Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
NOORE SAVIJALAKESE<br />
SUVISED MEENUTUSED<br />
Nagu paljude eelmiste, nii ka selle suve üks tähtsündmusi tuhandete lõbusate<br />
koolinoorte jaoks oli vaieldamatult X noorte tantsupidu Lävel. Savijalakestel<br />
pole olnud kombeks sealt puududa ja ka seekord ei rikutud traditsiooni.<br />
Minu jaoks oli see esimene tantsupidu. Kuigi mu eelnev kokkupuude<br />
rahvatantsuga oli olnud üsna põgus, oli sügisel alustamine täitsa piisav, et<br />
suveks tantsud nii enam-vähem talutavalt jala sisse saada ja võimaldada endal<br />
kogeda seda tunnet, mis tekib 8000 omasuguse koolinoorega ühes taktis<br />
tantsides. Tantsupidu koos kõigi ühisproovidega kestis kokku nädal aega.<br />
Esmaspäeva lõunal kogunes Kadrioru staadionile päris kirju seltskond Csegarühmi,<br />
kellega koos kuni kolmapäevani proove tegime, seejärel pandi<br />
kõik erinevad rühmad juba Kalevi staadionil kokku.<br />
Proovides saime hirmsat vatti. Pinge oli nii tapvalt tugev, et mõned<br />
väiksema stressitaluvusega tantsijat üritasid proovidest keset päeva ära<br />
põgeneda, kuid tantsujuhi teravale silmale ei jäänud kõrgele staadioni kohale<br />
kõrguvasse pulti miski märkamata.<br />
Mitme tantsu ajaks anti meile ka põnnid (algklassi õpilased) käe otsa.<br />
Üldiselt olid nad väga tublid, vahel natuke kaklesid omavahel, aga kuna keegi<br />
püsivaid kehavigastusi ei saanud, siis võib öelda, et nad käitusid päris hästi.<br />
Selle eest, et nad nii tublid olid, sai iga meie käe otsas olnud põnn pärast<br />
pulgakommi. Mõni oli sellest üsna liigutatud, üks põnn tunnistas isegi, et sööb<br />
pulgakommi ära, aga paberi jätab mälestuseks!<br />
Kahjuks said ühel hetkel tantsupeo etendused läbi ja jäänud oli vaid<br />
lühike etteaste laulupeol. Just veidi enne meie sealset põgusat etteastet aga<br />
juhtus minuga midagi, mis jätab oma jälje kogu eluks. Puhkasin parajasti<br />
tantsuetenduste rammestust välja laulukaare ees platsil, kuulates sulnist<br />
neidudekoori, kui äkki läheneti tagantpoolt ja seoti mu silmad kinni.<br />
Algas noorte, rebase seisuses savijalakeste ristimine. Järgemööda suruti<br />
mu käte vahele hulk sulelisi ja karvaseid ja kästi öelda, kellega on tegemist. Ma<br />
ei julgenud eriti pakkudagi, kartes et äkki mõni hammustab jne. Kui aga siis<br />
silmad jälle avada lubati, selgus et tegu oli hoopis mu enda kallite<br />
tantsuansamblikaaslastega! Oh seda kergendust. Pärast seda ei tundunud ka<br />
hirmsasti lehkav, veel jäledamini maitsev ja lausa õõvastavalt välja nägev jook<br />
nii jube ja tühjendasin selle sõõmuga. Igale rebasele, kes on aastakese<br />
ansamblis tantsides vastu pidanud, kinnitati rinda savijalakeste hõbedane<br />
märk ja hetk hiljem olin ka mina lõpuks ometi ametlikult savijalakeste<br />
ridadesse vastu võetud.<br />
MARIO MARKUS HALLASTE<br />
savijalakene<br />
NOOR INSENER nr 36 / oktoober 2007<br />
KUIDAS KÕRGKOOLI SPORDIELU KUJUNDADA<br />
12.-14. oktoobril toimus Jänedal Eesti Akadeemilise Sporditäht peatoimetaja), Kunnar Karu (projektijuht),<br />
S p o r d i l i i d u s p o r d i s e m i n a r ü l i õ p i l a s t e l e j a Tõnis Jürimäe (orienteerumismängu korraldaja), Tiina<br />
üliõpilasesinduste spordielu korraldajatele. Kokku tulid Beljaeva (EASL-i peasekretär), Piret Kull (MBA), Kert<br />
tudengid üle Eesti erinevatest kõrgkoolidest. Seminari Keskpaik (Eesti parim rulluisutaja). Lisaks nendele olid<br />
põhiteemadeks olid spordi juhtimine eri tasanditel, kohal ka külalised Rootsist: David Lihv, Jessica Johanson ja<br />
ürituste korraldamise põhitõed ja suhtlemine meediaga. Anna Tanttinen, kes tutvustasid powerjogat, rootsipärast<br />
Gympa aeroobikat ja üliõpilasspordi korraldust Rootsis.<br />
Koolitust viisid läbi Ants Veetõusme (EASL-i president),<br />
Toomas Tõnise (EOK peasekretär), Tiit Lääne (ajakirja Ettekannete kuulamise kõrval mängiti võrkpalli,<br />
saalihokit, sõideti rulluiskudega ja tutvuti Jäneda<br />
ümbruskonnaga. Laupäeva õhtul lõõgastuti Jäneda hotelli<br />
tervisekeskuse saunas. Toimus veel üliõpilaste VIII<br />
suvemängude DVD esmaesitlus ja arutelu, mida teisiti teha<br />
järgmistel suvemängudel. Vaadatud filmi on üsna pea<br />
võimalik näha ka teistel tudengitel kooli filmiõhtul.<br />
KUIDAS ME SAVIDEGA TÜRGIS KÄISIME…<br />
Pärast noorte tantsupidu, 14.–22. juulil võtsid TTK oskuseks tingimisoskus. Kuulda oli, et üks õige Türgi<br />
rahvatantsuansambli Savijalakesed noored ja veidi kaupmees pidavat solvuma, kui ostja hinnaga kohe päri on.<br />
nooremad tantsijad ning nende juhendaja Piret Lett oma Samuti suutis üks meie seast poodniku nii välja vihastada, et<br />
seitse asja ja põrutasid Istanbuli rahvusvahelisele viimane ta poest lihtsalt minema ajas, kuna pakkus liiga<br />
tantsufestivalile Fomged Eestit esindama. madalat hinda tema kaubale. Tagasihoidlikule eestlasele oli<br />
Oli sume juuliõhtu, kui meid bussi pakiti ja Riia poole tingimine muidugi parajalt väsitav tegevus, aga kogemusi<br />
teele asutati, et varahommikusele Istanbuli lennule jõuda. selles vallas omandas nii mõnigi meist. Ostja saab kauba ja<br />
Esialgne elav vestlus ja naerurõkatused vaibusid mõne tunni müüja raha ja lahkutakse sõpradena. Kusjuures, väga oluline<br />
möödudes ühtlaseks nohinaks, mil igaüks unelt viimast üritas argument hinnasoodustuse saamiseks on ka see, kui<br />
võtta. Riia lennujaama jõudsime oluliselt varem kui vaja, aga ostetakse mitu asja samast poest.<br />
sinnagi jätkus tegevust. Mahajääjad olid meile kaasa andnud Lisaks teravaid elamusi pakkunud suurele turule<br />
paki, mille sisu meid järsku huvitama hakkas. Igatahes oli käisime ära Hagia Sophia moðees, mis tänapäeval<br />
hoolitsetud selle eest, et meil pikal reisil igav ei hakkaks. muuseumina tegutseb ning kuulsas kuue minaretiga Sinises<br />
Türgi võttis meid vastu lämbe ja päikselise ilmaga (õnn, moðees. Üle sai vaadatud tähtis sultaniloss - Topkapi palee.<br />
et bussides korralik konditsioneer oli). Rohelust võis kohati Avanes ka võimalus mööda Bosporuse väina laevaga Musta<br />
luubiga taga otsida, aga selle eest jagus elamusi, mida pakkus mereni sõita ja seal rannamõnusid nautida.<br />
kohalik liikluskultuur. Päris mitmel korral tundus, et bussijuhi Meil tuli osaleda festivali avarongkäigus ja anda ka<br />
jaoks ei ole foori keelav tuli ikka piisavalt punane, et selle ette kontserte. Õnneks olid need esinemised võrdlemisi<br />
seisma jääda. Samuti poleks olnud sügavamat mõtet lühikesed, mis ilmastikutingimusi arvestades ülimalt mõistlik<br />
sõiduradade märgistamisel, sest kahe sõiduraja vahel oli. Festivalil osales tantsijaid Prantsusmaalt, Lätist (3<br />
sõitmine oli liialt tavaline nähtus. Tihti näis, nagu ei suudaks rühma), Rumeeniast, Aserbaidþaanist, Kasahstanist (2<br />
temperamentsed türklased ilma omavahelise suhtlemiseta rühma), Eestist (meie) ning esindatud oli ka Türgi rahvatants.<br />
ka liikluses hakkama saada. Autojuhile, kes ette sõitis või Ajagraafikustki suudeti lõunamaalaste kohta üllatavalt hästi<br />
mingil muul põhjusel häiriva tegurina tundus, lasti lihtsalt kinni pidada.<br />
törts signaali. Ja seda ööpäev läbi. Kojusõit möödus kenasti ja taas võttis meid vastu<br />
Oli see liiklus mis ta oli, aga jõudsime õnnelikult oma kojujäänute „tiim“, kes meid ka teele saatmas oli. Igaüks sai<br />
hotelli. Kusjuures lennujaamast hotelli ja tagasi, need olid Türgis pakutud küpsistele ja saiadele kenakeseks<br />
ainsad marsruudid, millel türklasest bussijuhid ära ei suutnud vastukaaluks mõnusa soolase kiluvõileiva näpu vahele. Usun,<br />
eksida. Ülejäänud kordadel oli tavaline, et bussijuhtidel tuli et meil kõigil on sellest „Türgi nädalast“ väga palju toredaid<br />
vahepeal teed küsima minna, et seejärel ringiga õigesse mälestusi. Sai palju nalja, päikest võtta, uute ja huvitavate<br />
koht a jõu da… L õpuk s, ku i oli me te el vi imas esse inimestega kohtuda, tingimiskunsti õppida, näha kuulsaid<br />
esinemispaika, pakkus keegi välja, et me võiks kihla vedada, ehitisi ja tänu meie toredale giidile Mari- Annile ka palju uut ja<br />
kas bussijuht seekord ka ära eksib… Ja… eksiski… huvitavat Türgi kultuurist teada.<br />
Muidu oli meil tegelikult tore. Palju vaba aega ringi TIINA KOIT<br />
kõndimiseks, sõbralikud inimesed, kaunid paigad ja savijalakene<br />
parasjagu esinemisi. Avastasime peagi, et üks asjalikumaid<br />
liiklusvahendeid on Istanbulis tramm, milles konditsioneer<br />
korralikult töötab. Igatahes trammid olid seal viimase peal!<br />
Pärast igat rännakut tuli duði alla minna, sest iga väiksemgi<br />
liigutus pani higi voolama.<br />
Omamoodi huvitav oli näha pea iga nurga peal uhkemat<br />
või tagasihoidlikumat moðeed, mille minarettidest kostus<br />
teatud ajavahemiku tagant kutse palvusele.<br />
Tänavakaubandus käis täies hoos, isegi koolilapsed olid<br />
tänavail müügiosavuse salajasemaid nippe omandamas. Olgu<br />
müüdavaks kaubaks külm vesi (kulus marjaks ära) või<br />
tuvidele söödetavad viljaterad. Käisime ära suurel tohutu<br />
ajaloolise taustaga turul Grand Bazaar, mis asub kolmel<br />
ruutkilomeetril ja mille võlvide all käib vilgas<br />
kaubandustegevus. Kaupa on seinast seina - uhkest käsitööst<br />
odavate Hiina kaupadeni välja. Türgis on äärmiselt oluliseks<br />
KADRI TÕNSAU<br />
tehnoökoloogia I kursus<br />
KEVADTURNIIRI TULEMUSED<br />
TTK korraldusel toimus 10.–11. mail järjekorras 47. Riia, Vilniuse,<br />
Kotka ja <strong>Tallinna</strong> rakenduskõrgkoolide kevadturniir. Turniir on<br />
oma pikaealisuse poolest ainulaadne kõrgkoolide hulgas ja TTK<br />
vanim traditsioon spordi vallas.<br />
Seekord võisteldi korvpallis ja segasaalijalgpallis, kus väljakul oli kaks<br />
mees- ja kaks naisüliõpilast pluss väravavaht.<br />
Tulemused<br />
Korvpall<br />
I koht: <strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikakõrgkool</strong>( R.Tamm, T.Ilves, M.Aun, T.Riives,<br />
E.Pikas, A.Kravtðenko, A.Oja, A.Jõgi, M.Allik, R.Sooäär, A.Siimer)<br />
II koht: Vilniuse Ehitus-ja Disaini Kõrgkool<br />
III koht: Kotka Ametikoolitus Instituut<br />
IV koht: Riia Ehituskõrgkool<br />
Saalijalgpall<br />
I koht: Riia Ehituskõrgkool<br />
II koht: <strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikakõrgkool</strong>(A.Perkman, P-R.Kokk, K.Tubli,<br />
M.Martinson, R.Kuurmaa, M.Leigri, R. Krass, K.Liiv)<br />
III koht: Vilniuse Ehitus-ja Disaini Kõrgkool<br />
Järgmisel aastal kohtutakse Riias.<br />
nr 36 oktoober 2007<br />
<strong>9.</strong> NOVEMBER –<br />
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI<br />
A U P Ä E V<br />
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI ARENGUTEE<br />
Meil kõigil on vajalik teada enda ja oma pere lugu, oma Komisjoni materjalide põhjal tuvastas <strong>Tallinna</strong> Linnaarhiiv<br />
kooli arenguteed ning oma riigi ja rahva ajalugu. oma teatises nr 4-371369 05.0<strong>9.</strong>2007:<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikakõrgkool</strong>i ajaloo uurimuse ajendiks sai … Eelviidatud alusdokumentide alusel on tuvastatud<br />
vilistlaste kirjalik pöördumine TTK rektori poole, milles õiguslik järjepidevus, mis võimaldab pidada praeguse<br />
väljendus nende erimeelsus kõrgkooli aastapäeva daatumi <strong>Tallinna</strong> Tehnika-kõrgkooli esimeseks õiguseellaseks<br />
ENAS<br />
suhtes. Kirja ajendiks oli TTK 65. aastapäeva tähistamine <strong>Tallinna</strong> Linna Poeglaste Kommertskooli. <strong>Tallinna</strong> Linna<br />
2005. aasta detsembris. Poeglaste Kommertskooli asutamisaastaks loeti 1915.<br />
Rektor Arvi Altmäe moodustas oma käskkirjaga aastat, millal see kool alustas õppetegevust. Asutamiskomisjoni<br />
koosseisus Sirje Turta, Lembe Kaljula, Anne kuupäevaks loeti aga kokkuleppeliselt <strong>9.</strong> novembrit<br />
Joonsaar, Rein Kalep, Marina Viisileht, Helmut Pärnamägi ja uue kalendri järgi, millal <strong>Tallinna</strong> linnavalitsus (1914.<br />
Georg Ilvest. aastal) võttis vastu otsuse selle kooli asutamise kohta.<br />
Komisjoni ülesanne oli uurida TTK ajaloo järjepidevust ja<br />
täpsustada ning esitada vastavad ettepanekud. Komisjon on arvamusel, et jõudis oma tegevuses tõe<br />
Loodud komisjon seadis endale järgmised eesmärgid: jälgedele ja suutis selles veenda ka TTK nõukogu, kes kinnitas<br />
1. Avastada ja kõrvaldada mustad augud kooli arenguloos. oma istungil 12.07.2007 TTK järjepidevuse algusajaks <strong>9.</strong><br />
2. Otsida ja leida siseseoseid kooli nimede, erialade, <strong>november</strong> 1915. TTK nõukogu kinnitas TTK aupäevaks<br />
asutamise, töötamise ja likvideerimise aastaarvude <strong>9.</strong> novembri.<br />
rägastikus.<br />
3. Leida arhiivilised kinnitused komisjoni kasutuses Lugupeetud juhtkond, õppejõud, üliõpilased ja kõik<br />
olevatele kirjadele ja avaldatud materjalidele. töötajad, oleme valmis tähistama TTK 92. aastapäeva <strong>9.</strong><br />
4. Ennistada ja seadustada õiguslik järjepidevus kooli novembril 2007. aastal !!!<br />
arenguloos.<br />
Kooli arengukildudest ja ajaloolistest faktidest koorus SIRJE TURTA<br />
TTK ajalooline arenguskeem aastani 2005, kuna aastal 2006 komisjoni esimees<br />
liitus kõrgkooliga teaduskonnana endine raamatukogu juhataja<br />
Kergetööstustehnikum.<br />
27. septembril toimunud rebastepidu tõestas kõikidele esmakursuslastele, et<br />
oleme siia kooli teretulnud. Teema valik ”kolhoos” innustas meid kõiki tuhnima<br />
oma vanemate riietekapis. Riietuse meeliselementideks kujunesid kummikud<br />
koos kitlite ja pearättidega, mis andsid võimaluse tunda end tõelise<br />
kolhoosnikuna. Peopaik sobis temaatikaga hästi kokku ja lasi pidulistel end<br />
vabalt tunda. Nagu õigel peol ikka, ei puudunud ka siin mängud, mis aitasid peo<br />
käima lükata. Nalja jätkus nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele. Ka<br />
aktiivsematele leidus tegevust. Nad said oma energiat rakendada teatevõistluste<br />
ja ühel jalal hüppamise näol. Peolt ei puudunud tants ja trall, mille muutis<br />
lõbusamaks suurte ja kõrgesääreliste kummikute kandmine. Esimestele<br />
väsinutele pakkus baarinurk puhkevõimalust pehmetel diivanitel. Garderoobi<br />
olemasolu muutis õhtu mugavamaks toredad garderoobitädid ja -onud olid<br />
väga abivalmid.<br />
Ürituse muutis eriliseks just selle stiilivalik. Loodame, et nii vahva üritus koos oma<br />
stiili ja mängudega ei jää ainukeseks meie koolis.<br />
TRIIN KUKK ja ELINA PÄRGMA<br />
TD 11<br />
ERASMUS PROGRAMMIL TÄITUS<br />
20 TEGEVUSAASTAT<br />
Portugali teadus-, tehnoloogia- ja kõrgharidusministeeriumi<br />
eestvedamisel ja koostöös Euroopa Komisjoniga viidi oktoobri<br />
esimestel päevadel Lissabonis läbi Erasmus programmi 20.<br />
aastapäevale pühendatud konverents. Ürituse käigus tähistati<br />
programmi olemasolu (1987 – 2007) ja kuulutati ametlikult välja<br />
Erasmus uus faas aastateks 2007 – 2013.<br />
Kahe viimase aastakümne vältel on tudengite rahvusvaheline<br />
mobiilsus olnud üheks aluseks ühtse Euroopa kujundamisel.<br />
Konverentsi eesmärgiks oligi tunnustada ja esile tõsta programmis<br />
osalenud kõrgkoolide, töötajate, õppejõudude ja tudengite panust<br />
Euroopa arengusse.<br />
Konverentsil võeti üldjoontes kokku programmi senine kulg,<br />
toodi välja tugevad ja nõrgad küljed, samas arutleti uute võimaluste<br />
üle järgnevas faasis. Sõna said nii Euroopa Komisjoni kui<br />
programmis osalevate kõrgkoolide esindajad, ESU (Erasmus<br />
Students Union) ja ESN (Erasmus Students Network) esimehed.<br />
Toimus töögrupp, mille tulemusena tunnistati vajadust laiendada<br />
Erasmus programmi sotsiaalset mõõdet, et seeläbi kaasata<br />
mobiilsusesse ka madalama sissetulekuga/elatustasemega<br />
tudengeid.<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikakõrgkool</strong> on Erasmus programmis osalenud<br />
alates 1998/199<strong>9.</strong> õppeaastast nagu valdav osa Eesti kõrgkoole.<br />
Käesolevast õppeaastast alates on TTK-l Euroopa Komisjoni<br />
väljastatud Laiendatud Harta alusel õigus osaleda programmi uues<br />
faasis, mis kestab kuni 2013. aasta lõpuni. Erasmus programmi uus<br />
faas võimaldab tudengitel õppida väliskõrgkoolis või läbida<br />
praktika välisettevõttes. Erasmuses osalevate kõrgkoolide<br />
õppejõududel on võimalik saada toetust loengute läbiviimiseks<br />
välismaal. Programmi uue faasiga avati uks ka kõrgkoolide<br />
administratiivtöötajaile, kellel avanes võimalus end erialaselt<br />
rahvusvahelisel tasemel koolitada.<br />
VIKTORIA TOOMIK<br />
rahvusvaheliste suhete juht
2 NOOR INSENER nr 36 / oktoober 2007 NOOR INSENER nr 36 / oktoober 2007<br />
3<br />
TOOTEARENDUSVÕISTLUS<br />
FORMULA STUDENT<br />
<strong>Tallinna</strong> Tehnikaülikooli ja <strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikakõrgkool</strong>i tudengite 7-liikmeline võistkond osales 12.-<br />
15.07.2007. a Inglismaal Silverstone´is peetaval tootearendusvõistlusel Formula Student.<br />
Peamiselt masinaehituse ja transporditehnika erialade tudengitele mõeldud ning Euroopas juba kuuendat<br />
aastat järjest peetud rahvusvaheline võistlus seisneb selles, et tudengitel tuleb projekteerida ja ise valmis<br />
ehitada vormelauto ning osaleda sellega erinevatel auto suutlikkust hindavatel testvõistlustel. Olenevalt<br />
sellest kui kaugele on auto arendustöö kulgenud, jaotuvad võistkonnad klassidesse. Klassis III osalevad<br />
projekteerimisstaadiumis projektid, kus kohtunikud hindavad vormelauto virtuaalse prototüübi<br />
üldkontseptsiooni ja teatud auto sõlmede tehnilisi lahendusi nii konstruktiivse kui ka tootmise ja<br />
majandusliku külje pealt. Klassis II hindavad kohtunikud lisaks virtuaalsetele konstruktsioonimudelitele<br />
juba reaalselt, kuid osaliselt, valmisehitatud autot. Klassis I võistlemine eeldab juba täiesti valmis ja toimivat<br />
vormelautot, mis lisaks konstruktsiooni hindamisele läbib mitmeid dünaamilisi katseid: nt 150 m kiirendus,<br />
ringikatse kurvisuutlikkuse hindamiseks, sprint ja kestvussõit ringrajal. Klassis I/200 saab osaleda täiustatud<br />
klass I autoga.<br />
<strong>Tallinna</strong> TTÜ/TTK Formula Student Team osales sellel aastal klassis III, tutvustades kohtunikele oma<br />
vormelauto virtuaalset prototüüpi. Võistkonnal tuli enne võistlust koostada ja esitada auto kohta tehniline<br />
dokumentatsioon, mis kajastab auto tehnilisi lahendusi ja kirjeldab ka teatud sõlmede valmistamise<br />
tehnoloogiat ja hinnakalkulatsiooni. Võistlusel, mis toimus kuulsas ringrajakompleksis Silverstone´is, tuli<br />
võistkonnal esitada kolm presentatsiooni tutvustades auto üldkonstruktsiooni, projekteeritud sõlmede<br />
valmistamistehnoloogiat ja hinnakujundust ning projekti tervikuna. Igale presentatsioonile järgnes ligi<br />
tunniajaline detailne diskussioon kohtunikega, mis pidi välja selgitama valitud lahenduste põhjalikkust ja<br />
KUIDAS KESKKONDA SÄÄSTA?<br />
otstarbekust. Lisaks oli igal võistkonnal oma boksiala, kus sai oma projekti presenteerida kõigile<br />
huvilistele. Samuti sai jälgida vaatemängulisi klass 1 autode võistlusi ning tutvuda juba valmisautode<br />
tehniliste lahendustega ja luua kontakte erinevate ülikoolide võistkondadega.<br />
Sellel aastal osales Formula Student võistlusel 15 võistkonda klassis III, 9 võistkonda klassis II, 71<br />
võistkonda klassis I ja 10 võistkonda klassis I/200.<br />
Tihedas rahvusvahelises konkurentsis saavutas <strong>Tallinna</strong> TTÜ/TTK Formula Student Team<br />
klassis III neljanda koha, saades sellega väärtuslikku kogemust ja innustust projekti edasiarendamiseks ning<br />
osalemiseks juba järgmisel aastal valmis autoga klassis I.<br />
ARHITEKTUURITUDENGITEL<br />
ALGAS ÕPPEAASTA TÖISELT<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikakõrgkool</strong>i rakendusarhitektuuri üliõpilased ja õppejõud töötasid koos <strong>Tallinna</strong><br />
õppekava üliõpilastel algas uus õppeaasta mitme Tehnikakõrgkoo li üliõpilaste ja õppejõududega<br />
rahvusvahelise üritusega. rakendusuuringu „Linn kui elukeskkond“ raames<br />
Professor Irina Raua ja saksa inseneri Stefan <strong>Tallinna</strong> vanalinna ajalooliste uste mõõdistamisel.<br />
Polony koostöös toimus näidisõpituba arhitekti ja Nädalaga valmisid Mari-Liivia Jõerüüdi ja Kai Süda<br />
inseneri koostööst. Õpituba toimus virtua alse juhendamisel uute värvilahendustega uste joonised,<br />
loomingulise protsessina, kus arhitekti ja inseneri mille järgi on võimalik uksed renoveerida. Õpikojas<br />
koostöö tulemusel valmis jalakäijate silla eskiis. Idee osales 8 üliõpilast Kreekast Ateenast TEI Pirea'st<br />
kujun emine , konst rukts iooni de valim ine ning (nende seas kaks üliõpilast Albaaniast) ja 12 TTKst .<br />
lahendus toimus avaliku loomisprotsessina, mida sai Mõõdetavad hooned paiknesid <strong>Tallinna</strong>s Kristiine<br />
jälgida kõikides etappides. Euroopa üks tuntumaid linnaosas ja valiti kooskõlas kultuurivä ärtuste<br />
terasekonstruktoreid Stefan Polonyi on kuulus oma ametiga. Tööd tehti neljas Eesti ja Kreeka üliõpilaste<br />
intelligentsete konstruktsioonidega, mis on segagrupis. Peale selle pakkus iga üliõpilane<br />
valminud arhitekti ja inseneri koostöös. Tema töö individuaalselt välja hoone fassaadi värvilahenduse.<br />
eripäraks on esteetiliselt ilusad konstruktsioonid, Workshopi lõpetas ühisnäitus ja värvilahenduste<br />
näiteks õrnad ja elegantsed jalakäijate sillad. presentatsioon.<br />
Ül iõ pi la st el tu li õp ik oj as la he nd ad a Välistudengid ja õppejõud jäid <strong>Tallinna</strong>s<br />
lauluväljakul laulukaare kõrval paikneva rohelise veedetud ajaga väga rahule ja imetlesid meie<br />
la va (G re en st ag e) ka tu se ko ns tr uk ts io on id vanalinna, sest neil on küll säilinud ehitisi 4000 aasta<br />
põhimõtte kohaselt ehitus + skulptuur ja paigutada tagant, aga vahepealset ei ole midagi.<br />
kõlakoda ka loodusesse. Koda pidi mahutama 5 kuni Ateenas asuva Pirea tehnikakõrgkooliga on<br />
7 tuhat inimest ja selle suurus ulatus 300 kuni 400 TTK-l juba kaks aastat käinud koostöö ning<br />
ruutmeetr ini. Enne tööle asum ist käidi k a üliõpilaste ja õppejõudude ERASMUS vahetus.<br />
lauluväljakul ja tutvuti olukorraga. Õpikoja eesmärk Õpikodade läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital.<br />
oli juhendajatega läbi mõelda konstruktsioonid ja<br />
arutada Euroopa ühe tuntuma konstruktoriga oma MALLE JÜRVES<br />
ettepanekuid. Oma ideede vormistamiseks avalikkussuhete juht<br />
(maketid, joonised, videoprojektsioonid,<br />
multimeedia) oli üliõpilastel aega 2 ja pool päeva, siis<br />
oli vaja ideed juba tutvustada. Stefan Polonyi<br />
hinnangul oli kõikides kavandites huvitavaid ideid,<br />
millega saaks edasi töötada. Kuna ei olnud vaja<br />
rahanumbritest mõelda, siis ei ahistanud miski<br />
tegijate fantaasiat. Erinevaid variante oli ülesande<br />
lahendamisel 3–peita katus maastikusse,<br />
looduslikud vormid ja geomeetrilised vormid.<br />
Esitlusel viibinud <strong>Tallinna</strong> lauluväljaku juhataja<br />
Riho Rõõmus oli hämmastunud, et kahe päevaga<br />
jõuti nii põnevate tulemusteni. Üliõpilased on tema<br />
sõnul teinud tõsist tööd ideede vormistamisel ja<br />
oma täielikku favoriiti ta välja ei toonud vaid leidis, et<br />
kõik olid huvitava lahendusega. Rõõmuse sõnul peab<br />
selline ehitus olema polüfunktsionaalne, sest enam<br />
ei saa ehitada ainult üheks otstarbeks. Eestimaal on<br />
palju laululavasid, mida ei kasutata (muusikud<br />
veavad oma lava kaasa), tekib küsimus, miks?<br />
Projektidele hinnangu andmisel on otsustavad ka<br />
kõige väiksemad pisiasjad.<br />
Õppeaasta teisel nädalal sai teoks<br />
rahvusvaheline õpikoda kreeklastega. Kreeka<br />
INFOST JA EMOTSIOONIDEST PAKATAV<br />
HEUREKA REIS SOOMEMAALE<br />
Juba aastaid korraldab TTK üliõpilaste teaduslik- No or ku u ko nt se rt . Kul tu ur ik es ku se vä ik e<br />
tehniline ühing HEUREKA sügiseti oma parimatele muusikasaal oli rahvast täis, aplaus ei tahtnud pärast<br />
preemiareise. Seekord võeti sihiks Lõuna-Soome k o n t s e r t i l õ p p e d a , s e s t n o o r m e h e d<br />
linnad Helsingi, Hämeenlinna, Tampere ja Lahti. 11. demonstr eerisid tõesti professi onaalset taset.<br />
oktoobri õhtul jõudis rühm laevaga Soome lahe Laupäev kulus taas kord vaatamisväärsustele ja<br />
põhjakaldale, reede varahommikul jätkasime muuseumidele – Näsinneula vaatetorn, Tampere<br />
bussiga Hämeenlinna suunas, kus juba ootasid sealse raamatukogu moodne, küll juba ligi 20 aastat vana<br />
ametikõrgkooli ehitusosakonna õppejõud ja meie hoone, samas asuv Muumioru muuseum laia<br />
ehitusteaduskonna III kursuse tudeng Karin Lellep, ülevaatega muumide looja Tove Janssoni loomingust.<br />
kes õpib Hämeenlinnas ERASMUS üliõpilasena. Imetlesime ka kivimuuseumi eksponaate. Mõned<br />
Kohtumisel demonstreeriti ametikõrgkooli igati k ü l a s t a s i d v e e l L e n i n i m u u s e u m i ,<br />
kaasaegse ehitusfüüsika laboratooriumi seadmeid ja spionaaþimuuseumi, kuulasid kontserti Aleksandri<br />
üliõpilaste võimalusi teha katseid mitmesuguste kirikus.<br />
ehitusmaterjalidega – mõõta nende niiskussisaldust, Pühapäev a hommikup oolik kulus sõidule<br />
temperatuuri, tugevust jne. Elamusrikas oli L a h t i s s e , k u h u j õ u d e s j ä l g i s i m e<br />
ekskursioon tehnoloogia arenduskeskusesse, mis suus ahüp petr eeni ngui d suur mäel t, tutv usim e<br />
kujutab suurt, kaasaegset hoonet täis uusimaid suusamuuseumi eksponaatidega ning uskuge või<br />
tehnoloogiaimesid. mitte, mõnedel õnnestus lasta end fotografeerida<br />
Loomulikult saime ka ülevaate Hämeenlinna koos Matti Nykäneni endaga.<br />
Ametikõrgkoolist õppejõududest, üliõpilaskonnast, Pärastlõunaks jõudsime Helsingi külje alla<br />
õppekavadest, üliõpilasvahetusest jne. Siin oligi meil teaduskeskusesse HEUREKA. Ka siin kulus kaks<br />
hea võimalus Karin Lellepilt kui meie esimeselt tundi, seekord tehnikasaavutustega tutvumisele ja<br />
Hämeenlinnas õppivalt ERASMUS üliõpilaselt järele populaarteadusliku filmi vaatamisele. Helsingis,<br />
pärida, kuidas ta käsi tavalisest erinevas keskkonnas enne laevale siirdumist jõudsid mõned veel moodsa<br />
käib. Põhiliselt toimub vahetusüliõpilaste õpe inglise kunsti muuseumisse KIASMA.<br />
keeles, kuid on ka soome keele tunnid. Kuidas on Kokkuvõtteks oleks tõesti patt eeldada, et nii<br />
elu-olu korraldatud, seda saime väga lähedalt lausa lühikese ajaga suudaks inimene veelgi rohkem<br />
käega katsuda, sest Karin oli nii lahke, et viis bussitäie informatsiooni ja emotsioone endasse imeda. Tänu<br />
rahvast oma üürikorterisse, mida ta jagab õppereisi toetajatele!<br />
leedulannaga. See on tõesti hubane paik ühes ANTI HAMBURG<br />
ühekorruselistest majadest, mis asuvad koolist HEUREKA esimees<br />
lühikese jalgrattasõidu kaugusel ja mida on rajatud PEETER MAIMIK<br />
lausa kvartalitena just üliõpilaste vajadusi silmas ehitusteaduskonna dekaani abi<br />
pidades.<br />
Soome mõistes odava lõuna järel<br />
ametikõrgkooli kohvik-sööklas, mis on võrreldav<br />
TTK kohvikuga, sõitsime ekskursioonile Häme<br />
vanasse kindlusesse ja vana kalevitehase ruumidesse<br />
rajatud kaasaegsesse kultuurikeskusesse.<br />
Samal õhtul jõudsime Tamperesse. Pärast<br />
majutumist kesklinna odavas hostelis siirdus kogu<br />
rühm keskväljaku ääres paiknevasse endisesse<br />
raamatukogusse, mis nüüd on kultuuriseltside<br />
käsutuses ja kus Eesti kultuurifestivali raames toimus Üliõpilased uurimas puittala katsetamist<br />
Rakendusarhitektuuri õppekava üliõpilased<br />
käisid kevadel traditsioonilisel<br />
vaatluspraktikal – seekord Soomes, Rootsis ja<br />
Taanis. Hulgaliselt mõtlemisainet pakkuv reis<br />
sai teoks Eesti Kultuurkapitali toetusel.<br />
VAATLUSPRAKTIKA ÄRGITAS MÕTLEMA<br />
p i i r k o n d a u t o v a b a t ä n u k o r r a l i k u l e see meile ei meeldinud. Mulle ei meeldinud too idee, mis meenutab kaljusse sõitnud laeva. Hoone<br />
ühistranspordisüsteemile. Hoonete vahel ringi koht sellepärast, et seal oli liiga palju hingamisruumi külgfassaadidel on kasutatud vahva liigendusega<br />
jalutades tundus, et igaüks neist on kindlasti võrreldes tõelise keskaegse linnaga, seal puudusid eenduvaid, õhulisi päikesekaitsetahvleid, millest<br />
omaette kunstiteos, kuid minul kodust tunnet seal erinevad nurgataguse d, kuhu oleks võimalik ulatuvad välja üksikud värviliste raamidega aknad.<br />
ei tekkinud. Nii et kuigi keskonnasõbralik, siis ma peituda inimestest sumisevatest peatänavatest. Hoone oli ka seest huvitavalt lahendatud, nimelt<br />
seal elada ei tahaks. Liiga ideaalne, puhas ja Sellel kohal oli oma hõng ja elu, kuid ma arvan et rippusid erinevad kontoriruumid kookonitena<br />
Selleaastane vaatluspraktika reis viis meid läbi korralik! seda ei saa serveerida kui keskaegset linna. otsekui õhus.<br />
Soome Lõuna-Rootsi. Tee peal külastasime Alvar Meie reis oli vaatamata kõigele väga hästi Malmö ja Stockholmi uusrajoonid jätsid väga<br />
Aalto projekteeritud Paimio sanatooriumihoonet planeeritud ja sisutihe ning sealt sai palju uut ja sümpaatse mujle. Leidus palju sarnast. Silma<br />
ja Turus vastvalminud raamatukogu. Samuti saime huvitavat infot, sai palju ideid ja mõtlemisainet. torkasid kaasaegsed lahendused nii arhitektuuris<br />
ühe päeva Taanis Kopenhaagenis veeta ja sealse MAIU HIRTENTREU kui ka haljastused. Oli tunda püüet loodusläheduse<br />
arhitektuuriga tutvust teha. ja harmoonia poole.<br />
Kahtlemata oli positiivseim elamus KRISTI JÄRVIK<br />
maailmakuulsa Santiago Calatrava Turning Torso Malmös asub vaatluspraktika ajal nähtud hoonetest<br />
nägemine Malmös. Sihvakas korterelamu ei näe kõige märkimisväärsem Turning Torso. Calatrava<br />
sugugi kõhedus t tekitav välja nagu kõrged kunstiteos hakkab juba kaugelt silma ja kaugelt seda<br />
pilvelõhkujad tavaliselt, pigem mõjub graatsilise ja<br />
kergena. Nagu lühifilmist Turning Torso kohta<br />
nägime, on hoone loomisel inspiratsiooni-allikaks<br />
inimene, just pöörduv inimkeha, mida on püütud<br />
jäljendada. Võib öelda, et hoone n-ö keerdumine<br />
annab tõesti edasi inimkehale omast liikuvust.<br />
Hoonet ümbritseb veesilm, mis iseenesest on ka<br />
praktiline hoidmaks võõraid pisut eemale. Õhtusel<br />
ajal aga peegeldub fuajeest tulev valgus efektselt<br />
virvendaval veel.<br />
kuid tegelikult ei ole. Mind häirisid selle linna juures<br />
kõik pisiasjad. Kõikide majade seintelt paistsid<br />
alusmaterjalide kontuurid välja, vanadel majadel<br />
küll krohvi alt sellist asja ei tohiks paista.<br />
Minu jaoks on vanematel linnadel oma hõng,<br />
mis tekitab sellise mõnusa tunde, aga see linnake,<br />
mis oli järele tehtud, tekitas minus ainult sellise<br />
imeliku võltsi tunde.<br />
Ma ei oska öeda midagi halba meie reisi<br />
kohta, kuna kõik oli arvatavasti vajalik silmaringi<br />
avardamiseks ja inimeste vajaduste mõistmiseks.<br />
Meeldis vaadata, mida teised naaberriikides teevad<br />
ja kuidas elavad. Usun, et meil on nii mõndagi<br />
nendelt õppida ja võib-olla isegi paremini teha. Igal<br />
jjuhul ma loodan, et see näidisvanalinn jääb vaid<br />
Rootsi ja Eestisse see ei levi.<br />
LIIS VAVULSKI<br />
Jakriborg! Uus vanalinn. Kumb siis? Uus ikka.<br />
Uuselamurajoon keset põldu. Tundub tavaline, aga<br />
pole. Kui jalutada mööda <strong>Tallinna</strong> vanalinna, siis on<br />
tunda, kuidas müüridest ja seintest õhkub salapära<br />
ning peidetud ja teadaolaevat ajalugu. See teebki<br />
vanalinna eriliseks. Mitte see, kas majad on korda<br />
just vaatama peakski, sest siis saab parema<br />
ülevaate. Lähedal olles tuleb pea täiesti kuklasse<br />
ajada ja seda me tegimegi, pea hakkas ringi käima.<br />
Kahjuks ei saanud me hoonesse sisse, kuid film,<br />
mida meile näidati, andis interjöörist vähemalt<br />
mingit aimu. Enne selle nägemist oli raske ette<br />
kujutada, kuidas korterid Turning Torsos asetsevad.<br />
Häbi tunnistada, kuid enne reisi polnud mul sellest<br />
hoonest aimugi, laevas sain alles teada, et Malmös<br />
selline objekt olemas on.<br />
Samal päeval külastasime ka Jakriborgi, põllu<br />
peale ehitatud kitðilinna, kus kõik majad on<br />
ehitatud keskaegses stiilis, kuid alles paari viimase<br />
aasta jooksul. Mõne maja puhul tundus, et krohv on<br />
alles märg. Usin ehitustöö käis seal ka meie<br />
külastuse ajal. See linn tekitas minus kummalise<br />
tunde, kuidagi kõhe oli seal olla. Ma ei mõista<br />
inimesi, kes Jakriborgis elada tahavad. Tundus, et<br />
Vaadates Rootsi uuselamurajoone, saab aru, milline<br />
on arengu vahe nii tavainimese mõtteviisis, kui ka<br />
sellest lähtuvas arhitektuuris. Uuuselamute rajoon,<br />
mi s as us St oc kh ol mi ke sk li nn as va na s<br />
sadamapiirkon nas, oli tase omaette ja seda<br />
soovitaks vaatama minna nii Eesti rahamaiastel<br />
kinnisvaraarendajatel kui ka edukat ehitusfirmade<br />
juhtidel. Kogu planeering ja mitmekülgsus oli<br />
linnaosa juures see, mis muutis selle väga<br />
atraktiivseks ja ihaldusväärseks. Kogu linnaosa<br />
südameteks olid keset veevälja olev ufo-kujuline<br />
päikeseküllane platvorm ja lisaks veel huvitav<br />
takistustega voolava veega kanal, mis „tuksus”<br />
südame rütmis ning oli väga rahustav, sest liikuv vesi<br />
on alati väga atraktiivne. See on kindlasti hea näide<br />
lõpuni läbi mõeldud kinnisvaraprojektist.<br />
tehtud või mitte, vaid see tunne, et linnal on oma kellelegi ei meeldinud seal, sest kõik tahtsid üsna<br />
Meile kui arhitektuuritudengitele andis reis<br />
kindlasti hea annuse infot nii arhitektuuri kui<br />
planeerimise kohta, mida edaspidigi silmas pidada<br />
ja kasutada. Võib öeldagi, et reis kinnitas vähemalt<br />
endale veel kord, kui oluline on parema<br />
elukeskkonna kujundamisel heal ja põhjalikul<br />
planeeringul.<br />
MARGIT SOOME<br />
Jakriborg ja tema fenomen. Pean kohe ütlema, et<br />
mulle see linn ei meeldinud. Tõesti, kui seal<br />
jalutada, võib jääda mulje, et see on vanaaegne linn,<br />
Nüüd, kui paar kuud vaatluspraktikast möödunud,<br />
ongi õige aeg kirja panna mälestused sellest<br />
varasuvisest reisist. Eks meelde jäävad ikka kõige<br />
olulisemad ja muljetavaldavad sündmused,<br />
elamused, vaatamisväärsused nii heas kui ka<br />
halvemas mõttes.<br />
Esimesena meenub Turus asuv raamatukogu<br />
ja selle klaasfassad ning klaasi taga tugev vihmasadu.<br />
Meid võeti seal fantastiliselt vastu, tutvustati nii<br />
raamatukogukülastajatele avatud kohti kui ka<br />
personaliruume. Huvitav oli raamatukogu avatud<br />
planeering. See raamatukogu kohe kutsus inimesi<br />
enda ja raamatute juurde. Mõeldud oldi kõigi<br />
külastejate peale: nii suurte kui ka väikeste.<br />
Muljetavaldav oli töötajate puhkeruum. See oli<br />
väga maitsekalt sisustatud ja oli tunda, et see on<br />
rahu- ja puhkamisruum, mitte tööruum.<br />
Kõige meeldivam mälestus Malmöst on<br />
linnaosa, mis on planeeritud keskkonnasõbralikult.<br />
Just keskonnasõbralik mõtteviis tegi minu olemise<br />
nende eluhoonete vahel mugavamaks ja<br />
rõõmsamaks. Tore, et vähemalt kuskil püütakse<br />
erinevate taastuvenergia kasutamisviisi<br />
kombinatsioonidega loodust vähem kurnata ja oma<br />
huvides ära kasutada. Samuti oli meeldiv, et<br />
sealsetele elanikele oli suudetud selgeks teha, et<br />
autostumine ei ole eesmärk omaette. Nimelt on<br />
ajalugu. Tõeline vanalinn tekitab võimsa ja<br />
mõtlemapaneva mulje. Jakriborgis seda polnud.<br />
Hooned ja planeering küll üritasid jäljendada mingit<br />
linna, mis peaks keskajast pärit olema, aga<br />
ei...jällegi täiesti võlts! Ka seal ma elada ei tahaks.<br />
Kokkuvõtvalt oli tore puhkus pärast väsitavat ja<br />
pingelist kooliaastat. Kas järmine aasta uuesti<br />
vaatluspraktikale? Kindlasti!<br />
KATRE KULLER<br />
Meie reisi kroonijuv eeliks oli Malmös asuv<br />
Calatrava Turning Torso. Ma usun et see lummas<br />
meid kõiki oma võimsuse ja silmapaistvuse ning<br />
erilisusega. Torni algideeks oli inimese keha, mis on<br />
0<br />
90 keeranud. Torn ise on 54korruseline, mille<br />
ka he te is tk üm ne s al um is es ko rr us es on<br />
büroop innad ning üleval pool luksus korter id<br />
imekauni vaatega merele.<br />
Üks meis kõige negatiivsemaid tundeid<br />
tekitanud koht oli keskaegses stiilis ehitatud<br />
linnake. Ma arvan et see äratas meis just sellepärast<br />
negatiivseid tundeid, sest meie endi vanalinn on<br />
meile südamelähedane ning seal oli näha kui võltsilt<br />
too linnake oli tegelikult ehitatud. Ma usun, et kui<br />
sealses linnas elavad inimesed käiksid ära mõnes<br />
tõelises keskaegses linnas, siis nad mõistaks, miks<br />
kohe Malmösse naasta.<br />
Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin reisiga<br />
rahule. Silmaring on nüüd laiem ja eks see ju<br />
vaatluspraktika eesmärk olegi.<br />
MARILIN MÕTLEP<br />
Üheks väga huvitavaks külastatud hooneks oli uus Samas oli ka palju halbu kogemusi, mis<br />
Stockholmi Posti peakontor. Asja tegi põnevaks muidugi on samas õpetlikud. Näiteks saaks tuua<br />
maapinna kõrguste suur erinevus. Sellest tuligi keset põldu rajatud moodne vanalinn Jakriborg.<br />
Selle linna juures häiris kõige rohkem see, et kui<br />
midagi suursugust teha, siis kindlasti pidada silmas<br />
kõrget kvaliteeti. Üldiselt jättis see mulje, nagu<br />
oleksid sattunud mõne filmi võtteplatsile, selline<br />
tunne tekkis küll, sest kogu meeleolu ja üldmulje oli<br />
suhteliselt võlts, odav ja isegi kentsakas. Idee ise ei<br />
ole ju väga halb, aga teostus lonkab tugevalt.<br />
Üldiselt kokkuvõttes võib õelda, et oli väga arendav<br />
ja silmaringi laiendav reis, nägin palju uut ja<br />
huvitavat ja kindlasti ka palju õpetlikku.<br />
VEIKO VALGE<br />
Ülevaade eelmisel õppeaastal väliskõrgkoolides<br />
õppinud TTK tudengite kokkuvõtvatest muljetest.<br />
Sügissemestri tudengid said sõna ka lehe mainumbris.<br />
Pikemaid esseesid saab lugeda kodulehel.<br />
Erasmus pakub võimalust igaühele, et toime tulla, küll mitte Euroopas ja saab tutvuda uue kultuuriga. JÖRGEN SAAGO, TI 3. k olid suletud ja õpilased streikisid. Õnneks olid meie<br />
suurte rahadega, kuid ta annab võimaluse arendada Kui sa kavatsed minna Taani õppima ja sul on veel küsimusi, University of Applied Sciences, Taani kõrgkooli õppejõud väga vastutulelikud ja saime oma<br />
silmaringi, mis on hindamatu tööturul, iseseisvas arengus ja oleme alati valmis nendele vastama! Taani koolisüs teem ja hariduss üsteem erineb Eesti projektiks vajalikud materjalid ilma koolita kätte ning meid<br />
tagab tulevikus kindlasti edu! õppesüsteemist märkimisväärselt. Õhkkond taani koolides streigid otseselt ei seganudki. Ainult et meil puudus<br />
on vabam. Õppejõud on õpilastega kui sõbrad, suhtlevad ja igasug une kontak t kohali ke tudeng itega. Aga nagu<br />
KAIJO HAAVISTU, LI 3. k ALBERT STRASHNOV, LI 3. k arutavad kooli ja eluolu loengutes ja ka kohvipausidel. muinasjuttudeski lõppes ka meie õpingute seiklus hästi,<br />
University of Southern Denmark, Taani University of Southern Denmark, Taani Loengute ajal kerge näksimine või kohvijoomine on lubatud koolid hakkasid aprilli teisest poolest<br />
Elus tuleb teha valikuid. Otsustamine ei ole kerge, aga oma Minnes Taani õppima, oli põhieesmärgiks kogeda midagi uut. ja ka õppejõud teevad seda. Minu arvatates on see täiesti Uuesti tööle ning saime oma projektiga õigeaegselt valmis.<br />
valikut, veeta üks sügissemester Taani väikelinnas Odenses, Selle otsuse langetamisele kulus aega - peamiseks põhjuseks normaalne ja mugav. Kui meie kooli sööklast küsisin, kas Projektiga töötamine oli väga huvitav ja teistsugune kui<br />
pole tulnud mul kahetseda. Vastuvõtvas kõrgkoolis on oli ebakindlus…Motiveeris teadmine, et ma ei pea minema tohin kohviklaasiga minna loengusse, siis seda mulle ei kodukõrgkoolis. Töötasime esialgu neljases grupis, koos<br />
kasutusel „project based learning“ ehk moodustati üksi ning nii sai ka otsus vastu võetud. Üks väljend, mis sai lubatud. Põhjendati, et klaasid kaovad ära jmt. minuga oli veeli üks eesti tüdruk, poola neiu ja tore<br />
rahvusvahelised grupid ning neile anti reaalne projekt ruttu selgeks, on „kultuuriðokk“. Seda sai kogeda väga Õppimissüstee Taanis on minu arvates väga hästi läbi hispaanlane. Meeskonnatöö oli lõbus ja kõik toimis.<br />
reaalses firmas. Kohe sai rakendada teadmisi loengutest. mitmel erineval tasandil suheldes nii teiste välistudengite kui mõledud ja ka teostatud. Praktiliselt alati loengusse minnes Uldmulje kogu Kreekas veedetud ajast on 100% positiivne<br />
See andis väga hea kogemuse, kuidas on töötada ka kohalikega, õppetöökorralduses, tänaval liigeldes jne. on materjal kooli/õppejõu poolt välja prinditud ja õpilased ning julgeks seda katsumust kõigile soovitada. Oma silm on<br />
rahvusvahelises grupis koostööd tehes. Kodukoolist erinev Enim avaldas neist kõigist mõju õppetöökorraldus, kuna saavad seda kohe kasutada, teha sinna märkmeid ja saavad ikka kunin gas! Kreek laste muret u elu ja rahul iku<br />
oli, et loengute esimesel poolel käsitleti teooreetilist osa, sellega tuli regulaarselt kokku puutuda. Vormiks oli keskenduda kuulamisele mitte loengu sisu üles kirjutamisele. suhtumisega võib täiesti ära harjuda ja elust mõnu tunda.<br />
mi ll el e jä rg ne si d ca se -s tu dy -d , rü hm at öö d ja probleemipõhine õpe, mille eesmärk on kaasata üliõpilast Väga suur erinevus, mis mulle veel väga meeldis oli et,<br />
presentatsioonid. Kõvasti paranes esinemisoskus. Enamuses rohke m õpp eprot sessi ja s undid a ted a (ku sjuur es õppejõud enamasti loengutes vastuseid ei anna, vaid KAJA TUHKANEN, EA 3. k<br />
TRIIN AMBUR, EA 3. k ainetes tul i semestri j ooksul oman datud teadm ised õnn est unu lt) ana lüü sim a pr obl eem e an tav a ai ne proovivad meid mõtlema panna vastuse suunas aidates TEI Pirea, Kreeka<br />
Fachhochschule Technikum Kärnten/Carinthia vormistada hindeks suuliselt 15-20 minutiga. Kokku oli mul 6 vaatepunktist. Suurt rolli mängis semestri vältel kestnud küsimustega ja vihjetega. Ning ka väga hea ettvõtmine Paljud arhitektuuritudengid olid Taanis juba käinud. Meie<br />
University of Applied Sciences, Austria suulist ja 1 kirjalik eksam. Võib öelda, et kõigil õppejõududel grupiprojekt, mis oli põimitud konkreetse ettevõtte õpilastele kui ka üleüldiselt taani riigile on õpilasprojektid. valisime väljakutse – seni järele proovimata Kreeka ning<br />
Veetsin välissemestri Austrias, Kärnteni maakonnas linnas oli suur kogemustepagas, neil oli entusiasmi ja õpetati reaalsete probleemidega ja mitmesuguse tausta ning eri Projekti sisu oli lahendada mingi taani ettevõtte reaalne kolmanda kursuse kevadsemestri.<br />
nimega Spittal/Drau. Soovitan võimalikult palju ise kontakte aktuaalseid teemasid. rahvusest tudengite oskusega kasutada tunnis omandatud probleem, reaalses ettevõttes. Tehakse välisõpilastest Rahaliselt kattis Erasmus sõidukulud (lennupiletid siis) ning<br />
luua ja kohalikega lävida. Et sisseelamine valutumalt läheks, Kõige suurem kuluartikkel oli ühikaüür, mis oli 4200 EEK teadmisi. grupid ning koos juhendajatega asutakse lahendust otsima. üüri, kuid mitte oluliselt rohkem. Eesti Kultuurkapitalilt<br />
tuleks võtta osa võimalikult paljudest üritustest, kuus. Selle kattis Erasmuse stipendium ja jäi natuke ka Kõigest, mida Taanis viie kuu jooksul kogesin, võin rääkida Minu arvates on see väga hea projekt ning ka Eesti vabariigis taotlesime lisa, toetas ka kohalik omavalitsus ning perekond.<br />
ekskursioonidest, pidudest. Vanad sõbrad ju ei kao, juurde söögirahaks. Lõppkulu määrabki, mitu korda kodus käia, väga pikalt. Eesmärk läbi elada midagi uut sai selle ajaga võiks andekaid ja ideesid täis noori kasutada oma riigi Erinevus TTK-ga ehk nii palju, et asjaajamine võttis kordades<br />
võidad aga väga palju, kui uues ringkonnas uued tutvused reisimine mööda Taanit, pidude arv ja söögilaua rikkalikkus. rohkem kui täidetud, kuna omandasin uusi teadmisi, sain ettevõtete abistamisel. rohkem aega, palju tuli peale käia ja ennast meelde tuletada.<br />
soetad. Kooli tuleks suhtuda hoolimata sellest, et ainult Kuus kulus toidule umbes 1200 EEK, mis ei tähendanud uusi tuttavaid, avardasin oma silmaringi ning õppisin end Õpingud Taanis möödusid väga kiirelt ja huvitavalt. Peale Samas jällegi õppejõud ja kohalikud üliõpilased olid<br />
külalisüliõpilane. Alati kohal olles võidab alati, kõlab poliitilise ainult makaronide söömist. Minu vahetus oli edukas. paremini tundma. kooli oli seal ka pidevalt väliüritusi, peod, reisid, rahvus vastutulelikud ja abivalmid. Suhtlusringkond jäi peamiselt<br />
reklaamina, aga mis teha, vastab ju tõele. Ja kui ise vaeva ei Eesmärgid said täidetud ja saadud kogemus tuleb ainult Vastus küsimusele: kas ma jäin rahule otsusega minna toitude valmistamine ja sai ka väga palju tuttavaid ning Erasmus-inimeste ringi, seega seltskond oli võrdlemisi kirju.<br />
viitsi näha, ei viitsi teised sind ka eriti aidata. Ise peab väga kasuk s. Lisak s õping utele sain muidu gi kogem use vahetustudengina välismaale on jah. Selle tõestuseks veetsin sõppru üle kogu maailma. Jäin oma õpingutega väga rahule Palju oli poolakaid, prantslasi, hispaanlasi, tihedamad suhted<br />
palju tegema. Õppimise poole pealt soovitaks seda kooli teistsuguses kultuurikeskkonnas, samuti sõpru üle Euroopa oma põikpäisuse tõttu veel ka järgneva kevadsemestri ja soovitan kõigile minna välisriiki õppima. kujunesid islandlastega.<br />
rohkem tehnilise poole arendamiseks, see on minu ja avardasin silmaringi. Taanis. Seoses sellega, et teisel semestril kolisin uude kohta Kokkuvõtvalt hindan välisõpingute kogemust äärmiselt<br />
hinnangul seal väga tugev. Kerge ei ole, heade hinnete nimel ning mu suhtlusringkond täienes lisaks kohalike taani VIKTORIA TSERNOBRIVAJA, LI 3. k positiivselt, eelkõige isiklikust seisukohast, rahvusvaheliste<br />
tuleb kõvasti vaeva näha, kuid samas saadava hariduse tase ALESJA SEMTÐENKO & VIKTORIA KARJAKINA, tudengitega, siis sain esimesele semestrile võrdväärse HS Harz , Saksamaa õpingute kogemus on seejuures boonuseks. Erasmus, see<br />
on väga kõrge ja õppejõud on samuti väga tasemel, LI 3.k , University of Southern Denmark, Taani kogemuse võrra rikkamaks. Erasmus tudengid pidid ühe nädala varem tulema, et on võimalus tutvuda uute inimeste ja iseendaga; reisipisik;<br />
õppematerjalid niisamuti. Elamistingimused olid väga head 2006. aasta kevadel otsustasime minna Taani õppima, kuna orienteerumisnädalal osaleda. julgus minna ära ja tagasi tulla; juögus kohaneda uudsete<br />
igaühel oma tuba, kõik puhas ja korralik. Teistele soovitan meil läks Eestis natuke igavaks. Alguses oli kummaline, et PRIIT PROMANN, TI 3. k See tähe ndas saksa ke ele tunn id, eksk ursioon id, olukordadega; näha, kuulda, kogeda, naeratada...<br />
võimalusel kindlasti minna. Kuidas asi kujuneb sealsete kõik üliõpilased olid erinevatest riikidest ja suhtlesime kogu University of Southern Denmark, Taani psüholoogilised mängud. Kõige tähtsam võimalus tuttavaks<br />
tulemustega või tagasi tulles järele tegemistega sõltub ikka aeg inglise keeles. Õppejõud, administratsioon ja inimesed Õppetöö on Taanis võrreldes Eestiga erinev. Loengud saada. Kokku oli 25 inimest, 10 riikidest. Päris mõnus segu!<br />
igaühest endast. Kes tõesti tahab, saab ilusti hakkama. olid väga sõbralikud ja abivalmid. Õpetajaid kutsusime toimuvad rahvusvahelistele tudengitele inglise keeles ja Loengudel kasutatakse palju mängu, mille jooksul saab näha,<br />
eesnime järgi, tegime palju grupitöid ja väga vähe nõutav oleks vähemalt kesktaseme inglise keele oskus. kuidas see või teine protsess elus jookseb. See semester<br />
EVELI KURG, GI 3. k kirjutasime. Õppematerjal oli saadaval raamatukogust, kuid Tunnid toimuv ad tavali selt kolmes osas: 1)teoo ria andis mulle võimalust mitte ainult saksa keele teadmisi<br />
Vitus Bering Denmark University College, Taani seda polnud piisavalt palju. See oli kallis, aga samal ajal väga seletamine õppejõu poolt 2)grupitöö- lahendada tuleb mingi paremak s teha, erineva id seisuko hti arusaam ise ja<br />
Taanimaa. Muinasjutumaa. Maailmakuulsa Hans Cristian hea. Meie aga lihtsalt kopeerisime seda, nii jäi kõik materjal ülesanne 3) presentatsioon, mis toimub tavaliselt tunni vastuvõtmise oskust, vaid ka erinevaid kultuure õppida .<br />
Anderseni muinasjuttude järgi kutsutakse Taanimaad meile kätte. Taanlaste tudengite stipendium on umbes 9000 lõpus. Saan nõu anda järgmistele Erasmus tudengile: ei ole vaja<br />
muinasjutumaaks. Kõikidest muinasjutulisest hetkedest ei EEK kuus, sellepärast nemad ostavad kõik raamatud poest. Selline õppimisviis on võrreldes klassikalise loenguga palju karta esimesena tulla ja kohalike tudengitega tuttavaks<br />
saa siin kahjuks iial päris täpselt kirjutada, seda peab ise Soovitame raudselt endale laptopi osta enne ärasõitu, kuna huvitavam ja õpilane ei tüdine loengust nii kiiresti. saada, see on nii harva, kui nemad ise näitavad initsiativii, aga<br />
kogema. ilma selleta on raske. Kõik info ja materjalid jagatakse Rahalise poole pealt peaks arvestama vähemalt 5000 EEK samal ajal ka väga harva kui nendel huvi pole!!!<br />
Võtsin osa ka 3 nädala pikkusest taani keele õppe interneti läbi ning ka suhelda sõprade ja perega Eestis. kuus. Erasmus stipendium katab ainult elamise kulud, mis on Soovitaks ka reisida alati, kui võimalus on. Sest Saksamaa on<br />
programmist. Rahvusvahelises seltskonnas jääb igaveseks Arvutid on ka ülikoolis arvutiklassides, aga see on väga u 4000 EEK/kuu. Lisaks õppimisele ja reisimisele on ilus. Edu kõigele!<br />
meelde optimistlik meeleolu ja koosviibitud hetked õppes, ebamugav siis kui elate kaugel. Erasmuse tudengitel ka huvitav seltsielu. Programmi raames<br />
pidudel, kuidas me koos võrku mängisime või arutasime Eksamid olid kõik suulised, mis on väga erinev sellest, mis on kohtab väga paljude erinevate riikide tudengitega ja kindlasti MARI-LIIS VUNDER, EA 3. k<br />
eluolust oma kodumaades, käisime rannas, muuseumides. Eestis. Tuli palju ette valmistada, kui tahad saada häid leiab ka väga häid sõpru, kellega ka kunagi hiljem kohtuda ja TEI Pirea, Kreeka<br />
Meenuvad hetked, mida sõnadesse panna ei saa. hindeid. Eksamid kestavad umbes 15 minutit ja kohe peale kontakti hoida. Veel eelmise õppeaasta algul polnud mul aimugi, mis mind<br />
Omavaheline suhtlemine ja õpe toimus inglise keeles, mis selle saad tulemuse teada. Üks aine oli ka projekt, kus me Ühesõnaga võib öelda, et Erasmus programm andis ees ootab.Teadsin vaid seda et täitsin taotluse ja sain<br />
arendas keelt muinasjutulise kiirusega. Sealse kooli eripära lahendasime tootmisprobleeme reaalfirmas. Seda tehakse vähemalt mulle parema inglise keele oskuse, huvitavad Erasmuselt stipendiumi väliskõrgkooli õppima asumiseks.<br />
seisneb selles, et väga palju on projektipõhist õpet, mis rühmades, kus on umbes 5-6 inimest. See oli tõeliselt loengud, parandas mu esinemisoskust, andis juurde palju Dokumentide vormistamise käigus tuli välja, et kreeklased<br />
nõuab palju iseseisvat õppimist ja arendab suuresti huvitav. uusi sõpru ja võimaldas tundma õppida Taani kultuuri. on ikka vägagi lõunamaalaseId. Iga kirja vastus kui ka<br />
iseseisvust õppimisel kui ka oma arvamuse kujunemisel. Ehk Ühesõnaga, soovitame kõikidele minna ja ise prooviida. See igasugune informatsioon liikus teo sammul. Sinna Jõudes<br />
siis seda, mis projekti kirja sai pandud, oskaks ehk praegugi tohutult laiendab silmaringi, annab uusi sõpru terves teadsime,et meid ootab ees huvitav semester, kuna koolid<br />
une pealt öelda.
Change language