CV - Tallinna Ülikool
CV - Tallinna Ülikool
CV - Tallinna Ülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. Eesnimi: Marina<br />
2. Perekonnanimi: Kuvaitseva<br />
3. Sünniaeg: 16.11.1964<br />
4. Kontaktandmed:<br />
Telefon: 35 99231<br />
Mobiiltelefon: (+372) 56 474 722<br />
CURRICULUM VITAE<br />
E-mail: marina.kuvaitseva@narvamuuseum.ee<br />
5. Haridus (k.a täiendharidus):<br />
1980-1984 – Vladimiri linna Muusikakoledž; akadeemilise koori dirigent<br />
1984-1989 – Moskva Kultuuriakademia; rahvakoori dirigent<br />
2000-2002 – Narva Kutseõppekeskus; rahvariiete õmblemine eriala<br />
6. Erialane töökogemus:<br />
õppejõud<br />
10.11.1990-27.03.2006 – Narva Muuseum; traditsioonilise kultuurigrupi juht<br />
1990- käesoleva ajani – folklooriansambli Suprjadki juht<br />
2001-2003 – Tartu Ülikoli Narva Kolledž; tunnitasuline õppejõud<br />
2005- käesoleva ajani – <strong>Tallinna</strong> <strong>Ülikool</strong>; tunnitasuline õppejõud<br />
27.03.2006- käesoleva ajani – Narva Muuseum; teadur-folklorist<br />
2007-2009 – Narva Kutseõppekeskus; tunnitasuline õppejõud<br />
2007 – Viljandi Kultuuriakadeemia; tunnitasuline õppejõud<br />
2008 – MTÜ Eesti Pärimusmuusika keskus; tunnitasuline õppejõud<br />
2009-2010 – MTÜ Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing; tunnitasuline<br />
2010 – „Töötubade loomine – Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise I<br />
etapp“; ekspert<br />
6. Erialane enesetäiendus:<br />
1992 – Stažeerimine S-Peterburi Folkloori-Etnograafilise Keskuses<br />
1993 – Stažeerimine Moskva Folkloori-Etnograafilise Keskuses<br />
2005 – Enesetäiendus Leedu Slaavilise Traditsioonilise Keskuses
2006 – Enesetäiendus Podmoskovje Traditsioonilises Kultuuri Keskuses Istoki<br />
2008 – Enesetäiendus Kasepääs (Znamennoje (neumade) laulmine)<br />
2008 – Enesetäiendus Peterburis (Vene kujutav tarbekunst)<br />
2009 – Enesetäiendus Peterburis (Vene kujutav tarbekunst)<br />
7. Varasemad asjakohased kogemused:<br />
8. Autasud:<br />
1986-1988 – Narva Kultuurimaja Rugodiv; kontsertmeister<br />
1988-1989 – Narva Lasteaia nr 36; muusikaõpetaja<br />
2005 – Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2005. Piiriäärsete rahvaste laulupärandi<br />
kogumine, uurimine ja tutvustamine<br />
2007 – A. A. Arhangelski nimelise muusikapreemia laureaat. Eestis elavate<br />
venelaste rahvatraditsioonide kogumise eest (Vene Haridus- ja heategevusühingute Liit<br />
Eestis, Vene Föderatsiooni Peakonsulaat Narvas, Narva Vene Kaasmaalaste Ühing)<br />
töö eest<br />
2007 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, stipendium<br />
2009 – Valgetähe V klassi orden<br />
2009 – Eesti Vabariigi presidendi (Toomas Hendrik Ilves) tänu kiri koolinoortega<br />
9. Diskograafia:<br />
2002 – Piriäärsete rahvuste rahvalaulud (vene, eesti ja isuri keeles)<br />
2004 – Linnaromanss (vene ja eesti keeles, ekspeditsioonimaterjal)<br />
2009 – Peipsiveere vanausuliste vaimulikud värsid (ekspeditsioonimaterjal)<br />
2009 – Peipsiveere vanausuliste rahvalaulud (AveNue & Suprjadki,<br />
ekspeditsioonimaterjal)<br />
10. Publikatsioonid:<br />
1998 – artikkel “Suprjadki – rahvakunsti säilitajad”. Ajakiri Muuseum nr. 4<br />
2001 – raamatu osa “Venelased”. Artiklid: “Eestisse rände lühiülevaade”,<br />
“Rahvussümbolid”, “Rahvakalendri pühad”, “Vana-vene rõivastus”, “Vene rahvusköögi<br />
toiduretsepte”. Raamat “Eesti rahvastiku lillepärjas”, õppe- ja teabekogumik (107-116)<br />
2004 – artikkel “Suprjadki-20”. Venemaa Foklooriühingu ajakirjas “Vestnik”<br />
2007 – Linaprojekti töövihik
juuni 2007<br />
2007 – artikkel „70 aastat Riigi esimesele vene laulu peole”. „Narvskaja gazeta”, 7,<br />
2008 – Laulik “Kallaste vanausulised lemmiklaulud” («Любимые песни<br />
староверов Калласте»)<br />
2008 – artikkel „Esimene vene laulupidu Eestis 9. juuni 1913.a.” „Narvskaja<br />
gazeta”, 6. juuni 2008<br />
2010 – Raamat “Eesti vanausuliste toidukultuur ” («Застолица. Традиционная<br />
кухня староверов Эстонии»)<br />
11. Ekspeditsioonid:<br />
1993-2010 – Võõpsu, Ljubnitsa, Kallaste, Mustvee, Raja, Kükita, Tiheda, Kasepää,<br />
Varnja. Kokku: 20 reise<br />
12. Muud:<br />
2000 – ansambel Suprjadki on Eesti Folklooriseltsi ja Venemaa Folklooriühingu<br />
(Moskva) liikmed<br />
2004 – folklooriansamblile Suprjadki on omistatud kõrgem kategooria autentse<br />
folkloori esitamise alal (ekspertkomisjoni esimees Ingrid Rüütel)<br />
Narva, 2010