Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
INFOLEHT<br />
<strong>august</strong> 2010<br />
Äikesetormid segasid raudtee tööd<br />
8<br />
. ja 14. <strong>august</strong>il kõikjal <strong>Eesti</strong>s<br />
möllanud äikesetormid ja nende<br />
järelmõjud häirisid <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
infrastruktuuril rongiliiklust,<br />
liiklusjuhtimist ja raudteeülesõitude<br />
tööd.<br />
Tormi raudteele langetatud<br />
puude või katkenud el<strong>ek</strong>trivarustuse<br />
tõttu seiskus mitmel pool lühiajaliselt<br />
rongiliiklus, mis tõi reisirongidele<br />
kaasa hilinemisi ja<br />
jättis kaubarongid jaamateedele<br />
ootele.<br />
Häired el<strong>ek</strong>trivarustuses segasid<br />
paljudes kohtades ka raudteeülesõitude<br />
tööd nii tormide järel kui ka<br />
järgnevatel päevadel, sest <strong>Eesti</strong> Energia<br />
tegi tormikahjude kõrvaldamis<strong>ek</strong>s<br />
el<strong>ek</strong>trikatkestusi, mis vahetult mõjutas<br />
ka ülesõitude signalisatsioonisüsteemide<br />
tööd.<br />
Ülemistele tuleb ajutine ümbersõit<br />
Algab Ülemiste liiklussõlme ulatusliku<br />
ümberehituse järgmine<br />
järk, 19. juulil sõlmis Tallin na linn<br />
lepingu ajutise raudteeümbersõidu<br />
ehitus<strong>ek</strong>s.<br />
Suurproj<strong>ek</strong>ti “Ülemiste liik lussõlme<br />
r<strong>ek</strong>onstrueerimine Tal linnas” käigus<br />
allkirjastas Tal linna kommunaalamet<br />
raudtee ümbersõidu rajamis<strong>ek</strong>s ehituse<br />
töövõtulepingu Teede Proj<strong>ek</strong>tijuhtimise<br />
Aktsiaseltsi ning ühispakkujate<br />
Nordecon Infra Akt siaseltsi ja<br />
Oy VR-Rata Ab <strong>Eesti</strong> filiaaliga.<br />
Ülemiste liiklus sõlme ajutise<br />
raudteeümbersõi du ehituse kogu-<br />
Pealinn kavandab kuni kah<strong>ek</strong>ilomeetrist tunnelit<br />
Tallinn kavandab oma strateegias<br />
aastani 2030 Põhja-Tallinna<br />
niinimetatud Põhjaväila edelasuunalisele<br />
harule pikka tunnelit<br />
kas raudte<strong>ek</strong>oridori või Telliskivi<br />
tänava alla.<br />
maksumus on 45,1 miljonit krooni<br />
ja tööde lõpetamise tähtaeg 22. juuni<br />
2011.<br />
Tallinna ja Nordecon Infra vahel sõlmitud<br />
kokkuleppe järgi lubab viimane<br />
koos soomlaste kohaliku esindusega<br />
rajada kümne kuuga Ülemiste ümbersõiduraudtee,<br />
kirjutab Äripäev.<br />
Ümbersõiduraudteede rajamine on<br />
ettevalmistav töö Järvevana teed ja<br />
Peterburi maanteed ühendava autotunneli<br />
ning kergliiklustunnelite ehitus<strong>ek</strong>s.<br />
“Tööde esimene järk algab <strong>august</strong>i<br />
keskel ja kestab novembri keskpaigani,”<br />
selgitas Nordecon Infa ASi<br />
Tunneli pikkus<strong>ek</strong>s kujun<strong>ek</strong>s poolteist<br />
kuni kaks kilomeetrit ja tunnelisse<br />
võiks suunduda ka osa praegusest<br />
Põhjaväilast ehk Ahtri tänavast, selgus<br />
<strong>august</strong>i algul Tallinna linnavalitsusest<br />
volikokku läinud dokumendist.<br />
proj<strong>ek</strong>tijuht Alvar Kraut. “Sügisel teeme<br />
mullatöid, ehitame raudtee muldkeha,<br />
ajutised raudteed, kontaktliini<br />
ning side ja automaatika.”<br />
Krauti sõnul jätkuvad tööd järgmisel<br />
kevadel, mil taastatakse kontaktliin,<br />
side ja automaatika pearaudteel<br />
ning demonteeritakse ja utiliseeritakse<br />
ajutine raudtee.<br />
Ülemiste ümbersõidul rajatakse<br />
kaks 1038 m pikkust paralleelset<br />
ajutist raudteeharu sell<strong>ek</strong>s, et ehitada<br />
põhiraudtee alt läbi uus autotunnel,<br />
mis valmib eeloleval talvel kahe<br />
raudtee ehitusjärgu vahel.<br />
Oluliste obj<strong>ek</strong>tidena loetleb strateegia<br />
veel lisaks Ülemiste liiklussõlmele<br />
Sitsi mäe liiklussõlme koos raudteeviaduktiga<br />
ning Paldiski maantee<br />
ja Humala tänava, Haabersti ja Russalka<br />
eritasandilisi ristmikke.
2 <strong>august</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Suvel käib hoogne<br />
umbrohutõrje<br />
Juba paar kuud võitleb <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
liinidel umbrohuga spetsiaalne<br />
mürki pihustav dresiin. Kuigi põllumajandusameti<br />
kinnitusel pole mürk<br />
tervisele ohtlik, ei soovita <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
tõrje ajal rööbasteede vahetus läheduses<br />
viibida.<br />
EVR Infra Lääne teejaoskonna inseneri<br />
Rain Tamme sõnul tuleb umbrohtu<br />
mürgitada, sest umbrohujuured<br />
koguvad enda ümber mulda, seetõttu<br />
ei lase killustik rööbastee all<br />
enam vett läbi.<br />
Et kaheaastane kangem mürk on<br />
nüüd keelatud, piserdatakse igal suvel<br />
rööbastele levinud taimemürki<br />
Roundup Gold, mida loetakse ohutuks<br />
mürgiks ja mis imendub kohe<br />
taimedesse.<br />
Kuigi mürgitatud alal võib jalutada<br />
juba paari tunni möödudes, ei<br />
soovita raudteefirma võimalusel rohusööjaid<br />
raudtee äärde lasta ning<br />
ka inimestel ei tasuks peatustesse<br />
või ül<strong>ek</strong>äikudele uudistama jääda.<br />
Betooni ülesõit<br />
saab viadukti<br />
Tartu linnavalitsus võttis <strong>august</strong>i algul<br />
vastu Betooni tänava raudteeülesõi<br />
dukoha detailplaneeringu ja<br />
paneb selle kuu keskel välja linnarahvale<br />
tutvuda.<br />
Planeering näeb ette kolme ringristmiku<br />
rajamist, millega on kavandatud<br />
kolme raudteeviadukti ja ühe<br />
kergliiklustee viadukti ehitus. Jalakäijate<br />
ja jalgratturite muga vuse ja<br />
ohutuse tagamis<strong>ek</strong>s on plaanitaval<br />
alal kahele poole tänavat ette näh tud<br />
kergliiklusteed.<br />
Planeeringu eesmärk on kõrvaldada<br />
võimalik kokkupõr keoht raudtee ja<br />
maantee samatasandilistel lõikumistel<br />
Betooni tänava ülesõidu juures.<br />
Detailplaneeringu avalik väljapan<strong>ek</strong><br />
linnaplaneerimise ja maakorralduse<br />
osakonna fua jees Ra<strong>ek</strong>oja plats<br />
3 kestab 30. <strong>august</strong>ini.<br />
Koidulas kerkivad<br />
üha uued hooned<br />
Miljard krooni maksva piirijaama<br />
lõpliku valmimiseni läheb<br />
siiski veel umbes aasta, selgitas<br />
välja <strong>Eesti</strong> Päevaleht.<br />
Riigi Kinnisvara on jõudnud Koidula<br />
uue raudtee piirijaama ehitustöödel<br />
juba niivõrd kaugele, et valmis<br />
on saanud suurem osa raudteest<br />
ning mingil kujul on alanud kõikide<br />
rajatavate hoonete ehitustööd.<br />
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) Koidula<br />
proj<strong>ek</strong>ti dir<strong>ek</strong>tor Urmas Leinfeld<br />
ütles, et tööde lõpetamiseni jääb praeguse<br />
seisuga ligi aasta, mistõttu pooleliolevaid<br />
töid on küll ja küll. “Päris<br />
valmis pole meil seal veel ükski asi ja<br />
kõik on töös, aga silmaga vaadates<br />
on jaamas valmis kõik kümme raudtee<br />
haruteed,” lausus ta.<br />
Nii näit<strong>ek</strong>s on praegu Koidulas kib<strong>ek</strong>iired<br />
ajad teerullimeestel ja teistel<br />
asfaldipaigaldajatel, kes rajavad<br />
raudtee kõrvale kilomeetreid uut<br />
teed. Samuti on pooleli kõikide hoonete<br />
ehitused.<br />
Koidula raudtee piirijaama rajatakse<br />
kolm suuremat hoonet: kolm<strong>ek</strong>orruseline<br />
ja 3100 ruutmeetri suurune<br />
jaama- ja büroohoone, kah<strong>ek</strong>orruseline<br />
ja 1400-ruutmeetrine tollija<br />
veterinaarkontrolli hoone ning<br />
1000-ruutmeetrine vedurite ja vagunite<br />
tehnohooldepunkt. Hooned peaksid<br />
valmima tuleva aasta maiks.<br />
Samal ajal peaksid Koidulas kibe-<br />
Augustis valitsuse heakskiidu<br />
saanud raudteeseaduse muudatused<br />
reguleerivad Euroopa Liidu<br />
piires liikuvate raudteetöötajate<br />
töö- ja puhkeaja tingimusi. Eelnõu<br />
jõustudes viiakse <strong>Eesti</strong> õigusaktid<br />
kooskõlla Euroopa Liidu dir<strong>ek</strong>tiiviga. <br />
kiired hetked kätte jõudma ka raudteepaigaldajatel.<br />
Nimelt on Leinfeldi<br />
sõnul sellesse aega kavandatud Tartu–Petseri<br />
raudteeharu ühendamine<br />
Koidula uue jaamaga.<br />
Sell<strong>ek</strong>s et raudteeliiklus ühendamise<br />
ajaks <strong>Eesti</strong> ja Venemaa vahel<br />
allpool Peipsi järve ei katk<strong>ek</strong>s, suunatakse<br />
rongid mitmesajakilomeetrisele<br />
ümbersõidule Tartust Valga ja<br />
Võru kaudu Koidulasse. „Demonteeritakse<br />
kuus kilomeetrit praegust<br />
Tartu–Petseri raudteed. Seejärel<br />
ühendatakse uus ja vana raudteeliin<br />
omavahel ära ja alles siis hakkavad<br />
rongid Tartust Petseri suunas läbi<br />
uue piirijaama käima,” selgitas<br />
Leinfeld.<br />
Selline Valga kaudu ümbersõit<br />
peaks vältama kolm-neli nädalat.<br />
Augustis on Koidulas algamas ka<br />
viimase suurema obj<strong>ek</strong>ti ehitustööd.<br />
Nimelt ehitavad ning proj<strong>ek</strong>teerivad<br />
AS Harju Ehitus, AS Eltron, Nuctech<br />
Company Limited ja Nuctech Warsaw<br />
Company Limited Koidula piirijaama<br />
rongide röntgenikompl<strong>ek</strong>si, mille<br />
maksumus on ligi 50 miljonit krooni.<br />
“Kui röntgenikompl<strong>ek</strong>s 2011. aasta<br />
suvel valmib, saab riik oma käsutusse<br />
kõige uudsemal tehnoloogial<br />
põhinevad seadmed ja kaubarongid<br />
paistavad Euroopa Liidu välispiiril<br />
sõna otseses mõttes läbi,” lausus<br />
Leinfeld.<br />
Seadus viiakse kooskõlla dir<strong>ek</strong>tiiviga<br />
<strong>Eesti</strong> raudteetöötajate töö- ja puhkeaja<br />
tingimused pärast eelnõu jõustumist<br />
ei muutu, sest <strong>Eesti</strong>l puudub<br />
dir<strong>ek</strong>tiivi reguleerimisalasse kuuluv<br />
piiriülene raudteeühendus.<br />
Euroopa Komisjon on algatanud <strong>Eesti</strong><br />
suhtes rikkumismenetluse dir<strong>ek</strong>tiivi<br />
mitteõigeaegse ülevõtmise tõttu.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Kaubaveomahud<br />
püsivad kasvus<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> infrastruktuuril<br />
veeti aasta esimese seitsme<br />
kuuga 16,49 miljonit tonni kaupu,<br />
mida on eelmise aasta sama ajaga<br />
võrreldes 16% rohkem.<br />
Juunikuu kaubaveomahuks kujunes<br />
2,24 miljonit tonni, mida oli üle<br />
Valgevene veab <strong>august</strong>i keskpaigaks<br />
läbi <strong>Eesti</strong> sisse jämedalt<br />
80 000 tonni toornaftat. Varem<br />
veeti Venezuelast lähetatud<br />
naftakogused kohale Ukraina<br />
kaudu.<br />
Novopolotskis asuv naftatöötlemis-<br />
<strong>august</strong> 2010 3<br />
13,3% rohkem kui läinud aasta samal<br />
ajal. Kuu mahust 1,59 miljonit<br />
tonni moodustasid tavapäraselt nafta<br />
ja naftasaadused. Transiitvedude<br />
osa oli 1,84 miljonit. Selle aasta juunis<br />
veeti <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> infrastruktuuril<br />
2,16 miljonit tonni kaupu.<br />
Nafta liigub Valgevenesse<br />
tehas Naftan sai esimese <strong>Eesti</strong> kaudu<br />
veetud rongi kätte juuli lõpul, vahendas<br />
Valgevene portaal ctv.by.<br />
Naftarongi <strong>Eesti</strong>t läbiv te<strong>ek</strong>ond on<br />
850 kilomeetrit pikk, mis on 200 kilomeetrit<br />
lühem kui transiidite<strong>ek</strong>ond<br />
läbi Ukraina.<br />
Leedu sihib naabri naftavedusid<br />
Leedu näeb võimalusi saada Valgevene<br />
ja Venezuela vahelisest<br />
kaubandusest suuremat kasu, kuid<br />
panustada tuleb pikaajalistesse lepingutesse,<br />
kirjutab nädalaleht<br />
Veidas.<br />
Et Valgevene otsustas importida<br />
Venezuela toornaftat läbi Tallinna,<br />
t<strong>ek</strong>ib küsimus, kas Leedu riigile kuuluvat<br />
naftaterminali Klaipedos Nafta<br />
laiendada on mõtt<strong>ek</strong>as, arutleb väljaanne.<br />
Klaipeda sadama tegevjuhi<br />
Eugenijus Gentvilase sõnul pole mõtet<br />
investeerida lühikeste lepingute nimel,<br />
vaid panustada tuleb pikaajalistesse<br />
lepingutesse. “Klaipeda on lähim<br />
sadam Mazõri ja Novopolotski rafineerimistehastele,<br />
seega ol<strong>ek</strong>s mõtt<strong>ek</strong>as<br />
Valgevenel siitkaudu vedada,” selgitas<br />
ta. “Klaipedos Nafta peaks sellisel juhul<br />
olema kindel, et tegemist ei ole<br />
vaid kolme tankeriga.”<br />
Läti trasnpordiministri Eligijus<br />
Masiulise sõnul on Venezuela ja<br />
Valgevene kaubavahetus aktiivne<br />
ning osa sellest liigub läbi Klaipeda<br />
sadama.<br />
Samuti plaanivad Leedu ja Valgevene<br />
arendada Vilniuse ja Minski vahelist<br />
kiirrongiühendust.<br />
Maist pärineva info järgi on Venezuela<br />
nafta importimis<strong>ek</strong>s Valgevenesse<br />
läbi Leedu ainuke takistus tehnilised<br />
piirangud, mille kaotamis<strong>ek</strong>s<br />
peaks Klaipedos Nafta tegema täiendavaid<br />
investeeringuid.<br />
Juuli lõpus saabus Muuga sadamasse<br />
tanker Venezuelast pärit toornaftaga,<br />
mis veetakse raudteitsi edasi<br />
Valgevenesse.<br />
Rahvusvaheliste uudist<strong>ek</strong>analite<br />
andmeil oli Valgevene tarb<strong>ek</strong>s Muugale<br />
saabuva nafta kogus 80 000 tonni.<br />
Kütuse import Valgevenesse <strong>Eesti</strong><br />
kaudu on tavatu, varem on Muuga<br />
sadamat läbinud Valgevenest <strong>ek</strong>sporditav<br />
kütus.<br />
Terminali planeeringut<br />
seisisl väljapan<strong>ek</strong>ul<br />
Muuga sadamasse kavandatava vedelgaasi<br />
(LPG) ümberlaadimisterminali<br />
detailplaneeringu avalik väljapan<strong>ek</strong><br />
kestis <strong>august</strong>i keskpaigani.<br />
Detailplaneering hõlmab Muuga<br />
sadama idaosas asuvaid Klaukse 1,<br />
Vahetusmaa 2, Nuudi tee, Nuudi tee<br />
75 raudteed, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga<br />
sadam 3r kinnistut ning nende<br />
lähiala. Planeeringuala suurus on<br />
21,5 h<strong>ek</strong>tarit.<br />
Planeeringu eesmärk on muuta<br />
kinnistute sihtotstarvet, selgitada<br />
välja ehitusõiguse ulatus ja hoonestustingimused,<br />
vedelgaasiterminali<br />
ning vedelgaasiterminali ja eelnevalt<br />
planeeritud sadamakai vahelise torujuhtme<br />
rajamise võimalused.<br />
Muuga raudteejaama ja söeterminali<br />
vahel asuvale tootmismaa sihtotstarbega<br />
Klaukse 1 kinnistule antakse<br />
ehitusõigus tootmis- ja laomajanduse<br />
rajamis<strong>ek</strong>s. Samuti lahendatakse<br />
liiklus, tehnotrassidega varustatus<br />
ja ühendus kaiga.<br />
Varasema teabe järgi plaanib Muuga<br />
sadama territooriumile vedelgaasiterminali<br />
AS Nord Gas, mis kavandab<br />
samasugust terminali ka Sillamäele.<br />
Terminali proj<strong>ek</strong>teerimismaht on<br />
100 000 kuupmeetrit, aastas hakkaks<br />
seda läbima hinnanguliselt 800<br />
000 kuupmeetrit vedelgaasi.<br />
Tarnepartnereid otsib ettevõte Venemaalt,<br />
Kasahstanist ja Alžeeriast,<br />
umbes kolmveerand mahust veetaks<br />
esialgse kava järgi <strong>Eesti</strong>sse mööda<br />
raudteed.<br />
Nord Gas kuulub ettevõttele OÜ<br />
Letofin Trading, millest poole omanik<br />
on Jüri Mõis, teised osanikud on<br />
Leonid Eivin ja Mark Eivin.<br />
Vene raudteevedu<br />
kallineb<br />
Alates uuest aastast hakka vad Venemaal<br />
raudteeveod igal järgneval<br />
aastal suurenema ligi kümnendiku<br />
jagu, tea tas Logistics Finland.<br />
Venemaa majandusmi nisteeriumi<br />
sõnul kerki vad raudteeveo tariifid<br />
Venemaal 2011. aastal 8%, 2012.<br />
aastal 7,4% ja 2013. aastal 6,4%.<br />
Põhjus on pal juski Vene <strong>Raudtee</strong><br />
kahjud. <strong>Raudtee</strong>firma paneb müüki<br />
oma 30 tütarettevõtet. Fir ma kavatseb<br />
tõsta pakkumishinda 37,13<br />
miljar dit kroonilt 41,18 miljardile<br />
kroonile.
4 <strong>august</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
El<strong>ek</strong>triraudtee sõlmis rongihankelepingu<br />
AS El<strong>ek</strong>triraudtee ja Stadler<br />
Bussnang AG allkirjastasid<br />
3. <strong>august</strong>il reisirongide hankelepingu,<br />
mille kohaselt saabub aastatel<br />
2013-2014 <strong>Eesti</strong>sse 18<br />
el<strong>ek</strong>tri- ja 20 diiseltoitega reisirongi.<br />
<strong>Eesti</strong> ostab uued rongid Šveitsi<br />
tootjalt Stadler Rail. Firma ja<br />
omaniku taustast kirjutab Postimehes<br />
Šveitsi ajakirjanik ja ajaloolane<br />
Kaspar Näf.<br />
Aprilli algul otsustas <strong>Eesti</strong> esimest<br />
korda pärast Nõukogude Liidu lagunemist<br />
uusi ronge tellida. Vasttellitud rongid<br />
hakkavad raudteesõitjaid teenindama<br />
alates 2013. aastast. Konkursi<br />
võitja, Šveitsi rongitehas Stadler Rail<br />
on väike, ent tõusev rongiehitaja.<br />
Šveits on tuntud oma tiheda raudteevõrgustiku<br />
ja hästi toimiva rongiliikluse<br />
poolest.<br />
Šveitsi rongid teenindavad peaaegu<br />
igat jaama ja peatust varahommikust<br />
hilisõhtuni iga poole tunni tagant.<br />
Šveitsi inimesed on harjunud<br />
rongiga sõitma ja peavad rongiliiklust<br />
mugavaks.<br />
Et avalik transport on Šveitsis<br />
popp, näitavad nii sõitjate hulk kui<br />
ka piletite hinnad. 2006. aastal oli<br />
rohkem kui 300 000 inimesel aastapilet,<br />
mis võimaldab sõita kogu Šveitsi<br />
rongi-bussi-laeva-trolli-trammi võrgus.<br />
Aastapilet maksab <strong>Eesti</strong> rahas<br />
ligi 30 000 krooni.<br />
Šveitslased eelistavad ronge bussidele.<br />
Šveitsi liitriik ja ka kõik kantonid<br />
panustavad avalikku transporti<br />
suure dotatsioonisumma, et inimesed<br />
saaksid mugavalt ja keskkonnasõbralikult<br />
liigelda.<br />
Kui kuskil sünnib plaan üks või<br />
teine raudteeliin kinni panna, t<strong>ek</strong>ib<br />
kohe suur vastuseis ja lõpuks loobutakse<br />
liini sulgemisest.<br />
Just plaan üks teisejärguline raudteelõik<br />
sulgeda, millest lõpuks rahva<br />
survel loobuti, oli Stadler Raili viimaste<br />
aastate tõusu algus<strong>ek</strong>s.<br />
Nimelt otsustati sellele tuntud turismilinna<br />
Luzerni Lenzburgiga ühendavale<br />
raudteelõigule osta kerged ja<br />
lühikesed rongid, mida võiks võrrelda<br />
bussidega.<br />
El<strong>ek</strong>trirongide maksumus on 79,5<br />
miljonit eurot, millest 85 protsenti<br />
rahastab Euroopa Liidu üht<strong>ek</strong>uuluvusfond.<br />
Hanke tulemusel soetab El<strong>ek</strong>triraudtee<br />
kuus neljavagunilist ja 12<br />
kolmevagunilist el<strong>ek</strong>trirongi, teatas<br />
Kellelt ostab <strong>Eesti</strong> uued rongid<br />
Stadler Rail osales konkursis ja<br />
töötas selle liini tarvis välja oma<br />
FLIRT-rongi, mille edasiarendatud<br />
variandid hakkavad õige pea sõitma<br />
ka <strong>Eesti</strong>s.<br />
Stadler Rail võitis ja pälvis nende<br />
rongidega Šveitsi avalikkuses rohkelt<br />
tähelepanu. Sellest ajast on Stadler<br />
Rail peaaegu kõik konkursid võitnud<br />
ja FLIRT-rongid sõidavad juba peaaegu<br />
kõikides Šveitsi piirkondades.<br />
<strong>Raudtee</strong>riigis Šveitsis oli kuni<br />
1990ndate keskpaigani ka teisi raudteetehaseid.<br />
Need pidid aga üksteise<br />
järel uksed kinni panema, sest nende<br />
toodang ei vastanud enam nõuetele.<br />
Tehased müüdi suurtele tegijatele<br />
Siemensile ja Alstomile maha.<br />
Viimasena tootis 1990ndate teises<br />
pooles uusi vedureid ABB – Rootsi<br />
Asea ja Šveitsi BBC (Brown Boveri &<br />
Cie AG) liitumisel t<strong>ek</strong>kinud suurettevõte.<br />
Mõne selle mudeli vedurid veavad<br />
ka Soomes ronge. Uute mudelite<br />
arendamis<strong>ek</strong>s puudus aga nõudlus,<br />
nn sarja toode Siemensilt oli hinna<br />
poolest Šveitsi veduritest ja vagunitest<br />
tükk maad ees.<br />
See oli Stadlerile sobiv aeg turule<br />
tulla ja Stalder valis kergete eeslinnarongidega<br />
ka selle turu, kus kiirrongidele<br />
spetsialiseerunud Prantsuse<br />
TGV või Saksa ICE tootjad ei saanud<br />
kaasa rääkida.<br />
Stadler Raili taga seisab Peter<br />
Spuhler. 1989. aastal ostis ta pankrotis<br />
tehase, mis tootis varem busse.<br />
Sellest ajast on Stadler Rail kasvanud<br />
ja Spuhler saanud igal aastal<br />
uusi inimesi tööle võtta.<br />
Oma intervjuudes on Spuhler alati<br />
rõhutanud: et edukas olla, on vaja<br />
tugevat ja kindlat koduturgu. Selle<br />
alusel on ta osalenud üha rohkem<br />
ka konkurssidel teistes riikides.<br />
Stadler Rail on konkursi võitnud<br />
ka Ungaris, Tšehhis ja isegi Alžeerias.<br />
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.<br />
Uued diiselrongid võtab El<strong>ek</strong>triraudtee<br />
kapitalirendile, makstes 20<br />
aasta jooksul Stadler Bussnang AGle<br />
850 000 eurot kuus.<br />
Selle eest saab El<strong>ek</strong>triraudtee kuus<br />
Nende riikide puhul ol<strong>ek</strong>s võinud arvata,<br />
et nad ei saa endale ülikalli<br />
Šveitsi kaupa lubada. Järelikult on<br />
Stadleri hinna ja kvaliteedi suhe olnud<br />
sobiv.<br />
Peter Spuhler pole mitte ainult ettevõtja,<br />
vaid ka poliitik. Ta on ligi<br />
kümme aastat olnud rahvasaadik<br />
Šveitsi alamkojas. Spuhler on ka väljaspool<br />
Šveitsi parempopulistliku poliitika<br />
tõttu tuntuks saanud Šveitsi<br />
rahvaerakonna (SVP) liige.<br />
Selle erakonna ideoloogiline isa on<br />
Christoph Blocher, kes on samuti<br />
edukas ettevõtja. Spuhler ja Blocher<br />
on erakonnas, mis on alati seisnud<br />
Šveitsi Euroopa Liitu astumise vastu,<br />
kaks vastandit.<br />
Spuhler on korduvalt Blocherit ja<br />
ka erakonna kurssi üldisemalt kritiseerinud.<br />
Erinevalt erakonna tuumikust<br />
on Spuhler alati toetanud pragmaatilist<br />
kurssi suhtlemises Euroopa<br />
Liiduga.<br />
Nii on Spuhler toetanud tööjõu<br />
vaba liikumise laienemist Euroopa<br />
Liidu uutele liikmeriikidele.<br />
2006. aasta sügisel oli ta selle<br />
poolt, et Šveits maksab 2004. aastal<br />
Euroopa Liitu astunud liikmesriikidele<br />
kokku ligi 10 miljardit<br />
krooni arenguabi. <strong>Eesti</strong> sai sellest<br />
rahast ligi 400 miljonit krooni. Selge<br />
see, et mõni miljon sellest rahast<br />
voolab nüüd Peter Spuhleri<br />
rahakotti tagasi.<br />
Spuhler on seega pragmaatiline<br />
Šveitsi patrioot. Tema FLIRT-rongid<br />
on kerged ja kvaliteetsed ning Spuhler<br />
flirdib oma ettevõte nimel Šveitsi ja<br />
välismaa rongiettevõtetega.<br />
FLIRT on tähtlühend saksakeelsetest<br />
sõnadest: flinker, leichter,<br />
innovativer Regional-Triebzug (eesti<br />
keeles: kärmas, kerge, innovatiivne<br />
mootorrong lühikeste paljude peatustega<br />
liinide teenindamis<strong>ek</strong>s).
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
kahevagunilist, kuus neljavagunilist<br />
ja kah<strong>ek</strong>sa kolmevagunilist diiselrongi<br />
depooseadmed ja viie aasta varuosad<br />
kogu rongipargile.<br />
Esimene Stadleri FLIRT reisirong<br />
jõuab <strong>Eesti</strong>sse 2012. lõpul. Katsesõite<br />
alustab kolm uut el<strong>ek</strong>trirongi Tallinna–Keila<br />
liinil ja ka mujal 2013.<br />
aasta algul. Sama aasta aprilliks<br />
Jääb veel üks küsimus: kas rongid<br />
on tõesti kvaliteetsed ja sõitja hakkab<br />
esimese flirdi järel neid kiiresti<br />
armastama.<br />
Pean tunnistama, et mu esimene<br />
kokkupuude FLIRT-rongiga jääb mulle<br />
igavesti meelde. Istusin ühel hilisõhtusel<br />
reisil juhuslikult WC kõrvale.<br />
Selge see, et ühel hetkel pidi keegi<br />
ennast kergendama.<br />
Vaene inimene pani WC-ukse<br />
seestpoolt kinni ja natukese aja pärast<br />
kuulsin, kuidas ta üha närvili-<br />
<strong>august</strong> 2010 5<br />
jõuavad <strong>Eesti</strong>sse ka esimesed kaks<br />
diiselrongi.<br />
Nii el<strong>ek</strong>tri- kui diiselrongide katsetused<br />
kestavad kokku kuus<br />
kuud. Tulenevalt lepingust on<br />
tootjal kohustus tarnida kõik<br />
el<strong>ek</strong>trirongid 2013. aasta lõpuks<br />
ja kõik diiselrongid 2014. aasta<br />
suv<strong>ek</strong>s.<br />
semaks muutudes püüab ust lahti<br />
teha, kuid ei saa välja. Miks? Solgitank<br />
oli ilmselt täis ja automaatika<br />
pani WC kinni, et keegi teine<br />
enam sinna ei pääs<strong>ek</strong>s ja rohkem<br />
solgivett ei toodaks.<br />
Õnn<strong>ek</strong>s tuli varsti piletikontrolör<br />
ja sai tütarlapse WC-vangist vabastada.<br />
See juhtus juba peaaegu kümme<br />
aastat tagasi. Uutes rongides on<br />
WC-vangistuse vältimis<strong>ek</strong>s lahendus<br />
leitud. Ja FLIRT-ronge ei peeta Šveitsis<br />
probleemset<strong>ek</strong>s.<br />
El<strong>ek</strong>triraudtee uuendab<br />
piletimüügisüsteemi<br />
Uus süsteem põhineb puutevabal<br />
kiipkaardil – El<strong>ek</strong>triraudtee sõidukaardil,<br />
millele saab peale laadida<br />
raha, võimaldades reisijal osta kaardi<br />
abil sõidupilet rongist.<br />
El<strong>ek</strong>triraudtee avalike suhete juhi<br />
Norbert Kaareste sõnul on uus süsteem<br />
arenduses olnud ligi kaks aastat.<br />
„Meie ettevõtte töötajad on näinud<br />
palju vaeva, toomaks läbirääkimiste<br />
laua taha kõik klientide ettepan<strong>ek</strong>ud<br />
ja soovid, seda seoses senise<br />
piletimüügikorraga,“ selgitas ta.<br />
Kaareste hinnangul tõotab AS<br />
Webmedia arendatud tarkvaralahendus<br />
pakkuda El<strong>ek</strong>triraudtee klientidele<br />
sellist ostumugavust, mida ettevõttelt<br />
kaua küsitud on.<br />
Uues süsteemis saab reisija interneti<br />
vahendusel osta perioodikaardi,<br />
mis tuleb hiljem rongis aktiveerida.<br />
„Reisija võib oma sõidukaardile ka<br />
hoopis raha laadida, saades nii vajadusel<br />
hiljem rongist selle abil pileti<br />
osta,“ selgitas ta. Kaareste teada<br />
on niisuguseid lahendusi kasutusel<br />
mitmel pool Euroopas.<br />
Kaareste meelest on oluline rõhutada,<br />
et edaspidi on võimalik teha<br />
kõiki tehinguid sõidukaardiga nii<br />
rongis kui internetis. „Nii raha peale<br />
laadida, piletit osta kui ka kaardi<br />
kontojääki jälgida saab nii internetis<br />
kui rongis,“ täpsustas ta.<br />
Ainsa erandina ei hakka ettevõte<br />
müüma interneti vahendusel ühe<br />
korra pileteid. „Neid saab sõidukaardiga<br />
reisija jätkuvalt osta ainult rongist,“<br />
sõnas ta.<br />
Kaareste sõnul lihtsustab uus süsteem<br />
reisijale kindlasti ka piletiostu<br />
eurodes. „Edaspidi võib reisija näit<strong>ek</strong>s<br />
iga kuu alguses laadida oma sõidukaardile<br />
kümme eurot, hoidudes<br />
nii rongis müntidega arveldamise<br />
vaevast,“ selgitas ta.<br />
Süsteemi eeldavaks kasutusajaks<br />
loetakse vähemalt viis aastat. Piletimüügikeskkonna<br />
internetiaadress<br />
on: pilet.el<strong>ek</strong>triraudtee.ee. Süsteemi<br />
kasutuselevõtu esialgne kuupäev<br />
on 6. september.
6 <strong>august</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Rollerijuhid kipuvad<br />
rongidesse<br />
Jalgrattaid tasuta vedavatesse rongidesse<br />
tahaksid oma liiklusvahendi<br />
kaasa võtta ka rolleriomanikud,<br />
kuid raudteefirmad ei saa seda ohutusnõuete<br />
ja ruumipuuduse tõttu lubada,<br />
teatab rahvusringhääling.<br />
“Üha sagenev on inimeste soov võtta<br />
roller rongi kaasa, kuid selles suhtes<br />
oleme praegu kindlalt eitavale seisukohale<br />
jäänud,” ütles Edelaraudtee<br />
müügijuht Annemari Oherd. “Roller<br />
võtab jalgrattast oluliselt rohkem<br />
ruumi ja sell<strong>ek</strong>s meil võimalused<br />
puuduvad.” Oherd lisas, et Edelaraudtee<br />
ei suudaks ka rollereid rongidesse<br />
lubades reisijate ohutust tagada.<br />
“Rolleriga ei pääse ohutult sisse-välja,<br />
sest see on nii raske,” selgitas<br />
ta. “Arvestades, millised on<br />
meie jaamade perroonid ja tingimused,<br />
siis meie seda vastutust võtta ja<br />
ohutust tagada ei saa.”<br />
Oherdi sõnul pole siiani veel ükski<br />
rollerijuht oma sõiduvahendiga<br />
rongi sisenenud, aga Edelaraudtee<br />
infotelefonile on pöördutud sageli küsimusega,<br />
kas see on lubatud.<br />
Ka El<strong>ek</strong>triraudtee avalike suhete<br />
juht Norbert Kaareste kinnitas, et<br />
osal rolleriomanikel on t<strong>ek</strong>kinud soov<br />
el<strong>ek</strong>trirongiga sõita ning aeg-ajalt<br />
püüab mõni neist oma sõiduriistaga<br />
ka siseneda. “Meil on kohati tulnud<br />
rollerijuhid rongi ja viidanud oma<br />
sõiduvahendile kui jalgrattale, aga<br />
paraku mitmed ohutegurid keelavad<br />
rollerite transportimise reisirongides,”<br />
lausus ta.<br />
Kaareste märkis veel, et kui jalgrattaid<br />
näeb rongis peamiselt suvel,<br />
siis rollerijuhid kipuvad el<strong>ek</strong>trirongidesse<br />
eelkõige kevadel ja sügisel.<br />
Werol tahab raudteed<br />
Rapsiõli tootja AS Werol Tehased<br />
alustas uue õlipressimistehase<br />
ehitust, mille võimsus lubaks<br />
Jõgeva külje all Painkülas<br />
edaspidi ümber töötada kogu <strong>Eesti</strong>s<br />
kasvatatud rapsiseemne, kirjutab<br />
Maaleht.<br />
150 miljonit krooni maksva tehase<br />
ehitus algas pärast jaanipäeva. “Et<br />
pinnas on soine, hakkab tehas seisma<br />
vaiadel,” sõnab ASi Werol Tehased<br />
juhatuse liige Aivar Kokk (pildil).<br />
Uue õlitehase rajamist toetab 15<br />
miljoni krooniga EAS, ülejäänud ehitus<strong>ek</strong>s<br />
ja seadmete hankimis<strong>ek</strong>s kuluv<br />
raha laenatakse Saksamaalt.<br />
Tehase ehituslik pool peab kava<br />
kohaselt valmima aasta lõpuks ja talv<br />
kulub seadmete paigaldamisele.<br />
Werol töötleb praegu aastas 70 000<br />
tonni rapsiseemet, kuid uue tehase<br />
võimsus on kaks korda suurem.<br />
Uues ja vanas tehases kokku saaks<br />
Painkülas pressida kuni 210 000<br />
tonni seemet aastas. Seda on rohkem,<br />
kui <strong>Eesti</strong> põllud tänavu rapsiseemet<br />
annavad.<br />
Werol ei jää lootma imele, et kogu<br />
<strong>Eesti</strong>s kasvatatav rapsiseeme ühel päeval<br />
nende väravast sisse veetakse.<br />
Tagala kindlustamis<strong>ek</strong>s on ettevõte<br />
sõlminud kokkulepped Valgevene,<br />
Ukraina ja Venemaa vahendajatega,<br />
et puudujääv tooraine sisse vedada.<br />
“Seemet on vaja kolm korda rohkem,<br />
kui me seni oleme ostnud,” ütleb<br />
Kokk.<br />
Kui seemne impordi kokkulepped<br />
on Werolil olemas, pole seni täpselt<br />
selge, kuidas raudteed mööda sisse<br />
toodav seeme tehase väravani jõuab,<br />
sest raudtee Painkülla ei ulatu.<br />
“Seemne ümberlaadimine Jõgeval või<br />
Võrreldes 2008. aastaga suutis<br />
Edelaraudtee kahandada oma<br />
kahjumit rohkem kui poole jagu, samas<br />
vähenes ka käive üle kümnendiku,<br />
ilmneb ettevõtte andmetest.<br />
Kui 2008. aastal oli Edelaraudtee<br />
ASi käive 79,735 miljonit krooni, siis<br />
2009. aastal 67,564 miljonit krooni<br />
ehk 15,3% väiksem, võrdleb Äripäev.<br />
Samas suutis Edelaraudtee kahandada<br />
kahjumit: 31,946 miljonilt kroonilt<br />
2008. aastal 13,573 miljonile<br />
Tartus on suur lisakulu,” märgib<br />
Kokk.<br />
Koha meelest tul<strong>ek</strong>s seetõttu ehitada<br />
Jõgevalt tehaseni 3,2 kilomeetri<br />
pikkune raudteelõik, mida<br />
lisaks Werolile saaksid kasutada<br />
teisedki ettevõtted, kes tulevikus<br />
Painküla tööstuspargis tegevust<br />
alustavad.<br />
<strong>Raudtee</strong>lõigu ehitamisel loodavad<br />
arendajad EASi 36 miljoni krooni<br />
suurusele toetusele.<br />
Kokk loodab, et koos uue õlitehasega<br />
algab Painkülas ka biodiisli tootmine.<br />
Samasse on plaanis rajada 60<br />
miljonit krooni maksev energia koostootmisjaam,<br />
mis annaks tööstustele<br />
vajamineva el<strong>ek</strong>tri ja Werolile õli<br />
jahutamis<strong>ek</strong>s tarvitatava külma.<br />
Koostootmisjaam peaks kava kohaselt<br />
valmima tuleval aastal.<br />
Edelaraudtee kahandas kahjumit<br />
kroonile 2009. aastal ehk kahjum<br />
vähenes 57,5%.<br />
Ettevõtte ärikasum jõudis samal<br />
ajal plussi: 16,102 miljonile kroonile<br />
lisandus 1,809 miljonit krooni. Varad<br />
suurenesid 168,563 miljonilt<br />
kroonilt 240,002 miljonile kroonile.<br />
Samal ajal suurenesid ka kohustused:<br />
233,552 miljonilt kroonilt<br />
318,564 miljonile kroonile.<br />
Ühtlasi suurenes omakapitali<br />
64,989 miljonilt kroonilt 78,52 miljonile<br />
kroonile.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Viljandi lõigu<br />
ehitus algab peagi<br />
Türi–Viljandi raudteelõigu uuenduse<br />
hankele esi tasid pakkumise<br />
aktsiaselts Teede REV-2 ja<br />
osaühing Gotrack. Tööde kavandatav<br />
alguskuupäev on 23. <strong>august</strong> ja<br />
lõppkuupäev tuleva aas ta 31. detsember.<br />
Hanke võitja valitakse välja lähipäevade<br />
jooksul, ütles BNS-ile hank<strong>ek</strong>onkursi<br />
välja kuulutanud Edelaraudtee<br />
Infrastruktuuri AS-i juhataja<br />
Rain Kaarjas.<br />
Türile registreeritud Gotrack OÜ<br />
on raudteede ehituse, remondi ja<br />
hooldusega tegelev AS-i Go Group tütarettevõte.<br />
Edelaraudtee kuulub OÜ<br />
Moonrider kaudu täielikult Marcel<br />
Vichmannile, kes on ka Go Groupi<br />
Kultuuripealinna ootussarja “52<br />
üllatust ja ideed” ajal tervitas<br />
juuli eelviimasel nädalal Moskva<br />
rongi Georg Otsa “Tallinna laul”.<br />
<strong>Eesti</strong> ainus rahvusvaheline reisirong<br />
käib Tallinna ja Moskva vahel. Iga selle<br />
rongi saabumine ja väljumine on juba<br />
sündmus omaette. Nädala jooksul<br />
kõlas Georg Otsa “Tallinna laul” kui<br />
tervitusmeloodia perroonil pärast diktori<br />
häält, kui rong saabus, ja kümme<br />
minutit enne seda, kui rong väljus.<br />
<strong>august</strong> 2010 7<br />
suuromanik. Edelaraudtee Infrastruktuuri<br />
esindaja on varem BNSile<br />
selgitanud, et kogu raudtee pealisehitis<br />
tuleb uus: uus ballast, uued<br />
liiprid ja uued rööpad.<br />
Uuendaja peab peatöövõtu korras<br />
tegema raudtee peateede ja jaamateede<br />
kapitaalremondi ja pöörmete<br />
vahetuse tööd ning tegelema ka materjalide<br />
mahalaadimisega.<br />
Varasema teabe järgi allkirjastas<br />
majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />
Juhan Parts mai<br />
algul rahastusotsuse, millega suunas<br />
200 miljonit krooni Euroopa<br />
Regionaalarengu Fondi raha Türi–Viljandi<br />
raudteelõigu ümberehitusse.<br />
Moskva rongi tervitas laul<br />
Proj<strong>ek</strong>ti ““Tallinna laul” Balti jaamas”<br />
autor Dimitri Mironov on põline<br />
tallinlane, keeleteadlane, tõlkija<br />
ja giid, kes tahab oma proj<strong>ek</strong>tiga<br />
tuua kultuuri Balti jaama. “<strong>Raudtee</strong>d<br />
on alati olnud minu hobi. Võrreldes<br />
erinevaid Tallinna “väravaid”,<br />
jõudsin järeldusele, et kõige vähem<br />
kultuuri on Balti jaamas,” selgitas<br />
ta. “Samas on just see turistide saabumise<br />
koht vanalinnale kõige lähemal.”<br />
Reisijate hulk<br />
püsib ühtlane<br />
Statistikaameti andmeil ulatus sõitjatevedu<br />
raudteel esimesel poolaastal<br />
2,4 miljoni reisijani, mida on ligikaudu<br />
sama palju kui möödunud<br />
aasta samal ajal, vahendab BNS.<br />
Juunis kasutas rongi 400 000<br />
reisijat, mida on veidi rohkem kui<br />
eelmise aasta samal kuul, mil reisijate<br />
arv raudteel ulatus 399 000<br />
inimeseni.<br />
Võrreldes tänavu maiga vähenes<br />
sõitjatevedu raudteel juunis ligi<br />
üh<strong>ek</strong>sa protsenti.<br />
Venemaa peatas<br />
vilja<strong>ek</strong>spordi<br />
Venemaa <strong>Raudtee</strong> peatas alates 7. <strong>august</strong>ist<br />
<strong>ek</strong>sporti mineva vilja veod.<br />
Venemaa peaminister Vladimir<br />
Putin on alla kirjutanud valitsuse<br />
määrusele, mis keelab põua tõttu vilja<br />
<strong>ek</strong>spordi alates 15. <strong>august</strong>ist.<br />
<strong>Raudtee</strong> teatas, et piirab 6.–10. <strong>august</strong>ini<br />
vilja vedu Novorossiiski sadamasse.<br />
<strong>Raudtee</strong> on kandnud viljaveol<br />
kahjumit, sest vagunite vähesuse<br />
tõttu on juulis laaditud 190 vaguni<br />
asemel ainult 109 vagunit ning<br />
laod on vilja täis.<br />
Tallinna Sadama<br />
kaubavahendus<br />
kosub<br />
Tallinna Sadama veomaht moodustas<br />
juulis 3,155 miljonit tonni, mida<br />
on võrreldes möödunud aasta juuliga<br />
12 protsenti rohkem.<br />
Jaanuarist juulini läbis Tallinna<br />
Sadamat 21,0 miljonit tonni kaupa,<br />
mida on 15,9 protsenti rohkem kui<br />
eelmise aasta samal ajal.<br />
Suurima kaubarühma ehk naftasaaduste<br />
vedu on kuue kuu kokkuvõttes<br />
aasta arvestuses suurenenud<br />
5,8 protsenti 14,5 miljoni tonnini.<br />
Puistlasti vedu on kasvanud 73,3<br />
protsenti 3,4 miljoni tonnini. Rorokaupade<br />
maht on suurenenud<br />
31,8 protsenti 1,98 miljoni tonnini<br />
ja konteinerite veomaht 11,6 protsenti<br />
87.953 konteinerini (TEU).<br />
Transiitkaubad moodustasid Tallinna<br />
Sadama kuue kuu kaubamahust<br />
16,979 miljonit tonni. Impordi<br />
osa oli 2,242 miljonit ja <strong>ek</strong>spordi osa<br />
1,794 miljonit tonni.
8 <strong>august</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Soomlased soovivad<br />
osta Swetraki<br />
Soome betoonelementide tootja<br />
Consolis on esitanud Leedu konkurentsiametile<br />
taotluse osta kaudselt<br />
<strong>Eesti</strong> Swetrak, millele kuulub 60<br />
protsenti Leedu Swetrakist.<br />
<strong>Eesti</strong> Swetrak asutas Leedu<br />
Swetraki 1998. aastal koos Leedu<br />
Algaga, millele kuulub 40 protsenti<br />
Leedu Swetrakist.<br />
Leedu Swetrak tarnib oma tooteid<br />
põhiliselt Leedu <strong>Raudtee</strong>le ning <strong>ek</strong>spordib<br />
neid ka Lätti ja <strong>Eesti</strong>sse.<br />
Spacecom kasvatas<br />
puhast kasumit<br />
Peamiselt raudteeveeremi väljarentimisega<br />
tegeleva ASi Spacecom<br />
tulud vähenesid eelmisel aastal,<br />
kuid puhaskasum suurenes, teatab<br />
BNS.<br />
Spacecomi tulud vähenesid 2008.<br />
aasta 449 miljonilt kroonilt 421 miljonile<br />
kroonile eelmisel aastal. Veeremi<br />
rent andis eelmisel aastal tuludest<br />
385 miljonit krooni.<br />
Turgude järgi andis tegevus Soomes<br />
tulu 168 miljonit, tegevus Kasahstanis<br />
156 ja tegevus <strong>Eesti</strong>s 87<br />
miljonit krooni.<br />
Puhaskasumit teenis Spacecom<br />
eelmisel aastal 233,8 miljonit krooni<br />
ehk 57 protsenti rohkem kui aasta<br />
varem. Kasumit aitas kasvatada<br />
nii tegevuskulude vähendamine kui<br />
finantskulude langus üle nelja korra.<br />
See omakorda oli seotud peamiselt<br />
kahjumi vähenemisega valuutakursi<br />
muutuselt.<br />
Spacecomil oli aastavahetusel 3535<br />
vagunit ja kuus vedurit.<br />
Ettevõte andis eelmisel aastal tööd<br />
keskmiselt 32 inimesele, mida on ligi<br />
kaks korda vähem kui 2008. aasta<br />
keskmine.<br />
Tööjõukulud moodustasid möödunud<br />
aastal ligi 22 miljonit krooni. Ettevõtte<br />
kaheliikmelise juhatuse palkad<strong>ek</strong>s<br />
kulus koos maksudega 9,2<br />
miljonit krooni.<br />
Spacecomi varade maht oli aastavahetusel<br />
1,555 miljardit krooni.<br />
Jaotamata kasumit oli bilansis ligi<br />
900 miljonit krooni. Dividende ettevõte<br />
aastaaruande järgi tänavu<br />
maksta ei plaani.<br />
Spacecomi omanik on Küprosel registreeritud<br />
Globaltrans Investment<br />
Holding PLC.<br />
Sotsiaalfond toetas<br />
ERAÜ proj<strong>ek</strong>ti<br />
Töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid<br />
said juulis Euroopa<br />
Sotsiaalfondist (ESF) rahastatava<br />
meetme “Tööelu kvaliteedi<br />
parandamine” esimeses taotlusvoorus<br />
toetust kuus miljonit krooni<br />
koll<strong>ek</strong>tiivläbirääkimiste teemaliste<br />
ning uut töölepinguseadust<br />
puudutavate infomaterjalide väljatöötamis<strong>ek</strong>s<br />
ja tutvustamis<strong>ek</strong>s.<br />
Kah<strong>ek</strong>sa eduka taotluse seas oli ka<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>laste Ametiühingu proj<strong>ek</strong>t,<br />
mille maksumus on veidi üle<br />
miljoni krooni. Sellest ligi 900 000<br />
krooni eraldab ESF.<br />
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri (pildil)<br />
sõnul on oluline, et lisaks riigi teavitustegevusele<br />
suuren<strong>ek</strong>s inimeste<br />
teadlikkus töölepinguseaduse kohta<br />
ka tööandjate ja töötajate kaasabil.<br />
“Kuigi uus töölepinguseadus on kehtinud<br />
juba üle aasta, on jätkuvalt vaja<br />
inimesi seadusest teavitada,” ütles ta.<br />
“Hea, et saame inimeste teadlikkuse<br />
tõstmis<strong>ek</strong>s kasutada Euroopa raha ja<br />
tegevusi viivad läbi just tööandjate ja<br />
töötajate esindusorganisatsioonid.”<br />
Proj<strong>ek</strong>tide käigus ilmub praktilis-<br />
Peamiselt raudteeäris tegutseva<br />
Skinest Grupi müügitulu kasvas<br />
eelmisel aastal 8,6 protsenti 969,6<br />
miljoni kroonini, teatas BNS.<br />
Kontserni puhaskasum ulatus<br />
146,7 miljoni kroonini. Aasta varem<br />
oli sama kasum 186,6 miljonit krooni.<br />
Valdava osa tuludest ja kasumist,<br />
vastavalt 980 miljonit ja 118 miljonit<br />
krooni, andis 2009. aastal kontserni<br />
kuuluv Skinest Rail.<br />
<strong>Raudtee</strong>veeremi müük andis tulu-<br />
te koll<strong>ek</strong>tiivläbirääkimiste käsiraamat<br />
ning e-kursusena läbitav töölepinguseaduse<br />
e-käsiraamat,<br />
luuakse töösuhete veebikeskkondi,<br />
koostatakse näidistöölepinguid, töövaidluste<br />
näidete kogum ja muid infomaterjale,<br />
korraldatakse seminare,<br />
ümarlaudu ja töövaidluskomisjonide<br />
näidisistungeid.<br />
Taotlusvoor oli avatud 15. veebruarist<br />
8. aprillini. Innovesse oodati proj<strong>ek</strong>te,<br />
mis käsitlevad koll<strong>ek</strong>tiivläbirääkimisi<br />
ning individuaalseid töölepingusuhteid.Koll<strong>ek</strong>tiivläbirääkimiste<br />
puhul toetati praktiliste abimaterjalide<br />
valmistamist läbirääkimiste pidamis<strong>ek</strong>s.<br />
Töölepingusuhete puhul toetati töölepinguseadust<br />
puudutavate infomaterjalide<br />
väljatöötamist. Mõlema tegevuse<br />
puhul toetati valminud materjalides<br />
sisalduva teabe võimalikult<br />
laialdast tutvustamist.<br />
Toetust võisid taotleda kuni miljon<br />
krooni, kuid mitte vähem kui 100<br />
000 krooni juriidiliselt registreeritud<br />
tööandjate või töötajate esindusorganisatsioonid.<br />
Skinesti müügitulu jõudis miljardi ligi<br />
sid 822,8 miljonit. Veeremi remont tõi<br />
tulu 68 miljonit ja veeremi rendist teenis<br />
Skinest tulu 27 miljonit krooni.<br />
Kogu konstserni tuludes oli <strong>Eesti</strong><br />
osa 131,6 miljonit, Läti osa 644, Leedu<br />
osa 74,7 ja Venemaa osa 67,8 miljonit<br />
krooni.<br />
Aruande järgi plaanis Skinest<br />
Grupp maksta dividende 12,4 miljonit<br />
krooni. Pärast dividendide maksmist<br />
jäi ettevõtte jaotamata kasumi<br />
jäägiks 711,8 miljonit krooni.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Muugal valmis uus<br />
konteinerterminal<br />
Muuga sadama idaosas valmis<br />
juuli keskel Euroopa Liidu<br />
abiraha toel ligi miljard krooni<br />
maksev täiendav konteinerterminali<br />
infrastruktuur, mis võimaldab<br />
teenindada kuni 350 000 TEU-d<br />
aastas, vahendab BNS.<br />
“Konteiner on tulevikuäri ning Tallinna<br />
Sadamal oli viimane aeg oma<br />
konkurentsivõimet suurendada ja<br />
konteinerveo laienemis<strong>ek</strong>s tingimused<br />
luua,” ütles Tallinna Sadama<br />
kommertsjuht Erik Ringmaa sadama<br />
pressiteenistuse vahendusel.<br />
Ringmaa lisas, et mobiilsetes ja turvalistes<br />
konteinerites veetavate kaupade<br />
ring on oluliselt laienenud kuni<br />
puistlasti ja vedelikeni välja, pealegi<br />
on esimesed ookeani konteinerlaevad<br />
juba regiooni jõudnud.<br />
Ringmaa hinnangul toetas proj<strong>ek</strong>ti<br />
ka ajastus ja esialgu plaanituga<br />
võrreldes kujunes ehitustegevus hindade<br />
languse tõttu ligi kuuendiku<br />
odavamaks. “Võimalused on Tallinna<br />
Sadam loonud, kuid peaegu sama<br />
suure panuse peab andma ka<br />
operator,” lausus ta. “Investeeringud<br />
infrastruktuuri on suure mõju ja pika<br />
tasuvusajaga, mistõttu lähtume<br />
operaatori valikul pikaajalisest huvist,<br />
mis tagaks ka riigi majandusele<br />
jätkusuutliku arengu.”<br />
Praegu peab Tallinna Sadam läbirääkimisi<br />
mitme võimaliku operaatoriga,<br />
sealhulgas Muuga sadamas<br />
konteinerterminali opereeriva AS-iga<br />
Muuga CT. “Tulenevalt Euroopa Lii-<br />
<strong>august</strong> 2010 9<br />
du sadamapoliitikast ja konkurentsiõigusest<br />
ning vastavalt Euroopa Liidu<br />
Üht<strong>ek</strong>uuluvusfondi tingimustele<br />
peab operaatori valiku menetlus tagama<br />
võrdsed võimalused kõigile võimalikele<br />
huvilistele,” lausus Ringmaa.<br />
“Majandus ja kaubaveod on hakanud<br />
tõusu näitama, kindlasti saame parema<br />
lepingu, kui see ol<strong>ek</strong>s olnud võimalik<br />
näit<strong>ek</strong>s eelmisel aastal.”<br />
Arendusproj<strong>ek</strong>t hõlmas 71 h<strong>ek</strong>tari<br />
suurust maa-ala, millest 27 h<strong>ek</strong>tarit<br />
valmistati konteinerterminali ja<br />
44 h<strong>ek</strong>tarit tagalaalaks.<br />
Proj<strong>ek</strong>tiga rajati 378 meetri pikkune<br />
kai ja pikendati üht kaid saja<br />
meetri jagu. Lisaks ehitatakse sadama<br />
idaosale infrastruktuur: ühendusteed<br />
ja kommunikatsioonid.<br />
Euroopa Komisjon eraldas 2006.<br />
aasta lõpul Euroopa Liidu Üht<strong>ek</strong>uuluvusfondist<br />
Muuga sadama idaosa<br />
laienduse toetus<strong>ek</strong>s 361 miljonit<br />
krooni, millest suurem osa kulus<br />
konteinerterminali laienduse ja tagalaala<br />
ehituse rahastus<strong>ek</strong>s. Jätkub<br />
teede- ja tehnovõrkude rajamine uuele<br />
sadamaosale.<br />
Konteinerterminali valmimine loob<br />
eelduse ka Muuga sadama idaosa<br />
laienduse teise järgu alustamis<strong>ek</strong>s<br />
täiendaval 44 h<strong>ek</strong>tari suurusel tagaalal,<br />
mille käigus on võimalik rajada<br />
kaisid kuni 1,2 kilomeetri pikkuses.<br />
Poole aasta kokkuvõttes on Tallinna<br />
Sadam teenindanud kaupu 17,9<br />
miljonit tonni, ületades 2009. aasta<br />
sama aja 16,5 protsendiga.<br />
RERS-i kasum<br />
suurenes 75 miljoni<br />
kroonini<br />
Peamiselt raudteevagunite rendi ja<br />
remondiga tegeleva AS-i Russian Estonian<br />
Rail Service (RERS) puhaskasum<br />
kasvas eelmisel aastal võrreldes<br />
2008. aastaga 71 protsenti 75,1<br />
miljoni kroonini, teatas BNS.<br />
RERS-i müügitulu suurenes aastaga<br />
30 protsenti 108,8 miljoni kroonini,<br />
selgub ettevõtte majandusaasta<br />
aruandest. <strong>Raudtee</strong>firma brutokasumi<br />
määr oli möödunud aastal<br />
73,5 protsenti ja puhasrentaablus<br />
69 protsenti.<br />
Ettevõtte põhiosa<br />
<strong>ek</strong>spedeerimisteenustes on olnud<br />
rahvusvahelised veod ning<br />
<strong>ek</strong>spedeeritud kaubad naftasaadused<br />
ja kemikaalid. Põhilised<br />
transpordipiirkonad olid eelmisel<br />
aastal Venemaa, Kazahstan, Ukraina,<br />
Läti, Leedu ja Soome.<br />
Tänavu ootab raudteefirma tulude<br />
mahuks 95,8 miljonit, finantstulud<strong>ek</strong>s<br />
20,8 miljonit ja kasumiks 103,7<br />
miljonit krooni.<br />
Eelmisel aastal investeeris RERS<br />
ehitiste ümberehitusse 17,2 miljonit<br />
ning masinatesse ja seadmetesse<br />
19,1 miljonit krooni.<br />
<strong>Raudtee</strong>firmas töötas aruandeajal<br />
keskmiselt 64 töötajat, kelle tööjõukulud<br />
moodustasid 10,2 miljonit<br />
krooni. Sealhulgas maksti juhatuse<br />
liikmele tasu koos sotsiaalmaksuga<br />
1,6 miljonit krooni.<br />
Ettevõtte audiitor rõhutab oma<br />
aurandes asjaolule, et üle poole<br />
RERS-i konsolideeritud varadest<br />
koosneb pikaajaliselt väljaantud laenus,<br />
seega on ettevõtte tulevane finantsseis<br />
suures sõltuvuses laenusaaja<br />
võimest tasuda laenu tagasimakseid<br />
ja arvestatud intresse.<br />
Eelmise aasta lõpu seisuga on<br />
RERS andnud välja kontserni ettevõttele<br />
Magenda Investments Ltd pikaajalise<br />
laenu summas 236,5 miljonit<br />
krooni, millele lisandub 19 miljoni<br />
kroonine intressinõue. Laenu<br />
tähtaaeg saabub 2011. aastal.<br />
Aastavahetuse andmetel on raudteefirma<br />
bilansimaht 471,6 miljonit<br />
krooni ja jaotamata kasumi maht<br />
419,6 miljonit krooni.<br />
RERS-i omandusse kuulub AS Valga<br />
Depood. RERS-i omanik on Soomes<br />
registreeritud ettevõte Finnish<br />
Russian Rail Services OY.
10 <strong>august</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Kuumus põhjustab<br />
rongisõidul<br />
ebameeldivusi<br />
El<strong>ek</strong>triraudtee linnalähirongides on<br />
kuumade ilmadega sõita reisijatele<br />
ebameeldiv, sest vanades rongides<br />
puudub võimalus vaguneid jahutada,<br />
kirjutab Postimees.<br />
Olukorda ei paranda ka see, kui<br />
vagunites on avatavad aknad, sest<br />
neid on vähe ja nad on väiksed ega<br />
suuda soojade ilmadega leevendust<br />
pakkuda.<br />
Mitme reisija meelest muutus olukord<br />
teravamaks just siis, kui El<strong>ek</strong>triraudtee<br />
rongid läbisid aastate eest<br />
uuenduskuuri ning vanad ja suuremad<br />
(avatavad) aknad vahetati uute<br />
ja väiksemate vastu.<br />
El<strong>ek</strong>triraudtee avalike suhete juht<br />
Norbert Kaareste tunnistas, et ettevõte<br />
on probleemiga tegelenud.<br />
“Klienditeenindajad hoiavad rongides<br />
kõik aknad lahti ja hooldemeeskond<br />
on kinnitanud tamburite vaheuksed<br />
püsivalt avatud asendisse,”<br />
lausus ta.<br />
Kaareste tunnistas, et praegustes<br />
rongides midagi enamat paraku teha<br />
ei saa. “Võime ju salongides aknaid<br />
ära võtta, aga mis saab siis reisijate<br />
ohutusest,” selgitas ta. “Suurema<br />
avausega aknaid el<strong>ek</strong>trirongide<br />
konstruktsioon paraku paigaldada<br />
ei luba.”<br />
Vanadesse rongidesse konditsioneeride<br />
paigaldamine nõuaks<br />
Kaareste sõnul selliseid investeeringuid<br />
ja ülalpidamisraha, mida pole<br />
mõistlik ette võtta, teades, et juba 24<br />
kuu pärast on näit<strong>ek</strong>s Keila liinil<br />
sõitmas uued, Stadleri rongid.<br />
Kaareste kinnitas, et uute, Euroopa<br />
Liidu üht<strong>ek</strong>uuluvusfondi toel soetatavate<br />
rongide vagunites on konditsioneer<br />
ja praegused mured on<br />
sellega alatis<strong>ek</strong>s murtud. “Loodame,<br />
et ilmad siiski jahenevad ja teeme<br />
omalt kõik, et uued rongid peatselt<br />
<strong>Eesti</strong>sse jõuaksid,” lisas ta.<br />
Festivalile viis erirong<br />
Edelaraudtee pani Viljandi pärimusmuusika<br />
festivali ava- ja lõpupäeval,<br />
22. ja 25. juulil käiku Tallinna–Viljandi<br />
erirongi – Folgirongi.<br />
Nagu tavaks saanud, pakuti reisi<br />
kestel Tallinna–Viljandi liinil liikunud<br />
erirongis ka meelelahutust.<br />
Tulge el<strong>ek</strong>trirongiga matkama!<br />
Augustikuu pühapäevadel juba<br />
kuuendat korda korraldab<br />
El<strong>ek</strong>triraudtee koguperematku<br />
Harjumaa erinevatesse matkapaikadesse.<br />
Sarja esimene väljasõit, matk ümber<br />
Pakri poolsaare oli 1. <strong>august</strong>il,<br />
viies osalejad avastama vähetuntud<br />
Pakri poolsaare imelist loodust ja huviväärsusi.<br />
8. <strong>august</strong>il suundus retk Kõrvemaale<br />
ning 15. <strong>august</strong>il Klooga-randa<br />
ja 22. <strong>august</strong>il viimane väljasõit<br />
viib Riisiperre.<br />
Matkadele on oodatud inimesed,<br />
kes soovivad suvisele linnamelule tervislikku<br />
vaheldust ning tutvuda Harjumaa<br />
looduse ja huviväärsustega.<br />
Matkad leiavad aset matkajuhtide<br />
juhendusel, kuid omal vastu-<br />
El<strong>ek</strong>triraudtee teenis tänavu<br />
esimesel poolaastal piletimüügitulu<br />
7,17 miljonit krooni, mis on<br />
2,4 protsenti rohkem kui ettevõtte<br />
selle aasta müügiplaan.<br />
Samas oli poole aasta piletitulu ettevõtte<br />
andmeil siiski 3,2 protsenti<br />
väiksem kui eelmise aasta esimeses<br />
pooles.<br />
Selle aasta kuue kuuga on el<strong>ek</strong>trirongidega<br />
tehtud 1,49 miljonit reisi,<br />
mida on 3,2 protsenti vähem kui<br />
2009. aasta samal ajal.<br />
Saksa raudteefirmal Deutsche<br />
Bahn tuli üle 50 kraadi küündiva<br />
õhutemperatuuri tõttu kiirrongides<br />
maksta reisijatele hüvitist<br />
rohkem kui miljon eurot.<br />
Rongide õhukonditsioneerid läksid<br />
tusel. Jalgsimatkade pikkused on<br />
12–21 kilomeetrit. Tempo (umbes<br />
kolm kilomeetrit tunnis) on jõukohane<br />
ka lastele ja eakamatele inimestele.<br />
Matkatakse radadel, mida on kohati<br />
raske läbida last<strong>ek</strong>ärude ja jalgratastega,<br />
seega soovitame jätta need<br />
liikumisvahendid koju.<br />
Matka jooksul tehakse puhke- ja<br />
söögipause. Kindlasti soovitame pikniku<br />
tarvis võtta kaasa joogi ja kerge<br />
eine, võimalusel ka binokli ja fotoaparaadi,<br />
supelrõivad ja vihmakeebi.<br />
Jalga tuleb panna loomulikult<br />
mugavad matkajalatsid. Matka tarvis<br />
tul<strong>ek</strong>s plaanida terve päev.<br />
Täpsemat teavet matkade kohta<br />
leiab aadressilt: matkad.el<strong>ek</strong>triraudtee.ee.<br />
Piletimüük edenes oodatust paremini<br />
Majandusolukorrast tulenev reiside<br />
arvu vähenemine on mõjutanud<br />
märgataval määral 30 päeva ühe<br />
tsooni ja vähemal määral kahe tsooni<br />
kaartide müüki.<br />
Samuti on vähem ostetud ligi 40<br />
000 soodusüksikpiletit, selgitas ettevõtte<br />
pressiesindaja BNS-ile.<br />
Esimese poolaasta perioodikaartidega<br />
tehtud reiside hulk suurenes<br />
5,2 protsenti ning kahe ja kolme tsooni<br />
kaardidega tehtud reiside hulk<br />
vastavalt 5,5 ja 3,6 protsenti.<br />
DB maksab reisijatele kuumahüvitist<br />
rikki, sest on ette nähtud toimima kuni<br />
32kraadise õhutemperatuuriga, vahendas<br />
BBC. Inimestele, kes vajasid<br />
pärast sõitu arstiabi, maksis Deutsche<br />
Bahn 500 eurot ja pileti raha tagasi.<br />
Juulis sai hüvitist üle 2200 reisija.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Sodija sai kümme tundi<br />
seina puhtaks nühkida<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> võitleb juba pikemat<br />
aega plakatisodijate ja<br />
vandalismiga. Hiljaaegu tabati Balti<br />
jaamas ohutusplakati sodimiselt<br />
alaealine, kellele alaeliste asjade<br />
komisjon määras juulis karistus<strong>ek</strong>s<br />
kümme tundi ühiskondlikku<br />
tööd.<br />
Töötegemis<strong>ek</strong>s sai poiss selga ohutusvesti,<br />
kätte puhastusvahendid ja nii<br />
ta siis puhastas järgmised paar päeva<br />
Balti jaamas hoiatusplakateid.<br />
Poiss on oma tembust aru saanud<br />
ja ütles, et õppetund oli talle korralik.<br />
Mis siis juhtus, küsis uudisteportaal<br />
Delfi. Poiss vastas, et sai uue<br />
markeri ja siis tahtis seda plakatil<br />
proovida. Prooviski ja jäi vahele.<br />
Poiss lubas, et enam ta midagi sellist<br />
ette ei võta. Ütles, et teda huvitab<br />
graafika, 3D ja muu selline arendav.<br />
“Selline seosetu sodimine ju ei<br />
arenda midagi,” ütles ta mõtlikult.<br />
Ka kodus sai poiss karistuse kätte:<br />
jäi ilma taskurahast ja piirati ka tema<br />
õues käimist ning internetikasutuse<br />
aega.<br />
“Ise olin rumal,” ütles ta ohates ja<br />
nühkis kollast hoiatustahvlit edasi.<br />
Lisas veel lõpetus<strong>ek</strong>s, et läheb varsti<br />
ühe tuttava juurde, kelle koduhoovis<br />
on vana vagun, ja proovib seal<br />
peal oma kunstnikukätt.<br />
Operation Lifesaver Estonia juhatuse<br />
esimees Tamo Vahemets võrdles<br />
plakatite sodijad koertega, kes nii kui<br />
toast välja saavad, hakkavad kohe<br />
oma territooriumi märgistama. Samal<br />
ajal uudistades, kes küll vahepeal nn<br />
territooriumi on külastanud.<br />
OLE paigaldatud plakatid kannavad<br />
sõnumit “<strong>Raudtee</strong>l käimine keelatud!”<br />
ja infot võimalikust karistusest.<br />
Seega teevad vandaalid kõik sell<strong>ek</strong>s,<br />
et teave inimesteni ei jõuaks.<br />
<strong>august</strong> 2010 11<br />
Is<strong>ek</strong>üsimus on, kas nad sellest endale<br />
ka aru annavad.<br />
Lisaks plakati maksumusele tuleb<br />
igal aastal vandaalide tegevuse tagajärgede<br />
likvideerimisele täiendavalt<br />
kulutada 1000-2000 krooni plakati<br />
kohta.<br />
“Tervitan komisjoni otsust määrata<br />
karistusena ühiskondlikult kasulikku<br />
tööd, mis t<strong>ek</strong>itab arusaamise, et<br />
kümme s<strong>ek</strong>undit sodimist võib võrduda<br />
kümnetunnise tasuta tööajaga,”<br />
selgitas Vahemets. “Mul ei ole kunsti<br />
vastu midagi, kuid teiste taieseid sodides<br />
on asi kunstist kaugel.”<br />
Kui joonistamine või sodimine on<br />
sügaval veres, soovitas Vahemets osta<br />
paberit või sõlmida leppeid suurte<br />
värvimist vajavate pindade omanikega.<br />
Üks inimene hukkus, teine sai viga<br />
. juuli varahommikul kel-<br />
31 la poole viie ajal sai häir<strong>ek</strong>eskus<br />
teate, et Rakveres Narva<br />
tänavas Näpi bussipeatuse juures<br />
on inimene rongi alla jäänud.<br />
Päästjad andsid vigastada saanud<br />
meesterahva üle meedikutele, kes<br />
toimetasid kannatanu traumapunkti.<br />
Tunduvalt halvemini läks mehel,<br />
kes jäi ilmselt kaubarongi alla Narva<br />
jaamas. Tema laip leiti 27. juuli lõunal.<br />
Juhtunu asjaolusid selgitab politsei.<br />
Pooled otsivad<br />
kompromissi<br />
Logistikaettevõte Vopak E.O.S. ja Riigi<br />
Kinnisvara AS (RKAS) peavad läbirääkimisi,<br />
et saavutada kompromisslahendust<br />
vaidlusi t<strong>ek</strong>itanud<br />
uue Tallinna vangla arendamises<br />
Vopak E.O.S-i kütuseterminali ja<br />
-torujuhtme ning transiidile olulise<br />
sõlmpunkti Maardu raudteejaama<br />
ohutsooni.<br />
Vopak E.O.S-i juhatuse esimees<br />
Arnout Lugtmeijer kinnitas ettevõtte<br />
teates, et kuigi Vopak E.O.S. on<br />
vaidlustanud vangla ehitusload kohtus,<br />
on ettevõte teemale lähenenud<br />
alati konstruktiivselt ja kutsunud<br />
ametkondi üles leidma vanglale alternatiivne<br />
asukoht.<br />
“RKASi otsus korraldada suve algul<br />
konkurss vanglale uue asukoha<br />
leidmis<strong>ek</strong>s kinnitab osapoolte kompromissivalmidust,”<br />
ütles Lugtmeijer.<br />
“Oleme lootusrikkad, et saavutame<br />
läbirääkimiste tulemusel mõlemale<br />
poolele sobiva lahenduse, mis lubaks<br />
RKASil teha lähiajal otsuse planeeritud<br />
vanglaarenduse ümberpaigutamis<strong>ek</strong>s.”<br />
Lugtmeijer lisas, et eduka tulemi<br />
huvides kaalub ettevõte võimalust<br />
katta osaliselt proj<strong>ek</strong>ti mitteüleviidavad<br />
kulud, mida RKAS ja võimud<br />
on vanglaproj<strong>ek</strong>ti arendamisel seni<br />
teinud.<br />
Kompromissi saavutamine tähendaks<br />
ka, et kõik pooltevahelised juriidilised<br />
vaidlused lõpetatakse, mis<br />
lubab pooltel ilma täiendavate piiranguteta<br />
ja minimaalse viivitusega<br />
jätkata edasisi suuremahulisi kapitaliinvesteeringuid.<br />
Veok sõitis rongi ette<br />
12. juuli pärastlõunal juhtunud veoauto<br />
ja rongi kokkupõrkes sai üliraskelt<br />
vigastada veoau tot juhtinud 51aastane<br />
mees.<br />
Politsei teatel juhtus õnnetus esmaspäeval<br />
kell 16.09 Ida-Virumaal<br />
Illuka vallas Jõhvi–Vasknarva tee<br />
seitsmendal kilomeetril asuval raudteeülesõidul,<br />
kus haagisega veoauto<br />
Mercedes-Benz, mida juhtis 51aastane<br />
Gennadi, sõitis ette kaubarongile.<br />
Kiirabi toimetas veoautojuhi üliraskete<br />
vigastustega haiglasse. <strong>Raudtee</strong>ülesõit<br />
oli õnnetuse tõttu mitu<br />
tundi su letud.
12 <strong>august</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Edelaraudtee taastab auruveduri<br />
Edelaraudtee Türi keskuse töökojas<br />
jõuab lähiajal lõpule auruveduri<br />
Kaspar ümberehitus, veduri<br />
esimene pikem sõit on plaanis<br />
teha septembris.<br />
Auruveduri Kaspar uuendusega on<br />
Edelaraudtee tegelenud peaaegu pool<br />
aastat, teatas raudtee-ettevõte.<br />
Kaspari taastamistöödes, mida<br />
teeb <strong>Eesti</strong> Raudte<strong>ek</strong>ultuuri Sihtasutus,<br />
on juba käe külge löönud rongihuvilised<br />
ja auruveduri fännid Viljandist,<br />
Jõgevalt, Raplast, Türilt ja<br />
Tallinnast.<br />
Talguliste abiga algasid 24. juulil<br />
vana auruveduri välimuse taastustööd<br />
ja valmistati ette pinnad lõppviimistlus<strong>ek</strong>s.<br />
Ka uue värvikora sai<br />
Kaspar talgute korras.<br />
Teine Edelaraudtee Türi töökojas<br />
sel suvel valmiv unikaalne proj<strong>ek</strong>t on<br />
Soome raudteemuuseumi tellimusel<br />
ehitatud käsidresiinid.<br />
Korduvalt Edelaraudtee korralda-<br />
Õnnitleme!<br />
50<br />
1. <strong>august</strong> Dmitry Popazov – EVR<br />
Infra sideel<strong>ek</strong>trimehaanik, side- ja<br />
turvanguamet<br />
5. <strong>august</strong> Veera Gruzdeva – EVR<br />
Infra jaamakorraldaja, Püssi jaam<br />
18. <strong>august</strong> Sergei Martõsjuk – EVR<br />
Infra STB el<strong>ek</strong>trimehaanik, side- ja<br />
turvanguamet<br />
23. <strong>august</strong> Ljudmilla Soboleva –<br />
EVR Infra energiadispetšer, el<strong>ek</strong>trivõrgud<br />
25. <strong>august</strong> Juri Kulakov – EVR<br />
Cargo kaubarongisaatja, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
27. <strong>august</strong> Vladimir Sotvorjonnõi –<br />
EVR Infra vanemsideel<strong>ek</strong>trimehaanik,<br />
side- ja turvanguamet<br />
29. <strong>august</strong> Jevgeni Pomogaiba –<br />
EVR Cargo vagunite ülevaataja-remontija-vabastamata<br />
brigadir, vagunimajandus<br />
30. <strong>august</strong> Natalja Demjanets –<br />
majandusarvestuse spetsialist, el<strong>ek</strong>trivõrgud<br />
60<br />
5. <strong>august</strong> Helgi Sorge – EVR Infra<br />
jaamakorraldaja, Kärkna jaam<br />
12. <strong>august</strong> Natalja Astopovitš –<br />
EVR Cargo kaubala<strong>ek</strong>ur, Maardu<br />
jaam<br />
65<br />
30. <strong>august</strong> Mart Nurmsoo – EVR<br />
tud Relsirallidel käinud Soome raudteelased<br />
viisid muljed siin valmistatud<br />
käsidresiinide heast kvaliteedist<br />
koju kaasa. Selle tulemusel on Soome<br />
Muuseumraudteede Ühenduse<br />
tellimusel valminud neli tuliuut käsidresiini,<br />
mis edaspidi hakkavad<br />
Cargo Lõuna piirkonna vanemmeister,<br />
vagunimajandus<br />
Tööstaaž<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>s<br />
40 aastat<br />
3. <strong>august</strong> Helgi Sorge – EVR Infra<br />
jaamakorraldaja, Kärkna jaam<br />
Mihhail Gorgan – EVR Cargo diiselvedurijuht,<br />
Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
Nikolai Štefunik – EVR Cargo diiselvedurijuht,<br />
Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
30 aastat<br />
1. <strong>august</strong> Maria Pobedinskaja –<br />
EVR Infra piirkonna jaamakorraldaja,<br />
Rakvere jaam<br />
8. <strong>august</strong> Galina Petrenko – EVR<br />
Cargo peaspetsialist, jaamatööosakond<br />
Jelena Anissimova – EVR Cargo<br />
meister, Tapa depood<br />
13. <strong>august</strong> Tadeuš Mundut – EVR<br />
Cargo el<strong>ek</strong>trik-lukksepp, Tapa Depood<br />
18. <strong>august</strong> Margarita Bilichenko –<br />
EVR Infra jaamakorraldaja, Va<strong>ek</strong>üla<br />
jaam<br />
20 aastat<br />
1. <strong>august</strong> Jüri Šuvalov – EVR Infra<br />
süsteemiinsener Hot-Box, side- ja<br />
turvanguamet<br />
sõitma Soome muuseumraudteedel.<br />
Kahe kuni nelja inimese ihurammul<br />
liikuvad kettajamiga käsidresiinid on<br />
varustatud ketaspidurite ja kummist<br />
põrkeleevenditega, mugavusvarustusse<br />
kuulub lipuvarras ja korv joogipudelite<br />
hoidmis<strong>ek</strong>s.<br />
Viktoria Meleštšenja – EVR Cargo<br />
kaubala<strong>ek</strong>ur, Maardu jaam<br />
Oleg Bezborodov – EVR Cargo diiselvedurijuht,<br />
Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
3. <strong>august</strong> Inna Lesment – EVR Infra<br />
jaamaoperaator, Ülemiste jaam<br />
13. <strong>august</strong> Igor Krjukov – EVR Cargo<br />
rongikoostaja abi, Ülemiste jaam<br />
16. <strong>august</strong> Juri Kotšurovski – EVR<br />
Cargo diiselvedurijuht, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
10 aastat<br />
14. <strong>august</strong> Sergiy Sereda – EVR<br />
Cargo lukksepp, Tapa Depood<br />
15. <strong>august</strong> Vladimir Stepanov –<br />
EVR Cargo diiselvedurijuht, Lõuna<br />
<strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
Ago Silm – EVR Cargo instruktorvedurijuht,<br />
Lõuna <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
Juri Gurtšjonok – EVR Cargo diiselvedurijuhi<br />
abi, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
Vjatšeslav Morozov – EVR Cargo<br />
diiselvedurijuht, Muuga depoo<br />
21. <strong>august</strong> Tõnu Liivamägi – EVR<br />
Infra hooldustööline, ehitiste<br />
amet<br />
28. <strong>august</strong> Tatjana Ošotina – EVR<br />
Cargo dispetšer, rongitöö juhtimise<br />
ja planeerimise osakond
Change language