EESTI ISESEISVUSE SÜND Eestlaste kätte muutus vallavõim ning ...

veebruaris rindel ülikiiresti edasi. Ilma Tõnissoni konspiratsioonita poleks Eesti iseseisvuse
jaoks vajalikku aega saabunud. Loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik), mis
valmistus Eesti riigi väljakuulutamiseks. 23.2. kuulutati Pärnus välja iseseisvus, samal
päeval toimus Keila lahing, kust sai alguse Punaarmee. 24.2. 1918 kuulutati välja Eesti
Vabariik. Mood ajutine valitsus (pm K. Päts). Järgmisel päeval okupeerisid sakslased
Eesti (25.2. - 11.11.).
Reaalselt tekkis iseseisvus hiljem ainult Saksa okupatsiooni alal. Okupatsioon
oli jäiga terrorirežiimiga Saksa valitsus. Eesti hakati pol saksastuma – tekkis idee Balti
hertsoriigi loomiseks (Eesti, Läti ja Kuramaa), mis lõpuks loodigi koos valitsusega. Ning
hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga. Käis
vägivaldne saksastumine, toimusid pidevad rekvireerimised. Päts viidi Preisimaale
vangilaagrisse.
Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli
koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis
kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu,
mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist
taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis
maailmarevolutsiooni, seega loodeti Saksamaale tungida ning revolutsioon läbi viia.
Annuleeriti Bresti rahuleping. 19.11 anti võim ajutisele valitsusele üle. Võeti vastu otsus
sõdida Nõuk Venemaa vastu. Olukord sõjaks oli ebasoodus, ainus relvastatud jõud oli
Kaitseliit. Toimus vabatahtlik mobilisatsioon, mis kukkus läbi.
Punaarmee üritas esimest korda Narvat vallutada 22.11. Ametlikuks alguseks
loetakse 28.11, mil tungiti Narva ja vallutati. 1/3 Punaarmeest mood Eesti punased.
Narvas kuulutati välja ETK (Eesti Töörahva Kommuun). Olukord oli kriitiline. Suure osa
vabatahtlikest mood koolipoisid. Õnneks tuli eestlastele välisabi, kelleks esimeseks sai
Põhjakorpus (hilisem Loodearmee). Eesti sai abi ka Soomelt, kes saatis ka vabatahtlikke.
Ning 12.12 jõudis Briti eskaader Tallinnasse. Antant toetas jõude, kes võitlesid punaste
vastu, kuid kes ei toetanud Eesti iseseisvust. Kandev roll Eesti sõjaväes oli Laidoneril ja
Sootsil. Hakati reorganiseerima Eesti sõjaväge, ehitama soomusronge. Punaarmee tungis
peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari
lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning
organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai
selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt
kaitsesõda.
Üks põhjus, miks Eesti võitjana välja tuli oli maareform. Aprillis 1919 olid
Asutava kogu valimised. Võidu saavutasid radikaalsemad pahempoolsed parteid.
Valimistel põrus läbi Maaliit (Päts), kes ei toetanud maareformi. Mood valitsus, mida juhtis
Strandman ning Kogu juhti Rei. Vabadussõda võideti täna mais algava pealetungiga.
Eestlased suutsid sõja viia oma riigipiiridest välja. Samas ei toetanud Eesti Loodearmee
pealetungi, kuna oli selge et valgete võiduga ei tunnistataks iseseisvust. Suvel puhkes ka
landeswehri sõda, mis peeti baltisakslaste vastu. Nõuk Venemaa oli huvitatud Eestiga
rahu sõlmimiseks (5.6 saadeti ETK laiali). 31.8 1919 tegi Venemaa ametliku pakkumise.
Sept toimusid esimesed rahuläbirääkimised, siiski kardeti veel Antanti. Detsembris 1919
oldi valmis rahuläbirääkimisteks. Samal ajal käivad Narva all kaitselahingud, kuid
eestlased ei murdu.