27.05.2013 Views

IPesindaja P.Järve kaebuse vastus - Prokuratuur

IPesindaja P.Järve kaebuse vastus - Prokuratuur

IPesindaja P.Järve kaebuse vastus - Prokuratuur

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

veenvalt kummutama 9 . Riigikohtu otsustes kajastuvatest printsiipidest tuleb juhinduda ka<br />

käesoleval juhul. Nii on Riigikohus leidnud 19.10.2004 lahendis nr 3-1-1-94-04 järgmist:<br />

„situatsioonides, kus on ainult nö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega<br />

arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning<br />

mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et<br />

kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke,<br />

mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e<br />

teisisõnu - hinnata argumente kogumis. Üksik tõend tuleb koos teiste teada olevate<br />

asjaoludega paigutada nö üldhinnangusse. /…/ Alles kogu tõendusliku baasi alusel saab<br />

otsustada selle üle, kas isik on süüdi või mitte. 10 “ Kõnealusel juhtumil leidis Riigikohus, et<br />

kui ühe isiku ütluste näol on tegemist ainukese süüstava tõendiga, tuleb eriti hoolikalt arvesse<br />

võtta kõik motiivid, miks võib konkreetne isik anda süüstavaid ütlusi; motiivid peavad olema<br />

konkreetses kriminaalasjas mõistusepäraselt asjakohased - põhjendus ei pea ulatuma kõige<br />

kaugemate tõenäoliste ning abstraktsemate võimalusteni, mis on juba oma olemuselt<br />

ümberlükkamatud.<br />

Analoogses olukorras teises kriminaalasjas nr 3-1-1-21-09 rõhutas Riigikohus, et<br />

kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo<br />

põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks ning isegi ütluste järjekindlus ei välista<br />

automaatselt eksimisvõimalusi kuriteosündmuse erinevate asjaolude tajumisel ja seega ka<br />

ütluste kontrollimise vajadust. Kohus rõhutas, et konkreetses kriminaalasjas aktualiseerus<br />

eksimisvõimaluse kahtlus eriti seetõttu, et kuriteost hilinenud teavitamine välistas<br />

nõuetekohase äratundmiseks esitamise ja tegi järgmise etteheite: „Esiteks ei ole kohtud<br />

piisava põhjalikkusega käsitlenud selle asjaolu tähendust käesoleva kriminaalasja uurimisele,<br />

et kannatanu teavitas politseid tema suhtes asetleidnud ründest pooleteise kuu pikkuse<br />

viivitusega.“ 11<br />

Kolmandal „üks ühe vastu“ juhtumil märkis kolleegium otsuses nr 3-1-1-109-10, et kuigi<br />

süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, on senises Riigikohtu praktikas<br />

ka järjekindlalt rõhutatud, et vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse<br />

põhjendamine peab olema selline, et siseveendumuse kujunemine oleks lugejale eriti selgesti<br />

jälgitav kõik selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlused veenvalt kummutatud.<br />

Riigikohus tõi võimalike kannatanu usaldusväärsust mõjutavate asjaoludena esile muuhulgas<br />

nii mitmekuuse hilinemisega kuriteost teavitamist kui ka isiklikku vastuolulist suhet<br />

kahtlustatavaga. 12<br />

Sarnaseid seisukohti on Riigikohus väljendanud ka otsuses nr 3-1-1-87-11, olles tuvastanud<br />

olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes. Kohus<br />

märgib, et sellisel juhul tuleb eriti hoolikalt kontrollida tõendiallika usaldusväärsust<br />

kindlustamaks KrMS §-s 61 sätestatud tõendamise üldnõuete täitmine, ning mõistab üheselt<br />

hukka tõendite valikulise hindamise, kuna sellega eiratakse KrMS § 61 lg 2 nõudeid, mille<br />

kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis: „Nii on maakohus A. Loginsi süüdimõistmisel<br />

tuginenud üksnes kannatanu A. R.-i ütlustele, hindamata nende riimuvust muude<br />

tõenditega./…/ Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatuga tuleb kriminaalmenetluses tõusetunud<br />

kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.“ 13<br />

KrMS §-st 61 tulenevalt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb<br />

hinnata kogumis. Nimetatud sättest ja eelnevatest Riigikohtu lahendites kajastatud<br />

9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-87-11 09.11.2011<br />

10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-94-04 19.10.2004<br />

11 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222516554 07.05.2009<br />

12 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-109-10 18.02.2011<br />

13 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-87-11 09.11.2011<br />

27

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!