IPesindaja P.Järve kaebuse vastus - Prokuratuur

teinud mingi summa ulatuses minu eest kulutusi, mida ma peaks hüvitama. Kui Michal
väidab, et nad tegid mulle 115 000 EEK osas kampaaniat, mida ma pidanuks hüvitama, siis ta
valetab.“
Kriminaalasjas kuulati üle Reformierakonna peakontori haldusdivisjoni juht Terje Rohi ja
kampaaniajuht Annika Arras, kelle ütlustest nähtub ühiselt, et Silver Meikari kampaaniakulud
Europarlamendi valimiskampaaniaga seoses ei ole eristatavad ning nende teada ei ole keegi
neid ka kunagi eristada püüdnud; samuti ei ole neile teada, et nemad või keegi teine oleks
pidanud Silver Meikariga nende kulude hüvitamisest rääkima.
Kriminaalasjas viidi eriteadmistega isiku poolt Reformierakonna
raamatupidamisdokumentide, kampaaniaaruannete ja pearaamatu pinnalt läbi üksikasjalik
raamatupidamisandmete analüüs, tuvastamaks, millised olid 2009 Euroopa Parlamendi
valimiskampaania üldkulud Reformierakonnale, milline oli sealhulgas kulu annetustest ja kas
on võimalik eristada Silver Meikari kulutusi. Analüüsi lõppjärelduste kohaselt ei ole Silver
Meikari kulutused eristatavad – seda ennekõike põhjusel, et ei peetud kandidaadipõhist
kuluarvestust.
Ka Eesti Reformierakonna meiliserveri analüüs ei tuvastanud mingisugust suhtlust, mis
viitaks sellele, et Silver Meikar oleks pidanud mingis ulatuses nimetatud kampaaniaga seotud
kulusid erakonnale hüvitama.
Kokkuvõttes puuduvad tõendid, mis võimaldaks väita, et Silver Meikari nimelt tehtud
annetused, mis on loetletud kahtlustuses, oleks seostatavad tema kulutustega Euroopa
Parlamendi valimiskampaanial.
Kriminaalasjas kuulati tunnistajana üle XXX, kes kinnitas, et tõepoolest kohtus ta Silver
Meikariga XXX juuresolekul 02.05.2012 baaris, kus XXX sõnul Meikar hädaldas teemal, et
tal on raha vähe ning rääkis, et partei on ta unustanud, et ta ei pääsenud enam Riigikokku ja
Inimõiguste Instituudis pidi ta ainult 1000 eurot palka saama; ka tundis Meikar huvi, et mis
Kristen on tema kohta öelnud.
Samuti aga andis XXX järgmisi ütlusi: „Meikar ütles, et temal on südame peal üks lugu ja
rääkis, et ta ei tea, mis ta oma murega teeb ja küsis minu käest nõu. Nimelt rääkis ta, et tema
on teinud varjatud annetusi, Kristen ja veel keegi on talle andnud varjatud päritoluga raha,
mille päritolu ta ei tea (mulle jäi tema jutust mulje, et raha oli talle antud kuskil 5-6 aastat
tagasi, kuidagi tuli niimoodi jutust välja, võib-olla sellepärast, et ta rääkis oma nooruspõlve
rumalustest). Michali ja kellegi teise poolt antud raha summat ta ei maininud, vaid ütles, et
talle anti suur summa raha. Samuti ei rääkinud ta, mitu korda talle raha anti. Ta rääkis
lihtsalt, et tema on viinud „musta raha“ erakonna kassasse. Tema põhiline jutt käis selle
ümber, et kas pöörduda ajakirjandusse või ei ning et erakond ei ole enam endine, mis ta oli
varem. Mina talle ütlesin, et käitugu Meikar oma südametunnistuse järgi, samuti ütlesin, et
tegemist on tõsise süüdistusega. Minu jaoks oli üllatus see, et Meikar minuga üldse sellisel
teemal rääkis, kuna me ei olnud mingid head tuttavad.“
Kokkusaamise aja ja Reformierakonna „mustast rahastamisest“ rääkimise osas langevad XXX
ütlused kokku Silver Meikari ja XXX ütlustega.
Rohkem sisulisi tõendeid käesoleva kuriteoepisoodi kohta koguda ei õnnestunud. Seda, kas,
millistel asjaoludel ja millal Kristen Michal Silver Meikarile 2009. või 2010.a helistada võis,
tuvastada ei ole võimalik. KrMS näeb küll §-s 117 ette toimingu, mille abil saaks tõendite
hulka lisada telefonikõnede eristuse, kuid kuna andmete kogumine elektroonilise side võrgu
operaatorilt üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite kohta
selleks, et teha kindlaks sõnumi edastamise fakt, kestus, viis ja vorm ning edastaja või
vastuvõtja isikuandmed ja asukoht, on jälitustoiming, siis seda antud juhul teha ei saaks.
17