PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
14 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 26. juuni 2012<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Kui taasiseseisvunud noor Eesti Vabariik loobus<br />
täpselt 20 aastat tagasi kiiresti väärtust kaotavast<br />
Vene rublast, siis nüüd võiks kaaluda löögi<br />
alla sattunud eurost loobumist, arvas börsitoimetuse<br />
juht Raivo Sormunen reedeses <strong>Äripäev</strong>as.<br />
Kas Eestil oli mõistlik euro<br />
kasutusele võtta või mitte?<br />
PEETER KOPPEL<br />
SEB strateeg<br />
Euro kasutuselevõtt oli objektiivne paratamatus.<br />
Esiteks oli kroon jäigalt seotud Saksa margaga.<br />
Saksa margast “sai” euro ning jäik seotus tuli<br />
sellega kaasa.<br />
Arvestades valuutakomitee süsteemi, oli meil<br />
sisuliselt kasutusel euro, mille kupüürid oli ilusamad<br />
ning millest seetõttu igasugused kruugmanid<br />
ja rubiinid maailmas päris täpselt aru ei<br />
saanud.<br />
Teiseks otsustas teatavasti rahvas referendumi<br />
käigus, et liitutakse Euroopa Liiduga. Sisuliselt ja<br />
juriidiliselt öeldi seal jah ka eurole.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Toetuste lauskülvamise ideed<br />
võiksid lõpuks ometi hakata ära<br />
kaduma. Ega siis juriidilises mõttes<br />
ettevõtja olemine tähenda automaatselt<br />
seda, et lüüaksegi ettevõtjana<br />
läbi.<br />
Kommentaar artiklile “Igale eestlasele oma ettevõte”,<br />
mille autor Juko-Mart Kõlar tegi ettepaneku<br />
maksta ettevõtjatele 5000eurost stardi- või<br />
kasvutoetust.<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
Peatoimetaja: i Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265,<br />
(372) 667 0165<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus<br />
Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105,<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid, käsiraamatud,<br />
Raamatuklubi ja infolehed:<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
JANNO REILJAN<br />
majandusteadlane ja poliitik<br />
Meil ei olnud euro kasutuselevõtule ühtegi,<br />
isegi kõige väiksematki alternatiivi. Majanduskriis<br />
tõi krooni nõrkuse välja, inflatsioon kasvas.<br />
Fikseeritud kursiga kroon oleks kokku kukkunud.<br />
Seetõttu oli eurole üleminek igati vajalik ja<br />
positiivne.<br />
Krooni ei olnud võimalik devalveerida, kuna<br />
laenud olid 90 protsendi ulatuses antud euro<br />
baasil. Seetõttu pelgasid poliitikud devalveerimisele<br />
minna, kuna devalveerimine oleks suurendanud<br />
oluliselt laenuvõtjate koormust.<br />
Euro kasutuselevõtt oli kulukas, kuid kroonile<br />
tagasiminek poleks sugugi vähem kulukas. Loodame,<br />
et euro jääb püsima ja meie koos euroga.<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099,<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
Ainult <strong>Äripäev</strong>a paberlehe tellija<br />
saab lugeda Eesti parimat majanduslehe<br />
digiversiooni internetis,<br />
iPadis ja nutitelefonis.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega kaitstud<br />
teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine<br />
ning edastamine mis tahes kujul<br />
on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku nõusolekuta<br />
keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu<br />
kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,<br />
pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
E<br />
estlased võivad küsida, miks peavad<br />
nemad Hispaania pangandusprobleemide<br />
lahendamises<br />
osalema. Vastus on: Eesti riiklikes<br />
huvides on panustada rahaliidu tugevdamisse<br />
ja aidata ära hoida seda ähvardavaid<br />
riske.<br />
Juba neli aastat väldanud majanduskriis Euroopa<br />
Liidus on positiivsete tagajärgedena kaasa<br />
toonud suurema integreerituse ja riikideülesed<br />
institutsioonid. Üks neist, Euroopa Stabiilsusmehhanism,<br />
hakkab liidu majandusliku turvalisuse<br />
seisukohast täitma olulist ülesannet. See on<br />
loodud, et anda laenu ajutistes kapitaliraskustes<br />
liikmesriikidele. Selle abil aitab fond ennetada finantsraskuste<br />
levikut ühest liikmesriigist teise.<br />
Turvalisus, olgu see finantsiline või sõjaline, on<br />
küll ühine, aga mitte tasuta vara. Fondi on tema<br />
liikmed ühiselt panustanud vastavalt oma jõukusele.<br />
Fond annab laenu, mille intressid on küll<br />
madalamad turumäärast, kuid sellegipoolest on<br />
tegemist laenuga. Need laenud on enamat kui tavalised<br />
pangalaenud, sest laenuandmise eelduseks<br />
võib olla nõue, et liikmesriik peab läbi viima<br />
reformid finantssektoris.<br />
Ükski riik pole kaitstud. Eesti on langetamas otsust,<br />
kas osaleda Euroopa Stabiilsusmehhanismis<br />
või mitte. Oma Euroopa Liidu poliitikas ja<br />
eriti toetava suhtumisega rahaliidu finantsstabiilsusse<br />
on peaminister Andrus Ansip ja tema<br />
valitsus kindlalt näidanud, et mõistab solidaarsuse<br />
väärtust liidus. Eesti valitsust võib võtta kui<br />
pühendunud ja kindlat partnerit. Hea nimi, mille<br />
Eesti on pälvinud Euroopa Liidus, ühinedes<br />
kõigepealt Schengeni, siis rahaliidu ja hiljem Euroopa<br />
Finantsstabiilsuse Fondiga, kujundab tema<br />
mainet rahvusriigina.<br />
Võib väita, et need kõrgelennulised ideaalid<br />
on küll toredad, aga neid ei saa üle kanda Eesti<br />
raskelt tulnud saavutustele, sest lõppude lõpuks<br />
on ikkagi tegemist väiksema ja vaesema riigiga<br />
kui need, mis võivad läbi Euroopa Liidu finantsstabiilsusmehhanismi<br />
tema abi vajada. Ma võin<br />
seda mõistuspärast ja enese huve kaitsvat seisukohta<br />
jagada, kuid jään ikka kindlaks, et Eestile<br />
on mehhanismis osalemine investeering põhihuvidesse.<br />
Praegustes rahututes ja heitlikes majandusoludes<br />
pole ükski riik kaitstud väliste vapustuste<br />
eest ja ka Eesti ei saa välistada, et ühel<br />
Siim Kallas: Maailmas on kaks valuutat:<br />
üks on raha ja teine on hääled. Poliitik ei<br />
pea neid asju omavahel segamini ajama.<br />
Euroopa Komisjoni asepresident ütles Eesti Päevalehele, et soodus-Volvode juhtum olnuks Euroopa<br />
Komisjonis lubamatu.<br />
Hispaania toetamine on<br />
investeering Eesti huvidesse<br />
ÁLVARO DE LA RIVA GUZMÁN<br />
DE FRUTOS<br />
Hispaania kuningriigi suursaadik<br />
Ka Eesti ei<br />
saa välistada,<br />
et ühel<br />
päeval<br />
võib olla<br />
kasulik EuroopaLiidult<br />
laenu<br />
võtta.<br />
päeval võib tal olla kasulik Euroopa Liidult laenu<br />
võtta. Eestlased võiksid võtta oma panust sellesse<br />
mehhanismi kui kindlustust vihmasteks päevadeks.<br />
Hispaania valitsus palus eile Euroopa Liidult<br />
ametlikult krediiti, mille abil rekapitaliseerida<br />
väike arv (vähem kui tosin) kapitalipuudujäägis<br />
Hispaania panka. Hispaania pangandussüsteemi<br />
värske kapitali vajaduse suuruse määrasid 21.<br />
juunil kindlaks Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide<br />
sõltumatud auditeerimisfirmad. Kõige tõenäolisema<br />
stsenaariumi järgi on see 2014. aastani<br />
25 miljardit eurot ning kõige mustema ja äärmiselt<br />
ebatõenäolise stsenaariumi järgi 50 või 60<br />
miljardit, kusjuures viimane põhineb Hispaania<br />
majanduse hüpoteetilisel kukkumisel mitte vähem<br />
kui 6% SKTst. Seega paistab, et 100 miljardi<br />
suurune summa, mille Euroopa Liit 8. juunil Hispaania<br />
jaoks välja kuulutas, ületab oluliselt vajaliku<br />
või taotletava summa.<br />
Rohkem Euroopat. Viimasel ajal räägitakse palju<br />
euroala võimalikust lagunemisest. Panku on<br />
viimastel aastatel päästetud mitmes Euroopa Liidu<br />
riigis, pankadevaheline laenamine on Euroopa<br />
Liidus praegu raskendatud, pangadeposiidid<br />
on ühest liikmesriigist teise voolanud ja pangaaktsiate<br />
väärtus Euroopa Liidu börsidel järsult<br />
langenud.<br />
Nende uute väljakutsetega silmitsi seistes on<br />
Euroopa Liit oma tööriistakastist leidnud vähe<br />
vahendeid, et vastulöökidega toime tulla. Panganduskrahhide<br />
leviku takistamiseks puuduvad<br />
tulemüürid, Euroopa Liidu pankade üle pole<br />
ühist järelevalvet, puudub üleeuroopaline pangadeposiitide<br />
garantii; pole protseduure, mis<br />
hoiaksid lahus valitsemis- ja erasektori võlga.<br />
Põhjuseks on ka Euroopa Keskpanga kitsalt defineeritud<br />
volitused, mis on liiga keskendunud<br />
hinnastabiilsusele ega vasta praegustele oludele.<br />
Rahaliidu institutsionaalsed ja juriidilised puudujäägid<br />
tuleb korvata ning Eesti annab sellesse<br />
oma panuse.<br />
Praeguses Euroopa majandussurutisfaasis on<br />
Eesti mõistnud, et Euroopa Liidu integratsiooni<br />
täielikku potentsiaali pole veel suuresti ära kasutatud<br />
ja see tuleb kiirelt valla päästa. Eesti püüdleb<br />
otsustavalt selle poole, et toimiv ühisturg<br />
teostuks. Kriisist väljumise strateegia nõuab seega<br />
rohkem, mitte vähem Euroopat.<br />
REPLIIK<br />
Ansip räägib aia asemel aiaaugust<br />
Kui asi puudutab näiteks<br />
Keskerakonda, siis töötab<br />
peaminister Andus Ansipi eetikakompass<br />
sirgjooneliselt<br />
ja kompromissitult. Raha küsimine<br />
Venemaalt oli tema sõnul<br />
jälestusväärne. Ansip ei pidanud<br />
koguni paljuks soovitada<br />
kapol selle juhtumi kohta<br />
rohkem infot jagada, kuigi see<br />
pole pehmelt öeldes kombeks,<br />
et peaminister kaitsepolitseile<br />
ajakirjanduse vahendusel soovitusi<br />
jagab.<br />
Kui Ansipi parteikaaslane<br />
Jaanus Rahumägi puhkas Kreeta<br />
villas, mille omanikku ta kii-<br />
ÄRILAUSE<br />
VILJA KIISLER<br />
arvamustoimetaja<br />
Kui demagoogia muutub<br />
läbivaks, siis läheb<br />
see totraks kätte.<br />
Ongi juba läinud.<br />
valt avalikkuse eest varjul hoida<br />
püüdis, siis teatas Ansip, et<br />
tema on ööbinud näiteks Hiltoni<br />
hotellis, aga ei ole osanud seda<br />
järgmisel hommikul deklareerida.<br />
Sest hotell pole ju ometi<br />
tema oma.<br />
Puhas demagoogia. Riigikogulaste<br />
soodsaid Volvo-oste<br />
kommenteerides teatas Ansip,<br />
et ega temagi Brüsselis ööbides<br />
nn letihinda maksa, soodustuste<br />
saamine on loomulik. Ehk<br />
siis rakendas taas klassikalist<br />
demagoogiavõtet, mille kohta<br />
kõnekeeles öeldakse, et rääkis<br />
aia asemel aiaaugust. Reformierakonnarahastamisskandaali<br />
asjus kasutas Ansip sedasama<br />
trikki veelgi värvikamalt: annetamine<br />
on hea, sest temagi on<br />
kirikule annetanud päris suuri<br />
summasid. Paratamatult tuli<br />
meelde, kuidas Keskerakond<br />
idarahaskandaali visalt kirikuskandaaliks<br />
nimetas.<br />
Tähelepanu kõrvalejuhtimine<br />
teravatelt probleemidelt võib<br />
ju mõne aja jooksul eesmärgi<br />
saavutada, aga kui see muutub<br />
läbivaks retooriliseks võtteks,<br />
siis läheb totraks kätte. Ongi juba<br />
läinud.
Change language