Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
päevateema toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee<br />
n MEIE ELU<br />
Kolmapäeval plaanib<br />
Eesti Koostöö Kogu anda<br />
valitsusele ja riigikogule<br />
üle 68 avalik-õigusliku ja<br />
valitsusvälise organisatsiooni<br />
koostatud harta,<br />
kus juhitakse tähelepanu<br />
sellele, mida riik vajab.<br />
Eile istusid valmiva harta<br />
koostööpartnerid pika tööpäeva<br />
21. koolis ja viimistlesid<br />
teksti, mis tuleval nädalal<br />
jõuab kõikide n-ö Eesti riigi<br />
tegevjuhtide – erakondade,<br />
valitsuse liikmete ja rahvaasemike<br />
lauale. Hartas tuuakse<br />
praegusele “ühepäevapoliitikale”<br />
tasakaaluks välja pikem<br />
perspektiiv Eesti arengust.<br />
“Ei saa enam minna edasi<br />
ilma, et vaataksime meie<br />
nüüdsete otsuste või tegemata<br />
jäävate otsuste mõju elule Eesti<br />
riigis 5, 10 või 15 aasta pärast.<br />
Tahame veel enne suvepuhkust<br />
anda kõikidele olulistele<br />
isikutele selge signaali, et<br />
hiljemalt sügisel, kohe pärast<br />
kohalikke valimisi, tuleb alustada<br />
millegi jäävama ülesehitamisega,<br />
kui see on praeguses<br />
valimissegaduses välja kukkunud,”<br />
selgitas koostöö kogu<br />
juht Peep Mühls. Harta toob<br />
välja, et riigis on praegu kõige<br />
tähtsam tegelda n-ö inimvaraga<br />
ning kõikide otsuste puhul,<br />
mis vastu võetakse, tuleb kaaluda,<br />
millist mõju need avaldavad<br />
siinsele rahvastikule.<br />
Kas võetakse tõsiselt?<br />
“Hartas pakume välja, et<br />
kohe pärast valimisi tuleb alustada<br />
laiapõhjalist diskussiooni<br />
Eesti maksupoliitika osas,<br />
et maa ei jookseks inimestest<br />
linnaleht reede, 12. juuni 2009<br />
Tahaks näha ninaotsast kaugemale<br />
Hartale on käe alla pannud 68 organisatsiooni:<br />
n Tartu ülikool, <strong>Tallinn</strong>a tehnikaülikool, <strong>Tallinn</strong>a<br />
ülikool, Eesti kunstiakadeemia, Eesti<br />
maaülikool, Eesti muusika- ja teatriakadeemia,<br />
Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti infotehnoloogia<br />
kolledž, Eesti mereakadeemia, <strong>Tallinn</strong>a<br />
tehnikakõrgkool, Tartu kõrgem kunstikool,<br />
Tartu lennukolledž, Eraülikoolide Rektorite<br />
Nõukogu, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Tööandjate<br />
Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate<br />
Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus-<br />
Kaubanduskoda, Eesti Põllumajandustootjate<br />
Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti<br />
Ametiühingute Keskliit, Eesti Vabaharidusliit,<br />
Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Lastekait-<br />
Mis on Eesti ühiskonna<br />
peamine pidur?<br />
Poliitilise koostöö puudumine.<br />
Meie probleem ongi see, et<br />
elu kulgeb keset kestvat poliitilist<br />
kriisi, kus pidevate erimeelsuste<br />
pärast on väga raske<br />
teha olulistes küsimustes<br />
mõistlikke otsuseid. Eriti hull<br />
on selles mõttes just tänavune<br />
aasta, mil on kahed valimised.<br />
Tahaks soovida erakondadele<br />
rohkem riigimehelikkust, et<br />
suuta kitsaste päevaküsimuste<br />
kõrval näha pikema vinnaga<br />
teemasid. Eesti riigi põhiprobleem<br />
ei ole mitte kaitsevõime<br />
vms, vaid see, kuidas meie piiratud<br />
inimvaraga olla võimeline<br />
pidama ülal oma riiki.<br />
Millest tuleks alustada?<br />
Kõige tähtsam on see, et siin<br />
Läänemere-äärsel kena loodusega<br />
maalapikesel elaksid jät-<br />
Koostöö asemel on süvenenud erakondade vastuolud, mis ähvardavad<br />
viia ühiskonna majanduskriisi kõrval ka sotsiaalsesse kriisi.<br />
se Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Looduskaitse<br />
Selts, Eesti Maanaiste Ühendus, Eesti<br />
Maaomavalitsuste Liit, Eesti Maksumaksjate<br />
Liit, Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud,<br />
Forseliuse Selts, Kirikute Nõukogu, Eesti Klubi,<br />
Eesti Naisettevõtjate Liit, Eesti Naisliit, Eesti<br />
Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Apteekrite<br />
Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Hambaarstide Liit,<br />
Ravimitootjate Liit, Eesti Kinnisvarafirmade<br />
Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Olümpiakomitee,<br />
Eesti Omavalitsusliitude Ühendus,<br />
Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise<br />
Ühing (endine Eesti Logistikaühing), Eesti<br />
Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Puuetega<br />
kuvalt inimesed, kes tahaksid<br />
ja suudaksid ehitada oma riiki.<br />
Peaksime endale aru andma,<br />
et ka praegu ei ehita me seda<br />
riiki siin ju mitte iseendile, vaid<br />
oma lastele. Kas aga nemad<br />
tahavad siin elada? Praegu on<br />
väljaränne negatiivne. Me peame<br />
läbi vaatama oma maksupoliitika,<br />
haridussüsteemi jne.<br />
Järgmine aasta on valimistevaba<br />
ja sobib paremini selleks,<br />
et ka erakonnad saaksid ehk<br />
jätta poliitikale omased eristumise<br />
ja vastandumise mängud<br />
mõneks ajaks tagaplaanile<br />
ning vaadata kaugemale. Selleks<br />
annamegi järgmisel nädalal<br />
valitsusele ja riigikogule üle<br />
koos ligi 70 valitsusvälise organisatsiooniga<br />
koostatud harta<br />
ettepanekud. Usun, et sellesse<br />
kirja pandu on piisavalt<br />
võimas, et hakkab ühiskonda<br />
muutma.<br />
tühjaks ja meil üldse oleks, kellele<br />
see riik edasi anda,” rääkis<br />
Mühls. Koos esinduslike sotsiaalpartnerite<br />
ja arvukate<br />
valitsusväliste organisatsioonidega,<br />
kelle hulgas on hartale<br />
alla kirjutanud ülikoolid, teaduste<br />
akadeemia, ametiühingud<br />
jms, loodetakse avaldada<br />
riigikogule ja valitsusele survet,<br />
et mõtted seekord ka tõesti<br />
teoks saama hakkaksid.<br />
“Meil on seekord sügav usk,<br />
et tekib dialoog ja seda häält<br />
võetakse kuulda,” arvas Mühls<br />
ning lisas: “Ka meie varasemaid<br />
hariduse ümberkorraldamise<br />
ettepanekuid võttis riigikogu<br />
väga tõsiselt. Sellest ju<br />
sündiski uus, üsna edumeelne<br />
ja praegu viimast lihvi saav<br />
põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.”<br />
Tõepoolest, uus seadus<br />
annab ka Linnalehe meelest<br />
oma sisult lootust, kui see<br />
nüüd ka lõplikult vastu võetakse<br />
ja leidub ressurss selle uuendused<br />
ellu viia. Oleks tore, kui<br />
sama hea saatus ootaks ees<br />
ahjusooja hartat. Tiina Kangro<br />
Inimeste Koda, Eesti Rahvakultuuri Keskseltside<br />
Liit, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Suurettevõtjate<br />
Assotsiatsioon, Eesti Tarbijakaitse<br />
Liit, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Toiduainete-<br />
ja Maatöötajate Keskliit, Eesti Õpilasesinduste<br />
Liit, Eesti Ühistegeline Liit, Eesti<br />
Üliõpilaskondade Liit, MTÜ Liikumine Eesti<br />
Lapse Eest, MTÜ Tegusad Eesti Noored, Sihtasutus<br />
Eesti Lastefond, Sillamäe Majanduse ja<br />
Juhtimise Instituut, Teenistujate Ametiliitude<br />
Keskorganisatsioon, UNICEF-i Eesti Fond, Vene<br />
Akadeemiline Selts, Välis-Eesti Ühing, Ühendus<br />
Alkoholivaba Eesti, Eesti Akadeemiline<br />
Ühistegevuse Selts<br />
n KAKS KÜSIMUST PEEP MÜHLSILE Kommentaar<br />
Sõnad küll, aga teod?<br />
Foto: Ardo Kaljuvee / Eesti Päevaleht<br />
Valgevene kirjanikul Bõkovil<br />
on üks tore novell, “Toru”<br />
nimeks, mis räägib kellestki<br />
joodikust, kes ronib koduteel jommis<br />
peaga lahtisesse drenaažitorru<br />
– seal on soojem –, jääb magama<br />
ning ärkab, kui toru on kinni keevitatud;<br />
joodik leitakse torust juba<br />
surnult. Huvitav, kuidas oleks võimalik<br />
nõustada riigikogus erakondi,<br />
kes on torusse sooja roninud<br />
ja tegelevad seal näiteks lihtlabase<br />
eelarvekärpimise asemel nõmeda<br />
venitamise või kuritegeliku pidurdamisega<br />
nagu Keskerakond praegu?<br />
Juku-Kalle Raid,<br />
ajalehe KesKus peatoimetaja<br />
Toru mis toru. Aga nagu Bõkovigi puhul, tundub, et ka selle<br />
toru otsad keevitatakse ühel päeval kinni ning siis on läbi<br />
igasugune trall.<br />
Mis aga puudutab Eesti Koostöö Kogu, tahaks kõige paremat<br />
soovida, ehkki säärased mõisted ja üleskutsed nagu<br />
“tõstma pilku veidi kaugemale” või “hindama tänaste otsuste<br />
pikaajalist mõju” võivad tähendada kurat teab mida. Ühest<br />
küljest on ju õigus – poliitikat peaks tõepoolest ajama pikalt<br />
ette mõeldes, teisalt aga on säärased sõnamoodustised niivõrd<br />
devalveerunud, et meenutavad juba seltsimees Stalini<br />
kõnet 1937. aastal tema oma nimelises valimisringkonnas<br />
Moskvas, kus diktaator arutles, kas poleks mitte targem<br />
“pidada kergesisulist kõnet kõigest ja mitte millestki”, ning<br />
ilkus, et “räägitakse, et sääraste kõnede pidajaid ei leidu ainult<br />
seal (siin osutab vunts pöidlaga üle õla, läände), vaid ka meil<br />
siin, nõukogudemaal”.<br />
Nüüdse koostöö kogu eellane, Ühiskondliku Leppe Sihtasutus<br />
pakkus meile maksumaksja raha eest vaid Andra Veidemanni,<br />
kes täiendas ennast ja tutvus materjalidega! Mida<br />
ülejäänud asutus tegi, pole õnnestunud kellelgi välja selgitada.<br />
Soovitan ka koostöö kogul sellega arvestada: mitte retoorika<br />
lõksu langeda, vaid midagi ka ära teha. Ja kui tarvis, siis<br />
valusalt või radikaalselt.
Change language