EESTI ISESEISVUSE SÜND Eestlaste kätte muutus vallavõim ning ...

EESTI ISESEISVUSE SÜND
Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon
venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt
monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja
talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris
toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha.
Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel.
Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti
ohvitserkonna. 3. III 1918 väljus Venemaa kaotajana sõjast. Sõjavägi läheb mässajate
poole üle. Tsaar loobus 1917 troonist ning võim läks ajutisele valitsusele. Nõukogudes oli
aga sotsidel väike osa (suurim esseeridel). Bolševike eeliseks oli Saksamaa ja
vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse
läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise
valitsuse poolt maha.
Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi.
Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste
kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond,
talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan
Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks. Muljet
avaldas 26.III eestlaste demonstratsioon Petrogradis ning ajutine valitsus andis järele.
30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood
Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised
andsid patiseisu kodanlike ja sotsialistlike erakondade vahel.
Suve jooksul kaldus ühiskond vasakule, enim suurendas liikmeskonda
enamlaste partei, kes tulid võimule kohalikes omavalitsustes. Novembris tulid enamlased
võimule, jaanuaris olid asutava kogu valimised, Eestis võitsid vasakpoolsed erakonnad,
valimised jäid lõpule viimata. Seega olid kõige populaarsemad parteid kõige
radikaalsemad. 1917 oli ka Eesti rahvusväeosade tekke aasta. Rahvusväeosasid
nõudsid eeskätt lätlased (Läti küti diviis, mis hiljem pooldas enamlasi). Eestis mood
väeosad aprillis-mais, enamlaste võimu alla ühendatakse need 1 . Eesti diviisiks,
komandöriks saab Laidoner. Eesti üksused ei kujunenud võitlusvõimelisteks, vastupidi
lätlastele, eelkõige suure kaadrivoolavuse pärast. Rahvusväeosade tähtsaim tulemus oli
sõdurite ja ohvitseride kodumaale naasmine. Saksa okup ajal üritas Eesti diviis enne
sakslaste tulekut võimu enda kätte võtta ning likvideeriti aprillis 1918.
Juba 1917. a suvel oli reaalne, et tekib Saksa okupatsioon, kuna Vene armee
võitlusvõimetus oli ilmne. Tekkisid lootused iseseisvuse tekkeks ja selle tunnustamiseks.
Esimene iseseisvuse-idee väljaütleja oli Jaan Tõnisson.
25.-26. 10. tulid enamlased võimule Venemaal. Tallinnas haarasid võimu juba
23. 10., kuna tähtsamates raudteesõlmedes Petrogradi ümber tuli revolutsioon varem läbi
viia. Enamlased võtsid vastu kaks dokumenti, mis tagasid neile võimu edasiseks (rahu- ja
maadekreet). Maadekreediga lepiti vaid seepärast et võimul püsida. Eestis viidi tasapisi
läbi üheparteisüsteem. Natsionaliseeriti tööstusettevõtted, pangad ja mõisad. Seati sisse
tsensuur. Mõisate baasil loodi kommuunid. Punast terrorit siiski ei eksisteerinud. Senised
võimuorganid lakkasid olemast. Aeglaselt hakkas rahva enamus pöörduma kommunistide
vastu (tänu maadekreedile ja suhtumisele iseseisvuse suhtes). Põranda alla suurutud
Maapäeval tekkis idee iseseisvus kuulutada. 28.11. 1917 kogunes Maapäev Toompeale
ning kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Konspiratsiooni eestvedaja oli J. Tõnisson.
Peale seda saadeti viimane välismaale Eesti iseseisvuse kasuks kihutustööd tegema.
Kuna Vene väed ei osutanud mingit vastupanu, liikusid sakslased 1918

veebruaris rindel ülikiiresti edasi. Ilma Tõnissoni konspiratsioonita poleks Eesti iseseisvuse
jaoks vajalikku aega saabunud. Loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik), mis
valmistus Eesti riigi väljakuulutamiseks. 23.2. kuulutati Pärnus välja iseseisvus, samal
päeval toimus Keila lahing, kust sai alguse Punaarmee. 24.2. 1918 kuulutati välja Eesti
Vabariik. Mood ajutine valitsus (pm K. Päts). Järgmisel päeval okupeerisid sakslased
Eesti (25.2. - 11.11.).
Reaalselt tekkis iseseisvus hiljem ainult Saksa okupatsiooni alal. Okupatsioon
oli jäiga terrorirežiimiga Saksa valitsus. Eesti hakati pol saksastuma – tekkis idee Balti
hertsoriigi loomiseks (Eesti, Läti ja Kuramaa), mis lõpuks loodigi koos valitsusega. Ning
hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga. Käis
vägivaldne saksastumine, toimusid pidevad rekvireerimised. Päts viidi Preisimaale
vangilaagrisse.
Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli
koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis
kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu,
mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist
taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis
maailmarevolutsiooni, seega loodeti Saksamaale tungida ning revolutsioon läbi viia.
Annuleeriti Bresti rahuleping. 19.11 anti võim ajutisele valitsusele üle. Võeti vastu otsus
sõdida Nõuk Venemaa vastu. Olukord sõjaks oli ebasoodus, ainus relvastatud jõud oli
Kaitseliit. Toimus vabatahtlik mobilisatsioon, mis kukkus läbi.
Punaarmee üritas esimest korda Narvat vallutada 22.11. Ametlikuks alguseks
loetakse 28.11, mil tungiti Narva ja vallutati. 1/3 Punaarmeest mood Eesti punased.
Narvas kuulutati välja ETK (Eesti Töörahva Kommuun). Olukord oli kriitiline. Suure osa
vabatahtlikest mood koolipoisid. Õnneks tuli eestlastele välisabi, kelleks esimeseks sai
Põhjakorpus (hilisem Loodearmee). Eesti sai abi ka Soomelt, kes saatis ka vabatahtlikke.
Ning 12.12 jõudis Briti eskaader Tallinnasse. Antant toetas jõude, kes võitlesid punaste
vastu, kuid kes ei toetanud Eesti iseseisvust. Kandev roll Eesti sõjaväes oli Laidoneril ja
Sootsil. Hakati reorganiseerima Eesti sõjaväge, ehitama soomusronge. Punaarmee tungis
peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari
lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning
organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai
selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt
kaitsesõda.
Üks põhjus, miks Eesti võitjana välja tuli oli maareform. Aprillis 1919 olid
Asutava kogu valimised. Võidu saavutasid radikaalsemad pahempoolsed parteid.
Valimistel põrus läbi Maaliit (Päts), kes ei toetanud maareformi. Mood valitsus, mida juhtis
Strandman ning Kogu juhti Rei. Vabadussõda võideti täna mais algava pealetungiga.
Eestlased suutsid sõja viia oma riigipiiridest välja. Samas ei toetanud Eesti Loodearmee
pealetungi, kuna oli selge et valgete võiduga ei tunnistataks iseseisvust. Suvel puhkes ka
landeswehri sõda, mis peeti baltisakslaste vastu. Nõuk Venemaa oli huvitatud Eestiga
rahu sõlmimiseks (5.6 saadeti ETK laiali). 31.8 1919 tegi Venemaa ametliku pakkumise.
Sept toimusid esimesed rahuläbirääkimised, siiski kardeti veel Antanti. Detsembris 1919
oldi valmis rahuläbirääkimisteks. Samal ajal käivad Narva all kaitselahingud, kuid
eestlased ei murdu.