juuni ek.indd - Eesti Raudtee
juuni ek.indd - Eesti Raudtee
juuni ek.indd - Eesti Raudtee
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
INFOLEHT<br />
<strong>juuni</strong> 2010<br />
Tunnel ühendas Tamsalu linna<br />
. mail avati Tamsalus per-<br />
30 rooni ja jalakäijate tunneli<br />
kompl<strong>ek</strong>s, mis lõpetas aastakümneid<br />
kestnud olukorra, et raudtee<br />
jagab linna kah<strong>ek</strong>s ja ühelt poolt<br />
teisele poole pääsuks pidi tihtipeale<br />
ronima rongi alt või üle selle,<br />
kirjutab Virumaa Teataja.<br />
Pidulikule lindilõikamisele eelnes<br />
Tallinna ja Tartu rongijaamast teele<br />
saatmine, kõlas kandlemuusika ja esinesid<br />
tantsutüdrukud. Tamsalu vallavanem<br />
Toomas Uudeberg märkis, et<br />
tunnel on <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> kingitus Tamsalu<br />
rahvale. Vallajuhtide soov oli avada<br />
modernne rajatis pidulikult Tamsalu<br />
päevade ajal, mida peeti just möödunud<br />
nädalavahetusel.<br />
Kohalik rahvas kiitis uut perrooni,<br />
sest varem pidi näit<strong>ek</strong>s Tallinna rongile<br />
minnes täpselt teadma, millisel perroonil<br />
seista. „Kui Tallinna rong tuli ette,<br />
aga tahtsid hoopis Tartu rongile<br />
minna ja seisid valel perroonil, siis ei<br />
jõudnud enam,“ tunnistas üks neist.<br />
Tamsalu vallavolikogu esimehe<br />
Andrus Freienthali sõnul on Tamsa-<br />
lusse jalakäijate tunneli rajamise nimel<br />
võidelnud kõik Tamsalu omavalitsusjuhid.<br />
Pühapäevast üritust võrdles<br />
Freienthal lausa Kuul käimisega. „Kui<br />
esimene inimene Kuu pinnale astus,<br />
ütles ta, et ühele inimesele on see väike<br />
samm, aga inimkonnale suur hüpe,“<br />
lausus ta. „Siis mina ütl<strong>ek</strong>sin, et<br />
ehituslikult, võrreldes suurte obj<strong>ek</strong>tidega,<br />
ei olegi jalakäijate tunnel väga<br />
suur, aga Tamsalule on see tõesti<br />
suur hüpe. See on sajandi ehitis.“<br />
Toomas Uudebergi mäletamist<br />
mööda on raudtee kehvast ületamisest<br />
räägitud juba viimased 40 aastat,<br />
ta tundis heameelt, et tänas<strong>ek</strong>s<br />
päevaks on see jutt juba minevikku<br />
jäänud. „Siia on aja jooksul üksjagu<br />
inimelusid jäänud. Ja vigastatud inimesi<br />
on,“ tunnistas ta.<br />
ASi EVR Infra juhatuse liige Arvo<br />
Smiltinš puutus Tamsalusse jalakäijate<br />
tunneli rajamisega kokku juba<br />
2004. aastal, kui raudteel tehti mahukaid<br />
remonditöid ja täiesti õigustatult<br />
küsiti, kas midagi muutub ka<br />
linnaelanikule. „Täna võib öelda, et<br />
raudtee remont oli esimene, ettevalmistav<br />
etapp,“ ütles ta.<br />
Smiltinš tänas ehitajaid, kes kõige<br />
talvisemast talvest hoolimata oma<br />
tööga edukalt hakkama said.<br />
Tamsalu raudteejaama juurde reisijate<br />
ooteplatvormi ja tunneli ehitus<strong>ek</strong>s<br />
korraldatud hanke võitja ja<br />
ehituse peatöövõtja oli VolkerRail<br />
RTE AS. Tunneli betoneerimistöid<br />
tegi ehitusettevõte K-Most ja koos<br />
tunneliga valminud uue ooteplatvormi<br />
ehituse põhitööd tegi ära firma<br />
Viater Ehitus, kes rajas ka tunneli<br />
trepid, kaldteed ja kõnniteed<br />
ning püstitas piirdeaedu.<br />
Uus ooteplatvorm asub kahe raudtee<br />
vahel, mis tähendab, et Tamsalus<br />
saab korraga peatuda kaks reisirongi.<br />
Tegu on keskmise perrooniga, mille<br />
kõrgus rööpast on 55 sentimeetrit.<br />
Jalalkäijate tunneli ja perrooni kogumaksumus<br />
oli 6,3 miljonit krooni.<br />
Proj<strong>ek</strong>ti rahastas 85 protsendi ulatuses<br />
Euroopa Regionaalarengu<br />
Fond.
2 <strong>juuni</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Preemia aitas tabada<br />
raudteevargad<br />
Eelmise aasta septembris alanud ja<br />
märtsini väldanud raudteeseadmete<br />
vargusi toime pannud isikud on pealtnägija<br />
abil teada ja kinni võetud.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> maksis mai keskel<br />
oluliselt varaste tabamisele kaasa aidanud<br />
vihje andnud inimesele välja<br />
lubatud preemia 25 000 krooni.<br />
Esimene transformaatori vargus<br />
pandi toime eelmise aasta 2. septembril.<br />
Viimati seiskasid vargad<br />
raudteeliikluse tänavu 22. märtsil.<br />
Kokku on varastatud-rüüstatud Tallinnas<br />
ja selle lähiümbruses transformaatoreid<br />
13 korral, millega t<strong>ek</strong>itati<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>le materiaalset<br />
kahju üle 700 000 krooni.<br />
Kahju polnud ainult materiaalne,<br />
seadmete vargusega häiriti oluliselt<br />
rongiliiklust, mis põhjustas hulk ebamugavusi<br />
el<strong>ek</strong>trirongidega reisijale.<br />
Samuti t<strong>ek</strong>itasid vargused tõsiseid<br />
probleeme ülesõitudele paigaldatud<br />
turvanguseadmete töös, põhjustades<br />
põhjendamatult pikki järj<strong>ek</strong>ordi<br />
raudtee ületamisel.<br />
Varaste tabamis<strong>ek</strong>s pani <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong> välja rahapreemia 25 000<br />
krooni tulemusliku vihje eest, mis<br />
aitaks politseinikel vargaid tabada.<br />
Vaatamata nimetatud varaste tabamisele,<br />
on <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> silmitsi<br />
uue probleemiga, kus varastatakse<br />
kasutuses olevatest raudteedelt metallist<br />
rööpa aluslappe.<br />
Aluslappide vargused seavad ohtu<br />
turvalise rongiliikluse, sest puuduvad<br />
aluslapid nõrgestavad oluliselt<br />
raudtee konstruktsioone, mille<br />
tagajärjel võib rong halvimal juhul<br />
ka rööbastelt välja sõita.<br />
Kõikide varguste kohta on politsei<br />
algatanud kriminaalasja ning<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> on taas välja pannud<br />
25 000 krooni isikule, kelle edastatav<br />
info aitab politseinikel vargad<br />
kinni võtta.<br />
Palume inimestel teavitada kahtlastest<br />
toimingutest ja isikutest raudteel<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> juhtimiskeskust<br />
telefonil 615 8778.<br />
EVR Cargo lõi uue äriüksuse<br />
Jaanus<br />
Paas<br />
EVR Cargo juhatuse esimees<br />
Teadaolevalt on EVR Cargo peamised<br />
kaubamahud olnud toorainete<br />
transiit, mille suurust on suhteliselt<br />
keeruline prognoosida, seda nii peagi<br />
avatava Ust-Luga kui ka üleüldise<br />
Venemaa oma sadamaid toetava<br />
transpordipoliitika tõttu.<br />
Paremaid võimalusi näeme konteinervedudes,<br />
mille mahud meie regioonis<br />
jätkavad lähiaastatel olulist<br />
kasvamist. Näit<strong>ek</strong>s erinevate<br />
sadamate kaudu Venemaale suunduvad<br />
konteinermahud peaksid prognooside<br />
kohaselt suurenema eelmise<br />
aasta kahelt miljonilt TEU-lt (TEU<br />
= 20jalane konteiner) neljale miljonile<br />
TEU-le aastaks 2015.<br />
Sell<strong>ek</strong>s et EVR Cargo võiks osa saada<br />
konteinerite suurematest transiitmahtudest<br />
kui eelmise aasta 16 000<br />
TEUd ja tagada mahukaupade sta-<br />
Vene transpordiminister peab<br />
olulis<strong>ek</strong>s tagada <strong>Eesti</strong>ga soodsam<br />
raudteeveoühendus, kindlam<br />
lennuühendus ja lihtsam piiriületus,<br />
ilmnes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
teatest.<br />
27. mail Saksamaal Leipzigis <strong>Eesti</strong><br />
majandusministri Juhan Partsiga<br />
kohtunud Vene transpordiministri<br />
Igor Levitini sõnul tuleb tagada pikaajaline<br />
kindlus Tallinna–Peterburi<br />
lennuliini jätkumisel ja üle vaadata<br />
praegused Venemaa raudtee transiiditasud<br />
<strong>Eesti</strong> suunal.<br />
<strong>Eesti</strong> ja Venemaa vaheline kaubavahetus<br />
ja turism on viimasel ajal tihenenud<br />
ning see seab mõlemale<br />
poolele suuremad kohustused.<br />
Levitin tunnistas, et Venemaa praegu<br />
kehtivad raudtee transiidi infrastruktuuritasud<br />
tul<strong>ek</strong>s üle vaadata,<br />
et tagada vaba konkurentsi alusel<br />
toimiv transiitkaubandus Ida ja Lääne<br />
vahel. Samuti tervitas Vene dele-<br />
biilsus, tuleb edaspidi põhjalikumalt<br />
töötada mõlema tootegrupi tootearenduse,<br />
müügi ja turundusega nii koduturul<br />
kui ka rahvusvaheliselt.<br />
Antud asjaoludest tulenevalt jõustus<br />
1. <strong>juuni</strong>l AS EVR Cargo organisatsioonis<br />
muudatus, mille kohaselt t<strong>ek</strong>ib<br />
senise müügi- ja turundusteenistuse<br />
asemele kaks uut äriüksust.<br />
Konteinervedude äriüksuse juht on<br />
Jan<strong>ek</strong> Ojamäe. Äriüksuse vastutus<strong>ek</strong>s<br />
jääb konteinervedude ja lahtisel<br />
veeremil liikuvate kaubaveomahtude<br />
arendus.<br />
Jan<strong>ek</strong> Ojamäe on enne 2009. aastal<br />
EVR Cargosse tööle asumist kokku<br />
puutunud nii lennu-, maismaa-<br />
kui ka konteinervedudega ja muuhulgas<br />
töötanud rahvusvahelises logistikaettevõttes<br />
DHL.<br />
Uues äriüksuses hakkab tööle ka<br />
varem müügi- ja turundusteenistuse<br />
proj<strong>ek</strong>tijuhina töötanud Avo<br />
Dimitrijev, kelle uus ametinimetus<br />
on müügijuht.<br />
Mahukaupade äriüksuse juht on<br />
Toomas Uiboupin. Äriüksuse vastutus<br />
on arendada kogu ülejäänud<br />
kaubaveomahte. Toomase Uiboupini<br />
alluvusse jäävad ka kõik ülejäänud<br />
senise müügi- ja turundusteenistuse<br />
töötajad.<br />
Ministrid arutlesid koostöö üle<br />
gatsioon Koidula raudtee transiitjaama<br />
valmimist 2011. aastal.<br />
Mõlemad pooled avaldasid heameelt,<br />
et Narva silla renoveerimistööd<br />
kulgevad plaanitud graafikus. „Kuigi<br />
<strong>Eesti</strong> ja Venemaa vahel on viimasel<br />
ajal transpordialane koostöö tihenenud,<br />
ei saa läbimurre toimuda<br />
ilma Euroopa Liiduta,“ ütles Parts.<br />
„On mitmeid küsimusi, kus tihe<br />
koostöö peab toimima ka Brüsseli ja<br />
Moskva vahel.“<br />
Lisaks arutasid Parts ja Levitin autoveolubade<br />
ja raudtee läbilaskevõimega<br />
seonduvaid teemasid.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
<strong>Eesti</strong>t tuleb maailmas<br />
rohkem tutvustada<br />
<strong>Eesti</strong> Päevalehe hinnangul sai<br />
president Toomas Hendrik Ilves<br />
mais <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>d ja Tallinna<br />
Sadamat külastades idee hakata<br />
neid ettevõtteid maailmas hoogsalt<br />
tutvustama.<br />
„Me ei saa leppida olukorraga, kui<br />
maailmas tuntakse Kotka sadamat<br />
paremini kui palju suuremat Muuga<br />
sadamat,“ ütles ta. „Soomlased on<br />
oma maad väga hästi tutvustanud ja<br />
me peame nendelt õppima.“<br />
Nii Tallinna Sadam kui ka <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong> on Ilvese hinnangul <strong>Eesti</strong><br />
väravad maailma ning me peame rohkem<br />
hoolitsema uute ühenduste pärast<br />
vana Euroopaga. „Mõistsin seda<br />
eriti teravalt, kui pidin Islandi tuhapilve<br />
tõttu sõitma autoga Istanbulist<br />
Tallinnasse,“ ütles ta.<br />
Ilvese sõnul pärsib äritegevust olukord,<br />
kui Tallinna saab mõnest Euroopa<br />
riigist lennata vaid kolm korda<br />
nädalas ja näit<strong>ek</strong>s rongiühendust<br />
polegi.<br />
Euroopa Liidus tuleb teha tugevat<br />
lobitööd, et infrastruktuuri arendamis<strong>ek</strong>s<br />
mõeldud raha jõuaks <strong>Eesti</strong>sse.<br />
„Balti riigid asuvad äärealal ja kui<br />
vaeva ei nähta, võidakse meile nii vajalikud<br />
rahasummad lihtsalt mujale<br />
suunata,“ tunnistas Ilves.<br />
„Kui Euroopa Liit leiaks võimaluse<br />
toetada Rail Balticat, saaks väga<br />
lühikese ajaga panna käima Tallinn–Varssavi<br />
rongiliini, mille te<strong>ek</strong>ond<br />
kestaks vaid 12 tundi,“ ütles<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> peadir<strong>ek</strong>tor Kaido<br />
Simmermann.<br />
Praegustes tingimustes kestaks<br />
rongisõit 17 tundi. „Reisijate vähese<br />
arvu tõttu Rail Baltica ennast äriliselt<br />
ära ei tasu ning vajaks pide-<br />
Tänavu mais veeti <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
infrastruktuuril 2,28 miljonit<br />
tonni kaupa, mis on pea samapalju<br />
kui aprillis, täpsemalt<br />
0,01 miljonit tonni rohkem.<br />
2010. aasta esimese viie kuuga<br />
veeti <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> infrastruktuuril<br />
12,09 miljonit tonni kaupa, mis<br />
on 17,6 protsenti rohkem, kui eel-<br />
<strong>juuni</strong> 2010 3<br />
vat toetust,“ selgitas Simmermann.<br />
„Raha olemasolul kuluks Tallinn–<br />
Varssavi rongi käima pan<strong>ek</strong>uks<br />
kolm aastat.“<br />
Mai kaubaveod püsisid aprilli tasemel<br />
mise aasta samal perioodil. 2009.<br />
aastal veeti <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> infrastruktuuril<br />
25,38 miljonit tonni<br />
kaupa, mis jäi 2008. aasta veomahule<br />
ligi 2,7%-ga alla.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> prognoosib 2010.<br />
aasta kaubaveo mahuks <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong> infrastruktuuril 23 miljonit<br />
tonni.<br />
Suhtumine ärisse<br />
Kesk-Aasiaga on leige<br />
Aastatagusel transiidikonverentsil<br />
„Transestonia 2009“ sõnastati vajadus<br />
luua Kasahstani <strong>Eesti</strong> esindus,<br />
mis kataks kogu Kesk-Aasiat nii saatkonna<br />
kui majandusesindusena. Paraku<br />
tunnistab transiidis<strong>ek</strong>tor, et arusaamatutel<br />
põhjustel pole riik aasta<br />
jooksul selles suhtes midagi ära teinud,<br />
edastab Logistikauudised.ee.<br />
„Transestonia“ korraldaja Illimar<br />
Paul ütles, et kasahhid on küll ilmutanud<br />
taaskord huvi <strong>Eesti</strong> sadamate<br />
vastu ja <strong>Eesti</strong> logistikafirmad teevad<br />
endiselt jõupingutusi, et arendada<br />
Kesk-Aasia suunalist transiiditeenust.<br />
Riiklikult pole Pauli sõnul<br />
paraku midagi edasi arenenud.<br />
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni<br />
tegevdir<strong>ek</strong>tor Ago Tiiman tunnistab,<br />
et pole teada, mis põhjusel riik<br />
Kesk-Aasia suunas ei tegutse. „Raha<br />
puudumine ol<strong>ek</strong>s vaid vabandus,<br />
mitte põhjus,“ leiab ta siiski. Tiimani<br />
sõnul puudub <strong>Eesti</strong>l lihtsalt pikaajaline,<br />
eesmärgipärane ja praktiline välispoliitiline<br />
kontseptsioon koos rakenduskavaga.<br />
Sillamäe Sadama nõukogu esimehe<br />
Tiit Vähi hinnangul tõestavad tihenevad<br />
kontaktid meie ja Kesk-<br />
Aasia ettevõtjate vahel riigi toetuse<br />
vajalikkust. „Kesk-Aasia ärimehed<br />
tulevad Baltikumi niikuinii, aga kui<br />
kontakteerumine meie naabritega on<br />
lihtsam, siis jääme meie sellest ärist<br />
kõrvale,“ selgitas ta.<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />
ei kommenteeri, miks<br />
pole <strong>Eesti</strong> võtnud midagi ette riikliku<br />
esinduse loomis<strong>ek</strong>s Kasahstani.<br />
Küll tõstis ministeerium esile, et tänavu<br />
märtsis oli koos <strong>Eesti</strong> ja Kasahstani<br />
valitsuse vaheline komisjon,<br />
kus oli olulisima küsimusena<br />
arutusel koostöö transpordi ja transiidi<br />
valdkonnas.<br />
Juunis on plaanitud vastuvisiit Kasahstani,<br />
kuhu on kaasa tulemas ka<br />
Tallinna Sadama ja <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
esindajad.
4 <strong>juuni</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Firmad suhtuvad mahu kasvu ettevaatlikult<br />
Kuigi aasta algus oli <strong>Eesti</strong> kaubavedudele<br />
edukas, kahtlevad<br />
suuremate infrastruktuuriettevõtete<br />
juhid endiselt, kas tegemist<br />
on trendi muutusega või mitte, vahendab<br />
Äripäev.<br />
Tallinna Sadamas algas üksikute<br />
kaubaliikide kasv juba 2008. aasta<br />
augustis, kui pöördus tõusule vedelkaup.<br />
Järk-järgult on vedelkaubale<br />
poolteise aastaga järgnenud enamik<br />
teisi kaubaliike, viimasel kuul<br />
on sagenenud ka viljavedu Tallinna<br />
Sadama kaudu.<br />
Viimastel kuudel ei suuda vedelkaup<br />
aga eelmise aasta tasemeid<br />
enam ületada. Ometigi ei soostu Tallinna<br />
Sadam vaatama ümber oma<br />
konservatiivset prognoosi, mis näeb<br />
ette, et sadam käitleb tänavu kolm<br />
miljonit tonni kaupu vähem kui möödunud<br />
aastal. „Me ei tea täpselt, kuidas<br />
võib turg reageerida näit<strong>ek</strong>s naabersadama<br />
võimaliku masuuditerminali<br />
avamisele,“ vihjatakse Tallinna<br />
Sadamast Venemaa Ust-Luga sadama<br />
plaanidele.<br />
Ka teine suur infrastruktuuriettevõte<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> elab Ust-Luga ootuses.<br />
Kuigi raudteel veeti esimeses kvartalis<br />
rohkem kaupa kui möödunud<br />
aaastal, keeldub <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> ümber<br />
hindamast kaubamahu prognoosi, mis<br />
ütleb, et tänavu veetakse raudteel üle<br />
kahe miljoni tonni kaupu vähem kui<br />
möödunud aastal.<br />
„Lõpliku trendi kaubamahtudele<br />
annab sel aastal ikkagi Ust-Luga sadama<br />
käikulaskmine. Külma ilma<br />
tõttu <strong>Eesti</strong> kaudu liikunud masuut<br />
ei ole trend edasis<strong>ek</strong>s,“ ütles <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong> avalike suhete juht Urmas<br />
Glase.<br />
Kaubamahud on suurenenud ka<br />
teistes <strong>Eesti</strong> sadamates. Sillamäe Sadama<br />
I kvartali tulemus oli 755 000<br />
tonni, mida on enam kui möödunud<br />
aastal.<br />
Sadama on pessimistlik. Turundusdir<strong>ek</strong>tor<br />
Andrei Birov ütles, et<br />
aasta esimesed kuud on alati meie<br />
sadamatele soodsad, sest paljud Vene<br />
sadamad on jääs.<br />
Samas on probleemid transiidis<strong>ek</strong>toris<br />
endised: Venemaa raudteeplaanid<br />
<strong>Eesti</strong> suunal, kõrgemad<br />
raudteetariifid, autotreilerite piiriületus<br />
Narvas. „Hea, kui saab kümme<br />
protsenti juurde, aga praegu ei<br />
julge siiski nii optimistlik olla,“ ütles<br />
Birov.<br />
Ainsana julgeb aasta alguse kasvu<br />
põhjal helgemat tulevikku loota<br />
Paldiski Põhjasadam. Sadamas kasvas<br />
I kvartalis konteinerite käitlemine<br />
10%, ro-ro kaup 20% ja üldkaup<br />
100%. „Loodame, et viimase<br />
kaubagrupi kasv jätkub,“ ütles sa-<br />
Vene kaubavoo taastumine võtab aastaid<br />
Majandusbuumiaegsed kaubavood<br />
Balti aladelt Venemaale<br />
taastuvad täielikult alles aastatel<br />
2014–2016, teatab Veondussõnumid.<br />
Importkauba voogude taastamist<br />
võib oodata aastatel 2014–2016, kui<br />
see on seotud makromajanduse olukorraga.<br />
Sellest teatas „Transrussia“ konverentsil<br />
riikliku poliitika juhtimise<br />
ameti asejuhataja Sergei Trunov.<br />
Tema sõnul avaldas 2009. aastal<br />
kaubanduse mahu vähenemine mõju<br />
ka piiripunktide tööle. Võrreldes<br />
2008. aastaga on Soome suunal<br />
Lužaika piiripunkti töömaht 86% ja<br />
Torfjanovkas 71%, Brusnitšnoje ja<br />
Svetogorski piiripunkt töötlesid kõigest<br />
poole 2008. aasta mahust.<br />
Mahtude taastumist 2008. aasta tasemel<br />
on oodata alles 2012. aastaks.<br />
<strong>Eesti</strong> ja Läti suunal vähenesid importkaupade<br />
kaubavood vähem kui<br />
Soome suunal. Vedude maht läbi<br />
Ivangorodi (nii raudtee kui maantee<br />
piiripunkti) ja Šumilkinos jäi 85%<br />
juurde võrreldes 2008. aastaga.<br />
Posinis ja Skangalis vähenesid kaubavood<br />
70%-le.<br />
2008. aastal suurenes <strong>ek</strong>sporditavate<br />
kaupade vedu raudteetranspordiga<br />
(Petseri, Pihkva, Ivangorod,<br />
Posin, Skangali). Rosgrantisa hinnangul<br />
jätkub see tendents 2012.<br />
aastani.<br />
Väliskaubanduse ja transiidivoogude<br />
vähenemise tõttu vähenes ka<br />
Vene Föderatsiooni riigipiiri äärsete<br />
infrastruktuuride koormatus, näit<strong>ek</strong>s<br />
Kaliningradi oblastis 60–80%-le 2008.<br />
aastaga võrreldes.<br />
Kaubavoogude taastumise prognoosi<br />
tulemusel võib öelda, et Vene-<br />
dama nõukogu liige Al<strong>ek</strong>sei<br />
Murisep.<br />
Tallinna Sadama kommertsjuhi Erik<br />
Ringmaa sõnul oli sadama aasta alguse<br />
rohkem kui 10% suurune kasv<br />
ootuspärane ja aasta lõpuks on konteinerveos<br />
oodata kümnendikku lisa.<br />
„Ega see üllatus ole, suhteliselt<br />
ootuspärane ja vastab meie prognoosile,“<br />
kommenteeris ta. Ringmaa kinnitusel<br />
kasvavad konteinerveo mahud<br />
sel aastal võrreldes eelmise aastaga<br />
veel ligi 10%. Samas oli vedellasti,<br />
eelkõige siis nafta ja naftasaaduste<br />
vedu miinuses.<br />
See sõltub Ringmaa selgitusel saabuvate<br />
laevade hulgast, kuid selle<br />
aasta lõpuks peaks tulemus olema<br />
sama, mis oli eelmisel aastal. „Eelarve<br />
loomisel oleme olnud konservatiivsed<br />
ja siiani on kaubaveomaht olnud<br />
ootuspärane,“ lisas ta.<br />
Poola piiril kaubavoogude hulk aastaks<br />
2012 taastub 90% ulatuses võrreldes<br />
2008. aastaga.<br />
Vene-Leedu piiri kaubavoogude<br />
maht hakkab suurenema võrdselt<br />
Vene transiidi arenguga. Kuid kõige<br />
suuremat transiidi tõusu võib oodata<br />
põhjasuunal, prognoosib<br />
Rosgranitsa.<br />
Ukraina suunal oodatakse<br />
2008. aasta kaubavoogude hulga<br />
taastumist 95% ulatuses 2012.<br />
aastaks.<br />
Trunovi hinnangul sõltub kaubavoo<br />
hulk ja selle taastumise tempo<br />
suuresti Venemaa lõunapoolsete sadamate<br />
ja Ukraina sadamate vahelisest<br />
konkurentsist.<br />
Kaupade voog Hiina piiril kasvas<br />
ka 2009. aastal. 2012. aastaks suureneb<br />
Venemaa-Hiina vaheliste piiripunktide<br />
koormatus veel 35–40%.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
<strong>juuni</strong> 2010 5<br />
Parts innustas logistikuid koostööd tegema<br />
. mail aset leidnud transii-<br />
19 dikonverentsil „Transestonia<br />
2010: Tõusulaine“ tõdeti, et <strong>Eesti</strong><br />
logistikas<strong>ek</strong>tori pakutavad teenused<br />
on rahvusvaheliselt vähe tuntud<br />
ja ettevõtluss<strong>ek</strong>tor võiks valdkonna<br />
arendamis<strong>ek</strong>s rohkem koostööd<br />
teha, kirjutab Äripäev.<br />
Konverentsil esinejad rõhutasid, et<br />
<strong>juuni</strong>s algava ja kolm aastat kestva<br />
logistikas<strong>ek</strong>tori turundusklastri visioonid<br />
on riigi majanduses ja selle<br />
arengus olulisel kohal.<br />
Suurproj<strong>ek</strong>ti juhi Urmas Kõivu sõnul<br />
on klastri prioriteet suurendada<br />
<strong>Eesti</strong> logistilise asukoha tuntust. Kõiv<br />
lisas, et esmatähtsaks peetakse enda<br />
tutvustamist Venemaal, SRÜ riikides,<br />
Kasahstanis, Hiinas ja Hongkongis.<br />
Samuti on juba läbi mõeldud <strong>Eesti</strong><br />
logistikas<strong>ek</strong>tori tegevused Shanghai<br />
„EXPO 2010“ ajal. „Meil on strateegiline<br />
teema, lähme hiinlastele pakkuma,<br />
et tulge ja tehke meile jaotuskeskuseid,“<br />
ütles Kõiv. „<strong>Eesti</strong> sadamates<br />
on Euroopas ainulaadne olukord,<br />
kus on veel vaba maad uute<br />
terminalide ehitamis<strong>ek</strong>s.“<br />
Konverentsi peakorraldaja,<br />
„Transestonia“ juhataja Illimar Paul<br />
sõnas, et usub siiralt logistikaklastri<br />
proj<strong>ek</strong>ti. Tema hinnangul võib<br />
turundusklastri õnnestumisel transiidis<strong>ek</strong>toris<br />
väga palju paremuse<br />
poole liikuda.<br />
Majandusminister Juhan Parts<br />
ütles konverentsil, et <strong>Eesti</strong> riik on<br />
viimasel ajal veondusse ja transiiti<br />
panustanud üksjagu ja suhted Venemaaga<br />
on paranemas, kuid ettevõtetel<br />
on ettepan<strong>ek</strong>uid kasinalt.<br />
„Kui logistika turundusklaster pa-<br />
Kolkalikkusega mängib <strong>Eesti</strong> end nurka<br />
. mail peetud transiidikon-<br />
19 verentsil „Transestonia<br />
2010: Tõusulaine“ tunnistas Tallinna<br />
Sadama juhatuse esimees Ain<br />
Kaljurand, et <strong>Eesti</strong>l on Singapurlaads<strong>ek</strong>s<br />
majandustriumfiks samad<br />
ja veel paremadki eeldused. „Logistikas<br />
on meil sama, tegelikult<br />
paremgi seis, mis oli Singapuril<br />
aastal 1965,“ ütles ta.<br />
Kaljurand märkis, et 1965. aastal,<br />
kui Singapur Malaisiast eraldus, oli<br />
see üks soine ala kalurikülakestega,<br />
kuid praegune <strong>Eesti</strong> on oluliselt paremas<br />
seisus.<br />
Samas meie praegune rahvaarv 1,3<br />
miljonit on võrreldav Singapuri toonase<br />
2 miljoniga. „Nüüd on Singapuris<br />
tõsine keemiatööstus, seal on peale<br />
Antwerpeni ja Houstoni üks kolmest<br />
maailma suurimast<br />
keemiaklastrist,“ selgitas ta.<br />
Kaljuranna hinnangul ei tul<strong>ek</strong>s ka<br />
meil peljata siia investorit tuua, suurtootmist<br />
kinnistada. Näit<strong>ek</strong>s Muuga,<br />
Sillamäe, Paldiski sadama-aladel on<br />
veel piisavalt ruumi. „Riik peaks oma<br />
seisukohad siin selgelt välja ütlema.<br />
Neid alasid tul<strong>ek</strong>s eelisarendada, mitte,<br />
et jääme kohalike omavalituste<br />
hammaste vahele,“ lausus ta.<br />
Kaljurand oli seda meelt, et oma<br />
Vähi hinnangul suhted naabriga paranevad<br />
Sillamäe Sadama nõukogu esimees<br />
Tiit Vähi leidis transiidikonverentsi<br />
„Transestonia 2010“<br />
hakul, et viimase aasta jooksul on<br />
transiiti mõjutavates <strong>Eesti</strong> ja Venemaa<br />
vahelistes suhetes tehtud<br />
esimesed sammud paremuse poole,<br />
vahendab Äripäev.<br />
Aastatagasel „Transestonia“ konverentsil<br />
sõnastati vajadus ehitada<br />
riiklikult üles pragmaatilisemad suhted<br />
Venemaaga. Tiit Vähi ütles, et esimesi<br />
sammukesi <strong>Eesti</strong> poolt selles<br />
suunas ongi tunda.<br />
Ta tõstab esile presidendi ja majandusministri<br />
osalemise rahvusva-<br />
helisel 1520 konverentsil, presidendi<br />
min<strong>ek</strong>u 9. mai pidustustele Moskvasse<br />
ja vähenenud Moskva-suunalise<br />
negatiivse retoorika.<br />
Ka vastaspoolelt on hakanud Vähi<br />
hinnangul puhuma pisut soojemad<br />
tuuled. Venemaa <strong>Raudtee</strong> korraldas<br />
Tallinnas 1520 konverentsi, septembris<br />
tuleb Tallinnas ICIE konverents,<br />
koostöös Pihkva oblastiga oli Räpinas<br />
logistika- ja transiidikonverents.<br />
„Näib, et Moskvalgi on t<strong>ek</strong>kinud tõsiseimaid<br />
teemasid, kui elu <strong>Eesti</strong>s,“<br />
sõnas ta.<br />
Vähi lisas siiski, et seda kõike ei<br />
saa veel kindlasti nimetada keva-<br />
kub <strong>Eesti</strong> majandusele laiemalt lisaväärtust,<br />
siis on see sõnum riigile,<br />
et selliseid tegevusi tasub rahastada,“<br />
lausus ta.<br />
Parts tunnistas, et temale on transpordi<br />
ja transiidi valdkonna koostöö<br />
olnud huvipakkuv. „Aga see vajab<br />
vastastikust koostööd, töötame selle<br />
nimel, et luua ettevõtetele võimalusi.<br />
Magavale kassile hiir suhu ei tule<br />
ja turtsuvale logistikule ammugi<br />
mitte,“ ütles ta.<br />
Logistikas<strong>ek</strong>tori klastriproj<strong>ek</strong>ti juriidiline<br />
isik on Logistika ja Transiidi<br />
Assotsiatsioon, klastriproj<strong>ek</strong>ti juht<br />
on Urmas Kõiv. Klastrit rahastab<br />
70% ulatuses EAS. Shanghai EXPOl<br />
lepiti kokku kaks ärivisiiti: esimene<br />
neist <strong>juuni</strong>s 32 osalejaga ja teine oktoobris.<br />
Mai lõpus avati ühine infokanal:<br />
tradewithestonia.com.<br />
maailmaparandajaliku suhtumisega<br />
olla kõigele vastu võime mängida end<br />
nurka ja naabrid võtavad kõik võimalused<br />
endale.<br />
Tema selgitusel on <strong>Eesti</strong>l tegelikult<br />
olemas väga head võimalused: geograafiline<br />
asend, hästi arenenud infrastruktuur,<br />
peaaegu jäävabad sügavad<br />
sadamad – tuleb osata ainult<br />
neid ära kasutada, vaja on rohkem<br />
julgust ja avatust.<br />
Positiivse poole pealt nimetas Kaljurand<br />
MKM-i ja EAS-i toetusi, kuid sellegipoolest<br />
tuleb end rohkem väljapoole<br />
esitleda. „Euroopast kaugemal keegi<br />
<strong>Eesti</strong>t tegelikult ei tea,“ sõnas ta.<br />
d<strong>ek</strong>s <strong>Eesti</strong> ja Venemaa suhetes, kuid<br />
teatav pragmatism hakkab t<strong>ek</strong>kima.<br />
Uue ja huvitava dimensiooni kahe<br />
riigi vahelisse suhtlusse toob Vähi<br />
väitel ka uus välispoliitika doktriin,<br />
mida praegu Moskvas ette valmistatakse.<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />
teatas, et viimase aasta<br />
jooksul on töösuhtlus Venemaa<br />
kolleegidega muutunud oluliselt tihedamaks.<br />
26. ja 27. maiks oli kavandatud<br />
ka majandus- ja kommunikatsiooniministri<br />
Juhan Partsi kohtumine<br />
Venemaa transpordiministri<br />
Igor Levitiniga.
6 <strong>juuni</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Tallinn muutub Ust-<br />
Luuga abisadamaks<br />
Sügisel avatav Ust-Luuga naftaterminal<br />
vajab Muuga sadamat oma<br />
kauba edasitoimetamis<strong>ek</strong>s.<br />
Logistikaasjatundja Raivo Vare hindab<br />
<strong>Eesti</strong> Päevalehes Tallinna Sadama<br />
väljavaateid Ust-Luuga abisadamana<br />
väga heaks. „Naftatoodete vedu <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong>l väheneb, kuid suureneb Tallinna<br />
Sadama kaudu,” selgitas ta.<br />
„Suured ookeanilaevad ei pääse Ust-<br />
Luuga sadamasse ja nad peavad naftatooted<br />
sealt väikestel laevadel enne<br />
Muugale vedama. Tallinna Sadama senine<br />
ärimudel muutub, kuid uus mudel<br />
võimaldab hästi teenida.“<br />
<strong>Eesti</strong> peamine naftatoodete logistikaettevõte<br />
Estonian Oil Services<br />
omab suurt mahutiparki Maardu<br />
kaubajaama läheduses, millest kujuneb<br />
naftatoodete hoiukoht maailmaturu<br />
hinnaerinevustega sp<strong>ek</strong>uleerimis<strong>ek</strong>s.<br />
Ettevõttele kuuluv endine<br />
Pakterminali mahutipark otse Muuga<br />
sadamas sobib aga nn meri-meri<br />
operatsioonide läbiviimis<strong>ek</strong>s. „Tänavu<br />
talvel töötas Tallinna Sadama Venemaa<br />
nafta kaupmeestele nn ventiilsadamana,<br />
kui rasked jääolud ei<br />
võimaldanud Venemaa sadamaid kasutada,<br />
tulevik aga näeb ette abisadama<br />
rolli,“ lausus Vare.<br />
Vene portaali Neftegaz<strong>ek</strong>spert hinnangul<br />
mõjutab uue terminali käivitamine<br />
enn<strong>ek</strong>õike Loode-Venemaa<br />
sadamate naftatoodete terminale Peterburis,<br />
Võssotskis ja Primorskis,<br />
kes saavad oma kaubakäibe Kirishi<br />
naftatöötlemistehasest.<br />
RZD kosub võimsalt<br />
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga<br />
suurenes Vene <strong>Raudtee</strong> käive tänavu<br />
I kvartalis viiendiku jagu, teatab<br />
Transport We<strong>ek</strong>ly.<br />
Kui eelmise aasta I kvartali jooksul<br />
oli käive 96,33 miljardit krooni,<br />
siis selle aasta samal ajal oli 115,60<br />
miljardit krooni ehk kasv on 20%.<br />
Puhaskasum oli selle aasta I kvartali<br />
kohta 16,04 miljardit krooni. Eelmise<br />
aasta samal ajal oli firmal hoopis<br />
kahjum 7,18 miljardit krooni.<br />
2009. aastal oli Vene <strong>Raudtee</strong> käive<br />
0,44 triljonit krooni, mis jäi 4,5%ga<br />
alla 2008. aasta tulemusele 0,46<br />
triljonit krooni. Kasum paisus samal<br />
ajal 7,8% ehk 5,63 miljardilt kroonilt<br />
6,07 miljardile kroonile.<br />
Ust-Luga sadam<br />
t<strong>ek</strong>itab eriarvamusi<br />
Kuigi Venemaa Ust-Luga sadama<br />
terminalide avamine on<br />
edasi lükatud, pole muutustest<br />
transiidis pääsu, kirjutab Äripäev.<br />
<strong>Eesti</strong> piiri taga laiuv Ust-Luga sadam<br />
on terminalide avamisega kimpus:<br />
nii mitmeotstarbelise terminali<br />
kui ka naftaterminali avamine tuleb<br />
taas edasi lükata, teatas Transport<br />
We<strong>ek</strong>ly.<br />
Ust-Luga sadama mitmeotstarbelise<br />
terminali Jug-2 avamine lükkub<br />
<strong>juuni</strong>sse, aga naftaterminali avamine<br />
augustisse.<br />
Tallinna Sadam ASi kommertsjuhi<br />
Erik Ringmaa sõnul ollakse Ust-Luga<br />
sadama naftaterminali käivitumis<strong>ek</strong>s<br />
valmis. „Sellega oleme arvestanud,<br />
et ükskord Ust-Luga sadama<br />
naftaterminal ikka käivitatakse. Juba<br />
aasta algul arvestati sügisega,“<br />
tunnistas ta.<br />
Ringmaa sõnul on terminali võimsus<br />
algul ilmselt 7 miljonit tonni,<br />
täisvõimsuse 25 miljonit tonni saavutab<br />
terminal järgmisel aastal.<br />
Ringmaa hinnangul toob terminali<br />
käikulaskmine kaasa logistilisi muudatusi.<br />
„Nafta ja naftatoodete veoskeem<br />
kindlasti muutub,“ ütles ta.<br />
Ringmaa osutas toodetele, mis seni<br />
liikusid Tallinna kaudu, kuid mida<br />
tulevikus hakatakse laadima Ust-<br />
Lugas. „Operaatorid näevad selles pigem<br />
uute võimaluste t<strong>ek</strong>kimist,“ lisas<br />
ta optimistlikult.<br />
Ka tulevikus tuuakse Ust-Luga sadama<br />
naftatooted Tallinna Sadama<br />
kaudu, kuid mahud võivad väheneda.<br />
„Arvatavasti mõjutab see terminal<br />
ka meie naftasaaduste käitlejate elu.<br />
Teisalt, kui on rasked jääolud, tuuakse<br />
rongidega nafta ikkagi Tallinna Sadamasse,“<br />
selgitas Ringmaa.<br />
Ringmaa sõnul esindab Ust-Luga<br />
Venemaa kaubandusdoktriini, kus<br />
oma kaupu <strong>ek</strong>sporditakse oma sadamate<br />
kaudu. Sestap oli selle sadama<br />
ehitus juba pikalt ette plaanitud.<br />
Ringmaa avaldas lootust, et hoolimata<br />
poliitilisest vahust, jäävad kaubanduses<br />
kehtima pragmaatilised<br />
kaalutlused. „Kui Ust-Luga naftaterminal<br />
käivitub, siis Tallinna Sadama<br />
kaubakäibes naftatoodete osa kindlasti<br />
väheneb. Kui palju, seda ei oska<br />
veel öelda,“ ütles ta.<br />
Sillamäe sadama üks osanikke ja<br />
Silmet Grupp ASi juhatuse esimees<br />
Tiit Vähi ei soovinud end Ust-Luga<br />
naftaterminali teemaga siduda. „Ma<br />
ei soovi seda teemat kommenteerida,“<br />
ütles ta. „Ma ei soovi oma äriplaane<br />
Ust-Luga sadama tähtaegadega<br />
siduda.“<br />
Sillamäe sadama turundusdir<strong>ek</strong>tor<br />
Andrei Birov Ust-Luga sadama<br />
naftaterminali avamise venimises<br />
suurt probleemi ei näe. „Pole ju vahet,<br />
kas see terminal avatakse suvel<br />
või sügisel. Kui Vene <strong>Raudtee</strong> president<br />
Vladimir Jakunin käis veebruaris<br />
<strong>Eesti</strong>s, ütles ta, et Ust-Luga naftaterminal<br />
avatakse aasta lõpuks,“<br />
selgitas ta. „Kui Ust-Luga naftaterminal<br />
avatakse, siis läheb osa naftaveost<br />
Muugalt Ust-Lugasse.“<br />
Birov märkis, et samas ei saa Ust-<br />
Luga ju vastu võtta 100–150tonniseid<br />
tankereid. „Seega tuleb vähemalt<br />
alguses osa Ust-Luga naftast väikestel<br />
tankeritel Muugale ja sealt viiakse<br />
edasi suurte tankeritega,“ selgitas<br />
ta. „Muugal on Ust-Lugast ikkagi sügavam<br />
sadam.“<br />
Kuid praegune kriisiaeg tema seletusel<br />
ju lõputult ei kesta. «Tulevikus<br />
jätkub naftavedu kõigile. Näit<strong>ek</strong>s<br />
2030. aastaks peaks Venemaa ja Euroopa<br />
vaheline kaubavahetus olema<br />
400 miljonit tonni,» osutas ta tõigale.<br />
„Ega Ust-Luga ka kõike üksi<br />
jõua.“
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
OLE jagas Tallinnas<br />
helkurveste<br />
. mail andis Operation<br />
19 Lifesaver Estonia (OLE)<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> peamajas Toompuiestee<br />
35 Tallinna lasteaedadele<br />
kätte 699 ohutusevesti kirjaga<br />
„Hoiame elu!“.<br />
13 lasteaeda said helkurvestid OLE<br />
proj<strong>ek</strong>ti „Ohutusvestid raudteeäärsetele<br />
lasteaedadele“ käigus.<br />
Proj<strong>ek</strong>ti alusel jagab OLE käesole-<br />
Lääne pref<strong>ek</strong>tuuri Paide politseijaoskond<br />
ja MTÜ Operation<br />
Lifesaver Estonia korraldasid mais<br />
Türi kultuurimajas raudteeohutust<br />
käsitleva koolituse, milles osalesid<br />
täiskasvanud liikluseeskirjade<br />
rikkujad.<br />
Aprillis ja mais oli Lääne pref<strong>ek</strong>tuuri<br />
haldusalal Türi vallas politsei<br />
kõrgendatud tähelepanu all raudteeülesõidukohad<br />
ning raudteed ületavate<br />
liiklejate turvalisus. Kontrolli<br />
käigus tabasid politseinikud peaaegu<br />
kahe nädalaga veerandsada sõidukijuhti,<br />
kes ei järginud raudtee<br />
ületamisel ohutusreegleid.<br />
Neile ohutusreeglite rikkujatele<br />
pakkus politsei võimaluse läbida<br />
raudteeohutuskoolitust, mida enamik<br />
rikkujatest kasutas, mõni kaasas<br />
koolitusele ka oma lähedased.<br />
Koolitus koosnes tunniajasest loengust,<br />
mille lõpus andsid koolitatavad<br />
tagasisidet saadud teadmiste kohta.<br />
Paide politseijaoskonna noorsoopolitseinik<br />
Marju Tamsalu sõnul sai<br />
esimene täiskasvanud liiklusrikkujatele<br />
mõeldud raudteeohutust kä-<br />
<strong>juuni</strong> 2010 7<br />
val aastal lasteaedadele 3330 vesti.<br />
Proj<strong>ek</strong>ti maksumus on 250 000 krooni,<br />
rahastab <strong>Eesti</strong> Raudte<strong>ek</strong>ultuuri<br />
sihtasutus (ERKSA).<br />
Aprilli lõpust saati on Ida-Virumaa<br />
lasteaedades kokku üle tuhande helkurvesti.<br />
Tseremoonias osalesid ERK-<br />
SA juhatuse esimees Riivo Sinijärv,<br />
Tamo Vahemets ning lasteaedade juhatajad<br />
ja Kelmiküla lasteaia lapsed.<br />
<strong>Raudtee</strong>ohutust parandab teadlik liikleja<br />
sitlev koolitus head tagasisidet kõigilt<br />
osalejatelt. „Ehkki mõni osaleja<br />
avaldas algselt nördimust koolitusele<br />
kutsumise põhjuste kohta, peeti<br />
jagatud infot väga olulis<strong>ek</strong>s ning nii<br />
mõnigi käsitletud teema oli kuulajaile<br />
uudis<strong>ek</strong>s,“ selgitas ta.<br />
Tamsalu tõi näitena raudteeäärsetes<br />
foorides vilkuva valge tule kohta,<br />
mida paljud raudteeületajatest peavad<br />
lubavaks tul<strong>ek</strong>s. „Vilkuv valge<br />
tuli kinnitab, et foor on töökorras<br />
ning raudteed ületades peab liikleja<br />
ikkagi esmalt veenduma, et see talle<br />
ohutu on,“ tuletas ta meelde.<br />
<strong>Raudtee</strong>ohutus on osa meie liikluskultuurist<br />
ja teadvustades liiklejatele,<br />
kuidas turvaliselt raudteed ületada,<br />
paraneb liikluskultuur üldiselt.<br />
„Teadlikud inimesed oskavad paremini<br />
liikluses valitsevaid ohte vältida,<br />
seetõttu jätkame alternatiivse võimaluse<br />
pakkumist liiklusrikkujaile<br />
ka tulevikus,“ kinnitas Tamsalu.<br />
Ohutusreeglite eirajad, kes koolitusele<br />
ei ilmunud, saavad karistada<br />
väärteokorras, koolituses osalenutele<br />
rakendati suulist hoiatust.<br />
<strong>Raudtee</strong>muuseum on<br />
tulevikumõte<br />
Jõgeva jaamas asuvate ja linna<br />
omamoodi sümbolite, vanade<br />
praegu <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>le kuuluvate<br />
puitehitiste kaitse alla võtmist<br />
esialgu kavas pole, kuid mõtet pole<br />
ka päriselt maha maetud, ütles<br />
ajalehele Vooremaa muinsuskaitseameti<br />
Jõgevamaa insp<strong>ek</strong>tor<br />
Sille Raidvere.<br />
„Need on meie kõige vanemad hooned,<br />
mille ümber linn üldse t<strong>ek</strong>kis ja<br />
Jõgeva linnavalitsusel koostöös Betti<br />
Alveri muuseumiga on kavas mida<br />
korda teha,“ selgitas ta.<br />
Raidvere lisas, et tulevases Jõgeva<br />
raudteemuuseumis peaks saama näha<br />
raudtee eluolu nii, nagu see vanasti<br />
oli, aga esmalt tuleb hooned<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>lt pikaajalisele rendile<br />
saada.<br />
„Kui muuseum oma ideed ellu viib,<br />
saab Jõgeval näha, kuidas reisimine<br />
vanasti käis. Sellist raudteemuuseumi,<br />
mida ka kultuurilooliselt<br />
võiks kohaliku ajalooga siduda, <strong>Eesti</strong>s<br />
pole,“ ütles ta. „<strong>Eesti</strong> raudteemuuseum<br />
asub küll Haapsalus, kuid Jõgeva<br />
nišš ol<strong>ek</strong>s linna t<strong>ek</strong>kelugu seoses<br />
raudtee-ehitusega.“<br />
Kui praegu Jõgeval raudteejaama<br />
ei <strong>ek</strong>sisteeri, võiks tulevikus see tagasi<br />
saada klassikalise vana miljöö<br />
koos kõige selle juurde kuuluvaga.<br />
<strong>Raudtee</strong>muuseumi rajamise<br />
mõtteid mõlgutatakse ka Tartus<br />
ja Türil.<br />
Muuseumiööl sõitsid<br />
aururongid<br />
<strong>Eesti</strong> muuseumraudtee pani 15. mai<br />
muuseumiööl Lavassaares liikvele<br />
rongid, huvilised võisid proovida nii<br />
dresiini- kui aururongisõitu, kirjutab<br />
Pärnu Postimees.<br />
Kui enamik <strong>Eesti</strong> muuseume tegutses<br />
egiidi alla „Öös on lugusid“,<br />
siis muuseumraudtee sõnastas ürituse<br />
moto nii: „Öös on asju – öös on<br />
ronge“.<br />
„Meil oli sel õhtul kõik olemas, nagu<br />
peab: vedurijuht, pöörmeseadja,<br />
liikluskorraldaja,“ ütles muuseumiöö<br />
liikluskorraldaja Jaanus Tori.<br />
Õhtuhämaruses pakkus Lavassaare<br />
muuseum vaadata slaidiprogrammi<br />
vanadest rongidest. „See oli ühtlasi<br />
ülevaade <strong>Eesti</strong> kitsarööpmelisest<br />
raudteest üldse,“ märkis Tori.
8 <strong>juuni</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
<strong>Raudtee</strong>muuseum<br />
uueneb<br />
MTÜ <strong>Eesti</strong> Muuseumraudtee sai Põllumajanduse<br />
Registrite ja Informatsiooni<br />
Ametilt 887 214 krooni Lavassaareraudteemuuseumi-külastuskeskuse<br />
ümberehituse kolmandaks<br />
järguks.<br />
Vald toetab ettevõtmist 95 000<br />
krooniga, kirjutab Pärnu Postimees.<br />
Lavassaare vallavanem Ene Täht<br />
sõnas, et kolmandas järgus on plaanis<br />
uuendada kõik trepikojad ja<br />
muuseumiruumid, esimesel korrusel<br />
asuv <strong>ek</strong>sponaatide pind laieneb.<br />
Välja vahetatakse kogu maja el<strong>ek</strong>trisüsteem,<br />
teisel korrusel seatakse<br />
korda ruumid loodava Lavassaare<br />
muuseumi tarvis. „Praegu käivad<br />
meil nii ehitaja kui ka <strong>Eesti</strong> muuseumraudteega<br />
läbirääkimised, kuidas<br />
ajagraafiku teeme, sest muuseumil<br />
algab ju kõrghooaeg ja ruume ei<br />
saa remontida. Usun, et selle aasta<br />
lõpuks on kõik valmis,“ selgitas Täht.<br />
Esimeses ja teises järgus vahetati<br />
raudteemuuseumi külastuskeskusel<br />
ära uksed ja aknad, korrastati<br />
fassaadi ja vahetati välja hoone mädanenud<br />
vahetalad.<br />
<strong>Eesti</strong> ja Vene<br />
suhetes nähakse<br />
soojenemist<br />
Venemaa <strong>Raudtee</strong> president Vladimir<br />
Jakunin ütles mais New Yorgis<br />
Ameerika Välissuhete Nõukogus, et<br />
<strong>Eesti</strong> ja Vene suhetes on viimasel ajal<br />
näha soojenemist.<br />
Vladimir Jakunin märkis ETV<br />
uudistesaatele „Aktuaalsele kaamera“,<br />
et venelased ja eestlased pole<br />
vaenlased, vahendab ERR Uudised.<br />
„Fakti, et suhted Venemaa ja Baltimaade<br />
vahel paranevad, ei kinnitanud<br />
mitte üksnes president Ilvese<br />
osalemine Moskvas võiduparaadil,<br />
vaid seegi, et Ilves viibis veebruaris<br />
Tallinnas olnud regionaalsel raudteefirmade<br />
konverentsil,“ ütles<br />
Jakunin.<br />
Jakunin lisas, et oli presidendi<br />
konverentsil osalemise üle üllatunud.<br />
„Meievahelisi lõhesid t<strong>ek</strong>itasid<br />
poliitilised valearvestused, mida<br />
tehti ehk ka teatud välismõjude tõttu,<br />
kuid fakt on, et meil on kõik võimalused<br />
suhteid parandada,“ lausus<br />
ta.<br />
Koidula jaama tööd<br />
püsivad graafikus<br />
Koidula raudteepiirijaam on<br />
<strong>Eesti</strong> üks suurem infrastruktuurikompl<strong>ek</strong>si<br />
ehitisi: arendusala<br />
suurus on ligi 92 h<strong>ek</strong>tarit.<br />
Koidula proj<strong>ek</strong>ti dir<strong>ek</strong>tori Urmas<br />
Leinfeldi sõnul on suur osa mahukast<br />
tööst juba tehtud. Eelmisel aastal<br />
lõppes ehituse esimene järk, mille<br />
käigus valmisid Koidula jaama ning<br />
uute raudteeliinide mullatööd, ehitati<br />
viis silda ja ligi 30 truupi, rajati<br />
el<strong>ek</strong>trivarustussüsteemid ning valgustus,<br />
vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetrassid,<br />
muud tehnovõrgud<br />
ja uued maanteed, loetleb Äripäev.<br />
Järgmisena algas raudtee pealisehituse,<br />
jaama patrull- ja hooldusteede<br />
ning kolmanda järguna hoonete<br />
ehitamine. „Mai alguses jõudis ehitaja<br />
jaamahoone ehitamisel lõppkõrguseni<br />
ja pidasime sarikapidu,“ ütles<br />
Leinfeld.<br />
RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi<br />
Annika Loigu kinnitusel<br />
on tööd graafikus. „2011. aasta juulis<br />
peaksid ehitustööd lõppenud olema,“<br />
ütles ta. „Eks asjad saa järjest<br />
valmis, hooneid on kolm: büroo- ja<br />
jaamahoone, veterinaarkontroll ja toll<br />
ning siis veel suurem vedurite ja vagunite<br />
hooldepunkt.“<br />
Koidula piirijaama kogumaksumus<br />
on ligi miljard krooni.<br />
Riik investeerib proj<strong>ek</strong>ti umbes<br />
30% kogumaksumusest, põhiosa investeeringust<br />
katavad RKAS (u 60%)<br />
ja EVR (u 10%), investeeringud teenitakse<br />
tagasi raudtee infrastruktuuri<br />
tasudest 20 aasta jooksul. Praegu<br />
on ehitusplatsil tööl 70 inimest, tipphetkedel<br />
töötab ehitustandril kuni<br />
200 inimest.<br />
Kuigi üldjoon on tööd kulgenud<br />
plaanipäraselt, pole olnud pääsu tegijate<br />
omavahelistest ebakõladest: ni-<br />
Moskva rongiliinil opereeriv<br />
AS GoRail sai eelmisel aastal<br />
ligi 15 miljonit krooni puhaskasumit,<br />
aasta varem oli kasum<br />
ligi kuus miljonit krooni, teatas<br />
BNS.<br />
Ettevõtte käive oli 2009. aastal ligi<br />
87 miljonit krooni, mida on 2008.<br />
melt on ehitushanke võitjad Nordecon<br />
Infra ja AS Teede Rev-2 ehitushanke<br />
pärast tülli pööranud: Teede Rev-2<br />
esitas partneri vastu vahepeal lausa<br />
paarikümne miljoni kroonise pankrotihoiatuse.<br />
Annika Loigu sõnas, et õnn<strong>ek</strong>s pole<br />
see tööde kulgu mõjutanud. „Eks<br />
siin ole partnerite kokkulepete küsimused.<br />
Töö kvaliteedi kohta meil etteheiteid<br />
pole, suur osa lepingust on<br />
ka juba täidetud,“ selgitas ta.<br />
<strong>Eesti</strong> riigile on Koidula rajamine üks<br />
olulisemaid transpordi- ja regionaalpoliitilisi<br />
ülesandeid, sel on positiivne<br />
mõju kogu Lõuna-<strong>Eesti</strong> arengule.<br />
Koidula piirijaam võtab üle praegu<br />
piirijaamana töötava Orava, Tartu ja<br />
Valga ülesanded ning avab uue transpordikoridori<br />
Põhja-Venemaalt Riiga<br />
ja Kaliningradi. Oluliselt suureneb<br />
ka raudtee läbilaskevõime ja avaneb<br />
võimalus üle piiri vedada kõiki kaubagruppe<br />
(konteinerid, taimsed/<br />
loomsed saadused jms).<br />
Piirijaama avamine loob eeldused<br />
reisirongiliikluse taastumis<strong>ek</strong>s Kagu-<strong>Eesti</strong><br />
kolmnurgas ning üle riigipiiri<br />
Venemaa ja Läti suunal.<br />
GoRail suurendas kasumit<br />
aastaga võrreldes üle viiendiku vähem.<br />
Ettevõtte kulud vähenesid samas<br />
suurusjärgus.<br />
GoRaili tööjõukulud vähenesid aastate<br />
võrdluses 29,7 miljonilt kroonilt<br />
19,4 miljonile kroonile ehk ligi 35 protsenti.<br />
Töötajate arv vähenes 20 protsenti<br />
151 inimeselt 121 inimesele.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Osula: buss on reisirongist<br />
kordades mõtt<strong>ek</strong>am<br />
MootorReisi Grupi OÜ omanik<br />
Hugo Osula peab reisirongiliiklust<br />
<strong>Eesti</strong> ja isegi Baltikumi ulatuses<br />
ülikulukaks, paindumatuks<br />
ja konkurentsivõimetuks, vahendab<br />
portaal Logistikauudised.ee.<br />
„Rongiliiklusel on minu arvates<br />
<strong>Eesti</strong> turul rahvusvaheliste ühenduste<br />
suhtes persp<strong>ek</strong>tiivi vaid Helsingi<br />
ja ida suunal,“ lausus ta. „Rong Helsingi<br />
suunal „meie oma Eurostar“<br />
ol<strong>ek</strong>s toimiv juhul, kui kunagi peaks<br />
valmima Tallinna ja Helsingi vahel<br />
tunnel. Praegu asendab niisugust<br />
mugavat naabritevahelist kesklinnast<br />
kesklinna liikumist päris edukalt<br />
ka laevaliiklus.“<br />
Osula meelest võib viimasel ajal reisirongliiklusest<br />
rääkimisest välja lugeda<br />
ka tuhapilve järelkaja. „Kuid<br />
keegi ei kindlustaks ju oma maja tul<strong>ek</strong>ahju<br />
vastu, kui kindlustuspoliisi<br />
kulu ol<strong>ek</strong>s igal aastal näit<strong>ek</strong>s kolmandik<br />
maja maksumusest. Rongiproj<strong>ek</strong>ti<br />
puhul on räägitud aga 10–<br />
12 miljardi krooni suurusest investeeringust,<br />
mis on müstiline summa,“<br />
arutles ta.<br />
Kui riik koos Euroopaga raudtee<br />
isegi valmis ehitaks, siis ei saa riik<br />
Osula hinnangul seda ju ise opereerima<br />
hakata. „Aga milline operaator<br />
võtaks endale sellise majandusriski<br />
ning kas ja kui palju tähendaks see<br />
jooksvat doteerimist?“ küsis ta.<br />
Osula sõnas, et kui tuhande kilomeetrist<br />
pikemate liinide puhul pole<br />
lennukile alternatiivi, siis alla tuhande<br />
kilomeetriste distantside puhul<br />
on variante mitu ning klient otsustab<br />
eelkõige transpordiliini<br />
paindlikkuse alusel. „Täiesti eraldi<br />
küsimus on liinile ka operaatori<br />
leidmine,“ lisas ta.<br />
<strong>juuni</strong> 2010 9<br />
Liiati ilma emotsioonideta <strong>Eesti</strong><br />
rahvaarvu, investeeringu suurust ja<br />
ülalpidamiskulusid, keskkonnasõbralikkust,<br />
reiside tihedust ja paindlikkust<br />
arvestades mitte ükski neist<br />
asjaoludest ei räägi rongiliikluse kasuks.<br />
„Elanike arv ja nõudlus transpordi<br />
järele pole ka 10 kuni 15 aasta<br />
pärast kindlasti selline, mis võimaldaks<br />
rongi käitada sagedamini<br />
kui kord-kaks päevas,“ arutles ta.<br />
„Seega bussi ja rongi võrdluses on<br />
vahed reisirongide kahjuks mitm<strong>ek</strong>ordsed<br />
ning reisirongiühendus Baltikumi<br />
piirides pole just kõige persp<strong>ek</strong>tiivsem.“<br />
Osula lisas, et bussitransport suudab<br />
oma madala kulutasemega pakkuda<br />
ka piiratud reisijatemahtude<br />
korral paindlikkust, mida turg 200–<br />
400 km pikkustelt reisidelt ootab.<br />
Näit<strong>ek</strong>s Riia ja Tallinna vahel opereerib<br />
suvel 15 bussi päevas, nii et<br />
suur osa päevast väljub buss iga<br />
tunni järel. „See on ka üks põhjus,<br />
miks näit<strong>ek</strong>s Tallinna ja Riia vahel ei<br />
suudaks läbi Tartu üks-kaks korda<br />
päevas sõitev rong olla konkurentsivõimeline,“<br />
ütles Osula.<br />
Deutsche Bahn kasvatas käivet<br />
Saksa raudtee ja logistika grupp<br />
Deutsche Bahn (DB) paisutas<br />
aasta I kvartalis käivet ligi kümnendiku,<br />
divisjonide mahud suurenesid<br />
veelgi rohkem, teatab<br />
Logistics Finland.<br />
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga<br />
kasvas DB selle aasta I kvartali<br />
käive 8%, mis annab tunnistust, et<br />
firma toibub majanduskriisist. DB<br />
juhatuse esimehe Rüdiger Grube kinnitusel<br />
on majanduskriis kukutanud<br />
ettevõtte nelja-viie aasta tagusele tasemele.<br />
Kriisieelsele tasemele peaks<br />
areng jõudma aastal 2013.<br />
Selle aasta alguskvartalis suurenes<br />
DB lennuveodivisjoni maht 26%<br />
ja raudteeveodivisjoni maht 14%.<br />
Uue ülesõidu eskiisi<br />
tuleb täiendada<br />
Nõmme eritasandilise raudteeületuskoha<br />
detailplaneeringu eskiisi eellahendus<br />
sai avalikul arutelul ettepan<strong>ek</strong>uid,<br />
teatab BNS.<br />
Nõmme linnaosa vanem Rainer<br />
Vakra ütles, et detailplaneeringu eskiisi<br />
eellahenduse kohta oli inimestel<br />
eriarvamusi, nii häid kui halbu.<br />
„Tõstatati proj<strong>ek</strong>tiga kaasneda võivaid<br />
probleeme, nagu liikluskorraldus,<br />
kanalisatsioon, liiklusturvalisus,“<br />
täpsustas ta.<br />
Kavandatav eritasandiline raudteeületuskoht<br />
on kavas rajada praeguse<br />
ülesõidukoha piirkonda Nõmme<br />
ja Rahumäe raudteejaama vahele.<br />
Eritasandiline raudteeületuskoht<br />
on kavandatud selliselt, et tänav<br />
viiakse süvendisse ja raudtee alla rajatakse<br />
ringristmik. „Viimase tasuvusuuringu<br />
kohaselt on selgunud,<br />
et sellise lahenduse ehitamine ja hilisem<br />
haldamine on liiga kallis ning<br />
lõpptulemusena jääb proj<strong>ek</strong>t miinusesse,“<br />
selgitas Vakra.<br />
Vakra lisas, et Nõmme ülesõit on<br />
väga suure liikluskoormusega, kuid<br />
praegune raudtee ja tänava ristumine<br />
ei vasta tänapäevastele ohutusnõuetele.<br />
Vakra sõnul käib praegu avalikustamisel<br />
ja avalikul arutelul la<strong>ek</strong>unud<br />
ettepan<strong>ek</strong>ute ja arvamuste koondamine<br />
ja vormistamine. „Seejärel otsustatakse,<br />
kas selle proj<strong>ek</strong>ti puhul<br />
jõutakse üldse detailplaneeringu algatamiseni<br />
või mitte,“ lisas ta.<br />
Vakra sõnul pole praeguses järgus<br />
võimalik väita, kas proj<strong>ek</strong>t teostub<br />
või mitte.<br />
Lisaks Nõmme raudteeülesõidukoha<br />
proj<strong>ek</strong>tile arendab Tallinna linnavalitsus<br />
ka Pääsküla raudteeülesõidukoha<br />
uuendamise proj<strong>ek</strong>ti.<br />
Euroopa Üht<strong>ek</strong>uuluvusfondi toetatava<br />
mitmetasandiliste raudteeülesõitude<br />
proj<strong>ek</strong>ti eesmärk on suurendada<br />
ohutust raudteeülesõidul ja vähendada<br />
liiklusummikutest tulenevaid<br />
keskkonnamõjusid.
10 <strong>juuni</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Linn üürib Tartu vaksalit<br />
Tartu linnapea Urmas Kruuse<br />
sõnul on linnavalitsus ja Tartu<br />
vaksalihoone omanik<br />
OÜ Elikante jõudnud põhimõttelisele<br />
kokkuleppele jaamahoones<br />
ootesaali üürimises ja uue tunneli<br />
väljaehitamises, vahendab Postimees.<br />
Tartu linnavalitsuse teabeteenistuse<br />
teatel on mitmes küsimuses kokkuleppele<br />
jõutud ja linn loodab hiljemalt<br />
järgmisel kevadel reisijaile jaamahoones<br />
ootesaali avada.<br />
Linna huvi on, et reisijate teenindamis<strong>ek</strong>s<br />
mõeldud pinda ol<strong>ek</strong>s umbes<br />
300 ruutmeetrit ja et ruumid<br />
asuksid esimesel korrusel. Lisaks<br />
peavad linna üüritud pinnal olema<br />
ootesaal, piletikassa, tualetid ja ilmselt<br />
ka müügikiosk.<br />
Elikante on nõus välja ehitama teisele<br />
perroonile minemis<strong>ek</strong>s uue tunneli<br />
väljapääsudega ootesaali ja hoo-<br />
Suur optimism, et Tartu Ida- ja<br />
Lääneringteed ühendava Postimaja<br />
liiklussõlme ehitus võiks<br />
alata juba tänavu, on jahtunud ja<br />
ametnikud ootavad uusi juhtnööre,<br />
teatab Postimees.<br />
Eelmise aasta novembris tuli maanteeametilt<br />
sõnum, et Tartus Postimaja<br />
sõlme ehk Lääneringtee ühe järgu ehitamis<strong>ek</strong>s<br />
on raha olemas. Veel aprilli<br />
keskel kinnitas Lõuna regionaalse<br />
maanteeameti asedir<strong>ek</strong>tor teede arengu<br />
alal Janar Taal, et Postimaja ristmiku<br />
ehitamist alustatakse sügisel ja remondiala<br />
haarab ka Variku viadukti.<br />
Et maanteeamet oli otsuses kindel,<br />
tuli ka Tartu linnal kiire majja, et jõuda<br />
selgusele teisel pool Petseri raudteed<br />
oleva Võru-Ringtee ristmiku ehitamises.<br />
Pooled leppisid kokku proj<strong>ek</strong>ti<br />
täpsustamises ja ühishanke tegemises.<br />
ne paremale tiivale. Pääs tunneli kaudu<br />
tuleb invanõuetele vastav.<br />
Linn toetab tunneli ehitamist rahaga<br />
ja ka <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> on lubanud<br />
veel sel aastal korrastada temale<br />
kuuluva tunneli osa. „Juuni keskpaigaks<br />
loodame läbirääkimistega lõpule<br />
jõuda, täpsed üüritingimused,<br />
ruumilahendused ja nõuetele vastavate<br />
tehnosüsteemide väljaehitamise<br />
kokku leppida,“ selgitas Kruuse.<br />
„Läbirääkimiste praegune kulg näitab,<br />
et hiljemalt tulevaks kevad<strong>ek</strong>s<br />
on vaksalihoone taas reisijate kasutuses.“<br />
Ajakirjanduses varem avaldatud<br />
info põhjal saatis märtsi teisel poolel<br />
Tartu vaksalihoone omanikega läbirääkimisi<br />
alustanud Tartu linnavalitsus<br />
mai algul vaksali omanikele<br />
kirja, milles teatas oma huvist ootesaali<br />
üürida.<br />
Linnavalitsuse palvel asjasse s<strong>ek</strong>-<br />
Liiklussõlme raha kadus joone alla<br />
Tartu abilinnapea Margus Hansoni<br />
sõnul kerkis probleem aprilli keskel,<br />
kui valitsus muutis infrastruktuuri<br />
investeeringute kava ja Lääneringtee<br />
sattus lisanim<strong>ek</strong>irja ehk joone alla.<br />
„Meile teadaoleva luureinfo põhjal<br />
käib töö ikkagi edasi, pidurit tõmmatud<br />
ei ole,“ ütles ta.<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
as<strong>ek</strong>antsler Eero<br />
Pärgmäe selgitas, et koos Tallinna<br />
Russalka sõlmega on Tartu Postimaja<br />
sõlm reservis juhuks, kui mujal<br />
mõni riigihange ebaõnnestub või<br />
kusagil jääb muul põhjusel üle raha,<br />
mida ol<strong>ek</strong>s võimalik kiiresti kasutada.<br />
Tartu linnamajanduse osakonna<br />
juhataja Rein Haak tunnistas olukorra<br />
keerulis<strong>ek</strong>s. Kui maanteeametil ei<br />
ole raha Postimaja sõlme ehitada,<br />
mille osa on ka Petseri raudteelt lä-<br />
Maanteeamet plaanid puudutavad raudteed<br />
Maanteeamet plaanib suve algul<br />
käivitada Tartu lääne- ja idaringteed<br />
ühendava liiklussõlme r<strong>ek</strong>onstrueerimise<br />
proj<strong>ek</strong>teerimis- ja<br />
ehitushanke. Proj<strong>ek</strong>ti hinnanguline<br />
maksumus on 400 miljonit krooni.<br />
Maanteeameti peadir<strong>ek</strong>tori asetäitja<br />
ehituse alal Märt Puust selgitas<br />
BNS-ile, et Tartu–Jõgeva–Aravete ehk<br />
Piibe maanteel plaanib amet välja<br />
kuulutada 100 miljoni kroonise hanke<br />
Kaarepere kandis, kus Piibe maantee<br />
viiakse viaduktiga üle raudtee.<br />
Lisaks muudetakse kahe Piibe maanteega<br />
liituva kohaliku tee trassi nõnda,<br />
et need ei ületa enam raudteed.<br />
kunud tehnilise järelevalve amet leidis,<br />
et vaksalihoone ostu-müügilepingu<br />
järgi ei ole Elikante kohustatud<br />
korraldama jaamahoones piletimüüki<br />
ja avama reisijatele ootesaali,<br />
küll aga peab hoone omanik<br />
andma sell<strong>ek</strong>s ruumid ning tagama<br />
juurdepääsu perroonile ja jaamahoonele.<br />
AS Edelaraudtee on Tartu linnavalitsusele<br />
teatanud, et on valmis vaksalis<br />
välja ehitama ja korraldama reisijatele<br />
info edastamise el<strong>ek</strong>trooniliste<br />
tabloodega ning võtma need kulud<br />
enda kanda. Piletikassale eraldatud<br />
rendipinnast firma huvitatud ei ole.<br />
2003. aastal müüs AS <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Vaksali 6 kinnistu Elikantele<br />
tingimusega, et nii perroonile kui<br />
ka jaamahoonele tagatakse juurdepääs<br />
ning jaamahoones leitakse<br />
ruumid piletimüügi ja reisijate ootesaali<br />
tarvis.<br />
bimurd<strong>ek</strong>s viadukti ehitamine, pole<br />
linnal üksi mõtet Võru-Ringtee risti<br />
kahetasandilis<strong>ek</strong>s ehitada, sest Ringtee<br />
suubuks raudteetammi.<br />
Haak ütles, et seni liigub linn ikkagi<br />
varem kokkulepitud plaani järgi,<br />
mis lähtub eeldusest, et hange<br />
kuulutatakse välja tänavu.<br />
Tartu on varem väljendanud muret,<br />
et kui Postimaja juures jääb<br />
läbimurre Petseri raudtee alt tegemata,<br />
pole Annelinnast Ringtee silda<br />
mööda tulevat liiklust kuhugi<br />
juhtida.<br />
Margus Hanson lootis positiivset<br />
lahendust, öeldes, et valitsuse soov<br />
on võimalikult kiiresti euroraha kasutada,<br />
et parandada sellega tööhõivet.<br />
Linna ja maanteeameti koostööproj<strong>ek</strong>t<br />
ol<strong>ek</strong>s selle eesmärgi huvides,<br />
sest pole takistusi hange juba sügisel<br />
välja kuulutada.<br />
Lisaks on ametil plaanis alustada<br />
Jõhvi viadukti ja selle pealesõitude<br />
ümberehitust, mis läheb maksma<br />
100 miljonit krooni. Puusti sõnul tuleb<br />
esmalt proj<strong>ek</strong>teerimishange ja<br />
seejärel ehitushange. Ehitustööd<br />
võiksid tema hinnangul alata järgmisel<br />
aastal.
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Euroliit innustab<br />
raudteetransporti arendama<br />
Euroopa Liit innustab Ida-Euroopa<br />
riike senisest rohkem<br />
arendama raudtee infrastruktuuri<br />
ja sell<strong>ek</strong>s on uues, alates 2013.<br />
aastast kehtima hakkavas transpordivõrgustikearendusprogrammis<br />
kavas pakkuda rohkem stiimuleid,<br />
kirjutab Äripäev.<br />
Euroopa Komisjoni transpordivolinik<br />
Siim Kallas ütles, et Euroopas<br />
võib ikka veel näha raudset eesriiet,<br />
kus Lääne-Euroopas on raudteed<br />
hästi välja arendatud, aga Ida-Euroopas<br />
nigelalt, vahendab ETV uudistesaade<br />
„Aktuaalne kaamera“.<br />
Euroopa transpordivõrgustike<br />
arendamise kava ehk nn TEN-T programm<br />
sisaldab 30 ühendusteede rajamise<br />
proj<strong>ek</strong>ti üle Euroopa, millest<br />
kaks kolmandikku on seotud raudteeühendustega.<br />
TEN-Ti nim<strong>ek</strong>irjas<br />
on ka Rail Baltica.<br />
Siim Kallas tunnistas, et praegu<br />
ei paku TEN-T programm küllalt stiimuleid<br />
Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele<br />
raudteede eelisarendamis<strong>ek</strong>s.<br />
„Kui võtame näiliselt endise raudse<br />
eesriide, siis näeme, et raudsest<br />
eesriidest läänes on võrgustik hästi<br />
arenenud, idas väga kehvalt,“ selgitas<br />
ta. „Kindlasti on üks uue võrgustiku<br />
prioriteete kallutada neid investeeringuid<br />
sinna suunda, et leida lahendusi,<br />
kuidas integreerida Euroopast<br />
idaosa läänega.“<br />
Kui Lääne-Euroopas suunatakse<br />
suur osa Euroopa Liidu rahast raudtee<br />
infrastruktuuri, siis Kesk- ja Ida-<br />
Euroopas autoteedesse. „Ma kahtlen,<br />
kas programm üksi suudab<br />
muuta riikide mõttemalle. Ma nõustun,<br />
et suurem osa investeeringutest<br />
tuleb suunata uute liikmesriikide infrastruktuuri,<br />
samas ei asenda see<br />
riigipoolset rahastamist,“ ütles Euroopa<br />
<strong>Raudtee</strong>tööstuste Ühenduse<br />
UNIFE peadir<strong>ek</strong>tor Michael<br />
Clausecker.<br />
<strong>juuni</strong> 2010 11<br />
Et toetada liikmesriikide arendusproj<strong>ek</strong>te,<br />
on TEN-T oma eelarvet piiranud.<br />
Clausecker tunnistas, et Euroopa<br />
raudtee infrastruktuuri tuleb<br />
investeerida ligi 300 miljardit eurot,<br />
samas on TEN-Ti eelarve vaid kah<strong>ek</strong>sa<br />
miljardit krooni.<br />
Infrastruktuuri rajamis<strong>ek</strong>s kasutatakse<br />
liikmesriikides Euroopa Liidu<br />
struktuurifondide raha, laenuraha<br />
või riigi- ja erakapitali. Mõni TEN-<br />
Ti proj<strong>ek</strong>t on ka täiesti riigisisene,<br />
näit<strong>ek</strong>s Hispaanias või Suurbritannias<br />
kohaliku raudteevõrgu arendamis<strong>ek</strong>s.<br />
„Proj<strong>ek</strong>tid peaksid ikkagi olema<br />
kõik piiriülesed ja suurem osa neist<br />
on ka piiriülesed, aga see, millist proj<strong>ek</strong>ti<br />
üks või teine riik eelistab, sõltub<br />
väga palju riigist, sest suurem<br />
osa rahastamisest tuleb riikide seest,“<br />
selgitas Kallas.<br />
Kui Belgiast pääseb rongiga igale<br />
poole Euroopasse, siis hiljutine tuhakriis<br />
näitas, et siit <strong>Eesti</strong>sse jõudmis<strong>ek</strong>s<br />
on ainus võimalus bussi istuda,<br />
sest <strong>Eesti</strong>st saab rongiga vaid<br />
Venemaale ja Lätti.<br />
Uus TEN-T programm hakkab<br />
kehtima pärast aastat 2013.<br />
Vargus peatas jälle rongiliikluse<br />
. mai varahommikul kella<br />
27 viie paiku varastati <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Raudtee</strong> kontaktvõrgust Keila–Vasalemma–Kulna<br />
lõigul umbes 20<br />
meetrit juhet.<br />
Varguse tõttu seiskus hommikul<br />
el<strong>ek</strong>trirongiliiklus neljaks tunniks,<br />
kuni varguse tagajärjel kahjustatud<br />
kontaktvõrk taastati.<br />
Rail Baltica<br />
tuleb siiski<br />
2010. aastal eraldab Leedu 20 mln<br />
litti Rail Baltica raudteelõigu proj<strong>ek</strong>teerimis<strong>ek</strong>s.<br />
Mais toimunud istungil võttis Leedu<br />
valitsus vastu otsuse eraldada<br />
2010. aastal Rail Baltica proj<strong>ek</strong>teerimistööd<strong>ek</strong>s<br />
lõigul Poola piirist kuni<br />
Läti piirini 20 mln litti, teatas istungil<br />
viibinud BNS-i korrespondent<br />
rzd-partner.ru vahendusel.<br />
Selle aasta aprillis tunnistas Leedu<br />
valitsus Rail Baltica proj<strong>ek</strong>ti riigile<br />
majanduslikult tähtsaks. Proj<strong>ek</strong>ti<br />
maksumus on ligikaudu 850 mln<br />
litti.<br />
10. mail alustati ehitustöödega<br />
raudteelõigul Šeštokai–Mockava. Kavakohaselt<br />
peaks Euroopa rööpmelaiusega<br />
raudteeühendus Kaunase<br />
ja Poola vahel käiku minema 2013.<br />
aasta lõpuks.<br />
Teadaolevalt eeldab kiirraudtee<br />
Rail Baltica ehitusproj<strong>ek</strong>t raudteetrassi<br />
rajamist marsruudil Varssavi–Kaunas–Riia–Tallinn–Helsingi.<br />
Erineva rööpmelaiuse tõttu ei ole<br />
Balti riikides kasutusel olevat raudteevõrku<br />
tehniliselt võimalik ühitada<br />
Poola omaga.<br />
Sadamate<br />
kaubavedu<br />
suurenes jõudsalt<br />
Statistikaameti andmeil vahendasid<br />
<strong>Eesti</strong> sadamad selle aasta aprillis 3,9<br />
miljonit tonni kaupa, mida on 17,5<br />
protsenti rohkem kui eelmise aasta<br />
aprillis.<br />
Võrreldes tänavu märtsiga suurenes<br />
kaubavedu sadamates aprillis<br />
16,2 protsenti.<br />
Aprillis lastiti 3,1 miljonit tonni ja<br />
lossiti 810 900 tonni kaupu, mida on<br />
võrreldes 2009. aasta sama kuuga vastavalt<br />
22,7 ja 1,3 protsenti rohkem<br />
ning võrreldes tänavu märtsiga vastavalt<br />
16,5 ja 15,2 protsenti rohkem.<br />
Tänavu esimese nelja kuuga lastiti<br />
ja lossiti <strong>Eesti</strong> sadamates 14,1 miljonit<br />
tonni kaupu, mida on võrreldes<br />
2009. aasta sama ajaga 12,5 protsenti<br />
rohkem.<br />
Selle aasta esimese nelja kuuga<br />
lastiti laevadele 11,4 miljonit tonni<br />
ja lossiti laevadelt maha 2,8 miljonit<br />
tonni kaupu.
12 <strong>juuni</strong> 2010<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Pärnumaal avatakse uus peatus<br />
Edelaraudtee tahab suve lõpul<br />
avada Pulli rongipeatuse, mis<br />
teeb rongiühenduse paremini kättesaadavaks<br />
Sindi linna ja selle<br />
ümbruse elanikele, kirjutab Pärnu<br />
Postimees.<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
kõneisiku Rasmus<br />
Ruuda andmeil on plaanis rajada 150<br />
meetri pikkune kõigile standarditele<br />
vastav ooteplatvorm ja reisijate paviljon.<br />
Peatus tuleb <strong>Eesti</strong> vanima asulakohana<br />
tuntud Pulli küla maale li-<br />
Õnnitleme!<br />
50<br />
12. <strong>juuni</strong> Viktor Redkov – EVR<br />
Cargo diiselvedurijuht, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
22. <strong>juuni</strong> Kaja Metsavas – EVR<br />
Infra jaamakorraldaja, Antsla<br />
jaam<br />
60<br />
1. <strong>juuni</strong> Vladimir Kevvai – EVR<br />
Infra seadmete remondi el<strong>ek</strong>trimehaanik,<br />
el<strong>ek</strong>trivõrgud<br />
7. <strong>juuni</strong> Valentina Soboleva – EVR<br />
Infra vanemsideel<strong>ek</strong>trimehaanik, side-<br />
ja turvanguamet<br />
10. <strong>juuni</strong> Elvira Gorelikova – EVR<br />
Infra spetsialist el<strong>ek</strong>triveo alal, el<strong>ek</strong>trivõrgud<br />
11. <strong>juuni</strong> Antona Magdalenoks –<br />
EVR Cargo instruktor-vedurijuht,<br />
Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
70<br />
2. <strong>juuni</strong> Leigar Lepp – EVR Infra<br />
käidujuht, el<strong>ek</strong>trivõrgud<br />
Õnnitleme!<br />
50<br />
16. mai Lidia Sergejenkova – EVR<br />
Infra jaamakorraldaja, Muuga jaam<br />
18. mai Tatjana Osotina – EVR<br />
Cargo dispetšer, rongitöö juhtimise<br />
ja planeerimise osakond<br />
24. mai Erika Fedotova – EVR Infra<br />
jaamakorraldaja, Palupera jaam<br />
25. mai Igor Müller – AS ER autojuht,<br />
turvaosakond<br />
31. mai Kalev Haiba – EVR Infra<br />
STB el<strong>ek</strong>trimehaanik, side- ja<br />
turvanguamet<br />
60<br />
6. mai Rain Tamm – EVR Infra insener,<br />
teeamet<br />
gi poolteise kilomeetri kaugusele Sindi<br />
linna piirist.<br />
Sindi abilinnapea Marko Šorini sõnul<br />
tuleb talle majandusministeeriumi<br />
ja Edelaraudtee kava üllatusena,<br />
kuid ol<strong>ek</strong>s igati loogiline, kui rongipeatusse<br />
viiks ka mõni buss.<br />
Sindist läks omal ajal läbi kitsarööpmeline<br />
raudtee ja oli ka raudteejaam,<br />
kuid pärast laiarööpmelise raudtee rajamist<br />
pole 4300 elanikuga linnal ligi<br />
40 aastat rongiühendust olnud. Nii<br />
bussi kui ka rongiga on saanud Tal-<br />
Tööstaaž <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>s<br />
30 aastat<br />
2. <strong>juuni</strong> Tõnu Ugur – EVR Cargo diiselvedurijuht,<br />
Lõuna <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
9. <strong>juuni</strong> Nadežda Malleus – EVR<br />
Infra raudte<strong>ek</strong>orraldaja, liiklusamet<br />
Natalja Rudz – EVR Infra<br />
rongidipetšer, liiklusamet<br />
12. <strong>juuni</strong> Ireene Termonen – arvutioperaator,<br />
Tartu jaam<br />
16. <strong>juuni</strong> Arkady Smyshlyaev –<br />
EVR Infra rele<strong>ek</strong>aitse vanemel<strong>ek</strong>trimehaanik,<br />
el<strong>ek</strong>trivõrgud<br />
23. <strong>juuni</strong> Irina Suzdaleva – EVR<br />
Cargo kaubala<strong>ek</strong>ur, Narva jaam<br />
25. <strong>juuni</strong> Sergei Ivanov – EVR<br />
Cargo diiselvedurijuht, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
20 aastat<br />
1. <strong>juuni</strong> Vladimir Rull – EVR Infra<br />
STB el<strong>ek</strong>trimehaanik, side- ja<br />
turvanguamet<br />
12. <strong>juuni</strong> Maia Volbert – EVR<br />
Cargo arvutioperaator, Valga jaam<br />
26. <strong>juuni</strong> Jevgeni Vonokov – EVR<br />
30. mai Larissa Perelõgina – EVR<br />
Cargo laohoidja, Muuga depoo<br />
31. mai Valeri Kasirov – EVR Cargo<br />
käsiel<strong>ek</strong>trikeevitaja, vagunimajandus<br />
Valentina Ignatova – EVR Cargo<br />
meister, vagunimajandus<br />
70<br />
8. mai Maia Tisler – AS ER, nõunik<br />
Tööstaaž <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong>s<br />
40 aastat<br />
4. mai Zinaida Opper – EVR Cargo<br />
vagunite ülevaataja-remontija-vabastamata<br />
brigadir, vagunimajandus<br />
30 aastat<br />
7. mai Niina Gaibarjan – EVR Infra<br />
postikorraldaja, Tallinna jaam<br />
linna sõita Pärnu kaudu. Koos Pulli<br />
rongipeatuse valmimisega suletakse<br />
reisijate vähesuse tõttu Tammiste<br />
peatus. Juba mai lõpul ei peatu rong<br />
samal põhjusel Kõnnul.<br />
Kuigi esialgu Lelle–Pärnu raudteelõigul<br />
rohkem peatusi plaanis sulgeda<br />
ei ole, jääb selline oht ikkagi õhku,<br />
sest sõitjaid on vähe. 2009. aastal<br />
sõitis Lelle–Pärnu liinil rongiga ligi<br />
120 000 inimest. Praegu sõidab<br />
rong kaks korda päevas Pärnust Tallinna<br />
ja tagasi.<br />
Cargo diiselvedurijuht, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
10 aastat<br />
1. <strong>juuni</strong> Svetlana Kuzmintsuk –<br />
EVR Infra koristaja, ehitiste amet<br />
5. <strong>juuni</strong> Sergei Abasov – EVR Infra<br />
käsiel<strong>ek</strong>trikeevitaja, side- ja<br />
turvanguamet<br />
10. <strong>juuni</strong> Svetlana Antonova – EVR<br />
Infra jaamakorraldaja, Auvere jaam<br />
13. <strong>juuni</strong> Jevgeni Poleštšuk – EVR<br />
Cargo diiselvedurijuht, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
19. <strong>juuni</strong> Reet Leis – EVR Cargo<br />
vanemkaubala<strong>ek</strong>ur, Tartu jaam<br />
22. <strong>juuni</strong> Vladimir Pisukov – EVR<br />
Cargo kaubarongisaatja, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
26. <strong>juuni</strong> Jelena Marfeldt – EVR<br />
Cargo kaubala<strong>ek</strong>ur, Tartu jaam<br />
Juri Zobonitsev – EVR Cargo diiselvedurijuht,<br />
Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
30. <strong>juuni</strong> Vladimir Panov – EVR<br />
Infra teejaoskonna juhataja, teeamet<br />
10 aastat<br />
2. mai Sergei Zukov – EVR Cargo<br />
diiselvedurijuhi abi, Põhja <strong>ek</strong>spluatatsioonijaoskond<br />
10. mai Ruslan Nikolajev – EVR<br />
Cargo vagunite ülevaataja-remontija-vabastamata<br />
brigadir, vagunimajandus<br />
Mart Viirpalu – AS ER autojuht, turvaosakond<br />
22. mai Sergei Gordejev – EVR<br />
Infra raadiomehaanik, side- ja<br />
turvanguamet<br />
29. mai Aksel Korberg – EVR Infra<br />
süsteemiinsener Hot-Box, side- ja<br />
turvanguamet
Change language