Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
NATO veab Afganistani aina rohkem materjale<br />
Viimase kolme aastaga liikus<br />
Tallinnast raudteitsi Afganistani<br />
ligi 300 000 tonni erinevaid<br />
materjale, lõviosa sellest müüdunud<br />
aastal. Tegu on NATO logistikavõrgu<br />
vedudega.<br />
Tähtsaim NATO sadam Balti riikides<br />
Afganistani varustamiseks Venemaa<br />
ja Kesk-Aasia riikide kaudu on<br />
algusest peale ja ka jätkuvalt Läti<br />
pealinn Riia. Kuid ka läbi Tallinna liikus<br />
möödunud aastal juba 250 000<br />
tonni mittesõjalisi materjale. 2010.<br />
aastal oli see 43 000 tonni ja 2009.<br />
aastal vaid 1500 tonni.<br />
Tegelikult on vedude hulk suuremgi,<br />
sest <strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> andmeil on osa<br />
vagunite ametlikuks sihtkohaks märgitud<br />
teised Kesk-Aasia riigid, kust<br />
kaup saab Afganistani suunduda.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> ei avalda oma erafirmadest<br />
klientide soovil seda, mida<br />
<strong>Eesti</strong>st Afganistani poole liikuvad<br />
rongid täpselt veavad.<br />
Teadaolevalt on tegu ainult tsiviilotstarbelise<br />
kaubaga, nagu ehitusmaterjalid<br />
ja toiduained. Sellegi veoks<br />
läbi Venemaa tuli NATO-l pikalt kõnelusi<br />
pidada. Kokkulepe sõlmiti<br />
2008. aasta kevadel. Relvi, sõjamoona<br />
ja sõjaväelasi toimetab NATO<br />
Afganistani õhuteed pidi.<br />
Tallinnas asuva Ameerika Ühendriikide<br />
suursaatkonna andmeil loodi<br />
NATO logistikavõrk Northern Distribution<br />
Net work (NDN) 2009. aasta<br />
algul seetõttu, et Afganistanis olevate<br />
rahvusvaheliste julgeolekujõudude<br />
(ISAF) tegevuspiirkonna varustamine<br />
mittesõjaliste materjalidega oli<br />
kolmekordistunud ning vedude marsruut<br />
läbi Pakistani jäi neile kitsaks.<br />
Vedusid koordineerib USA kaitseministeeriumi<br />
transpordiväejuhatus<br />
U.S. Transcom. Esialgu alustasid<br />
2008. aastal rongid teed Afganistani<br />
poole ainult Riia sadamast. Lõunanaabrite<br />
pealinna järel lisandusid<br />
veod 2009. aasta lõpu poole Tallinna<br />
ja 2010. aastal Leedu sadama Klaipėda<br />
kaudu.<br />
Balti riike läbiv marsruut on raudteel<br />
rohkem kui 5000 kilomeetri pikkune.<br />
Tallinnast või Riiast jõuavad<br />
rongid Moskvasse, Leedust lähevad<br />
need läbi Valgevene. Sealt liiguvad<br />
vagunid enamasti edasi Kasahstani<br />
ja sealt Usbekistani Termezi linna,<br />
jõudes välja Afganistani piiri<br />
juurde.<br />
Sealt lähevad need 1982. aastal<br />
Nõukogude Liidu rajatud Sõpruse silda<br />
mööda üle Amudarja jõe edasi<br />
Afganistani poolele piirilinna Hairatani.<br />
Esimesel katsel võttis rongi<br />
jõudmine Läänemere sadamast Afganistani<br />
piirile üle kolme nädala, hiljem<br />
on reisi kestus kahanenud kümmekonna<br />
päevani.<br />
Afganistanis endas raudteeliine<br />
peaaegu pole. Olemas on ainult suhteliselt<br />
hiljuti valminud teejupp piirilt<br />
riigi põhjaosas asuvasse Mazāri-Sharīfi<br />
linna, kuid lõuna poole tuleb<br />
NATO-l oma kaupu edasi transportida<br />
veoautodega.<br />
Veel 2009. aastal said ameeriklased<br />
Afganistanis 90 protsenti mittesõjalistest<br />
tarnetest Pakistani kaudu.<br />
Möödunud aasta lõpuks aga oli<br />
Pakistani marsruudi tähtsus vähenemas<br />
ja juba 40 protsenti kaupadest<br />
toimetati Afganistani põhjapoolset<br />
teed pidi. Selle muutuse taga olid<br />
sagenevad ründed NATO liitlasvägede<br />
konvoide pihta Pakistanis. 2011.<br />
aasta lõpust on Pakistani piirid NA-<br />
TO vedudele sootuks suletud.<br />
”<strong>Raudtee</strong> kasutamise kulud on umbes<br />
kümme protsenti sellest, mis<br />
maksaks samasugune õhuvedu,”<br />
teatas NATO pressiteenistus.<br />
Lisaks Balti riikide sadamalinnadest<br />
algavale raudteemarsruudile on<br />
NATO-l NDNi käigus siiski olemas ka<br />
teisi võimalusi; näiteks Gruusia kaudu,<br />
ja katsetatud on ka vedusid Rumeenia<br />
kaudu.<br />
Venemaal lõi hiljuti laineid võimalus,<br />
et eeldatavasti 2014. aastal Afganistanist<br />
lahkuma asuvad NATO väed<br />
sõidavad ära Uljanovski ja Balti sadamate<br />
kaudu.<br />
Tänavu 14. märtsil kinnitas välisminister<br />
Sergei Lavrov Vene duumas<br />
valitsuse infotunnis, et Venemaa valitsuse<br />
lauale on jõudnud kokkuleppevariant<br />
NATOga, lubamaks kasutada<br />
Uljanovski rahvusvahelist len-<br />
nuvälja Vostotšnõi transpordisõlmena,<br />
kuhu maanduksid Afganistanist<br />
tulevad rahvusvaheliste julgeolekujõudude<br />
(ISAF) transpordilennukid.<br />
Uljanovski kohalik tolliülem Valeri<br />
Gerassev ütles väljaandes gazeta.<br />
ru, et Uljanovskis laaditakse NATO<br />
lastiga konteinerid rongidele, misjärel<br />
suunduvad need Riia ja Tallinna<br />
sadamatesse ja edasi meritsi Euroopasse.<br />
NATO baas tähendaks murrangut<br />
Venemaa senises poliitikas, mis on<br />
välistanud igasuguse sõjalisel otstarbel<br />
kasutatava materjali veo maismaal<br />
nende territooriumi kaudu.<br />
Vene välisministeerium asus seejärel<br />
aktiivselt seletama, et mingit NA-<br />
TO baasi Uljanovskisse ei kavandata<br />
ja tegu on lihtsalt ümberlaadimisega<br />
– kõik veosed Afganistanist peavad<br />
läbima ka Vene tolli. Samas teatas<br />
MID uusi detaile, näiteks, võimaldaks<br />
ettevalmistatud kokkulepe vedada<br />
Uljanovski kaudu ka selliseid<br />
transpordivahendeid, mida on soomustatud<br />
kaitseks miinide vastu.<br />
Venemaa asepeaminister Dmitri<br />
Rogozin omakorda kommenteeris<br />
meediakanaleis, et praegugi laaditakse<br />
Uljanovskis lennukitele NATO-le<br />
Afganistani viimiseks mineraalvett,<br />
salvrätikuid ja telke. «Ma ei arva, et<br />
NATO tualettpaberi transiit läbi Venemaa<br />
oleks kodumaa reetmine,» ütles<br />
kauane Venemaa esindaja NATO<br />
juures.<br />
Kui palju ja mida ISAF üldse Afganistanist<br />
ära kavatseb viia, ei ole kaugeltki<br />
selge. Tõenäoliselt pole suurt<br />
osa materjalist majanduslikult mõtet<br />
tagasi vedada ja see jääbki lihtsalt<br />
kohapeale.<br />
USA suursaatkond Tallinnas kinnitas,<br />
et varustust viiakse Afganistanist<br />
kindlasti ära, ent millist teed pidi,<br />
pole veel otsustatud. Esialgu on<br />
ISAF veel Afganistanis ja vajab jätkuvalt<br />
varustamist.
Change language