriikidele. Selle abil aitab fond ennetada finantsraskuste<br />
levikut ühest liikmesriigist teise.<br />
Turvalisus, olgu see finantsiline või sõjaline, on<br />
küll ühine, aga mitte tasuta vara. Fondi on tema<br />
liikmed ühiselt panustanud vastavalt oma jõukusele.<br />
Fond annab laenu, mille intressid on küll<br />
madalamad turumäärast, kuid sellegipoolest on<br />
tegemist laenuga. Need laenud on enamat kui tavalised<br />
pangalaenud, sest laenuandmise eelduseks<br />
võib olla nõue, et liikmesriik peab läbi viima<br />
reformid finantssektoris.<br />
Ükski riik pole kaitstud. Eesti on langetamas otsust,<br />
kas osaleda Euroopa Stabiilsusmehhanismis<br />
või mitte. Oma Euroopa Liidu poliitikas ja<br />
eriti toetava suhtumisega rahaliidu finantsstabiilsusse<br />
on peaminister Andrus Ansip ja tema<br />
valitsus kindlalt näidanud, et mõistab solidaarsuse<br />
väärtust liidus. Eesti valitsust võib võtta kui<br />
pühendunud ja kindlat partnerit. Hea nimi, mille<br />
Eesti on pälvinud Euroopa Liidus, ühinedes<br />
kõigepealt Schengeni, siis rahaliidu ja hiljem Euroopa<br />
Finantsstabiilsuse Fondiga, kujundab tema<br />
mainet rahvusriigina.<br />
Võib väita, et need kõrgelennulised ideaalid<br />
on küll toredad, aga neid ei saa üle kanda Eesti<br />
raskelt tulnud saavutustele, sest lõppude lõpuks<br />
on ikkagi tegemist väiksema ja vaesema riigiga<br />
kui need, mis võivad läbi Euroopa Liidu finantsstabiilsusmehhanismi<br />
tema abi vajada. Ma võin<br />
seda mõistuspärast ja enese huve kaitsvat seisukohta<br />
jagada, kuid jään ikka kindlaks, et Eestile<br />
on mehhanismis osalemine investeering põhihuvidesse.<br />
Praegustes rahututes ja heitlikes majandusoludes<br />
pole ükski riik kaitstud väliste vapustuste<br />
eest ja ka Eesti ei saa välistada, et ühel<br />
Siim Kallas: Maailmas on kaks valuutat:<br />
üks on raha ja teine on hääled. Poliitik ei<br />
pea neid asju omavahel segamini ajama.<br />
Euroopa Komisjoni asepresident ütles Eesti Päevalehele, et soodus-Volvode juhtum olnuks Euroopa<br />
Komisjonis lubamatu.<br />
Hispaania toetamine on<br />
investeering Eesti huvidesse<br />
ÁLVARO DE LA RIVA GUZMÁN<br />
DE FRUTOS<br />
Hispaania kuningriigi suursaadik<br />
Ka Eesti ei<br />
saa välistada,<br />
et ühel<br />
päeval<br />
võib olla<br />
kasulik EuroopaLiidult<br />
laenu<br />
võtta.<br />
päeval võib tal olla kasulik Euroopa Liidult laenu<br />
võtta. Eestlased võiksid võtta oma panust sellesse<br />
mehhanismi kui kindlustust vihmasteks päevadeks.<br />
Hispaania valitsus palus eile Euroopa Liidult<br />
ametlikult krediiti, mille abil rekapitaliseerida<br />
väike arv (vähem kui tosin) kapitalipuudujäägis<br />
Hispaania panka. Hispaania pangandussüsteemi<br />
värske kapitali vajaduse suuruse määrasid 21.<br />
juunil kindlaks Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide<br />
sõltumatud auditeerimisfirmad. Kõige tõenäolisema<br />
stsenaariumi järgi on see 2014. aastani<br />
25 miljardit eurot ning kõige mustema ja äärmiselt<br />
ebatõenäolise stsenaariumi järgi 50 või 60<br />
miljardit, kusjuures viimane põhineb Hispaania<br />
majanduse hüpoteetilisel kukkumisel mitte vähem<br />
kui 6% SKTst. Seega paistab, et 100 miljardi<br />
suurune summa, mille Euroopa Liit 8. juunil Hispaania<br />
jaoks välja kuulutas, ületab oluliselt vajaliku<br />
või taotletava summa.<br />
Rohkem Euroopat. Viimasel ajal räägitakse palju<br />
euroala võimalikust lagunemisest. Panku on<br />
viimastel aastatel päästetud mitmes Euroopa Liidu<br />
riigis, pankadevaheline laenamine on Euroopa<br />
Liidus praegu raskendatud, pangadeposiidid<br />
on ühest liikmesriigist teise voolanud ja pangaaktsiate<br />
väärtus Euroopa Liidu börsidel järsult<br />
langenud.<br />
Nende uute väljakutsetega silmitsi seistes on<br />
Euroopa Liit oma tööriistakastist leidnud vähe<br />
vahendeid, et vastulöökidega toime tulla. Panganduskrahhide<br />
leviku takistamiseks puuduvad<br />
tulemüürid, Euroopa Liidu pankade üle pole<br />
ühist järelevalvet, puudub üleeuroopaline pangadeposiitide<br />
garantii; pole protseduure, mis<br />
hoiaksid lahus valitsemis- ja erasektori võlga.<br />
Põhjuseks on ka Euroopa Keskpanga kitsalt defineeritud<br />
volitused, mis on liiga keskendunud<br />
hinnastabiilsusele ega vasta praegustele oludele.<br />
Rahaliidu institutsionaalsed ja juriidilised puudujäägid<br />
tuleb korvata ning Eesti annab sellesse<br />
oma panuse.<br />
Praeguses Euroopa majandussurutisfaasis on<br />
Eesti mõistnud, et Euroopa Liidu integratsiooni<br />
täielikku potentsiaali pole veel suuresti ära kasutatud<br />
ja see tuleb kiirelt valla päästa. Eesti püüdleb<br />
otsustavalt selle poole, et toimiv ühisturg<br />
teostuks. Kriisist väljumise strateegia nõuab seega<br />
rohkem, mitte vähem Euroopat.<br />
REPLIIK<br />
Ansip räägib aia asemel aiaaugust<br />
Kui asi puudutab näiteks<br />
Keskerakonda, siis töötab<br />
peaminister Andus Ansipi eetikakompass<br />
sirgjooneliselt<br />
ja kompromissitult. Raha küsimine<br />
Venemaalt oli tema sõnul<br />
jälestusväärne. Ansip ei pidanud<br />
koguni paljuks soovitada<br />
kapol selle juhtumi kohta<br />
rohkem infot jagada, kuigi see<br />
pole pehmelt öeldes kombeks,<br />
et peaminister kaitsepolitseile<br />
ajakirjanduse vahendusel soovitusi<br />
jagab.<br />
Kui Ansipi parteikaaslane<br />
Jaanus Rahumägi puhkas Kreeta<br />
villas, mille omanikku ta kii-<br />
ÄRILAUSE<br />
VILJA KIISLER<br />
arvamustoimetaja<br />
Kui demagoogia muutub<br />
läbivaks, siis läheb<br />
see totraks kätte.<br />
Ongi juba läinud.<br />
valt avalikkuse eest varjul hoida<br />
püüdis, siis teatas Ansip, et<br />
tema on ööbinud näiteks Hiltoni<br />
hotellis, aga ei ole osanud seda<br />
järgmisel hommikul deklareerida.<br />
Sest hotell pole ju ometi<br />
tema oma.<br />
Puhas demagoogia. Riigikogulaste<br />
soodsaid Volvo-oste<br />
kommenteerides teatas Ansip,<br />
et ega temagi Brüsselis ööbides<br />
nn letihinda maksa, soodustuste<br />
saamine on loomulik. Ehk<br />
siis rakendas taas klassikalist<br />
demagoogiavõtet, mille kohta<br />
kõnekeeles öeldakse, et rääkis<br />
aia asemel aiaaugust. Reformierakonnarahastamisskandaali<br />
asjus kasutas Ansip sedasama<br />
trikki veelgi värvikamalt: annetamine<br />
on hea, sest temagi on<br />
kirikule annetanud päris suuri<br />
summasid. Paratamatult tuli<br />
meelde, kuidas Keskerakond<br />
idarahaskandaali visalt kirikuskandaaliks<br />
nimetas.<br />
Tähelepanu kõrvalejuhtimine<br />
teravatelt probleemidelt võib<br />
ju mõne aja jooksul eesmärgi<br />
saavutada, aga kui see muutub<br />
läbivaks retooriliseks võtteks,<br />
siis läheb totraks kätte. Ongi juba<br />
läinud.
LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee<br />
AEG ON TAAS KASUTUSELE VÕTTA EESTI<br />
KROON. Kui Eesti loobus 20 aastat tagasi<br />
kiiresti väärtust kaotavast Vene rublast,<br />
siis nüüd võiks kaaluda löögi alla sattunud<br />
eurost loobumist, leiab <strong>Äripäev</strong>a<br />
börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.<br />
SOROS HOIATAB TIPPKOHTUMISE FIASKO<br />
EEST. Miljardärist investor George Soros<br />
hoiatab, et kui euroala liidrid ei lepi sel<br />
KOMMENTAAR<br />
Riigikogu liikme kingipiiriks<br />
võiks seada 20 eurot<br />
Reformierakondlane Kaja<br />
Kallas on asunud ette valmistama<br />
riigikogu liikme eetikakoodeksit.<br />
Ehk sobib alljärgnev<br />
mustandiks? Tegemist on<br />
ajakirjaniku eetikakoodeksi<br />
Toompeale vastavaks toimetatud<br />
variandiga.<br />
Riigikogu liikme kogu tegevus<br />
on suunatud Eesti kodaniku<br />
huvide teenimisele. Riigikogu<br />
liige ei tööta mitte riigikogu<br />
juhatusele, äriühingutele, huvigruppidele<br />
või erakonna juhtidele,<br />
vaid riigi kodanikele.<br />
Riigikogu liikme esmane kohus<br />
on esitada oma kodanikele<br />
tõest informatsiooni, niivõrd<br />
kui see on vähegi võimalik.<br />
Igasugune omakasu taotlemine<br />
riigikogu liikme töö tegemisel<br />
on lubamatu. Riigikogu<br />
liige peab tegema kõik endast<br />
oleneva, et seadustes oleks<br />
kajastatud kõikide oluliste osapoolte<br />
seisukoht.<br />
Riigikogu liige ei võta vastu<br />
kingitusi. Lubatud on vastu<br />
võtta nt firma logoga väheväärtuslikke<br />
meeneid (hinnaklassis<br />
kuni 20 eurot).<br />
Huvigruppide, firmade, välissaatkondade<br />
kulul reisimine<br />
on keelatud. Riigikogu liik-<br />
KOMMENTAAR<br />
Jäätmete pealt võib teenida<br />
Jäätmed ei ole tänapäeval<br />
enam kasutu prügi, vaid järjest<br />
enam väärtuslik tooraine.<br />
Kui seni olid paljud ettevõtted<br />
valmis jäätmekäitluse eest<br />
maksma, siis nüüd on juba võimalik<br />
jäätmekäitlejalt ise raha<br />
küsida.<br />
Jäätmekäitlus on enamasti<br />
mahuäri. Mahuefekt annab<br />
märkimisväärset kulude kokkuhoidu<br />
ning samas tähendab<br />
tulude suurenemist. Kõige aluseks<br />
on aga jäätmete liigiti kogumine,<br />
näiteks eraldi metallid,<br />
kiled ja plastik, puidujäätmed,<br />
ohtlikud jäätmed, ehituspraht<br />
ja kivimaterjal, papp ja<br />
kartong jne. Sellisel viisil on kogu<br />
jäätmemajandust võimalik<br />
korraldada terviklikult, kus<br />
ühe liigi taaskasutusse suunamine<br />
kompenseerib teise liigi<br />
käitlemise kulukust (näiteks vana<br />
õli, akuhape, asbest ja muud<br />
ohtlikud jäätmed). Ainult sel<br />
viisil on võimalik oma jäätmetest<br />
vabaneda tasuta või isegi<br />
nende pealt raha teenida. Segajäätmete<br />
eest ükski jäätmekäitleja<br />
raha maksma ei kipu.<br />
Põhimõtteliselt on ka väikefirmas<br />
või kodus võimalik jäätmete<br />
pealt teenida. Kuna aga<br />
MEELIS MANDEL<br />
peatoimetaja<br />
nädalal toimuval tippkohtumisel kokku<br />
drastilisi meetmeid võlakriisi ohjamiseks,<br />
võib see viia euro lagunemisele.<br />
VILLU REILJAN SUKELDUB VEEÄRISSE. Ekspoliitik<br />
Villu Reiljan hakkab koos pankrotistunud<br />
veetööstuse Plaines endise<br />
omaniku ja juhiga veeäri ajama. Plaines<br />
villis pudelivett Tartu külje all asuvas<br />
Haage alevikus asuvas tehases.<br />
Lubamatu on riigikogu<br />
liikme positsiooni<br />
ärakasutamine isiklikes<br />
huvides.<br />
med tohivad end koolitada Euroopa<br />
Liidu ja rahvusvaheliste<br />
organisatsioonide kulul. Tasuta<br />
osalemine firmade ja huvigruppide<br />
korraldatud tasulistel üritustel<br />
(koolitustel, seminaridel,<br />
silmaringi laiendavad reisid),<br />
mis teenivad ka kaudselt maksja<br />
huve, on keelatud.<br />
Riigikogu liikme staatust<br />
kasutatakse vaid tööülesannete<br />
täitmiseks. Tööülesanded, mis<br />
vajavad sündmusele akrediteerimist<br />
(meelelahutus, sport,<br />
konverentsid-seminarid jms),<br />
kooskõlastatakse riigikogu juhatusega.<br />
Riigikogu liige avalikustab<br />
MARKO KIPPA<br />
ASi Kuusakoski juhatuse liige<br />
Mida täpsem on info<br />
tootmisjääkide kohta,<br />
seda tulusam käitlusteenuse<br />
lahendus.<br />
jäätmekogused pole suured, tasuks<br />
nende puhul pigem otsida<br />
lahendust, kus jäätmete ühekordne<br />
väljaostuhind katab<br />
jäätmete käitluse ja transportimise<br />
kulu. Sellisel juhul on võimalik<br />
jäätmetest vabaneda vähemalt<br />
tasuta ning mõistliku<br />
aja jooksul.<br />
Tulu toob tekkivate jäätmete<br />
tundmine. Tööstusettevõtetel<br />
on aga täiesti reaalne võimalus<br />
jäätmete eest raha teenida, kuna<br />
jäätmeid tekib rohkem ning<br />
need on enamasti üht kindlat<br />
liiki. Mida täpsem on sisendinfo<br />
tootmisjääkide materja-<br />
oma investeeringud (aktsiad,<br />
fondid, tuletisväärtpaberid, lühikeseks<br />
müümine) riigikogu<br />
koduleheküljel ja teavitab kohe<br />
kõigist muutustest. Avalikustamisele<br />
kuulub ainult väärtpaberite<br />
omamine, mitte nende<br />
hulk või väärtus.<br />
Lubamatu on riigikogu liikme<br />
positsiooni ärakasutamine<br />
isiklikes huvides.<br />
Kui riigikogu liige omab ettevõtte<br />
kohta informatsiooni,<br />
mis võib mõjutada selle ettevõtte<br />
aktsia hinda, on aktsiatehingu<br />
sooritamine keelatud informatsiooni<br />
ilmumiseni. Kui informatsioon<br />
ei ole leidnud kinnitust,<br />
võib aktsiatehingu sooritada.<br />
Riigikogu liige ei esinda seadusloomes<br />
anonüümsete huvigruppide<br />
huve. Riigikogu liige<br />
avaldab alati riigikogu juhatusele<br />
anonüümse huvigrupi,<br />
kelle huve kaitseb.<br />
Riigikogu liige ei jaga kergekäeliselt<br />
lubadusi, lubaduste<br />
andmise korral aga täidab neid.<br />
Riigikogu liige ei luba ega<br />
maksa raha informatsiooni<br />
eest. Erandina võib info eest<br />
maksta sõltumatule eksperdile<br />
analüüsi tegemiseks.<br />
li kohta, seda täpsem ning sageli<br />
ka tulusam on käitlusteenuse<br />
lahendus.<br />
Igasugune kogus on oluline.<br />
Sageli mõeldakse, et kui ettevõttes<br />
ning ka kodus tekkib vähe<br />
jäätmeid, pole nende liigiti<br />
kogumine oluline. Kuid väikestest<br />
kogustest saavad lõpuks<br />
suured ning seepärast on võrdselt<br />
oluline nii iga inimese kui<br />
ka mitme tuhande töötajaga<br />
suurettevõtete tegevus.<br />
Taaskasutusega vähendame<br />
koos süsinikdioksiidi saastet,<br />
reovete teket ja prügilas ladustatavaid<br />
jäätmeid. Taaskasutusprotsesside<br />
kaudu töödeldakse<br />
tarbetu materjal uueks tooraineks<br />
– tööstuslikuks kasutamiseks<br />
mõeldud eri metallideks,<br />
kiududeks ja energiaks. Näiteks<br />
vanade autorehvide kütteväärtus<br />
on võrdeline õliga ning<br />
25 protsendi võrra suurem sellisest<br />
tuntud kütteainest nagu<br />
kivisüsi.<br />
Taaskasutusele ei sunni<br />
meid ainult keskkonnateadlikkus,<br />
vaid ka karm äriline reaalsus.<br />
Kui maailma esimene tonn<br />
rauda valmistati rauamaagist,<br />
siis viimane tonn rauda valmistatakse<br />
vanametallist.<br />
ARVAMUS 15<br />
26. juuni 2012 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150 e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
Äriteenused reklaam<br />
TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee<br />
AUTENTE<br />
VALMIS OSAÜHINGUD<br />
RAAMATUPIDAMISTEENUSED<br />
MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS<br />
Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760<br />
Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966<br />
www.autente.ee info@autente.ee<br />
Registraatorid<br />
0€<br />
0.5€<br />
Meil leiad alati<br />
võimaluse säästa!<br />
Kasutatud büroomööbel<br />
ja kodumasinad.<br />
Tähetorni 21-i, Tallinn<br />
E-R 10-17<br />
Tel 55 26 608<br />
www. .ee<br />
Edukas<br />
Eesti<br />
Kuidas saavutada Eesti jätkuv edu?<br />
Otsime vastuseid, sest tõelised edusammud<br />
algavad alati headest mõtetest.<br />
Arvamuskonkurss<br />
“Edukas Eesti”<br />
Konkursil osalemiseks tuleb saata arvamusartikkel (kuni 5000 tähemärki)<br />
teemal „Edukas Eesti“ koos oma fotoga aadressil arvamus@aripaev.ee<br />
Kolmele paremale arvamusartiklile on <strong>Äripäev</strong> koostöös EMT,<br />
Tallinna Kaubamaja ja Sampo Pangaga välja pannud väärika auhinna.<br />
Võitja saab 10 000, teise koha omanik 3 000 ja kolmas 2 000 eurot.<br />
Konkurss kestab ja artikleid avaldatakse <strong>Äripäev</strong>as<br />
1. juunist 2012 kuni 1. märtsini 2013.<br />
GRANIIDIST<br />
TÄRINGUKIVI<br />
ÄÄREKIVI<br />
MÜÜK JA<br />
PAIGALDUS<br />
www.raekivitehas.ee e-mail: info@raekivitehas.ee tel 555 00 560<br />
ROIGASAIAD OÜ<br />
Roigasaedade<br />
valmistamine ja<br />
paigaldamine<br />
Ostame kinnisvara<br />
Harju- ja Tartumaal<br />
Tel. 53 488 966, tehing@kaanon.ee<br />
Võtame müüki<br />
kinnisvara, konsultatsioon tasuta<br />
Hindamised<br />
(kõikidele pankadele,<br />
s.h. finantsaruandluseks)<br />
www.kaanon.ee<br />
Endla 6, Tallinn 10149<br />
Telefon: 6659585<br />
Riia 24, Tartu 51010<br />
Telefon: 7350850<br />
tel 509 2933, 514 4136, info@roigasaiad.ee<br />
www.roigasaiad.ee<br />
Toodame<br />
Eesti toitu<br />
AS Kihnu Kala<br />
Pakume Pärnu linnas<br />
külmkambrite ja<br />
lao rentimise teenust.<br />
Võimalus kasutada erinevaid<br />
hoiustamistemperatuure<br />
(kuni –35 o C) ning kauba<br />
peale- ja mahalaadimisteenust.<br />
447 5911, 504 5610 • as.kihnu.kala@neti.ee<br />
KAARDID<br />
ENNUSTAVAD<br />
Tel 900 1727 • 24 h<br />
Hind 1,09 €/min<br />
Sooduspakkumine: www.ennustus.ee<br />
Kätelt ennustamine veebis:<br />
www.hiromantia.eu
16 INVESTOR<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0166, e-post raivo.sormunen@aripaev.ee<br />
KOOSOLEK<br />
Aktsionärid<br />
protokollides<br />
sõna ei saa.<br />
Vaid 3 firmat<br />
eeskujulikud<br />
VIRGE HAAVASALU<br />
virge.haavasalu@aripaev.ee<br />
Tallinna Vesi, Arco Vara ja Baltika on ainukesed<br />
Tallinna börsi ettevõtted, kes kajastavad<br />
aktsionäride koosoleku protokollis ka aktsionäride<br />
sõnavõtte, mida võib leida nende kodulehtedelt.<br />
Ülejäänud firmad ei näe vajadust koosolekuid<br />
põhjalikumalt protokollida.<br />
Viiel ettevõttel on koosoleku otsused kodulehel<br />
küll protokolli vormis, ent ilma aktsionäride<br />
sõnavõttudeta, ja kuuel ettevõttel on kodulehel<br />
toodud vaid aktsionäride koosoleku tulemus<br />
otsuste vormis. Samas on mujal maailmas aktsionäridele<br />
kättesaadavad audivisuaalsed koosolekud,<br />
mida saab ka vajadusel tagantjärele vaadata.<br />
Tallinna börsi firmad ei pea stenogrammi vormis<br />
koosoleku protokollimist vajalikuks, kuna<br />
börsireglement seda otseselt ei nõua ja enda sõnul<br />
antakse investoritele piisavalt informatsiooni<br />
ka muude kanalite kaudu.<br />
ARCO VARA<br />
Kuigi Arco Vara on põhjalikke<br />
protokolle stenogrammi vormis<br />
esitanud, ei näe juhatuse<br />
esimees Lembit Tampere eraldi<br />
stenogrammide järele vajadust,<br />
sest aktsionärid pole huvi tundnud<br />
ja regulatsioon ka ei nõua.<br />
“Avaldame koosoleku protokollis<br />
lisaks otsustele ja formaalselt<br />
nõutule loomulikult ka sõnavõtud,<br />
küsimused ja vastused,” ütles<br />
Tampere.<br />
BALTIKA<br />
Rõivatootja kommunikatsioonijuhi<br />
Merit Välba sõnul on kõik<br />
aktsionärid oodatud üldkoosolekul<br />
isiklikult osalema ning<br />
paljud seda ka teevad, mistõttu<br />
ei ole Baltika näinud vajadust<br />
stenogrammi järele. Lisaks lu-<br />
TALLINNA<br />
Vesi on seni<br />
eeskujulikult<br />
esitlenud<br />
aktsionäride<br />
üldkoosolekul<br />
toimunut<br />
ka neile, kel<br />
kohale ei<br />
õnnestunud<br />
minna. FOTO:<br />
RAUL MEE<br />
Stenogrammi<br />
vormis notariaalselt<br />
kinnitatud protokoll<br />
bas Välba, et üldkoosolekul mitte<br />
osalenud aktsionäride küsimustele<br />
üldkoosoleku kohta<br />
vastavad nad personaalselt.<br />
TALLINNA VESI<br />
ASi Tallinna Vesi tegevjuht Ian<br />
Plenderleith ütles, et firma on<br />
otsustanud protokollid avalikustada,<br />
kuna vee-ettevõte<br />
peab õigeks oma tegevuses nii<br />
klientide kui ka aktsionäridega<br />
olla täielikult läbipaistev. “Üldkoosoleku<br />
protokolli avaldamine<br />
annab kõigile aktsionäridele<br />
võimaluse tutvuda koosoleku<br />
ametliku ülevaatega, mis on<br />
eriti oluline neile aktsionäridele,<br />
kellel ei ole olnud võimalik koosolekul<br />
osaleda ja kes seeläbi<br />
saavad siiski koosoleku sisuga<br />
tutvuda,” ütles tegevjuht.<br />
TÕUSJA<br />
Rasket päeva iseloomustab<br />
eile DAX indeksi suurim<br />
tõusja.<br />
Bayer AG<br />
52,97 EUR<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
08<br />
10<br />
12<br />
+0,19% <br />
Avaldatud koosoleku otsused<br />
notariaalselt kinnitamata<br />
kui mõned päevakorra punk-<br />
HARJU ELEKTER<br />
Harju Elektri kommunikatsioonijuhi<br />
Moonika Vetevoolu sõnul<br />
on firma deklareerinud erinevust<br />
Hea Ühingujuhtimise Tava<br />
Aruande punktist 1.3.3, sest firmal<br />
puuduvad vastavad tehnilised<br />
vahendid ning nende soetamine<br />
läheks ettevõttele liialt kulukaks.<br />
Punkt 1.3.3 kõlab: “Emitent teeb<br />
vastavate tehniliste vahendite<br />
olemasolul ning juhul, kui see ei<br />
ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku<br />
jälgimise ja sellest osavõtu<br />
võimalikuks sidevahendite<br />
kaudu (nt internet).”<br />
MERKO EHITUS<br />
Andres Trink, Merko juhatuse<br />
esimees, ei välista tulevikus protokolli<br />
koostamist, kuid ütleb, et<br />
näiteks sel aastal toimunud üldkoosolekul<br />
juhatusele ühtegi küsimust<br />
ei esitatud.<br />
OLYMPIC EG<br />
Kasiinofirma juhatuse esimehe<br />
Madis Jäägeri sõnul pole protokollimise<br />
võimalust firmas arutatud<br />
ning esmapilgul tundub,<br />
et otsene vajadus selle järele<br />
puudub. Ta nendib, et tegemist<br />
on ühe võimaliku detailiga investorsuhete<br />
korraldamisel.<br />
TALLINK GRUPP<br />
“Tallink tegutseb aktsionäride<br />
üldkoosoleku materjalide edastamisel<br />
vastavalt börsireeglitele<br />
ja äriseadustikule,” ütles Tallinki<br />
kommunikatsioonijuht Luulea<br />
Lääne, kuigi firma kodulehelt on<br />
võimalik leida vaid üldkoosoleku<br />
otsused, mitte protokolli.<br />
NORDECON<br />
Ehitusfirma investorsuhete juht<br />
Raimo Talviste nendib, et stenogrammi<br />
vormis koosoleku esitamisest<br />
võiks rohkem kasu olla,<br />
tid on väga põhimõttelised firma<br />
tuleviku seisukohast ning juhatuse<br />
ja aktsionäride vahel toimub<br />
elav arutelu. Nordecon ei<br />
näe stenogrammis lisaväärtust,<br />
kuna viimaste aastate päevakorra<br />
punktid on olnud seotud peamiselt<br />
äriseadustikust tulenevate<br />
kohustuslike toimingutega,<br />
mis reeglina on võetud vastu ka<br />
pea 100% poolthäältega.<br />
SILVANO<br />
Aktsionäride üldkoosolek toimub<br />
sel laupäeval, 30. juunil. Varasemaid<br />
koosoleku otsuseid<br />
või protokolle firma kodulehelt<br />
leida ei ole.<br />
02<br />
04<br />
06<br />
LANGEJA<br />
Spekulatsioon kehvast kvartali<br />
kasumist kukutas Samsung<br />
Electronicsi aktsiat.<br />
Samsung Electronics<br />
1,132 MKRW<br />
1500000<br />
1200000<br />
900000<br />
600000<br />
08<br />
10<br />
12<br />
02<br />
-4,2% <br />
Üldkoosolekuprotokolliavaldamine<br />
annab<br />
kõigile aktsionäridele<br />
võimaluse<br />
tutvuda koosolekuametlikuülevaatega.<br />
04<br />
06<br />
ASi Tallinna Vesi juhatuse<br />
esimees Ian Plenderleith
NUMBER<br />
1998.<br />
aastast alates on BRIC riikide valuutad –<br />
rubla, ruupia, reaal, jüaan – tegemas üheskoos<br />
suurimat kukkumist 13 aasta jooksul.<br />
Notariaalselt<br />
kinnitatud protokoll<br />
EKSPRESS GRUPP<br />
“Me ei näe vajadust aktsionäride<br />
koosoleku protokolli stenogrammi<br />
vormis kodulehel avaldada,”<br />
ütles Ekspressi juhatuse<br />
esimees Gunnar Kobin. Tema<br />
sõnul on otsused protokollis kirjas<br />
ja see annab praegustele ja<br />
tulevastele aktsionäridele piisavalt<br />
konstruktiivse ülevaate<br />
koosolekul toimunust.<br />
PREMIA FOODS<br />
Firma juhatuse liikme Katre Kõvaski<br />
sõnul on stenogrammist<br />
tähtsamaks peetud kajastada<br />
aktsionäride üldkoosoleku protokollis<br />
vastuvõetud otsuseid<br />
eesmärgiga hoida kokku aktsionäride<br />
ja iga Premiast huvitatud<br />
inimese aega. “Kui tulevikus<br />
peaks tekkima vajadus aktsionäride<br />
üldkoosolekust esitada<br />
stenogramm, siis seda ka teeme,”<br />
lubas Kõvask.<br />
SKANO (ENDINE VIISNURK)<br />
Juhatuse esimees Andres Kivistik<br />
sõnas, et kodulehel on koosoleku<br />
protokoll saadaval.<br />
TALLINNA KAUBAMAJA<br />
Kaubamajal olulisi muudatusi<br />
välise kommunikatsiooni suhtes<br />
ei ole, ütles Kaubamaja ASi juhatuse<br />
esimees Erkki Laugus. “Arvan,<br />
et protokoll suurt informatiivset<br />
lisateavet ei anna,” sõnas<br />
Laugus, kelle hinnangul on firma<br />
niigi suure avaliku tähelepanu<br />
all ning meediast saab oluliselt<br />
rohkem ettevõtte käekäigu<br />
kohta teada.<br />
TRIGON PD<br />
Koosolek toimub 29. juunil, kuid<br />
eelmise aasta üldkoosoleku notariaalselt<br />
kinnitamata protokollis<br />
on kirjas, esines eriarvamusi<br />
ja kirjalikke ettepanekuid, kuid<br />
avaldusi ei esitatud.<br />
ELEKTER<br />
Elektri hind on aktsiaturgudest<br />
oluliselt volatiilsem.<br />
Nord Pool Eesti<br />
29,45<br />
70,0<br />
57,5<br />
45,0<br />
32,5<br />
20,0<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
-1,60% <br />
03<br />
05<br />
VALUUTA<br />
S&P kärpis eurotsooni riikide<br />
reitingut, mis langetab ka<br />
eurot.<br />
EUR/USD<br />
1,2488<br />
1,5000<br />
1,4275<br />
1,3550<br />
1,2825<br />
1,2100<br />
08<br />
10<br />
12<br />
02<br />
-0,40% <br />
04<br />
06<br />
INTRESS<br />
Euroopa Keskpanga baasintressimäärade<br />
langetamine<br />
surub Euribori alla.<br />
Euribor 6 kuud<br />
0,926%<br />
17<br />
RAHA reklaam<br />
Kommertspankade intressitooted<br />
tähtajaline hoius %, USD<br />
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa<br />
Sampo Pank 0,20 0,30 0,45 0,70 0,85 1,00<br />
Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250<br />
Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400<br />
Tallinna Äripank 0,20 0,25 0,40 0,65 0,85 1,00 200<br />
Citadele Pank 0,40 - 0,80 1,00 1,20 1,40 100<br />
Versobank 0,60 0,70 0,80 1,10 1,20 1,30 500<br />
DNB 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300<br />
UniCredit Bank 0,25 0,30 0,35 0,50 0,70 1,00 300/3000(9)<br />
SEB 0,05 0,05 0,10 0,35 0,55 0,70 200<br />
LHV Pank 0,70 0,80 1,00 1,20 1,40 1,50 700<br />
Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)<br />
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse<br />
internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga<br />
tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt<br />
**** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga<br />
VALUUTA Euroopa Keskpank<br />
EUR/SEK<br />
8,8165<br />
Austraalia dollar AUD 1,2480<br />
Bulgaaria leev BGN 1,9558<br />
Hiina jüaan CNY 7,9465<br />
Hongkongi dollar HKD 9,6908<br />
India ruupia INR 71,2000<br />
Jaapani jeen JPY 99,5700<br />
Kanada dollar CAD 1,2861<br />
Korea won KRW 1451,6600<br />
Leedu litt LTL 3,4528<br />
Läti latt LVL 0,6964<br />
Norra kroon NOK 7,4980<br />
Poola zlott PLN 4,2548<br />
BÖRSIKAUBAD<br />
Nafta IPE, bbl 90,39<br />
Nafta NYMEX, bbl 78,94<br />
Mootoribensiin, t 915,00<br />
Diislikütus, t 836,25<br />
Kerge kütteõli, t 815,25<br />
Masuut (1% väävel), t 569,00<br />
Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,697<br />
nael = 453,59 g<br />
Kohv NYBOT, USc/nael 155,20<br />
Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 588,20<br />
Kakao NYBOT, USD/t 2094,00<br />
Nisu NYSE LIFFE, USD/t 188,00<br />
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 479,5<br />
Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga<br />
EUR/RUB<br />
41,4700<br />
Rumeenia leu RON 4,4678<br />
Rootsi kroon SEK 8,8165<br />
Singapuri dollar SGD 1,6023<br />
Suurbritannia nael GBP 0,8029<br />
Šveitsi frank CHF 1,2008<br />
Taani kroon DKK 7,4335<br />
Tai baat THB 39,8240<br />
Tšehhi kroon CZK 25,8130<br />
Türgi liir TRY 2,2703<br />
Ungari forint HUF 287,5300<br />
USA dollar USD 1,2488<br />
Venemaa rubla RUB 41,4700<br />
Kütused 25.06 Värvilised metallid 22.06<br />
USD/t<br />
Alumiinium LME 1864,5<br />
Vask LME 7281,5<br />
Plii LME 1815<br />
Nikkel LME 16325<br />
Tina LME 18360<br />
Tsink LME 1804,5<br />
1,80<br />
1,55<br />
1,30<br />
1,05<br />
0,80<br />
08<br />
10<br />
BÖRS<br />
12<br />
02<br />
-0,002 <br />
pank<br />
jooksev hoius %<br />
keskmiselt<br />
kuu<br />
tähtajaline hoius %<br />
kuu jäägilt (10)<br />
püsijäägilt<br />
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa<br />
Sampo Pank**** 0,01 0,01** 0,20 0,45 0,65 1,00 1,00 1,00 Kontakteeruge pangaga 65/300(4)<br />
Swedbank*** 0,10 (7) - - - 0,41 0,71 0,91 1,16 1,21 1,21 190<br />
Swedbank 0,10 0,25 0,45 0,75 0,95 1,20 1,25 1,25 6000<br />
Tallinna Äripank 0,05 0,45 0,55 0,75 1,10 1,40 1,75 1,80 - 200<br />
Tallinna Äripank (3) 0,05 0,65 0,75 0,95 1,35 1,70 2,00 2,10 - 200<br />
Nordea Pank 0,10 0,30 0,45 0,65 0,95 1,10 1,25 - - 320<br />
Citadele Pank - - 0,60 - 1,00 1,20 1,40 1,70 1,90 2,10 100<br />
Versobank 0,10 0,20 1,50 1,75 1,95 2,30 2,50 3,00 3,00 3,00 350<br />
DNB 0,25 (7) - 0,75 - 1,20 1,50 1,65 1,90 2,00 2,10 300<br />
UniCredit Bank 0,10 (9) - 0,60 0,70 0,75 0,90 1,15 1,40 - - 300/3000 (9)<br />
SEB 0,10 0,15 0,05 0,10 0,25 0,55 0,70 0,95 1,15 1,40 100***<br />
LHV Pank 0,20 (10) 1,30 1,50 1,70 2,00 2,20 2,30 2,30 2,30 500<br />
Krediidipank - 0,10 0,85 1,00 1,15 1,50 1,70 2,00 2,20 2,50 100/200(4)<br />
BIGBANK - 0,50 0,55 0,60 1,00 1,00 1,90 2,25 3,30 300-1500<br />
BIGBANK - - - - - 1,00 1,00 1,90 2,25 3,30 1500-30 000<br />
BIGBANK - - - - - 1,10 1,10 2,00 2,35 3,40 üle 30 000<br />
Põllumajandus 25.06 Väärismetallid 25.06<br />
USD/unts, unts = 31,105 g<br />
Kuld COMEX 1571,40<br />
Plaatina NYMEX 1434,08<br />
Pallaadium NYMEX 607,27<br />
Hõbe COMEX 26,80<br />
SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100<br />
SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee<br />
TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,<br />
tel 668 8088, faks 668 8089<br />
NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,<br />
tel 628 3300, faks 628 3201<br />
e-post: tallinn@nordea.com<br />
SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampopank.ee,<br />
CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,<br />
tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@<br />
citadele.ee<br />
BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,<br />
04<br />
06<br />
Pankade kontaktandmed<br />
Tallinn 25.06<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
käive,<br />
EUR<br />
P/E ROE P/B divid.<br />
tootlus<br />
Arco Vara 2,200 -4,35 3 277 - -13,6% 0,45 0,0%<br />
Baltika 0,375 -0,27 713 - -51,5% 1,55 0,0%<br />
Ekspress Grupp 1,050 0,00 0 66,3 1,2% 0,81 0,0%<br />
Harju Elekter 2,300 0,00 0 11,9 6,5% 0,77 3,0%<br />
Järvevana 0,465 -2,92 17 384 - -0,1% 0,56 0,0%<br />
Merko Ehitus 6,190 -3,13 81 827 - -7,9% 0,99 0,0%<br />
Nordecon 1,120 -0,88 46 901 - -21,1% 1,27 0,0%<br />
Olympic EG 1,240 -2,36 124 165 9,8 21,7% 2,13 8,1%<br />
Premia Foods 0,708 0,00 779 87,2 0,8% 0,70 15,5%<br />
Silvano FG 3,450 0,00 3 558 6,3 36,3% 2,27 0,0%<br />
Tallink Grupp 0,614 -0,32 279 238 15,4 3,9% 0,60 0,0%<br />
Tln Kaubamaja 5,530 -0,72 19 391 9,1 17,4% 1,58 6,3%<br />
Tallinna Vesi 7,400 0,00 0 7,4 23,4% 1,74 11,4%<br />
Trigon PD 0,315 0,00 31 - -44,5% 0,36 0,0%<br />
Viisnurk 1,280 0,00 0 2,5 30,1% 0,76 0,0%<br />
P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)<br />
kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal<br />
Vilnius 25.06<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,<br />
www.bigbank.ee<br />
MARFIN PANK Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
BANK DNB Tartu mnt 10, Tallinn,<br />
tel 686 8500, faks 686 8501,<br />
e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee<br />
AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13,<br />
Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee,<br />
e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.ee<br />
LHV PANK Tartu mnt.2,<br />
tel. 680 0400, fax 680 0402,<br />
e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,<br />
tel 669 0941, faks 661 6037<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
City Service 1,840 -1,60 6,4 1,2 12,5<br />
Grigiškes 0,528 0,19 6,1 1,2 1,1<br />
Invalda 2,510 -2,33 - 1,1 -<br />
Linas Agro 0,518 0,00 14,5 1,1 -<br />
Snaige 0,471 0,00 - 1,8 -<br />
TEO LT (Telekomas) 0,637 0,00 11,1 1,6 9,1<br />
Helsingi 25.06<br />
aktsia<br />
muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Elisa Comm. 15,93 -0,50 12,0 2,8 10,7<br />
Finnair 1,76 -2,22 - 0,3 -<br />
Fortum 14,32 -2,52 8,0 1,2 -<br />
Neste Oil 8,60 -1,71 13,8 0,9 4,1<br />
Nokia 1,77 -8,23 - 0,6 11,3<br />
PKC Group 11,46 -4,02 10,2 1,5 5,2<br />
Stockmann 15,01 0,13 23,9 1,3 3,3<br />
Stora Enso 4,64 -4,57 14,2 0,6 -<br />
UPM Kymmene 8,57 -3,60 11,1 0,6 7,0<br />
YIT 12,63 -3,81 11,6 1,8 5,5<br />
bestsales.ee
18 INVESTOR investeerimisfondid<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post turud@aripaev.ee<br />
reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee<br />
10.00<br />
11.00<br />
12.00<br />
13.00<br />
14.00<br />
15.00<br />
16.00<br />
16. augustil<br />
Radisson Hotel Olümpias<br />
Dow Jones USA<br />
12 502,58<br />
13500<br />
12750<br />
12000<br />
10500<br />
08<br />
OUTLOOK BCM<br />
tasuta kliendihaldus-<br />
programmi võimalused<br />
11250<br />
<strong>Äripäev</strong>a lemmiklektor, Edunet juht ja<br />
koolitaja KRISTJAN SAKK toob Teieni info<br />
tasuta kliendihalduse võimalustest!<br />
BCM aitab korraldada ettevõtte<br />
ärikontakte, hallata müüki ja<br />
turundustegevusi, koostada aruandeid<br />
ning aitab äritegevust vaadata värskema<br />
pilguga. Kliendihalduritel ja klientidega<br />
tegelevatel töötajatel on parem ülevaade,<br />
millist suhtlust on klientidega peetud,<br />
millised tegevused on läinud<br />
projektideks, millised müügid<br />
on võidetud, kaotatud.<br />
BCM talletab kogu kliendiga<br />
seotud tegevused, kampaaniad<br />
ja annab aruandeid klientide,<br />
müükide, projektide, turundustegevuste<br />
kohta ja kõike seda<br />
tasuta, kui on olemas<br />
Outlook 2007 või 2010.<br />
Seminari soodushind kuni 10.08.2012 registreerudes udes 169 eurot (+km). (+km)<br />
Hiljem registreerujatele 199 eurot (+km). Kahe või enama inimese osalemisel<br />
ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele soodustus 5%. Lisainfo ja<br />
registreerimine telefonil 667 0020 või www.seminar.aripaev.ee<br />
UUED KLIENDID -<br />
online infopank Agent<br />
tunneb Eesti ettevõtjaid<br />
ja aitab leida uusi kliente<br />
Agent teab!<br />
Isikliku Agendi tellimiseks võta ühendust!<br />
agent.aripaev.ee 667 0007<br />
<strong>Äripäev</strong>a infopank<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
ÄRIPÄEVA<br />
SEMINAR<br />
06<br />
OMX Stockholm<br />
988,19<br />
-1,09% -2,14% <br />
1200<br />
1100<br />
1000<br />
900<br />
800<br />
08<br />
10<br />
12<br />
FONDID reklaam<br />
Avaron Asset Management 22.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 2,94 3,04 2,98 - 8,94 -13,36 33,03 - 20 919 325<br />
Avaroni Privaatportfell B, EUR 12,49 12,49 12,49 - 6,15 -0,01 22,49 - 3 847 445<br />
Compensa Life 21.06<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Kasvuportfell, EUR - - 1,16 - 6,10 -5,10 18,70 -0,80 4 402 364<br />
Võlakirjaportfell, EUR - - 11,33 - 2,50 1,90 - - 399 984<br />
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2012. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2012.<br />
Danske Capital AS 22.06<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Sampo Pension 25, EUR 0,91 0,92 0,92 0,96 3,89 0,75 5,01 1,30 9 859 479<br />
Sampo Pension 50, EUR 1,04 1,05 1,05 1,36 3,91 0,06 5,21 0,70 130 472 208<br />
Sampo Pension Intress, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
0,84 0,84 0,84 0,74 3,45 2,17 4,34 2,99 2 930 582<br />
Sampo Pension 100 Pluss, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
1,27 1,30 1,29 8,21 4,83 -0,96 9,82 1,23 2 662 789<br />
Sampo Pension Intress Pluss, EUR 0,72 0,74 0,73 3,11 4,11 1,58 3,60 0,00 129 728<br />
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.<br />
ERGO Funds 22.06<br />
LHV Varahaldus 22.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond L, EUR 1,27 1,28 1,28 2,13 7,12 -1,01 9,69 2,52 113 928 321<br />
Pensionifond M, EUR 1,03 1,04 1,04 1,38 5,91 1,55 9,49 4,73 16 517 394<br />
Pensionifond S, EUR 1,12 1,13 1,13 0,85 4,89 3,99 8,51 6,93 25 884 992<br />
Pensionifond XL, EUR 1,07 1,08 1,08 2,33 7,27 -2,13 9,46 2,75 28 867 945<br />
Pensionifond XS, EUR 1,03 1,04 1,04 0,79 4,67 4,03 8,60 6,53 6 903 636<br />
Täiendav Pensionifond, EUR 1,18 1,21 1,19 8,22 7,44 -2,31 9,82 0,21 3 995 251<br />
LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 7,44 7,66 7,51 15,15 2,71 0,03 6,82 - -<br />
LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 4,75 4,90 4,80 15,20 2,71 0,01 6,81 - 4 152 607<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,40 7,55 7,47 15,31 2,89 -13,98 2,83 - -<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 4,73 4,82 4,77 15,30 2,87 -13,99 2,82 - 1 182 994<br />
Nordea Pensions Estonia 22.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Nordea Pensionifond A, EUR 0,86 0,87 0,87 2,19 4,66 2 7,5 0 37 078 700,68<br />
Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,69 0,70 0,70 2,86 5,08 0,97 0 0 3 945 275,21<br />
Nordea Pensionifond B, EUR 0,83 0,84 0,84 1,48 4,53 2,92 6,48 0 8 462 458,72<br />
Nordea Pensionifond C, EUR 0,79 0,80 0,80 0,83 3,29 3,74 5,34 0 1 662 712,72<br />
Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 0,99 1,01 1,00 12,54 4,28 -1,79 9,33 0 2 484 096,07<br />
Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,67 0,68 0,68 0,00 3,86 0 0 0 341 724,55<br />
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5–<br />
58, Tallinn 10117 tel 664 4205, faks 664 4201,<br />
info@avaron.ee, www.avaron.ee<br />
DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015<br />
tel. 675 2295, faks 675 2895,<br />
funds@sampopank.ee, www.danskecapital.ee,<br />
www.sampopank.ee<br />
ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee<br />
47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,<br />
funds@ergo.ee, www.ergo.ee<br />
AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
Tallinn 10119 Tel 680 2680, faks 680 2681<br />
info@gafm.ee, www.gafm.ee<br />
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT<br />
Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,<br />
tel 680 2630, faks 680 2631,<br />
info@gildrealestate.com<br />
www.gildrealestate.com<br />
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,<br />
Tallinn 10 145, tel 680 0400, faks 680 0402,<br />
info@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,89 0,90 0,90 0,01 2,88 3,73 4,98 4,29 7 664 834,21<br />
ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,04 1,05 1,05 1,97 4,44 -2,46 7,64 -0,29 34 558 421,38<br />
ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,58 0,58 0,58 - 2,17 -7,56 - - 1 132 773,54<br />
ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,80 0,81 0,81 2,11 6,13 0,06 - - 447 137,03<br />
ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,82 0,84 0,83 2,91 5,84 -2,63 - - 480 500,77<br />
ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,77 0,79 0,78 3,92 4,40 -8,54 - - 500 406,23<br />
Fondivalitsejad<br />
Maaklerifirmad<br />
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE<br />
Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000,<br />
faks 610 3010 info@compensalife.ee,<br />
www.compensalife.ee<br />
LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,<br />
faks 680 0402<br />
02<br />
04<br />
OMX Helsinki<br />
1809,73<br />
2700<br />
2450<br />
2200<br />
1950<br />
1700<br />
08<br />
10<br />
12<br />
04<br />
06<br />
VERSOPANK EESTI Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel 630 2104<br />
SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,<br />
tel 665 6622, faks 665 6802<br />
02<br />
EPI II samba indeks<br />
143,80<br />
-3,10% +0,14% <br />
146<br />
143<br />
140<br />
137<br />
134<br />
07<br />
09<br />
45/47, Tallinn 10145 tel 710 1250, faks 710 1251<br />
eesti@nordea.com, www.nordea.ee<br />
TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5.<br />
korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200,<br />
faks 667 9201, fond@trigon.ee, www.trn.ee<br />
AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn<br />
15 010, tel 665 6565, faks 665 7122,<br />
fondid@seb.ee, www.seb.ee<br />
SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS<br />
Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,<br />
faks 631 1636, funds@swedbank.ee<br />
www.swedbank.ee/fondid<br />
03<br />
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC<br />
SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300,<br />
info@mandatumlife.ee,<br />
www.mandatumlife.ee<br />
SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel 631 0310, faks 631 0410<br />
11<br />
01<br />
05
12<br />
miljardi dollari eest üritab maailma suurim<br />
õlletootja Anheuser-Busch InBev üle võtta<br />
järelejäänud osa Mehhiko õlletootjas Grupo<br />
Modelo SAB.<br />
FONDID reklaam<br />
Mandatum Life 21.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
Swedbank Investeerimisfondid AS 22.06<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Mandatum Life Conservative Strategy, EUR 103,42 104,45 103,42 - -1,66 -4,28 14,88 - -<br />
Mandatum Life Balanced Strategy, EUR 109,12 110,76 109,12 - -3,84 -9,16 18,33 - -<br />
Mandatum Life Aggressive Strategy, EUR 118,53 120,90 118,53 - -6,14 -11,27 23,66 - -<br />
Mandatum Life Fixed Income, EUR 132,28 132,94 132,28 - 3,93 4,03 22,16 - -<br />
Mandatum Life Global Food, EUR 120,82 123,24 120,82 - -5,81 -8,66 21,70 - -<br />
Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 97,54 99,49 97,54 - -0,04 -14,21 - - -<br />
Mandatum Life Global Equity, EUR 128,73 131,31 128,73 - -0,91 -9,25 22,33 - -<br />
Mandatum Life Europe Equity, EUR 136,36 139,09 136,36 - 0,77 -9,71 15,83 - -<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond K1, EUR 0,77 0,78 0,78 1,60 2,88 3,76 3,45 1,15 33 654 071,30<br />
Pensionifond K2, EUR 0,83 0,84 0,84 2,97 3,70 2,04 4,73 -1,12 138 695 414,22<br />
Pensionifond K3, EUR 0,95 0,96 0,96 6,27 4,07 1,46 6,63 -2,44 346 730 417,29<br />
Pensionifond K4, EUR 0,69 0,69 0,69 11,11 4,36 -0,01 16 921 091,15<br />
Pensionifond V1, EUR 1,09 1,11 1,10 3,62 3,86 2,91 5,42 -2,56 7 995 148,16<br />
Pensionifond V2, EUR 0,83 0,84 0,83 7,95 3,91 0,35 7,04 -5,17 15 495 945,34<br />
Pensionifond V3, EUR 0,94 0,96 0,95 14,00 4,00 -3,02 8,38 -8,77 30 625 939,00<br />
Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,68 3,78 3,72 22,46 -3,68 -23,14 6,76 -19,81 5 780 376,40<br />
Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,00 7,18 7,08 22,69 16,14 -17,95 7,80 -24,73 23 677 336,56<br />
Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 2,87 2,94 2,90 21,36 11,34 -20,87 -0,97 -30,18 7 204 890,20<br />
Fondifond 100, EUR 8,64 8,86 8,73 16,78 4,42 -5,37 10,70 -8,39 57 593 188,67<br />
Fondifond 30, EUR 10,16 10,41 10,26 5,59 4,28 1,45 6,39 -1,55 13 220 112,83<br />
Fondifond 60, EUR 9,51 9,75 9,61 10,31 4,43 -1,11 8,77 -4,73 48 679 994,60<br />
Venemaa Aktsiafond, EUR 13,21 13,54 13,34 22,84 2,09 -19,17 14,91 -11,99 45 346 200,94<br />
AS SEB Varahaldus 25.06<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
SEB Energiline Pf, EUR 0,686 0,693 0,693 2,92 3,39 -3,30 6 632 095,75<br />
SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,875 0,884 0,884 0,93 2,49 2,59 5,07 4,31 46 818 086,27<br />
SEB Optimaalne Pf, EUR 0,797 0,805 0,805 1,04 1,89 1,30 5,65 9 898 890,30<br />
SEB Progressiivne Pf, EUR 0,907 0,917 0,917 1,63 2,90 -1,09 5,90 -3,21 243 134 439,68<br />
SEB Aktiivne Pf, EUR 0,839 0,856 0,847 13,42 5,85 -3,89 9,96 -6,37 12 617 169,51<br />
SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,093 1,115 1,104 3,88 3,09 0,99 5,30 -1,64 9 729 722,26<br />
SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 6,489 6,621 6,555 0,121 4,870 -2,130 8,950 -9,100 4 055 065<br />
SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 7,877 8,036 7,957 0,086 4,640 -0,310 7,080 -6,540 6 071 390<br />
SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,024 10,227 10,126 0,041 5,010 2,490 6,800 -0,280 1 069 614<br />
SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,030 12,030 12,030 0,055 9,330 3,740 8,560 3,470 60 689 422<br />
SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR 8,511 8,683 8,597 0,132 1,820 -16,780 8,400 -4,500 2 699 718<br />
SEB Kasvufond A, EUR<br />
Vahendatavad Fondid *<br />
5,523 5,635 5,579 0,224 5,590 -27,720 8,850 -10,060 14 898 597<br />
SEB Guarantee Fund 80, EUR 98,316 98,810 98,810 0,040 -0,480 -2,380 -1,040 - 34 971 515<br />
SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,409 1,409 1,409 0,030 5,370 4,790 7,030 3,740 320 850 000<br />
SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 126,569 126,569 126,569 0,031 2,030 0,092 0,064 - 88 900 000<br />
SEB High Yield Fund, EUR 117,671 118,860 118,860 0,039 5,970 4,960 - - 1 825 230 000<br />
SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,001 -0,140 0,090 -0,010 - 57 210 000<br />
SEB Strategy Balanced Fund 100,713 100,713 100,713 - 0,830 - - - 0,000<br />
SEB Strategy Defensive Fund 103,208 103,208 103,208 - 1,660 - - - 100 100 000,00<br />
SEB Strategy Growth Fund 98,324 98,324 98,324 - -1,570 - - - 0,000<br />
SEB Strategy Opportunity Fund 99,418 99,418 99,418 - -0,400 - - - 0,000<br />
SEB Global Chance/Risk Fund, EUR 0,717 0,731 0,724 0,164 4,680 2,090 14,000 -4,250 27 550 000<br />
SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,409 2,457 2,433 0,206 8,180 -22,120 10,030 -9,990 122 740 000<br />
SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,330 2,378 2,354 0,182 0,260 -30,160 10,330 -12,860 97 630 000<br />
SEB Russia Fund, EUR 8,676 8,852 8,764 0,256 1,330 -22,810 14,470 -4,140 343 790 000<br />
SEB Ethical Europe Fund, EUR 1,988 2,028 2,008 0,191 6,770 -3,390 8,250 -9,760 16 870 000<br />
SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR 1061,971 1083,425 1072,698 0,193 6,220 -2,440 8,720 -10,510 14 790 000<br />
SEB Europe Fund, EUR 2,922 2,982 2,952 0,189 6,680 -2,620 9,230 -9,260 132 700 000<br />
SEB Nordic Fund, EUR 5,951 6,071 6,011 0,232 7,260 -7,050 10,720 -5,670 81 000 000<br />
SEB Nordic Small Cap Fund, EUR 153,883 156,991 155,437 0,222 10,340 -5,690 - - 39 880 000<br />
SEB North America Chance/Risk Fund, EUR 3,578 3,650 3,614 0,183 7,440 12,890 16,900 -1,130 183 210 000<br />
SEB Japan Chance/Risk Fund, EUR 0,386 0,394 0,390 0,218 0,650 -3,150 2,550 -9,200 30 710 000<br />
SEB Asia ex. Japan Fund, EUR 6,255 6,381 6,318 0,190 5,710 2,940 15,150 0,280 170 510 000<br />
SEB Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR 3,074 3,136 3,105 0,183 14,760 -2,700 10,190 -5,000 64 470 000<br />
SEB Concept Biotechnology, EUR 41,897 42,320 42,320 0,211 17,200 33,970 - - 78 180 000<br />
SEB Medical Fund, EUR 3,040 3,102 3,071 0,115 7,700 17,630 16,300 2,280 22 670 000<br />
SEB Asset Selection Fund, EUR 13,474 13,746 13,610 0,099 -5,480 -1,240 0,280 - 1 309 070 000<br />
SEB Key Select, EUR 9,561 9,609 9,609 0,030 -0,190 -4,260 -3,010 - 91 300 000<br />
SEB Listed Private Equity Fund, EUR 134,881 137,605 136,243 0,207 5,320 -16,300 - - 201 460 000<br />
* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.03.2012.<br />
Trigon Funds 22.06<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 83,45 86,00 85,15 27,20 -11,71 -42,16 -9,64 6 816 455<br />
Balkani Fond, EUR 11,43 11,83 11,60 27,33 23,70 -16,29 4,74 -17,61 6 077 763<br />
Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 139,83 144,11 142,68 22,54 1,90 -15,39 8,95 3 605 473<br />
Uus Euroopa Kasvufond, EUR 11,13 11,52 11,30 27,90 4,44 -29,42 3,58 -19,84 1 755 656<br />
Uus Euroopa Väärtusfond, EUR 17,64 18,27 17,91 17,04 8,64 -7,46 18,05 -10,78 14 483 526<br />
Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,20 18,85 18,48 35,34 -2,21 -18,97 24,44 -6,34 8 737 494<br />
Devangshu Dutta: See on küll väike<br />
samm, kuid õige lähenemine. Valitsus<br />
püüab veenda rahvusvahelisi investoreid,<br />
et India on endiselt äritegevuseks<br />
avatud.<br />
Third Eyesighti konsultant kiidab India valitsuse otsust lubada riiki Rootsi mööblifirma Ikea,<br />
kes avab seal 25 poodi ja investeerib 1,5 miljardit eurot.<br />
<strong>Äripäev</strong>a infopank<br />
soovitab:<br />
Eesti<br />
mõjukaimad<br />
tippjuhid<br />
2012<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
19<br />
Telli siit:<br />
http://www.aripaev.ee/mod/tagasiside/Tippjuhid2012/
<strong>Äripäev</strong><br />
Nr 122 (4541) 26.06.2012<br />
TÕUSJAD<br />
HKScan A<br />
3,73 EUR<br />
+5,37%<br />
Comptel<br />
0,41 EUR<br />
+2,50%<br />
Orica<br />
24,17 EUR<br />
+1,90%<br />
Rapala<br />
4,93 EUR<br />
+1,86%<br />
Wal-Mart Stores<br />
67,69 USD<br />
+0,58%<br />
United Utilities<br />
648,50 GBp<br />
+0,39%<br />
Esimest korda viimase<br />
kolme kvartali jooksul<br />
on USA võlakirjad<br />
ületamas kõiki teisi võlakirju,<br />
jättes seljataha nii ettevõtete<br />
kui ka munitsipaalvõlakirjad.<br />
TEGIJA TURUL<br />
George Soros: Kui see järgmise kolme<br />
päevaga ei lahene, siis ma kardan,<br />
et tippkohtumisest saab fiasko. See<br />
võib olla juba fataalne.<br />
Miljardärist investor hoiatab, et kui euroala liidrid ei lepi sel nädalal toimuval tippkohtumisel kokku drastilisi meetmeid võlakriisi ohjamiseks,<br />
võib see viia euro lagunemiseni.<br />
USA võlaintress võib<br />
kukkuda 1 protsendini<br />
M<br />
itmed turuvaatlejad on<br />
kindlad, et turvainvesteeringute<br />
otsinguil investorid<br />
viivad USA võlakirju kokku<br />
ostes 10aastaste võlakirjade<br />
tootluse 1% peale enne aasta lõppu. See võib<br />
USA-le tähendada kahte asja – õnne või õnnetust.<br />
Esimesena pani palli veerema CNBCs sõna võtnud<br />
Morgan Stanley varahaldur Gerard Minack.<br />
Tema sõnul võib uue USA majanduslanguse ja<br />
intressimäärade kukkumise põhjuseks saada investorite<br />
mure uuel aastal aset leidvate võimalike<br />
maksutõusude ja kulukärbete tõttu.<br />
“Me teame väga hästi, millal USAs uus majanduslangus<br />
hakkab. See algab 1. jaanuaril 2013,”<br />
ütles Minack. “Selle jama lahendamiseks on meie<br />
silmis väga vähe aega. Novembri esimesest teisipäevast<br />
(presidendivalimised – toim) kuni 31.<br />
detsembrini. See jätab eelmise aasta võlalimiidi<br />
tõstmise debatist pargis jalutamise mulje,” lisas<br />
Minack.<br />
Kapstreami portfellihaldur Nick Maroutsos<br />
on Minackiga nõus, öeldes, et 10aastane võlakiri<br />
võib tabada 1% piiri aasta lõpuks.<br />
Jaapani eeskuju on ameeriklastele hoiatav.<br />
“Euroopa valitsusjuhid lohistavad enda jalgu ja<br />
USA majanduskasv on aeglustumas, mistõttu 1%<br />
piiri saavutamise võimalus on kindlasti olemas,”<br />
ütles Maroutsos, kes enda sõnul müüs hiljuti valitsusvõlakirju<br />
kõrge reitinguga ettevõtete võlakirjade<br />
kasuks.<br />
Võlakirjarallist võib päästa vaid huvi kadumine<br />
dollari vastu. Just sellisel arvamusel on ökonomist<br />
Tony Farnham, kes usub intressimäära 1%ni<br />
langemist, kuid arvab, et dollar kaotab enda ihaldusväärsuse,<br />
mille tulemusel langeb nõudlus ka<br />
USA võlakirjade järele. Eile oli USA 10aastase võlakirja<br />
tootlus kukkunud 1,623%ni.<br />
Riigi seisukohast pole see halb, kui võlaintress<br />
kukub, ja samas suudetaks vähendada valitsussektori<br />
kulutusi, sest riigi võlakoorem on kasvanud<br />
ligi 16 triljoni dollarini. Sellise sammuga<br />
suudetaks vältida Jaapani viga, kes samuti laenab<br />
raha üliodavalt, kuid kelle võlakoorem on kasvanud<br />
jätkusuutmatult suureks. Peaasi, et madal<br />
intress ei ahvatle ameeriklasi veelgi valimatult<br />
juurde laenama.<br />
FREDY-EDWIN ESSE<br />
fredy-edwin.esse@aripaev.ee<br />
Me teame väga hästi,<br />
millal USAs uus<br />
majanduslangus<br />
hakkab. See algab<br />
1. jaanuaril 2013.<br />
MÜÜK<br />
Samsungil käib<br />
nõudlus üle jõu<br />
Maailma suurim mobiiltelefonide tootja<br />
Samsung Electronics teatas täna, et seoses<br />
komponentide nappusega on neil raskusi vastata<br />
uue Galaxy S III nutitelefoni turunõudlusele.<br />
Samsungi mobiiliüksuse president Shin Jongkyun,<br />
ütles, et Galaxy S III nutitelefoni müüakse<br />
kahe kuu jooksul pärast turule toomist üle 10<br />
miljoni. “Raske on nõudlusega sammu pidada,”<br />
ütles Shin.<br />
Samsungi suutmatus toota piisavalt komponente<br />
oma uue nutitelefoni jaoks on tõstatanud<br />
mure, et teise kvartali müügitulemused tulevad<br />
nõrgemad kui esimesel kvartalil.<br />
“Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale<br />
Euroopas ning Galaxy S III komponentide<br />
tarneprobleemidele, tulevad teise kvartali tulemused<br />
paremad kui esimesel kvartalil,” kinnitas<br />
Shin.<br />
TOORAINE<br />
Naftahinna langusele<br />
pole veel lõppu näha<br />
Argus Media naftaturu spetsialist Alejandro<br />
Barbajosa ütles CNBC-le, et kasvav nõudlus nafta<br />
järele arenevates riikides ei ole piisav hindade<br />
tõusuks, kuna arenenud majandustes on<br />
tarbimine vähenemas.<br />
Barbajosa ütles, et lühiajalises perspektiivis<br />
on naftahinna tõus raskendatud, kuna Saudi<br />
Araabia on suurendanud naftatootmist. Praegune<br />
ülejääk on tema sõnul suurim pärast 1998.<br />
aastat, mil OPEC tõstis tootmist suures koguses<br />
ning see viis nafta hinna 10 dollarini. “Ülejääk<br />
täidab nii arenenud kui ka arenevate riikide varusid,”<br />
ütles ta. “Argus usub, et arenevate turgude<br />
naftatarbimise suurenemine ei ole piisav korvamaks<br />
OECD riikide tarbimise langust.”<br />
Energiauuringu firma Cambridge Energy Research<br />
Associates (CERA) juhatuse esimees Dan<br />
Yergin ütles möödunud nädalal Peterburis peetud<br />
Rahvusvahelisel Majandusfoorumil, et toornafta<br />
hinnad on langenud ülepakkumise ning<br />
madala nõudluse tõttu, vaatamata energiajulgeolekule,<br />
mida kujutab endast Iraan.<br />
OMX TALLINN<br />
52 nädalat<br />
Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja<br />
lisanimekirja aktsiate liikumisi.<br />
615,90<br />
700<br />
650<br />
600<br />
550<br />
500<br />
08<br />
10<br />
LANGEJAD<br />
02<br />
04<br />
Nokia<br />
1,76 EUR<br />
-8,86%<br />
Ruukki Group<br />
0,68 EUR<br />
-6,85%<br />
Outokumpu<br />
0,81 EUR<br />
-5,84%<br />
Metso<br />
25,89 EUR<br />
-5,58%<br />
Ramirent<br />
5,95 EUR<br />
-5,10%<br />
Stora Enso R<br />
4,63 EUR<br />
-4,77%<br />
12<br />
-0,82% <br />
06<br />
perioodi kõrgeim 692,57<br />
perioodi madalaim 513,18<br />
Samsungi aktsia tegi<br />
eile kõva vähikäigu ja<br />
kukkus viimase 4 kuu<br />
madalaimale tasemele, sest<br />
tekkis spekulatsioon, et firma<br />
kvartaalne kasum võib valmistada<br />
pettumuse.
Change language