Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>INFOLEHT</strong><br />
aprill 2012<br />
Remondi jätkamine mõjutab reisirongiliiklust<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> tütarettevõte EVR<br />
Infra eestvõttel jätkuvad aprillis<br />
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi<br />
kaasrahastusel raudteetaristu<br />
ulatuslikud remonditööd, mis<br />
mõjutavad kuni aasta lõpuni tuntaval<br />
määral reisirongiliiklust.<br />
Ulatuslike remonditööde peaeesmärk<br />
on valmistada raudteetaristu<br />
ette järgmisel aastal saabuvate uute<br />
elektrirongide ja ülejärgmisel aastal<br />
kasutusele võetavate diiselreisirongide<br />
teenindamiseks ning kiire ja<br />
ohutuma rongiliikluse tagamiseks.<br />
Käesoleval aastal jõuavad lõpule<br />
Rail Balticu trassil ümberehitustööd<br />
Tallinn-Balti ning Ülemiste jaamas.<br />
Peateede kapitaalremondi käigus<br />
parendatakse muldkeha kandevõimet<br />
ning vahetatakse välja pealisehitise<br />
konstruktsioon (ballast, rööpad<br />
ja liiprid). Tulemus on madala müra-<br />
ja vibratsioonitasemega raudtee<br />
konstruktsioon, mis vastab plaanitavatele<br />
sõidukiirustele: reisirongidel<br />
120 km/h ja kaubarongidel 80 km/h.<br />
Eelkõige suve esimese pooleni on<br />
remonditöödest tingitud rongiliikluse<br />
katkestusi ka Ülemiste–Tapa raudteelõigul,<br />
kus viiakse lõpule rööbaste<br />
keevitus ja raudtee toppimistööd.<br />
Tänavu ehitatakse ümber Tallinn–<br />
Paldiski ja Keila–Riisipere raudteelõik<br />
orienteeruvalt 36 km ulatuses. Tööde<br />
sisu ja tulemus on sama mis Rail Balticu<br />
trassi kapitaalremondi puhul.<br />
Lisaks kiiremale ja ohutumale liiklusele<br />
vähenevad remonditööde tulemusel<br />
oluliselt kulutused raudtee<br />
hooldustöödele.<br />
Elektrifitseeritud raudteeliinide<br />
kontaktvõrgu ümberehitus on tänavu<br />
kavandatud Tallinn–Keila–Vasalemma,<br />
Keila–Paldiski ja Klooga–Klooga-Rand<br />
lõigul.<br />
Tööde käigus vahetatakse täielikult<br />
välja kontaktvõrgu toed, kandekonstruktsioonid<br />
ja juhtmed.<br />
Kontaktvõrgu uuendamine võimaldab<br />
elektriveo jätkumist, elektriveosüsteemi<br />
töökindluse paranemist<br />
ning valmistab ette uute elektrirongide<br />
häireteta liiklust.<br />
Praeguseks on tööd juba lõppenud<br />
Klooga–Klooga-Rand lõigul. Aasta esimeses<br />
pooles tehakse tööd Keila–Paldiski<br />
ja Vasalemma–Keila lõigul.<br />
Aasta lõpuks valmivad kontaktvõrgu<br />
ümberehitustööd Keila–Tallinn<br />
raudteelõigul.<br />
Aprillis alustatakse reisijate ooteplatvormide<br />
ümberehitust Tallinn-<br />
Balti jaamast kuni Laagri peatuskohani,<br />
samuti Ülemiste jaama peatuskohas.<br />
Tööde käigus viiakse platvormide<br />
mõõtmed vastavusse standardiga,<br />
mis on uute reisirongide kasutuselevõtu<br />
eeldus. Lisaks plaanime<br />
Lilleküla peatuskoha piirkonda rajada<br />
kergliiklustunneli. Tööd on kavas<br />
lõpetada käesoleva aasta jooksul.<br />
Koos platvormide ümberehitusega<br />
on kavas Lilleküla–Laagri raudteelõigul<br />
orienteeruvalt 11 kilomeetri<br />
ulatuses remonditöid, mille käigus<br />
uuendatakse kohati raudtee<br />
pealisehitist ja parandatakse tee<br />
geomeetriat.<br />
Lisaks viib EVR Infra Tallinna piirkonnas<br />
Kitseküla, Urda ja Padula rei-<br />
sijate ooteplatvormide mõõtmed vastavusse<br />
standardiga ning ehitab esimese<br />
150 meetri pikkuseks ja ülejäänud<br />
kaks 35meetriseks.<br />
Tänavu jätkub reisiplatvormide<br />
uuendus ka muudes piirkondades,<br />
mille käigus viiakse rajatised vastavusse<br />
uue standardiga järgmistes<br />
jaamades või peatuskohtades:<br />
Lehtse, Tapa, Rakke, Jõgeva, Ilumetsa,<br />
Kirsi, Aardla, Piusa ja Kaarepere.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> on seadnud eesmärgi<br />
ühelt poolt ELi kaasrahastatavate<br />
projektide täitmise ja tööde õigel<br />
ajal lõpetamise, teisalt piirkonnas<br />
küllalt intensiivse reisirongiliikluse<br />
säilitamise maksimaalses mahus.<br />
Nende kahe vaieldamatult olulise<br />
eesmärgi vahel on võimalik kompromissi<br />
leida, kui tööde ajal sõidugraafikuid<br />
muuta, vajadusel teha ka ajutisi<br />
liikluskatkestusi.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> loodab reisijate<br />
mõistvale suhtumisele ja palub võimalike<br />
ebamugavuste pärast vabandust.
2 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Turvahanke teenuste<br />
konkursi võitis G4St<br />
AS <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> kuulutas turva-<br />
ja valveteenuste hankekonkursi<br />
võitjaks turvaettevõtte AS G4S <strong>Eesti</strong>,<br />
senise teenuseosutaja USS<br />
Security <strong>Eesti</strong> pakkumine osutus<br />
kallimaks.<br />
Et teenuse osutajalt nõuti raudteealast<br />
kogemust, pädevust ja võimekust,<br />
mida <strong>Eesti</strong>s on kolmel turvaettevõttel,<br />
viidi riigihange läbi lihtsustatud<br />
korras, kus osaluskutse<br />
saadeti USS Security <strong>Eesti</strong>le, G4S<br />
<strong>Eesti</strong>le ja Securitas <strong>Eesti</strong>le. Neist<br />
kaks esimest esitasid turvateenuste<br />
riigihankele raudteetaristu objektide<br />
ja raudteel veetavate veoste valveteenuse<br />
osutaja leidmiseks ka pakkumuse.<br />
G4S pakkumine oli teenuse eeldatavast<br />
maksumusest ligi viiendiku<br />
odavam. Ülisoodne hinnapakkumine<br />
tekitas lisaküsimusi, mistõttu<br />
saatis <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> pakkujatele<br />
täiendavad küsimused, et<br />
saada kinnitust, et odavnenud hind<br />
ei too kaasa turvateenuse kvaliteedi<br />
langust.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> avalike suhete juht<br />
Urmas Glase ütles, et hanke maksumust<br />
ei saa <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> praegu<br />
veel avalikustada, sest hanke<br />
lepingut pole sõlmitud ja käivad läbirääkimised<br />
lepingutingimuste<br />
üle.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> vajab turvateenuseid<br />
kontserni ettevõtete jaamaparkide<br />
turvalisuse tagamiseks. Samuti<br />
ostab ettevõte turvateenust sisse<br />
raudteeveoste valveks ja kaitseks.<br />
Objekte valvab sadakond turvatöötajat.<br />
G4S <strong>Eesti</strong> valvedivisjoni direktor<br />
Margus Kolumbus ütles, et ettevõte<br />
on olnud <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> turvapartner<br />
üle kümne aasta. ”Ka mujal maailmas<br />
on G4S valvamas raudteehiide<br />
ning usun, et lisaks meie pikaajalisele<br />
koostööle <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>ga tulevad<br />
kasuks ka G4Si rahvusvahelised<br />
kogumused,” selgitas ta.<br />
Sõlmitava lepingu tähtaeg on kolm<br />
aastat, mida on võimalik tähtaja lõppemise<br />
korral pikendada kahe aasta<br />
jagu.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> turvafirmaga USS<br />
Security sõlmitud kontserni ettevõtete<br />
mehitatud valve leping lõpeb 30.<br />
aprillil.<br />
Audit viitab koostöö<br />
puudulikkusele<br />
Riigikontroll leiab 9. aprillil<br />
avaldatud veoste <strong>Eesti</strong> ja Venemaa<br />
vahelise maismaapiiri ületuse<br />
probleeme käsitlevas auditis,<br />
et riikidevaheline koostöö jätab<br />
soovida.<br />
Vähese koostöö ühe näitena viidatakse<br />
olukorrale, kus enam pole kindel,<br />
kas tulevikus on vastselt avatud<br />
Koidula raudteepiiripunkti kaudu<br />
võimalik vedada Venemaa suunal<br />
loomse päritoluga kaupu või mitte.<br />
Kuigi <strong>Eesti</strong> on Koidula piirijaamas<br />
välja ehitanud nõuetekohase veterinaarkontrolli<br />
tingimused, on Venemaa<br />
valitsus otsustanud loobuda veterinaarkontrolli<br />
arendamisest Petseris<br />
ning rajada selle asemel Venemaa-poolne<br />
võimekus Ivangorodi.<br />
„Selline olukord on väga kahetsusväärne<br />
ja isegi absurdne. <strong>Eesti</strong><br />
on investeerinud üle 800 000 euro<br />
Euroopa Liidu raha Koidula piiripunkti<br />
tingimuste loomiseks ja oleks<br />
loogiline, et ka Vene poolel luuakse<br />
just sinna vastu samalaadne võimekus.<br />
Paraku on Venemaa valitsus<br />
välja andnud 2011. aasta suvel<br />
määruse selle kohta, et Petseris lõpetatakse<br />
veterinaarkontroll raudteel<br />
pärast seda, kui on loodud tänapäevastele<br />
tingimustele vastav<br />
kontrollpunkti Ivangorodis. See tähendab,<br />
et seal, kus <strong>Eesti</strong> pool on<br />
äsja tänapäevased võimalused välja<br />
ehitanud, ei looda Vene poolele<br />
vastu samasuguseid tingimusi ja lõpetatakse<br />
veterinaarkontroll sootuks,<br />
küll aga luuakse need veterinaartingimused<br />
sinna, kus kummalgi<br />
pool piiri neid praegu raudteel<br />
ei ole,” selgitas Olgo.<br />
Peakontrolör Tarmo Olgo meelest<br />
saaks veoste piiriületust oluliselt kiirendada<br />
veoste ja dokumentide ühis-<br />
kontrolliga kooskõlas kaupade piirikontrolli<br />
tingimuste kooskõlastamise<br />
rahvusvahelise konventsiooniga.<br />
Selle otstarbekust ja vajadust on<br />
korduvalt rõhutatud Venemaa ja Euroopa<br />
Liidu tollivaldkonna töötajate<br />
ühisnõupidamistel.<br />
Selles suunas liikumist võiks<br />
alustada tollitöötajate piiriülese<br />
koostöö olulise tihendamisega, näiteks<br />
kokkuleppega, et omavahel vahetakse<br />
infot saadetistega seonduda<br />
võivatest riskidest ja veose piirikontrollil<br />
tuvastatud asjaoludest,<br />
mis teisele poolele olulised võiksid<br />
olla. „Näiteks võiks <strong>Eesti</strong> piiripunkt<br />
edastada Venemaa piiripunktile<br />
kontrollimiseks Koidula jaamast Venemaa<br />
suunas väljunud rongi vaguni<br />
läbivalgustamisel tuvastatu.<br />
Vastastikust infovahetust peaksime<br />
käsitlema kui esimest sammu veoste<br />
ühise kontrollimise suunas. Me<br />
väga loodame, et Venemaa Föderaalne<br />
Tolliteenistus sõlmib vastavasisulised<br />
kokkulepped oma kolleegidega,”<br />
arutles Olgo.<br />
Mis puutub auditis käsitletud<br />
raudteeveoste piiriületusse, siis <strong>Eesti</strong><br />
raudteetaristu on võimeline Venemaa<br />
suunal läbi laskma praegusest<br />
kaks korda rohkem kaubaronge (nii<br />
oli see enne 2006. aastat).<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> on sellest huvitatud<br />
ja kaupade omanikud on sellest huvitatud.<br />
„Venemaa on väljendanud<br />
seisukohta, et konteinereid ei peaks<br />
vedama autodega, vaid meritsi või<br />
raudteed pidi. Rongidega kaupu vedades<br />
saaks pidurdada maanteepiiripunktide<br />
koormuse kasvu, kuid Venemaa<br />
<strong>Raudtee</strong>d ei ole eraldanud<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>le täiendavaid rongikoosseise,”<br />
tunnistas peakontrolör<br />
Olgo.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Konteinerveod<br />
suurenevad jõudsalt<br />
Tänavu I kvartalis veeti <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong> taristul 7,88 miljonit<br />
tonni kaupu, mida on möödunud<br />
aasta sama ajaga võrreldes 8,2%<br />
vähem.<br />
<strong>Eesti</strong> raudteevedude maht märtsis<br />
oli 2,81 miljonit tonni ning võrreldes<br />
eelmise aasta märtsiga olid mahud<br />
4,3% väiksemad.<br />
Samas kasvatas <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> tütarettevõte<br />
EVR Cargo oma veomahtu<br />
17,7%, mis moodustas kogu taristul<br />
veetud kaubamahust 69,9%.<br />
E.R.S-i veomaht vähenes samal ajal<br />
39,3% ja osa kogu veomahust vähenes<br />
30,1%-le.<br />
Konteinerkaupu veeti I kvartalis<br />
12 378 TEU-d, mida oli eelmise aasta<br />
mahtudest 54% rohkem. Märtsis<br />
veeti konteinereid rekordiline 5146<br />
TEU-d, mis ületas eelmise aasta<br />
märtsi 73%-ga.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> kontsern teenis<br />
konsolideeritult 2011. aastal<br />
119 miljoni euro suuruse müügitulu<br />
juures 34,03 miljonit eurot<br />
puhaskasumit, mis on rekordiline<br />
ja ületab oluliselt seniseid paremaid<br />
aastaid 2000ndate esimeses<br />
pooles.<br />
Aasta varem oli <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> tulu<br />
107,67 miljonit eurot ja kasum<br />
21,01 miljonit eurot. Rekordkasumist<br />
ligi kolmandiku moodustas erakorraline<br />
tulu.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> kaubaveokäive oli<br />
möödunud aastal 6034 miljonit netotonnkilomeetrit,<br />
mida oli 217 miljonit<br />
vähem kui 2010. aastal.<br />
Mullu kasvas kohalike vedude<br />
maht 1,17 miljonit tonni ja rahvusvaheliste<br />
veduda maht vähenes 29<br />
tonni. Kokku veeti 2011. aastal <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong> taristul kaupu 30,51 miljonit<br />
tonni. Aastaga kasvasid kaubaveomahud<br />
seega 0,88 miljonit tonni.<br />
Kontserni veoettevõte EVR Cargo vedas<br />
2011. aastal 18,09 miljonit tonni<br />
kaupa, mida on aasta varasemaga<br />
võrreldes 35,9 protsenti rohkem.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> investeeringute kogumaht<br />
oli määdunnud aastal 84<br />
miljonit eurot, millest lõviosa inves-<br />
aprill 2012 3<br />
Kolme kuuga veeti naftat ja naftasaadusi<br />
5,1 miljonit tonni, mis oli<br />
võrreldes möödunud aasta veomahuga<br />
12,4% väiksem tulemus.<br />
Märtsis veeti nimetatud kaupa<br />
kokku 1,82 miljonit tonni ehk 10%<br />
vähem kui aasta tagasi. Põlevkiviveod<br />
vähenesid üle 44%, olles I kvartalis<br />
0,9 miljonit tonni. Väetiste vedu<br />
suurenes aastaga ligi 70%, andes<br />
kokku 0,73 miljonit tonni veoseid.<br />
Viis korda suurenes keemiakaupade<br />
vedu, mille veomaht oli<br />
0,56 miljonit tonni.<br />
Transiitvedudes liikus aasta esimese<br />
kolme kuuga 6,24 miljonit tonni<br />
kaupu, mis oli võrreldes eelmise aastaga<br />
oli 1,6% väiksem maht.<br />
Kohalikud veod vähenesid 40% miljoni<br />
tonnini. Eksport-importveod<br />
suurenesid 16,8% ja olid kokku 0,6<br />
miljonit tonni.<br />
Eelmine aasta tõi rekordkasumi<br />
teeriti raudteetaristu kapitaalremonti.<br />
AS <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> kontserni kuuluvad<br />
raudteetaristu ettevõte AS EVR<br />
Infra ja raudteekaubaveo ettevõte AS<br />
EVR Cargo.<br />
AS <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> kõik aktsiad kuuluvad<br />
<strong>Eesti</strong> Vabariigile.<br />
2011. aasta 31. detsembri seisuga<br />
töötab <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> kontsernis<br />
1827 inimest. Ettevõtte töötajate<br />
keskmine palk 2011. aastal oli 1001<br />
eurot.<br />
Piiriülesele kaubaveole<br />
ennustatakse kasvu<br />
Venemaa Föderatsiooni majandusarengu<br />
ministeerium prognoosib aastaks<br />
2020 Vene-<strong>Eesti</strong> piirilõigus<br />
veomahtude üldist suurenemist Venemaa<br />
sisseveo suunal.<br />
Näiteks suureneksid selleks ajaks<br />
autoveod 2010. aastaga võrreldes<br />
kolm korda ja raudteemahud 3,5<br />
korda, selgus Vene ja <strong>Eesti</strong> piiri- ja<br />
tollipunktide kontrollauditist.<br />
Enamik autovedudest käiks läbi<br />
Ivangorodi ja Narva maanteepiiripunktide,<br />
kus vedude maht kasvaks<br />
üle üheksa korra. Ka raudteevedude<br />
maht kasvaks peaaegu üheksa<br />
korda läbi Ivangorodi raudteepiiripunkti.<br />
Möödunud aasta 11 kuuga ületas<br />
<strong>Eesti</strong>-Vene piiri 141 989 veokit, millest<br />
83 771 veokit sisenes Venemaale<br />
ja 58 218 väljus Venemaalt. 2010.<br />
aastal sisenes Venemaale 54 445<br />
veokit ja väljus 88 297 veokit.<br />
Venemaa tolliteenistuse andmetel<br />
suurenes <strong>Eesti</strong> ja Vene kahepoolne<br />
kaubakäive möödunud aastal 1,7<br />
korda 3857,9 miljoni USA dollarini.<br />
Venemaa eksport moodustas sellest<br />
2866,7 miljonit ja <strong>Eesti</strong> eksport<br />
991,2 miljonit dollarit.<br />
Kolm taotlust sai<br />
sponsorraha<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> nõukogu otsustas 4.<br />
aprillil toetada kolme sponsortaotlust<br />
summas 27 000 eurot. Nõukogu<br />
toetab sponsortaotlusi, mis on<br />
seotud raudteetegevusega.<br />
10 000 euroga toetab nõukogu<br />
MTÜd <strong>Eesti</strong> Muuseumraudtee. Raha<br />
läheb muuseumi ajaloolise veduri<br />
TU4-800 remondiks ja moderniseerimiseks.<br />
Sama paljuga toetab nõukogu ka<br />
Endiste <strong>Raudtee</strong>laste MTÜ tegevust.<br />
Mittetulundusühing liidab ettevõttest<br />
pensionile läinud endisi raudteelasi.<br />
Toetus aitab nende huvitegevust<br />
rahastada ja osta oma liikmetele<br />
rongipileteid.<br />
”<strong>Eesti</strong> Filmi 100” avaürituse „Kinorong<br />
Tallinn–Tartu–Tallinn“ korraldamiseks<br />
andis nõukogu 7000 eurot.<br />
30. aprillil sõidab erirong kinoaasta<br />
tähistajatega Tallinnast Tartusse<br />
kino juubelia-aasta avaüritusele.<br />
Alates Vägevast veab rongi auruvedur<br />
Kaspar.
4 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
NATO veab Afganistani aina rohkem materjale<br />
Viimase kolme aastaga liikus<br />
Tallinnast raudteitsi Afganistani<br />
ligi 300 000 tonni erinevaid<br />
materjale, lõviosa sellest müüdunud<br />
aastal. Tegu on NATO logistikavõrgu<br />
vedudega.<br />
Tähtsaim NATO sadam Balti riikides<br />
Afganistani varustamiseks Venemaa<br />
ja Kesk-Aasia riikide kaudu on<br />
algusest peale ja ka jätkuvalt Läti<br />
pealinn Riia. Kuid ka läbi Tallinna liikus<br />
möödunud aastal juba 250 000<br />
tonni mittesõjalisi materjale. 2010.<br />
aastal oli see 43 000 tonni ja 2009.<br />
aastal vaid 1500 tonni.<br />
Tegelikult on vedude hulk suuremgi,<br />
sest <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> andmeil on osa<br />
vagunite ametlikuks sihtkohaks märgitud<br />
teised Kesk-Aasia riigid, kust<br />
kaup saab Afganistani suunduda.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> ei avalda oma erafirmadest<br />
klientide soovil seda, mida<br />
<strong>Eesti</strong>st Afganistani poole liikuvad<br />
rongid täpselt veavad.<br />
Teadaolevalt on tegu ainult tsiviilotstarbelise<br />
kaubaga, nagu ehitusmaterjalid<br />
ja toiduained. Sellegi veoks<br />
läbi Venemaa tuli NATO-l pikalt kõnelusi<br />
pidada. Kokkulepe sõlmiti<br />
2008. aasta kevadel. Relvi, sõjamoona<br />
ja sõjaväelasi toimetab NATO<br />
Afganistani õhuteed pidi.<br />
Tallinnas asuva Ameerika Ühendriikide<br />
suursaatkonna andmeil loodi<br />
NATO logistikavõrk Northern Distribution<br />
Net work (NDN) 2009. aasta<br />
algul seetõttu, et Afganistanis olevate<br />
rahvusvaheliste julgeolekujõudude<br />
(ISAF) tegevuspiirkonna varustamine<br />
mittesõjaliste materjalidega oli<br />
kolmekordistunud ning vedude marsruut<br />
läbi Pakistani jäi neile kitsaks.<br />
Vedusid koordineerib USA kaitseministeeriumi<br />
transpordiväejuhatus<br />
U.S. Transcom. Esialgu alustasid<br />
2008. aastal rongid teed Afganistani<br />
poole ainult Riia sadamast. Lõunanaabrite<br />
pealinna järel lisandusid<br />
veod 2009. aasta lõpu poole Tallinna<br />
ja 2010. aastal Leedu sadama Klaipėda<br />
kaudu.<br />
Balti riike läbiv marsruut on raudteel<br />
rohkem kui 5000 kilomeetri pikkune.<br />
Tallinnast või Riiast jõuavad<br />
rongid Moskvasse, Leedust lähevad<br />
need läbi Valgevene. Sealt liiguvad<br />
vagunid enamasti edasi Kasahstani<br />
ja sealt Usbekistani Termezi linna,<br />
jõudes välja Afganistani piiri<br />
juurde.<br />
Sealt lähevad need 1982. aastal<br />
Nõukogude Liidu rajatud Sõpruse silda<br />
mööda üle Amudarja jõe edasi<br />
Afganistani poolele piirilinna Hairatani.<br />
Esimesel katsel võttis rongi<br />
jõudmine Läänemere sadamast Afganistani<br />
piirile üle kolme nädala, hiljem<br />
on reisi kestus kahanenud kümmekonna<br />
päevani.<br />
Afganistanis endas raudteeliine<br />
peaaegu pole. Olemas on ainult suhteliselt<br />
hiljuti valminud teejupp piirilt<br />
riigi põhjaosas asuvasse Mazāri-Sharīfi<br />
linna, kuid lõuna poole tuleb<br />
NATO-l oma kaupu edasi transportida<br />
veoautodega.<br />
Veel 2009. aastal said ameeriklased<br />
Afganistanis 90 protsenti mittesõjalistest<br />
tarnetest Pakistani kaudu.<br />
Möödunud aasta lõpuks aga oli<br />
Pakistani marsruudi tähtsus vähenemas<br />
ja juba 40 protsenti kaupadest<br />
toimetati Afganistani põhjapoolset<br />
teed pidi. Selle muutuse taga olid<br />
sagenevad ründed NATO liitlasvägede<br />
konvoide pihta Pakistanis. 2011.<br />
aasta lõpust on Pakistani piirid NA-<br />
TO vedudele sootuks suletud.<br />
”<strong>Raudtee</strong> kasutamise kulud on umbes<br />
kümme protsenti sellest, mis<br />
maksaks samasugune õhuvedu,”<br />
teatas NATO pressiteenistus.<br />
Lisaks Balti riikide sadamalinnadest<br />
algavale raudteemarsruudile on<br />
NATO-l NDNi käigus siiski olemas ka<br />
teisi võimalusi; näiteks Gruusia kaudu,<br />
ja katsetatud on ka vedusid Rumeenia<br />
kaudu.<br />
Venemaal lõi hiljuti laineid võimalus,<br />
et eeldatavasti 2014. aastal Afganistanist<br />
lahkuma asuvad NATO väed<br />
sõidavad ära Uljanovski ja Balti sadamate<br />
kaudu.<br />
Tänavu 14. märtsil kinnitas välisminister<br />
Sergei Lavrov Vene duumas<br />
valitsuse infotunnis, et Venemaa valitsuse<br />
lauale on jõudnud kokkuleppevariant<br />
NATOga, lubamaks kasutada<br />
Uljanovski rahvusvahelist len-<br />
nuvälja Vostotšnõi transpordisõlmena,<br />
kuhu maanduksid Afganistanist<br />
tulevad rahvusvaheliste julgeolekujõudude<br />
(ISAF) transpordilennukid.<br />
Uljanovski kohalik tolliülem Valeri<br />
Gerassev ütles väljaandes gazeta.<br />
ru, et Uljanovskis laaditakse NATO<br />
lastiga konteinerid rongidele, misjärel<br />
suunduvad need Riia ja Tallinna<br />
sadamatesse ja edasi meritsi Euroopasse.<br />
NATO baas tähendaks murrangut<br />
Venemaa senises poliitikas, mis on<br />
välistanud igasuguse sõjalisel otstarbel<br />
kasutatava materjali veo maismaal<br />
nende territooriumi kaudu.<br />
Vene välisministeerium asus seejärel<br />
aktiivselt seletama, et mingit NA-<br />
TO baasi Uljanovskisse ei kavandata<br />
ja tegu on lihtsalt ümberlaadimisega<br />
– kõik veosed Afganistanist peavad<br />
läbima ka Vene tolli. Samas teatas<br />
MID uusi detaile, näiteks, võimaldaks<br />
ettevalmistatud kokkulepe vedada<br />
Uljanovski kaudu ka selliseid<br />
transpordivahendeid, mida on soomustatud<br />
kaitseks miinide vastu.<br />
Venemaa asepeaminister Dmitri<br />
Rogozin omakorda kommenteeris<br />
meediakanaleis, et praegugi laaditakse<br />
Uljanovskis lennukitele NATO-le<br />
Afganistani viimiseks mineraalvett,<br />
salvrätikuid ja telke. «Ma ei arva, et<br />
NATO tualettpaberi transiit läbi Venemaa<br />
oleks kodumaa reetmine,» ütles<br />
kauane Venemaa esindaja NATO<br />
juures.<br />
Kui palju ja mida ISAF üldse Afganistanist<br />
ära kavatseb viia, ei ole kaugeltki<br />
selge. Tõenäoliselt pole suurt<br />
osa materjalist majanduslikult mõtet<br />
tagasi vedada ja see jääbki lihtsalt<br />
kohapeale.<br />
USA suursaatkond Tallinnas kinnitas,<br />
et varustust viiakse Afganistanist<br />
kindlasti ära, ent millist teed pidi,<br />
pole veel otsustatud. Esialgu on<br />
ISAF veel Afganistanis ja vajab jätkuvalt<br />
varustamist.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Rail Balticu projekt<br />
viiakse lõpule<br />
Soome ja Balti riikide valitsuste<br />
tasemel on põhimõtteline otsus<br />
Rail Balticu loomiseks vastu<br />
võetud ning projekt läheb kindlasti<br />
käiku, väitis <strong>Eesti</strong> Logistika ja<br />
Ekspedeerimise Assotsiatsiooni<br />
aastakoosolekul 2. aprillil Euroopa<br />
Komisjoni asepresident Siim<br />
Kallas (pildil). Samal ajal tunnistas<br />
ta <strong>Eesti</strong> Päevaehe Ärilehe erilehes<br />
Logistika, et kahtlemata on projektil<br />
ka palju vastaseid.<br />
”Rail Balticul on väga palju vastaseid,<br />
ilma kahtluseta. Inimesed, kes<br />
tahavad näha, et ühendus teed läheksid<br />
ainult Moskvasse, töötavad väga<br />
intensiivselt selle projekti vastu, aga<br />
poliitiline ot sus selle loomiseks on<br />
olemas, võimalused on olemas ja raha<br />
sel leks leiame,” ütles Kallas.<br />
Kallase kinnitusel viib Euroopa Liit<br />
projekti sellisel kujul lõpule. Rail Balticu<br />
projektilt ei ole vastupidi paljudele<br />
teistele raha kärbitud.<br />
”Põhiküsimuseks olid seni Läti investeeringud,<br />
aga hiljaaegu kinnitas<br />
Läti peaminis ter, et nemad teevad<br />
oma osa ära. Kui valitsused on otsused<br />
teinud ja ressursid on olemas,<br />
siis see projekt ka tuleb, kui valitsused<br />
ise kõhklema ei löö. Samal ajal<br />
ei saa seda ka enam väga palju tagasi<br />
pöörata,” selgitas ta.<br />
Suurema osa Rail Balticu ehi tuse<br />
maksumusest katab Euroo pa Liit,<br />
aga trassi hilisema töös hoidmise eest<br />
peavad hoolitsema juba riigid ise.<br />
Praegust taristut kasutades oleks<br />
ehk teoreetiliselt mõeldav ka raudteeühenduse<br />
loomine Tallinna ja<br />
Varssavi vahel juba varem, ent see<br />
on Kallase sõnul puhtalt raudteefirmade<br />
otsustada ning ka sellega,<br />
mis rongid Rail Balticu suunal<br />
pärast selle valmimist sõitma hakkavad,<br />
ei hakka Euroo pa Liit tegelema.<br />
Veerevkoosseisu investeeringuid ei<br />
toeta Euroopa Liit samuti, küll aga<br />
osutatakse liikmesriikidele Kallase<br />
sõnul iga külgset abi bürokraatli ke<br />
takistuste kõrvaldamisel.<br />
Seda, milliste transpordimahtude<br />
juures ja millise ajaga Rail Baltic<br />
võiks ennast ära tasuda, on veel vara<br />
öelda. Tasuvusarvutusi ei ole Kallase<br />
hinnangul võimalik enne selle<br />
valmimist adekvaatselt teha, ent tur-<br />
aprill 2012 5<br />
gudele juurdepääsu parandamisega<br />
kasvab hüppeli selt majanduse aktiivsus.<br />
Pärast Rail Balticu projekti käivitumist<br />
läheb Kallase sõnul veel vähemalt<br />
15 aastat, enne kui see lõpule<br />
jõuab. Kaubavahetuse kasv on selle<br />
aja jooksul üsna tõenäoline.<br />
”Oletada, et selle aja jooksul kaubavahetus<br />
ei kasva, ei tarvit se tingimata<br />
vettpidav arvamus olla. Ma arvan,<br />
et Rail Baltic läheb ilusti käima<br />
ja tasub ennast ma janduslikult ära.<br />
Soomlastel ei ole mingisugust kahtlust,<br />
et kui nad arendavad koostöös<br />
Tallinna sadamaga välja korralikud<br />
ühendusteed, siis hakkab see trass<br />
neile huvi pakkuma. Ei maksa unustada<br />
ka, et see trass on osa Balti-<br />
Aadria mere koridorist ja Kesk-Euroopa<br />
riigid tunnevad huvi väljapääsu<br />
vastu põhja poole.”<br />
Siim Kallas rääkis ka Euroopa Liidu<br />
ja Venemaa va helise viisavabaduse<br />
kehtestami se võimalustest<br />
kaugemas tule vikus, tunnistades,<br />
et tõenäoliselt ei suureneks Venemaaga<br />
viisavaba duse kehtestamise<br />
järel Hiina ja Euroopa vaheline kaubavahetus<br />
rongiliikluse suurenemise<br />
arvel.<br />
”Mahuliselt toimub 96 prot senti<br />
kaubavahetusest Euroopa ja Hiina<br />
vahel laevadega. Keskmi ne konteinerlaev<br />
mahutab 8000 konteinerit,<br />
aga üks rong 60 kon teinerit. Mahud<br />
on niivõrd erine vad ja konteinerveo<br />
hind on laeva ga transportimisel umbkaudu<br />
viis korda odavam,” tunnistas<br />
Kallas.<br />
Äriliidrid pooldavad<br />
Rail Balticut<br />
KPMG läbi viidud majandustrendide<br />
uuringu järgi eelistab <strong>Eesti</strong><br />
transporditaristu arendamisel 38<br />
protsenti küsitletud <strong>Eesti</strong> ettevõtjatest<br />
raudteeprojekti Rail Baltic<br />
ning 36 protsenti Tallinna–Tartu<br />
maantee neljarealiseks ehitamist,<br />
teatas BNS.<br />
KPMG teatel oli 11 protsendi vastanute<br />
meelest <strong>Eesti</strong> transporditaristu<br />
projektidest olulisim, mida arendada,<br />
Tallinna ja Helsingi vahele tunneli<br />
rajamine.<br />
Tallinna–Tartu kiirraudtee ja Saaremaa<br />
püsiühendus leidsid vastavalt<br />
viie ja ühe protsendi vastajate<br />
poolehoiu. ”Lisaks etteantud variantidele<br />
nimetati ka teisi ideid. Näiteks<br />
pakkusid ettevõtjad <strong>Eesti</strong> peamiste<br />
maanteede muutmist kolmerealiseks,<br />
kus on möödasõidupiirkonnad,<br />
samuti peeti tähtsaks paremaid<br />
lennuühendusi, uue silla rajamist<br />
üle Narva jõe, kiirraudtee- ja<br />
-maanteeühendust Peterburiga ning<br />
teisi ettevõtmisi,” selgitas KPMG<br />
Baltics OÜ juhatuse esimees Andris<br />
Jegers.<br />
Uuringu ”Majanduse pulss 2012”<br />
käigus küsitles KPMG märtsis valik<br />
vastustega veebiküsitluse teel <strong>Eesti</strong>s,<br />
Lätis ja Leedus ligi 400 ettevõtte<br />
esindajaid. <strong>Eesti</strong>s vastas küsitlusele<br />
üle 200 juhtivettevõtja.<br />
Ministrid kutsusid<br />
Poolat ühinema<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
teatel kutsusid 22. märtsil<br />
Brüsselis kohtunud kolme Balti<br />
riigi ministrid Poolat ühinema Rail<br />
Balticu raudteeliini ettevalmistamistöödega.<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministri<br />
Juhan Partsi sõnul väljub<br />
Rail Baltic regionaalsest staatusest<br />
alles siis, kui rööpad ulatuvad edasi<br />
Leedu piirist Varssavini.<br />
Ühtlasi kirjutasid ministrid alla<br />
kolmepoolse kavatsuste protokolli lisale,<br />
mis laiendab Rail Balticu projektiga<br />
tegeleva töögrupi pädevust.<br />
<strong>Eesti</strong>, Läti ja Leedu saadavad ametliku<br />
liitumiskutse Poolale lähiajal,<br />
teatas ministeerium.
6 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Algatatakse Rail Balticu<br />
trassi asukoha planeering<br />
Valitsus kiitis 12. aprillil heaks<br />
eelnõu, mille kohaselt algatatakse<br />
Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas<br />
planeering Rail Balticu<br />
raudteetrassi koridori asukoha<br />
määramiseks.<br />
Maakonnaplaneeringute koostamise<br />
käigus tuleb välja töötada võimalike<br />
konfliktalade ja huvide tasakaalustatud<br />
planeeringulahendus. Seda<br />
tuleb teha avatud menetlusena huvigruppide<br />
ulatusliku kaasamise teel,<br />
teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.<br />
Kõigi kolme maavalitsuse, kohalike<br />
omavalitsuste, kodanike ja<br />
keskkonnaspetsialistide koostöös<br />
tuleb leida riigi kui terviku arengu<br />
huvides sobivaim planeeringulahendus<br />
trassi asukohavaliku kohta,<br />
edastab büroo.<br />
Harju, Rapla ja Pärnu maavane-<br />
male tehakse ülesandeks algatada<br />
planeeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine. Eelnõu näeb<br />
ette, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />
(MKM) ning nimetatud<br />
maavanemad sõlmivad<br />
planeeringu koostamiseks, rahastamiseks<br />
ning ülesannete jaotamiseks<br />
koostöökokkulepe hiljemalt<br />
30. maiks.<br />
Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude<br />
strateegilist hindamist on<br />
kavas rahastada riigieelarvest ja<br />
Euroopa Liidu abitoel.<br />
Rail Balticu trassi koridori asukoha<br />
määramiseks vajalike maakonnaplaneeringute<br />
koostamist korraldavad<br />
Pärnu, Rapla ja Harju maavalitsus.<br />
Tegevuste koordineerimiseks<br />
moodustatakse MKM-i juurde juhtkomitee,<br />
kuhu kuuluvad MKM-i, sise-<br />
ja keskkonnaministeeriumi esin-<br />
Rail Baltic peab ennast ise majandama<br />
Tartus Tehnikakõrgkooli korraldusel<br />
4. aprillil peetud logistikakonverentsil<br />
oli teemaks Rail<br />
Baltic ja selle tasuvus.<br />
Kui 60–85 protsenti Rail Balticu<br />
raudteeliini ehitusmaksumusest<br />
saab katta Euroopa Liidu toetusrahaga,<br />
siis raudtee käigushoidmine<br />
jääb riikide endi mureks.<br />
Kuigi Rail Balticu tasuvusuuringus<br />
on prognoositud raudteetrassile kaubamahtusid,<br />
mis muudavad raudtee<br />
rajamise tasuvaks, on raudteejuhid<br />
skeptilised, et nii suured kaubamahud<br />
hakkavad Rail Balticu trassil liikuma.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> juhatuse esimehe<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministri<br />
Juhan Partsi sõnul<br />
on Poola valmis investeerima Rail<br />
Balticu raudteeühendusse alates<br />
Leedu piirist kuni Varssavini.<br />
Poola transpordiminister Slawomir<br />
Nowak kinnitas ministeeriumi teatel,<br />
Kaido Simmermanni sõnul pole Rail<br />
Balticu projekt ilma kaubaveota elujõuline,<br />
sest 4000 reisijat päevas ei<br />
ole realistlik. „Meil oleks vaja seitsekaheksa<br />
rongi päevas, mis liiguks<br />
kaubaga edasi-tagasi. See oleks minimaalne<br />
liiklus, mida oleks vaja, et<br />
kulusid katta,“ selgitas ta.<br />
Simmermanni sõnul on juba praegu<br />
soomlastel huvi suurte kaubakoguste<br />
vedamise vastu.<br />
Kui Simmermanni sõnul on ainus<br />
Rail Balticu ehitamist takistav oht<br />
rahapuudus ja muud küsimused on<br />
juba lahendamisel või lahendatud,<br />
siis transiidiekspert Raivo Vare nii<br />
optimistlik pole. ”Me rääkisime, et<br />
Poola on valmis investeerima raudteesse<br />
et hiljemalt aastal 2020 saab sõita<br />
Leedu-Poola piirilt Varssavini kiirusega<br />
kuni 160 kilomeetrit tunnis.<br />
”Poola tugev huvi Rail Balticu vastu<br />
näitab, et see pole ainult kolme<br />
Balti riigi omavaheline projekt, vaid<br />
kaasab ka Soomet, Poolat ning Eu-<br />
dajad ning Harju, Rapla ja Pärnu<br />
maavanem.<br />
Valitsuskabineti 2011. aasta 22.<br />
septembril nõupidamisel otsustati,<br />
et <strong>Eesti</strong> piires keskendub Rail Balticu<br />
raudteeliini edasine arendustöö<br />
Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassile.<br />
MKM-ile, siseministeeriumile ja<br />
teistele pädevatele asutustele tehti<br />
ülesandeks korraldada Rail Balticu<br />
raudteeliini teemaplaneeringud <strong>Eesti</strong><br />
territooriumil ning töötada välja<br />
koordineerimismehhanism Läti ja<br />
Leedu pädevate asutustega.<br />
Eelmise aasta 7. detsembril allkirjastasid<br />
<strong>Eesti</strong>, Läti ja Leedu transpordiminister<br />
Rail Balticu edasise<br />
arendamise kohta ühiste kavatsuste<br />
protokolli, mis muuhulgas näeb<br />
ette planeeringute algatamise neis<br />
riikides Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassil.<br />
soomlastel on huvi, aga sealsamas<br />
võib olla ka tehnilisi probleeme, miks<br />
ei tule kaup sellele teele ja võib-olla<br />
on vaja riikide abi,” selgitas ta.<br />
Läti raudtee presidendi Ugis Magonise<br />
selgitusel on kaubamahtude<br />
raudteele toomiseks mitu võimalust.<br />
Üks lihtsam meetod on ära keelata<br />
kaubavedu maanteel ning sunniviisi<br />
kõik kaubad suunata raudteele,<br />
mis on keskkonnasõbralikum ja efektiivsem.<br />
Tema sõnul on vaja esitada küsimus<br />
ka ministritele, kas tulevikus on<br />
olemas maksumeetmed, mis soodustaksid<br />
kaupade maanteedelt raudteedele<br />
üleviimist.<br />
roopa Komisjoni,” ütles Parts, kes<br />
kohtus 12. märtsil Varssavis nelja<br />
Poola ministriga. Parts ütles ministeeriumi<br />
teates, et Poola on üha rohkem<br />
<strong>Eesti</strong>le sild Lääne-Euroopasse<br />
nii elektri- ja gaasiühenduste kui ka<br />
raudteetranspordi vallas.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Rail Baltic vajab pidevat<br />
poliitilist survet<br />
Transpordivolinik Siim Kallase kabinetiülema<br />
Henrik Hololei (pildil)<br />
hinnangul ei jää arengud Rail<br />
Balticu elluviimisel Balti riikides raha<br />
taha, ent nentis, et projekt vajab<br />
pidevat poliitilist survet, teatas ERR.<br />
Hololei ütles, et kui järgmise finantsperspektiiviga<br />
(2014–2020. a) Euroopa<br />
Komisjoni raha Rail Balticule taha<br />
tuleb, peaks selleks ajaks olema juba<br />
palju eeltööd ära tehtud, et raha saaks<br />
võimalikult varakult kasutada.<br />
Tõsiasi on ka, et suuremate ehitustöödega<br />
järgmise perspektiivi ajal veel<br />
ei alustata. ”Aga kogu eeltöö saab<br />
kindlasti enne seda ära teha. Ka natuke<br />
ehitustööd, aga põhiline ehitus<br />
jääks järgmisse perioodi, sest räägime<br />
ikkagi projektist, mis kestab tõenäoliselt<br />
kümme aastat,” selgitas Hololei.<br />
Hololei sõnul muutub kasinuse perioodil<br />
transpordiprojektide puhul<br />
Euroopa Liidu täiendav finantseerimine<br />
majanduslikuks stimulaatoriks.<br />
”Põhimõtteliselt ei peaks Rail Baltic<br />
raha taha seisma jääma ei Läti ega<br />
Leedu puhul,” ütles ta.<br />
Hololei teada on Leedus projekti rakendamiseks<br />
tugev poliitiline tahe<br />
ning seda toetab tugevalt Leedu president<br />
Dalia Grybauskaite. ”Presiden-<br />
aprill 2012 7<br />
di roll on Leedu ühiskonnas tähtis ja<br />
tegemist on tugeva persooniga. Peaminister<br />
ja majandusminister toetavad<br />
samuti. Aga ka seal on vastutöö<br />
väga tugev olnud. Just madalamal<br />
tasemel ja mõningate ettevõtjate tasemel,”<br />
lausus ta.<br />
Hololei lisas, et Läti puhul on Ventspilsi<br />
grupp, Aivars Lembergs ja tema<br />
sõbrad, kes sellele tugevalt vastu suruvad.<br />
”Sealhulgas ka Läti <strong>Raudtee</strong> ei<br />
ole olnud väga positiivne. Peaministri<br />
puhul ei ole kahtlust, et tema seda<br />
toetab, president samamoodi. Transpordiminister<br />
on ettevaatlik, aga viimastel<br />
nädalatel on näidanud üles positiivsemat<br />
suhtumist,” täpsustas ta.<br />
Samas toonitas Hololei, et üks asi<br />
on poliitiline eliit, aga teine see, kuidas<br />
ametnikkond sellele reageerib.<br />
”Seal ei ole sugugi kindel, et asjad nii<br />
kiiresti liiguvad. Alati leitakse tahtmise<br />
juures mingi põhjus, miks neid<br />
liikuma ei saa.” ütles ta.<br />
Siiski tunnistas Hololei, et tänu<br />
kolme Balti riigi loodud töögrupile on<br />
projekt liikuma hakanud. ”Tundub,<br />
et praegu asjad liiguvad. Aga see vajab<br />
pidevalt ka poliitilist survet, et ta<br />
saaks ka tegelikkuseks muutuda,”<br />
lisas Hololei.<br />
Reisivedu on pööranud kasvule<br />
Statistikaameti andmeil ulatus<br />
sõitjatevedu raudteel veebruaris<br />
350 000 reisijani, mida on võrreldes<br />
2011. aasta sama kuuga 4,2<br />
protsenti rohkem.<br />
Võrreldes jaanuari 385 000 reisijaga<br />
vähenes sõitjate hulk veebruaris<br />
ligi üheksa protsenti.<br />
Aasta esimese kahe kuuga sõitis<br />
raudteitsi 735 000 inimest.<br />
Ka La Manche’i<br />
tunnelit kritiseeriti<br />
30. märtsil oli portaalis dv.ee intervjuu<br />
Transiidikeskuse AS-i juhatuse<br />
esimehe Erik Laidveega.<br />
Vastates küsimusele Rail Balticu<br />
tuleviku kohta, ütles Laidvee, et see<br />
on küllaltki hea. „Projekti tasuvusuuring<br />
on tehtud. Selles leidsid äramärkimist<br />
mitmed projekti puudused,<br />
samuti osutati probleemsetele<br />
kohtadele, eelkõige prognoositavate<br />
kaubavoogude ja reisijate hulga puhul“,<br />
selgitas ta.<br />
Laidvee arvates peab oodatud kaubavoogude<br />
nimel palju pingutama,<br />
selleks tuleb projekti teha täiendusi.<br />
Et projekt Rail Baltic end majanduslikult<br />
ära tasuks, peaks keskenduma<br />
just kaubaveole, eriti kaubatreileritele,<br />
mis tulevad Ukrainast ja<br />
Venemaalt.<br />
Tähelepanuta ei tohiks jätta nn<br />
kontreilervedude süsteemi Modalohr<br />
rakendamist (auto sõidab üle raudteeplatvormi,<br />
haagis haagitakse lahti<br />
ja veetakse rongiga sihtpunkti).<br />
Maanteedel liikuva kaubavoo ümbersuunamisel<br />
raudteele on mitmeid<br />
eeliseid. See vähendaks maanteede<br />
koormust, veokulusid ja kauba kohaletoimetamise<br />
aega.<br />
„Selleks et projekt end majanduslikult<br />
ära tasuks, kulub loomulikult<br />
kaua aega. Siin oleks kohane tuletada<br />
meelde, et omal ajal kinnitasid<br />
ka La Manche’i tunneli kritiseerijad,<br />
et projekt ei tasu end mitte kunagi<br />
ära. Praeguseks on sellest kujunenud<br />
mitte üksnes isetasuv projekt,<br />
vaid kogu Ühendkuningriigi reisi- ja<br />
kaubaveo kõige tähtsam lüli,“ ütles<br />
Laidvee.
8 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Vaidlust jätkata<br />
polnud mõistlik<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />
Juhan Parts märkis 19. märtsil<br />
riigikogus, et ministeerium ei pidanud<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>ga kohtuvaidluse<br />
jätkamist mõistlikuks, kuid samas<br />
ei tunnista ministeerium apellatsioonkaebuse<br />
esitamisest loobumisega<br />
juhtunut enda veaks, vahendas<br />
BNS.<br />
Veebruari alguses otsustas ministeerium<br />
mitte jätkata vaidlust tema<br />
haldusalas oleva <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>ga<br />
kohtuasjas, kus riik nõudis ettevõttelt<br />
rohkem kui 2,3 miljoni euro<br />
ulatuses Phare projekti abiraha tagastamist.<br />
”Hagiavaldus kohtusse esitati ajal,<br />
kui <strong>Eesti</strong> riik oli <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> vähemusaktsionär.<br />
Praegu kuuluvad kõik<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> aktsiad riigile ning arvestades<br />
selle vaidluse iseloomuga,<br />
ei pidanud riik mõistlikuks jätkata<br />
oma ettevõttega vaidlust järgnevates<br />
kohtuastmetes,” selgitas Parts riigikogus.<br />
”Nimetatud Phare projektide raha<br />
eest tarnitud rööpad on varana raudtee<br />
infrastruktuuri koosseisus endiselt<br />
olemas ja võib ka öelda, et kuuluvad<br />
läbi aktsiate sisuliselt <strong>Eesti</strong> riigile.<br />
Samuti tuleb arvestada, et õiguslik<br />
olukord aastal 2012 on võrreldes<br />
aastaga 1999, mil algas nimetatud<br />
projekt ja sellest hargnenud<br />
vaidlused, täiesti erinev,” selgitas minister<br />
Parts.<br />
Ka Harju maakohus leidis Partsi<br />
sõnul oma otsuses, et regulatsioon,<br />
mille alusel toetust tagasi nõuda,<br />
oleks pidanud kehtima juba aastal<br />
1999. ”Sellist regulatsiooni aga tollane<br />
seadusandja ei olnud kehtestanud<br />
ning Euroopa Liidu poolne rahaline<br />
toetus eri eesmärkideks toimus<br />
Euroopa Komisjoni ja riikide vaheliste<br />
finantsmemorandumite kaudu,”<br />
lausus ta.<br />
Vaidluse põhjustanud Phare<br />
projekti käigus eraldas Euroopa<br />
Komisjon <strong>Eesti</strong>le 4,15 miljonit eurot,<br />
millest 3,85 miljonit eurot oli<br />
ette nähtud rööbaste soetamiseks<br />
Tallinna–Narva raudteeliinile. Osa<br />
eraldatud rahast nähti projektikirjelduse<br />
kohaselt ette raudteeametile<br />
laboriseadmete muretsemiseks.<br />
Ülemistele kavandatakse<br />
reisiterminali<br />
Mõne aasta pärast võib Tallinnas<br />
mööda Majaka tänavat<br />
kulgev trammiliin sõita kuni lennujaamani,<br />
sest Pro Kapitali ja Ülemiste<br />
City arendajate ärihuvid langevad<br />
ühte. „2013. aastal alustame<br />
raudtee-, bussiliikluse ja trammiliikluse<br />
ühisterminali põhimõttelise<br />
eskiisi loomist,” kinnitas ka<br />
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.<br />
Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus<br />
annab ilme <strong>Eesti</strong> mõistes ülivaksalile,<br />
mille nimeks võib saada Tallinn<br />
Europa. Rajatis kerkib piirkonda,<br />
mis võib juba kümne aastaga<br />
muutuda pealinna uueks keskuseks.<br />
Kui järgmisel aastal valmib Ülemistel<br />
Tallinna suurim mitmetasandiline<br />
ristmik, moodustavad Ülemiste<br />
kaubanduskeskus, Ülemiste City ja<br />
varsti kerkiva Pro Kapitali kaubanduskeskuse<br />
idaküljele rajatav Ülemiste<br />
supervaksal kiviviske kaugusele<br />
jääva Tallinna lennujaamaga<br />
ühtse terviku.<br />
Rajatisi hakkab tõenäoliselt juba<br />
kahe aasta pärast ühendama Suur-<br />
Sõjamäe tänava alt läbi viidav trammitee,<br />
hiljem võidakse raudtee- ja reisiterminali<br />
vahele ehitada linna esimene<br />
monorelss.<br />
Uue reisisõlmpunkti rajamise epitsentris<br />
tegutseb skandaalse Ernesto<br />
Preatoni loodud ja Itaalia investoritele<br />
kuuluv Pro Kapital.<br />
Kristiine keskuse arhitekt Antonio<br />
Lavieri tuleb järgmisel nädalal <strong>Eesti</strong>sse,<br />
et anda uuele projektile viimast<br />
lihvi.<br />
Lavieri on visandanud kaubanduskeskuse<br />
kõrvale ka vaksalihooned.<br />
Pro Kapitali arendajad näevad ette<br />
tuua vaksali üks lahutamatu osa –<br />
trammitee Majaka tänavalt üle Peterburi<br />
maantee kaubanduskeskuse<br />
peaukse ette juba keskuse avapidustusteks<br />
2014. aastal. „Edaspidistest<br />
arengutest selgub, kas tramm<br />
keerab kaubanduskeskuse juures<br />
tagasi või rajatakse raudteetammi<br />
alt läbimurre Ülemiste keskuse juurde<br />
ning tramm hakkab sõitma kuni<br />
lennujaamani,” selgitas Pro Kapitali<br />
juht Allan Remmelkoor. „Trammitee<br />
edasiarendamine on väga tõenäoline,<br />
sest kui praegu töötab Ülemiste<br />
Citys ligi 3500 inimest, siis meie<br />
uue keskuse avamise hetkeks juba<br />
7000 inimest.”<br />
Vaksali ja selle juurde kuuluva<br />
trammitee ehitamine inspireerib ka<br />
tormiliselt areneva Ülemiste City<br />
omanikke. Selleks et tramm jõuaks<br />
Ülemiste City territooriumile, tuleb<br />
raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt<br />
rajada <strong>Eesti</strong> esimene 200 meetri pikkune<br />
nn metroo. „Ülemiste keskuse<br />
strateegiline huvi seisneb selles, et<br />
trammiliin pikendataks võimalikult<br />
kiiresti Tallinna lennujaamani. Oleme<br />
K-Projektist tellinud trammiliini<br />
pikendamise projekti ja loodan, et<br />
linn hakkab seda ehitama,” ütles Ülemiste<br />
City osanik Ülo Pärnits. „Pean<br />
võimalikuks ja väga mõistlikuks, et<br />
selle trammiliini rajamist võimalikult<br />
ruttu alustatakse.”<br />
Samal ajal ei oska linnavalitsus ega<br />
ettevõtjad veel öelda, kui palju trammiliin<br />
maksab ja kes seda rahastab.<br />
Ülemiste uus vaksal ehitatakse ennekõike<br />
Rail Balticu raudtee lõppjaamaks,<br />
kuid rajatist ootavad pikisilmi<br />
ka kohalikud raudteefirmad.<br />
Edelaraudtee tõstis uue vaksali<br />
asukohta esile just tänu lennujaama<br />
lähedusele ja Balti jaamast palju parematele<br />
parkimisvõimalustele. Kuid<br />
eeltingimus, et reisiterminal hakkaks<br />
edukalt funktsioneerima, on ka Edelaraudtee<br />
kinnitusel just trammitee<br />
ehitamine.<br />
Balti jaam säilitab pärast Ülemiste<br />
terminali valmimist oma rolli elektrirongide<br />
ja rahvusvaheliste liinide<br />
tupikjaamana, kuid tema tähtsus väheneb.<br />
„Ülemiste saab nii Tallinna,<br />
üle-eestilise kui ka rahvusvahelise<br />
ühistranspordi olulisimaks sõlmeks,<br />
kuhu koonduvad kõik maanteesuunad,<br />
lennuliiklus ning raudteeliiklus,”<br />
ütles Mänd.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Perroonide ehitus jätkub<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> tütarfirma EVR<br />
Infra korraldatud hanke Lilleküla–Laagri<br />
reisiplatvormide üleviimiseks<br />
eurokõrgusele võitis<br />
maksumusega 2,5 miljonit eurot<br />
Leonhard Weiss RTE AS.<br />
Hange hõlmab Lillekülast Laagrini<br />
reisiplatvormide üleviimiseks eurokõrgusele<br />
tehtavaid raudteede projekteerimis-<br />
ja ehitustöid, lisaks tuleb<br />
hanke käigus hankida tööde te-<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> nõukogu kiitis 5. aprillil<br />
heaks <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> tütarfirma<br />
AS-i EVR Infra 81 800 betoonliipri<br />
ostuhankel lepingu sõlmimise<br />
AS-iga Swetrak, lepingu maksumus<br />
on pisut üle 4,3 miljoni euro.<br />
Ostetavaid betoonliipreid kasutatakse<br />
2012. ja 2013. aastal tehtava-<br />
Tabivere–Pikkjärve teelõigu remont<br />
on viimane järk Tartu ja<br />
Jõgeva vahelise tee korrastusest.<br />
Kaarepere–Jõgeva (või täpsemalt<br />
Kaarepere–Õuna) lõik sai uue näo<br />
juba 2005. aaastal ning Tartu–Tabivere<br />
lõik 2007. aastal.<br />
Möödunud aastal valmis Kaarepere<br />
lähedal raudteeviaduktiga liiklussõlm,<br />
mis lahendas raudtee kiire ja<br />
turvalise ületamise probleemi selles<br />
piirkonnas, kirjutas Vooremaa.<br />
Viaduktiga on liiklejad nüüd ilm-<br />
aprill 2012 9<br />
gemiseks ning üleandmiseks load ja<br />
kooskõlastused.<br />
Leonhard Weiss võitis ka hanke Urda,<br />
Padula ja Kitseküla reisiplatvormide<br />
üleviimiseks eurokõrgusele. Lepingu<br />
maksumus on 809 477 eurot.<br />
Kirsi ja Aardla platvormide ümberehitamiseks<br />
allkirjastati leping ASiga<br />
Leonhard Weiss Viater Ehitus.<br />
Selle lepingu maksumus on 269 726<br />
eurot.<br />
Liiprite ostuhanke võitis Swetrak<br />
tel Tallinna–Paldiski ja Keila–Riisipere<br />
raudtee ümberehituseks.<br />
Hankele laekus kaks pakkumist.<br />
Müüja peab liiprid tarnima<br />
Tallinnasse Kopli jaama. Hankelepingu<br />
kestus on aasta ja neli kuud.<br />
Riigihanget rahastatakse Euroopa<br />
Liidu struktuuritoetustest.<br />
Liiklejad on viaduktiga harjunud<br />
selt nii harjunud, et ei pruugi rajatist<br />
sellest üle sõites enam märgatagi.<br />
Ilmselt tekib paljudel tagantjärele<br />
küsimus, kuidas varem üldse ilma<br />
viaduktita hakkama saadi.<br />
“Viadukt on esimesele ekspluatatsioonitalvele<br />
hästi vastu pidanud,<br />
küll aga on tekkinud mõningaid<br />
probleeme teekattega, seda just koos<br />
viaduktiga rajatud kõrvalteedel. Ent<br />
need probleemid kõrvaldatakse,” ütles<br />
Maanteeameti Lõuna regiooni direktori<br />
asetäitja Janar Taal.<br />
Peterburi rongiliin<br />
avatakse 27. mail<br />
Moskva liini teenindav GoRail avab<br />
uuesti 2007.-2008. aastal töötanud<br />
Tallinna–Peterburi rongiliini 27. mail,<br />
rong hakkab sõitma iga päev.<br />
GoRaili arendusdirektor Jolan Ševtsov<br />
ütles BNS-ile, et lõplik sõidugraafik<br />
ja ka piletihind pole veel otsustatud,<br />
aga need selguvad peagi.<br />
Ševtsovi sõnul hakkab GoRail liinil<br />
opereerima nelja- kuni kuuevagunilise<br />
diiselrongiga. “Tegu ei ole<br />
uue veeremiga, rongi sisustus on<br />
praegu renoveerimisel,” sõnas ta.<br />
Tehnilise järelevalve ameti avalike<br />
suhete peaspetsialist Anu Võlma ütles<br />
BNS-ile, et 27. mail algavaks liiklusgraafikuperioodiks<br />
on amet eraldanud<br />
täiendavalt läbilaskevõimet<br />
GoRaili kahele rongile lõigul Tallinn–<br />
Tapa–Narva ehk senise kahe rongi<br />
asemel annab GoRail uuel perioodil<br />
käiku neli rongi.<br />
Võlma lisas, et peale GoRaili läbilaskevõime<br />
taotluse rohkem taotlusi<br />
rahvusvahelise reisiveo teostamiseks<br />
laekunud ei ole.<br />
Avaldused Peterburi rongiliini avamiseks<br />
esitas GoRail eelmisel aastal.<br />
Skinest veel<br />
Peterburi ei sõida<br />
<strong>Raudtee</strong>ärimees Oleg Ossinovskile<br />
kuuluv Skinest Reisiveod ei ava tänavu<br />
Tallinna–Peterburi rongiliini.<br />
Skinest Reisiveod direktor Lauri<br />
Reinhold ütles BNS-ile, et ettevõte ei<br />
kavatse kevadel Peterburi rongiliini<br />
avada. ”Meie poolt seda tänavu ei tule,”<br />
ütles ta.<br />
Põhjusi, miks ettevõte rongiliini<br />
avamisest loobus, ei soovinud Reinhold<br />
avalikustada.<br />
Küsimusele, kas Skinest võib selle<br />
liini avada järgmisel aastal või mõtleb<br />
ettevõte sellest plaanist üldse loobuda,<br />
ei soovinud Reinhold samuti<br />
vastata. ”Meie ei ole millestki loobunud,”<br />
sõnas ta.<br />
27. mail avab Tallinna–Peterburi<br />
rongiliini Gorail. Ka Skinest Reisiveod<br />
on varem meedias öelnud, et<br />
avab samasuunalise rongiliini maipühade<br />
paiku.
10 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Transpordivõrgu kava<br />
pälvis heakskiitu<br />
22. märtsil Brüsselis olnud Euroopa<br />
Liidu transpordinõukogu transpordivõrgustike<br />
(TEN-T) arutelul ütles<br />
<strong>Eesti</strong> majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />
Juhan Parts, et liidusisese<br />
logistikasektori ja infrastruktuuri<br />
arendamisel tuleb arvestada<br />
liikmesriikide erinevusi.<br />
Partsi sõnul kasvab uuringute kohaselt<br />
järgneva 20 aasta jooksul Läänemere<br />
piirkonnas kaubavedu meritsi<br />
30, konteinervedu 140, rongireisijate<br />
arv 100, lennureisijate arv<br />
80 ja autotransport samuti peaaegu<br />
100 protsenti.<br />
„Neid andmeid aluseks võttes on<br />
selge, et meie ees on suur katsumus:<br />
vaatamata hetke rahanduslikule seisule<br />
ja meeleoludele, tuleb tagada, et<br />
transporditaristu suudaks seda mahtu<br />
teenindada,“ ütles ta. „Siinjuures<br />
tuleks teha etteulatuvaid investeerimisotsuseid<br />
koos erasektoriga.“<br />
Õigesti fokusseeritud transpordiinvesteeringud<br />
on Partsi sõnul oluline<br />
<strong>Eesti</strong> majanduse ja inimeste heaolu<br />
kasvuks. „Poliitilise heakskiidu saanud<br />
Euroopa transpordivõrgustike<br />
lepe annab tulevikku investeeringuteks<br />
hea raami,“ lisas ta.<br />
Parts märkis, et <strong>Eesti</strong> peab samuti<br />
oluliseks piiriülese mõjuga projektide<br />
elluviimist. Siinkohal on hea näide<br />
Rail Balticu raudteeühendus, mis<br />
koridorina hõlmab põhjast nii Skandinaaviat<br />
kui Venemaad ja teiselt<br />
poolt Lääne-Euroopat.<br />
TEN-T on Euroopa Liidu sisene<br />
transpordivõrgustik, mis hõlmab 95<br />
700 km maanteid, 106 000 km raudteid,<br />
13 000 km siseveeteid, 411 lennujaama<br />
ja 404 meresadamat. Enamik<br />
neist ühendustest ja transpordisõlmedest<br />
on juba olemas.<br />
TEN-T võrgustikku on investeeritud<br />
üle 400 miljardi euro, mis on aidanud<br />
lõpule viia ja vastastikku siduda<br />
liikmesriikide transpordivõrke<br />
ja ületada tehnoloogilisi takistusi liikmesriikide<br />
vahel.<br />
Ekspankur hakkab<br />
tegelema riigiettevõtetega<br />
Swedbanki grupi endine finantsjuht<br />
Erkki Raasuke (pildil)<br />
nõustab aprillist majandusjakommuniatsiooniministeeriumiriigiettevõtete<br />
juhtimises,<br />
võimalik,<br />
et Raa suke<br />
hakkab<br />
juhtima riigifirmadevaldusettevõtet.<br />
Raasuke<br />
on juba<br />
koostanud riigifir made tegevuse<br />
analüüsi. Ta sai läinud aasta septembris<br />
kokku ministeeriumi kants-<br />
Ametiühingud saavad<br />
Põhjamaadest abi<br />
Põhjamaade transpordi ametiühingud<br />
investeerivad koos mitme<br />
teise organisatsiooniga <strong>Eesti</strong>sse<br />
üle 120 000 euro, et juurutada<br />
siin uusi töömeetodeid ja tuua<br />
transpordisektori ametiühingutesse<br />
juurde vähemalt tuhat uut liiget.<br />
2. aprillil sõlmitud leping transpordi<br />
ametiühingu, raudteelaste ametiühingu<br />
ja Põhjamaade transpordi<br />
ametiühingute föderatsiooni vahel<br />
kehtib kolm aastat, selle ajaga rakendatakse<br />
siin uusimaid töömeetmeid<br />
liikmete juurdetoomiseks, vahendas<br />
ERRi uudisteportaal. Ametiühingute<br />
rahvusvahelise koostöö taga<br />
on kogu teenusteäri rahvusvaheliseks<br />
muutumine.<br />
Põhjamaade transpordi ametiühingute<br />
föderatsiooni peasekretär Peter<br />
Lövkvist ütles, et muidugi on see<br />
suur raha, kuid Euroopas pole enam<br />
piire. “Ettevõtted liiguvad riigist riiki,<br />
tööjõud liigub riigist riiki, mis tähendab,<br />
et ka ametiühingud peavad<br />
olema tugevad kõikjal Euroopas,” selgitas<br />
ta.<br />
Peter Lövkvisti sõnul tuuakse kolmeaastase<br />
lepinguga <strong>Eesti</strong>sse moodsaimad<br />
organiseerimismeetodid. Lisaks<br />
rahastatakse nii transpordi<br />
leri Marika Priskega ning kohtumisel<br />
kerkis üles teema, mis puudutas<br />
riigile kuuluvate äriühingute<br />
juhtimist.<br />
”Kantsler küsis, kuidas saaks omanik<br />
nendele muudatustele paremini<br />
kaa sa aidata, et tegevus oleks jätkusuutlik.<br />
Uurisime, kuidas on riigi<br />
äriühingud ju hitud ning milline on<br />
olnud nende finantskäitumine. Kõik<br />
see võeti kokku ühes analüüsis,” selgitas<br />
Raasuke.<br />
<strong>Eesti</strong> riigile kuuluvad peale<br />
energee tikafirmade <strong>Eesti</strong> Energia ja<br />
Eleringi ka lennufirma Estonian Air,<br />
<strong>Eesti</strong> Post, Tallinna Sadam, lennujaamad<br />
ning <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>. Lisaks<br />
neile veel küm neid väiksemaid ettevõtteid.<br />
ametiühingus kui ka raudteelaste<br />
ametiühingus üks töökoht, mille sisu<br />
on uute alasektorite ja ettevõtete<br />
sidumine ametiühingu liikumisega.<br />
Kui <strong>Eesti</strong>s kuulub ametiühingutesse<br />
kaheksa protsenti töötajaist, siis<br />
transpordisektori ametiühingud on<br />
vähemalt liikmete poolest kõige edukamad<br />
– siin kuulub ametiühinguisse<br />
22% töötajaist. Merenduses, bussinduses<br />
ja raudteel ületab liikmelisus<br />
50 protsendi piiri, kuid on ka alasektoreid,<br />
kus ametiühingu liikmelisus<br />
puudub täielikult, teatas transpordi<br />
ametiühing.<br />
“Me eeldame, et liikmelisus tõuseb<br />
15–20 protsenti, see tähendab, et oleme<br />
tugevad ka nendes transpordi<br />
alasektorites, kus meid praegu tunda<br />
pole. Sellisel viisil saavutame<br />
skandinaavialiku taseme või Briti taseme,<br />
kus vähemalt 30 protsenti kõigist<br />
töötajatest on ametiühingu liikmed,”<br />
selgitas transpordi ametiühingu<br />
juht Peep Peterson.<br />
Koostöölepet rahastavad Rootsi ja<br />
Soome transporditöötajate ja raudteelaste<br />
ametiühingud ning Põhjala<br />
Transporditöötajate Föderatsioon. Lepinguga<br />
seotud koolituskulud kannab<br />
Friedrich Eberti Fond.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Rongi saab jälgida veebist<br />
Edelaraudtee avas märtsi keskel<br />
<strong>Eesti</strong>s ainulaadse GPS-süsteemil<br />
põhineva infotabloode lahenduse,<br />
mis edastab iga rongijaama<br />
ja peatuspunkti kohta kohapõhist<br />
teavet nii veebis kui infoekraanidel.<br />
Lisaks võimaldab lahendus kuvada<br />
operatiivinfot.<br />
Edelaraudtee müügijuhi Annemari<br />
Oherdi sõnul on uus lahendus osa<br />
arendatavast infoprojektist, mille eesmärk<br />
on pakkuda reisijatele võimalikult<br />
mitmekülgseid reisiinfo hankimise<br />
võimalusi. „Seni on projekti käigus<br />
valminud rongide reaalajas jälgimise<br />
ning hilinemisteadete edastamise<br />
lahendus. Nüüdsest saavad reisijad<br />
vaadata konkreetse jaama infotablood<br />
igast internetiühendusega<br />
arvutist ja mobiilist,“ selgitas ta.<br />
„Olukorras, kus <strong>Eesti</strong> on mobiilse internetiga<br />
kaetud, toob uus lahendus<br />
nutitelefonide omanikele infotabloo<br />
ükskõik millise jaama kohta piltlikult<br />
öeldes taskusse.“<br />
Infotabloodel on näha peatselt jaama<br />
saabuvate ning sealt väljuvate reiside<br />
number ja marsruut, saabumise<br />
ja väljumise aeg, kas sõit kulgeb plaanikohaselt<br />
või rongi kaugus jaamast.<br />
Veebis on info kõigi peatuste kohta<br />
kättesaadav kujul edel.ee/peatuse<br />
nimi, näiteks edel.ee/tartu või<br />
edel.ee/parnu.<br />
Füüsilisel kujul on infoekraanid<br />
paigaldatud seni Türi, Rapla, Viljandi<br />
ja Tallinna Balti jaama. „Edaspidi<br />
aprill 2012 11<br />
on plaanis infoekraane üles panna<br />
ka teistesse jaamadesse. Valmidus<br />
selleks on olemas üle <strong>Eesti</strong>,“ sõnas<br />
Annemari Oherd.<br />
Edelaraudteel on kavas varustada<br />
kõik teenindatavad rongijaamad ja<br />
peatuspunktid QR-koodidega, mis<br />
viitavad antud peatuspunkti infotabloole<br />
internetis.<br />
Edelaraudtee AS on reisijate- ja<br />
kaubaveo korraldamise, raudtee-ehituse,<br />
rongide remondi, renoveerimise<br />
ning ehitamisega tegelev raudteekontsern,<br />
mis annab tööd rohkem<br />
kui 500 inimesele.<br />
Ettevõte opereerib reisijatevedu<br />
Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu, Tallinn–Valga,<br />
Tallinn–Rapla, Tallinn–<br />
Türi–Viljandi, Tallinn–Tartu–Valga ja<br />
Tartu–Koidula liinil, olles ainus diiselrongide<br />
operaator <strong>Eesti</strong>s.<br />
Aastas kasutab Edelaraudtee teenuseid<br />
ligi 1,8 miljonit reisijat.<br />
Pärnu lükkas tagasi<br />
jaamahoone lammutusloa vaided<br />
Pärnu linnavalitsus jättis märtsi<br />
keskel rahuldamata Raeküla<br />
raudteejaama projekteerinud Kuno<br />
Raude ja MTÜ Raeküla Seltsi esitatud<br />
vaided, mille esitajad soovisid<br />
jaanuaris välja antud Raeküla<br />
raudteejaama lammutamisloa tühistamist,<br />
kirjutas Pärnu Postimees.<br />
Linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse<br />
juhataja Maire Niguli teatel<br />
jäeti vaided rahuldamata seetõttu,<br />
et mõlemad esitajad on Pärnu linnavalitsuse<br />
lammutusloa väljaandmise<br />
kohta esitanud sama sisuga<br />
kaebuse Tallinna halduskohtulegi.<br />
„Vaidemenetluse ja kohtumenetluse<br />
samaaegne läbiviimine ei taga haldusmenetluse<br />
efektiivsuse põhimõtte<br />
järgmist,“ selgitas Nigul.<br />
Pärnu linnavalitsus väljastas 19.<br />
jaanuaril ehitusloa kütusefirma Olerex<br />
kinnisvara haldavale AS Aqua<br />
Marinale, mis soovib Riia maantee<br />
116 raudteejaama kinnistul asuvad<br />
hooned lammutada.<br />
Lammutusloa aluseks oli kümne<br />
aasta tagune planeering ja linnavalitsuse<br />
ekspertiisispetsialisti Risto<br />
Kikkase arvamus OÜ Crushteci töö<br />
“Amortiseerunud hoonete lammutusprojekt”<br />
kohta.<br />
Tallinna–Tartu liinile<br />
tulid pikad rongid<br />
Tallinna ja Tartu vahel kurseerib<br />
märtsist nädalavahetustel pikendatud<br />
rongikoosseis, sest Edelaraudtee<br />
võttis liinil käiku täiendava vaguni,<br />
teatas ettevõtte.<br />
Edelaraudtee müügijuhi Annemari<br />
Oherdi sõnul lahendab ettevõte lisavaguni<br />
liinile paigutamisega Tallinna<br />
ja Tartu vaheliste kiirrongide<br />
ruumiprobleemi, mis on aktuaalsem<br />
just reedeti ja pühapäeviti.<br />
“Meile on tähtis, et reisijad end sõidu<br />
ajal hästi tunneksid ning kõik istuma<br />
mahuksid, seetõttu otsisime<br />
aktiivselt lahendusi tippaja koormuse<br />
vähendamiseks,” selgitas Oherd.<br />
”Kõige kiirem lahendus oli vaguni<br />
rentimine, vastasel juhul oleks täiendav<br />
vagun lisandunud alles sügiseks.<br />
Kuus vagunit on seda tüüpi diiselrongi<br />
maksimaalne võimalik pikkus.”<br />
Annemari Oherdi sõnul on Tallinna–Tartu<br />
kiirongid kõige suurema<br />
täituvusega, samas on neis teise<br />
klassi vagunid, kus istmeid peaaegu<br />
pool vähem kui tavaklassi vagunites.<br />
“Seetõttu läks lisavagun just Tallinna–Tartu<br />
rongikoosseisu. Ülejäänud<br />
liinidelgi peame täituvusel silma peal<br />
ja pikemad rongikoosseisud lähevad<br />
ikka sinna, kus reisijate arv on suurem,”<br />
ütles Oherd.<br />
Edelaraudtee andis lisavaguni käiku<br />
9. märtsil. Annemari Oherdi sõnul<br />
näitab esimene pikendatud koosseisuga<br />
sõidetud nädalavahetus, et<br />
nüüd jagub kohti kõigile ja neid jätkub<br />
ka vahepeatustest juurdetulijaile.<br />
“Praeguse reisijate arvu juures katab<br />
üks lisavagun vajaduse,” kinnitas<br />
ta.<br />
Tallinna–Tartu liinil sõidab kuue vaguniga<br />
pikendatud rongikoosseis reedel,<br />
laupäeval ja pühapäeval. Lisavagunis<br />
kehtivad teise klassi hinnad.
12 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Elektriraudtee kaotas reisijaid<br />
Elektriraudtee rongidega sõideti<br />
aasta I kvartalis ligi 680 000<br />
korda. Võrreldes 2011. aasta sama<br />
ajaga vähenes reiside arv 2,5 protsenti.<br />
Aasta I kvartali piletitulu oli 0,58<br />
miljonit eurot. 2011. aasta samal ajal<br />
kasvas piletitulu 11,8 protsenti.<br />
Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuhi<br />
Norbert Kaareste sõnas,<br />
et kui jaanuaris ja veebruaris<br />
ületas ettevõte eelmise aasta reisijate<br />
arvu, siis märtsis on neid vähemaks.<br />
„Languse taga näeme märtsikuiseid<br />
streike,“ selgitas ta. „Kui õpetajate<br />
streigi puhul jätsid rongiga<br />
sõitmata kooliõpilased, siis raudteelaste<br />
ametiühingu streigiähvarduste<br />
tõttu sõitsid meie rongid ühe päeva<br />
tühjalt.“<br />
Teiseks asjaoluks pidas Kaareste<br />
Möödunud aastal jätkus viiendat<br />
aastat <strong>Eesti</strong> veondusettevõtete<br />
teenindatud sõitjate arvu<br />
vähenemine, teatab statistikaamet.<br />
Enim mõjutas seda sõitjate<br />
vähenemine linnaliinidel. Eelmise<br />
aastaga võrreldes kaubavedu<br />
suurenes.<br />
<strong>Eesti</strong> veondusettevõtete teenuseid<br />
kasutas 2011. aastal 159 miljonit<br />
sõitjat, neist 151 miljonit riigisisestel<br />
vedudel. Sõitjatevedu vähenes<br />
aastaga 8%.<br />
Linnaliine (s.o linnaliinibusse,<br />
tramme ja trolle) kasutas ligi 117 miljonit<br />
sõitjat, mis oli 13% ehk üle 17<br />
miljoni sõitja vähem kui aasta varem.<br />
Sõitjate arv muudel riigisisestel<br />
bussivedudel suurenes aastaga 7%,<br />
kuid vähenes veidi riigisisestel raudteevedudel.<br />
Riigisisestel merevedudel ja lendudel<br />
suurenes sõitjate arv vastavalt<br />
1% ja 12%. <strong>Eesti</strong> tööjõu-uuringu kohaselt<br />
väheneb ühissõidukite kasutamine<br />
töölkäimiseks aasta-aastalt.<br />
2011. aastal kasutas ühissõidukeid<br />
töölkäimiseks 22%, 2006. aastal 28%<br />
ja 2001. aastal 31% hõivatutest.<br />
Rahvusvahelistel vedudel oli ligi 8,1<br />
miljonit sõitjat, neist merevedudel<br />
6,3, maanteevedudel ligi 1 ja õhuvedudel<br />
0,8 miljonit sõitjat.<br />
Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> korraldatavaid kontaktvõrgu<br />
renoveerimistöid Klooga–<br />
Paldiski lõigul, mille tõttu Paldiski<br />
rongide siht- ja lähtejaam on Klooga<br />
peatus. „Samas on kõik <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
ehitustööd hädavajalikud, sest<br />
esimesed rongid Elektriraudtee soetatavast<br />
uuest rongipargist saabuvad<br />
juba novembris,“ tunnistas ta.<br />
Käesoleva aasta I kvartalis laiendas<br />
Elektriraudtee ID-kaardile pakutavate<br />
piletitoodete valikut. „Lisaks<br />
30 päeva kaartidele pakume edaspidi<br />
ka päevapileteid ID-kaardile,“ sõnas<br />
Kaareste. Päevapiletit saab osta<br />
internetis pilet.ee veebilehekaudu kui<br />
ka rongis, kasutades selleks mobiiltelefoni.<br />
Lisaks värviti veebruaris Elektriraudtee<br />
hangitava uue reisirongipargi<br />
esimene vagun. Vagun on osa esi-<br />
10% rohkem kui aasta varem. Veondusettevõtete<br />
sõitjakäive suurenes<br />
aastaga 5%, seda mõjutas enim sõitjakäive<br />
kasv rahvusvahelistel merevedudel<br />
ja lendudel. Kokku suurenes<br />
sõitjakäive rahvusvahelistel vedudel<br />
12%. Sõitjakäive linnaliinidel vähenes<br />
11%, muudel riigisisestel vedudel 1%.<br />
Veondusettevõtted vedasid üle 81<br />
miljoni tonni kaupa ehk 3% rohkem<br />
kui aasta varem. Veosekäive ulatus 15<br />
miljardi tonnkilomeetrini. <strong>Eesti</strong> veondusettevõtete<br />
kaubaveo maht tonnkilomeetrites<br />
kasvas 2011. aastal eelmise<br />
aastaga võrreldes 3%, peamiselt<br />
maanteetranspordi kaubavedude mahu<br />
22%-se suurenemise tõttu.<br />
<strong>Raudtee</strong>- ja mereveoettevõtete veosekäive<br />
kahanes vastavalt 6% ja 28%.<br />
Rahvusvaheline vedu andis 86% ko-<br />
mesest rongist, mis saabub <strong>Eesti</strong>sse<br />
novembris.<br />
Elektriraudtee hanke tulemusel<br />
tarnib Stadler Bussnang AG Elektriraudteele<br />
kuus nelja vaguniga ja 12<br />
kolme vaguniga elektrirongi.<br />
Lisaks võtab Elektriraudtee kapitalirendile<br />
Stadler Bussnang AG-lt<br />
kuus kahe vaguni, kuus nelja vaguni<br />
ja kaheksa kolme vaguniga diiselrongi.<br />
Hanke käigus soetab Elektriraudtee<br />
ka kõik depooseadmed ning viie<br />
aasta varuosad kogu rongipargile.<br />
Hangitavad elektri- ja diiselrongid<br />
jäävad Elektriraudtee omandisse<br />
ning ettevõte teeb rongide remonti ja<br />
hooldust Pääsküla depoos. Elektrirongide<br />
soetamist rahastab 85 protsendi<br />
ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.<br />
Ühistranspordi kasutajate hulk vähenes<br />
gu veosekäibest ja suurenes aastaga<br />
3%, aga maanteetranspordis koguni<br />
31%. Riigisisestel vedudel vähenes<br />
veosekäive 2%.<br />
Kuigi esialgsetel andmetel lõpetasid<br />
veondusettevõtted 2011. aasta 47<br />
miljoni euro suuruse kahjumiga, oli<br />
kahjum varasema aastaga võrreldes<br />
oluliselt väiksem. Veondusettevõtted<br />
müüsid 2011. aastal kaupu ja teenuseid<br />
1,9 miljardi euro eest, mis oli<br />
12% rohkem kui aasta tagasi.<br />
Veondusettevõtted said üle poole<br />
tulust kauba- ja viiendiku sõitjateveost.<br />
Varasema aastaga võrreldes<br />
kasvas tulu kaubaveos 16% ja sõitjateveos<br />
11%. 2011. aastal doteeriti<br />
sõitjatevedu 94 miljoni euro ulatuses,<br />
mida oli 11% rohkem kui aasta<br />
varem.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Kehra raudteejaamas<br />
käivad uuendustööd<br />
1876. aastal ehitatud Kehra endise<br />
jaamahoone ümberehituse<br />
alustamiseks sai MTÜ Kehra <strong>Raudtee</strong>jaam<br />
eelmisel aastal Leaderprogrammist<br />
80 208 eurot, 15protsendise<br />
omaosalusega toetab Anija<br />
vald, kirjutas ajaleht Sõnumitooja.<br />
Möödunud aasta detsembris sõlmis<br />
MTÜ jaa mahoone korrastuseks<br />
le pingu OÜga Rehler Ehitus. Esimeseks<br />
järguks kavandatud si setööd on<br />
enamasti tehtud: lammutatud üleliigsed<br />
vaheseinad, pandud põrandaalune<br />
küttetorustik, vee- ja<br />
kanalisatsioo nitorud ning valatud<br />
uus põrand.<br />
Praegu on käimas katusetööd. Eterniit<br />
on maha võetud ja selle alt ka vana<br />
plekk-katus. Asemele tuleb uus<br />
roovitus ja tume plekk-katus, nagu<br />
oli jaa mahoonel algselt. Kuigi hoonesse<br />
pandi põrandaküte, tehakse ajaloolise<br />
välisilme taastami seks katusele<br />
ka korstnad. Esi meses etapis<br />
lammutatakse veel välistrepid, valatakse<br />
uued, pa randatakse fassaadi.<br />
Et tööd lähevad nii ruttu, et<br />
omaosalus, mille eest tasuti esimese<br />
kuu tööde eest, ei tule PRIAst küllalt<br />
kiiresti tagasi, pidi MTÜ võtma Kehra<br />
Raud teejaama juhatuse esimehe<br />
Anne Oruaasa sõnul laenu. Seda andis<br />
Maaelu Edendamise Siht asutus<br />
garantii abil, kuid ka kõik MTÜ juhatuse<br />
liikmed on solidaarselt laenu<br />
käendajad.<br />
Kehra <strong>Raudtee</strong>jaam esitas Ida-Harju<br />
Koostöökoja Leader-programmi<br />
projekti jaamahoone tööde teise järgu<br />
tarvis. „Küsime taas maksimaalse<br />
summa ehk umbes 96 000 eurot.<br />
Loodan, et meid ikka toetatakse ega<br />
tule ehitust seisma jätta,” üt les Anne<br />
Oruaas.<br />
aprill 2012 13<br />
Teises järgus on kavas panna hoonele<br />
uued aknad ja uksed. Praegu on<br />
aknaavad laudadega kinni löödud.<br />
Aknad tehakse puidust, enam-vähem<br />
samasu gused, nagu olid originaalis.<br />
Ka kolm uut ust peaksid tulema<br />
sellised, nagu need olid 136<br />
aastat tagasi.<br />
Veel on kavas te ha täielikult korda<br />
fassaad: värvida, taastada puitpitsid<br />
ja käpalaadsed räästaalused.<br />
Korda saab ka maja ümbrus, pannakse<br />
maha veetorud, hooneesisele<br />
kloostrikivid. „Eesmärk on, et suve<br />
lõpuks oleks maja väljastpoolt täiesti<br />
korras,” sõnas Anne Oruaas.<br />
Oruaas lisas, et kui sel aastal<br />
Leader-programmis rohkem taotlusvoorusid<br />
ei tule, jääb ehitus sügisel<br />
ilmselt seisma ning oo tama järgmist<br />
taotlusvooru. Siis on kavas teha<br />
sisetöid.<br />
Kõige positiivsema stsenaa riumi<br />
korral peaks uuenenud jaamahoone<br />
avamine ole ma järgmisel aastal.<br />
Kehra jaamahoones on praegu viis<br />
tuba. Kõige jaamapoolsemasse tuleb<br />
ootesaal. Selle otsauksed avatakse ja<br />
inimestel on võimalus sealt perroonile<br />
minna.<br />
Maja teise ot sa tehakse muuseumi<br />
kontor ja laoruum ning tuba Kaitseliidule.<br />
Muuseumi kasutusse jääb<br />
kolm suuremat ruumi.<br />
Vahetult peasissepääsu kõr vale tulevad<br />
ühele poole pileti müük, teisele<br />
poole tualett. Keskmi sse suurde<br />
ruumi kavandatak se vahetatavate<br />
näituste saal ja konverentsiruum.<br />
Kesk misest ruumist ühele poole<br />
tuppa tule vad Vabadussõja temaatikaga<br />
seotud väljapanekud ning ka<br />
Teise maailmasõja ja küüdita mistega<br />
seonduv, teisele poole kohalik elu ja<br />
ajalugu.<br />
Vanasse peahoonesse<br />
ehitatakse korterid<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> endisest peakorterist<br />
45 korteriga luksuslikku korterelamu<br />
väljaehitamise maksumuseks<br />
kujuneb üle nelja miljoni euro, ütles<br />
Metro Capital Managementi partner<br />
Arle Mölder. Ehitaja on Nordlin Ehitus<br />
OÜ, kirjutas Äripäev.<br />
„Ostuhuvi korterite vastu on olnud<br />
suur ja nendega, kellel on kujutlusvõimet,<br />
et nende pindade väärtusest<br />
ka nende tänases seisus aru saada,<br />
on juba tehinguteni jõudnud,“ ütles<br />
Broadgate Capitali juhatuse esimees<br />
Henrik Koch. „Ühest küljest on müüki<br />
vedanud ilmselt üldine kindlustunde<br />
kasv eksklusiivsema kinnisvara<br />
väärtuse vastupidavuses majandustsüklitele,<br />
teisalt kahtlemata<br />
antud objekti unikaalne asukoha,<br />
miljöö ja vaadete kombinatsioon.“<br />
Orienteeruvalt 4500ruutmeetrisest<br />
hoonest aadressil Pikk 36/Olevimägi<br />
5 moodustavad ehitus- ja renoveerimistööde<br />
järel enamiku 3-4toalised<br />
korterid seitsmel korrusel, mida<br />
täiendavad äripinnad esimestel korrustel.<br />
Äripindadel hakkavad paiknema<br />
kohvikud ja poed, kellest mitmega<br />
on juba eelleping sõlmitud.<br />
Hoone ulatus võimaldab fuajeesse<br />
plaanida soliidse vastuvõtjateenuse,<br />
millega ollakse harjunud samalaadsetes<br />
kortermajades arenenud<br />
maailmas.<br />
Kõrge maja paikneb järsul nõlvakul,<br />
mistõttu suurepärased vaated<br />
merele ja vanalinnale avanevad juba<br />
teisest korrusest alates.<br />
Samuti on arendajate sõnul tähelepanuväärne<br />
vanalinnas erandlik<br />
avar planeering ja suur akende hulk,<br />
mida hoone võimaldab.<br />
„Ehitustööd on plaanis lõpule viia<br />
aasta jooksul, objekt on ehitajale üle<br />
antud ning ehitustöödega on ka juba<br />
alustatud,” lisas Arle Mölder.<br />
Projekti arhitektid on hotelli Telegraaf<br />
ja Viimsi kirikuga tuntust kogunud<br />
Martin Aunin ja Marti Kahu.
14 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Leedu arendab<br />
süstikronge<br />
Lietuvos Gelezinkeliai (Leedu <strong>Raudtee</strong>)<br />
kavatseb sõlmida neli kokkulepet,<br />
mis võimaldaksid pikendada<br />
süstikrongi Viking marsruudi Türgini<br />
ja saada sellele rohkem veoseid.<br />
Lietuvos Gelezinkeliai sõlmib kaks<br />
kokkulepet Türgi firmadega Yegenler<br />
Logistic ja LAM-Lyonel A.Makzume<br />
Vapur Acentaligi. Lisaks sõlmib Lietuvos<br />
Gelezinkeliai transpordi- ja logistikaalase<br />
koostöö leppe Klaipeda<br />
sadama, Türgi <strong>Raudtee</strong> ja Haydarpasa<br />
sadamaga ning veel ühe Ukraina<br />
firmadega Plaske ja Arkas Ukraine.<br />
Süstikrong Viking toimetab kaupu<br />
Läänemere ja Musta mere vahelisel<br />
marsruudil, mille pikkus on 1734 kilomeetrit.<br />
2003. aastal käivitatud<br />
projektis osalevad Leedu, Valgevene,<br />
Ukraina, Gruusia ja Moldova.<br />
Leedu kaubavedu<br />
kahanes<br />
Lietuvos Gelezinkeliai (Leedu <strong>Raudtee</strong>)<br />
vedas kahe kuuga kaupa 7,5 miljonit<br />
tonni, mida on 11,6 protsenti vähem<br />
kui aasta tagasi, teatas Leedu statistikaamet.<br />
Rahvusvaheliste vedude maht<br />
oli 5,6 miljonit tonni ja kodumaiste vedude<br />
maht 2 miljonit tonni.<br />
Veebruaris oli kaubaveomaht 3,77<br />
miljonit tonni, see kasvas kuuga 0,4<br />
protsenti, kuid kahanes aastaga 8,5<br />
protsenti.<br />
Leedu käivitas uue<br />
konteinerrongi<br />
Leedust asus 25. märtsil teele esimene<br />
Sestokai Express, mis toimetab<br />
Lääne-Euroopast kaupu Smolenskisse<br />
ja sealt edasi ida poole, teatas<br />
Lietuvos Gelezinkeliai.<br />
21. märtsil sõlmis Lietuvos Gelezinkeliai<br />
teenusekokkuleppe Intermodal<br />
Expressiga, mis on rahvusvahelise<br />
logistikafirma Hupac Intermodal<br />
Vene tütarfirma.<br />
Projekti eesmärk on koguda Euroopa<br />
Liidust pärit kaup Varssavisse<br />
ja toimetada sealt läbi Leedu Sestokai<br />
Smolenskisse, ütles Leedu<br />
<strong>Raudtee</strong> kaubaveodirektoraadi direktor<br />
Stasys Gudvalis.<br />
Smolenskist liiguvad konteinerid<br />
edasi teistesse Venemaa ning Kasahstani<br />
ja Kesk-Aasia riikide linnadesse.<br />
Edaspidi hakkab Sestokai<br />
Express sõitma korra nädalas.<br />
Soome riigifirmad<br />
loobuvad kuutasust<br />
Soome riigikantselei otsustas<br />
märtsi keskel lõpetada osa riigifirmade<br />
haldusnõukogu liikmetele<br />
kuutasu maksmise ja maksab<br />
üksnes koosolekutest osavõtu tasu,<br />
kirjutab Taloussanomat.<br />
See otsus puudutab muuhulgas<br />
Soome <strong>Raudtee</strong> (VR-Yhtymä) haldusnõukogu<br />
liikmeid.<br />
Enne sai nõukogu esimees 1000<br />
eurot, esimehe asetäitja 600 eurot ja<br />
liikmed 500 eurot kuutasu. Lisaks<br />
maksti neile koosolekust osavõtu eest<br />
200 eurot.<br />
Edaspidi saab nõukogu esimees<br />
koosolekust osavõtu eest 800, asetäitja<br />
600 ja liige 500 eurot. Muid tasusid<br />
ei lisandu.<br />
<strong>Raudtee</strong>firmad asutasid ühisettevõtte<br />
Läti raudteefirma Transtrade Riga<br />
ning Venemaa <strong>Raudtee</strong><br />
(RZD) tütarfirma RZD Logistika<br />
asutasid ühisfirma Euro Rail Trans,<br />
selgub Läti äriregistrist.<br />
Firma on registreeritud 7. märtsil<br />
ja selle aktsiakapital on 2,46 miljonit<br />
latti. 51 protsenti aktsiatest kuulub<br />
RZD Logistikale ja 49 protsenti<br />
Transtrade Rigale.<br />
Latvijas Dzelzcels (Läti <strong>Raudtee</strong>) pressiesindaja<br />
Maris Ozols ütles, et firma<br />
Venemaa <strong>Raudtee</strong>d emiteerib<br />
25 miljardi rubla väärtuses<br />
seitsmeaastaseid eurovõlakirju,<br />
mille tootlus on 8,30 protsenti,<br />
teatas Reuters.<br />
Venemaa <strong>Raudtee</strong>d seda teadet<br />
ei kommenteerinud. Emissiooni<br />
tutvustus algas 19. märtsil ning se-<br />
Latvijas Dzelzcels (Läti <strong>Raudtee</strong>)<br />
kaubaveotütarfirma LDz Cargo<br />
vedas kahe kuuga kaupa 10,987<br />
miljonit tonni, mida on 18,6 protsenti<br />
rohkem kui möödunud aasta<br />
samal ajal.<br />
suhtub sellise ühisettevõtte loomisse positiivselt.<br />
Ta avaldas lootust, et Euro Rail<br />
Trans suudab hankida Latvijas Dzelzcelsi<br />
tütarfirmale LDz Cargo uusi veoseid.<br />
Euro Rail Transi juhatuse esimees<br />
on Aleksandrs Berezinš ning juhatuse<br />
liikmed on Vladimirs Antjufejevs<br />
ja Aleksandrs Vanags. Nõukokku<br />
kuuluvad ainult Vene kodanikud Pavel<br />
Sokolov, Aleksei Krivorutško, Jelena<br />
Poder, Aleksandr Kotšukov ja-<br />
Valeri Veremejev.<br />
Venemaa <strong>Raudtee</strong> emiteerib võlakirju<br />
Läti kaubavedu suurenes<br />
da aitavad korraldada investeerimispangad<br />
JPMorgan, RBS ja VTB<br />
Capital. Kohtumised investoritega<br />
toimuvad Šveitsis, Münchenis ja<br />
Londonis.<br />
Venemaa <strong>Raudtee</strong>d tahavad sel<br />
aastal laenata 100 miljardit rubla,<br />
sealhulgas 70 miljardit koduturult.<br />
Veebruaris oli kaubaveomaht<br />
5,38 miljonit tonni, kasv 17,1 protsenti.<br />
Kaubavedudest 8,99 miljonit tonni<br />
olid impordiveosed ja 0,8 miljonit<br />
tonni ekspordiveosed.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Viaduktipost saab ette<br />
põrkesummuti<br />
Tartu linna kavatseb paigutada<br />
Riia tänava raudteeviadukti ette<br />
põrkesummuti, mis peataks masina<br />
enne betoonseinani jõdmist,<br />
kirjutab Tartu Postimees.<br />
Tartus Riia tänava raudteeviadukti<br />
linnapoolse posti juures on viimasel<br />
neljal aastal liiklusõnnetuses surma<br />
saanud kolm inimest, teisel poolel<br />
on aegade jooksul hukkunuid olnud<br />
vähemalt neli, sõnas Tartu liikluskorraldusteenistuse<br />
juhataja Tõnu<br />
Lukmann.<br />
Nüüd on linnal kavas ehitada politseimaja<br />
juurde fooriga ülekäigurada,<br />
Mürsk seiskas liikluse<br />
. märtsil pärastlõunal hili-<br />
27 nes kolm Elektriraudtee<br />
rongi Saue peatuse lähistel Vanamõisa<br />
raudteesilla juures raud tee<br />
lähedusest leitud lõhkekeha tõttu<br />
kuni kolmveerand tundi.<br />
Leiust teavi tati päästeametit. Liiklus<br />
aprill 2012 15<br />
samuti paigutada valgusfoor Riia-Raja<br />
ristmikule. Samuti on kavas paigutada<br />
sinna kiirust mõõtvad radarid.<br />
<strong>Raudtee</strong>viadukti kesklinnapoolse<br />
posti ette on linnal kavas paigutada<br />
põrkesummuti, mis peataks masina<br />
teekonna enne betoonseinani jõudmist.<br />
Ajaleht märgib, et linn eelistab lahendust,<br />
mille kohaselt põrkesummuti<br />
detailid ei paisku auto rammimise<br />
korral tänavale laiali, vaid iga<br />
sektsioon liiguks järgmise sisse.<br />
Konstruktsioon tuleks iga kokkupõrke<br />
järel välja vahetada.<br />
raudteel peatati kell 14.56. Päästeametnikud<br />
eemaldasid lõhkekeha ja lubasid<br />
kell 15.41 rongid taas liikuma.<br />
Päästeameti pressiesindaja Ants<br />
Raava ütles BNS-ile, et raudteelt leitud<br />
lõhkekeha oli Teise maailmasõja<br />
aegne mürsk.<br />
Riigikogu muutis seadust<br />
Riigikogu võttis 21. märtsil 82<br />
poolthäälega vastu valitsuse<br />
algatatud rahvusvahelise raudteeveo<br />
konventsiooniga ühinemise<br />
seaduse muutmise seaduse<br />
(160 SE).<br />
Seadusmuudatusega kohaldatakse<br />
rahvusvahelistel raudteevedudel<br />
rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni<br />
lisasid, mis sätestavad üldise<br />
korra lepingute sõlmimiseks, mis on<br />
seotud raudteeinfrastruktuuri kasu-<br />
tamisega rahvusvaheliste raudteevedude<br />
läbiviimiseks, tuginedes reisijate<br />
rahvusvahelise raudteeveo lepingu<br />
ühtsetele eeskirjadele.<br />
Seadus puudutab tehniliste standardite<br />
ettevalmistamist, milles leppisid<br />
kokku Rahvusvahelise <strong>Raudtee</strong>veo<br />
Valitsustevaheline Organisatsioon<br />
ja Euroopa Liit, et standardeid<br />
hakatakse kehtestama Euroopa Liidus<br />
välja töötatud ja kasutatavate<br />
tehniliste eeskirjade alusel.<br />
Rootsi raudtee on<br />
hädas varastega<br />
Lõuna-Rootsis tekkis 3. aprilli õhtul<br />
ligi pooleks ööpäevaks rongiliikluses<br />
seisak vasevarguse tõttu.<br />
Rongiliiklus jäi täielikult seisma<br />
Smålandis ning see mõjutas ka<br />
Stockholmi ja Malmö ning Stockholmi<br />
ja Kopenhaageni vahelist rongiliiklust,<br />
edastab mtv3.fi. Reisijad toimetati<br />
liini katkemise kohtadest edasi<br />
bussidega.<br />
Rootsi raudteel on ka varem vasevargusega<br />
probleeme esinenud. Eelmine<br />
selline vargusest tekkinud liiklusseisak<br />
leidis aset märtsis ja samuti<br />
Smålandis. Siis seisid rongid<br />
pool ööpäeva.<br />
Kaablitelt vaske varastanud isikute<br />
elu on mitmel korral ohtu sattunud.<br />
Näiteks hukkus 2010. aastal<br />
Helsingborgis 32aastane mees, kui<br />
ta kaablit lõikas. Varas sai tugeva<br />
elektrilöögi, mis ta kohapeal tappis.<br />
Taanis sõitis rong<br />
rööbastelt maha<br />
Taani pealinnas Kopenhaagenis sõitis<br />
3. aprillil Nordhavni jaamas rööbastelt<br />
maha linnalähirong, viga sai<br />
inimene, edastas kohalik uudisteagentuur<br />
Ritzau. Vigastatu toimetati<br />
kohe haiglasse.<br />
Õnnetuse tõttu seiskus rongiliiklus<br />
Kopenhaagenist põhja pool täielikult<br />
ja oli suletud õhtuni.<br />
Õnnetus juhtus kella kümne ajal<br />
hommikul, kui rong sõitis otsa remonditööde<br />
käigus raudteele kukkunud<br />
seadmele. Süüdlased on selgitamisel.<br />
Edelaraudtee esitab<br />
streikijatele<br />
kahjunõude<br />
Edelaraudtee kavatseb märtsi algul<br />
olnud õpetajate toetusstreigi korraldajatele<br />
sel kuul kahjunõude esitada.<br />
Edelaraudtee kommunikatsioonijuht<br />
Kersti Gorstov ütles, et nõue esitatakse<br />
kohtuväliselt siis, kui on<br />
koos kahju täpne suurus. Varasemate<br />
andmete kohaselt ulatusid firma<br />
kahjud 30 000 euroni.<br />
Gorstovi sõnul tekkis ettevõttele<br />
majanduslik kahju, sest streigi korraldajad<br />
ei teinud koostööd reisijateveo<br />
hädavajalikus mahus tagamiseks<br />
toetusstreigi ajal.
16 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Koor käis Euroopas tuuritamas<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> laulu- ja pasunakoor<br />
käis märtsi lõpul Euroopas<br />
kaheksapäevasel kontserdireisil.<br />
Bussitäis muusikuid läbis oma teekonnal<br />
ligi kümme riiki ja 5000 kilomeetrit<br />
maanteid. Reisi siht oli jõuda<br />
rahvusvahelisele muusikafestivalile<br />
Horvaatias Istria poolsaarel asuvasse<br />
Poreć’i linna.<br />
Teel Horvaatiasse tegi koor pikemaid<br />
vahepeatusi: minnes Varssavis<br />
ja tulles Budapestis, et anda kontserte<br />
kummagi linna raudteemuuseumis.<br />
Nende kontsertide korraldamisel<br />
olid abiks proua Elma Mustonen<br />
saadud OSJD-i kontaktid.<br />
Varssavis tervitasid OSJD poolt<br />
koori Bogdan Szczerbinski ja Viktor<br />
Žukov ning kohal viibinud Hiina delegatsiooni<br />
esindajad.<br />
Budapestis võttis meid vastu Janos<br />
Zilahi Ungari raudtee välissuhete osakonnast.<br />
Teel Ungarisse tuli ette ootamatusi,<br />
mistõttu ka kontserdi al-<br />
Õnnitleme!<br />
50<br />
4. mai Sergei Segalko – EVR Infra<br />
elektrivõrgu vanemelektrimehaanik,<br />
elektrivõrgud<br />
16. mai Ago Kuld – EVR Infra elektrivõrgu<br />
elektrimontöör, elektrivõrgud<br />
20. mai Liina Rannajõr – EVR Infra<br />
spetsialist, ehitiste amet<br />
23. mai Oleg Atõsev – EVR Infra<br />
kraanajuht, päästerong<br />
60<br />
4. mai Juri Leonov – EVR Infra<br />
gus veidi hilines. Kuigi ilm oli jahe ja<br />
avatud ustega veduridepoos koguni<br />
tuuline, läks kontsert siiski kenasti.<br />
Koori head esitust kiideti mõlemas<br />
raudteemuuseumis. Budapestis viibitud<br />
aja muutis meile tõeliselt meeldejäävaks<br />
Janosi korraldatud õhtune<br />
laevasõit ilusal sinisel Doonaul,<br />
mida saatis tudengite keelpillikvarteti<br />
kaunis muusika.<br />
Maaliline Poreći vanalinn Aadria<br />
mere kaldal oli imeilus. Sinna sooja<br />
päikselisse paika jäime kaheks päevaks,<br />
et osaleda MRF-i II rahvusvahelisel<br />
Istria muusikafestivalil. Festivalist<br />
võttis osa kaheksa koori Bulgaariast,<br />
Horvaatiast, Poolast, Tšehhist,<br />
Venemaalt, Kreekast, Lõuna-<br />
Aafrikast ja <strong>Eesti</strong>st.<br />
Meie koor eristus teistest oma suurepärase<br />
orkestriga, mida teistel polnud.<br />
Just seepärast paigutati meid<br />
festivaliparaadi etteotsa ja meie pasunakooril<br />
paluti mängida terve pa-<br />
sideelektrimehaanik, side- ja<br />
turvanguamet<br />
70<br />
8. mai Valter Mets – EVR Infra<br />
vanemmehaanik, side- ja turvanguamet<br />
Tööstaaž <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>s<br />
30 aastat<br />
6. mai Niina Šatskih – EVR Infra<br />
jaamakorraldaja, Sonda jaam<br />
raadi jooksul. Samuti eristusime teistest<br />
oma rahvarõivaste ja rahvusliku<br />
kava poolest, millest publik näis olevat<br />
lausa vaimustuses.<br />
Ise imetlesime omakorda Lõuna-<br />
Aafrika klofiekoori, kes tõusis teistest<br />
esile vahvate Aafrika traditsionaalide<br />
ja sinna juurde kuuluva liikumisega<br />
ning oli mõnusalt särasilmne<br />
- just nagu meiegi.<br />
Lisaks loe festivali kohta siit:<br />
http://www.mrf-musicfestivals.com/<br />
Lilly Ammon<br />
koori juhatuse liige<br />
Muuseumide ühendamiseks luuakse komisjon<br />
Aprillis teeb Haapsalu linnavalitsus<br />
volikogule ettepanekuga<br />
moodustada komisjon, kes asub<br />
kultuuriministeeriumiga läbi rääkima<br />
muuseumide siht asutuse<br />
moodustamise üle, kirjutab Lääne<br />
Elu.<br />
Märtsi lõpus käis kultuuriministeeriumi<br />
asekantsler Anton Pärn linnavolinikele<br />
kultuuriministeeriumi<br />
seisukohti tut vustamas.<br />
Kultuuriministeeriumi hin nangul<br />
oleks linnal Lääne maa muuseumi,<br />
piiskopilinnuse sihtasutuse ja raudteemuuseumi<br />
alusel moodustatud<br />
sihtasu tuse kaudu suurem võimalus<br />
kaasa rääkida Läänemaa muuseumi<br />
juhtimises. Samuti tekiks muuseumide<br />
ühendamisel suu rem sünergia<br />
ja paindlikkus planeerimisel.<br />
Kultuuriministeerium on valmis<br />
mitterahalise sissemak sena andma<br />
sihtasutusele Lää nemaa muuseumi<br />
kinnistud ja sõlmima lepingu riigile<br />
kuulu va Läänemaa muuseumi kogu<br />
kasutamiseks.<br />
Rahaliselt on ministeerium valmis<br />
toetama sihtasutust Lää nemaa muuseumi<br />
tänavuse riigieelarvelise toetuse<br />
ulatuses, mis on 226 000 eurot.<br />
Sa muti lubab riik tagada omarahastuse<br />
Euroopa Liidu tõukefondidest<br />
raha taotlemi sel.<br />
Linnavolinike üks mure oli riigi<br />
usaldusväärsus. Volikogu esimees<br />
Jaanus Karilaid tundis huvi, kuidas<br />
tagab riik rahastamise kindluse, et<br />
ei tekiks seisu, kus kehval ajal tõmbab<br />
riik oma toetuse koo male ja linn<br />
peab leidma puudujääva osa oma eelarvest.<br />
„Kui tark komisjon näeb, et asi on<br />
otsus tamist väärt, siis me võtame otsuse<br />
vastu,” ütles Haapsalu linnapea<br />
Urmas Sukles.<br />
20 aastat<br />
5. mai Aleksandr Jasko – EVR Infra<br />
STB elektrimehaanik, side- ja turvanguamet<br />
10 aastat<br />
2. mai Marti Mätas – ER rahvusvahelise<br />
suhtluse peaspetsialist, välissuhete<br />
osakond<br />
13. mai Tarmo Suviste – EVR Cargo<br />
lukksepp, Muuga depoo<br />
Maksim Ahmet – EVR Cargo lukksepp,<br />
Muuga depoo<br />
21. mai Roman Zilinski – EVR Cargo<br />
lukksepp, Muuga depoo
Change language